Kristiina kelder ränne ja linnastumine

Ränne ja linnastumineKristiina Angela Kelder

Ränne II MS järel

● 110 000 eestlast suundus Venemaale.

● 90 000 suundus lääneriikidesse.

● Linnastumise tase oli madal.

Ränne ENSV-s

● Kõigis balti riikides ületas sisseränne väljarännet kuni 80-date lõpuni.

● Toimus suur organiseeritud sisseränne.

● Kokku saabus inimesi 1,6 miljonit.

● Neist lahkus 1,26 miljonit.

● Saabunutest ~50 tuhat olid Venemaa eestlased.

● Rännet maalt linna praktiliselt polnud.

● Alates 60. aastatest hakkati rännet piirama.

Eesti ja euroopa rändesaldo

Eestlaste jamuude rahvustearv Eestis 1960-2011

● Taasiseseisvumise ajal

oli Eesti välissündide arv üks kõrgemaid euroopas.

Kuhu asusid elama sisserändajad Eestimaal?

● Linnadesse (Tallinnasse, Ida-Virumaa linnadesse).

● 49% linnaelanikest moodustasid sisserändajad.

Valglinnastumine alates 70-nendatest

● Toimus kiire taaslinnastumine.

● Koliti linnadesse töö ja õppimise eesmärgil.

● Toimus teenindusmajanduse kasv.

Rändesaldo muutumine

● 1990 toimus Eestis ulatuslik tagasiränne.

● Peamine sihtriik oli Venemaa.

● Rändesaldo jäi eestlastele iseseisvumise järgselt negatiivseks.

Ränne hetkel

● Populaarne on tööränne.

● Kasvav on ka õpperänne.

● Kasvanud on lisaks väljarändele ka sisseränne.

● Üha rohkem inimesi elab hargmaist elu.

● Inimeste elu ületab riigipiire.

● Valdav rändesuund on siiski idast läände.

Aitäh kuulamast!