14
Rootsi aeg 3. Eesti halduskorraldus, linnad ja kaubandus,kultuur. 18. november. 20. tund

20. Tund. Rootsi Aeg 3

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Rootsi aeg 3. Eesti halduskorraldus,

linnad ja kaubandus,kultuur.

18. november.

20. tund

Page 2: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Kinnistamine

1) Millal (mis aasta?) Eesti territoorium läks täielikult Rootsi võimu alla?

2) Millal lõppes Rootsi aeg Eestis?

3) Kes olid Rootsi kuningad (1611-1718)?

Page 3: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Sõnavara

Meelitama - привлекать Asustama - заселять Mander – материк Päästerõngas – спасательный круг Mahajäämine – отставание Koostama – cоставлять Taastama - восстанавливать

Page 4: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Rahvastik Eestis 16. – 17. saj

Pärast Liivi sõda (16. saj) langes rahvaarv 100 000 inimeseni

Iga neljas eestlane oli saarlane. Inimesi meelitati soodustustega ja asustati vägisi mandrile, kuigi neid rahva elujõu taastamiseks ei piisanud.

Päästerõngas – migratsioon naabrimaadelt (Venemaa, Soome, Läti)

Tänu rahulikumatele aegadele tõusis rahvaarv 17. saj. lõpuks liigi 400 000 inimeseni.

Page 5: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Halduskorraldus ROOTSI KUNINGAS

Kindralkuberner oli määratud kuninga enda poolt ning talle vahetult alluv kindralkuberner (elasid vastavalt Toompeal (Eestimaa kubermang) ja Riias (Liivimaa kubermang)). Nad kamandasid oma haldusalal asuvat sõjaväge, nimetasid ametisse ja kontrollisid riigiametnike töid. Olid 12-liikmelikse maanõinike kolleegiumi eesistumisel.

Rüütelkonnad kaitsesid nende õigus Rootsi võimude ees ning lahendasid samal ajal kõiki kohalike küsimusi (Maapäev), mis ei kuulunud otseselt kuninga ja tema poolt seatud kindralkuberneri huvisfääri.

Page 6: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Uued sõjad

Rootsi tahtis ära kasutada Poola nõrkust (Venemaa ja Ukrainaga sõdimine) ning vallutada Poolat.

Venemaa ei nõustunud sellega, et Rootsi võtaks võimu Euroopas enda kätte ning sõlmis vaherahu Poolaga ja hakkas aitama. Venemaa tungis Eesti 1658 ning vallutas Tartu.

Venemaa ja Rootsi vahel on sõlmitud vaherahu (1658-1661)

Page 7: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Linnad ja kaubandus Eestis 16.-17. saj. lk 75

Mahajäämine Kaubandus Valge merel Tööstusriik manufaktuurid

Page 8: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Linnad ja kaubandus

Kaubandus vähenes (uus kaubandustee oli nüüd Venemaal Valge merel)

Page 9: 20. Tund. Rootsi Aeg 3
Page 10: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Linnad

Linnade mahajäämine (Tallinn 10 000 inimest)

Rootsi oli üks juhtivaid tööstusriike. Manufaktuuride tekkimine (17. saj) Hiiumaal klaasikoda ja Narvas mitmeid veskeid.

Page 11: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

KULTUUR EESTIS 16.-17. SAJ

Tartu Ülikool Linnaharidus Eesti kirjasõna

Page 12: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Tartu Ülikooli ajalugu (1632-1710) lk 75

1630 – 1632 – 1656 – 1690 – 1699 – 1710 –

Page 13: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Linnaharidus lk 76

Rahvahariduse algus Esimesed koolid (talupojad) 1684 - Forseliuse gümnaasium (õpetajate

kool)

Page 14: 20. Tund. Rootsi Aeg 3

Eestikeelne kirjasõna

2 kubermangu – 2 kirjakeelt ..... (millised?)

Mõlemad keeled loodi .... (mis keele?) grammatikareeglite alusel

Esimene eestikeelne grammatikaõpik ilmus ... (mis aastal?). Koostas ... (kes?)

Piiblit tõlgiti 17. saj. (mitmele keelele?)