PITSILISED KOEKIRJAD

PITSILISED KOEKIRJAD

Laura Lisete Roosaar

9c

SISSEJUHATUSEKS ...

MIS ON KOEKIRI?

Silmuskududes eri liiki silmuseid kombineerides tekibki koekiri.

ALGUSES EESTIMAAL …

Eestisse sattusid pitsilised koekirjad suvitajate kaudu Venemaalt ja Saksamaalt.

Algupäraselt ehtisidki pitsid rätikuid ja salle.

Räägitakse, et rätikute valmistamise kunst olevat Eestimaal alguse saanud ühelt Noarootsi perekonnalt.

KOEKIRJAD LEVIVAD …

Algselt puudusid leppemärgid, nii juhtuski, et mustreid pärandati põlvest-põlve edasi.

Leppemärgid mõtles välja Haapsalu kuulus kuduju Valdmann.

Valdmann mõtles ise välja ka palju ilusaid koekirju, seal hulgas ka nn. printsikirja (pildil).

KOEKIRJAD SAAVAD NIMED …

Esimesed koemustrid kandsid erilisi nimetusi, mis olid rahvapärased ja võetud igapäevaelust või loodusest.

Näiteks: tapeedikiri, lehekiri, präänikukiri, liblikakiri, maikellukesekiri, käpakiri, mustikakiri jne.

HAAPSALU RÄTIK

Haapsalu rätik on ruudu kujuline, kus külje pikkus ulatub meetrist pooleteiseni.

Haapsalu rätikul on kolm osa: peenekirjaline keskosa, poort ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepits.

Kootakse peenest kahekordsest villasest (lamba-, eelistatult tallevill) lõngast puuvarrastel.

Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ning raamitakse.

Kõige hinnatum oli valget värvi rätt. Keegi ei tea, millal valmis esimene haapsalu rätik, kuid levik

on tihedalt seotud rikaste suvitajatega. Just aadlidaame üritati meelitada õhuliste sallidega.

HAAPSALU RÄTIK

“KROONPRINTS”(nn. printsikiri)

1932. aastal kingiti “Kroonprintsi” motiividega

rätik Haapsalut külastanud Rootsi kroonprintsile

“Greta Garbo”1936. aastal kootud sall saadeti kingituseks

filminäitleja Greta Garbole

“Silvia”1992. aastal sai sellise kirjaga salli endale

kingituseks Rootsi kuniinganna Silvia

KOKKUVÕTTEKS ...

Pitsiliste koekirjade lugu on väga pikk. Neid tuntakse juba ammusest ajast. Tänu oma pilkupüüdvale ilule on nad aja rasketel teedel hakkama saanud.

See on ajatu mood, mis ei kao kunagi.

KASUTATUD KIRJANDUS

http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=11454

http://www.hot.ee/kkassipoeg1/1.htm