Kahjustab kõiki Kõrrerooste – kõrrelisi Puccinia graminisak.rapina.ee/tairi/haigused ja...

Kõrrerooste –

Puccinia graminisKahjustab kõiki

kõrrelisi

Kogu taime pinnal

piklikud

helepruunid

suvieospadjandid

Vaheperemeheks

kukerpuu ja

mahhoonia

Saagikadu kuni 70%

Vältida taliviljal varajasi ja

suviviljal hiliseid külve

Lendnõgi odral ja

nisul –

Ustilago spp.

Kõik õieosad

muutunud

tolmavaks

nõgieoste massiks

Nakatumine

õitsemise ajal – kuiv

ja tuuline ilm

Puhtimine süsteemse

fungitsiidiga!!!

Kaera – lendnõgi –

Ustilago avenae

Kõik õieosad muutunud

tolmavaks nõgieoste

massiks

Nakatab vaid kaera

Nakatumine

õitsemise ajal – kuiv

ja tuuline ilm

Puhtimine süsteemse

fungitsiidiga!!!

Nisu kõvanõgi –

Tilletia caries

Kahjustab peamiselt nisu, harva

rukist ja kõrrelisi heintaimi

Terade asemel arenenud

läbipaistva kilega kaetud

nõgiterad – koristamisel tunda

heeringasoolvee lõhna, mida

levitavad nõgieosed

Haigustekitaja talvitub terade

pinnal! Areng soodne külmas

ja märjas mullas

Külvise puhtimine – piisab ka

kontaktse toimega fungitsiididest

9

Kasutusel Soomes, Rootsis, Šveitsis, Leedus ja

Austrias

Toimeaineks bakter Pseudomonas chlororaphis

Seemnete puhtimiseks kasutatav biofungitsiid

helelaiksuse, närbumistõve ja nisu-kõvanõe

ärahoidmiseks, sobib nisule, rukkile ja tritikalele.

Seemneid puhtida kulunormiga 10 liitrit preparaati 1

tonni seemnete kohta. Preparaati säilitada +4...+8 ºC

juures, kasutada ära korraga terve paki sisu. Enne

preparaadiga töötlemist teha seemnetest proov.

Töödeldud seemned võib hoida 1 aasta.

Cerall®

Kõrreliste harilik

juuremädanik –

Cochliobolus sativus

Tervel taimel pruunid

laigud; seemne puhul

idupoolne osa tumenenud,

levib seemnete,

taimejäänustega ja mullas

Rohkem nakatab

otra, rukist ja nisu

Vältida hilist külvi ja

monokultuuri

Lumiseen –

Monographella nivalis

Nakatab põhiliselt talivilju ja

mitmeaastasi kõrrelisi heintaimi

Pärast lume

sulamist

talivilja

orasel

hallikas-

roosakas

ämbliku-

võrgutaoline

kirme

Tüfuloos –

Typhula incarnata

Sood. Lume saabumine külmumata

maale ja lume kestvus 5 kuud

Oras kevadel valkjashalli kirmega,

taimed näivad “keedetuna”

Lehtedel ja vartel

võrsumissõlmedel algul heledad,

siis tumedad pruunikad

seeneeosmügarad (lumiseenel

neid ei ole, kuid haigused võivad

koos esineda)

Säilib mullas 1 cm sügavusel 2

aastat

Kõrreliste jahukaste –

Erysipha graminis

Kahjustab kõiki kõrrelisi

Taimeosadel kohev, valkjas kirme, mis hiljem

pruunistub ja tiheneb. Sügisel

ilmuvad

mustad

eoslad

Säilib

taimejäänustel ja

mitmeaastastel

kõrrelistel, sood

ühekülgne

väetamine

Kõrreliste tungaltera –

Claviceps purpurea

Kahjustab rukist ja kõrrelisi

heintaimi

Teraviljade valmimisfaasis

tekivad pähikutesse suured

tumevioletjad “kõrvad”

On mürgine – kui terade hulgas

üle 0,4% tungalteri, siis ei tohi

teda süüa ega sööta loomadele

Säilib seemnel ja

sklerootsiumitena mullas 1-2a

Puhitud seeme, sügav

sügiskünd, umbrohtude

niitmine enne rukki õitsemist,

orasheinatõrje

Haiguskindlamad sordid:

Nisu - 'Manu', 'Runar`, ´Picolo´, ´Compliment´, ´Gunbo`

(jahukaste, helelaiksus, kollane rooste);

rukis – aastati ülivarieeruv; 'Elvi', 'Sangaste'

Kaer: ´Freja´, 'Freddy', ´Jaak´, 'Flämingsprofi',´Jumbo´,

'Kalle`, ´Vendela´ (kaera-kroonrooste)

Oder: `Philadelphia`, `Ursa`, 'Maali', 'Anni', 'Leeni'

Eesti Põllumajandus-kaubanduskoda:

http://www.pikk.ee/taimekasvatus/Teraviljakasvatus

Saagikamad sordid ilma tkv-ta:

Talinisu - 'Ramiro', 'Olivin ', 'Lia00134 ', 'Henrik';

Suvinisu – 'Specifik', 'Uffo'

Rukis – 'Elvi', 'Tulvi'

Kaer: ´SW Kerstin´, 'Eugen '

Tritikale – '953422'

Talioder: `Fredericus'

Suvioder: 'Ingmar', `Beatrix`, 'Anni', 'Mercada'

Kokkuvõtte esitatud Jõgeva Sordiaretuse Instituudi

poolt,http://sordiaretus.ee/failid/268.pdf

Lehetäid - Aphididae

Tõrjekriteerium:

ühe

produktiivkõrre

kohta 10-15

isendit võrsete

50-70% asustuse

juures

kõrsumisest

kuni terade

moodustumiseni

Kuumade ja kuivade ilmade korral

tõrjet vaja varakult läbi viia, sest

muidu hiljem peituvad nad

lehetuppedesse

Tugevam

kahjustus 3-5

aasta tagant

lehetäide elussünd:

http://www.youtube.com/watch?v

=hEoo-6InDA8

Ripslased – Thripidae

1,5 mm

Tõrjekriteerium:1 produktiivkõrre

kohta 10-15 isendit võrsete 50-

70% asustuse juures kõrsumisest

kuni terade moodustumiseni

Kõrsvilja maakirp

– Phyllotreta

vittula

Tõrjekriteerium

tõusmete faasis 1 m2

kohta 20-25

mardikat või 20-

25% lehtedest

kahjustatud

Naksurlased - ElateridaeMunetakse mai lõpust juuli alguseni 2-6 cm sügavusele

mulda, eelistab niiskeid looduslikke rohumaid, rohkem

kahjustab happelistel muldadel

Söötis olnud

põldudel

kasvatada 3

aastat

hernest, uba,

lina ning

põlde

lubjata

Rootsi kärbes – Oscinella fritAastas 2 PK (1 PK

suvivilju, teine talivilju)

vaglad vigastavad

keskmise lehe alust –

leht kolletub ja närtsib,

kahjustunud taim võib

seejärel moodustada

puhmiku

Tõrjekriteerium:

kontrollida tärkamisest,

pritsida tõusmete faasist

kuni võrsumise lõpuni, kui

10-15% võrsetest

kahjustatud või 100

kahalöögi kohta 30-40

kärbest

Viljakukk – Lema melanopa

Tõrje: 1m2 kohta 10-15

mardikat, 20-25% lehtedest

kahjustatud

Kartuli haigused ja kahjurid

Koostas: Tairi Albert

Kartuli-lehemädanik,

mugula pruunmädanik –

Phytophthora infestans

Fotos:

A.K.

Axamob

Niisketes

tingimustes lehe

alumisel küljel

valkjas eoslakirme

Kahjustus

mugulates

kiirtena

Suur õhuniiskus,

temp. 13-18°C.

Kartuli-

kuivmädanik –

Fusarium spp.

Levinum

kartuli

säilitushaigus

Põhiliseks

nakkusallikaks muld

Soodustab suur õhuniiskus,

temp. 15-25°C.Säilitada temp.

2-4°C

(toidukartulil 4-

5 °C),

õhuniiskus 85%

Puhitud seeme!

Harilik kärn – Streptomyces scabiesBakterhaigus, talvitub mullas ja mugulatel

Arengut

soodustab:

värske sõnnik,

leeliseline

muld (pH üle

7) ning

niiskuse-

puudus mullas

eriti mugulate

moodustumise

ajal

Puhitud seeme!

Mustkärn, kartuli tõusmepõletik, vilttõbi – Rhizoctonia

solaniwww.viarural.com.ar/viarural.com.ar/agricultu.

Vilttõbi – niiskes kartulivartel kuni

esimeste lehtedeni valkjas kirme – säilib

kuni 7.a. mugulates või mullas

Haigusi sood. külm muld (nakatub ka 9ºC

juures), kõrge umbrohtumus, rohke õlgede

sissekünd!

Puhitud seeme

Õige mahapaneku –

ja koristusaeg!

Naksurlased - ElateridaeMunetakse mai lõpust juuli alguseni 2-6 cm sügavusele

mulda, eelistab niiskeid looduslikke rohumaid, rohkem

kahjustab happelistel muldadel

Söötis olnud

põldudel

kasvatada 3

aastat

hernest, uba,

lina ning

põlde

lubjata

Kartulimardikas –

Leptinotarsa decemlineata

9-11mm

Mullast väljumine - temp 15ºC,

Munemise algus – temp 18ºC,

1 emane =2000 muna

Viljavaheldus, uued põllud

eelmise aasta omadest

kaugemale

Pidev seire!

kartulimardikas:

http://www.youtube.com/watch?v=H1R3htW1oMU

Novodor® - Bacillus

thuringiensis subspecies tenebrionis –

hävitab peale röövikute ka

kartulimardikat

Haiguskindlamad sordid

Reet

Piret

Maret

Anti

Impala

Manitou

Naeri-

hiilamardikasMeligethes

aeneus

1,5 – 3mm

Suur maakirp -

Phyllotreta

nemorum

2,5 – 3 mm

Harilik maakirp –

Phyllotreta

undulata

2 – 2,4 mm

Harilik maakirp – Phyllotreta undulata

2 – 2,4 mm

Sinihelk-

maakirp -Phyllotreta

nigripes2 – 3 mm

Kapsakoi - Plutella

maculipennis

Siruulatus 1 – 1,6 cm

Röövik 11 mm

Kapsakoi - Plutella maculipennis

Röövik 11mm

Suur-kapsaliblikas –

Pieris brassicae

4-5 cm

röövik

Juulukas_ja_kapsaliblikad_

https://www.youtube.com/watch?v=vMG-

LWyNcAs&feature=relatedFirefoxHTML\Shell\Open\Command

4-7cm

4,5cm

Suur-kapsaliblikas –

Pieris brassicae

4-6cm

Väike kapsaliblikas –

Pieris rapae

nukk

Bakterpreparaat -

XenTari®sisaldab looduslikku

valku, (ABTS-1857), mis on

saadud Bacillus

thuringiensis subsp. aizawai DiPel

3cm

Väike kapsaliblikas – Pieris rapae

röövik

muna

kapsakärbesvaglad

Nuuter ristõielistel

Plasmodiophora

brassicae

Kapsa-ebajahukaste –

Peronospora parasitica

Photographer H. Schwartz

фото - Ахатов А.К.)

Ristõieliste

kuivlaiksus –

Alternaria

brassicae

фото - Ахатов А.К.)

Tõusmepõletik

Pythium spp.

Oa – lehetäi –

Aphis fabae2 mm

Lehetäid_ja_afiidius_

https://www.youtube.com/watch?v=rLtUk-W5Gpk

Herne- lehetäi –

Acyrthosiphon

pisum

2,5 – 5 mm

Hernekärsakas

– Sitona lineatus

Herneripslane –

Kakothrips robustus

1,4 – 1,8 mm

Herne-

laikpõletik

– Ascochyta

pisi; Didymella

pinodes

Laikpõletik põldoal –

Ascochyta boltshauseri

Köögiviljade taimekaitse

Sibulakoi –

Acrolepia

assectella

sibulakoi

13 mm

Sibulakärbes

Sibula – ebajahukaste (Peronospora destructor)

Sibula-hahkhallitus (Botryotinia allii )

Sibula-valgemädanik

– Sclerotium

cepivorum

Фото —

А.К.Ахатов

www.infonet-

biovision.org/default/ct/125/crops

www.viarural.com.ar/viarural.com.

ar/agricultu...

Porgandi-lehekirp –

Trioza viridula

1,7-2 mm

porgandikärbes

5mm

Porgandi-

mustmädanik –

Alternaria radicina

Valgemädanik Sclerotinia sclerotiorum

Punane kedriklestAlgul lehel heledad

tähnid (alumine

külg kaetud õrna

valge võrgendiga

Seelärel värvimuutus

kogu lehepinnal

Tetranychus urticae -punane kedriklest

photo.net/photodb/folder?folder_id

=589121

Tetranychus urticae -punane kedriklest

photo.net/photodb/folder?folder_id=589121

Tetranychus urticae -

punane kedriklest

Parasiteerib 900

taimeliigil, elab 30 päeva,

muneb 100 (heades

tingimustes 200) muna

Karilased - Aleurodidae

1 – 1,5 mm

Kasvuhoone karilane –

Trialeurodes

vaporariorum

1- 1,5 mm

Kasvuhoone ripslane –

Heliothrips

haemorrhoidalis

1,5 mm

Kasvuhoone ripslane

- Heliothrips

haemorrhoidalis

1,5 mm

Amblydromalus limonicus -

https://www.youtube.com/watch?v=GCRxz7bLvQs

Tõusmepõletik

Pythium debaryanus

Valgemädanik – Whetzelinia sclerotiorum

Kurgi-jahukaste - Erysiphe cichoracearum

Tomati-ruugehallitus

- Mycovellosiella

fulva

Photos by Paul Bachi

Hahkhallitus –

Botryotinia

fuckeliana

nl.wikipedia.org/wiki/Grauwe_schimmel

Lehemädanik ja

pruunmädanik –Phytophthora infestans

Õunapuu-õielõikaja -

Anthonomus pomorum

3 – 4,5 mm

Õunapuu-õielõikaja -Anthonomus pomorum

3 – 4,5 mm

koostas: Tairi Albert 80

koostas: Tairi Albert 81

Õunakoi - Argyresthia conjugella

Siruulatus 1 – 1,4 cm

Õunakoi -Argyresthia

conjugella

Siruulatus 1 – 1,4 cm

Õunamähkur – Laspeyresia pomonella

Siruulatus 1,5 – 2 cm

1,8 cm

Granupom – Biopesti toode –

õunamähkuri röövikuid hävitav viirus

granuleeritud kujul – saadaval vaid

Belgias

galleryhip.com

Õunapuu-

jahukaste –

Podosphaera

leucotricha

Venturia

pirina

kärntõbi

Kärntõbi pirnil

Esineb ka lodjapuul

ja viirpuul

Puuvilja-

mädanik

Monilia

fructigena

ploomipuu – lehetäi – Hyalopterus pruni

Kirsipuu-

lehetäi –

Myzus cerasi

2 mm

röövtoidulised_putukad_kokku

:https://www.youtube.com/watch?v=RXMXh_DEyAE

Kollane ploomivaablane –

Haplocampa flava

Luuviljaliste mädanik

Luuviljaliste mädanik

Karusmarja – lehetäi – Aphis grossulariae

3 mm

Sõstra-kublatäi (Cryptomyzus

ribis)

1 – 2 mm

Sõstra-pahklest -

(Eriophyes ribis)

Kollane karusmarja lehevaablane -

Valmikul pea ja

rindmikujalad

mustad,

tagakeha

kollane

2cm

Pteronidea ribesii

Karusmarja –

jahukaste

(Sphaerotheca

mors-uvae)

Sõstra-viltrooste -Cronartium ribicola

Sõstra-karusmarja

rooste - Puccinia ribis

Maasika-õielõikaja -

Anthonomus rubi2 – 3 mm

Maasika-

õielõikaja -

Anthonomus

rubi

2 – 3 mm

Maasika-hahkhallitus -

Botryotinia fuckeliana

Maasika –

laik-

põletik

Mycosphaerella

fragariae

Vaarikamardikas – Byturus tomentosos

Vaarika-

mardikas –

Byturus

tomentosos

4 mm

Vaarikamardika -

(Byturus

tomentosos) tõuk

Vaarika-

antraknoos

Vaarika –

varrepõletik –

Didymella

applanata