View
0
Download
0
Category
Preview:
Citation preview
OHCEJOGA GIELDDA VIIDDES
BURESVEADJINČILGEHUS 2017–2020
Sisdoallu
BURESVEADJINČILGEHUSBARGU OHCEJOGA GIELDDAS ................................................... 2
Buresveadjinčilgehusa gárvvisteapmi .............................................................................................. 2
Gieldda ja bálvalusaid oppalašgovvádus .......................................................................................... 3
Dorvvolašvuohta ja dorvvolašvuođaplánen ..................................................................................... 5
Ovddit buresveadjinčielggadus jagis 2011 ....................................................................................... 7
OASSI I: NOHKKI VÁLDOSTIVRABAJI GUORAHALLAN ........................................................ 8
1.1 Dieđu buvttadeapmi Ohcejoga veahkadaga buresveadjimis ...................................................... 8
1.2 Indikáhtoriid ja eará dieđu čujuhan buresveadjin..................................................................... 11
1.2.1 EKONOMIIJA JA EALLINFÁPMU ................................................................................ 11
1.2.2 MÁNÁT, NUORAT JA MÁNNABEARRAŠAT ............................................................. 27
1.2.3 BARGOAHKÁSAČČAT .................................................................................................. 31
1.2.4 AHKEOLBMOT ............................................................................................................... 45
1.2.5 BUOT AHKEJOAVKKUT ............................................................................................. 633
1.2.6 Čoahkkáigeassu ............................................................................................................... 688
OASSI II: BOAHTTEVAŠ VÁLDOSTIVRABAJI PLÁNEN ....................................................... 711
2.1 Gieldastrategiija...................................................................................................................... 711
2.2 Buresveadjinplána .................................................................................................................. 722
2.3 Buresveadjima eará ovddidanprográmmat ja -plánat ............................................................. 766
OASSI III VÁLDOSTIVRAGIEĐAHALLAN ............................................................................... 766
3.1 Buresveadjinčilgehusa gárvvisteaddjit ................................................................................... 766
3.2 Buresveadjinčilgehusa dohkkeheapmi ................................................................................... 777
2
BURESVEADJINČILGEHUSBARGU OHCEJOGA GIELDDAS
Buresveadjinčilgehusa gárvvisteapmi
Buresveadjinčilgehus1 lea gieldda buresveadjinpolitihka plánema, árvvoštallama ja raporterema
gaskoapmi. Dearvvasvuođafuolahuslágas (1326/2010) meroštallo gieldda geatnegasvuohta gárvvistit
ja raporteret váldostivrii guhtege váldostivrabajis viiddes buresveadjinčilgehusa ja jahkásaččat
gáržžit buresveadjinčilgehusa:
"12 § Dearvvasvuođa ja buresveadjima ovddideapmi gielddas
Gielda galgá čuovvut ássiidis dearvvasvuođa ja buresveadjima sihke daidda váikkuheaddji áššiid
álbmotjoavkkuid mielde sihke gieldda bálvalusain ollašuhtton doaibmabijuid, mainna vástiduvvo
gieldalaččaid buresveadjindárbbuide. Gieldalaččaid dearvvasvuođas ja buresveadjimis sihke ollašuhtton
doaibmabijuin galgá raporteret váldostivrii jahkásaččat, man lassin váldostivrii galgá oktii váldostivrabajis
válmmaštallat viidásut buresveadjinčilgehusa.
Gielda galgá strategalaš plánemisttis ásahit báikkálaš diliide ja dárbbuide vuođđuduvvi dearvvasvuođa ja
buresveadjima ovddideami ulbmiliid, meroštallat daid doarju doaibmabijuid ja geavahit dáid vuođđun
guđege gieldda buresveadjin- ja dearvvasvuođačujuhemiid.
Gielda berre nammadit dearvvasvuođa ja buresveadjima ovddideami vástuoassebeliid. Gieldda sierra
doaibmasuorggit galget bargat ovttas dearvvasvuođa ja buresveadjima ovddideamis. Dasa lassin gielda
galgá bargat ovttas gielddas doaibmi eará almmolaš lágádusaiguin jed. sihke priváhta fitnodagaiguin ja
oktasaččat ávkkálaš servošiiguin. Jos sosiála- ja dearvvasvuođafuolahus lea ordnejuvvon máŋgga gieldda
oktasašdoaibman, ovttasdoaibmanguovlu galgá oassálastit áššedovdin sierra doaibmasurggiid gaskasaš
oktasašbargui sihke sosiálalaš ja dearvvasvuođaváikkuhusaid árvvoštallamii guovllu gielddain."
1 https://www.thl.fi/fi/web/hyvinvoinnin-ja-terveyden-edistamisen-johtaminen/hyvinvointijohtaminen/hyvinvointijohtaminen-kunnassa/kunnan-hyvinvointikertomus
3
Ohcejoga gielddas lea vihkkehallon veahkadaga buresveadjima dilli maŋimuš jagis 2011 (Ohcejoga gieldda
buresveadjinčielggadus, 20112). Dan maŋŋá veahkadaga buresveadjima dilis ii leat dahkkon viidásut
oppalašgeahčastat. Jagis 2017 Ohcejoga gielddas lea gárvvistuvvon jagi 2025 višuvnnaid hábmejeaddji
gieldastrategiija3 ja buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami prográmma jagiide 2017 - 2021.
Buresveadjima ovddideami plána váilu váldostivrabajis 2013 - 2016, nu ahte veahkadaga buresveadjima dili
ii sáhte analyseret gieldda ásahan ulbmiliid ektui dán áigodagas. Viiddes buresveadjinčilgehusas
govviduvvo veahkadaga buresveadjima dilli nohkan váldostivrabajis 2013–2016, ja ovdanbuktojit
jurddabohtosat ja veahkadaga buresveadjima ovddideapmái laktáseaddji doaibmabidjoevttohusat
álgán váldostivrabadjái 2017–2020. Áššegirjji ulbmilin lea doarjut gieldamearrideaddjiid prioriseret
ja resurseret buresveadjima ovddideaddji doaimma. Buresveadjinčilgehus váldojuvvo oktan
gieldastrategiijain oassin gieldda ekonomiija ja doaimma plánema. Buresveadjinčilgehusa berre
geavahit doarjjan mearrádusaid váikkuhusaid ovdaárvvoštallamiin, mearrádusaid váikkuhusaid
čuovvumis ja dahkkon válljemiid ja mearrádusaid ákkastallamiin. Stivrenjoavku, njunušvirgeolbmot
ja áirasat oahpásmahttojit strategalaš buresveadjima ovddidanbargui ja buresveadjinčilgehusbargui,
buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami prográmmii sihke gieldastrategiijai čavčča/dálvvi
2017–2018 áigge, vai dáid ollašuhttin šaddá vejolažžan geavatlaš dásis.
Ohcejoga gieldda stivrennjuolggadusa 24 § mielde gielddaráđđehus mearrida buresveadjima ja
dearvvasvuođa ovddideami jođiheamis ja koordineremis.
Buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami prográmma ja veahkadaga buresveadjima govvideaddji
áššegirjjit bohtet elektrihkalaš hámis almmolaččat oažžunláhkai.
Gieldda ja bálvalusaid oppalašgovvádus
Ohcejoga gielda lea Suoma davimus gielda. Gielddas ásset sullii 1250 ássi, geain sullii bealli leat sámegielagat.
Gieldda viidodat lea 5370,5 km2, ja ássandávjodat 0,23 ássi njealjehaskilomehtera viidodagas. Ássan lea
čohkiidan eanaš Deatnoleahkái Njuorggáma, Ohcejoga ja Gáregasnjárgga giliide. Giliid gaskkat leat stuorrát:
Ohcejoga gilis, mii lea gieldda hálddahusguovddáš, lea mátki Njuorggámii 42 km ja Gáregasnjárgii 100 km.
Ohcejoga ránnjágielda Suoma bealde lea Anár (mátki 120 km Ohcejoga hálddahusguovddážis, 100 km
2 http://www3.tokem.fi/kirjasto/tiedostot/Viinamaki_A_2_2011.pdf 3 https://peda.net/utsjoki/utsjokisuu/al/oguk
4
Gáregasnjárggas ja 160 km Njuorggámis), ja Norgga bealde Deanu, Kárášjoga ja Unjárgga gielddat. Ohcejogas
lea mátki Avvila girdingieddái 170 km ja Roavvenjárgii lagamus buohccevissui ja ruovdegeaidnooktavuođa
geahčái 455 kilomehtera. Norgga bealde lagamuš girdingieddi lea Čáhcesullos sullii 140 km geahčen ja
buohcceviessu Girkonjárggas 200 km geahčen. (Gaskkat almmuhuvvon Ohcejoga hálddahusguovddážis
geahčadettiin.) Linnjabiila gielddas Roavvenjárgii dahje Roavvenjárggas gildii johtá 1-3 geardde beaivvis.
Johtin Ohcejoga gildii ja gielddas dáhpáhuvváge guhkes gaskkaid, luonddu diliid ja hui uhcánaš almmolaš
johtinoktavuođaid geažil eanaš priváhta mohtorfievrruiguin (smávvabiila, mohtorgielká, njealjejuvllat)).
Árrabajásgeassinbálvalusaid ja ovda- ja vuođđooahpahusa oažžu sihke sáme- ja suomagillii máná eatnigiela
mielde. Ohcejoga gielddas fállojuvvo mánáide árrabajásgeassin beaiveruovttuin Ohcejohnjálmmis,
Gáregasnjárggas ja bearašbeaiveruovttus Njuorggámis. Ovda- ja vuođđooahpahus guđat luohká rádjai lea
buot golmma gilis, ja badjeskuvla doaibmá Gáregasnjárgga ja Ohcejoga giliin. Ohcejoga sámelogahat doaibmá
Ohcejoga gilis. Ránnjágielddain Anáris ja Norgga bealde Kárášjogas leat ámmátlaš oahppolágádusat ja
logahagat. Nuorat, geat leat geargan vuođđoskuvllain, ohcalit joatkkaoahpuide maid Roavvenjárgii ja eará
báikegottiide.
Gielda doalaha juohke gilis olgolihkadangeinnodaga oktan čuovggaiguin (dálvit láhtut Gáregasnjárggas ja
Ohcejogas) ja valástallangietti (dálvit jiekŋuduvvon luistengieddi). Dasa lassin juohke gilis leat
sislihkadeapmái álšasále ja lihkadansále, maid geavaheapmi lea nuvttá dahje hui govttolaš haddái. Ohcejoga
gilis leat maid vuodjanhálla, frisbeegolf-bána, skeitenčeasahat ja gáddespábbadoaškungieddi. Ohcejoga
rávesolbmuidskuvla fállá iešguđetlágan duodje-, musihkka-, lihkadan- ja giellagurssaid. Giliin doibmet maid
searvvit, mat lágidit lihkadanaktivitehtaid (ee.Utsjoen Kuohu, Tenon voima ja Ailigassääsket). Sámesearvi
Sámi Siida ja sámiid sosiála- ja dearvvasvuođasuorggi searvi SámiSoster ordnejit maid asttuáigge doaimmaid.
Ohcejoga searvegoddi ordne vahkkosaččat sierra ahkásaččaide oaivvilduvvon doaimma, ee. mánáide
iskárdoaimma ja sisbandyrieggá, nuoraide nuoraideahkediid ja sisbandyrieggá, ja rávesolbmuide
iešguđetlágan dilálašvuođaid ovttasorrumii.
Asttuáigge doaimma, servvolašvuođa ja ássiid ovdduidgohcima ollašuhttet maid gilisearvvit ja guovllus
doaibmi eará searvvit ja organisašuvnnat, ee. MLL, SPR, Sydänyhdistys ja Tenonlaakson yrittäjät.
Ahkeolbmuid ovddu gohcá boarrásiidráđđi, mii doaibmá gielddas.
Gieldda girjerádju lea Ohcejoga gilis, ja girjerádjobiila vuodjá 1-2 geardde mánotbajis oppa gieldda guovllus.
5
Gieldda teknihkalaš doaibma vástida lávvabarggus, bázahusfuolahusas, huksenbearráigeahčus ja
gieldda láigoviesuin (Kiinteistö Oy Ringinvatro). Šibitdoavtterbálvalusat,
birasdearvvasvuođafuolahus ja birassuodjalus lágiduvvojit Anára gieldda birasovttadaga bokte.
Ealáhusdoaibma vástida gieldda ealáhusaid ja dálonguovllu ja gieldda giliid eallinfámu ja
fitnodatmovtta ovddideamis.
Ohcejoga gilis lea gieldda dearvvasvuođaguovddáš, gos leat buohccedikšára, laboratoriadikšára,
fysioterapevtta, psykiátralaš buohccedikšára ja doaktára bálvalusat, sihke bátnedivššohat.
Dearvvasvuođaguovddáža oktavuođas leat seaŋgaossodat, beavttálmahtton bálvalusássama ovttadat
(válmmaštuvvan jagis 2014) ja ássanbálvalusovttadat. Seaŋgaossodagas lea birrajándordikšára
goziheapmi ja dearvvasvuođaguovddážis doavttergoziheapmi árgabeivviid dmu 8-16.
Árgaeahkediid, ihkku ja vahkkoloahpaid doavttergoziheapmi lea 160 km geahčen Avvilis (gaska 140
km Gáregasnjárggas ja 200 km Njuorggámis). Dearvvasvuođaguovddáža šilljobirrasis lea maid
priváhta bálvalusássama ovttadat Aspa-ruoktu Goahti. Gáregasnjárggas doaibmá
dearvvasvuođadivššár, ja Gáregasnjárgga dearvvasvuođadálus lágiduvvo psykiátralaš
buohccedikšára ja fysioterapevtta vuostáváldin vahkkosaččat ja doaktára vuostáváldin guovtti vahku
gaskkain. Gieldda sosiáladoaibma lea Ohcejoga gilis. Ohcejoga gielda gullá Lappi
buohccedikšunbiirii ja Oulu universitehta buohcceviesu spesiálvástusuorgái. Ohcejoga ássit sáhttet
oažžut spesiálbuohccedivššu bálvalusaid maiddái Norgga bealde Finnmarkssykehuset
dikšunovttadagain. Divššu oažžun vuođđuduvvá doaktára vuolggahussii ja Lappi buohccedikšunbiire
ja Finnmarkssykehuset gaskasaš soahpamuššii.
Gieldda bálvalusaid ja ekonomiija dárkilut govvádusat gávdnojit lávdegottiid doaibmačilgehusain.
Dorvvolašvuohta ja dorvvolašvuođaplánen
Ohcejoga gielda gullá Lappi gádjunlágádusa guvlui. Ohcejoga, Njuorggáma ja Gáregasnjárgga giliin
leat buollinstašuvnnat, muhto gieldda guovllus doaibmá dušše okta gádjuneiseváldi. Dasa lassin
gieldda guovllus lea soahpamuščáskadangotti olmmožin goziheaddji ovttadathoavda. Eará fásta
bargit eai leat, baicce gádjunbargguin fuolahit soahpamuščáskadangottit (Gáregasnjárgga VPK ja
Ohcejoga VPK). Sierra guovlluid riskkat ja resursadárbbut leat guorahallon ja meroštallon
gádjunlágádusa bálvalusdássemearrádusas.
6
Lappi buohccedikšunbiire ordne vuosttasdivššu ollásit iežas doaibman. Buohccedikšunbiire
vuosttasdivššu bálvalusdássemearrádusas guorahallo guovllu riskadássi ja meroštallojit resurssat.
Ohcejoga gielddas lea okta dikšundási ovttadat, man doaibmabáiki lea Ohcejoga gilis
dearvvasvuođaguovddáža lahka. Juohke gilis lea maid álgodikšoovttadat, man bargguin fuolaha
soahpamuščáskadangoddi.
Buohccedikšunbiires lea oktasašbargosoahpamuš Norggain ja Ruoŧain, vai buohcciid sáhttá fievrridit
heivvolamos dikšunlágádussii maiddái nuppi riikka beallái ja alárbmabargguin geavahit veahkkin
ambulánssaid ja áibmoskiippaid maiddái rájáid rastá. Lappi guovllu eatnandieđalaš áššiid geažil
helikopterdoaimma mearkkašupmi lea stuoris heahtediliin. Buohccedikšunbiire
dálkkodanhelikoptera doaibmabáiki lea Roavvenjárggas. Guovllus opererejit dálkkodanhelikoptera
lassin maiddái doavtterkopter, rádjegohcinlágádusa kopter sihke Romssa ja Banaka doavtterkopterat.
Ohcejoga gieldda bolesdoaimmas vástida Lappi boleslágádus. Lagamus bolesat leat Avvilis, gos
bolespatrulla fitná Ohcejoga gielddas lohpeáššiid dikšumin, rihkusáššiid dutkamin,
bearráigeahččobargguin sihke alárbmabargguin. Mátki Avvilii lea Ohcejoga gilis 160 km,
Gáregasnjárggas 140 km ja Njuorggámis 200 km, nuba bolesa boahtin alárbmabargui sáhttá bistit
juoba diimmuid. Gieldda guovllus lea álggahuvvon maid VaPePa (eaktodáhtolaš gádjunbálvalus) -
doaibma, mii ee. veahkeha bolesa ohcanbargguin.
Lappi Rádjegozáhusa Avvila rádjegohcinstašuvnna patrulla johtá Ohcejoga gieldda guovllus.
Rádjegohcin bargá dárbbu mielde ovttas eará eiseváldiiguin. Tuollu doaibmačuoggát Norgga Rájás
Gáregasnjárggas ja Ohcejoga gilis leat rabas beaivválaččat. Buolbmága tuollodoaibmabáiki lea
Norgga stáhta bealde ja lea rabas árgabeivviid.
Ohcejoga gieldda guoski dorvvolašvuođaplána4 lea dahkkon maŋimuš jagis 2009.
Dorvvolašvuođaplánas guovllu guoski dorvvolašvuođaplánema hástalussan guorahallojedje leat ee.
bieđggoássama ja guhkes gaskkaid dagahan guhkes ádjánanáiggit, viiddes čázádagat, luonddudilit,
eiseváldiid kommunikašuvnnas geavahan VIRVE-fierpmádaga oassálas itkoguovllut, veahkadaga
agáiduvvan, gárrenávdnasiid geavaheapmi sihke turismma sesoŋgalundosašvuohta. Ohcejoga gieldda
dorvvolašvuođaplána lea plánejuvvon beaiváduvvot váldostivrabaji 2017–2020 áigge.
4 http://www.turvallisuussuunnittelu.fi/material/attachments/turvallisuussuunnittelu/turvallisuussuunnittelu/turvallisuussuunnitelmia/lappi/66fki9UQQ/Inarin_ja_Utsjoen_kuntien_turvallisuussuunnitelma.pdf
7
Ovddit buresveadjinčielggadus jagis 2011
Dán buresveadjinčielggadusas ovdanbuktojuvvo oanehaččat jagi 2011 buresveadjinčielggadus, vai
lohkki sáhttá veardidit jagi 2011 dili ja buresveadjima ovddideami doaibmabidjoevttohusaid nohkan
váldostivrabaji 2013–2016 dillái.
Buresveadjinčielggadusas 2011 geavahuvvon statistihkkaindikáhtoriid ja váldodoaibmiid jearahallamiid
vuođul positiivvalaš áššit Ohcejoga gieldalaččaid buresveadjimis leat leamaš ee. sámekultuvrra
servvolašvuohta, dorvvolaš mánnávuohta, ovttatolbmui heivehuvvon bálvalusat, vuođđobálvalusaid
govttolaš buorre dilli ja bálvalusaide beassan jođánit, viesuid vuođđodivvundárbbuid buoret vuhtiiváldin,
doaibmi oktasašbargu smávva organisašuvnnas, rádjeoktasašbargu Norggain, ja dat ahte gieldda
doaibmasajiid sáhttet geavahit maiddái oktasašbargoguoimmit.
Ovdan boahtán fuolat, mat laktásit veahkadaga buresveadjimii, ledje jagi 2011 buresveadjinčielggadusas ee.
mánáid ja nuoraid psyhkalaš funetveadjin, gárrenávnnas- ja mielladearvvasvuođabarggu váilevaš
organiseren, buresveadjinbargojoavkku doaibmameahttunvuohta, mánáid, nuoraid ja boarrásiid
oktonasvuohta, uhcán lihkadeapmi buot ahkejoavkkuin (ee.ásmá ja liigedeaddu lassánan), bargoahkásaččaid
psyhkalaš noađuhuvvama lassáneapmi, gieldalaččaid uhcánaš váikkuhanvejolašvuođat, sámekultuvrra
uhcánaš vuhtiiváldin bálvalusvuogádagas, systemáhtalaš buresveadjindieđu čuovvuma váilun ja
buresveadjimii laktáseaddji dieđu ávkkástalakeahtesvuohta mearrádusdahkamis. Buresveadjinčielggadusa
dahkkit bukte ovdan maid fuolaset das, leago mearrideaddjidásis doarvái beroštupmi guovllu ássiid
buresveadjima hárrái, ja gos oažžut doarvái spesiálačehppodaga veahkadaga buresveadjima ovddidanbargui.
Vejolaš buresveadjinváilevuođaid divvuma várás evttohuvvojedje Buresveadjinčielggadusas 2011
doaibmabidjun ee. bargoburesveadjima buorideapmi, bargodearvvasvuođafuolahusa buoret resurseren,
buozalmasaid ja funetveadjima ovddalgihtii eastadeaddji bálvalusaid resurseren ja ovddalgihtii eastadeaddji
doaimmaid áššehasmávssuid vuolideapmi, mearrediđolut gárrenávnnasbargu ja vástuolbmo nammadeapmi
dán bargui, gieldda imago lokten, váhnenvuođa nannosut doarjja ja rahpasut ságastallankultuvra bearrašiid
ja skuvllaid ja beaivedivššu gaskkas, skuvlla sosiálabarggu doarvái buorre resurseren ja daid mánáid ja
nuoraid, geain lea várra báhcit olggobeallái, guđege bagadeami vejolažžan dahkan, bargobádjedoaimma
joatkin, bargomárkaniid njuovžilabbon dahkan, vai maiddái heajubut bargguiduvvi olbmuin livčče
vejolašvuođat oassálastit bargoeallimii, luonddu diliin sorjjasmeahttun asttuáiggevejolašvuođaid
ovddideapmi, sihke ruoktodivššu ovddideapmi áššehasa dárbbuid mielde.
8
OASSI I: NOHKKI VÁLDOSTIVRABAJI GUORAHALLAN
1.1 Dieđu buvttadeapmi Ohcejoga veahkadaga buresveadjimis
Álbmotlaš dásis dearvvasvuođa ovddideami prográmmat ja ulbmilat vuođđuduvvet ollu
epidemiologalaš dihtui buozalmasaid oppalašvuođas ja šaddanmekanismmain. Dearvvasvuođa ja
buresveadjima lágádusa (THL) diehtovuođus Sotkanet-bálvalusas ja statistihkkaguovddázis
ožžojuvvo sihke riikkaviidosaš ja guovlluviidosaš diehtu buresveadjimis. Ohcejoga gildii guoski
statistihkkadiehtu lea goit heajos veahkadatvuođu geažil hui uhcán oažžumis. Dieđu uhcánaš
fitnašuvvama lassin dálá dieđut dahje gieldda čoaggin statistihkkadiehtu sierra albmonemiid
oppalašvuođas ii leat luohtehahtti gieldalaččaid buresveadjima čuovvuma bargoneavvu, dasgo heajos
veahkadatvuođu geažil ovttaskas soittolašge dáhpáhus dahje muhtun ássi eret fárren sáhttá oidnot
stuorra prosentuálalaš nuppástussan, vaikko duođalaččat matge stuorra nuppástusat veahkadaga
buresveadjimis dahje bálvalusvuogádagas eai livčče dáhpáhuvvan. Dáhpáhusmeriid raporteren ii
maiddái leat eanaš vejolaš, dasgo heajos veahkadatvuođus ovttaskas mearit sáhttet buktit albmosii
dieđu, man gieđahallan gáibida várrugasvuođa.
Buresveadjima statistihkkadieđu váiluma lea váttis čoavdit geavahemiin statistihkkadieđu viidásut
guovllus, ovdamearkka dihte Davvi-Lappi guovlogieldda dahje Ohcejoga ja Anára guovllus, dasgo
Ohcejohka ovddasta dáin guovlluin uhcitlogu. Olmmošmearri lea hui uhcci, ja gielda lea veahkadaga
sajáiduvvama, bálvalusvuogádaga ja birrasa ja luonddu ektui earálágan go veardida eará Lappii ja
Supmii. Ohcejohka lea maid áidna sámeeanetlogu gielda. Riikka dahje Lappi guovllus sámit fas lea
kultuvrralaš ja gielalaš uhcitloguálbmot, mas ee. árbevirolaš ealáhusat ja gaskavuohta eatnamii ožžot
sihke kultuvrralaččat ja guovloekonomalaččat eahpedábálaš stuorra deattu. Sámiin leat
dutkamušdieđu vuođul dávddaid albmananhámit, mat muhtun oassái spiehkkasit suomaálbmogis (gč.
omd. Soininen5 2015, s. 60 - 79). Smávva populašuvnna buresveadjima dilli ja buozalmasaid
riskadahkkit sáhttet báhcit álbmotlaš dahje ovdamearkka dihte Lappi eanagotti dási statistihkkadieđus
čihkosii, man berre váldit vuhtii erenomážit eanagotti buresveadjinčilgehusaid guorahallamis. Jos
ulbmilin lea resurseret ja prioriseret buresveadjima ovddideaddji dutkamuša ja intervenšuvnnaid ja
5 https://helda.helsinki.fi/bitstream/handle/10138/154662/THEHEALTHO_korjattu.pdf?sequence=3
9
gáržžidit veahkadatjoavkkuid gaskasaš dearvvasvuođaearuid, berre dieđu buvttadit heivvolaš vugiin
maid unnitloguálbmoga buresveadjimis ja dearvvasvuođas. Dieđu váilun sáhttá doalahit dahje juoba
lasihit erenomážit unnitloguálbmoga dearvvasvuođaváttisvuođaid, nu ahte Ohcejoga gieldda
buresveadjinčilgehusain lea dehálaš veahkadaga buresveadjima ovdduidgohcimii guoski bargu
eanagodde- ja sode-ođastusas.
Ohcejoga gieldda buresveadjinčilgehusas leat geavahuvvon dieđučoagginvuohkin statistihkkadiehtu
ja váldodoaibmiid jearahallamat. FCG:a elektrihkalaš buresveadjinčilgehus -bargoneavvu
(hyvinvointikertomus.fi) lea doaibman vuođđun áššegirjji gárvvisteamis. Ohcejoga gieldda
sierrasárgosiid ja heajos veahkadatvuođu geažil bargoneavvu ii goittot dakkáražžan leat doarvái
informatiivvalaš veahkadaga buresveadjima analyseremii. Ohcejoga gieldda buresveadjinčilgehus
leage čohkkejuvvon ollu elektrihkalaš buresveadjinčilgehusa gárvves indikáhtormáilmmiid sadjái
čoahkkáigeassobihtáide, maidda lea vejolaš čállit maid friija teavstta. Indikáhtorgovvideaddjit leat
guđđon čilgehusas eret, dasgo
- mearrái guoski indikáhtoriid oasil váilot ollu dieđut ja leat stuorra jahkásaš molsašuddamat, mat
sáhttet boahtit ovttaskas soittolaš dáhpáhusain dahje statistihkkii mearkuma vugiin,
- veardádallandieđuid galgá čájehit eanet go golmma jagis, dasgo menddo oanehis veardádallanáigi
sáhttá čájehit dušše soittolaš nuppástusaid ja leat ná čádjidahtti (elektrihkalaš buresveadjinčilgehus
čájeha govvideaddji dušše golmma jagi áiggis),
- bargoneavvu ii daga vejolažžan sohkabeallái guoski govvideaddjiid ja statistihkkadieđuid, ja
- bargoneavvu ii daga vejolažžan sámekultuvrra vuhtiiváldima.
Statistihkkadieđut leat eanaš čoggojuvvon THL:a bajásdoallan Sotkanet ja Terveytemme.fi -
bálvalusain. Dieđut gusket Ohcejoga gieldda daid osiin, go diehtu leamašan oažžumis. Numerálalaš
dáhta lea čoggojuvvon maid statistihkkaguovddáža diehtovuođus sihke gielddas. Kvalitehtalaš
vásáhusdiehtu, mii laktása servoša áššedovdamuššii, lea čoggojuvvon váldodoaibmiid
jearahallamiiguin golggotmánu 2017 áigge. Jearahallamat leat čađahuvvon joavkohápmásaš
beallemuddui strukturerejuvvon jearahallamin, main ságastallama vuođđun lea geavahuvvon
Ohcejoga, Davvi-Lappi guovlogieldda dahje Lappi guoski statistihkkadiehtu elektrihkalaš
buresveadjinčilgehusa sisttisdoallan indikáhtormáilmmiid mielde. Jearahallamat eai leat
analyserejuvvon sierra, baicce ovttas váldodoaibmiiguin čohkkejuvvojedje jearahallandilis guovddáš
fuomášumit oktii. Čoahkkáigeasut sáddejuvvojedje jearahallon olbmuide lohkanláhkai ja
10
dohkkehanláhkai šleađgapoasttain jearahallandilálašvuođaid maŋŋá. Buresveadjinčilgehussii leat
váldojuvvon dušše jearahallamiid váldočuoggát. Jearahallamiin leat leamaš oasálažžan njunuš- dahje
eará virgeolbmot/doaibmit, geat leat doaibman gielddas jagiin 2013–2016. Čoahkkáigeasut
jearahallamiin, jearahallamiidda oassálastán olbmuid namat ja ságastallama vuođđun doaibman
statistihkat ja gažaldatdiat leat ovdanbukton sierra raporttas, man seailluheamis vástida gieldda
guovddášhálddahus.
11
1.2 Indikáhtoriid ja eará dieđu čujuhan buresveadjin
1.2.1 EKONOMIIJA JA EALLINFÁPMU
Boađut
Gieldda vearroboađut ássi nammii leat lassánan jagiin 2011–2014, muhto jagiin 2014–2015 dat leat
vehá geahppánan. Vearroboađut ássi nammii leat Ohcejogas ain čielgasit uhcibut go eará riikkas,
muhto gorálaččat vearroboađut leat lassánan sullii seamma fárttain go oppa riikkas. Euromeari
stáhtaossodagat leat lassánan jagi 2011 rájes oppa riikkas, muhto Ohcejogas gorálaččat eanemus.
Stáhtaossodagat leat euromeari mielde ássi nammii Ohcejogas sullii 3,5-geardásaččat oppa riikka
ektui, ja badjel guovttegeardásaččat Lappi ektui. Euromeari loatnavuođđu ássi nammii lea Ohcejogas
allat, muhto gorálaš loktaneapmi jagis 2011 jahkái 2015 uhcit go oppa riikka dahje Lappi dásis.
Tabealla 1.Stáhtaossodagat oktiibuot euro /
ássi (ind.3179)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
1418
1487
1520
1498
1500
5,8
Lappi (HE 15/2017 vp)
2191
2351
2434
2446
2407
9,9
Davvi-Lappi guovlogielda
2930
3145
3192
3191
3255
11,1
Eanodat
4199
4461
4406
4484
4746
13,0
12
Anár
2955
3197
3262
3232
3341
13,1
Ohcejohka
4612
5112
5262
5382
5366
16,3
Tabealla 2. Stáhtaossodagat, %
nettogoluin (ind. 460)
2011
2012
2013
2014
2015
Nuppástus, %-
ovttadaga
Oppa riika
28,1
28,1
27,8
27,2
26,6
-1,5
Lappi (HE 15/2017 vp)
40,3
40,4
40,3
39,3
37,7
-2,6
Davvi-Lappi guovlogielda
48,5
48,3
47,7
47,1
45,7
-2,8
Eanodat
61,8
60,4
58,6
59,2
58
-3,8
Anár
49,4
50
50,1
49,4
48
-1,4
Ohcejohka 64 66,5 66 67,4 61,3 -2,7
Tabealla 3. Vearroboađut, euro /
ássi (ind. 3177)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
3530
3560
3787
3870
3967
12,4
Lappi (HE 15/2017 vp)
3254
3302
3551
3671
3772
15,9
Davvi-Lappi guovlogielda
3303
3361
3664
3865
3925
18,8
13
Eanodat
2587
2865
3002
3094
3236
25,1
Anár
3365
3376
3601
3674
3716
10,4
Ohcejohka
3049
3289
3382
3506
3402
11,6
Tabealla 4. Jahkegokču, %
eretsihkkumiin (ind. 465)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
118,1
71,1
100,2
107
91,4
-22,6
Lappi (HE 15/2017 vp)
131,9
60,1
110,9
93,2
63,8
-51,6
Davvi-Lappi guovlogielda
203,9
125,2
188,7
210,9
157,8
-22,6
Eanodat
223
168,6
33,6
175,5
74,6
-66,5
Anár
235,2
200,4
260,9
284,6
174,7
-25,7
Ohcejohka 293,7 393,8 278,9 353 89,4 -69,6
Tabealla 5. Jahkegokču, euro / ássi
(ind. 3178)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
384
249
380
406
348
-9,4
14
Lappi (HE 15/2017 vp)
307
150
289
234
193
-37,1
Davvi-Lappi guovlogielda
559
314
504
584
531
-5,0
Eanodat
373
263
54
288
194
-48,0
Anár 818 560 695 720 475 -41,9
Ohcejohka 538 889 962 1205 377 -29,9
Tabealla 6. Loatnavuođđu, euro /
ássi (ind. 3180)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
2037
2261
2540
2694
2835
39,2
Lappi (HE 15/2017 vp)
1914
1963
2266
2360
2574
34,5
Davvi-Lappi guovlogielda
2153
2194
2389
2642
2790
29,6
Eanodat
2095
2361
2483
2871
3123
49,1
Anár
2277
1978
2081
2118
2093
-8,1
Ohcejohka 2917 2581 2972 3037 3425 17,4
Tabealla 7. Gorálaš vealgáduvvan, %
(ind. 3181)
2011
2012
2013
2014
2015
Nuppástus, %-
ovttadaga
15
Oppa riika
45,4
48,3
50,7
52
57,3
11,9
Lappi (HE 15/2017 vp)
41,9
43
45,4
46
51,4
9,5
Davvi-Lappi guovlogielda
39,7
41,3
42,2
43,1
48,2
8,5
Eanodat 35,4 35 36,8 39,6 44,2 8,8
Anár 41,3 37,7 39,3 37,6 38,4 -2,9
Ohcejohka 41,5 37,1 41,5 37,1 47,3 5,8
Manut
Ohcejoga gieldda nettogeavahangolut ássi nammii leat lassánan dássidit jagi 2011 rájes. Gorálaš
loktaneapmi lea stuorát go veardádallanguovlluin. Dás leat guorahallon sierra maid
spesiálabuohccedivššu, vuođđodearvvasvuođafuolahusa ja sosiála- ja dearvvasvuođadoaimma
nettogeavahangoluid nuppástusat jagiid 2011 ja 2015 gaskkas. Buot dáid mihttáriiguin golut ássi
nammii leat lassánan 15–38 %. Spesiálabuohccedivššu golut leat lassánan gorálaččat uhcibut go
Lappi veardádallanguovlluin. Vuođđodearvvasvuođafuolahusa goluid oasil galgá váldit vuhtii, ahte
golut sisttisdollet maid dearvvasvuođaguovddáža seaŋgaossodatdivššu goluid. Ohcejoga gielddas ii
leat sierra boarrásiidsiida, nu ahte seaŋgaossodaga goluin oidnojit maid agáiduvvi veahkadaga
birrajándora fuolaatnima golut.
Tabealla 8. Spesiálabuohccedivššu nettogeavahangolut, euro / ássi (ind. 1071)
2011
2012
2013
2014
2015
% nuppástus
Oppa riika
1028
1067
1133
1165
1209
17,6
Lappi (HE 15/2017 vp)
1077
1184
1271
1366
1430
32,8
Davvi-Lappi guovlogielda
1048
1155
1241
1335
1349
28,7
16
Eanodat
1120
1139
1155
1224
1553
38,7
Anár
1020
1212
1275
1337
1433
40,5
Ohcejohka
1100
1201
1246
1140
1397
27,0
Tabealla 9. Gieldda nettogeavahangolut oktiibuot, euro / ássi (ind. 1074)
2011
2012
2013
2014
2015
%
nuppástus
Oppa riika
5055,7
5299,1
5478
5501,8
5645,3
11,7
Lappi (HE 15/2017 vp)
5436,2
5824
6032,3
6217,3
6382,7
17,4
Davvi-Lappi guovlogielda
6043,3
6516,7
6688,7
6781,8
7115,6
17,7
Eanodat
6796,1
7380,9
7517,2
7574,6
8181,1
20,4
Anár
5983,4
6396,2
6517,2
6544,9
6953,3
16,2
Ohcejohka
7211
7687,2
7976,5
7984,9
8749,6
21,3
Tabealla 10. Vuođđodearvvasvuođafuolahusa (mielde maiddái bátnefuolahus)
nettogeavahangolut, euro / ássi (ind. 1072)
2011
2012
2013
2014
2015
% nuppástus
17
Oppa riika
631
663
672
660
618
-2,1
Lappi (HE 15/2017 vp)
778
826
843
862
796
2,3
Davvi-Lappi guovlogielda
1033
1083
1154
1088
1066
3,2
Eanodat
1203
1212
1289
1149
1237
2,8
Anár
1059
1077
1140
1070
1055
-0,4
Ohcejohka
1721
1847
1981
1996
2370
37,7
Tabealla 11. Sosiála- ja dearvvasvuođadoaimma nettogeavahangolut (earet árrabajásgeassin
2015-), euro / ássi (ind. 1073)
2011
2012
2013
2014
2015
% nuppástus
Oppa riika
3272,4
3444,8
3595,5
3654,6
3255,1
-0,5
Lappi (HE 15/2017 vp)
3492,3
3783,2
4002
4185
3834,4
9,8
Davvi-Lappi guovlogielda
3763,8
4111,8
4278,4
4387,5
4086,8
8,6
Eanodat
4084,5
4471,8
4597,6
4645,5
4589,5
12,4
Anár
3498,5
3918,6
4065,9
4201,4
4002,2
14,4
Ohcejohka
4486,9
4791,4
4867,1
4763,5
5172,8
15,3
Veahkadat
18
Jagi 2011 rájes gieldda olmmošlohku lea geahppánan sullii 50 ássiin. Badjel 65-jahkásaččaid oassi
veahkadagas lassána oppa áigge ja bargoahkásaččaid oassi geahppána. 0–14 ja 15–64 -jahkásaččaid
ahkejoavkkus sohkabeallejuohkašupmi lea eahpedássedeattus: albmát leat sullii 20 % eanet go
nissonat. Vuollel 18-jahkásaččaid oassi (17–18 %) ja mánnabearrašiid oassi (30–35 %) lea bisson
sullii seamma dásis jagi 2011 rájes. Mánnabearrašat ledje meari mielde 108 st jagis 2016. Jagi 2011
rájes mánnabearrašiid mearri lea geahppánan sullii logiin. Ovtta váhnema bearrašiid oassi
mánnabearrašiin lea luoitán. Oktoorru olbmuid oassi fas lea loktanan oppa áigge, ja jagis 2016 measta
bealli ássangottiin ledje ovtta heakka ássangottit.
Veahkadaga skuvlendássi lea loktanan jagi 2011 rájes, muhto skuvlendássi lea ain Davvi-Lappi
guovllus gaskamearálaččat vuolit go oppa riikkas. Ohcejoga gielddas stuorámus suorggit, mat addet
barggu, leat 1) Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju, Skuvlen,
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, 2) Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu, 3) Grossa- ja
bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja biebmodoaibma ja 4) Ámmátlaš, dieđalaš ja
teknihkalaš doaibma, Hálddahus- ja doarjjabálvalusdoaibma. Ealáhusráhkadusa galggašii goit
guorahallat sohkabeliid mielde, dasgo sohkabeallái guoski earut ealáhusráhkadusas leat stuorrát.
Albmáid ámmátjoavkkuin deattuhuvvet Grossa- ja bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja
biebmodoaibma (28 %), Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju, Skuvlen,
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat (21 %) sihke Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu (20 %),
go fas nissoniin 57 % bargá sektoris Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju,
Skuvlen, Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, ja sullii 17 % sektoris Grossa- ja bođugávpi;
Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja biebmodoaibma. Lappi ektui Ohcejoga ealáhusráhkadusas
deattuhuvvet eanet almmolaš sektora bargobáikkit sektorin, mii addá erenomážit nissoniidda barggu,
sihke boazodoallu, guolástus, meahccebivdu, turisma ja gávppi suorgi erenomážit albmáid
áigáiboađu gáldun. Boahtooažžuid mearri lea geahppánan juohke jagi, muhto gaskamearálaš
vearuvuloš boađut ja dienasboađut leat lassánan. Gaskamearálaš jahkásaš vearuvuloš boađut leat
leamaš jagi 2005 rájes goit sullii 3 000–4 000 euro vuolit dásis oppa riikka dási ektui.
Fuolahangorri lea Ohcejogas ja eará sajis Suomas loktanan jagi 2011 rájes, ja dasa lea várra ollu
sivvan dat ahte agáiduvvi veahkadaga ossodat lea lassánan. Positiivvalaš ášši ekonomiija
guoddinnávccas lea, ahte Ohcejoga ealihangorri lea vehá buorránan jagi 2011 ektui.
Veardádallanguovlluin ealihangorri lea bisson seamma dásis dahje fuotnánan.
Tabealla 12. Veahkadat jahkásaččat
31.12. (ind. 127)
19
2011 2012 2013 2014 2015 2016 Nuppástus (mearri)
1294
1285
1279
1260
1250
1241
-53
Tabealla 13. Ossodagat ahkejoavkkuid mielde, % (ind. 1066, 1068 ja
206)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
0 - 18-jahkásaččat, % veahkadagas
17,4
17,2
17,8
17,2
16,8
17,7
18 - 64-jahkásaččat, % veahkadagas
59,9
58,4
57,7
56,6
57,2
55,3
65 jagi deavdán olbmot, %
veahkadagas
23,3
24,9
25,6
26,6
26,6
27
Tabealla 14. Veahkadat sohkabeliid ja ahkejoavkkuid mielde
2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016
Albmát 0 - 14 100 103 109 105 110 107 111 114 102 105
15 - 64 504 492 465 447 428 423 409 401 418 400
65 - 132 140 142 148 156 165 170 171 170 172
Nissonat 0 - 14 79 80 78 83 84 79 85 76 73 80
15 - 64 393 378 371 373 371 356 347 334 324 321
65 - 127 129 137 141 145 155 157 164 163 163
Tabealla 15. Mánnabearrašat, % bearrašiin (ind. 179)
20
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Oppa riika
39,7
39,5
39,1
38,9
38,7
38,6
Lappi (HE 15/2017 vp)
37,2
36,7
36,2
35,9
35,6
35,4
Davvi-Lappi guovlogielda
34,8
33,7
33,2
33
32,8
33
Eanodat
30,5
28,8
29,4
29,9
29,6
27,7
Anár
33,6
32,9
32,2
31,7
31,5
31,9
Ohcejohka
34,9
32,7
32,4
32,1
31,4
35,1
(108 st)
Tabealla 16. Ovtta váhnema bearrašat, %
mánnabearrašiin (ind. 74)
2011 2012 2013 2014 2015 2016 Nuppástus, %-
ovttadaga
Oppa riika
20,3
20,4
20,6
20,8
21,1
21,6
1,3
Lappi (HE 15/2017 vp)
21,6
21,7
21,4
21,5
21,7
22,2
0,6
Davvi-Lappi
guovlogielda
21,9
22
21,2
21,1
20,1
20,6
-1,3
Eanodat
22
15,5
17,6
18,7
17,8
16,1
-5,9
Anár
23,8
22,5
20,9
21,2
19,6
21,4
-2,4
Ohcejohka 28,6 26,8 29,9 20,8 15,2 16,7
(18 st)
-11,9
21
Tabealla 17. Ovtta heakka ássangottit, % ássangottiin (ind. 324)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Nuppástus, %-
ovttadaga
Oppa riika
41,2
41,5
41,7
41,9
42,2
42,6
1,4
Lappi (HE 15/2017 vp)
40,8
41,4
41,7
42,3
42,7
43,3
2,5
Davvi-Lappi guovlogielda
39,6
39,7
40,2
41,1
41,6
41,7
2,1
Eanodat 39,7 39,5 40,5 40,9 40,7 41,1 1,4
Anár 40 40,7 40,8 42,4 42,7 42,2 2,2
Ohcejohka 42,4 40,9 43,8 44,8 44,7 46,1
(274 st)
3,7
Tabealla 18. Skuvlendássemihttár* (ind. 180)
2011
2012
2013
2014
2015
Oppa riika
340
345
351
355
358
Lappi (HE 15/2017 vp)
307
312
318
322
326
Davvi-Lappi guovlogielda
282
288
296
301
303
Eanodat
268
275
282
286
287
Anár
283
286
294
299
301
Ohcejohka
279
285
294
297
301
*Indikáhtor muitala veahkadaga skuvlendási, mii lea mihtiduvvon rehkenastimiin vuođđodási maŋŋá čađahuvvon
alimus skuvlema gaskamearálaš guhkkodaga heakka nammii.
22
Tabealla 19. Boahtodási ovdáneapmi
Ohcejogas 2005 - 2015
2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015
Boahtooažžut 1257 1226 1200 1180 1155 1142 1124 1124 1123 1113 1100
Vearuvuloš
boađut
gaskamearálaččat
18437 18126 19510 19811 20817 21795 22930 24013 24894 24679 25485
Dienasboađut
gaskamearálaččat 16916 16770 17899 18558 19569 19989 21304 22272 22935 22998 23692
Tabealla 20. Ohcejoga ealáhusráhkadus (ind. 3855-3864)
2011
2012
2013
2014
Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju,
Skuvlen, Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, % barggolaččain
35
35
34
39
Grossa- ja bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja
biebmodoaibma, % barggolaččain
23
24
23
23
Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu, % barggolaččain
12
10
11
12
Ámmátlaš, dieđalaš ja teknihkalaš doaibma, Hálddahus- ja
doarjjabálvalusdoaibma, % barggolaččain
9
9
9
10
Eará bálvalusdoaibma, % barggolaččain
6
6
6
4
Huksen, % barggolaččain
3
3
4
2
23
Industriija, % barggolaččain
2
1
2
1
Ruvkedoaibma ja laigun, Šleađga-, gássa- ja liggenfuolahus,
jiekŋudanfitnodatdoaibma, Čáhcefuolahus, buhtes- ja
duolvačáhcefuolahus, bázahusfuolahus ja birrasa eará
čorgadindoallan, % barggolaččain
1
1
1
0
Giddodatsuorggi doaibma, % barggolaččain
0
0
0
0
Ruhtadan- ja oadjodoaibma, % barggolaččain
0
0
1
0
Informašuvdna ja kommunikašuvdna, % barggolaččain
1
2
1
0
Sohkabeliid mielde ja Lappi ektui stuorámus ámmátjoavkkut
Tabealla 21. Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju, Skuvlen,
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, % barggolaččain (ind. 3861)
2011 2012 2013 2014
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
16
16
16
17
Lappi (HE 15/2017 vp)
nissonat
50
50
50
50
Lappi (HE 15/2017 vp)
oktiibuot
32
33
33
34
Ohcejohka
albmát
20
19
16
21
Ohcejohka
nissonat
49
52
52
57
Ohcejohka
oktiibuot
35
35
34
39
24
Tabealla 22. Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu, % barggolaččain (ind. 3859)
2011 2012 2013 2014
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
8
8
8
8
Lappi (HE 15/2017 vp)
nissonat
3
3
2
2
Lappi (HE 15/2017 vp)
oktiibuot
5
5
5
5
Ohcejohka
albmát
20
18
20
20
Ohcejohka
nissonat
4
2
3
4
Ohcejohka
oktiibuot
12
10
11
12
Tabealla 23. Grossa- ja bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja biebmodoaibma, %
barggolaččain (ind. 3855)
2011
2012
2013
2014
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
21
22
22
22
Lappi (HE 15/2017 vp)
nissonat
20
20
20
20
Lappi (HE 15/2017 vp)
oktiibuot
21
21
21
21
Ohcejohka
albmát
27
28
29
28
Ohcejohka
nissonat
19
19
18
17
Ohcejohka
oktiibuot
23
24
23
23
25
Tabealla 24. Ámmátlaš, dieđalaš ja teknihkalaš doaibma, Hálddahus- ja doarjjabálvalusdoaibma,
% barggolaččain (ind. 3860)
2011
2012
2013
2014
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
11
11
11
11
Lappi (HE 15/2017 vp)
nissonat
11
11
11
11
Lappi (HE 15/2017 vp)
oktiibuot
11
11
11
11
Ohcejohka
albmát
13
13
13
13
Ohcejohka
nissonat
6
5
5
6
Ohcejohka oktiibuot 9 9 9 10
Tabealla 25. Ealáhusráhkadus sohkabeliid mielde 2014, Ohcejohka
Albmát
Nissonat
Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju, Skuvlen,
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, % barggolaččain
21
57
Grossa- ja bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja
biebmodoaibma, % barggolaččain
28
17
Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu, % barggolaččain 20
4
Ámmátlaš, dieđalaš ja teknihkalaš doaibma, Hálddahus- ja
doarjjabálvalusdoaibma, % barggolaččain
13
6
Ekonomalaš ja demografalaš fuolahangorri
Tabealla 26. Ealihangorri** (ind. 182)
26
2011
2012
2013
2014
2015
Oppa riika
129,4
131,9
136,8
140,6
143,2
Lappi (HE 15/2017 vp)
156,5
157,8
163,4
163,9
164,9
Davvi-Lappi guovlogielda
148,1
143,8
148,5
147,3
149,2
Eanodat
165
156,1
151,8
160
162,9
Anár
143,9
142,9
147
142,9
143,2
Ohcejohka
162,2
156
153,3
147,1
154,6
**Ekonomalaš fuolahangorri dahjege ealihangorri muitala, man galle bargofámu olggobealde leahkki ja bargguhis
olbmo leat čuođi barggolaš olbmo nammii. Bargguhemiide ja bargofámu olggobeale olbmuide lohkkojuvvo oppa ii-
barggolaš veahkadat, nappo bargguheamit, ealáhatolbmot, mánát ja dat, geat dikšot iežaset ruovttudoalu. Veahkadat
juhkkojuvvo váldodoaimma vuođul daidda, geat gullet bargofápmui ja daidda, geat leat bargofámu olggobealde
(barggolaččat ja bargguheamit ovttas dahket bargofámu).
Tabealla 27. Fuolahangorri, demografalaš*** (ind. 761)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Oppa riika
52,9
54,3
55,8
57,1
58,2
59,1
Lappi (HE 15/2017 vp)
54,2
55,8
57,6
59,6
61,2
62,5
Davvi-Lappi guovlogielda
52,8
54,3
56,2
57,8
60,2
61,7
Eanodat
49,4
51,5
52,9
56,1
58,4
60,4
Anár
48,5
50,5
52,8
54
56,6
57,8
27
Ohcejohka
62
65
69,2
71,4
68,5
72,1
***Demografalaš (dahje veahkadahkii guoski) fuolahangorri muitala, man galle vuollel 15-jahkásačča ja 65-jagi
deavdán olbmo leat čuođi 15 - 64-jahkásačča (bargoahkásačča) nammii. Mađi eanet leat mánát ja/dahje ealáhatolbmot,
dađi alladut fuolahangori árvu lea.
1.2.2 MÁNÁT, NUORAT JA MÁNNABEARRAŠAT
Buresveadjinčielggadusa dan oassái, mii govvida mánáid, nuoraid ja mánnabearrašiid buresveadjima,
ii leamašan oažžumis Ohcejoga guoski statistihkkadiehtu. Statistihkkadiehtu ii heajos
veahkadatvuođu geažil jogo leat gieldda guovllus oažžumis dahje jahkásaš molsašuddan lea nu ollu,
ahte logut eai govvit luohtehahtti láhkai veahkadaga buresveadjima ovdáneami, baicce eanetge
ovttaskasdáhpáhusaid, fárredeami dahje bargiid iešguđetlágan girjen- ja barganvugiid.
Gáregasnjárgga, Ohcejohnjálmmi ja Njuorggáma skuvllain leat čađahuvvon
buresveadjinjearahallamat ja hábmejuvvon buresveadjinprofiillat jagis 2016. Oahppiide ollašuhtton
jearahallamiid bohtosat ledje dán čielggadusa čállima áigge oažžumis goit dušše Gáregasnjárgga
skuvlla ja Ohcejohnjálmmi ja Njuorggáma 0.-2. -luohkáid oasil, nu ahte skuvllaid
buresveadjinjearahallama bohtosat eai ovdanbuktojuvvo dán čielggadusas. Oahppiid fysalaš
doaibmanákca lea mihtiduvvon jagis 2016 Move! -testemiiguin (Ohcejohnjálmmi skuvla) ja jagis
2014 lihkadeaddji skuvla -fidnu oktavuođas, muhto mihtidemiide oassálastán mánáid mearri lea nu
uhcci, ahte bohtosiid ii sáhte ovdanbuktit dakkáražžan identifiserema geažil. Buresveadjinprofiillaid
ja doaibmanákcamihtidemiid bohtosat leat goit lihkadandoaimma ja skuvllaid geavaheamis oahppiid
buresveadjima ovddidanbargui.
Statistihkkadieđu váiluma geažil mánáid, nuoraid ja mánnabearrašiid buresveadjin govviduvvo dán
oasis čuvgehusdoaimma, asttuáiggedoaimma ja sosiáladoaimma vásáhusdieđu bokte. Diehtu lea
čoggojuvvon joavkojearahallamiin, maid vuođđun geavahuvvojedje Davvi-Lappi guovlogieldda,
Lappi ja oppa riikka skuvladearvvasvuođajearahallama bohtosat jagis 2013, Ohcejoga gieldda guoski
mánáidsuodjalusa ja sosiálafuolahusa statistihkat jagiin 2011 - 2015 sihke rabas gažaldagat.
(Jearahallamiid vuođđun doaibman statistihkat ja gažaldagat leat ovdanbukton sierra raporttas, man
seailluha gieldda guovddášhálddahus.) Jearahallamiin ovdan boahtán árvvoštallamat ovdanbuktojit
vulobealde temáid mielde.
28
Positiivvalažžan vásihuvvon áššit mánáid, nuoraid ja mánnabearrašiid buresveadjimis
- Smávva ja lagaš servošis váttis diliide bastojuvvo reageret johtilit ja njuovžilit.
- Buot skuvllaid šiljuin leat spáppastallangiettit gaskadiibmolihkadeami várás.
- Árrabajásgeassima bargiide lea addon vejolašvuohta skuvlet iežaset lasi.
- Skuvlla hovdenortnet lea buoriduvvon.
- Skuvlla jearahallamis vásihuvvui, ahte oastobálvalusaid leat geavahišgoahtán beaktilabbot go ovdal.
- Gildii lea vuođđuduvvon nubbi sámegielat mánáidgárdeoahpaheaddji virgi.
- Mánnálohku ii leat njiedjan gielddas.
- Ohcci nuoraidbarggu prošeavttas jagis 2013 vásihuvvui leat positiivvalaš váikkuhus.
- Sámekultuvrra servvolašvuohta lea dan lahtuide hirbmat stuorra resursa ja doarjja.
Fysalaš veadju ja aktiivvalašvuohta, liigedeaddu ja biebmodilli
- Dearvvasvuođadikšára vihkkehallama mielde sullii viđátoais mánáin lea liigedeaddu Ohcejogas.
- Nuoraid jođihuvvon lihkadeapmi lea geahppánan, muhto mánáide lihkadanfálaldat lea valjis.
Mánáid ja nuoraid lihkadeami oasil skuvlla ja asttuáiggedoaimma jearahallamiin ledje fuolas
polarisašuvnnas, mii oaivvilda ahte gávdnojit sihke sávrres ja silis mánát ja nuorat.
- Smávva gielddas eai leat fállun gilvovalástallanvejolašvuođat, nu ahte uhcánaš fálaldat oasiltis
váikkuha dasa, ahte gielddas eai vealttakeahttá leat jur ollege dakkár mánát ja nuorat, geat leat
”buoremus vejolaš ortnegis”. Nuppe dáfus fas mánáid ja nuoraid árgalihkadeami mearri (čuoigan,
vázzin, sihkkelastin, gielkkáin vuodjin, crossasihkkelastin) sáhttá leat stuorát go eará sajis riikkas.
Dákkár lihkadanaktiivvalašvuohta ii vealttakeahttá oidno ovdamearkka dihte
skuvladearvvasvuođajearahallamiid bohtosiin.
- Guhkes gaskkaid geažil lihkadeami galggašii ordnet erenomážit skuvlabeaivvi áigge.
- Guorahallamiid mielde oahppit oassálastet bures skuvlaboradeapmái.
- Ruotnasiid ja heđemiid golaheapmi sáhttá mánáin ja nuorain leat uhcit go eará sajis riikka, muhto
jáhkehahtti lea ahte murjjiid borret báikkálaš biebmokultuvrras eanet go eará sajis Suomas.
Sosiálalaš gaskavuođat, lagašgaskavuođat
- Mánáid ja nuoraid oktonasvuođas ledje jearahallamiin fuolas. Ahkejoavkkut leat smávvát ja gaskkat
guhkit.
29
- Skuvlla jearahallamis guorahallojuvvui, ahte skuvlagivssideapmi lea muhtun veardde, muhto
givssideapmi ii leat nu vearrái go stuorát skuvllain, dasgo dilli lea smávva skuvllas oppa áigge
buorebut rávesolbmuid hálddus.
- Skuvlla ja sosiáladoaimma jearahallamiin gávnnahuvvui, ahte gielddas leat mánát ja nuorat, geaidda
šaddet váttisvuođat lagašolbmo alkoholageavaheamis.
- Sosiáladoaimma jearahallamis guorahallojuvvui, ahte bearrašat ávkašuvašedje mánáid ja vahnemiid
oktasaš áiggis (mii vuolgá máná dárbbuin), dasgo mánáin ja nuorain vásihuvvui leat dárbu dasa ahte
ollesolmmoš guldala ja rávve.
Dearvvasvuođadilli
- Jearahallamiin bođii ovdan fuolla das, ahte gielddas maŋimuš jagiin dáhpáhuvvan fáhkkes
jápmindáhpáhusain leamašan negatiivvalaš váikkuhus mánáid ja nuoraid psyhkalaš buresveadjimii.
- Skuvlla jearahallamis guorahallojuvvui, ahte guhkes skuvlamátkkit sáhttet muhtun oahppiid buohta
oaivvildit duođaid guhkes skuvlabeivviid, mii sáhttá dagahit nuonddahallama. Lubmatelefovnnat leat
šaddan dábálažžan, mii maiddái lea sáhttán oanidit nuoraid oađđenáiggi.
- Gieldda mánáin lea bátnedoaktára guorahallama mielde eanet bániid ráigáneapmi go riikka dásis
gaskamearálaččat, muhto njuolgundivššuid buohta dilli lea oppa riikka ektui buoret.
Riskaláhtten
- Skuvlla jearahallamis guorahallojuvvui, ahte skuvladearvvasvuođajearahallamis daid oahppiid
oassi, geat ain ođđasit dahket smávva rihkkumiid, sáhttá leat Davvi-Lappi guovllus alladut go eará
sajis riikkas eanaš danin, ahte smávva skuvllain rihkkomat áicojuvvojit álkit. Jearahallamis
guorahallojuvvui maiddái, ahte smávva báikegottis skuvla sáhttá leat mánáide ja nuoraide áidna báiki,
man vuostá ”iskkadallat rájáid”.
- Vásihuvvui ahte nuoraid duhpáhastin lea geahppánan, muhto snuvssa geavaheapmi lea lassánan.
- Nuoraid gárrenávnnasgeavaheamis ii vásihuvvon leat erenomáš fuolla sosiáladoaimma dahje
skuvlla jearahallamiin.
- Skuvlla gaskkalduvvan lea hui uhcán, dasgo smávva oahppimeriin skuvla lea bastán addit bearráil
ja heivehit oahppiid persovnnalaš dárbbuid mielde.
Tabealla 28. Skuvlema olggobeallái báhcán 17 - 24-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas
2011
2012
2013
2014
2015
30
Oppa riika
11,2
10,8
9,4
8,6
8,3
Lappi (HE 15/2017 vp)
9,9
9,4
8,3
7,5
7,4
Davvi-Lappi guovlogielda
10,1
9,5
9,1
9,5
8
Eanodat
9,6
9,7
8,4
8,2
6,2
Anár
11,7
10,9
12,7
12,3
11,6
Ohcejohka
14,4
15,2
8
11,1
9
Oasálašvuohta ja váikkuheapmi
- Skuvlla jearahallamis guorahallojuvvui, ahte oahppiin sáhttá leat hui dábálašge vásáhus, ahte sin
oaiviliid eai guldal skuvllas. Oahppiid gaskavuohta skuvlii lea historjjálaččatge váddásut go eará sajis
riikkas (ee. ásodatáiggit), dahje gažaldat sáhttá leat maiddái ihtagiid albmaneamis ovttaskas olbmuid
bokte smávva servošis, dahje das ahte heajos veahkadatvuođuin lea váddásut ollašuhttit
máŋggabealagit oahppiid sávaldagaid.
Mánáid ja nuoraid buresveadjinbálvalusat
- Skuvlla jearahallamis buktojuvvui ovdan sámegielat nuoraidbarggu ja sámegielat
lihkadanjođiheaddji váilun.
- Vásihuvvui ahte mánáide leat ollu jođihuvvon asttuáigge aktivitehtat, muhto
badjeskuvlaahkásaččaide ii olusge. Jođiheaddjiid rekryteren vásihuvvui leat hástaleaddji, vaikko
asttuáigge doaimmaide váldojuvvošedjege ekonomalaš resurssat bušehttii.
- Skuvlla ja sosiáladoaimma jearahallamiin buktojuvvui ovdan bargoveaga stuorra molsašuvvan.
Bargoveaga molsašuvvan guorahallojuvvui váikkuhit ee. guhkes gaskka ovddidanbargui ja plánemii,
ja máŋggat fidnut dahje doaibmabijut leat gitta ovttaskas bargiid motivašuvnnas ja čehppodagas.
Bargiid stuorra molsašuvvan oidnojuvvui vahátlažžan mánáid ja nuoraid guhkesáigge
luohttámušgaskavuođaid šaddamii.
- Ollesáigásaš skuvlakuráhtora doaimma vuođđudeapmi jagis 2014 vásihuvvui positiivvalaš áššin.
Kuráhtor doaibmá goit eanaš Ohcejohnjálmmi skuvllas ja lea suomagielat, nappo kuráhtorbálvalusas
lea sierraárvosašvuohta giliid gaskkas ja gielalaččat.
31
- Skuvlapsykologa bálvalusat fitnašuvvet dárbbu mielde Anára gielddas dahje eará oastobálvalussan.
Skuvlla jearahallama mielde psykologa bálvalusat leat fitnašuvvan govttolaš johtilit go dárbu lea
šaddan. Nuppe dáfus psykologabálvalusain lea gielalaš sierraárvosašvuohta, dasgo sámegielat
psykologabálvalusat leat oažžumis dušše spesiálabuohccedivššu vuolggahusain SANKS:ii.
- Skuvlla jearahallamis vásihuvvui leat dárbu spesiálanuoraidbargái ja sierraoahpaheaddjái, vai
spesiálmánáide sáhtášii fállat buorebut sin dárbbuid vástideaddji bálvalusaid.
- Dat, ahte bargiin ii leat sámegiela máhttu, vásihuvvui sosiáladoaimma jearahallamis váttisvuohtan
sosiálafuolahusa ja mánáidsuodjalusa bálvalusdárbbu árvvoštallamiin ja muhtun oassái maid
terapevtalaš bargamis. Dasa galggašii geahččalit ohcat čovdosa ovdamearkka dihte oastobálvalussan
ollašuhtton bargopárrabargamis sámegielat bargiin, jos sámegielat bargi ii sosiálajođiheapmái dahje
sosiálabargui muđui gávdno.
- Sosiáladoaimma jearahallamis vásihuvvui, ahte sosiálabarggu, bearašbarggu ja ruovttudikšuma, ja
bearašterapia bálvalusain lea leamaš váikkuhus. Daid áššehasaid ja bearrašiid dilit leat buorránan
čielgasit, geaiguin lea bargojuvvon doarvái intensiivvalaččat ja guhká ja ámmátdáidduin.
- Stuorra oassi gieldda 1-5 -jahkásaš mánáin lea gieldda goasttidan beaivedivššu biires. Dán
ahkejoavkkus ii leat jur eará buresveadjindiehtu oažžumis, dasgo mánáid uhcánaš meari geažil
rávvehatge ii sáhte buvttadit numerálalaš dáhta vuollel skuvlaahkásaš mánáid buresveadjimis.
Tabealla 29. Mánáid beaivedikšu,
Ohcejohka
2011
2012
2013
2014
2015
2016
3 - 5-jahkásaččat, geat leamašan gieldda
goasttidan ollesbeaivedivššus, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind.
1227)
85,4
87,2
98
82,5
84,4
86,2
1 - 5-jahkásaččat, geat leamašan gieldda
goasttidan beaivedivššus, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind.
1225)
78,5
88,1
90,5
82,5
89,1
69,6
1 - 5-jahkásaččat, geat leamašan olles- ja
oassebeaivedivššus beaiveruovttuin, 31.12.,
gieldda goasttidan bálvalusat (ind.1891 ja
ind.1911)
56
54
51
39
34
27
1.2.3 BARGOAHKÁSAČČAT
Eallima láhki ja oasálašvuohta
32
Bargguhisvuohta lea lassánan oppa riikka dásis veardidettiin jagiid 2011–2016. Ohcejogas
bargguhisvuohta lea goit lassánan gorálaččat uhcibut ja lea uhcit go oppa riikkas ja Lappis. Go
veardida jagiid 2011 ja 2016, nissoniid bargguhisvuohta lea goit lassánan 4 proseantaovttadaga.
Bargguheamit ledje Ohcejoga gielddas jagis 2016 oktiibuot 65 stuhka, main 24
guhkesáiggebargguheamit ja 38 váddásit bargguiduvvit. Váddásit bargguiduvvi olbmot leat nappo
badjel bealli bargguhemiin. Guhkesáiggebargguhisvuohta lea lassánan jagi 2011 rájes, ja váddásit
bargguiduvvi olbmuid mearri bisson sullii seamma dásis. Ohcejoga bargguhisvuohtadilli ja
ráhkadusbargguhisvuohta leat oppa riikka ja Lappi buoret dásis, muhto Ohcejoga gielddas váddásit
bargguiduvvi albmáid oassi lea erenomáš allat (veardádallangielddain seamma dilli, muhto maiddái
nissoniid ráhkadusbargguhisvuohta eará guovlluin allat).
Tabealla 30. Bargguhemiid, guhkesáiggebargguhemiid* ja váddásit bargguiduvviid** mearit,
Ohcejoga gielda, 2011-2016*
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Bargguheamit
54
51
57
70
71
65
Guhkesáiggebargguheamit
11
9
12
19
25 (19
albmá)
24 (19
albmá)
Váddásit bargguiduvvit
35
26
30
37
(33 albmá)
40
(34 albmá)
38
(33 albmá)
*Guhkesáiggebargguheapmi lea bargguhis bargoohcci, gean bargguhisvuohta lea bistán gaskkalduvakeahttá uhcimuštá
ovtta (1) jagi.
**Váddásit bargguiduvvi olbmuid jovkui lohkkojuvvojit guhkesáiggebargguheamit, bálddalas
guhkesáiggebargguheamit, bálvalusain bargguheapmin báhcán ja bálvalusain bálvalusaide sirdásan olbmot. Váddásit
bargguiduvvi olbmot leat bargoahkásaččat, geat sirdásit bargguhisvuođa, bargofápmopolitihkalaš bálvalusaid ja oanehis
bargogaskavuođaid gaskkas ja sis leat váttisvuođat oažžut barggu rabas bargomárkaniin. Ealáhusráhkadusa nuppástus ja
bargoeallima gáibideaddjivuohta sáhttet leat sivvan dasa, ahte bargguhis olbmo ámmátlaš čehppodaga vástideaddji
bargobáikkit eai leat fállun. Dasa lassin ahki, buohcan, dearvvasvuhtii guoski ja psykososiálalaš váttisvuođat sáhttet
váttásmahttit barggu oažžuma. Gielda ja stáhta ovttas ruhtadit 500 beaivve bargomárkandoarjaga ožžon olbmuid
vuođđoáigáiboađu. Gielddas lea dasa lassin vástu dáid olbmuid maŋimuš vejolaš aktiveremis, veajuiduhttimis ja
dearvvasvuođadivššus.
33
Tabealla 31. Bargguheamit, %
bargofámus (ind. 181)
2011 2012 2013 2014 2015 2016 Nuppástus, %-
ovttadaga
Oppa riika
albmát
10,6
11
12,7
14
14,9
14,6
4
nissonat
8,2
8,5
9,8
10,8
11,8
11,9
3,7
oktiibuot
9,4
9,8
11,3
12,4
13,4
13,2
3,8
Lappi
albmát
14,7
15,7
18,1
19,3
19,4
18,5
3,8
nissonat
10,9
11,1
12,5
13,4
13,8
13,4
2,5
oktiibuot
12,9
13,4
15,4
16,5
16,7
16
3,1
Eanodat
albmát
21,5
21,7
23,3
23,3
24,9
22,2
0,7
nissonat
16,1
14,2
14,4
14,2
13,3
12,9
-3,2
oktiibuot
19
18,2
19,1
18,9
19,5
17,8
-1,2
Anár
albmát
16,7
20,2
21,4
23
22,5
19,4
2,7
nissonat
9,9
9,6
12,3
12,2
11,9
11,2
1,3
oktiibuot
13,5
15,1
17,1
17,9
17,4
15,4
1,9
Ohcejohka
albmát
14,1
13,5
15,1
17,6
16,7
14,1
0
nissonat
3,5
3,8
4,5
6,7
7,8
7,5
4
oktiibuot 9 9 10,1 12,6 12,5 11,1 2,1
34
Dearvvasvuohta
Dán oasis ovdanbuktojuvvo bargoahkásaš veahkadaga dearvvasvuođadilli, mii vuođđuduvvá
Sotkanet-bálvalusa statistihkkadihtui. Vuođđodearvvasvuođafuolahusa ja spesiálabuohccedivššu
bálvalusaid geavahanmeriid, dálkkasbuhttemiid ja eará dearvvasvuođadili govvideaddji
indikáhtoriid dulkodettiin berre muitit daid hedjodagaid veahkadaga buresveadjima govvideaddjin.
Fárredeapmi, girjenvuogit, bálvalusaid fitnašuvvan ja olahahttivuohta ja ovttaskasdáhpáhusat sáhttet
dagahit stuorrage nuppástusaid statistihkain. Statistihkkadieđu berre goit čuovvut, vai vejolaš
vahátlaš albmoneamit ja ovdáneamit áicojuvvojit ja daidda sáhttá geahččalit váikkuhit.
Váibmo- ja varrasuotnadávddat, diabetes ja ásmá
Čierggesváibmosuotnadávdda geažil sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton
olbmuid oassi 40–64 -jahkásaččaid ahkeluohkás lea vuolit go oppa riikkas. Oassi lea bisson seamma
dásis jagi 2011 rájes.
Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda varradeaddodávdda geažil vuoigadahtton 40–64 -
jahkásaččat leat Ohcejogas goappaš sohkabeliin eanet go riikkas gaskamearálaččat, sullii juohke
logát. Jagi 2011 ektui ossodagat leat luoitán, muhto albmáin sakka uhcit go nissoniin. Nissoniin
ossodat lea uhccon čielgasit jagi 2011 rájes, muhto lea ain 1,5-geardásaš oppa riikka ektui.
Positiivvalaš ovdáneami galggašii joatkit, ja vuodjut erenomážit albmáid alla varradeattu ovddalgihtii
eastadeapmái ja dikšumii.
Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil vuoigadahtton 40–64 -jahkásaččaid
mearri ja oassi leat lassánan sakka maŋimuš jagiid áigge. Loktaneapmi sáhttá boahtit veahkadaga
dearvvasvuođadili nuppástusaid lassin dahje sadjái maiddái dikšunvugiin dahje dikšui ohcaleamis
dáhpáhuvvan nuppástusain. Jagis 2016 Ohcejoga gielddas ledje 72 badjel 40-jahkásaš olbmo, geain
lei vuoigatvuohta sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil. Álbmotlaš
dutkamušain stuorámus oassi diabetesdáhpáhusain lea 2-tiippa diabetes, man livččii sáhttán
ovddalgihtii eastadit ja dikšut rivttes biepmuin ja dainna ahte lihkada doarvái.
Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda ásmá geažil vuoigadahtton 40–64 -jahkásaččat leat
Lappis stuorát oassi go oppa riikka dásis. Ohcejogas nissoniid oassi lea erenomáš allat, muhto
albmáid oassi lea vuolit go Lappi veardádallanguovlluin.
35
Tabealla 32. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda čierggesváibmosuotnadávdda geažil
vuoigadahtton 40–64 -jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1823)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
3,3
3,2
3,1
3
2,9
2,9
nissonat
0,9
0,9
0,8
0,8
0,8
0,8
oktiibuot
2,1
2
2
1,9
1,8
1,8
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
4,5
4,4
4,2
4,1
4
4
nissonat
1,3
1,3
1,2
1,2
1,2
1,2
oktiibuot
2,9
2,8
2,8
2,7
2,6
2,6
Eanodat
albmát
6
5,7
5
5,2
4,9
4,7
nissonat
1,6
1,1
1,3
0
oktiibuot
3,9
3,5
3,2
3,1
2,7
2,5
Anár
albmát
4,5
4,3
4,1
4
3,9
3,8
nissonat
1,3
1,3
1,2
1,4
1,2
1,3
oktiibuot
3
2,9
2,8
2,8
2,6
2,6
Ohcejohka
albmát
1,8
1,5
2,3
2,4
1,9
2,4
nissonat
oktiibuot 1,2 1 1,5 1,5 1,3 1,5
36
Tabealla 33. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda varradeaddodávdda geažil
vuoigadahtton 40–64 -jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1820)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
11,3
10,7
10,2
9,5
8,9
8,4
nissonat
9,3
8,7
8,2
7,6
7
6,5
oktiibuot
10,3
9,7
9,2
8,6
8
7,4
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
13,2
12,7
12,3
11,8
11,3
10,8
nissonat
12,1
11,6
11
10,6
10
9,5
oktiibuot
12,7
12,2
11,7
11,2
10,7
10,1
Eanodat
albmát
9,7
8,6
8,5
7,2
6,3
6,6
nissonat
11,2
10,3
9,4
9,2
8
7
oktiibuot
10,4
9,4
8,9
8,2
7,1
6,8
Anár
albmát
11,1
11
10,3
10,9
10,4
10
nissonat 11,5 10,9 10 10 9,9 8,8
oktiibuot 11,3 11 10,2 10,5 10,2 9,4
Ohcejohka albmát 13,2
(36 st)
13,2 11,5 12,7 12,4 12,6
(32 st)
nissonat 13,3
(32 st)
10,8 9,6 10,3 9,2 8,9
(18 st)
oktiibuot 13,3
(68 st)
12,1
(60 st)
10,6
(51 st)
11,6
(53 st)
11
(51 st)
11
(50 st)
37
Tabealla 34. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil vuoigadahtton 40–64
-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1802)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
6,5
6,8
7,1
7,4
7,6
7,7
nissonat
4,3
4,5
4,7
4,9
5
5,1
oktiibuot
5,4
5,7
5,9
6,1
6,3
6,4
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
6,8
7,4
7,6
8
8,3
8,7
nissonat
4,3
4,7
4,8
5,2
5,5
5,8
oktiibuot
5,6
6,1
6,3
6,6
6,9
7,3
Eanodat
albmát
8,3
8,6
8
8,2
9,1
9,7
nissonat
7,3
7,2
7,3
7,2
7,7
8,4
oktiibuot
7,8
7,9
7,7
7,8
8,5
9,1
Anár
albmát
6
6,7
6,7
7,5
7,5
7,9
nissonat
3,9
4
4,2
4,7
5,4
5,1
oktiibuot 5,1 5,4 5,5 6,2 6,5 6,6
Ohcejohka albmát 3,7 6 6,1 7,5 8,1 8,3
nissonat 4,2 3 3,7 3,9 4,4 4,5
oktiibuot 3,9 (20 st) 4,6 (23 st) 5 (24 st) 5,9 (27 st) 6,5 (30 st) 6,6 (30 st)
38
Tabealla 35. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil vuoigadahtton 40
jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 683)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
9,3
9,9
10,5
11
11,4
11,8
nissonat
7,1
7,6
8
8,4
8,7
9
oktiibuot
8,2
8,7
9,2
9,6
10
10,3
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
9,8
10,5
11,2
11,8
12,3
13
nissonat
7,9
8,4
8,7
9,1
9,6
9,9
oktiibuot
8,8
9,4
9,9
10,4
10,9
11,4
Eanodat
albmát
8,5
8,7
9
10
10,8
11,4
nissonat
10,9
11,2
11,9
12
12,8
12,9
oktiibuot
9,6
9,9
10,4
11
11,8
12,1
Anár
albmát
9,3
9,7
10
10,5
10,6
11,1
nissonat
7,4
7,4
7,8
8,2
8,5
8,5
oktiibuot
8,4
8,6
9
9,4
9,6
9,9
Ohcejohka albmát 4,5 5,6 6,5 7,6 9,4 9,6
nissonat 6,7 7,3 7,5 7,6 8,1 8,5
oktiibuot 5,5 (45 st) 6,4 (52 st) 7 (56 st) 7,6 (60 st) 8,8 (70 st) 9,1 (72 st)
39
Tabealla 36. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda ásmá geažil vuoigadahtton 40–64 -
jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind.1807)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika albmát 4 4 4,1 4,2 4,3 4,4
nissonat 6 6,1 6,3 6,4 6,6 6,7
oktiibuot 5 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5
Lappi (HE 15/2017
vp) albmát 4,9 5 5,1 5,3 5,5 5,7
nissonat 7,3 7,5 7,8 8 8,2 8,5
oktiibuot 6,1 6,2 6,4 6,6 6,8 7,1
Eanodat albmát 5,6 5 5,8 5,7 6,3 6,3
nissonat 6,5 8,2 8,1 8,3 7,7 7,3
oktiibuot 6 6,5 6,9 7 7 6,8
Anár albmát 5,7 5,6 5,7 5,6 5,9 6,4
nissonat 8,2 8,4 8,9 8,7 9,1 9,4
oktiibuot 6,9 6,9 7,2 7,1 7,4 7,8
Ohcejohka albmát 7 6 4,2 4,4 5 4,7
nissonat 9,6 10 9,6 11,3 12,6 11,9
oktiibuot 8,2 7,8 6,7 7,5 8,4
7,9
(36 st)
40
Duvdda- ja lihkadanorgánaid buozalmasat
Duvdda- ja lihkadanorgánaid sihke čanasgođđosiid buozalmasaid geažil
bargonávccahisvuođaealáhaga oažžu olbmuid oassi 16–64 -jahkásaččain lea Ohcejogas vehá alladut
go oppa riikkas. Ossodat lea bisson seamma dásis jagi 2011 rájes. Lađasleasmmi geažil
sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton olbmuid oassi 40–64 -jahkásaččain
lea oppa riikka ektui vuolit dásis. Nissoniid oasil diehtu ii leat oažžumis.
Bárttit
Doaktára árvvoštallama mielde bárttit leat gielddas hui dábálaččat. Bárttiid dábálašvuođa
govvideaddji statistihkkadiehtu ii leat jur oažžunláhkai Ohcejoga gieldda oasil (Sotkanet-bálvalusa
bárttiid govvideaddji statistihkain ollu jahkásaš molsašuddan dahje diehtu ii leat). Ohcejoga gieldda
bárteindeaksa lea goit okta riikka alimusain, mii govvida bárttiid eará riikka ektui stuorát
mearkkašumi veahkadaga jámolašvuhtii, bargonávccahisvuhtii ja eallima láhkái sihke
dearvvasvuođafuolahusa goluide. Oppa riikka dásis bárteindeaksa lea buorránan 2000-logu álggu
rájes, muhto Lappi guovllus ja Ohcejoga gielddas ovdáneapmi lea leamaš nuppe gežiid. Ohcejoga
bárteindeaksa gullá oppa riikka alimusaide. (Gč. bárteindeavssa guđege gieldda dieđuid omd.
http://www.terveytemme.fi/sairastavuusindeksi/2014/kunnat_html/atlas.html?select=091&indi
cator=i0, čujuhuvvon 12.12.2017.)
Boras
Borasbuohccáivuođas ja -jámolašvuođas eai leat oažžumis Ohcejoga guoski dieđut. Anáris
borasindeaksa lea sakka vuolit go oppa riikkas, muhto Anára lohku ii čájet Ohcejoga dili.
Dutkamušain lea fuomášuvvon ahte sámeveahkadaga borasjámolašvuohta lea vuolit go
vuođđoveahkadagas (gč. omd. Leena Soininen 2015: The health of Finnish Sami in light of mortality
and cancer pattern).
41
Tabealla 37. Duvdda- ja lihkadanorgánaid sihke čanasgođđosiid buozalmasaid geažil
bargonávccahisvuođaealáhaga oažžu olbmot, % 16 - 64-jahkásaččain (ind. 682)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
1,6
1,5
1,5
1,4
1,3
1,2
nissonat
1,9
1,8
1,7
1,6
1,5
1,4
oktiibuot
1,8
1,7
1,6
1,5
1,4
1,3
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
2,6
2,5
2,4
2,3
2,1
2
nissonat
2,5
2,4
2,3
2,3
2,2
2,1
oktiibuot
2,5
2,5
2,4
2,3
2,2
2
Eanodat
albmát
2,6
2,8
2,7
2,2
2,1
2,3
nissonat
2
1,9
1,8
1,8
1,7
1,7
oktiibuot
2,3
2,4
2,2
2
1,9
2
Anár
albmát
3,5
3
2,6
2,8
2,7
2,5
nissonat
2,6
2,5
2,4
2,3
2,3
2
oktiibuot
3,1
2,8
2,5
2,6
2,5
2,3
Ohcejohka albmát 1,4 1,7 1,5 1,5 1,5 1,8
nissonat
2,4
2,3
1,5
2,5
2,2
1,6
oktiibuot
1,9
2
1,5
1,9
1,8
1,7
42
Mielladearvvasvuohta
Psyhkalaš buresveadjima oasil erenomáš fuopmášupmi guoská nissoniid mielladearvvasvuođavuđot
buohcaneretorrumiid alla ossodahkii ja mielladearvvasvuođa ja láhttema heađuštusaid geažil
bargonávccahisvuođaealáhaga oažžu 25 - 64-jahkásaš albmáid alla ossodahkii (oppa riikka ja
veardádallanguovlluid ektui lohku lea mearkkašahtti allat). Nissoniiid mielladearvvasvuođavuđot
buohcaneretorrumat leat lassánan jagi 2013 rájes. Albmáid mielladearvvasvuođa ja láhttema
heađuštusaide vuođđuduvvi bargonávccahisvuođaealáhagat leat geahppánan jagi 2011 rájes, muhto
ossodat lea ain mearkkašahtti allat. Duođalaččat ovdánanhálttiin ii kánske goit sáhte hállat, dasgo
veahkadatvuođđu lea unni, ja nuppástusat sáhttet boahtit ovttaskas dáhpáhusain.
Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš depreššuvdna- ja psykosadálkasiidda vuoigadahtton olbmuid
ossodat jagis 2016 lea hui lahka oppa riikka dási. Ovdal depreššuvdnadálkkodemiid ossodat lei uhcit
go oppa riikkas ja psykosadálkkodemiid fas alladut. Nuppástusat eai goit vealttakeahttá govvit
njuolga veahkadaga buresveadjima, dasgo nuppástusat sáhttet boahtit buohccáivuođa nuppástusain,
dikšui ohcalanvugiin dahje dikšunvugiid nuppástusain, dahje buot dáin. Dáid indikáhtoriid galgáge
guorahallat guhkit áigodagas ja maiddái vásáhusdihtui vuođđuduvvamiin čuovvovaš viiddes
buresveadjinčilgehusas.
Gárrenávdnasiid geavaheami ja hehttehusaid mihtideapmái ii gávdno statistihkkadiehtu iige
gárrenávdnasiid hehttehusaid dábálašvuođa analyseremii hutkojuvvon čoavddus
dearvvasvuođadoaimma jearahallamisge. Sihke dearvvasvuođadoaimma, sosiáladoaimma ja skuvlla
jearahallamiin gávnnahuvvui, ahte gárrenávdnasiidda laktáseaddji váttisvuođat leat, muhto daid
mihtideapmi lea váttis.
43
Tabealla 38. Mielladearvvasvuođa ja láhttema heađuštusaid geažil bargonávccahisvuođaealáhaga
oažžu 25 - 64-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 2422)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
3,8
3,8
3,7
3,6
3,6
3,5
nissonat
3,8
3,8
3,7
3,7
3,6
3,5
oktiibuot
3,8
3,8
3,7
3,7
3,6
3,5
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
5
4,9
4,9
4,7
4,6
4,6
nissonat
4,8
4,8
4,8
4,6
4,5
4,5
oktiibuot
4,9
4,9
4,8
4,7
4,6
4,5
Eanodat
albmát
3,1
3,2
3,1
2,9
3
3,2
nissonat
4,6
4,9
4,6
4,7
4,6
4,6
oktiibuot
3,8
4
3,8
3,8
3,7
3,8
Anár
albmát
4
4,1
4
4
4,2
4,1
nissonat
3,7
4,2
4,3
4,2
4,4
3,9
oktiibuot
3,9
4,1
4,2
4,1
4,3
4
Ohcejohka albmát 5,5 5,5 5,8 5,1 4,9 4,3
nissonat 3,3 3,1 3,3 2,4 2,1 2,4
oktiibuot 4,4
(31 st)
4,4
(30 st)
4,6
(31 st)
3,9
(25 st)
3,7
(24 st)
3,4
(22 st)
44
Tabealla 39. Mielladearvvasvuođavuđđosaččat buohcanbeaiveruđa ožžon 25 - 64-jahkásaččat, %
vástideaddjiahkásaččain (ind. 2345)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
1,3
1,3
1,2
1,2
1,2
1,2
nissonat
2,5
2,5
2,4
2,5
2,5
2,5
oktiibuot
1,9
1,9
1,8
1,9
1,8
1,9
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
1,3
1,3
1,3
1,3
1,3
1,3
nissonat
2,6
2,8
2,5
2,7
2,6
2,7
oktiibuot
1,9
2,0
1,8
2,0
1,9
2,0
Eanodat
albmát
0,9
1,1
nissonat
2,6
2,1
oktiibuot
1,3
1,7
1,0
0,9
0,9
1,6
Anár
albmát
1,4
1,3
1,0
1,5
1,1
1,0
nissonat
3,1
2,9
1,9
2,6
2,2
2,1
oktiibuot
2,2 2,0 1,4 2,0 1,6 1,5
Ohcejohka albmát 1,9 0,0 1,7 1,4 1,7 1,7
nissonat 3,0 2,2 3,6 3,7 4,9 6,2
oktiibuot 2,4 1,0 2,5 2,5 3,1
(20 st)
3,7
(24 st)
45
Ohcejoga gieldda bargoveaga bargoburesveadjin
Ohcejoga gieldda bargiide dahkkojuvvui vuosttas bargoburesveadjinjearahallan giđđat 2016.
Jearahallamii vástidii 67,9 % (89 st) bargoveagas. Vástádusproseanta molsašuttai hálddahusgottiid
mielde. Dán oktavuođas buktojuvvojit ovdan buot vástádusain dušše eanemus mearkkašahtti áššit.
- Jearahallama vuođul bargit leat čatnasan bargui ja vásihit ahte sii leat dárbbašlaččat. Stuorámus
oassi almmuhii ahte bargomotivašuvdna lea buorre ja sii vásihedje ahte sin bargu lea mearkkašahtti.
- Measta viđátoassi vástideaddjiin vásihii, ahte sin bargu ii adnojuvvo árvvus ja spesiálačehppodat
ii váldojuvvo doarvái vuhtii. Ráhpadis goalmmátoassi vástideaddjiin vásihii, ahte bargovuoigŋa lea
ovdagáttolaš ja doallá ovddežis gitta.
- Gávccis vástideaddjiin lea vásihan barggustis vuoiŋŋalaš veahkaválddi ja givssideami.
-Stuorámus ovddidanáššin jearahallama vuođul bohte ovdan bargui oahpásmahttin,
vuorrováikkuhussii, dieđiheapmái ja gulahallamii sihke barggu vuoiŋŋalaš noađuhuvvamii
laktáseaddji áššit.
Jearahallama bohtosiid vuođul áššiide, mat dárbbašit ovddideami, leat dahkkon dalán doaibmabijut
ee. iešguđetlágan skuvlemiiguin. Ovddidandoaibmabijuid ulbmilin lea ain dorvvolut ja skihkalut
bargosearvvuš. Bargoburesveadjima čuovvunjearahallan čađahuvvo giđa 2018 áigge.
1.2.4 AHKEOLBMOT
Demografia
Jagis 2016 gielddas ledje 142 badjel 75-jahkásačča, ja 313 60-74 -jahkásačča. Veahkadateinnostusa
mielde badjel 75-jahkásaččaid mearri boahtá leat measta guovttegeardásaš dálá dili ektui jagis 2040.
Badjel 75-jahkásaččain sámegielagat leat badjel guokte geardde eanet go suomagielagat.
Sámegielagiid ossodat sáhttá leat stuorátge, dasgo oassi sámegielagiin sáhttá leat
statistihkkaguovddáža statistihkain merkejuvvon eatnigielaset dáfus suomagielagin. Oppa riikka ja
Lappi ektui stuorát oassi ahkeolbmuin orru Ohcejogas ruovttustis. Oktoorru badjel 65-jahkásaččaid
oassi lea lassáneamen. Ahkeolbmuid oktonasvuođa vásáhusas ii leat sierra dahkkon čielggadus,
muhto oassin agáiduvvan veahkadaga doarjunplána gárvvisteami Ohcejoga gielddas 2014–2016
čađahuvvojedje jearahallamat, main ahkeolbmuid buresveadjima hedjodahkan badjánedje ee.
oktonasvuohta, oapmahaččaid ássan guhkkin, guhkes gaskkat, uhcánaš almmolaš johtolat ja
gallestallankultuvrra geahppáneapmi (Plána agáiduvvan veahkadaga doarjuma várás Ohcejoga
46
gielddas 2014–2016, s.6. Oažžumis čujuhusas
http://www.sosiaalikollega.fi/hankkeet/ikaihminen_toimijana/toimintaa-kunnissa-ja-
kuntayhtymissa/vanhussuunnitelmat/utsjoki_vanhussuunnitelma_2014_2016, čujuhuvvon
15.12.2017.)
Tabealla 40. Ohcejoga
agáiduvvan veahkadat, mearri
2016
Ahkeluohkká Veahkadat
oktiibuot
Suomagielagat Sámegielagat
Sohkabealit oktiibuot
60 - 64
120
58
58
65 - 69
112
64
48
70 - 74
81
40
40
75-
142
45
96
Albmát
60 - 64
62
31
30
65 - 69
65
34
31
70 - 74
39
19
20
75-
68
18
49
Nissonat
60 - 64
58
27
28
65 - 69
47
30
17
70 - 74
42
21
20
75- 74 27 47
47
Tabealla 41. Ohcejoga veahkadateinnostus jagiide 2020 - 2040
2020 2030 2040
65 - 74 253 242 201
75 - 84 127 206 205
85 - 45 68 116
Oktiibuot 425 516 522
Gáldu: Plána agáiduvvan veahkadaga doarjuma várás Ohcejoga gielddas 2014 - 2016, s.5. Oažžumis čujuhusas
http://www.sosiaalikollega.fi/hankkeet/ikaihminen_toimijana/toimintaa-kunnissa-ja-
kuntayhtymissa/vanhussuunnitelmat/utsjoki_vanhussuunnitelma_2014_2016, čujuhuvvon 15.12.2017.
Tabealla 42. 65 jagi deavdán olbmuid ovtta heakka ássangottit, % vástideaddjiahkásaččaid
ássangottiin (ind. 391)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Oppa riika
50,4
50,2
50,1
50,1
50,2
50,3
Lappi (HE 15/2017 vp)
48,1
48,1
48,3
48,5
48,8
49,1
Eanodat
43,6
41,8
43,5
45
45,2
44,7
Anár
43,9
43,4
44,6
44,9
45,3
45,4
Ohcejohka
41,6
42
42,6
44,4
44,5
47,2
48
Tabealla 43. Ruovttus ássi 75 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (Ind.
1570)
2011
2012
2013
2014
2015
Oppa riika
albmát
93
93
93
93
93
nissonat
88
88
89
89
89
oktiibuot
90
90
90
91
91
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
93
93
93
93
93
nissonat
88
88
88
88
89
oktiibuot
90
90
90
90
91
Eanodat albmát 99 88 83 84 88
nissonat 99 88 87 91 88
oktiibuot 99 88 85 87 88
Anár albmát 92 93 94 93 93
nissonat 85 86 86 85 84
oktiibuot 88 89 90 89 88
Ohcejohka albmát 92 97 96 99 94
nissonat 88 91 92 97 92
oktiibuot 90
(116 kp)
94
(127st)
94
(125st)
98
(137st)
93
(130st)
49
Boahtodássi
Iežas ealáhaga oažžu olbmuid ollesealáhagat Ohcejogas leat Lappi gaskaárvvu dásis, muhto vuolibut
go oppa riikkas gaskamearálaččat. Áigáiboahtindoarjaga ožžon badjel 65-jahkásaččaid oassi lea
alladut go oppa riikka ja Lappi dásis, muhto dát sáhttá boahtit ovttaskasdáhpáhusain, alla
liggengoluin ded. Ahkeolbmuid boahtodási ja duođalaš vejolašvuođaid ja návccaid ohcat dárbbu
mielde áigáiboahtindoarjaga berre čuovvut, dasgo áigáiboahtindoarjaga ohcan lea sirdásan gielddas
Áel:ii (Kela) jagi 2017 álggus. Sirdin sáhttá váttásmahttit ahkeolbmuid ohcaleami maŋimuš vejolaš
áigáiboahtindorvvu biirii. Dievas álbmotealáhaga oažžu olbmuid oassi lea goit geahppánan jagi 2011
rájes, mii sáhttá govvidit dan ahte agáiduvvan veahkadaga boahtodássi lea buoret go ovdal.
Tabealla 44. Gaskamearálaš ollesealáhagat, iežas ealáhaga oažžu olbmot, eur/mb (ind. 2428)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Oppa riika
1401
1474
1538
1579
1606
1626
Lappi (HE 15/2017 vp)
1326
1391
1447
1482
1505
1520
Eanodat
1178
1244
1308
1340
1363
1372
Anár
1373
1428
1487
1507
1532
1544
Ohcejohka 1324 1394 1447 1472 1501 1538
50
Tabealla 45. Dievas álbmotealáhaga ožžon 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas (ind. 313)
2011
2012
2013
2014
2015
2016
Oppa riika
3,2
2,8
2,6
2,4
2,3
2,1
Lappi (HE 15/2017 vp)
2,4
2,2
2
2
1,8
1,8
Eanodat
4,5
3,5
3,1
2,9
2,2
1,9
Anár
3,3
3,2
2,5
2,3
2,2
2
Ohcejohka
3,7
2,8
2,5
2,1
1,5
1,5
Tabealla 46. Áigáiboahtindoarjaga ožžon 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas (ind. 3559)
2011
2012
2013
2014
2015
Oppa riika
1,5
1,4
1,4
1,5
1,6
Lappi (HE 15/2017 vp)
1,3
1,3
1,4
1,4
1,6
Eanodat
3,2
3
2,9
3,1
3,5
Anár
1
1,1
1,5
1,4
2,2
Ohcejohka
4,7
4,1
2,8
2,4
3,3
51
Dearvvasvuohta
Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton badjel 65-jahkásaččaid oassi
Ohcejogas lea vuolit go oppa riikkas ja veardádallanguovlluin. Jagiid 2011–2016 ovdáneapmi orru
leamen dakkár, ahte agáiduvvan veahkadaga dearvvasvuođadilli lea buorránan, muhto dan ferte tulkot
hui várrugasat heajos veahkadatvuođu ja oanehis áigodaga geažil. Dálkasiid sierravuođustusaiguin
buhttenvulošvuođa vuođul buozalmasaid dihttomis agáiduvvan veahkadagas sáhttá árvvoštallat, ahte
Ohcejogas sáhttá leat eará guovlluid ektui
• albmáin eanet lađasleasmi,
• goappaš sohkabeliin uhcit čierggesváibmosuotnadávda,
• ja nissoniin alladut varradeaddu (ja albmáin vuollegut).
Depreššuvdnadálkasiin sierrabuhtadusa ožžon badjel 65-jahkásaččaid ossodat lea oppa riikka ja
Lappi ektui vuolit, ja ossodat lea luoitán jagi 2011 rájes goappaš sohkabeliin (nuppe dáfus ollu
jahkásaš molsašuddan). Psykosa geažil sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda
vuoigadahtton olbmuid ossodat lea vehá alladut oppa riikka ektui, erenomážit albmáid ossodaga
geažil.
Alzheimera dávdda geažil sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton olbmot leat
Ohcejogas uhcit ossodat go oppa riikkas ja Lappi guovllus.
52
Tabealla 47. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton 65 jagi deavdán
olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 236)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
62,1
63,2
62,7
62,3
62,1
62,1
nissonat
61,4
63,1
62,4
61,7
61,2
60,9
oktiibuot
61,7
63,2
62,6
62
61,6
61,4
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
65,4
66,4
65,8
65,1
64,6
64,4
nissonat
65,8
67,3
66,3
65,6
65,1
64,7
oktiibuot
65,6
66,9
66,1
65,4
64,9
64,6
Eanodat
albmát
59,2
62,4
64,3
65
63,4
62,4
nissonat
67,7
65,3
63,7
62,9
62,1
60,6
oktiibuot
63,4
63,8
64
64
62,8
61,5
Anár
albmát
62,5
63,5
62,2
59,8
60,3
60,1
nissonat
65,5
65,9
65,9
65,1
64,5
63,8
oktiibuot
64
64,7
64,1
62,5
62,3
61,9
Ohcejohka
albmát
52,3
50,9
50,6
51,5
51,2
52,6
nissonat
54,8
58,7
56,7
55,2
54
52,8
oktiibuot
53,5
54,7
53,5
53,3
52,6
52,7
53
Tabealla 48. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda reumáhtalaš lađasvuolšši
(lađasleasmi) geažil vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas
(ind. 2430)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
2,9
2,9
2,9
2,9
3
3
nissonat
5
5
5
5
5,1
5,1
oktiibuot
4,1
4,1
4,1
4,1
4,2
4,2
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
2,9
2,9
3
3,1
3,1
3,2
nissonat
5,4
5,4
5,5
5,6
5,6
5,7
oktiibuot
4,3
4,3
4,4
4,4
4,5
4,6
Eanodat
albmát
2,6
3
3,2
3,8
4,3
3,7
nissonat
7,5
7,1
7
7,5
6,6
7,6
oktiibuot
5
5
5
5,5
5,4
5,6
Anár
albmát
3,3
3,3
3,7
3,6
3,3
3,3
nissonat
4,1
4,7
5
5,2
5,1
5,7
oktiibuot
3,7
4
4,4
4,4
4,2
4,4
Ohcejohka
albmát
7,2
5,5
5,4
5,4
5,4
4,7
nissonat 2,7 2,6 4,5 4,3 3,7 3,7
oktiibuot 5 4,1 4,9 4,8 4,5 4,2
54
Tabealla 49. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda čierggesváibmosuotnadávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1822)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
19,1
18,4
17,8
17,3
16,9
16,5
nissonat
12,1
11,4
10,7
10,2
9,7
9,3
oktiibuot
15
14,3
13,7
13,2
12,8
12,4
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
23,5
22,6
21,7
20,9
20,2
19,7
nissonat
16,6
15,7
14,9
14,2
13,4
12,7
oktiibuot
19,7
18,8
17,9
17,2
16,5
15,9
Eanodat
albmát
20,9
22,3
22,2
22,1
21,3
21,1
nissonat
20,4
18,9
16,9
15,5
15
13,6
oktiibuot
20,7
20,6
19,7
19
18,2
17,4
Anár
albmát
20,4
19,7
19,2
18,1
18,1
18,1
nissonat
16,4
15,7
14,9
14,5
13,9
12,4
oktiibuot
18,4
17,6
17
16,4
16,1
15,3
Ohcejohka albmát 15 13,5 12,5 13,2 14,3 12,9
nissonat 10,3 9 8,3 7,4 6,1 6,1
oktiibuot 12,7 11,3 10,5 10,3
(34 st)
10,3
(34 st)
9,6
(32 st)
55
Tabealla 50. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda varradeaddodávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1821)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
29,9
29,4
28,8
28,1
27,4
26,7
nissonat
31,1
30,1
29,2
28,3
27,3
26,4
oktiibuot
30,6
29,8
29
28,2
27,4
26,5
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
31,3
31
30,5
29,8
29,2
28,6
nissonat
35,3
34,8
33,7
32,8
32
30,8
oktiibuot
33,6
33,1
32,3
31,4
30,7
29,8
Eanodat
albmát
23
25,2
24,4
23,8
24,7
21,5
nissonat
31,7
30,1
29,4
29,1
29,1
27,5
oktiibuot
27,3
27,6
26,8
26,3
26,8
24,5
Anár
albmát
27,2
27,2
26,9
26,1
25,9
24,7
nissonat
37,2
36,8
35,4
34,2
32
30,9
oktiibuot
32,3
32,1
31,2
30,1
28,9
27,7
Ohcejohka albmát 24,8 23,3 20,8 19,8 19,6 18,1
nissonat 31,5 32,3 30,6 28,2 28,8 29,4
oktiibuot 28,1 27,7 25,5 23,9
(79 st)
24,2
(80 st)
23,7
(79 st)
56
Tabealla 51. Depreššuvdnadálkasiin buhtadusa ožžon 65 jagi deavdán olbmot, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 690)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
8,9
8,9
8,5
8,5
8,5
8,3
nissonat
14,4
14,5
13,7
13,8
13,8
13,5
oktiibuot
12,1
12,1
11,5
11,5
11,5
11,2
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
7
7,1
6,7
6,7
6,6
6,6
nissonat
11,7
11,6
10,8
10,9
11,1
11,2
oktiibuot
9,6
9,6
8,9
9
9
9,1
Eanodat
albmát
4,2
4,5
5
5,4
7,7
9,1
nissonat
7,5
8,2
7
8,5
8,4
7,2
oktiibuot
5,8
6,3
5,9
6,8
8
8,2
Anár
albmát
5
6
4,8
5,3
5,4
6,6
nissonat
10,6
9,9
9,1
9,1
8,8
8,1
oktiibuot
7,8
8
7
7,2
7
7,3
Ohcejohka albmát 4,6 7,4 5,4 4,2 6,5 4,7
nissonat 12,3 12,9 10,8 8,6 9,2 8,6
oktiibuot 8,4 10,1 8 6,4 7,9 6,6 (22 st)
57
Tabealla 52. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda psykosa geažil vuoigadahtton 65 jagi
deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 408)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
2,3
2,2
2,2
2,2
2,2
2,2
nissonat
3,3
3,2
3,2
3,1
3,1
3,1
oktiibuot
2,9
2,8
2,8
2,7
2,7
2,7
Lappi (HE 15/2017 vp)
albmát
2,5
2,4
2,3
2,3
2,3
2,4
nissonat
3,2
3
2,9
2,8
2,8
2,8
oktiibuot
2,9
2,7
2,6
2,6
2,6
2,6
Eanodat
albmát
nissonat
oktiibuot
3,2
3
3,1
2,6
2,4
2,3
Anár
albmát
2,9
2,8
2,3
2,2
2,2
2,2
nissonat
2,3
2
1,9
2,2
2,4
2,5
oktiibuot
2,6
2,4
2,1
2,2
2,3
2,4
Ohcejohka
albmát
3,9
3,1
3
3,6
3
4,1
nissonat
4,8
4,5
2,5
2,5
2,5
2,5
oktiibuot
4,3
3,8
2,8
3
2,7
3,3
58
Tabealla 53. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda alzheimera dávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 4221)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Oppa riika
albmát
4,6
4,6
4,6
4,3
3,9
3,4
nissonat
7,2
7,3
7,2
6,8
6,3
5,6
oktiibuot
6,1
6,1
6,1
5,8
5,3
4,7
Lappi (HE 15/2017
vp)
albmát
4,8
4,4
4,3
3,9
3,4
2,9
nissonat
7,8
7,5
7
6,5
5,7
5,1
oktiibuot
6,5
6,1
5,8
5,3
4,6
4,1
Eanodat
albmát
3,1
3,5
4,1
3,8
4,3
3,3
nissonat
9,1
8,7
8
6,1
5,7
4,7
oktiibuot
6,1
6
5,9
4,9
5
4
Anár
albmát
2,4
2,5
2,2
2,8
2,8
2,7
nissonat
5
5,1
5,2
4,2
4,1
3,8
oktiibuot
3,7
3,8
3,7
3,5
3,4
3,2
Ohcejohka
albmát
4,6
4,3
4,8
3,6
3,6
2,3
nissonat 6,2 7,1 6,4 6,1 4,9 4,3
oktiibuot 5,4 5,7 5,5 4,8 4,2 3,3
59
Bálvalusat
Beavttálmahtton bálvalusássama ovttadat Dorvu válmmaštuvai jagis 2014, ja dat dievai dalán
seaŋgaossodaga guhkesáiggeáššehasain, geat leat buoret ortnegis. Jagis 2015 beavttálmahtton
bálvalusássamis leat leamaš 5 badjel 75-jahkásaš olbmo (3,6 % vástideaddji ahkásaš veahkadagas,
indikáhtor 3261).
Ruoktobálvalusaid áššehasat leat measta buot ahkeolbmot. Bálvalusdárbui váikkuhit guhkes gaskkat,
vátna dilit ruovttuin, ja muhtun olbmuin fulkkiid ássan guhkkin.
Stuorámus golut ahkeolbmuid bálvalusain šaddet birrajándora fuolaatnima dárbbus.
Birrajándordivššus leat eanaš máŋggaláhkai buohccit ja olbmot, geain leat uhcán doaibmanávccat ja
geat leamašan vuos ássanbálvalusaid biires. Spesiálabuohccedivššu goluin stuorámus oassi šaddá
uhca mearis olbmuin, geat dárbbašit ollu bálvalusaid. Sosiála- ja dearvvasvuođadoaimma goluid
lassáneapmái lea váikkuhan maid jagis 2014 válmmaštuvvan Dorvu ja jagi 2015 loahpas
vuođđuduvvon dikšunbarggu hoavdda virgi.
Seammás go agáiduvvan veahkadaga mearri lea sturron, de daid olbmuid mearri ja ossodat lea
luoitán, geat leat sihke rabas- ja lágádusbálvalusaid biires. Daid olbmuid mearri, geat leat
oapmahašdikšundoarjaga biires, lea bisson seamma dásis. Gažaldagas sáhttá leat nuppástus
bálvalusdárbbus (= agáiduvvan veahkadaga buoret doaibmanákca ja iehčanas birgen), dahje
nuppástus bálvalusaid fitnašuvvamis (=čavgan kriterat bálvalusa oažžumii dahje váddásabbon šaddan
ohcanproseassa), goappašat dahkkit dahje miinu eará. Rabasbálvalusa jođiheaddji mielde
bálvalusássamii leat vuordimin dušše 1-2 olbmo, ja ruokto- ja fievrridanbálvalusain eai addojuvvo
jur ollege gilddolaš mearrádusat (earet boahtorájáid badjelmanni fievrridanbálvalusat). Juoganulágan
veahkki geahččaluvvo álo addit doarjaga bivdi olbmuid ruktui. Oapmahašdikšundoarjaga
mearreruđatge geavahuvvojit eanaš ollásit, ja vuođđodorvolávdegoddi lea dárbbu mielde juolludan
lassemearreruđaid ruovttus ássama doarjumii. Lea nappo hui jáhkehahtti, ahte agáiduvvan
veahkadaga dearvvasvuohta ja doaibmanákca lea buorránan, ja danin bálvalusaid biires lea ain uhcit
oassi ahkeolbmuin.
Sámegielat bargit leat fitnašuvvan ruoktobálvalusaid beallái ja doaimmajođiheaddjin oktiibuot
njeallje stuhka Sámedikki sierramearreruđain. Dearvvasvuođadoaimma jearahallamis bođii ovdan
goit sámegielat bargoveaga váilun beavttálmahtton bálvalusássamis ja seaŋgaossodagas. Sámegielat
bargoveaga váilun váikkuha sisdoalu dáfus vuorrováikkuhusa ja leahkima vugiide ja stiillaide, nu
ahte ahkeolbmuid birrajándora fuolaatnima bálvalusat eai vealttakeahttá kultuvrralaččat vástit
60
ássehasaid dárbbuid. Muitobuohcci ja earáid fuolaatnimis sorjavaš áššehas ii nákce ieš váikkuhit
bálvalusaid sisdollui, baicce gielda galggašii čájehit nannosabbot hálu bidjat resurssaid
sámegielatvuođa ja -kultuvrralašvuođa nannemii bálvalusbuvttadeamistis.
Dán buresveadjinčilgehusa gárvvisteapmái ii gávdnon geavahanláhkai ođđasut diehtu gieldda
agáiduvvan veahkadaga vásihuvvon buresveadjimis, oktonasvuođas, oasálašvuođas,
bálvalusduđavašvuođas dahje oapmahaččaid buresveadjimis go árvvoštallan, mii lea dahkkon jagis
2014 gárvvistuvvon agáiduvvan veahkadaga doarjuma plána olis čađahuvvon jearahallamiid vuođul.
Vulobeale tabeallain lea ovdanbukton jearahallamiidda vuođđuduvvi njealjesuorggianalysa, mii
govvida ahkeolbmuid buresveadjima ja bálvalusaid kvalitehta ja doarváivuođa nana ja heajos beliid
sihke boahttevuođa vejolašvuođaid ja áitagiid.
(Gáldu: Plána agáiduvvan veahkadaga doarjuma várás Ohcejoga gielddas 2014-2016, s. 6-7.
Oažžumis čujuhusas http://www.sosiaalikollega.fi/hankkeet/ikaihminen_toimijana/toimintaa-
kunnissa-ja-kuntayhtymissa/vanhussuunnitelmat/utsjoki_vanhussuunnitelma_2014_2016,
čujuhuvvon 15.12.2017.)
Tabealla 54. Árvvoštallan agáiduvvan veahkadaga buresveadjimis Ohcejoga gielddas, 2014
NANUSVUOĐAT HEADJUVUOĐAT VEJOLAŠVUOĐAT ÁITAGAT
-servvolašvuohta ja
ránnjáveahkki,
- olbmuid dovdet,
- dearvvasvuohta ja
sitkatvuohta,
- nana sámi
kultuvra,
- buhtes áibmu ja
luondu
- oktonasvuohta,
- oapmahaččat guhkkin,
- viesut boaittobeale
guovlluin,
- guhkes gaskkat,
- dorvvuhisvuohta,
- gallestallankultuvrra
geahppáneapmi,
- veahki bivdin váttis,
- šlundivuohta ja
alkoholisma,
- boahttevuođa ballu
- iešmearridanrievtti
gudnejahttin,
- váikkuhanvejolašvuođaid
buorideapmi
mearrádusdahkamis,
- dikšundáhtuid kárten,
- buhtes luonddus
návddašeapmi
- árvvusatnima
vátnivuohta,
- ii gávdno čehppodat
ávkkástallat
ahkeolbmuid
resurssaiguin,
- muitinbuozalmasaid
lassáneapmi,
- oapmahašdikšáriid
noađuhuvvan,
- oktonasvuođa
lassáneapmi
61
Tabealla 55. Árvvoštallan agáiduvvan veahkadaga bálvalusaid kvalitehtas ja doarváivuođas, 2014
NANUSVUOĐAT HEADJUVUOĐAT VEJOLAŠVUOĐAT ÁITAGAT
- doaibmi
vuođđobálvalusat,
- Veahkke‐Ásllat‐
doaibma,
- buorit lihkadansajit ja
eará asttuáiggefálaldat,
- doavtteráiggiid
oažžun johtilit
- bargoveaga
molsašuvvan,
- hoahpuin ollašuhtton
ruoktobálvalusat,
- ovddalgihtii
eastadeaddji
lihkadanjoavkkuid
vátnivuohta,
- bargoveaga
jurddašanvugiin uhcán
árvvusatnin,
- kultuvrra ja giela
oahppameahttunvuohta,
- bálvalusain ii
ávkkástallo báikkálaš
kultuvrrain,
- almmolaš johtolat
uhcán,
- ahkeluohkká-
dárkkistusaid váilun
- bálvalusdárbbu kárten,
- dieđiheami lasiheapmi,
- ovddalgihtii eastadeaddji
doaimma lasiheapmi,
- bálvalusorganisašuvnna
ođadeapmi,
- bargoveaga skuvlemii
investeren,
- bargoveaga rekryteren,
- ovttasbargu Norggain,
- lágádusdivššu
ođadeapmi
- ekonomalaš
resurssaid
fuotnáneapmi,
- vátnivuohta
dikšáriin,
- bálvalusaid
čohkiideapmi
girkosiidii dahje
gieldda
olggobeallái,
- doaibmameahttun
ealáhusráhkadus,
- viessovátnivuohta
Tabealla 56. Ruovttudikšunveahki, doarjjabálvalusaid dahje oapmahašdikšundoarjaga biires 65
jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 317)
2011 2012 2013 2014 2015
Oppa riika
25,7
24,7
24,5
24,1
23,1
Lappi (HE 15/2017 vp)
25,5
26,3
26
26,5
25,1
Eanodat
37,8
35,9
27,1
23,8
26,6
Anár
29
30,2
31,4
37,6
38,4
Ohcejohka 60,5
(182 st)
43,8
(140 st)
48,3
(158 st)
46,3
(155 st)
47,1
(157 st)
62
Tabealla 57. Oapmahašdikšundoarjaga 85 jagi deavdán divššohasat jagi áigge, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 3506)
2011 2012 2013 2014 2015
Oppa riika
6,1
6,2
6,5
6,3
6,8
Lappi (HE 15/2017 vp)
9,3
9,3
8,7
9,5
10,3
Eanodat
32,4
27,8
20,8
27,1
28
Anár
14,3
15,3
13
9,8
12,1
Ohcejohka
27,3
22,2
21,2
28,9
23,8
Tabealla 58. Ahkeolbmuid dábálaš bálvalusássama 75 jagi deavdán áššehasat 31.12., %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 3544)
2011 2012 2013 2014 2015
Oppa riika
1,2
1,2
1,1
1
0,9
Lappi (HE 15/2017 vp)
1,3
1,1
1,1
0,9
1,1
Eanodat
Anár
Ohcejohka
7
7,4
7,5
4,3
4,3
63
Tabealla 59. 75 jagi deavdán olbmot, geat leat boarrásiidsiiddain dahje guhkesáigge
lágádusdivššus dearvvasvuođaguovddážiin, 31.12., % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind.
3367)
2011 2012 2013 2014 2015
Oppa riika
4,4
3,8
3,1
2,6
2,1
Lappi (HE 15/2017 vp)
3,3
2,9
2,7
2,4
2
Eanodat
13,1
14,3
12,2
11,7
Anár
3,5
3,4
2,1
1,6
1,3
Ohcejohka
10,1
5,9
6
3,6
1.2.5 BUOT AHKEJOAVKKUT
Veahkadaga dearvvasvuohta ja buohccáivuohta
Áel:a (Kela) ja THL:a buohccáivuođaindeavssat leat máŋgga statistihkka- ja registtardieđus
čohkkejuvvon indikáhtorat, maiguin geahččaluvvo govvidit gieldda veahkadaga buohccáivuođa ja
dearvvasvuođadili oppa riikka ektui. Ohcejoga gieldda oasil indeaksa sáhttá rievddadit olluge heajos
veahkadatvuođu geažil, nu ahte indeavssaid berre guorahallat oppalaš ipmárdusa addi áššin ja váldit
vuhtii maid indeavssaid feailamarginálaid (geahča THL:a buohccáivuođaindeavssaid oktan
feailamarginálaiguin omd.
http://www.terveytemme.fi/sairastavuusindeksi/2014/kunnat_taulukot/report_Kunnat_890.html,
čujuhuvvon 12.12.2017). Ohcejoga buohccáivuođaindeavssat leat lahka oppa riikka árvvu dahje vehá
alladabbot. Nuba dáid vuođul lea váttis árvvoštallat, leatgo veahkadaga dearvvasvuođadilis erenomáš
spiehkkaseamit oppa riikka ektui.
64
Tabealla 60. Áel:a buohccáivuođaindeaksa*, ahkebuohtastahtton (ind.
184)
2011 2012 2013 2014 2015 2016
Eanodat
111,2
112,8
115,7
104,5
103,3
109,5
Anár
104,8
104,3
105,7
109,5
110,4
114,9
Ohcejohka
98,5
96,2
103,7
106,7
102,4
94,9
*Áel:a buohccáivuođaindeaksa muitala guhtege Suoma gildii rehkenaston indeavssain, man dearvvas dahje buohcci
veahkadat lea go veardida oppa riikka veahkadaga gaskaárvui (= 100). Áel:a Buohccáivuođaindeaksa vuođđuduvvá
golmma statistihkkavariábelii: jámolašvuhtii, bargonávccahisvuođaealáhagas leahkki olbmuid ossodahkii
bargoahkásaččain (16 - 64-jahkásaččat) sihke dálkasiid ja biebmobuktagiid buhtadusvuoigatvuođaid hálddašeaddjiid
ossodahkii veahkadagas. Guhtege variábel lea buohtastahtton sierra riikka veahkadaga gaskaárvui, mii merkejuvvo
loguin 100. Loahpalaš indeaksa lea golmma oasseindeavssa gaskaárvu.
Tabealla 61. THL:a buohccáivuođaindeaksa**, ahkebuohtastahtton (ind. 243)
2011 2012 2013
Oppa riika
103,5
102,2
100
Eanodat
94,2
89,7
88
Anár
111,9
104,3
105,8
Ohcejohka
100,3
105,8
114,7
**THL:a buohccáivuođaindeaksa govvida suomagielddaid ja guovlluid veahkadaga buohccáivuođa go veardida oppa
riikka dássái. Indeavssas leat váldon vuhtii čieža sierra buozalmasjoavkku ja njeallje sierra deattuhanperspektiivva.
Indeavssa sisttisdoallan buozalmasjoavkkut leat boras, čierggesváibmosuotnadávda, vuoiŋŋašvarrasuotnabuozalmasat,
duvdda- ja lihkadanorgánabuozalmasat, mielladearvvasvuođa váttut, bárttit ja dementia. Indeavssas guđege
buozalmasjoavkku dábálašvuohta deattuhuvvo dan vuođul, mii lea gv. buozalmasjoavkku mearkkašupmi veahkadaga
jámolašvuođa, bargonávccahisvuođa, eallima lági ja dearvvasvuođafuolahusa goluid dáfus.
65
Bálvalusvuogádat
Dearvvasvuođadoaimma jearahallamii oassálastán olbmot ledje dan mielas, ahte smávva
organisašuvnnas máŋggaámmátlaš ovttasbargu doaibmá bures. Áššehasaid dilit ja bálvalusdárbbut
leat dieđus govttolaš bures ja daidda sáhttá reageret ovddalgihtii. Bálvalusaid olggobeallái ii báze jur
oktage, dasgo servoša lahtut dovdet nubbi nuppi ja sis adnojuvvo fuolla. Ohcejoga gieldda heajos
veahkadatvuođu ja guhkes gaskkaid geažil guovllus ii leat olus álgage priváhta dahje servviid
bálvalusfálaldat ”lassedoarjjan”, nu ahte gieldda bálvalusbuvttadeapmái šaddá danin stuorát
noađuhuvvan, ja bálvalusfálaldat lea gáržžit go stuorra veahkadatvuođu guovlluin.
Dearvvasvuođadoaimma jearahallamis ságastallojuvvui maiddái das, ahte bálvalusaid fitnašuvvama
ja leahkima lassin bálvalusat galget leat maiddái duođalaččat olahanmuttus. Bálvalus sáhttá leat
virggálaččat fállun, muhto giela, kultuvrra, gaskka, hatti dahje oahpes bargoveaga geažil duođalaččat
dakkár, ahte olmmoš ii mannu sivas sáhte dahje hálit bálvalusa biirii ohcalit. Smávva servošis olbmot
leat dávjá gaskaneaset oahppásat, ja dat sáhttá váttásmahttit vuostáváldimii ohcaleami, jos gažaldagas
lea dakkár váttisvuohta, masa ii hálidivčče oahpes olbmos dahje fuolkkis veahki. Bálvalusat eai
vealttakeahttá maid vástit kultuvrralaččat dárbbu: Sámegielatvuohta bálvalusain lea heajos vuođu
alde, ja bálvalusvuogádat huksejuvvon suomaperspektiivva mielde. (Gč. omd. Heikkilä, Laiti-
Hedemäki & Pohjola (2013): Saamelaisten hyvä elämä ja hyvinvointipalvelut. Oažžumis
čujuhusas:
http://lauda.ulapland.fi/bitstream/handle/10024/61822/Saamelaisten_hyv%C3%A4_elam%C3%A4
_verkkoversiopdfA.pdf?sequence=6&isAllowed=y)
Oasálašvuohta
Jienastanaktiivvalašvuohta gielddaválggain ja riikka válggain lea Ohcejogas alladut go
veardádallanguovlluin. Dás ovddos buresveadjinčilgehussii laktojuvvo čuovvun maiddái
jienastanaktiivvalašvuođas eanagotti válggain. Oasálašvuođa vásáhusa árvvoštallamis dušše beare
jienastanaktiivvalašvuođa čuovvun lea goit hui gáržžes vuohki, nu ahte livččii dehálaš ahte gielda
čohkkešii ovdamearkka dihte ovttas Sámedikkiin dieđu oasálašvuođa vásáhusas ja dan váikkuhusas
66
buresveadjimii ee. eanaoamastussii ja luondduriggodagaid geavaheapmái laktáseaddji
guovlluviidosaš ja álbmotlaš mearrádusdahkamis.
Gielddas lea čađahuvvon jagis 2017 ovttaveardásašvuohta- ja dáššeárvojearahallan, man vuođul
sáhttá analyseret gieldalaččaid vásáhusa oasálašvuođas ja váikkuhanvejolašvuođain. Jearahallama
bohtosat leat plánejuvvon almmustahttot Ohcejoga gieldda ovttaveardásašvuohta- ja dásseárvoplánas
(plána hámus evttohuvvon váldostivrii dohkkehanláhkai juovlamánus 2017).
Suoma sámegielagiid gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvan lea guorahallon ee. Sámebaromehteris jagis
2016. Publikašuvnna sáhttá lohkat čujuhusas
http://julkaisut.valtioneuvosto.fi/bitstream/handle/10024/78941/OMSO_39_2016_Saamebaro_120s.
pdf?sequence=1&isAllowed=y .
Tabealla 62. Jienastanaktiivvalašvuohta
riikkabeaiválggain (ind. 3077)
2007 2011 2015
Oppa riika 67,9 70,5 70,1
Lappi (HE 15/2017 vp) 66 67,5 69,1
Davvi-Lappi guovlogielda 65,8 66,2 68,4
Eanodat 62,3 65,4 68,2
Anár 64,5 64,3 68,9
Ohcejohka 68,7 71,7 72,7
Tabealla 63. Jienastanaktiivvalašvuohta
gielddaválggain, % (ind. 3076)
2008 2012
Oppa riika 61,2 58,3
Lappi (HE 15/2017 vp) 62,8 60,6
Davvi-Lappi guovlogielda 66,2 64,7
Eanodat 71 71,8
Anár 66,1 62,2
Ohcejohka 82,8 82,7
67
Dearvvasvuođa ovddidanaktiivvalašvuohta
Dearvvasvuođa ja buresveadjima lágádus čoaggá gielddain juohke jagi dieđuid sierra
doaibmasurggiid buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddidanbarggus ("hyte-bargu"). Bohtosat
raporterejuvvojit TEAviisari.fi -fierbmebálvalusas. Bohtosat govvidit, man bures hyte-bargu lea
integrerejuvvon organisašuvnnaid vuođđodoibmii. Ohcejoga gieldda
dearvvasvuođaovddidanaktiivvalašvuohta lea bohtosiid mielde riikkaviidosaš dási ektui uhcit.
Resurssaid bidjan hyte-bargui lea dehálaš, vai veahkadaga buresveadjin lassánivččii ja sosiála- ja
dearvvasvuođafuolahusa goluid lassáneami sáhtášii caggat. Gieldda buresveadjin- ja
dearvvasvuođaovddidanaktiivvalašvuođas lea dás ovddos maid njuolggo oktavuohta gieldda
ekonomiijai, dasgo sode- ja eanagoddeođastusa lassin gielddaid stáhtaossodagaide boahtá laktojuvvot
ng. hyte-gerddon, nu ahte gieldda aktiivvalašvuohta buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideamis
váikkuha gieldda oažžun stáhtaossodahkii.
Tabealla 64. Dearvvasvuođa
ovddidanaktiivvalašvuohta 2017 Ohcejohka Oppa riika
Dearvvasvuođa ovddidanaktiivvalašvuohta 45 70
Gielddanjunnošat 31 79
Vuođđooahpahus .. 69
Logahatskuvlen 49 70
Ámmátlaš skuvlen .. 67
Lihkadeapmi 43 69
Vuođđodearvvasvuođafuolahus 40 66
Ahkeolbmuid bálvalusat 60 73
68
Tabealla 65. Dearvvasvuođa
ovddidanaktiivvalašvuohta,
Ohcejohka 2010 - 2017
2017 2016 2015 2014 2013 2012 2011 2010
Dearvvasvuođa
ovddidanaktiivvalašvuohta 45 48 47 50 49 46 33 15
Gielddanjunnošat 31 .. .. .. .. .. .. ..
Vuođđooahpahus .. .. .. .. 62 .. 52 ..
Logahatskuvlen .. 49 .. .. .. 61 .. ..
Ámmátlaš skuvlen .. .. .. .. .. .. .. ..
Lihkadeapmi .. 43 .. 40 .. 44 .. 15
Vuođđodearvvasvuođafuolahus .. 40 .. 39 .. 30 .. ..
Ahkeolbmuid bálvalusat .. .. .. 60 .. .. .. ..
(Gáldu: Dearvvasvuođa ovddidanaktiivvalašvuohta, Ohcejohka. Oažžumis čujuhusas:
www.teaviisari.fi, čujuhuvvon 8.12.2017.)
1.2.6 Čoahkkáigeassu
EKONOMIIJA JA EALLINFÁPMU
Positiivvalaš áššit váldostivrabajis 2013 - 2016:
• Mánáid ja mánnabearrašiid ossodat lea bisson seamma dásis, ja ovtta váhnema bearrašiid
ossodat lea luoitán.
• Ohcejoga ealihangorri lea buorránan jagi 2011 ektui.
Fuolat:
69
• Gieldda oktiirehkenaston nettogeavahangolut ja erenomážit sosiála- ja
dearvvasvuođafuolahusa nettogeavahangolut ássi nammii leat lassánan jámma.
• Bargoahkásaš veahkadaga ossodat lea uhccon ja badjel 65-jahkásaččaid sturron.
Veahkadahkii guoski fuolahangorri lea fuotnánan.
• Gieldda olmmošlohku lea geahppánan 53 ássiin jagi 2011 ektui.
Guovddáš gažaldagat, maid galgá váldit vuhtii mearrádusdahkamis ođđa váldostivrabajis:
• Mo hohkahit gildii bargoahkásaš veahkadaga, mii nannešii vearroboađuid?
• Mo sihkkarastit priváhta sektora guoddinnávcca?
• Mo botket jotkkolaš sode-goluid lassáneami?
MÁNÁT, NUORAT JA MÁNNABEARRAŠAT
Positiivvalaš áššit váldostivrabajis 2013 - 2016:
• Skuvlakuráhtora ollesáigásaš doaimma vuođđudeapmi.
• Ii jur skuvlagaskkalduvvan
• Terapevtalaš veahkki leamašan buorebut oažžumis.
Fuolat:
• Mánáid ja nuoraid oktonasvuohta.
• Gielddas dáhpáhuvvan fáhkkes jápmindáhpáhusaid váikkuhus mánáid ja nuoraid
mielladearvvasvuhtii.
• Nuoraid jođihuvvon lihkadeapmi lea geahppánan.
• Gielalaš ja giliid gaskasaš sierraárvosašvuohta bálvalusain.
• Váttisvuođat, mat mánáide ja nuoraide šaddet lagašolbmuid alkoholageavaheamis.
Guovddáš gažaldagat, maid galgá váldit vuhtii mearrádusdahkamis ođđa váldostivrabajis:
• Mo lasihit jođihuvvon lihkadeami skuvlabeivviide?
• Mo oažžut bargiid bissut guhkit áigge mánáid ja nuoraid bálvalusain?
• Mo ollašuhttit sámegielat oahppifuolahusa ja sierramánáid bálvalusaid?
BARGOAHKÁSAČČAT
Positiivvalaš áššit váldostivrabajis 2013 - 2016:
• Ohcejogas bargguhisvuohta lassánan uhcibut ja lea vuolit dásis go veardádallanguovlluin,
vaikkoge oppa riikka dásis bargguhisvuohta lea lassánan 2011 - 2016. Jagi 2014 rájes
bargguhisvuohta lea geahppánišgoahtán.
70
• Gieldda bargiin stuorra oassi vásiha, ahte sis lea buorre bargomotivašuvdna ja sii leat
čatnasan bargui.
Fuolat:
• Mielladearvvasvuođa ja láhttema heađuštusaid vuođul bargonávccahisvuođaealáhaga
oažžu albmáid oassi lea allat (meari mielde 20-30 albmá).
• Váddásit bargguiduvvi albmáid oassi ja mearri leat alladat (meari mielde 30-35 albmá).
• Mielladearvvasvuođavuđđosaččat buohcanbeaiveruđa ožžon nissoniid oassi loktanan
jámma jagi 2012 rájes.
• Varradeaddodávda geahppánan, muhto ain dábálut go veardádallanguovlluin (erenomážit
albmáin).
• Diabetes lassánan.
Guovddáš gažaldagat, maid galgá váldit vuhtii mearrádusdahkamis ođđa váldostivrabajis:
• Mo čielggadit váddásit bargguiduvvi (albmáid) bargonávcca ja bálvalusdárbbuid, ja
sáhttágo sin máhccama rabas bargomárkaniidda doarjut?
• Diabetesa ja alla varradeattu dikšun ja ovddalgihtii eastadeapmi.
• Veahkadaga psyhkalaš buresveadjima, barggusceavzima ja mielladearvvasvuođa čuovvun
ja riskkaide váikkuheapmi, sihke váikkuheaddji, ovddalgihtii eastadeaddji ja veajuiduhtti,
kultuvrra vuhtiiváldi mielladearvvasvuođa- ja gárrenávnnasbarggu ordnen.
• Gárrenávdnasiid geavaheami ja hehttehusaid čuovvun ja ovddalgihtii eastadeaddji
gárrenávnnasbarggu ollašuhttin.
AHKEOLBMOT
Positiivvalaš áššit váldostivrabajis 2013 - 2016:
• Veardádallanguovlluid ektui stuorát oassi ahkeolbmuin ássá iehčanasat ruovttustis.
• Ahkeolbmuid dearvvasvuođadilli ja doaibmanákca čájeha buorebun go
veardádallanguovlluin.
• Ahkeolbmuid boahtodássi lea buorránan (seamma maiddái veardádallanguovlluin).
• Bálvalusvuogádat bastá vástidit bálvalusdárbbuide njuovžilit ja máŋggaámmátlaččat.
Fuolat:
• Oktoorru ahkeolbmuid oassi lassáneamen, muhto ahkeolbmuid vásihan oktonasvuohta ii
leat čielggaduvvon.
• Ássan- ja birrajándorbálvalusain eai jur leat sámegielat bargit.
Guovddáš gažaldagat, maid galgá váldit vuhtii mearrádusdahkamis ođđa váldostivrabajis:
71
• Go agáiduvvan veahkadaga mearri lassána, lea jáhkehahtti ahte maiddái bálvalusdárbu
lassána. Bálvalusat galget bastit vástidit dása vugiin, mii lea ávkkálaš ja goluid dáfus
govttolaš.
• Leatgo sámekultuvra ja gieldda demografalaš sárgosat váldon doarvái vuhtii
boarrásiidbálvaluslága ja sosiálafuolahuslága heiveheamis?
• Mo oažžut lasi sámegielat dikšunbargoveaga?
OASSI II: BOAHTTEVAŠ VÁLDOSTIVRABAJI PLÁNEN
2.1 Gieldastrategiija
Ohcejoga gieldastrategiija lea dohkkehuvvon gieldda váldostivrras 15.5.2017. Gieldastrategiija
višuvdna jahkái 2025 lea, ahte
"Ohcejohka lea sámiid árbevieruid gudnejahtti ja roahkkadit boahttevuhtii manni gielda.
Gieldda eallinfámolaš giliin buvttaduvvojit bálvalusat sihke sáme- ja suomagillii.
Ohcejohka lea dovddus luondduealáhusainisguin, riikkaidgaskasaš ealáhusdoaimmainisguin sihke
kultur- ja luondoturismabálvalusainisguin."
Strategalaš deattuhusat leat:
1. Suvdilis gieldaekonomiija
2. Gielda guovlun lea gilvonávccalaš ja eallinfámolaš
3. Ássit ožžot buriid bálvalusaid sáme- ja suomagillii
4. Gielda lea geasuhahtti ja bivnnuhis bargoaddi
Gieldastrategiija sisttisdoallá dárkkálmahtton ulbmiliid guhtege deaddosuorggis ja mihttáriid
ulbmiliid ollašuvvama guorahallama doarjjan.
Gieldastrategiija mielde gieldda árvvut leat eallinfámolaš sámekultuvra, luondu kulturbirasin,
ovttaveardásašvuohta ja mearrediđolašvuohta.
72
2.2 Buresveadjinplána
Buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami prográmma Ohcejoga gielddas 2017-2021.pdf,
dohkkehuvvon gielddaráđđehusa čoahkkimis 7.3.2017. Buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideami
prográmma ja gieldastrategiija sisttisdollet dárkilis ulbmiliid mo ovddidit veahkadaga buresveadjima.
Vulobeale tabealla lea plána, man gieldda stivrenjoavku lea čavčča 2017 áigge gárvvistan. Plána
sisttisdoallá ulbmiliid, doaibmabijuid, resurssaid, áigetávvala ja čuovvuma mihttáriid veahkadaga
buresveadjima ovddideami várás. Plánas leat vihtta deaddosuorggi: ekonomiija ja eallinfápmu,
mánát, nuorat ja mánnabearrašat, bargoahkásaččat, ahkeolbmot ja buot ahkejoavkkut.
Ekonomiija ja eallinfápmu
Ulbmil Doaibmabijut Resurssat Mihttárat
Fitnodagaid doaibmavejolašvuođaid nannen
-ealáhus-prográmma dahkan -ealáhusaid ovddidanfidnut (imagomárkanastin, eanageavaheapmi, fitnodatovddideapmi)
-dálá resurssat ja fidnut
-ealáhus-prográmma dohkkehuvvon ja dat lea ollašuhttima vuolde -fidnut ollašuhtton ja daid ulbmilat juksojuvvon
Rádjeovttasbarggu ovdáneapmi
-čielggaduvvojit ovttasbarggu vejolašvuođat buot doaibmasurggiin
-dálá resurssat -rádjeovttasbargu viidána
Ovdduidgohcin buktá guvlui eallinfámu
-aktiivvalaš oassálastin válmmaštallanbargojoavkkuin ja čanusjoavkkuin (Almmolaš johtolat, Eanagoddelávva Sode, Maku, Ovttasbargu gieldarájáid rastá)
-dálá resurssat -dálá bálvalusaid seailun uhcimuštá dálá dásis ee. sode- ja maku-ođastusas
Eallinfámolašvuođa doarju eanageavahanpolitihkka
-Ohcejoga oasseoppalašlávva -Gáregasnjárgga sajádatlávva
-dálá resurssat ja oastobálvalusat
-lávvabargguid válmmaštuvvan
73
Olmmošmeari ja fitnodagaid meari lasiheapmi, mánnabearrašiid meari lasiheapmi, bálvalusaid fitnašuvvama dorvvasteapmi
-viessobuvttadeami álggahanvejolašvuođaid doarjun - ruoktotfárrejeaddjiid ja ođđa bargiid rekryteren: fidnu plánen ja ollašuhttin
-dálá resurssat ja fidnut -priváhta doaibmit
-olmmošmearri -fitnodagaid mearri -ođđa viesuid mearri
Buorit kultur- ja asttuáiggebálvalusat sáme- ja suomagillii
-lasihuvvo kultuvrii ja asttuáigái laktáseaddji bálvalusfálaldat eandalit sámegillii ovttaveardásašvuođa nannema dihte -Áilegas-guovddáža doaimma bissovažžan oažžun
-dálá resurssat ja fidnut
- bálvalus-fálaldaga mearri
Mánát, nuorat ja mánnabearrašat
Ulbmil Doaibmabijut Resurssat Mihttárat
Mánáid ja nuoraid buresveadjima ja oasálašvuođa ovddideapmi (mánáid ja nuoraid vuollegis šielmmá bálvalusat)
-máŋggaámmátlaš ovttasbargomálle ovddideapmi -riekkesdoaimma ja veaigebeairiekkesdoaimma viiddideapmi -doarjjaolmmoš-/ doarjjabearašdoaimma ovddideapmi
-dálá resurssat
-ovttasbargomálle anus -riekkesdoaimma mearri -gielddas leat oažžumis doarjjaolbmot ja doarjjabearrašat
Mánáid ja nuoraid njuovžilis sirdáseapmi sierra ahkeáigodagaid badjel (árrabajásgeassin, ovdaoahpahus, vuolleskuvla, badjeskuvla jna.)
-čuvgehusbálvalusain ovddidit siskkáldasat sirdásanmuttuid bálgá
-dálá resurssat
-doaibmamálle anus
Doaibmi oahppifuolahus
-oahppifuolahusa ovddideapmi ja iežasa skuvlen -kuráhtor- ja skuvlapsykologabálvalusaid bissovažžan oažžun
-dálá resurssat ja oastobálvalus -ovttas Anára gielddain
-kuráhtor- ja skuvlapsykologabálvalusat oažžumis -oahppifuolahusplána beaiváduvvon
Buorit nuoraidbálvalusat
-guovttegielat nuoraidbargi -fidno-ruhtadeapmi
- nuoraidbálvalusat oažžumis sáme- ja suomagillii
74
Mánáid sámegiela máhtu ealáskahttin
-giellabeassedoaimma ja giellalávgundoaimma bissovažžan oažžun
-fidno-ruhtadeapmi
-giellabeassedoaibma ja giellalávgundoaibma šaddan bissovažžan
Mánáid ja nuoraid buđaldan- ja asttuáiggedoaimmaid lasiheapmi
-doaimmaid lasiheapmi -fidno-ruhtadeapmi
-doaimma mearri
Bargoahkásaččat
Ulbmil Doaibmabijut Resurssat Mihttárat
Guhkesáigge- bargguhemiid aktiveren ja meari geahppáneapmi
Beaivedoaimma ovddideapmi
-dálá resurssat Beaivedoaibma šaddan gieldda bissovaš doaibman
Bargodearvvasvuođa-fuolahus lea buot gieldda guovllu bargiid ja fitnodatdoalliid olamuttus
-gielda ordne bargodearvvasvuođa-fuolahusa gieldda bargiide -bálvalusbuvttadeaddji fállá bálvalusaid maid fitnodagaide, lasihuvvo dieđiheapmi fitnodatdoalliide
-oastobálvalus -bálvalus lea oažžumis
Ahkeolbmot
Ulbmil Doaibmabijut Resurssat Mihttárat
Ahkeolbmuid oasálašvuođa lasiheapmi
-dorjojuvvo boarrásiidráđi doaibma
-dálá resurssat -boarrásiidráđi doaimma mearri (dáhpáhusat, álgagat)
Ahkeolbmuid buresveadjima lasiheapmi
-ruoktot addojuvvon boarrásiidbálvalusaid beavttálmahttin -seniora-rávvehatdoaimma bissovažžan oažžun
-dálá resurssat -ruoktodivššu (ruoktobálvalus, ruoktobuohccedikšun) fitnanmearit -ahkeolbmuid dearvvasvuođadárkkistusaid mearit
Buot ahkejoavkkut
75
Ulbmil Doaibmabijut Resurssat Mihttárat
Buorit vuođđobálvalusat
-lagašbálvalusaid doalaheapmi -elektrihkalaš bálvalusaid ovddideapmi -sámegielat sosiála-ja dearvvasvuođabálvalusaid buvttadeapmi sierraruhtademiin -sámegielat bargoveaga meari lasiheapmi ee. oahpposoahpamuš-skuvlemiin
-dálá resurssat -fidno-ruhtadeapmi
-áššehasduđavašvuođa-jearahallama bohtosat -sámegielat bálvalusa mearri -elektrihkalaš bálvalusaid mearri
Gieldalaččaid oasálašvuohta
-gilieahkedat, giliid mielde johtin -gieldda olbmuid jearahallamat, máhcahatkanálat -rabas dieđiheapmi
-dálá resurssat -gieldda olbmuid jearahallama bohtosat -njuolggo máhcahat
Mielladearvvasvuođa- ja gárrenávnnasfuolahusa bálvalusaid buorideapmi
-dahkkojuvvo mielladearvvasvuođa- ja gárrenávnnasfuolahusa plána (sistt. gárrenávnnasbarggu doaibmamálle)
-dálá resurssat -ovttas Sámisosteriin
-doaibmamálle anus -bálvalusaid fitnašuvvan buorránan
Bargonávcca doalaheapmi Eallima lági buorideapmi
-dahkkojuvvojit doaibmamállet guhkesáiggebuozalmasaid čuovvumii (ee. diabetes, alla varradeaddu, leasmi)
-dálá resurssat -doaibmamállet anus
Kvalitehta dáfus buorit biebmobálvalusat
-váldojuvvojit vuhtii riikkaviidosaš biebmoávžžuhusat skuvllaid ja lágádusdivššu oasil -lagašbiepmu ossodaga lasiheapmi
-dálá resurssat -áššehas-duđavašvuođa-jearahallamiid bohtosat -lagašbiepmu mearri
Dearvvas ja áigáiheivvolaš doaibmasajit (gieldda giddodagat)
-giddodagaid ortnetkártemat -dahkkojuvvo giddodagaid divvun- ja bajásdoallanplána -plánejuvvon doaibmabijut
-investeren-mearreruhta sierra mearrádusaid mielde
-iešguđetlágan mihtideamit (viesut, olbmot)
76
2.3 Buresveadjima eará ovddidanprográmmat ja -plánat
Gildii guoski riikkaviidosaš ja guovlluviidosaš buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideaddji
ođastusat ja prográmmat:
Sode- ja eanagoddeođastus. Sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid ordnenvástu sirdása eanagottiide
1.1.2020. Buresveadjima ja dearvvasvuođa ovddideapmi, lágas mearriduvvon báikkálaš barggut,
báikkálaš demokratiija ja eallinfápmu ja dábálaš doaibmasuorgi báhcet ain gieldda bargun.
(www.alueuudistus.fi, čujuhuvvon 27.11.2017.)
EALLIN - Elämä (Ohcejoga gieldda hálddašan fidnu, mas oahpahuvvojit servoša lahtuide ja
ámmátolbmuide iešsorbmemiid eastadandáiddut.
Davviriikkalaš plána eastadit ovddalgihtii sápmelaččaid iešsorbmemiid (SANKS ja Sámiráđđi
2017).
Ohcejoga gieldda áššegirjjit ja prográmmat, maid ulbmilin lea doarjut gieldalaččaid
dearvvasvuođa ja buresveadjima:
Oppalaš doaimmajođiheapmi
- Gieldastrategiija
- Bargoveahka- ja skuvlenplána
- Ovttaveardásašvuohta- ja dásseárvoplána
Čuvgehusbálvalusat
- Ovdaoahpahusplána
- Sámegielat árrabajásgeassinplána
Sosiála-ja dearvvasvuođabálvalusat
- Mielladearvvasvuođa- ja gárrenávnnasstrategiija (válmmaštallama vuolde)
- Guhkesáiggebargguhemiid aktiverenbarggu ovddidanplána
- Diabetes- ja varradeaddodávdabuohcciid dikšunproseassaplána
OASSI III VÁLDOSTIVRAGIEĐAHALLAN
3.1 Buresveadjinčilgehusa gárvvisteaddjit
77
Ohcejoga gieldda váldostivrabaji 2017 - 2020 buresveadjinplána lea gárvvistan gieldda
stivrenjoavku. Jagiid 2013 - 2016 veahkadaga buresveadjima govvádusa lea čohkken Petra
Suontausta čavčča 2017 áigge ovttas gieldda stivrenjoavkkuin. Vásáhusdieđu buvttadeapmái leat
oassálastán njunuš- ja eará virgeolbmot/doaibmit, geat leat doaibman gielddas jagiid 2013 - 2017
áigge.
3.2 Buresveadjinčilgehusa dohkkeheapmi
Viiddes buresveadjinčilgehus 2017 - 2020 ovdanbuktojuvvo gielddaráđđehusa čoahkkimis
13.2.2018 ja gielddastivrii giđa 2018 áigge.
78
LISTU TABEALLAIN
Tabealla 1.Stáhtaossodagat oktiibuot euro / ássi (ind.3179) s.11
Tabealla 2. Stáhtaossodagat, % nettogoluin (ind. 460) s. 12
Tabealla 3. Vearroboađut, euro / ássi (ind. 3177) s. 12
Tabealla 4. Jahkegokču, % eretsihkkumiin (ind. 465) s. 13
Tabealla 5. Jahkegokču, euro / ássi (ind. 3178) s. 13
Tabealla 6. Loatnavuođđu, euro / ássi (ind. 3180) s. 14
Tabealla 7. Gorálaš vealgáduvvan, % (ind. 3181) s. 14
Tabealla 8. Spesiálabuohccedivššu nettogeavahangolut, euro / ássi (ind. 1071) s. 15
Tabealla 9. Gieldda nettogeavahangolut oktiibuot, euro / ássi (ind. 1074) s. 16
Tabealla 10. Vuođđodearvvasvuođafuolahusa (mielde maiddái bátnefuolahus) nettogeavahangolut,
euro / ássi (ind. 1072) s. 16
Tabealla 11. Sosiála- ja dearvvasvuođadoaimma nettogeavahangolut (earet árrabajásgeassin 2015-),
euro / ássi (ind. 1073) s. 17
Tabealla 12. Veahkadat 31.12. (ind. 127) s. 18
Tabealla 13. Ossodagat ahkejoavkkuid mielde, % (ind. 1066, 1068 ja 206) s. 18
Tabealla 14. Veahkadat sohkabeliid ja ahkejoavkkuid mielde s. 19
Tabealla 15. Mánnabearrašat, % bearrašiin (ind. 179) s. 19
Tabealla 16. Ovtta váhnema bearrašat, % mánnabearrašiin (ind. 74) s. 20
Tabealla 17. Ovtta heakka ássangottit, % ássangottiin (ind. 324) s. 20
Tabealla 18. Skuvlendássemihttár (ind. 180) s. 21
Tabealla 19. Boahtodási ovdáneapmi Ohcejogas 2005 – 2015, s. 21
Tabealla 20. Ohcejoga ealáhusráhkadus (ind. 3855-3864) s.22
Tabealla 21. Almmolaš hálddahus ja eatnanbealuštus; bákkolaš sosiálaoadju, Skuvlen,
Dearvvasvuođa- ja sosiálabálvalusat, % barggolaččain (ind. 3861) s. 23
Tabealla 22. Eanadoallu, vuovdedoallu ja guolledoallu, % barggolaččain (ind. 3859) s.23
Tabealla 23. Grossa- ja bođugávpi; Fievrrideapmi ja vuorkun; Idjadan- ja biebmodoaibma, %
barggolaččain (ind. 3855) s. 24
Tabealla 24. Ámmátlaš, dieđalaš ja teknihkalaš doaibma, Hálddahus- ja doarjjabálvalusdoaibma, %
barggolaččain (ind. 3860) s. 24
Tabealla 25. Ealáhusráhkadus sohkabeliid mielde 2014, Ohcejohka, s. 25
79
Tabealla 26. Ealihangorri (ind. 182)
Tabealla 26. Fuolahangorri, demografalaš (ind. 761), s. 26
Tabealla 27. Fuolahangorri, demografalaš (ind. 761), s. 27
Tabealla 28. Skuvlema olggobeallái báhcán 17 – 24 -jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas, s.29
Tabealla 29. Mánáid beaivedikšu, Ohcejohka, s. 30
Tabealla 30. Bargguhemiid, guhkesáiggebargguhemiid* ja váddásit bargguiduvviid mearit,
Ohcejoga gielda, 2011-2016, s. 31
Tabealla 31. Bargguheamit, % bargofámus (ind. 181), s. 32
Tabealla 32. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda čierggesváibmosuotnadávdda geažil
vuoigadahtton 40–64 -jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1823), s. 34
Tabealla 33. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda varradeaddodávdda geažil
vuoigadahtton 40 - 64-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1820), s. 35
Tabealla 34. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil vuoigadahtton 40–64
-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1802), s.36
Tabealla 35. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda diabetesa geažil vuoigadahtton 40 jagi
deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 683), s. 37
Tabealla 36. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda ásmá geažil vuoigadahtton 40 - 64-
jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind.1807), s.38
Tabealla 37. Duvdda- ja lihkadanorgánaid sihke čanasgođđosiid buozalmasaid geažil
bargonávccahisvuođaealáhaga oažžu olbmot, % 16 - 64-jahkásaččain (ind. 682), s. 40
Tabealla 38. Mielladearvvasvuođa ja láhttema heađuštusaid geažil bargonávccahisvuođaealáhaga
oažžu 25 - 64-jahkásaččat, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 2422), s.42
Tabealla 39. Mielladearvvasvuođavuđđosaččat buohcanbeaiveruđa ožžon 25 - 64-jahkásaččat, %
vástideaddjiahkásaččain (ind. 2345), s. 43
Tabealla 40. Ohcejoga agáiduvvan veahkadat, mearri 2016, s.45
Tabealla 41. Ohcejoga veahkadateinnostus jagiide 2020 – 2040, s.46
Tabealla 42. 65 jagi deavdán ovtta heakka ássangottit, % vástideaddjiahkásaččaid ássangottiin (ind.
391), s.46
Tabealla 43. Ruovttus ássi 75 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (Ind.
1570), s.47
Tabealla 44. Gaskamearálaš ollesealáhagat, iežas ealáhaga oažžu olbmot, eur/mb (ind. 2428), s.48
Tabealla 45. Dievas álbmotealáhaga ožžon 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas (ind. 313), s. 49
80
Tabealla 46. Áigáiboahtindoarjaga ožžon 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš
veahkadagas (ind. 3559), s. 49
Tabealla 47. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda vuoigadahtton 65 jagi deavdán
olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 236), s. 51
Tabealla 48. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda reumáhtalaš lađasvuolšši
(lađasleasmi) geažil vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas
(ind. 2430), s. 52
Tabealla 49. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda čierggesváibmosuotnadávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1822), s. 53
Tabealla 50. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda varradeaddodávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 1821), s.54
Tabealla 51. Depreššuvdnadálkasiin buhtadusa ožžon 65 jagi deavdán olbmot, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 690), s.55
Tabealla 52. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda psykosa geažil vuoigadahtton 65 jagi
deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 408), s.56
Tabealla 53. Sierravuođustusaiguin buhttenvuloš dálkasiidda alzheimera dávdda geažil
vuoigadahtton 65 jagi deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 4221), s.57
Tabealla 54. Árvvoštallan agáiduvvan veahkadaga buresveadjimis Ohcejoga gielddas, 2014, s. 59
Tabealla 55. Árvvoštallan agáiduvvan veahkadaga bálvalusaid kvalitehtas ja doarváivuođas, 2014,
s.60
Tabealla 56. Ruovttudikšunveahki, doarjjabálvalusaid dahje oapmahašdikšundoarjaga biires 65 jagi
deavdán olbmot, % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 317), s.60
Tabealla 57. Oapmahašdikšundoarjaga 85 jagi deavdán divššohasat jagi áigge, %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 3506), s.61
Tabealla 58. Ahkeolbmuid dábálaš bálvalusássama 75 jagi deavdán áššehasat 31.12., %
vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 3544), s.61
Tabealla 59. 75 jagi deavdán olbmot, geat leat boarrásiidsiiddain dahje guhkesáigge lágádusdivššus
dearvvasvuođaguovddážiin, 31.12., % vástideaddjiahkásaš veahkadagas (ind. 3367), s.62
Tabealla 60. Áel:a buohccáivuođaindeaksa, ahkebuohtastahtton (ind. 184), s.63
Tabealla 61. THL:a buohccáivuođaindeaksa, ahkebuohtastahtton (ind. 243), s.64
Tabealla 62. Jienastanaktiivvalašvuohta riikkabeaiválggain (ind. 3077), s.65
Tabealla 63. Jienastanaktiivvalašvuohta gielddaválggain, % (ind. 3076), s.65
Tabealla 64. Dearvvasvuođa ovddidanaktiivvalašvuohta 2017, s.66
Tabealla 65. Dearvvasvuođa ovddidanaktiivvalašvuohta, Ohcejohka 2010 – 2017, s.67
Recommended