Sven Pertens: riik ja ettevõtja - kas kindlalt edasi või teeme teisiti?

Preview:

Citation preview

SKP ja majanduskasv

SKP elaniku kohta

Majanduskasv

Brüsseli kapsas ehk kustkohast tuleb riigi majandusse raha? - Kaupade ja teenuste eksport - Turistid - Laenud ja välisabi - Tarbimine - Investeeringud

- Riiklikud investeeringud - Kohalik erakapital - Väliskapital

Võlg on võõra oma?

Eesti investorite pilgu läbi

- Madal tootlikkus, kõrged tööjõumaksud (OECD raport) - Majanduse areng? - Majanduse kasvuprogramm? - Kvalifitseeritud tööjõud? - Riigi ja ettevõtjate koostöö? - Riigi käitumine ettevõtjaga? ettevõtja = kurjategija ja maksupettur riskid ja vastutus ettevõtjale maksu- ja halduskoormuse kasv - Ehituskontsernid Skanska ja NCC lahkuvad turult - Statoil vähendab aktsiakapitali 243 milj EUR võrra - KNC vähendab aktsiakapitali 23,7 milj EUR võrra - Eesti ei ole hea koht ettevõtluseks (3/4 „Foorumi“ hääletajatest)

Märkus: küsitluses oli lubatud ainult 1 vastus, tegurite summa = 100%

WEF Global Competitiveness Report EKI väljaandest Konjunktuur nr 4, 2014

Töötus

Pensionäride osakaal

Rahvastikupüramiid

Tööjõuressurss

- Rahvaarv väheneb - Pensionäride osakaal suureneb - Eestis töötab ca 625 000 inimest

- Neist ca 138 000 ehk 22% avalikus sektoris

- Tööealine elanikkond väheneb aastaks 2025 - vanuselisest jaotusest tingituna ca 50 000 inimest - väljarändest tingituna kuni 30 000 inimest

- Kas lahendus on - Palgatõus? - Miinimumpalga tõus? - Immigratsioon?

Riigikapitalism

Eesti riik ettevõtjana

- Riigil osalus 34 ettevõttes (lisaks 75 SA-s ja 125 MTÜ-s)

- Paljud riigiettevõtetest on monopolid

- Keskmine RE netokasum oli 21%

- 2013.a. kokku 360 M€ kasumit

- sellest 2/3 energiasektoris

- 2013.a. kasumist 152,4 M€ võeti dividendina välja

- s.h. Eesti Energia dividend 113,6 M€

Edukamate ettevõtete TOP 2013

2. Elering AS, käive 133,8 M€, kasum 53,3 M€ ROE: 2010 = 9,0% 2011 = 11,7% 2012 = 16,8% 2013 = 19,6% Konkurentsiameti seatud piir omakapitali tootlusele 5,7% (MKM andmetel) 4. Tallinna Sadam, käive 102,2 kasum 49,9 5. Eesti Energia, käive 966,4 kasum 175,5 9. Eesti Loto AS, käive 47,4 kasum 7,5 14. Põhja-Eesti RH SA, käive 131,8 kasum 13,7 16. RMK, käive 150,7 kasum 35,4 Eesti Teed AS käive 29,1 kasum 3,5 Eesti Raudtee AS käive 64,5 kasum 11 EVR Cargo AS käive 79,7 kasum 2,6 Estonian Air AS käive 72,3 kahjum 8,1

Kõrgharidus

Haridus ja tööturg

- Riiklik haridustellimus

- „Tasuta“ hariduse mõju

- Reaalained

- Insener-tehnilised erialad

- Tööandjate kaasamine

- Kutsehariduse väärtustamine

- Ümber- ja täiendõpe

Mis toimub????!!!!

- Kõrged tööjõumaksud - Haiguspäevade tasu - Gaasiaktsiisi tõus - Tööautode käibemaksuga maksustamine - Üle 1000-euroste arvete deklareerimine - Kaotati seos kütuseaktsiisi ja teehoiu rahastamise vahel - Maavarade kaevandamise ressursitasude tõus - Mitteresidentidest juhatuse ja nõukogu liikmete maksustamine - Juhatuse liikmete töötuskindlustus - Maksumuudatused läbi mõtlemata, vajadus interpreteerida - Kontrollimeetmetelt kindlasti Euroopa juhtivamaid riike

Tööautode maksustamine

M1 ja N1 jaotus kas Porsche Cayenne on kaubik? Sõidueesmärgi tõestamine Mõistlik aeg kodust tööle jõudmiseks Autode parkimine öösel Tasuline parkimine Erisoodustusmaksu arvestamine Sõidukulude kompenseerimine Raamatupidamisaruandlus Arvete väljastamine Sõidupäevikud 100 000 autole mida meile annab? kui palju maksab? Vastus: saame igal aastal 50 M€ eest sõidupäevikuid

Riik vajab reformimist:

Ettepanekud (vol.1)

Anda ettevõtjale võimalus tegeleda äritegevusega, selleks Muuta suhtumist ettevõtjatesse Vähendada ettevõtjate halduskoormust Lõpetada lauskontrollimeetmed Radikaalselt vähendada bürokraatiat Kaotada ebamõistlikud regulatsioonid Muuta maksupoliitikat, s.h. Lihtsustada maksusüsteemi Vähendada tööjõu maksustamist Viia sisse maksusoodustused investeeringutelt Lõpetada eksperimendid maksudega Maksumuudatused põhjendatult ja etteteatamisega Kaasata otsustusprotsessidesse tööandjad, s.h. erialaliidud

Riik vajab reformimist:

Ettepanekud (vol. 2)

• Raha ümberjagamise asemel suund majanduse arengule • Kasutada euroraha mõistuspäraselt ja sihtotstarbeliselt • Riigihangetel üleminek hinnalt väärtuspõhisusele • Võtta laenu läbi riigivõlakirjade või muul viisil • Valikuliselt müüa riigiettevõtted börsil või enampakkumisel • Eelistada kohalike ressursside kasutamist • Tagada investeeringute ja majanduskeskkonna stabiilsus • Haridusreform (tööjõuturu vajadused, kuluefektiivsus) • Haldusreform (vajadusel otsustuskorras) • Vähendada avaliku sektori kulusid

– Minimaalselt 1% aastas – Parem 5% aastas, kokku näiteks 30%

Tänan!

Recommended