Upload
enmo
View
1.644
Download
6
Embed Size (px)
Citation preview
Aastaaeg KEVADAastaaeg KEVAD
Karula RahvusparkKarula Rahvuspark
21.-22. aprill 2008.a.21.-22. aprill 2008.a.
SõtkasSõtkas
Sõtkas on mustvalge Sõtkas on mustvalge sulestikuga (emasel on musta sulestikuga (emasel on musta asemel tumepruun) asemel tumepruun) pontsakas lind. Isaslinnul on pontsakas lind. Isaslinnul on põsel valge laik, emaslinnul põsel valge laik, emaslinnul on valge kaelus. Nokk on on valge kaelus. Nokk on sõtkal must. Sõtkas toitub sõtkal must. Sõtkas toitub peamiselt selgrootutest peamiselt selgrootutest loomadest ja vähem loomadest ja vähem veetaimedest. Oma toitu veetaimedest. Oma toitu hangib sõtkas sukeldudes.hangib sõtkas sukeldudes.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/BUCCLA2.htmhttp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/BUCCLA2.htm
Harilik karikseenHarilik karikseen
Kevadises kuluhallis metsas, Kevadises kuluhallis metsas, eriti märgades võsastikes ja eriti märgades võsastikes ja maapinnas kõdunevatel lepa- maapinnas kõdunevatel lepa- ja sarapuuokstel kasvav ja sarapuuokstel kasvav erepunase sisepinnaga seen. erepunase sisepinnaga seen. Nii punaseid seeni kohtab Nii punaseid seeni kohtab harva. harva.
http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/khttp://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/kevadseen07.htmevadseen07.htm
ArusisalikArusisalik
Arusisalik on 10…16 cm Arusisalik on 10…16 cm pikkune, tumeda värvusega pikkune, tumeda värvusega sisalik. Noored arusisalikud sisalik. Noored arusisalikud on tumepruunid või peaaegu on tumepruunid või peaaegu mustad, kasvades mustad, kasvades muutuvad nad järk-järgult muutuvad nad järk-järgult heledamaks ja kehale ilmub heledamaks ja kehale ilmub iseloomulik muster, mis iseloomulik muster, mis koosneb kitsast triibust selja koosneb kitsast triibust selja keskel ning laiadest keskel ning laiadest tumedatest triipudest kere tumedatest triipudest kere külgedel. külgedel.
http://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htmhttp://bio.edu.ee/loomad/Roomajad/LACVIV2.htm
Väike lehelindVäike lehelind
Väikese-lehelinnu tunneb ära Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv laul on monotoonselt tiksuv “tsilp-tsalp-tsilp-tsalp”. Sellise “tsilp-tsalp-tsilp-tsalp”. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas väike-lehelind rahva hulgas silk-solgi nime all hästi tuntud. silk-solgi nime all hästi tuntud. Väike-lehelind on rändlind, Väike-lehelind on rändlind, kes saabub meile tavaliselt kes saabub meile tavaliselt aprilli keskel. Sel aastal oli ta aprilli keskel. Sel aastal oli ta kohal.kohal.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHYCOL2.htmhttp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/PHYCOL2.htm
VarakevadikVarakevadik
Kasvab kuivadel liivastel Kasvab kuivadel liivastel kasvukohtadel, põldudel kasvukohtadel, põldudel umbrohuna. Varsi mitu, umbrohuna. Varsi mitu, lehitud, õisiku osas lehitud, õisiku osas kõverdunud, niitjad, väga kõverdunud, niitjad, väga peenikesed. Kõrgus 3 kuni 20 peenikesed. Kõrgus 3 kuni 20 cm. Kõik lehed on juurmised, cm. Kõik lehed on juurmised, terved, süstjad või äraspidi-terved, süstjad või äraspidi-munajad. Õied väikesed, munajad. Õied väikesed, valged, õiepõhi kollane. valged, õiepõhi kollane. Õitseb aprillis-mais. Õitseb aprillis-mais.
http://www.folklore.ee/herba/?menu=taime&botid=372http://www.folklore.ee/herba/?menu=taime&botid=372
http://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0705kulavhttp://www.ilm.ee/~uploader/loodus/lkpildid/art0705kulavahe01DSC04557_s.jpgahe01DSC04557_s.jpg
LeinaliblikasLeinaliblikas
Tumedate tiibadega Tumedate tiibadega leinaliblikas on kõige suurem leinaliblikas on kõige suurem kevadliblikas. Üks esimesi kevadliblikas. Üks esimesi kevadekuulutajaid on meil kevadekuulutajaid on meil valkjaskollaste tiivaservadega valkjaskollaste tiivaservadega leinaliblikas. Nemad leinaliblikas. Nemad suudavad talve valmikuna üle suudavad talve valmikuna üle
eladaelada. .
http://www.looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=4150http://www.looduspilt.ee/index.php?page=pilt&id=4150
KanakooleKanakoole
Ta on palju mahlakam ja Ta on palju mahlakam ja lopsakam tulikast ning õied ja lopsakam tulikast ning õied ja levimisviiski on tulikatest levimisviiski on tulikatest erinevad. Nimi kanakoole, erinevad. Nimi kanakoole, kanakool või kanakoolja on kanakool või kanakoolja on saanud talle sellest, et ta võib saanud talle sellest, et ta võib kanad ära tappa. See taim kanad ära tappa. See taim kasvab varjukamates kasvab varjukamates niisketes kohtades. niisketes kohtades.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanakoole.htmhttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kanakoole.htm
KevadkogritsKevadkogrits
Liivastes männikutes kasvab Liivastes männikutes kasvab mais-juunis Eestis väga mais-juunis Eestis väga sageli sageli kevadkogritsatkevadkogritsat. Leida . Leida võib juba aprillis. Kuigi võib juba aprillis. Kuigi kogritsadki on söödavad ei kogritsadki on söödavad ei tohi neid kohe pannile panna tohi neid kohe pannile panna vaid kindlasti enne kupatada. vaid kindlasti enne kupatada.
http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/kevadseen03.htmhttp://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/kevadseen03.htm
http://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/ihttp://www.loodusmuuseum.ee/big_imgs/kevadseened/i_myrkel_kogrits_kurrel.htm_myrkel_kogrits_kurrel.htm
KäopäkkKäopäkk
Käopäkk elab täielikult teiste Käopäkk elab täielikult teiste toodetud toidust, nagu toodetud toidust, nagu loomad. Käopäkk kinnitub loomad. Käopäkk kinnitub puude ja põõsaste juurtele ja puude ja põõsaste juurtele ja imeb nendest endale vajaliku imeb nendest endale vajaliku välja. Sellist taime välja. Sellist taime nimetatakse parasiittaimeks. nimetatakse parasiittaimeks. Huvitav on ka käopäka Huvitav on ka käopäka värvus, see meenutab värvus, see meenutab inimese nahka. Mulla alt välja inimese nahka. Mulla alt välja pistab käopäkk nina vaid pistab käopäkk nina vaid kevadel õitsemise ajaks. Siis kevadel õitsemise ajaks. Siis võib ta õitega varre pikkus võib ta õitega varre pikkus ulatuda kuni 30 cm. ulatuda kuni 30 cm.
http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kaopakk.htmhttp://bio.edu.ee/taimed/oistaim/kaopakk.htm
MerikotkasMerikotkas
MerikotkasMerikotkas on tumepruun on tumepruun valge sabaga suur valge sabaga suur kullilinekulliline. . Merikotkas on Merikotkas on EestiEesti kotkastestkotkastest suurim: tema suurim: tema tiibadetiibade siruulatussiruulatus on kuni 2,5 on kuni 2,5 meetrit. Merikotkas sööb meetrit. Merikotkas sööb veelindeveelinde ja ja kalukalu, meelsasti ka , meelsasti ka imetajateimetajate raipeid, harvemini raipeid, harvemini metskitsetallesidmetskitsetallesid ja ja jäneseidjäneseid..
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/HALALB2.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eagle_In_Flight_2004-09-http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Eagle_In_Flight_2004-09-
01.jpeg01.jpeg
Roo-loorkullRoo-loorkull
Roo-loorkull ehk rookull on Roo-loorkull ehk rookull on rongast veidi suurem röövlind. rongast veidi suurem röövlind. Linnu pea on hele ja kere Linnu pea on hele ja kere sulestik valdavalt või üleni sulestik valdavalt või üleni tumepruun. Isaslinnu saba ja tumepruun. Isaslinnu saba ja osaliselt ka tiivad (tiivanukid, osaliselt ka tiivad (tiivanukid, laba-hoosuled) on tuhkhallid. laba-hoosuled) on tuhkhallid. Emaslind seevastu on üleni Emaslind seevastu on üleni tumepruun, ainult pealagi on tumepruun, ainult pealagi on kollakas ja tiibade eesserv kollakas ja tiibade eesserv heledam. Saagilennul kohtab heledam. Saagilennul kohtab teda ka soiste niitude ja teda ka soiste niitude ja avavee kohal. avavee kohal.
http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CIRAER2.htmhttp://bio.edu.ee/loomad/Linnud/CIRAER2.htmhttp://blog.moment.ee/2008/04/roo-loorkull-http://blog.moment.ee/2008/04/roo-loorkull-
marsh-harrier-circus.htmlmarsh-harrier-circus.html
Kauneid kohtumisi!Kauneid kohtumisi!
AigiAigi