India skulptuur

India skulptuur India skulptuuri iseloomustaavad dünaamilisus,

mänglevus ning liigutuste ja žestide äärmine mitmekesisus; kehad on nii painduvad, nagu puuduks neil luud.

Maistest vahekordadest ja proportsioonidest ei peeta kinni (need pole jumalate kujutamisel vajalikud). Niisamuti mitte anatoomiast, sest esinevad mitme pea ja paljude jäsemetaga inimesed. Samuti on liidetud inimesi ja loomi eriskummalisteks olenditeks.

Teoste materjaliks on põhiliselt kivi, kuid kasutatakse ka vaske ja pronksi.

Reljeef Valitsevaks India skulptuuri vormiks on reljeef, mis

sageli meenutab pigem ümarplastikat, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav ainult ühest küljest.

Reljeef on tihti jutustava laadiga ja lubab esitada tegelasterohkeid stseene.

Tõsised ja pühalikud jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest, kes kehastavad mitmesuguseid alamaid jumalaid, deemoneid ja haldjaid.Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.

Vamana reljeef templi seinal

India kunst tahab rõhutada, et miski ei kao ega lõpe täielielikult, vaid kõik kordub. See õigustab traditsioonide austamist ja kujutamise kaanonite püsimist. India kunstis ei pöörata tähelepanu üksikisiku erinevustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti.

Vabaskulptuurid Nende tähtsamateks motiivideks on

hinduistlikud jumalad (Šiva, Višnu) ja Buddha (elas u. 560-480 eKr). Kuulsad on tantsiva Šiva pronkskujud, kus tihti on Šival rohkem kui kaks kätt, erinevate võimete tähistamiseks.

Šiva pronkskuju

Lakšmī ehk Mahalakshmi on hinduismis tervise ja jõukuse jumalanna.

Uuemad kultuurid 1.-2. sajandil Gandharas loodud kujud

osutavad seoseid hellenismiga. Neile on omane rahulik, leebe ja ülev ilme. Sealsest stiilist välja kujunenud mediteeriva buddha kujud andsid eeskuju ka hiina ja jaapani skulptuurile.

India kujutava kunsti hiilgeaeg (nn. klassikaline periood) oli Guptade dünastia ajal (4.-7. sajand pKr).

Hilisem aeg(8.-12. sajand)

Budism taganes Põhja-Indias pealetungiva islami usu ees ja Lõuna-Indias sulas kokku hinduismiga.

Hinduistlikest skulptuuridega kaetud templitest kuulsaimad asuvad Khajurahos. Khajuraho oli kunagi ühe võimsavalitsejadünastia pealinn ja religioosne keskus. Hiljem kasvas aga džunglisse. Sealsed 25 templit on kantud ka UNESCO maailmapärandi nimistusse. Templid (ehitatud 9.-12. sajand) on stiililt ühtlased; nende liivakivist pinda katavad skulptuursed stseenid kaunite eluküllaste naisfiguuridega.

India tüüpi arhitektuuri ja skulptuuri suurteosed on Borobuduri tempel Jaava saarel Indoneesias (9.sajand) ja Angkor Vat Kambodžas (12.sajand).

Borobuduri tempel on üks üaremini säilinud budistlikke templeid Kagu-Aasias. Ligi tuhat aastat seisis see mahajäetuna pealetungiva džungli sügavuses. Tempel koosneb astmeliselt tõusvatest terrassidest, millest alumisi kaunistavad reljeefid ja Buddha kujud.

Angkor Vat on hinduistlik Višnu tempel muistses Angkori linnas Kambodžas, mis ehitati Khmeri impeeriumis kuningas Suryavarman II ajal 12. sajandil. Angkor Wat on maailma suurim pühakoda. Tänapäevani pole selge, milliseid tehnoloogiaid muistsed meistrid selle ehitamisel kasutatasid.

Täname kuulamast!Koostasid:

Saale Kreeja

Kaarel Kisant

10M