37
Eesti Vabariik Eesti Vabariik 1918-1939 1918-1939 Ajalugu, 11. klass Madli-Maria Naulainen Foto: Kärt Eriksson (Picasaweb albumid)

Eesti Vabariik 1918-1939

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: Eesti Vabariik 1918-1939

Eesti Vabariik Eesti Vabariik 1918­19391918­1939

Ajalugu, 11. klassMadli­Maria Naulainen

Foto: Kärt Eriksson (Picasaweb albumid)

Page 2: Eesti Vabariik 1918-1939

Demokraatlik EestiDemokraatlik Eesti● 23. aprill 1919 pandi kokku üldvalimiste teel 23. aprill 1919 pandi kokku üldvalimiste teel 

moodustunud moodustunud Asutav KoguAsutav Kogu● Asutav Kogu võttis 15. juuni 1920 vastu Eesti Asutav Kogu võttis 15. juuni 1920 vastu Eesti 

esimese esimese põhiseadusepõhiseaduse● Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja Põhiseadus pidas silmas demokraatlikkust ja 

liberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi ja vabadusiliberaalsust, laialdasi kodanikuõigusi ja vabadusi● Kõrgeimaiks võimukandjaks oli Kõrgeimaiks võimukandjaks oli rahvasrahvas, kes viis oma , kes viis oma 

võimu ellu võimu ellu valimistevalimiste, , rahvahääletuserahvahääletuse või  või rahvaalgatuserahvaalgatuse kaudu kaudu

● Seadusandlik võim kuulus Seadusandlik võim kuulus RiigikoguleRiigikogule – 100­ – 100­liikmelisele ühekojalisele parlamendile, täidesaatvat liikmelisele ühekojalisele parlamendile, täidesaatvat võimu teostas võimu teostas Vabariigi ValitsusVabariigi Valitsus

Page 3: Eesti Vabariik 1918-1939

Asutava Kogu avaistung 23. aprill 1919Asutava Kogu avaistung 23. aprill 1919Foto: Wikipeedia (Asutav Kogu)Foto: Wikipeedia (Asutav Kogu)

Page 4: Eesti Vabariik 1918-1939

Probleemid põhiseadusesProbleemid põhiseadusesPõhiseadus ei hakanud täies ulatuses töölePõhiseadus ei hakanud täies ulatuses tööle

● Rahvaalagatuse ja ­hääletuse õigust kasutati Rahvaalagatuse ja ­hääletuse õigust kasutati väga vähe, tegelikult peaaegu mitte kunagiväga vähe, tegelikult peaaegu mitte kunagi

● Puudus presidendi ehk riigipea institutsioon, Puudus presidendi ehk riigipea institutsioon, mis võis tähendada Riigikogu domineerimist mis võis tähendada Riigikogu domineerimist Valitsuse üle (Valitsuse võis tagandada)Valitsuse üle (Valitsuse võis tagandada)

● Riigivanemal ei olnud võimalust Riigikogu Riigivanemal ei olnud võimalust Riigikogu laiali saata, pidi taganema koos Valitsusegalaiali saata, pidi taganema koos Valitsusega

● Riigikogul puudus rahva ja Valitsuse kontroll, Riigikogul puudus rahva ja Valitsuse kontroll, seetõttu oli parlamendi tähtsus suurem kui seetõttu oli parlamendi tähtsus suurem kui esialguse põhiseaduse järgi plaanitudesialguse põhiseaduse järgi plaanitud

Page 5: Eesti Vabariik 1918-1939

Mitmeparteiline süsteemMitmeparteiline süsteem● Erakonnad olid üldised suhteliselt väikesedErakonnad olid üldised suhteliselt väikesed

● Agraarerakonnad Agraarerakonnad 

(Põllumeestekogud, Asunike Koondis)(Põllumeestekogud, Asunike Koondis)● Liberaalsed erakonnad Liberaalsed erakonnad 

(Rahvaerakond, Tööerakond)(Rahvaerakond, Tööerakond)● Sotsialistlikud erakonnad Sotsialistlikud erakonnad 

(Eesti Sotsialistik Töölistepartei)(Eesti Sotsialistik Töölistepartei)● Vähemusrahvuste erakonnaVähemusrahvuste erakonnadd

● Kõige edukamad olid tavaliselt agraar­Kõige edukamad olid tavaliselt agraar­erakondasid ning sotsialiste (á 25% häältest)erakondasid ning sotsialiste (á 25% häältest)

Page 6: Eesti Vabariik 1918-1939

Parlamendi killustatusParlamendi killustatus● Kirju erakonnamaastik tõi olukorra, kus Kirju erakonnamaastik tõi olukorra, kus 

valmiste tulemusena tuli valitsuse valmiste tulemusena tuli valitsuse moodustamiseks kokku panna moodustamiseks kokku panna koalitsioonkoalitsioon● Tavaliselt moodustas koalitsiooni 4­5 erakondaTavaliselt moodustas koalitsiooni 4­5 erakonda● Kõigil tuli teha oma vaadetes järeleandmisiKõigil tuli teha oma vaadetes järeleandmisi● Järeleandmised põhjustasid sisepingeid, mis viis Järeleandmised põhjustasid sisepingeid, mis viis 

kokkuvõttes kokkuvõttes koalitsiooni lagunemisenikoalitsiooni lagunemiseni, , valitsuse tagasiastumisenivalitsuse tagasiastumiseni ning valitsuskriisini ning valitsuskriisini

● 1921­1931 tegutses Eestis 11 valitsust, seega 1921­1931 tegutses Eestis 11 valitsust, seega keskmine eluiga oli nendel 11 kuudkeskmine eluiga oli nendel 11 kuud

● See jättis mulje poliitilisest ebastabiilsusestSee jättis mulje poliitilisest ebastabiilsusest

Page 7: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 8: Eesti Vabariik 1918-1939

MajanduseluMajanduselu● Ümberkorraldusteks viidi läbi Ümberkorraldusteks viidi läbi maareformmaareform

●   riigistati mõisate maadriigistati mõisate maad ja muu omand ja muu omand● Riigistatud maade baasil moodustati Riigistatud maade baasil moodustati 

35,000 uut 35,000 uut asundustaluasundustalu, maad jagati laiali, maad jagati laiali● Mõisamajandus asendus talumajandusegaMõisamajandus asendus talumajandusega

● Vabadussõja järel toimus kiire Vabadussõja järel toimus kiire majandustõusmajandustõus● Tööstus arenes kiiresti, tekkis palju uusi Tööstus arenes kiiresti, tekkis palju uusi 

tehaseid, materjali­, põlevkivitööstusedtehaseid, materjali­, põlevkivitööstused● Tööliste arv kolmekordistusTööliste arv kolmekordistus● Olulist rolli mängisid Venemaa tellimusedOlulist rolli mängisid Venemaa tellimused

Page 9: Eesti Vabariik 1918-1939

MajanduskriisMajanduskriis● Vabariigi algusaastate majandus arenes liiga Vabariigi algusaastate majandus arenes liiga 

kiiresti, seetõttu sattus see kriisi; põhjused: kiiresti, seetõttu sattus see kriisi; põhjused: ● Rahandus – pangad olid andnud laene Rahandus – pangad olid andnud laene 

kergekäeliselt, neid oli raske tagasi saadakergekäeliselt, neid oli raske tagasi saada● Raha trükiti juurde, käivitus inflatsioon, Raha trükiti juurde, käivitus inflatsioon, 

tuli maha müüa suur osa kullavarudesttuli maha müüa suur osa kullavarudest● Kriisi süvendas impordi negatiivne bilanss, Kriisi süvendas impordi negatiivne bilanss, 

tollimaksude tõstmine ja ikaldusaastatollimaksude tõstmine ja ikaldusaasta● Venemaa kärpis poliitilistel eesmärkidel Venemaa kärpis poliitilistel eesmärkidel 

majandussidemeid Eestigamajandussidemeid Eestiga● Tulemus: pankrotid, tööpuudus, elatustaseTulemus: pankrotid, tööpuudus, elatustase

Page 10: Eesti Vabariik 1918-1939

Uus majanduspoliitikaUus majanduspoliitika● Kriisist väljumiseks käivitas Kriisist väljumiseks käivitas Otto StrandmanOtto Strandman  

uueuue majanduspoliitilise  majanduspoliitilise plaaniplaani::● Valitsus sekkus majanduse suunamisse, et Valitsus sekkus majanduse suunamisse, et 

tagada selle vastuoludeta arengtagada selle vastuoludeta areng● Vene turult orienteeruti ümber EuroopaleVene turult orienteeruti ümber Euroopale● Tööstuse asemel hakkas domineerima Tööstuse asemel hakkas domineerima 

põllumajandus, riik aitas kaasa põllumajandus, riik aitas kaasa ühistegevuse arendamisele, kutseoskuste ühistegevuse arendamisele, kutseoskuste õppimisele maaparandusele, sordiaretusele õppimisele maaparandusele, sordiaretusele 

● Toetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaistToetati ettevõtteid, kes kasutasid kodumaist● Välislaenu abil viidi läbi rahareform (kroon)Välislaenu abil viidi läbi rahareform (kroon)

Page 11: Eesti Vabariik 1918-1939

Otto StrandmanOtto Strandman

Page 12: Eesti Vabariik 1918-1939

VälispoliitikaVälispoliitika● Noorel iseseisval riigil on vaja tunnustusNoorel iseseisval riigil on vaja tunnustus● 26. jaanuar 192126. jaanuar 1921 tunnustas Antandi  tunnustas Antandi 

Ülemnõukogu kõiki Balti riike korragaÜlemnõukogu kõiki Balti riike korraga● Välispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamineVälispoliitika põhiroll oli julgeoleku tagamine

● Venemaa tegi tööd läbi kommunistide, nt Venemaa tegi tööd läbi kommunistide, nt EKP mässukatse 1. dets 1924EKP mässukatse 1. dets 1924

● Prooviti parandada suhteid vaenlastegaProoviti parandada suhteid vaenlastega● Otsiti sõpru demokraatlike suurriikide seasOtsiti sõpru demokraatlike suurriikide seas● Balti liidu idee – Poola­Soome­Eesti­Läti­LeeduBalti liidu idee – Poola­Soome­Eesti­Läti­Leedu

● 22. sept 1921 sai Eesti 22. sept 1921 sai Eesti RahvasteliiduRahvasteliidu liikmeks liikmeks

Page 13: Eesti Vabariik 1918-1939

Suur kriisSuur kriis

)

Page 14: Eesti Vabariik 1918-1939

Suur kriisSuur kriis

● Suur kriis oli paljuski seotud ülemaailmse Suur kriis oli paljuski seotud ülemaailmse majanduskriisigamajanduskriisiga

● Rahva rahulolematus senise korraga lõi Rahva rahulolematus senise korraga lõi eeldused autoritaarse riigi tekkekseeldused autoritaarse riigi tekkeks

● Sooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhtiSooviti näha riigi eesotsas kindlakäelist juhti● Tendents oli sarnane üle EuroopaTendents oli sarnane üle Euroopa

Page 15: Eesti Vabariik 1918-1939

MajanduskriisMajanduskriis● 1929.a USAs alanud kriis jõudis Eestisse 19331929.a USAs alanud kriis jõudis Eestisse 1933

● Esmajoones tabas kriis põllumehi (põhiala)Esmajoones tabas kriis põllumehi (põhiala)● Toiduainete hinnad langesidToiduainete hinnad langesid● Tollimaksud tõusidTollimaksud tõusid● Põllusaaduste koguväärtus langes 45%Põllusaaduste koguväärtus langes 45%

● Sarnased muutused toimusid ka mujalSarnased muutused toimusid ka mujal● Väliskaubanduse äralõikamine lasi Väliskaubanduse äralõikamine lasi 

siseturul kokku kuivada, ostujõuetussiseturul kokku kuivada, ostujõuetus● Ettevõtted pankrotistusid, piirati tootmistEttevõtted pankrotistusid, piirati tootmist● Tulemused: raha väärtus langes, töötusTulemused: raha väärtus langes, töötus

Page 16: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 17: Eesti Vabariik 1918-1939

Kriisi ületamineKriisi ületamine● Rakendati range kokkuhoiupoliitikaRakendati range kokkuhoiupoliitika

● Kontrolliti väliskaubandustKontrolliti väliskaubandust● Toetati põllumehiToetati põllumehi● Korraldati hädaabitöid (töötutele)Korraldati hädaabitöid (töötutele)

● Et kriisist kiiremini väljuda, oleks pidand Et kriisist kiiremini väljuda, oleks pidand teiste riikide eeskujul raha devalveerimateiste riikide eeskujul raha devalveerima

● Eestis devalveeriti kroon alles 27. juuni 1933Eestis devalveeriti kroon alles 27. juuni 1933● Inimeste säästud küll nulliti, riik sai kasuInimeste säästud küll nulliti, riik sai kasu

Page 18: Eesti Vabariik 1918-1939

Sisepoliitiline kriisSisepoliitiline kriis● Seoses majanduskriisiga tekkis ka valitsuskriisSeoses majanduskriisiga tekkis ka valitsuskriis

● Parlamentide eluiga oli küll pikenenud, Parlamentide eluiga oli küll pikenenud, erakonnad olid muutunud suuremakserakonnad olid muutunud suuremaks

● Majandusolukorra halvenemisega süvenes Majandusolukorra halvenemisega süvenes aga rahulolematus ebastabiilsuse vastu aga rahulolematus ebastabiilsuse vastu 

● Poliitikuid süüdistati kõigis hädades, riiklike Poliitikuid süüdistati kõigis hädades, riiklike institutsioonide autoriteet vähenesinstitutsioonide autoriteet vähenes

● Kõigepealt murdusid suurerakonnad, need, Kõigepealt murdusid suurerakonnad, need, lagunesid; tekkisid erapooletud saadikudlagunesid; tekkisid erapooletud saadikud

● Valitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesidValitsuse eluiga vähenes, kriisid süvenesid

Page 19: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 20: Eesti Vabariik 1918-1939

Vabadussõjalaste esiletõusVabadussõjalaste esiletõus● Esile kerkis uus poliitile jõud – Esile kerkis uus poliitile jõud – vabadussõjalasedvabadussõjalased

● Sõjaveterane koondav mittepoliitiline Sõjaveterane koondav mittepoliitiline ühendus ei suutnud säilitada erapooletust ühendus ei suutnud säilitada erapooletust kriisides ja sekkus poliitilisse võitlussekriisides ja sekkus poliitilisse võitlusse● Süüdistati vanu poliitikuid korruptsioonisSüüdistati vanu poliitikuid korruptsioonis● Nõuti uuendusi riigivalitsemisesNõuti uuendusi riigivalitsemises

● Kriisi oludes leidsid nad rahva hulgas toetajaidKriisi oludes leidsid nad rahva hulgas toetajaid● Varsti hakati võtma oma ridadesse ka neid, kes Varsti hakati võtma oma ridadesse ka neid, kes 

ei olnud sõjas osalenud, vaid lihtsalt toetasidei olnud sõjas osalenud, vaid lihtsalt toetasid● Esimeheks sai A. Larka, oluline ka A. SirkEsimeheks sai A. Larka, oluline ka A. Sirk

Page 21: Eesti Vabariik 1918-1939

Kõnet peab Artur SirkKõnet peab Artur Sirk

Page 22: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 23: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 24: Eesti Vabariik 1918-1939

Põhiseaduse kriisPõhiseaduse kriis● Kahele eelnevale lisandus ka kolmas kriisKahele eelnevale lisandus ka kolmas kriis● Konstantin Pätsi õhutusel olid põllummeeste  Konstantin Pätsi õhutusel olid põllummeeste  

erakonnad asunud kritiseerima põhiseadusterakonnad asunud kritiseerima põhiseadust● Riigikogul olla liiga suur võimRiigikogul olla liiga suur võim● Valitsused ei suuda seetõttu riiki juhtidaValitsused ei suuda seetõttu riiki juhtida

● Väljapääsu nähti uues põhiseaduses ning Väljapääsu nähti uues põhiseaduses ning presidendi ametis; enamus seda ei pooldanudpresidendi ametis; enamus seda ei pooldanud

● Kriisi tingimustes sai põhiseaduse kriis jõuduKriisi tingimustes sai põhiseaduse kriis jõudu● Presidendis nähti kõikvõimsat parandajat, kes Presidendis nähti kõikvõimsat parandajat, kes 

lööb korra majja ja toob tagasi  vanad head ajadlööb korra majja ja toob tagasi  vanad head ajad

Page 25: Eesti Vabariik 1918-1939

MuudatusedMuudatused● Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu, kukkus Töötati välja uus põhiseaduse eelnõu, kukkus 

rahvahääletusel kaks korda läbirahvahääletusel kaks korda läbi● Kolmas eelnõu oli juba Kolmas eelnõu oli juba 

vabadussõjalaste omavabadussõjalaste oma● Riigiasutuste autoriteetRiigiasutuste autoriteet

vähenes, hakati moodus­vähenes, hakati moodus­tama poolsõjaväestatudtama poolsõjaväestatuderakonnarühmierakonnarühmi

● 1933 kehtestati riigis1933 kehtestati riigisTõnissoni ebapopulaarseTõnissoni ebapopulaarsevalitsuse poolt üleriigiline kaitseseisukord, valitsuse poolt üleriigiline kaitseseisukord, rahvahääletusel võeti vastu vapside eelnõurahvahääletusel võeti vastu vapside eelnõu

Page 26: Eesti Vabariik 1918-1939

Uus põhiseadusUus põhiseadus● Põhiseadus võimaldas minna üle Põhiseadus võimaldas minna üle 

demokraatlikult riigikorralt autoritaarseledemokraatlikult riigikorralt autoritaarsele● Kõrgeimat võimu pidi teostama riigivanemKõrgeimat võimu pidi teostama riigivanem

● Õigus ise seadusi välja andaÕigus ise seadusi välja anda● Anda riigikogu poolt vastuvõetud seadustele vetoAnda riigikogu poolt vastuvõetud seadustele veto● Võis riigikogu ennetähtaegselt laiali saataVõis riigikogu ennetähtaegselt laiali saata● Võis tagandada valitsuseVõis tagandada valitsuse

● Riigikogu vähendati 50 saadiku peale, Riigikogu vähendati 50 saadiku peale, valitsus muutus riigivanema tahte täitjaksvalitsus muutus riigivanema tahte täitjaks

● Võim anti üle üleminekuaja valitsusele (Päts)Võim anti üle üleminekuaja valitsusele (Päts)

Page 27: Eesti Vabariik 1918-1939

ÜleminekuaegÜleminekuaeg● Peale kaitseseisukorra lõpetamist taastus ka Peale kaitseseisukorra lõpetamist taastus ka 

vabadussõjalaste tegevusvabadussõjalaste tegevus● 1934a valimistel saavutasid suure edu, 1934a valimistel saavutasid suure edu, 

loodeti ka juba riigivanema kohta loodeti ka juba riigivanema kohta ● Riigivanema valimised pidid toimuma 1934 Riigivanema valimised pidid toimuma 1934 

aprillis, kandidaatideks olidaprillis, kandidaatideks olid● Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit)Andres Larka (Eesti Vabadussõjalaste Liit)● Johan Laidoner (Asunike Koondis)Johan Laidoner (Asunike Koondis)● Konstatin Päts (Põllumeestekogud)Konstatin Päts (Põllumeestekogud)● Augus Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)Augus Rei (Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei)

● Oli lootus, et peale valimis olukord paranebOli lootus, et peale valimis olukord paraneb

Page 28: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 29: Eesti Vabariik 1918-1939

Autoritaarne EestiAutoritaarne Eesti

)

Page 30: Eesti Vabariik 1918-1939

RiigipööreRiigipööre● Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks ning Vabadussõjalaste võidu ennetamiseks ning 

võimu koondamiseks enestele, teostasid K. võimu koondamiseks enestele, teostasid K. Päts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöördePäts ja J. Laidoner 12. märts 1934 riigipöörde

● Kuulutati välja 6­kuuline kaitseseisukordKuulutati välja 6­kuuline kaitseseisukord● Keelustati meeleavaldused, vapsid arreteeritiKeelustati meeleavaldused, vapsid arreteeriti● Valimised lükati edasi, võimu sai riigivanemValimised lükati edasi, võimu sai riigivanem● Peaministri asetäitjaks sai Karl EinbundPeaministri asetäitjaks sai Karl Einbund● 2. okt 1934 tagasi tulnud parlament seati nn 2. okt 1934 tagasi tulnud parlament seati nn 

vaikivasse olekusse (ei tulnud enam kokku)vaikivasse olekusse (ei tulnud enam kokku)

Page 31: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 32: Eesti Vabariik 1918-1939

TasalülitamineTasalülitamine● 1934 dets. hakati piirama sõnavabadust, 1934 dets. hakati piirama sõnavabadust, 

hakati kontrollima erinevaid asutusihakati kontrollima erinevaid asutusi● Loodi Loodi Riiklik Propaganda TalitusRiiklik Propaganda Talitus  

● Teostas kontrolli erinevatele asutusteleTeostas kontrolli erinevatele asutustele● Viis läbi üleriigilisi kampaaniaidViis läbi üleriigilisi kampaaniaid

● 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi 1935 märtsis keelustati erakonnad, loodi Isamaaliit ja kutsekojadIsamaaliit ja kutsekojad (keskne ainupartei) (keskne ainupartei)

● Opositsioon lämmatatiOpositsioon lämmatati● 8.dets 1935 vapside riigipöördekatse nurjus8.dets 1935 vapside riigipöördekatse nurjus

Page 33: Eesti Vabariik 1918-1939

Põhiseaduse muutminePõhiseaduse muutmine● Võimu legaliseerimiseks pandi 1937 kokku Võimu legaliseerimiseks pandi 1937 kokku 

RahvuskoguRahvuskogu, mis koostas uue põhiseaduse, mis koostas uue põhiseaduse● Seadustati autoritaarne valitsemineSeadustati autoritaarne valitsemine● Riigipeaks on president, kellel olid väga Riigipeaks on president, kellel olid väga 

laialdased õigusedlaialdased õigused● Riigikogu muudeti kahekojaliseksRiigikogu muudeti kahekojaliseks● Kärbiti rahva õigusi (rahvaalgatus, streik)Kärbiti rahva õigusi (rahvaalgatus, streik)

● 1938 toimusid Riigivolikogu valimised, 1938 toimusid Riigivolikogu valimised, Rahvarinde kandidaatitele vastu 14 oponentiRahvarinde kandidaatitele vastu 14 oponenti

● 24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts24. aprill 1938 kinnitati presidentiks K. Päts

Page 34: Eesti Vabariik 1918-1939
Page 35: Eesti Vabariik 1918-1939

Autoritaarne EestiAutoritaarne Eesti● Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni Valitsemine jätkus tugeva tsentralisatsiooni 

tähe all, säilis kontroll elualade ületähe all, säilis kontroll elualade üle● Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, Riigikogule jäeti otsustada tühised asjad, 

enamus seadustest võeti vastu dekreetidenaenamus seadustest võeti vastu dekreetidena● Rahvas ja valitsus kaugenesid teineteisestRahvas ja valitsus kaugenesid teineteisest● MajandusesMajanduses toimus kiire areng toimus kiire areng

● Riik sekkus majandusse jõuliseltRiik sekkus majandusse jõuliselt● Eeskujuks oli plaanimajanduse süsteemEeskujuks oli plaanimajanduse süsteem● Palju tähelepanu sai tööstus, põllundusPalju tähelepanu sai tööstus, põllundus● Rahva heaolu suurenesRahva heaolu suurenes

Page 36: Eesti Vabariik 1918-1939

VälispoliitikaVälispoliitika● Rahvasteliit oli jõuetu, suund oli uuel sõjalRahvasteliit oli jõuetu, suund oli uuel sõjal● Inglise­Saksa mereväeleping andis mõista, et Inglise­Saksa mereväeleping andis mõista, et 

Läänemeri võidaks anda Saksa­ ja VenemaaleLäänemeri võidaks anda Saksa­ ja Venemaale● Venemaa aktiviseerus, tahtis luua baaseVenemaa aktiviseerus, tahtis luua baase● 1934 sept 1934 sept Balti AntantBalti Antant, mis pidi tagama , mis pidi tagama 

Eesti, Läti ja Leedu tiheda väliskoostööEesti, Läti ja Leedu tiheda väliskoostöö● Rakendati Rakendati neutraliteedipoliitikatneutraliteedipoliitikat, kuid , kuid 

abilisi selle tagamiseks reaalselt ei olnudabilisi selle tagamiseks reaalselt ei olnud● Prooviti läheneda ka Saksamaale, asjatultProoviti läheneda ka Saksamaale, asjatult● Peamiselt mängiti kahe suurriigi vastuoludelePeamiselt mängiti kahe suurriigi vastuoludele

Page 37: Eesti Vabariik 1918-1939

Kasutatud pildimaterjalKasutatud pildimaterjal

● Kasutatud karikatuurid pärinevad Eesti Kasutatud karikatuurid pärinevad Eesti Vabadussõjalaste Liidu kodulehelt Vabadussõjalaste Liidu kodulehelt (vt lisaks http://vapsid.weebly.com)(vt lisaks http://vapsid.weebly.com)

● Kasutatud fotod on võetud VikipeediastKasutatud fotod on võetud Vikipeediast