Jõhvi Vene GümnaasiumJõhvi Vene Gümnaasium

Märjamaa GümnaasiumMärjamaa Gümnaasium

Läbi keele ja kultuuri Läbi keele ja kultuuri

Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseniEesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni

Eduard VildeEduard Vilde 25. september 200825. september 2008

Eduard Vilde mEduard Vilde muuseumis oli esimeseks üllatuseks see, et ühel eesti uuseumis oli esimeseks üllatuseks see, et ühel eesti kirjanikul võis olla nii suur elamine. Õpilastel oli kujunenud arvamus, et kirjanikul võis olla nii suur elamine. Õpilastel oli kujunenud arvamus, et eesti kirjanik on läbi aegade olnud vaene. eesti kirjanik on läbi aegade olnud vaene. Giid Piret Meos tutvustas õpilastele eesti keeles rikkalikku Giid Piret Meos tutvustas õpilastele eesti keeles rikkalikku muuseumivara, õpilased said vabalt mööda 6-toalist korterit ringi liikuda muuseumivara, õpilased said vabalt mööda 6-toalist korterit ringi liikuda ja iseseisvalt stendidega tutvuda. ja iseseisvalt stendidega tutvuda.

Muuseumi püsiekspositsioon andis ülevaate kirjaniku elust ja Muuseumi püsiekspositsioon andis ülevaate kirjaniku elust ja loomepärandist ning 1920ndate linnakodaniku elulaadist. Seejärel loomepärandist ning 1920ndate linnakodaniku elulaadist. Seejärel algas hasartne otsingumäng, mille käigus pidid õpilased üles leidma algas hasartne otsingumäng, mille käigus pidid õpilased üles leidma

peitepiltidel kujutatud esemed ja pildid eesti keeles allkirjastama.peitepiltidel kujutatud esemed ja pildid eesti keeles allkirjastama.

Mäng tekitas tõelise elevuse tänu meisterlikult koostatud Mäng tekitas tõelise elevuse tänu meisterlikult koostatud töölehele. Kui kõik töölehed olid täidetud, vaadati 15-töölehele. Kui kõik töölehed olid täidetud, vaadati 15-minutilist videofilmi minutilist videofilmi Eduard Vilde elu karikatuurisEduard Vilde elu karikatuuris. Antud . Antud filmi on võimalik vaadata vaid selles muuseumis ning filmi on võimalik vaadata vaid selles muuseumis ning filmi unikaalsus lisas vaatamisele võlu ja põnevust. filmi unikaalsus lisas vaatamisele võlu ja põnevust.

Kohila VeskibaarKohila Veskibaar

Kohila Veskibaaris sõid õpilased lõunat pika puidust laua taga Kohila Veskibaaris sõid õpilased lõunat pika puidust laua taga ruumis, mis oli täis eelmiste sajandite asju ja hõngu. Eestikeelne ruumis, mis oli täis eelmiste sajandite asju ja hõngu. Eestikeelne teenindamine ja maitsev eestipäraselt valmistatud seapraad teenindamine ja maitsev eestipäraselt valmistatud seapraad kartulite ja kapsastega, mis serveeriti suurtel liudadel, tekitas kartulite ja kapsastega, mis serveeriti suurtel liudadel, tekitas õpilastes ühtekuuluvuse ja turvalisuse tunde, õpetas jagama toitu õpilastes ühtekuuluvuse ja turvalisuse tunde, õpetas jagama toitu lauakaaslastega. lauakaaslastega.

Mahtra talurahvamuuseumMahtra talurahvamuuseum Mahtra talurahvamuuseumis ootas meid Märjamaa Gümnaasiumi Mahtra talurahvamuuseumis ootas meid Märjamaa Gümnaasiumi

buss ja õpetaja Laine Lemmik. buss ja õpetaja Laine Lemmik. Üks segarühm sõitis Eeru Kõrtsi ja Üks segarühm sõitis Eeru Kõrtsi ja teine astus sisse muuseumihoonesse, et siis hiljem vahetada osad. teine astus sisse muuseumihoonesse, et siis hiljem vahetada osad. TeadurTeadur Rait Talvoja juhendusel liiguti koos tugiõpilastega (2-4 Rait Talvoja juhendusel liiguti koos tugiõpilastega (2-4 liikmelised grupid) mööda kolme ekspositsioonisaali ja tutvuti liikmelised grupid) mööda kolme ekspositsioonisaali ja tutvuti talupoja elu-oluga 19. sajandil. talupoja elu-oluga 19. sajandil.

Õpilased said püsinäituse esimeses saalis tööriistade, tarbeesemete, Õpilased said püsinäituse esimeses saalis tööriistade, tarbeesemete, talupoja eluruumide sisustuse ja fotosuurenduste kaudu talupoja eluruumide sisustuse ja fotosuurenduste kaudu ettekujutuse Eesti talupoja elust 19. sajandil. Teises saalis oli ettekujutuse Eesti talupoja elust 19. sajandil. Teises saalis oli mööbliga sisustatud mõisanurk. Keyserlingid, Krusensternid, Staalid mööbliga sisustatud mõisanurk. Keyserlingid, Krusensternid, Staalid - need olid Lõuna-Harjumaa nimekamad mõisnikesuguvõsad, kelle - need olid Lõuna-Harjumaa nimekamad mõisnikesuguvõsad, kelle vapid ja sugupuud on saalis samuti tutvumiseks välja pandud. vapid ja sugupuud on saalis samuti tutvumiseks välja pandud. Kolmas saal andis ülevaate Mahtra sõjast, selle eel- ja järelloost. Kolmas saal andis ülevaate Mahtra sõjast, selle eel- ja järelloost.

Nägime 1856. aasta seaduseraamatuga algust saanud sündmuste Nägime 1856. aasta seaduseraamatuga algust saanud sündmuste eksponaate, käega sai katsuda sõjasündmustega seotud käeraudu, eksponaate, käega sai katsuda sõjasündmustega seotud käeraudu, pildistada kadalippu ning tutvuda ülestõusust osavõtjate Siberi-elu pildistada kadalippu ning tutvuda ülestõusust osavõtjate Siberi-elu fotomaterjaliga. Seejärel vaatasime videofilmi Mahtra sõja fotomaterjaliga. Seejärel vaatasime videofilmi Mahtra sõja juubelipidustustest. Kogu tegevus toimus muuseumis eesti keeles. juubelipidustustest. Kogu tegevus toimus muuseumis eesti keeles. Õpilased said ülevaate E. Vilde romaani “Mahtra sõda” eel- ja Õpilased said ülevaate E. Vilde romaani “Mahtra sõda” eel- ja järelloost, romaani tähtsusest eesti kirjanduses. järelloost, romaani tähtsusest eesti kirjanduses.

Eeru kõrtsEeru kõrts

Eeru kõrtsis tutvustati lühidalt kõrtside ajalugu. Meile räägiti ka Eeru kõrtsi Eeru kõrtsis tutvustati lühidalt kõrtside ajalugu. Meile räägiti ka Eeru kõrtsi ajaloost. Selgus, et see on ainuke Eestis säilinud talupojakõrts. Mahtra sõja ajaloost. Selgus, et see on ainuke Eestis säilinud talupojakõrts. Mahtra sõja päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava päevil kujunes Eeru kõrts paigaks, kus toimusid mitmed määrava tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule tähtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Kõrtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda, mis kestis vaid ühe päeva, suunduti Mahtrasse. Siin anti pärast sõda, mis kestis vaid ühe päeva, haavatutele esimest abi.haavatutele esimest abi.

Kuulasime kõrtsinalju, mängisime mänge, lahendasime mõistatusi ja Kuulasime kõrtsinalju, mängisime mänge, lahendasime mõistatusi ja laulsime nii eesti kui vene rahvalaule. Programm oli huvitav, laulsime nii eesti kui vene rahvalaule. Programm oli huvitav, pererahvas lahke ja lustakas. Olemise tegi mõnusaks krõbe ahjusoe pererahvas lahke ja lustakas. Olemise tegi mõnusaks krõbe ahjusoe leib ja põlevate küünalde kuma. Läbi mängude ja laulude oli leib ja põlevate küünalde kuma. Läbi mängude ja laulude oli kadunud hirmubarjäär eesti keelt emakeelena rääkivate õpilastega kadunud hirmubarjäär eesti keelt emakeelena rääkivate õpilastega suhtlemisel.suhtlemisel.

Velise Sillaotsa TalumuuseumVelise Sillaotsa Talumuuseum

Velise Sillaotsa Talumuuseumisse jõudsime õhtu hakul. Siin saime ülevaate Velise Sillaotsa Talumuuseumisse jõudsime õhtu hakul. Siin saime ülevaate maarahva elust-olust, töödest ja tegemistest ning tööriistadest 19. sajandi maarahva elust-olust, töödest ja tegemistest ning tööriistadest 19. sajandi keskpaigast kuni lähiminevikuni. Näituseruumis uudistasime väljapanekut keskpaigast kuni lähiminevikuni. Näituseruumis uudistasime väljapanekut eesti lindude elust, kuulasime audiolt linnulaulu. Pärast eksponaatidega eesti lindude elust, kuulasime audiolt linnulaulu. Pärast eksponaatidega tutvumist jaotati õpilased kahte segarühma. Üks rühm läks Maie Kuzmini ja tutvumist jaotati õpilased kahte segarühma. Üks rühm läks Maie Kuzmini ja Liivi Miili saatel talukööki kakku küpsetama ja teine Piret Marksiga Liivi Miili saatel talukööki kakku küpsetama ja teine Piret Marksiga aidaalusele savitööd tegemaaidaalusele savitööd tegema..

Tegutsedes eestikeelse juhenduse järgi rühmatöös, kogesid vene keelt Tegutsedes eestikeelse juhenduse järgi rühmatöös, kogesid vene keelt emakeelena rääkivad õpilased käelist eduelamust võrdselt eesti lastega ja emakeelena rääkivad õpilased käelist eduelamust võrdselt eesti lastega ja see tegi meele rõõmsaks ning pani eesti keeles leivalaulugi kaasa laulma. see tegi meele rõõmsaks ning pani eesti keeles leivalaulugi kaasa laulma. Kui töö valmis, vahetasime rühmad ja jälle olid kõik õpilased elavalt Kui töö valmis, vahetasime rühmad ja jälle olid kõik õpilased elavalt tegevuses ning kogu tegevust saatis sõbralik ja mõistev suhtumine. Kuni tegevuses ning kogu tegevust saatis sõbralik ja mõistev suhtumine. Kuni kakukesed küpsesid ja hobuserauad tahenesid, seati korda lõkkeplats, kakukesed küpsesid ja hobuserauad tahenesid, seati korda lõkkeplats, lõiguti valmis salatid, kiiguti suurel talukiigel, tutvuti eri liiki ja vormi puude lõiguti valmis salatid, kiiguti suurel talukiigel, tutvuti eri liiki ja vormi puude ning põõsastega dendro- ja metsapargis.ning põõsastega dendro- ja metsapargis.

Tugiõpilased olid väga tublid ja ettevõtlikud ning varsti küpsetasid Tugiõpilased olid väga tublid ja ettevõtlikud ning varsti küpsetasid kõik koos – vene ja eesti noored – õlg õla kõrval vorstikesi, mida kõik koos – vene ja eesti noored – õlg õla kõrval vorstikesi, mida söödi seistes ühise pika laua taga. Hammustati kõrvale oma märgi söödi seistes ühise pika laua taga. Hammustati kõrvale oma märgi ja ehtsa taluvõiga kakku ning joodi peale teed või piima. Lõbus ja ehtsa taluvõiga kakku ning joodi peale teed või piima. Lõbus meeleolu, imetore ilm, huvitav ümbrus ja tegevus olid loonud selleks meeleolu, imetore ilm, huvitav ümbrus ja tegevus olid loonud selleks soodsa õhkkonna ning üleminek teisele keelele näis olevat loomulik soodsa õhkkonna ning üleminek teisele keelele näis olevat loomulik protsess. protsess.

Võerahansu puhkemajaVõerahansu puhkemaja

Võerahansu puhkemajja jõudes olime kõik Võerahansu puhkemajja jõudes olime kõik väsinud, kuid täis entusiasmi ja tahet edasi väsinud, kuid täis entusiasmi ja tahet edasi tegutseda. tegutseda. Õpilased käisid küsimas, et kas me Õpilased käisid küsimas, et kas me ikka homme ka Märjamaa lastega kohtume.ikka homme ka Märjamaa lastega kohtume.

Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. september 2008 26. september 2008

Märjamaa Gümnaasiumit tutvustas direktor Andres Elmik isiklikult. Märjamaa Gümnaasiumit tutvustas direktor Andres Elmik isiklikult. Käisime läbi kooli tähtsamad ruumid, kuulasime direktori seletusi ja Käisime läbi kooli tähtsamad ruumid, kuulasime direktori seletusi ja saime ülevaate tema uutest plaanidest. Selline vastuvõtt motiveeris saime ülevaate tema uutest plaanidest. Selline vastuvõtt motiveeris õpilasi minema koos tugiõpilastega algul informaatika ja seejärel õpilasi minema koos tugiõpilastega algul informaatika ja seejärel inglise keele tundi. Informaatikatunnis täitsid õpilased paaristööna inglise keele tundi. Informaatikatunnis täitsid õpilased paaristööna (vene-eesti) Laine Lemmiku koostatud arvutitugist ülesannet eepose (vene-eesti) Laine Lemmiku koostatud arvutitugist ülesannet eepose „Kalevipoeg“ kohta /„Kalevipoeg“ kohta /www.hot.ee/www.hot.ee/lainelemmiklainelemmik/ ./ . Inglise keele Inglise keele tunnis võisid õpilased võrrelda oma võõrkeeleoskust rühmatöös. tunnis võisid õpilased võrrelda oma võõrkeeleoskust rühmatöös.

Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Märjamaa Maarja KoguduseMärjamaa Maarja Koguduse

Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Märjamaa Maarja KoguduseEesti Evangeelse Luterliku Kiriku Märjamaa Maarja Koguduse õpetaja Illimar Toometi saatel tutvusid õpilased kiriku ajalooga. õpetaja Illimar Toometi saatel tutvusid õpilased kiriku ajalooga. Õpetaja rääkis Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutuga „Põhja konn“ seotud Õpetaja rääkis Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutuga „Põhja konn“ seotud uskumustest. Õpilased võisid ronida gooti stiilis kindluskiriku torni ja uskumustest. Õpilased võisid ronida gooti stiilis kindluskiriku torni ja nautida kaunist vaadet. Seejärel tutvuti Märjamaa alevi nautida kaunist vaadet. Seejärel tutvuti Märjamaa alevi peatänavaga, kus veel saja aasta eest ristusid viie mõisa piirid. Jõhvi peatänavaga, kus veel saja aasta eest ristusid viie mõisa piirid. Jõhvi õpilased said ülevaate 20. sajandi esimesele poolele iseloomulikust õpilased said ülevaate 20. sajandi esimesele poolele iseloomulikust puiterhitektuurist, mis Kirde-Eestis on tänaseks hävitatud.puiterhitektuurist, mis Kirde-Eestis on tänaseks hävitatud.

Rõõmustades ikka ja jälle imelise ilma üle, jalutasime läbi aleviku Rõõmustades ikka ja jälle imelise ilma üle, jalutasime läbi aleviku tagasi koolimaja juurde, kus tutvusime Märjamaa ujula ja tagasi koolimaja juurde, kus tutvusime Märjamaa ujula ja staadioniga. Meie poisid olid vaimustuses skatepargist ja staadioniga. Meie poisid olid vaimustuses skatepargist ja jalgpalliväljakust. Siin märkasime, et eesti ja vene noormehed on jalgpalliväljakust. Siin märkasime, et eesti ja vene noormehed on leidnud ühise keele, ja see keel oli eesti keel. Sööklas sõid õpilased leidnud ühise keele, ja see keel oli eesti keel. Sööklas sõid õpilased koos lõunat ja siis istusime bussidesse. Tee viis Jalasele Gildemanni koos lõunat ja siis istusime bussidesse. Tee viis Jalasele Gildemanni kaminameistrite juurde. kaminameistrite juurde.

Gildemann Dolomite DesignGildemann Dolomite Design

Gildemann Dolomite Designse peahoone ees ootasid meid eesti Gildemann Dolomite Designse peahoone ees ootasid meid eesti filoloogid Leo ja Aino Villand, kelle saatel tutvusime algul tehases filoloogid Leo ja Aino Villand, kelle saatel tutvusime algul tehases tootmise, disaini, kivinäidistega. Selgus, et vandlivärvi dolomiidist tootmise, disaini, kivinäidistega. Selgus, et vandlivärvi dolomiidist kaminad, sambad, postamendid, portaalid, vapi- ja ehituskivid, kaminad, sambad, postamendid, portaalid, vapi- ja ehituskivid, balustraadid, ristimisvaagnad, purskkaevud, peegliraamid, balustraadid, ristimisvaagnad, purskkaevud, peegliraamid, aknalauad, trepiastmed, urnid, küünlajalad ja palju muud on nõutud aknalauad, trepiastmed, urnid, küünlajalad ja palju muud on nõutud tooteartiklid keskajast saadik. tooteartiklid keskajast saadik.

Saime teada, et hilisgooti nimekaim kiviraidur Gert Koningk külastas Saime teada, et hilisgooti nimekaim kiviraidur Gert Koningk külastas 1527. aasta suvel kivimurdu, et valida välja kivi oma tuntuima töö, 1527. aasta suvel kivimurdu, et valida välja kivi oma tuntuima töö, Suure Rannavärava vapitahvli tarbeks, mis seisab pealinnas Paksu Suure Rannavärava vapitahvli tarbeks, mis seisab pealinnas Paksu Margareeta kõrval tänaseni. Pärast ekskursiooni rääkis dotsent Leo Margareeta kõrval tänaseni. Pärast ekskursiooni rääkis dotsent Leo Villand lugusid Kalevipojaga seotud kividest Eestimaal. Õpilased Villand lugusid Kalevipojaga seotud kividest Eestimaal. Õpilased uudistasid kalevipoja-aegseid tööriistu. L. Villand jutustas ka Muuga uudistasid kalevipoja-aegseid tööriistu. L. Villand jutustas ka Muuga mõisast ja koos meenutati katkeid E. Vilde lastejutust “Minu mõisast ja koos meenutati katkeid E. Vilde lastejutust “Minu esimesed triibulised”. Seejärel istusime jälle bussidesse ja sõitsime esimesed triibulised”. Seejärel istusime jälle bussidesse ja sõitsime läbi kauni sügismetsa Varbola poole.läbi kauni sügismetsa Varbola poole.

Varbola maalinnVarbola maalinn Varbola maalinn on Eesti ja kogu Baltikumi võimsamaid muinaslinnuseid, Varbola maalinn on Eesti ja kogu Baltikumi võimsamaid muinaslinnuseid,

mis rajati 11.-12. sajandil ning kaotas oma kaitsefunktsiooni pärast Jüriöö mis rajati 11.-12. sajandil ning kaotas oma kaitsefunktsiooni pärast Jüriöö ülestõusu (1343-1345). Muinaslinnus kandis 13. sajandi vanavene ülestõusu (1343-1345). Muinaslinnus kandis 13. sajandi vanavene kroonikais nime "Varblase nokk" ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi kroonikais nime "Varblase nokk" ja tema kohta öeldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Linnust on mainitud ka eeposes pole suutnud seda linnust vallutada. Linnust on mainitud ka eeposes “Kalevipoeg”. Õpilased tutvusid ainulaadse 13 m sügavuse kaevuga, “Kalevipoeg”. Õpilased tutvusid ainulaadse 13 m sügavuse kaevuga, kiviheitemasinate, piiramistorni ja müürilõhkujaja. Pilku köitsid ka Varbola kiviheitemasinate, piiramistorni ja müürilõhkujaja. Pilku köitsid ka Varbola puupäevadest pärit puuskulptuurid.puupäevadest pärit puuskulptuurid.

Kui kõik üle vaadatud, kogunesime laululava ette ja Kui kõik üle vaadatud, kogunesime laululava ette ja jaotasime õpilased väikerühmadesse (5 vene ja 5 eesti jaotasime õpilased väikerühmadesse (5 vene ja 5 eesti last). Iga rühm sai Eno Raua töötlusena ilmunud last). Iga rühm sai Eno Raua töötlusena ilmunud “Kalevipoja” ja rühma esindaja tõmbas loosiga vastava “Kalevipoja” ja rühma esindaja tõmbas loosiga vastava peatüki, mille rühm pidi instseneerima. Rühmad leidsid peatüki, mille rühm pidi instseneerima. Rühmad leidsid linnuse territooriumil proovipaiga ja pool tundi kostus linnuse territooriumil proovipaiga ja pool tundi kostus igast ilmakaarest vaid lõbusat lavastamismelu. igast ilmakaarest vaid lõbusat lavastamismelu.

Kui aeg täis, koguneti jälle lava ette ja algas suur ja lõbus etendus. Kui aeg täis, koguneti jälle lava ette ja algas suur ja lõbus etendus. Oli tohutult kahju, et puudus filmimisvõimalus. Noorte fantaasia oli Oli tohutult kahju, et puudus filmimisvõimalus. Noorte fantaasia oli võrratu. Igas rühmas osalesid kõik õpilased ja nad kõik püüdsid oma võrratu. Igas rühmas osalesid kõik õpilased ja nad kõik püüdsid oma rolli mängida kõige paremini. Nii õpetajad, bussijuhid kui lapsed ise rolli mängida kõige paremini. Nii õpetajad, bussijuhid kui lapsed ise said võrratu elamuse osalisteks. Vennastunult sõideti Märjamaa said võrratu elamuse osalisteks. Vennastunult sõideti Märjamaa poole tagasi, ikka ja jälle naeru ja naljaga meenutades, kuidas üks poole tagasi, ikka ja jälle naeru ja naljaga meenutades, kuidas üks või teine oma rolli täitis. või teine oma rolli täitis.

Märjamaa GümnaasiumMärjamaa Gümnaasium

Märjamaa gümnaasiumis liitus meie tegevusega kohalik ajakirjanik Reet Saar, kes intervjueeris Märjamaa gümnaasiumis liitus meie tegevusega kohalik ajakirjanik Reet Saar, kes intervjueeris külalisõpilasi ja avaldas nende eesti keele kasutusele kiitust. Selline suhtumine tõstis tublisti meie külalisõpilasi ja avaldas nende eesti keele kasutusele kiitust. Selline suhtumine tõstis tublisti meie enesehinnangut ja meeleolu. Kogunesime eesti keele ja kirjanduse kabinetti, kus 6 tugiõpilast, enesehinnangut ja meeleolu. Kogunesime eesti keele ja kirjanduse kabinetti, kus 6 tugiõpilast, kes valiti loosiga, pidid läbi viima viktoriini. Küsimused Märjamaa kohta olid lustakad ja koostatud kes valiti loosiga, pidid läbi viima viktoriini. Küsimused Märjamaa kohta olid lustakad ja koostatud nii, et esitähtedest saadi sõna “KALEVIPOEG”. Väikerühmad istusid pead koos laudade taga ja nii, et esitähtedest saadi sõna “KALEVIPOEG”. Väikerühmad istusid pead koos laudade taga ja klassi täitis eestikeelne põnevust täis sumin. Kui viktoriini võitjad olid välja kuulutatud ja auhinnad klassi täitis eestikeelne põnevust täis sumin. Kui viktoriini võitjad olid välja kuulutatud ja auhinnad jagatud, pidid külalisõpilased lahkuma, kuid paistis, et täna oli see valusam kui eile ja Märjamaa jagatud, pidid külalisõpilased lahkuma, kuid paistis, et täna oli see valusam kui eile ja Märjamaa lapsed tulid meid bussini saatma. lapsed tulid meid bussini saatma.

Võerahansu puhkemajaVõerahansu puhkemaja Võerahansu puhkemajas ootas meid kaminasaalis külluslik rootsi Võerahansu puhkemajas ootas meid kaminasaalis külluslik rootsi

laud, ülakorrusel soe dušš ja pehmed voodid. Õhtul tulid meile aga laud, ülakorrusel soe dušš ja pehmed voodid. Õhtul tulid meile aga külalised – Märjamaa noored oma transpordiga - ja kuni öörahuni külalised – Märjamaa noored oma transpordiga - ja kuni öörahuni kostis väljast kiigeplatsilt nii aktsendiga kui perfektset eestikeelset kostis väljast kiigeplatsilt nii aktsendiga kui perfektset eestikeelset kõnet. Elevus oli seda suurem, et see “ühisüritus” täiesti ootamatu. kõnet. Elevus oli seda suurem, et see “ühisüritus” täiesti ootamatu.

Lydia Koidula Lydia Koidula 27. september 2008 27. september 2008

Konuvere sill. Kuuevõlviline ja 110-meetrine kivisild Via Baltical on üks Konuvere sill. Kuuevõlviline ja 110-meetrine kivisild Via Baltical on üks Märjamaa valla sümboleid. Õpetaja Laine Lemmik rääkis nii silla ehitamisest Märjamaa valla sümboleid. Õpetaja Laine Lemmik rääkis nii silla ehitamisest ja tähtsusest kui ka Märjamaa omapärasest loodusest. Õpilased said teada, ja tähtsusest kui ka Märjamaa omapärasest loodusest. Õpilased said teada, et Märjamaa on pindalalt Eesti suurim vald, kus leidub soid, karstialasid, et Märjamaa on pindalalt Eesti suurim vald, kus leidub soid, karstialasid, loometsi ning viljakaid põllumaid; maavaradest paasi, dolomiiti, kruusa, loometsi ning viljakaid põllumaid; maavaradest paasi, dolomiiti, kruusa, liiva, turvast, 55% valla territooriumist katavad metsad. Said teada, mis on liiva, turvast, 55% valla territooriumist katavad metsad. Said teada, mis on kohalikus keelepruugis “nõmm” ja “järtad”. kohalikus keelepruugis “nõmm” ja “järtad”.

PärnuPärnu

Pärnusse jõudes jagunesid õpilased väikerühmadesse ja Pärnusse jõudes jagunesid õpilased väikerühmadesse ja tugiõpilased viisid oma külalised eelnevalt koostatud tugiõpilased viisid oma külalised eelnevalt koostatud marsruuti mööda linnaekskursioonile. Tore oli näha, marsruuti mööda linnaekskursioonile. Tore oli näha, kuidas rühmad “sõpruse sillal” elavalt vesteldes, kuidas rühmad “sõpruse sillal” elavalt vesteldes, teineteist aidates ja järele oodates muuli tippu rühkisid. teineteist aidates ja järele oodates muuli tippu rühkisid. Avanenud vaatepilt oli nii võimas, et tegi isegi poiste Avanenud vaatepilt oli nii võimas, et tegi isegi poiste meeled härdaks.meeled härdaks.

LLyydia Koidula dia Koidula memoriaalmuuseummemoriaalmuuseum

Lidia Koidula memoriaalmuuseumisLidia Koidula memoriaalmuuseumis istusid õpilased 19. sajandi istusid õpilased 19. sajandi keskpaiga tüüpiliseskeskpaiga tüüpilises koolitoas koolipinki, kuulasid ettekannet Lydia Koidula koolitoas koolipinki, kuulasid ettekannet Lydia Koidula lapsepõlvest ja kooliaastatest, tema elust ja loomingust Tartus ja lapsepõlvest ja kooliaastatest, tema elust ja loomingust Tartus ja Kroonlinnas. 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõe koolimaja, kus aastail Kroonlinnas. 1850. aastal ehitatud Pärnu Ülejõe koolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja „Perno Postimehe" toimetus andis 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja „Perno Postimehe" toimetus andis õpilastele ettekujutuse tollasest elu-olust ja Jannsenite kodusest õpilastele ettekujutuse tollasest elu-olust ja Jannsenite kodusest õhkkonnast. Pärast muuseumi said õpilased tund aega vabalt linnaga õhkkonnast. Pärast muuseumi said õpilased tund aega vabalt linnaga tutvuda.tutvuda.

Tervise Paradiis OÜTervise Paradiis OÜ Tervise Paradiis OÜ koolipakett pakkus Tervise Paradiis OÜ koolipakett pakkus

õpilastele lõuna ja veepargi külastuse. õpilastele lõuna ja veepargi külastuse.

Endla teaterEndla teater Endla teatri saal, kus näitleja on vahetus kontaktis vaatajaga, Endla teatri saal, kus näitleja on vahetus kontaktis vaatajaga,

erineb suuresti Jõhvi Kontserdimaja hiigellavast, -saalist. Nägime, erineb suuresti Jõhvi Kontserdimaja hiigellavast, -saalist. Nägime, kuidas terve saalitäis eestlasi rõkkab naerust ja plaksutab südamest. kuidas terve saalitäis eestlasi rõkkab naerust ja plaksutab südamest. Esitlus oli arusaadav, sest noored näitlejad mängisid nii, et särk Esitlus oli arusaadav, sest noored näitlejad mängisid nii, et särk higist märg. Tänu lavastuse kaasaegsele lahendusele ja, mis salata, higist märg. Tänu lavastuse kaasaegsele lahendusele ja, mis salata, koomiliselt ning ettearvamatult purunenud sohvajalale, haaras koomiliselt ning ettearvamatult purunenud sohvajalale, haaras etendus kaasa nii noore kui vana, nii eestlase kui venelase. Tundus, etendus kaasa nii noore kui vana, nii eestlase kui venelase. Tundus, et just nii ja just sellises meeleolus pidigi meie üritus lõppema.et just nii ja just sellises meeleolus pidigi meie üritus lõppema.

jätkub…jätkub…

JõuludJõuludPaari kuu pärast said samad õpilasgrupid uuesti kokku Paari kuu pärast said samad õpilasgrupid uuesti kokku Velise Sillaotsa Talumuuseumis. Seekord tutvustasid Velise Sillaotsa Talumuuseumis. Seekord tutvustasid Märjamaa õpilased jõulukombeid, mängiti Märjamaa õpilased jõulukombeid, mängiti rahvamänge. Seda üritust näidati detsembrikuus rahvamänge. Seda üritust näidati detsembrikuus Kohtla-Järve venekeelses kaabetelevisiooni (Kohtla-Järve venekeelses kaabetelevisiooni (httphttp://://www.lites.eewww.lites.ee//rusrus//index.phpindex.php) saates.) saates.

KeelelaagerKeelelaager

JõhviJõhvi

Projektijuht – Laine JüriseProjektijuht – Laine Jürise

Õpetajad – Laine LemmikÕpetajad – Laine Lemmik Olga Bulajeva Olga Bulajeva