IFI7207.DT Digitaalne õppevara

IFI7207.DT Digitaalne õppevara

Sissejuhatus kursusesse

Hans Põldoja

õppejuht, haridustehnoloogia lektor Tallinna Ülikool, Digitehnoloogiate instituut

Haridus: Aalto University, School of Arts, Design and Architecture (2016) Tallinna Pedagoogikaülikool (2003)

hans.poldoja@tlu.ee http://www.hanspoldoja.net

Tutvumisring

https://digioppevara.wordpress.com

https://oppematerjalid.wordpress.com

Kursuse ülesehitus

• Kursuse maht 4 EAP (104 tundi)

• 5 kontaktpäeva (19 tundi)

• Blogimisülesanded (40 tundi)

• Täiendavad ülesanded (32 tundi)

• Iseseisev lugemine (13 tundi)

Täiendavad ülesanded

• Kirjanduse analüüsi koostamine digitaalsete õppematerjalidega seotud teemal

• Õppematerjali koostamine rühmatööna või individuaalselt

• Uue tehnoloogia või vahendi lühitutvustus kontakttunnis

• Vikipeedia artikli kirjutamine digitaalsete õppematerjalidega seotud teemal

Kolm põlvkonda digitaalseid õppematerjale

Sisupaketid Veeb 2.0 keskkonnad

Mobiili- ja tahvelarvutirakendused

2000 2005 2010 2015

Kontaktpäevad

• 05.02.2016 — Sissejuhatus kursusesse. Digitaalse õppevaraga seotud põhimõisted ja tehnoloogiad. Digitaalse õppevara levitamise platvormid.

• 05.03.2016 — Vahendid õpiobjektide ja sisupakettide loomiseks. Arvutipõhine testimine.

• 19.03.2016 — Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks. Digitaalne õppevara nutiseadmetele

• 15.04.2016 — Digitaalse õppevara autoriõigus. Rühmatööde ja kirjanduse analüüsi nõustamine.

• 30.04.2016 — Esitlused

Soovituslik töö mahtNädal Teema Kontakttunnid Blogimine Täiendavad

ülesandedIseseisev lugemine

Kokku

30.01.2017 Sissejuhatus kursusesse 6 2 1 9

06.02.2017 Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid 7 1 8

13.02.2017 Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid 2 1 3

20.02.2017 Sisupakettide koostamise vahendid 7 2 1 10

27.02.2017 Sisupakettide koostamise vahendid 3 2 2 1 8

06.03.2017 Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks 7 2 1 10

13.03.2017 Veeb 2.0 vahendid digitaalse õppevara koostamiseks 3 2 2 1 8

20.03.2017 Digitaalne õppevara nutiseadmetele 7 2 1 10

27.03.2017 Digitaalne õppevara nutiseadmetele 2 6 1 9

03.04.2017 Rühmatöö / kirjanduse analüüsid 6 1 7

10.04.2017 Partnerhinnangud 4 2 1 7

17.04.2017 Rühmatöö / kirjanduse analüüsid 4 1 5

24.04.2017 Esitlused 3 4 1 8

01.05.2017 Kokkuvõte kursusest 2 2

19 40 32 13 104

Õpikeskkond

• Ajaveeb: https://digioppevara.wordpress.com

• Õppijate ajaveebid

• Märksõna: digioppevara (Twitteris #digioppevara)

• Veeb 2.0 keskkonnad: EduFeedr, SlideShare, …

• Moodle

http://www.edufeedr.net

Privaatsus avatud õpikeskkonnas

• Oma nime all ajaveebi pidamine

• Hinded

Kursuse teemad

Digitaalne õppevara ja selle levitamise platvormid

• Digitaalsete õppematerjalide ajalugu

• Õpiobjektid, sisupaketid, ...

• Repositooriumid

• Metaandmed

• ...

Sisupakettide koostamise vahendid

• Standardid

• Sisupakettide koostamise tarkvara

• Sisupakettide kasutamine õpihaldussüsteemis

• Arvutipõhine testimine

• ...

Veeb 2.0 vahendid õppematerjalide koostamiseks

• Sisuhaldusvahendid

• Interaktiivse sisu ja meediasisu koostamise vahendid

• …

Õppematerjalide koostamine nutiseadmetele

• E-õpikute koostamine

• Hariduslikud äpid

• ...

Lisateemad kontakttundides

• Õppematerjalide autoriõigus

• Õppematerjalide koostamise protsess

• Õppematerjalide kvaliteedi hindamine

Mida teie tahaksite nende teemade kohta õppida?

Blogimisülesanded

Blogimisülesanded

• Blogipostitus teoreetilise ja/või praktilise ülesande põhjal

• Postituse tähtaeg: teema esimese nädala pühapäev

• Kommentaariaruteludes osalemine

• Ajaline maht 7+2 tundi

Õppematerjali koostamise rühmatöö

Õppematerjali koostamise rühmatöö

• Sisupaketi, veebipõhise õppematerjali või e-õpiku koostamine rühmatööna

• Ajaline maht 20 tundi rühma liikme kohta

• Rühma suurus kuni 3 üliõpilast, erandina võimalik teha ka üksi

• Teema valimise tähtaeg 19.02.2017

• Esitamise tähtaeg 09.04.2017 / 27.04.2017

• Partnerhinnangute tähtaeg 16.04.2017

Kirjanduse analüüs

Kirjanduse analüüs

• Teadusartiklitel põhinev kirjanduse analüüs

• Maht 6 lk (13 500 tähemärki)

• Arvustused ja parandamine

• Ajaline maht 30 tundi

• Teema valimise tähtaeg 19.02.2017

• Esitamise tähtaeg 09.04.2017 / 27.04.2017

• Partnerhinnangute tähtaeg 16.04.2017

Tagasi lükatud Vajalikud olulised muudatused

Vajalikud väikesed muudatused

Vastu võetud

1 2 3 4SisuVastavus kursuse teemadele

Puudub seos kursuse teemadega.

Nõrk seos kursuse teemadega.

Kirjanduse analüüs on seotud kursuse teemadega, kuid seose saaks analüüsis selgemini välja tuua.

Tugev seos kursuse teemadega.

Analüüsi tase Allikmaterjale on ebapiisavalt analüüsitud ning tekst on üks-ühele ülevõetud või tõlgitud. Analüüs ei vasta teemale.

Erinevate allikate analüüs ei ole omavahel piisavalt seostatud ega moodusta hästiloetavat tervikut.

Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ülevaade, mis põhiosas vastab kirjanduse analüüsi teemale.

Allikmaterjalidest on koostatud hästi loetav ja mõistetav analüütiline ülevaade, mis vastab kirjanduse analüüsi teemale.

Allikate kvaliteet

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud ainult õppejõu poolt soovitatud teaduslikke allikaid.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 3 teaduslikku allikat. Mitteteaduslike allikaid on kasutatud ka olukordades, kus nende kasutamine ei ole põhjendatud.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud 4–5 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid on kasutatud olukordades, kus nende kasutamine on põhjendatud.

Kirjanduse analüüsi koostamisel on kasutatud vähemalt 6 teaduslikku allikat. Mitteteaduslikke allikaid (ajakirjandus, õppematerjalid, ajaveebid, koduleheküljed) on kasutatud olukordades, kus teaduspublikatsioonid veel puuduvad.

Teksti ülesehitus

Tekst ei ole loogiliselt liigendatud ning erinevate osade vahel puuduvad sobivad üleminekud. Puudub selge probleemipüstitus ja üldistav kokkuvõte.

Teksti ülesehituses esineb olulisi puuduseid.

Teksti ülesehituses esineb väiksemaid puuduseid.

Tekst on sobivalt liigendatud alapeatükkideks või osadeks. Alapeatükkide ja erinevate allikate analüüside vahel on sobivad üleminekud. Kirjanduse analüüsi alguses on selgelt välja toodud probleem/eesmärk. Kirjanduse analüüs lõppeb üldistava kokkuvõttega.

VormistusÕigekiri Tekstis esineb 11 või enam

õigekirjaviga.Tekstis esineb 6–10 õigekirjaviga.

Tekstis esineb 3–5 õigekirjaviga.

Tekstis esineb kuni 2 õigekirjaviga.

Viitamine Allikmaterjalidele viitamine on puudulik ja/või ebakorrektne.

Allikmaterjalidele on läbivalt viidatud, kuid viidete vormistuses esineb märkimisväärseid puuduseid.

Viidete vormistuses esineb üksikuid vigu.

Tekstisisesed viited ja kasutatud kirjanduse loetelu on vormistatud korrektselt järgides APA viitamissüsteemi.

Maht Kirjanduse analüüs on liiga lühike või liiga pikk. Erinevus optimaalsest mahust üle 50%.

Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust oluliselt pikem või lühem. Erinevus optimaalsest kuni 50%.

Kirjanduse analüüs on optimaalsest mahust mõnevõrra pikem või lühem. Erinevus optimaalsest mahust kuni 25%.

Kirjanduse analüüsi maht on optimaalne: 6 lk trükiteksti / 13500 tähemärki koos tühikutega. Erinevus optimaalsest mahust kuni 15%.

Näidisteemad

Interaktiivse tahvli õppematerjalid

• Maher, D. A., Phelps, R. B., Urane, N. C., & Lee, M. D. (2012). Primary school teachers’ use of digital resources with interactive whiteboards: The Australian context. Australasian Journal of Educational Technology, 28(1), 138–158.

• Türel, Y. K., & Demirli, C. (2010). Instructional Interactive Whiteboard Materials: Designer’s perspectives. In Procedia – Social and Behavioral Sciences (Vol. 9, pp. 1437–1442). doi:10.1016/j.sbspro.2010.12.346

• Hennessy, S. (2011). The role of digital artefacts on the interactive whiteboard in supporting classroom dialogue. Journal of Computer Assisted Learning, 27(6), 463–489. doi:10.1111/j.1365-2729.2011.00416.x

VOSK-lähenemine ja õppematerjalid

• Waard, I. I. de. (2014). Using BYOD, Mobile Social Media, Apps, and Sensors for Meaningful Mobile Learning. In M. Ally & A. Tsinakos (Eds.), Increasing Access through Mobile Learning (pp. 113–124). Vancouver: Commonwealth of Learning and Athabasca University.

• Song, Y. (2014). “Bring Your Own Device (BYOD)” for seamless science inquiry in a primary school. Computers & Education, 74, 50–60. doi:10.1016/j.compedu.2014.01.005

• Ackerman, A. S., & Krupp, M. L. (2012). Five Components to Consider of BYOT/BYOD. In IADIS International Conference on Cognition and Exploratory Learning in Digital Age (CELDA 2012) (pp. 35–41). IADIS.

Õppematerjalid avatud massikursustel

• Kernohan, D. (2013). Content that talks back: what does the MOOC explosion mean for content management? Insights, 26(2), 198–203. doi:10.1629/2048-7754.82

• Guo, P. J., Kim, J., & Rubin, R. (2014). How Video Production Affects Student Engagement: An Empirical Study of MOOC Videos. In Proceedings of the first ACM conference on Learning @ scale conference (pp. 41–50). New York, NY: ACM. doi:10.1145/2556325.2566239

• Giannakos, M. N., Jaccheri, L., & Krogstie, J. (2014). Looking at MOOCs Rapid Growth Through the Lens of Video-Based Learning Research. International Journal of Emerging Technologies in Learning, 9(1), 35–38.

Vidinate tehnoloogial põhinevad hariduslikud rakendused

• Wilson, S., Sharples, P., & Griffiths, D. (2008). Distributing education services to personal and institutional systems using Widgets. In F. Wild, M. Kalz, & M. Palmér (Eds.), First International Workshop on Mashup Personal Learning Environments (pp. 25–32). Aachen: CEUR-WS.

• Govaerts, S., Verbert, K., Dahrendorf, D., Ullrich, C., Schmidt, M., Werkle, M., … Law, E. L. (2011). Towards Responsive Open Learning Environments: The ROLE Interoperability Framework. In C. Delgado Kloos, D. Gillet, R. M. Crespo Garcia, F. Wild, & M. Wolpers (Eds.), Towards Ubiquitous Learning (pp. 125–138). Berlin / Heidelberg: Springer. doi:10.1007/978-3-642-23985-4_11

• Griffiths, D., Johnson, M. W., Popat, K., Sharples, P., & Wilson, S. (2012). The Educational Affordances of Widgets and Application Stores. Journal of Universal Computer Science, 18(16), 2252–2273.

Õppematerjalide kvaliteedi tagamise viisid repositooriumides

• Nesbit, J., Belfer, K., & Vargo, J. (2002). A Convergent Participation Model for Evaluation of Learning Objects. Canadian Journal of Learning and Technology, 28(3).

• Currier, S., Barton, J., O’Beirne, R., & Ryan, B. (2004). Quality assurance for digital learning object repositories: issues for the metadata creation process. Alt-J, 12(1), 5–20. doi:10.1080/0968776042000211494

• Li, J. Z. (2010). Quality, Evaluation and Recommendation for Learning Object. In 2010 International Conference on Educational and Information Technology (ICEIT) (Vol. 2, pp. 533–537). IEEE. doi:10.1109/ICEIT.2010.5607654

Avatud haridus ja avatud õppematerjalid

• Peters, M. A. (2008). The History and Emergent Paradigm of Open Education. In M. A. Peters & R. G. Britez, Open Education and Education for Openness (pp. 3–15). Rotterdam: Sense Publishers. https://www.sensepublishers.com/media/729-open-education-and-education-for-openness.pdf

• Pantò, E., & Comas-Quinn, A. (2013). The Challenge of Open Education. Journal of E-Learning and Knowledge Society, 9(1). http://www.je-lks.org/ojs/index.php/Je-LKS_EN/article/view/798

• Hilton, J., III, Wiley, D., Stein, J., & Johnson, A. (2010). The Four R’s of Openness and ALMS Analysis: Frameworks for Open Educational Resources. Open Learning: the Journal of Open, Distance and E-Learning, 25(1), 37–44. doi:10.1080/02680510903482132

Õppematerjalide kvaliteedi hindamine

• Leacock, T. L., & Nesbit, J. C. (2007). A Framework for Evaluating the Quality of Multimedia Learning Resources. Educational Technology & Society, 10(2), 44–59. http://ifets.info/journals/10_2/ets_10_2.pdf

• Kay, R. H., & Knaack, L. (2008). Assessing learning, quality and engagement in learning objects: the Learning Object Evaluation Scale for Students (LOES-S). Educational Technology Research & Development, 57(2), 147–168. doi:10.1007/s11423-008-9094-5

• Plank, T., Villems, A., Pilt, L., Dremljuga-Telk, M., Varendi, M., & Sutt, E. (2013). Quality Assurance Processes in E-Learning – An Estonian Case. International Journal for Innovation and Quality in Learning, 1(1), 20–28. http://www.papers.efquel.org/index.php/innoqual/article/view/16

Arvutipõhine testimine

• Thelwall, M. (2000). Computer-based assessment: a versatile educational tool. Computers & Education, 34(1), 37–49. doi:10.1016/S0360-1315(99)00037-8

• Conole, G., & Warburton, B. (2005). A review of computer-assisted assessment. ALT-J Research in Learning Technology, 13(1), 17–31. doi:10.1080/0968776042000339772

• Scalise, K., & Gifford, B. (2006). Computer-Based Assessment in E-Learning: A Framework for Constructing “Intermediate Constraint” Questions and Tasks for Technology Platforms. The Journal of Technology, Learning, and Assessment, 4(6), 45. http://napoleon.bc.edu/ojs/index.php/jtla/article/view/1653

Matemaatika õpitarkvara disainipõhimõtted

• Hoyles, C., & Noss, R. (2003). What can digital technologies take from and bring to research in mathematics education. A. J. Bishop, M. A. Clements, C. Keitel, J. Kilpatrick, & F. K. S. Leung (toim), Second International Handbook of Mathematics Education (pp. 323–349). Springer Netherlands. doi:10.1007/978-94-010-0273-8_11

• Chiu, T. K. F., & Churchill, D. (2015). Exploring the characteristics of an optimal design of digital materials for concept learning in mathematics: Multimedia learning and variation theory. Computers & Education, 82, 280–291. doi:10.1016/j.compedu.2014.12.001

• Maschietto, M., & Soury-Lavergne, S. (2013). Designing a duo of material and digital artifacts: The pascaline and Cabri Elem e-books in primary school mathematics. ZDM – International Journal on Mathematics Education, 45(July), 959–971. doi:10.1007/s11858-013-0533-3

E-ohutuse õppematerjalid

• Barnard-Wills, D. (2012). E-safety education: Young people, surveillance and responsibility. Criminology and Criminal Justice, 12(3), 239–255. doi:10.1177/1748895811432957

• Woollard, J., Wickens, C., Powell, K., & Russell, T. (2009). Evaluation of e-safety materials for initial teacher training: can “Jenny”s Story’ make a difference? Technology, Pedagogy and Education, 18(2), 37–41. doi:10.1080/14759390902992659

• De Lange, M., & von Solms, R. (2012). An e-Safety Educational Framework in South Africa. Southern Africa Telecommunication Networks and Applications Conference (SATNAC) 2012. Fancourt. Loetud aadressil http://www.satnac.org.za/proceedings/2012/papers/3.Internet_Services_End_User_Applications/53.pdf

Õppijate kaasamine õppematerjalide ja ülesannete koostamisse

• Hudd, S. S. (2003). Syllabus under Construction: Involving Students in the Creation of Class Assignments. Teaching Sociology, 31(2), 195. doi:10.2307/3211308

• Mihans, R., Long, D., & Felten, P. (2008). Power and expertise: Student-faculty collaboration in course design and the scholarship of teaching and learning. International Journal for the Scholarship of Teaching & Learning, 2(2), 1–9. http://digitalcommons.georgiasouthern.edu/ij-sotl/vol2/iss2/16

• Brown, H., & Riley, P. (2013). An evaluation of the use of student-generated materials. The Language Teacher, 37(3), 3–10. http://jalt-publications.org/tlt/articles/3047-evaluation-use-student-generated-materials

Õpimärgid

https://openbadges.org

(Class Hack, n.d.)

(Open Badges, 2013)

Põldoja, H., Jürgens, P., & Laanpere, M. (2016). Design Patterns for Badge Systems in Higher Education. In M. Spaniol, M. Temperini, D.K.W. Chiu, I. Marenzi, & U. Nanni (eds.), Advances in Web-Based Learning — ICWL 2016 (Vol. 10013, lk 40– 49). Cham: Springer. http://dx.doi.org/10.1007/978-3-319-47440-3_5

Design Patterns for Badge Systems in Higher Education

Hans Põldoja(✉), Pirje Jürgens, and Mart Laanpere

Tallinn University, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Estonia{hans.poldoja,pirje.jurgens,mart.laanpere}@tlu.ee

Abstract. Open Badges as a method for assessment and recognition of learningoriginates from the context of informal learning. Thus, it cannot be introducedinto formal higher education without reconsidering the existing assessmentprocesses. This paper presents experiences from three years of using Open Badgesin a master level course. In each iteration, the badge system was revised based onlearners’ feedback. Special attention was given to supporting learners withdifferent learning styles. To summarize our findings, this paper proposes a set ofdesign patterns for developing badge systems in higher education. While thelearning styles proved to be useful as generic design guidelines for separating twoalternative learning pathways for the course, more research is needed on advancedlearning-style-based learning pathways.

Keywords: Open Badges · Assessment · Higher education

1 Introduction

Open Badges (OB’s) is a web technology for recognizing and verifying knowledge,competencies or involvements gained in online or offline settings. In a basic sense,badges are digital images that contain embedded information about the accomplish‐ments. The development of the Open Badges technology started in 2010, when a groupof open education activists came up with the initial concept during the Mozilla DrumbeatFestival. Inspired by the use of digital badges in gaming and various social apps, theyproposed that badges could be used for verifying learning. The technical specificationof the Open Badges Infrastructure (OBI) was developed together with the MozillaFoundation and released in 2012. While digital badges are typically used within a singleenvironment, OBI was developed as an open standard that allows people to collectbadges from different issuers. The initial scenarios about using open badges focused oninformal learning contexts [1]. However, in recent years there have been a number ofstudies about using badges in schools [2, 3] and in higher education [4–6].

Introducing open badges to formal higher education courses provides an opportunityto reconsider the existing assessment procedures. Recent research on open badges hasproposed a number of reasons for adopting badges. Ahn, Pellicone, and Butler [7] seebadges as motivators for behavior, pedagogical tools for promoting particular learningactivities, and credentials for recognizing learning achievements. While Jovanovic andDevedzic [8] identify similar roles for open badges, they discuss additional benefits suchas supporting alternative forms of assessment (e.g. peer-assessment), providing learners

© Springer International Publishing AG 2016D.K.W. Chiu et al. (Eds.): ICWL 2016, LNCS 10013, pp. 40–49, 2016.DOI: 10.1007/978-3-319-47440-3_5

Põldoja, H., & Laanpere, M. (2014). Exploring the Potential of Open Badges in Blog-Based University Courses. In Y. Cao, T. Väljataga, J. K. T. Tang, H. Leung, & M. Laanpere (Eds.), New Horizons in Web Based Learning (Vol. 8699, pp. 172–178). Cham: Springer. http://doi.org/10.1007/978-3-319-13296-9_19

Exploring the Potential of Open Badgesin Blog-Based University Courses

Hans Põldoja(&) and Mart Laanpere

Institute of Informatics, Tallinn University, Tallinn, Estonia{hans.poldoja,mart.laanpere}@tlu.ee

Abstract. Recent developments with personal learning environments and openonline courses have led educators to experiment with opening up their formalhigher education courses. In these courses, the online learning activities takeplace in open learning environments based on various Web 2.0 tools such asblogs. Although this type of courses have a number of pedagogical benefits, theyalso raise issues related to private grading of students’ works and recognizingthe learning of informal participants. This paper presents our exploratory studyon addressing these issues by introducing open badges to master’s level coursethat takes place in a blog-based learning environment. Students’ perspectives onusing open badges were evaluated through focus group interviews. The resultsof the study indicate, that badges could have a potential in formal higher edu-cation, if they are used more widely and provide an explicit choice of personallearning paths for learners.

Keywords: Open badges ! Assessment ! Blog-based courses

1 Introduction

One of the recent trends in education is the blending of formal and informal learning.This is supported by introducing social media, personal learning environments andvarious open educational practices to formal higher education [1, 2]. Students canenrich their learning experience by using open educational resources from other uni-versities and taking part in Massive Open Online Courses.

In many cases, such developments have led university lecturers and professors toincrease the degree of openness in their courses. One approach is to move onlinelearning activities to open learning environments that are based on social media andWeb 2.0 tools such as blogs. The use of blogs in online courses provides a number ofpedagogical benefits such as motivating learners, enhancing the development andexpression of ideas, fostering interaction, collaboration and group work, invitingfeedback from other learners, and enriching the learning environment [3]. The use ofblog-based learning environments also allows educators to open up their course forinformal participants or members of professional communities who are not officiallyenrolled to the course.

Open blog-based courses in formal higher education raise also a number of issuesthat are not present in traditional courses. For example, blog-based learning environ-ments typically lack special features that support private feedback and grading of

© Springer International Publishing Switzerland 2014Y. Cao et al. (Eds.): ICWL 2014 Workshops, LNCS 8699, pp. 172–178, 2014.DOI: 10.1007/978-3-319-13296-9_19

Õpimärgisüsteem 2016

Muudatused 2017

• 6 blogimisülesande asemel 4

• Suuremahulised õpimärgid jaotatud eri õpimärkideks (partnerhinnangu märk eraldi)

• Muudatused punktisüsteemis

• Poolikute õpimärkide kasutamine ebapiisavate tööde hindamiseks

Õpimärgi nimetus Õpimärgi kirjeldus Ülesande tüüpPunktid Näidisõpiteed

Poolik õpimärk Õpimärk Kuldõpimärk Õppematerjali koostaja

Uurija Mitteblogija Hilineja

Põhiteadmised digitaalse õppevara levitamise platvormidest

Õpimärk on teenitud ajaveebipostituse eest, mis analüüsib ühte digitaalse õppevara levitamise platvormi

Blogimisülesanne 7 12 17 12 12 7

Põhiteadmised sisupakettide koostamise vahenditest

Õpimärk on teenitud ajaveebipostituse eest, mis analüüsib ühte sisupakettide koostamise vahendit

Blogimisülesanne 7 12 17 12 12 7

Põhiteadmised Veeb 2.0 vahenditest digitaalse õppevara koostamiseks

Õpimärk on teenitud ajaveebipostituse eest, mis analüüsib Veeb 2.0 rakenduste kasutusvõimalusi digitaalse õppevara koostamiseks

Blogimisülesanne 7 12 17 12 12 7

Põhiteadmised digitaalsest õppevarast nutiseadmetele

Õpimärk on teenitud ajaveebipostituse eest, mis analüüsib ühte digitaalse õppevara rakendust nutiseadmetele

Blogimisülesanne 7 12 17 12 12 7

Õppematerjali koostaja

Õpimärk on teenitud digitaalse õppematerjali koostamise eest

Õppematerjali koostamine

20 28 36 28 28 20

Õppematerjali kvaliteedi hindaja

Õpimärk on teenitud digitaalse õppematerjali hindamise eest

Õppematerjali koostamine

4 7 10 7 7 4

Uurija Õpimärk on teenitud kirjanduse analüüsi koostamise eest ühel digitaalse õppevaraga seotud teemal

Kirjanduse analüüs 26 36 46 36 36

Kirjanduse analüüsi hindaja

Õpimärk on teenitud kirjanduse analüüsi hindamise eest

Kirjanduse analüüs 4 7 10 7 7

Valgustaja Õpimärk on teenitud ühe digitaalse õppevaraga seotud teema, tehnoloogia või vahendi tutvustamise eest kontakttunnis

Lisategevus 10 15 10

Vikipedist Õpimärk on teenitud Vikipeedia artikli koostamise eest ühel digitaalse õppevaraga seotud teemal

Lisategevus 12 17 12

Jagaja Õpimärk on teenitud kursuse teemadega seotud materjalide aktiivse jagamise eest

Lisategevus 5 8 5

Punktid kokku 83 91 105 52

Õpimärkide kaalud

• Põhiteadmised … (7 / 12 /17 punkti)

• Õppematerjali koostaja (20 / 28 / 36 punkti)

• Uurija (26 / 36 / 46 punkti)

• Valgustaja (10 / 15 punkti)

• Partnerhinnang (4 / 7 / 10 punkti)

• Vikipedist (12 /17 punkti)

• Jagaja (5 / 8 punkti)

Hindamine

• A — vähemalt 91 punkti õpimärke

• B — 81–90 punkti õpimärke

• C — 71–80 punkti õpimärke

• D — 61–70 punkti õpimärke

• E — 51–60 punkti õpimärke

• F — alla 51 punkti õpimärke

“Näidispaketid”

Uurija

• 4 blogimisülesannet — 48 punkti

• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti

• Partnerhinnang — 7 punkti

• Kokku 91 punkti (hinne A)

Õppematerjali koostaja

• 4 blogimisülesannet — 48 punkti

• Õppematerjali koostamine — 28 punkti

• Partnerhinnang — 7 punkti

• Kokku 83 punkti (hinne B)

Mitteblogija

• Kirjanduse analüüsi koostamine — 36 punkti

• Õppematerjali koostamine — 28 punkti

• Kirjanduse analüüsi partnerhinnang — 7 punkti

• Esitlus kontakttunnis — 10 punkti

• Vikipeedia artikkel — 12 punkti

• Kokku 93 punkti (hinne A)

Esitlused kontakttunnis

Õppematerjali rühmatööde teemad

Esimesed tegevused

Esimesed tegevused

• Ajaveebi ülesseadmine ja kursuse kategooria loomine

• Ajeveebi registreerimine EduFeedris

3 palvet seoses ajaveebidega

• Palun ülesande vastuses linkida ülesande postitusele kursuse ajaveebis

• Palun postitada oma ülesanne siis, kui see valmis on

• Palun lubada kommentaaride kohene avaldamine

Viited

• Class Hack (n.d.). Open Badges Anatomy. http://classhack.com/post/45364649211/open-badge-anatomy-updated

• Mozilla (2013). Badges/Onboarding-Issuer. https://wiki.mozilla.org/Badges/Onboarding-Issuer

• Open Badges (2014). About. http://openbadges.org/about/

Kasutatud fotod

• Johan Larsson, http://www.flickr.com/photos/johanl/6966883093/

• https://openclipart.org

See materjal on avaldatud Creative Commons Autorile viitamine–Jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti litsentsi alusel. Litsentsi terviktekstiga tutvumiseks külastage aadressi http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/

Hans Põldoja hans.poldoja@tlu.ee

IFI7207.DT Digitaalne õppevara https://digioppevara.wordpress.com

Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate instituut