Airiin Demir

Lühikokkuvõte esitlusest konverentsil.

Kuidas aidata tõsiste käitumisprobleemidega noori läbi süsteemse ennetustöö ning tulemusliku võrgustikutöö. Näiteid Norrast.

Airiin Demir, MScKliiniline lastepsühholoogTallinn 2011Konverents ”Mobiilne noorsootöö”

ENNETAMINEPALS:

positiivne käitumine, toetav õpikeskkond ja koostöö koolis

Välja töötatud laste sotsiaalsete oskuste arendamiseks ja probleemkäitumise ennetamiseks.

Kus kasutatakse?

Millel põhineb?

Miks on sotsiaalsed oskused olulised käitumisprobleemidest rääkides?

SOTSIAALSED OSKUSEDElliott & Grasham, 2002

. Sotsiaalsed oskused

Koostöö

Empaatia

Enesekontroll

Enese-kehtestamine

Vastutus

Kooli areenad

Õppeklassid Õueala Toaletid Koridorid Garderoob Ûhisüritused Pikapäevarühma ala

Reeglid ja ootused

Fookus oodatud käitumisel. Väljendatud positiivsel moel. Regulaarselt õpetatud. Pidevalt julgustatud ja tunnustatud. Kasutatud positiivset kaasamist ja

tunnustamist.

Tunnustamine

PALS

IndividuaalneIndividuaalnekäitumist toetav plaan.käitumist toetav plaan.Intesiivne sotsiaalsete Intesiivne sotsiaalsete

oskuste treening.oskuste treening.PMTO, MST.PMTO, MST.

Teiste süsteemideTeiste süsteemidekaasamine.kaasamine.

Sotsiaalsete oskuste intensiivsem õpe.

Ôppetöö intensiivsemjälgimine.

Vanematega koosöö tihendamine.

Tervet kooli hõlmav prosotsiaalste oskkuste jaõpioskuste õpetamine.

SEKKUMISPROGRAMM: MST. PROGRAMMI ÜLESEHITUS

Esimene nädal Kestvus 3-5- kuud

Kontakt ja olude hindamine 6, 12 ja 18 kuud Peale programmi lõppu

Lastekaitse spetsialist

AruteludMaakonna

MST-meeskonnaga

Lõpetamine

KontaktKaardistamine

Iganädalased (ravi)plaanidIgapäevane/iganädalane kontakt Iganädalane tulemuste hindamine

Sekkumiste vähendamineLõppraport ja soovitused

SEKKUMISEd

Vastuvõtt MST-programmi

Kes on klient?

Võtmeisikute kaasamine koostöösse

Probleemne käitumine MST

AnalüütilineProtsess

Soovitud ravitulemused võrgustiku poolt defineerituna

Ûldised eesmärgid

Multisüsteemne käitumisanalüüs

Uus mõõtmine/hindamine Vali prioriteedid

Alaeesmärgid

Sekkumiste väljatöötamine

Edusammude ja tagasilöökide hindamine

soovitud eesmärkidest lähtuvalt

Mõõtmine/hindamine

Sekkumiste läbiviimine

Elluviimine

Kuidas sekkumistega õnnestuda? Loogilised, hästi defineeritud,

eesmärgistatud. Nõuavad igapäevast tegevust kaasosalistelt.

Intensiivsus ja osaliste involveeritus! Tehniliselt head protseduurid: kõik teavad,

mis neilt oodatakse.

MST põhised praktilised näpunäited käitumisraskustega noorte aitamisel

Leia konkreetsed probleemid ja faktorid, mis neid alal hoiavad.

Leia noore ja lapsevanemate ressursid ja toetu nendele abi kavandades. Ainult siis, kui parandatakse noore ja vanemate suhteid, luuakse püsivad muutused.

Õpeta vanemad ühtemoodi probleeme lahendama.

Õpeta vanematele, kuidas oma last kiita.On lapsevanemaid, kes on selle unustanud, kuna nad on aastaid vaid probleemidega võidelnud.

Kaasa noore võrgustik (perekond, naabrid, sõbrad, õpetajad), kes võtavad vastutuse aidata probleemide lahendamisel.

Kasuta sekkumisi, mis nõuavad igapäevast pingutust.

… Koosta leping, mis kirjeldab täpselt, mida noorelt

oodatakse ja mis pole lubatud.

Koosta leping, mis kirjeldab konkreetselt, milline boonus ootab noort reeglite täitmisel ja millised tagajärjed ootavad reeglite eiramisel. MST’s on ”karistus” alati tagajärg, millest on ette teatatud (nt.et noor kaotab järgmiseks õhtuks arvutikasutamise võimaluse).

Järgi lepinguid VÄGA täpselt! Lepingute üheks eesmärgiks on võimaldada kaoses juhtnööridest kinni hoida, luua kontroll. Koostöö noore ja vanemate vahel on õnnestumise eelduseks. MST-meeskonnad teevad kõik selleks, et vanemad ei peaks kasutama füüsilist jõudu probleemide lahendamiseks.

SUURED TÄNUD!

Airiin Demir, MSc kliiniline psühholoog IV kliiniline lastepsühholoog V airiino@hotmail.com 56 45 33 57