of 36/36
Jõhvi Vene Gümnaasium Jõhvi Vene Gümnaasium Märjamaa Gümnaasium Märjamaa Gümnaasium Läbi keele ja kultuuri Läbi keele ja kultuuri Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni Eesti ajaloo ja kirjanduse mõistmiseni

Keel Ja Kultuur

  • View
    1.333

  • Download
    4

Embed Size (px)

Text of Keel Ja Kultuur

  • 1. Jhvi Vene Gmnaasium Mrjamaa Gmnaasium Lbi keele ja kultuuriEesti ajaloo ja kirjanduse mistmiseni

2. Eduard Vilde 25. september 2008

  • Eduard Vilde m uuseumis oli esimeseks llatuseks see, et hel eesti kirjanikul vis olla nii suur elamine. pilastel oli kujunenud arvamus, et eesti kirjanik on lbi aegade olnud vaene.Giid Piret Meos tutvustas pilastele eesti keeles rikkalikku muuseumivara, pilased said vabalt mda 6-toalist korterit ringi liikuda ja iseseisvalt stendidega tutvuda.

3.

  • Muuseumi psiekspositsioon andis levaate kirjaniku elust ja loomeprandist ning 1920ndate linnakodaniku elulaadist. Seejrel algas hasartne otsingumng, mille kigus pidid pilased les leidma peitepiltidel kujutatud esemed ja pildid eesti keeles allkirjastama.

4.

  • Mng tekitas telise elevuse tnu meisterlikult koostatud tlehele. Kui kik tlehed olid tidetud, vaadati 15-minutilist videofilmiEduard Vilde elu karikatuuris . Antud filmi on vimalik vaadata vaid selles muuseumis ning filmi unikaalsus lisas vaatamisele vlu ja pnevust.

5. Kohila Veskibaar

  • Kohila Veskibaaris sid pilased lunat pika puidust laua taga ruumis, mis oli tis eelmiste sajandite asju ja hngu. Eestikeelne teenindamine ja maitsev eestipraselt valmistatud seapraad kartulite ja kapsastega, mis serveeriti suurtel liudadel, tekitas pilastes htekuuluvuse ja turvalisuse tunde, petas jagama toitu lauakaaslastega.

6. Mahtra talurahvamuuseum

  • Mahtra talurahvamuuseumis ootas meid Mrjamaa Gmnaasiumi buss ja petaja Laine Lemmik.ks segarhm sitis Eeru Krtsi ja teine astus sisse muuseumihoonesse, et siis hiljem vahetada osad. Teadur Rait Talvoja juhendusel liiguti koos tugipilastega (2-4 liikmelised grupid) mda kolme ekspositsioonisaali ja tutvuti talupoja elu-oluga 19. sajandil.

7.

  • pilased said psinituse esimeses saalis triistade, tarbeesemete, talupoja eluruumide sisustuse ja fotosuurenduste kaudu ettekujutuse Eesti talupoja elust 19. sajandil. Teises saalis oli mbliga sisustatud misanurk. Keyserlingid, Krusensternid, Staalid - need olid Luna-Harjumaa nimekamad misnikesuguvsad, kelle vapid ja sugupuud on saalis samuti tutvumiseks vlja pandud. Kolmas saal andis levaate Mahtra sjast, selle eel- ja jrelloost.

8.

  • Ngime 1856. aasta seaduseraamatuga algust saanud sndmuste eksponaate, kega sai katsuda sjasndmustega seotud keraudu, pildistada kadalippu ning tutvuda lestusust osavtjate Siberi-elu fotomaterjaliga. Seejrel vaatasime videofilmi Mahtra sja juubelipidustustest. Kogu tegevus toimus muuseumis eesti keeles. pilased said levaate E. Vilde romaani Mahtra sda eel- ja jrelloost, romaani thtsusest eesti kirjanduses.

9. Eeru krts

  • Eeru krtsis tutvustati lhidalt krtside ajalugu. Meile rgiti ka Eeru krtsi ajaloost. Selgus, et see on ainuke Eestis silinud talupojakrts. Mahtra sja pevil kujunes Eeru krts paigaks, kus toimusid mitmed mrava thtsusega kogunemised. Siin uurisid Atla ja Mahtra talumehed peerutule valgel vastuhaku ajendiks saanud uut talurahvaseadust. Krtsi kogunesid 1858. aasta 2. juuni varahommikul arvukad talumeeste salgad, koos suunduti Mahtrasse. Siin anti prast sda, mis kestis vaid he peva, haavatutele esimest abi.

10.

  • Kuulasime krtsinalju, mngisime mnge, lahendasime mistatusi ja laulsime nii eesti kui vene rahvalaule. Programm oli huvitav, pererahvas lahke ja lustakas. Olemise tegi mnusaks krbe ahjusoe leib ja plevate knalde kuma. Lbi mngude ja laulude oli kadunud hirmubarjr eesti keelt emakeelena rkivate pilastega suhtlemisel.

11. Velise Sillaotsa Talumuuseum

  • Velise Sillaotsa Talumuuseumisse judsime htu hakul. Siin saime levaate maarahva elust-olust, tdest ja tegemistest ning triistadest 19. sajandi keskpaigast kuni lhiminevikuni. Nituseruumis uudistasime vljapanekut eesti lindude elust, kuulasime audiolt linnulaulu. Prast eksponaatidega tutvumist jaotati pilased kahte segarhma. ks rhm lks Maie Kuzmini ja Liivi Miili saatel talukki kakku kpsetama ja teine Piret Marksiga aidaalusele savitd tegema .

12.

  • Tegutsedes eestikeelse juhenduse jrgi rhmats, kogesid vene keelt emakeelena rkivad pilased kelist eduelamust vrdselt eesti lastega ja see tegi meele rmsaks ning pani eesti keeles leivalaulugi kaasa laulma. Kui t valmis, vahetasime rhmad ja jlle olid kik pilased elavalt tegevuses ning kogu tegevust saatis sbralik ja mistev suhtumine. Kuni kakukesed kpsesid ja hobuserauad tahenesid, seati korda lkkeplats, liguti valmis salatid, kiiguti suurel talukiigel, tutvuti eri liiki ja vormi puude ning psastega dendro- ja metsapargis.

13.

  • Tugipilased olid vga tublid ja ettevtlikud ning varsti kpsetasid kik koos vene ja eesti noored lg la krval vorstikesi, mida sdi seistes hise pika laua taga. Hammustati krvale oma mrgi ja ehtsa taluviga kakku ning joodi peale teed vi piima. Lbus meeleolu, imetore ilm, huvitav mbrus ja tegevus olid loonud selleks soodsa hkkonna ning leminek teisele keelele nis olevat loomulik protsess.

14. Verahansu puhkemaja

  • Verahansu puhkemajja judes olime kik vsinud, kuid tis entusiasmi ja tahet edasi tegutseda.pilased kisid ksimas, et kas me ikka homme ka Mrjamaa lastega kohtume.

15. Friedrich Reinhold Kreutzwald 26. september 2008

  • Mrjamaa Gmnaasiumit tutvustas direktor Andres Elmik isiklikult. Kisime lbi kooli thtsamad ruumid, kuulasime direktori seletusi ja saime levaate tema uutest plaanidest. Selline vastuvtt motiveeris pilasi minema koos tugipilastega algul informaatika ja seejrel inglise keele tundi. Informaatikatunnis titsid pilased paaristna (vene-eesti) Laine Lemmiku koostatud arvutitugist lesannet eepose Kalevipoeg kohta / www.hot.ee/ lainelemmik / . Inglise keele tunnis visid pilased vrrelda oma vrkeeleoskust rhmats.

16. Eesti Evangeelse Luterliku Kirik Mrjamaa Maarja Koguduse

  • Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Mrjamaa Maarja Koguduse petaja Illimar Toometi saatel tutvusid pilased kiriku ajalooga. petaja rkis Fr. R. Kreutzwaldi muinasjutuga Phja konn seotud uskumustest. pilased visid ronida gooti stiilis kindluskiriku torni ja nautida kaunist vaadet. Seejrel tutvuti Mrjamaa alevi peatnavaga, kus veel saja aasta eest ristusid viie misa piirid. Jhvi pilased said levaate 20. sajandi esimesele poolele iseloomulikust puiterhitektuurist, mis Kirde-Eestis on tnaseks hvitatud.

17.

  • Rmustades ikka ja jlle imelise ilma le, jalutasime lbi aleviku tagasi koolimaja juurde, kus tutvusime Mrjamaa ujula ja staadioniga. Meie poisid olid vaimustuses skatepargist ja jalgpallivljakust. Siin mrkasime, et eesti ja vene noormehed on leidnud hise keele, ja see keel oli eesti keel. Sklas sid pilased koos lunat ja siis istusime bussidesse. Tee viis Jalasele Gildemanni kaminameistrite juurde.

18. Gildemann Dolomite Design

  • Gildemann Dolomite Designse peahoone ees ootasid meid eesti filoloogid Leo ja Aino Villand, kelle saatel tutvusime algul tehases tootmise, disaini, kivinidistega. Selgus, et vandlivrvi dolomiidist kaminad, sambad, postamendid, portaalid, vapi- ja ehituskivid, balustraadid, ristimisvaagnad, purskkaevud, peegliraamid, aknalauad, trepiastmed, urnid, knlajalad ja palju muud on nutud tooteartiklid keskajast saadik.

19.

  • Saime teada, et hilisgooti nimekaim kiviraidur Gert Koningk klastas 1527. aasta suvel kivimurdu, et valida vlja kivi oma tuntuima t, Suure Rannavrava vapitahvli tarbeks, mis seisab pealinnas Paksu Margareeta krval tnaseni. Prast ekskursiooni rkis dotsent Leo Villand lugusid Kalevipojaga seotud kividest Eestimaal. pilased uudistasid kalevipoja-aegseid triistu. L. Villand jutustas ka Muuga misast ja koos meenutati katkeid E. Vilde lastejutust Minu esimesed triibulised. Seejrel istusime jlle bussidesse ja sitsime lbi kauni sgismetsa Varbola poole.

20. Varbola maalinn

  • Varbola maalinn on Eesti ja kogu Baltikumi vimsamaid muinaslinnuseid, mis rajati 11.-12. sajandil ning kaotas oma kaitsefunktsiooni prast Jri lestusu (1343-1345). Muinaslinnuskandis 13. sajandi vanavene kroonikais nime "Varblase nokk" ja tema kohta eldakse uhkusega, et keegi pole suutnud seda linnust vallutada. Linnust on mainitud ka eeposes Kalevipoeg. pilased tutvusid ainulaadse 13 m sgavuse kaevuga, kiviheitemasinate, piiramistorni ja mrilhkujaja. Pilku kitsid ka Varbola puupevadest prit puuskulptuurid.

21.

  • Kui kik le vaadatud, kogunesime laululava ette ja jaotasime pilased vikerhmadesse (5 vene ja 5 eesti last). Iga rhm sai Eno Raua ttlusena ilmunud Kalevipoja ja rhma esindaja tmbas loosiga vastava peatki, mille rhm pidi instseneerima. Rhmad leidsid linnuse territooriumil proovipaiga ja pool tundi kostus igast ilmakaarest vaid lbusat lavastamismelu.

22.

  • Kui aeg tis, koguneti jlle lava ette ja algas suur ja lbus etendus. Oli tohutult kahju, et puudus filmimisvimalus. Noorte fantaasia oli vrratu. Igas rhmas osalesid kik pilased ja nad kik pdsid oma rolli mngida kige paremini. Nii petajad, bussijuhid kui lapsed ise said vrratu elamuse osalisteks. Vennastunult sideti Mrjamaa poole tagasi, ikka ja jlle naeru ja naljaga meenutades, kuidas ks vi teine oma rolli titis.

23. Mrjamaa Gmnaasium

  • Mrjamaa gmnaasiumis liitus meie tegevusega kohalik ajakirjanik Reet Saar, kes intervjueeris klalispilasi ja avaldas nende eesti keele kasutusele kiitust. Selline suhtumine tstis tublisti meie enesehinnangut ja meeleolu. Kogunesime eesti keele ja kirjanduse kabinetti, kus 6 tugipilast, kes valiti loosiga, pidid lbi viima viktoriini. Ksimused Mrjamaa kohta olid lustakad ja koostatud nii, et esithtedest saadi sna KALEVIPOEG. Vikerhmad istusid pead koos laudade taga ja klassi titis eestikeelne pnevust tis sumin. Kui viktoriini vitjad olid vlja kuulutatud ja auhinnad jagatud, pidid klalispilased lahkuma, kuid paistis, et tna oli see valusam kui eile ja Mrjamaa lapsed tulid meid bussini saatma.

24. Verahansu puhkemaja

  • Verahansu puhkemajas ootas meid kaminasaalis klluslik rootsi laud, lakorrusel soe du ja pehmed voodid. htul tulid meile aga klalised Mrjamaa noored oma transpordiga - ja kuni rahuni kostis vljast kiigeplatsilt nii aktsendiga kui perfektset eestikeelset knet. Elevus oli seda suurem, et see hisritus tiesti ootamatu.

25. Lydia Koidula 27. september 2008

  • Konuvere sill. Kuuevlviline ja 110-meetrine kivisild Via Baltical on ks Mrjamaa valla smboleid. petaja Laine Lemmik rkis nii silla ehitamisest ja thtsusest kui ka Mrjamaa omaprasest loodusest. pilased said teada, et Mrjamaa on pindalalt Eesti suurim vald, kus leidub soid, karstialasid, loometsi ning viljakaid pllumaid; maavaradest paasi, dolomiiti, kruusa, liiva, turvast, 55% valla territooriumist katavad metsad. Said teada, mis on kohalikus keelepruugis nmm ja jrtad.

26. Prnu

  • Prnusse judes jagunesid pilased vikerhmadesse ja tugipilased viisid oma klalised eelnevalt koostatud marsruuti mda linnaekskursioonile. Tore oli nha, kuidas rhmad spruse sillal elavalt vesteldes, teineteist aidates ja jrele oodates muuli tippu rhkisid. Avanenud vaatepilt oli nii vimas, et tegi isegi poiste meeled hrdaks.

27. L y dia Koidula memoriaalmuuseum

  • Lidia Koidula memoriaalmuuseumisistusid pilased 19. sajandi keskpaiga tpilises koolitoas koolipinki, kuulasid ettekannet Lydia Koidula lapseplvest ja kooliaastatest, tema elust ja loomingust Tartus ja Kroonlinnas. 1850. aastal ehitatud Prnu leje koolimaja, kus aastail 1850-1863 asus ka J. V. Jannseni kodu ja Perno Postimehe" toimetus andis pilastele ettekujutuse tollasest elu-olust ja Jannsenite kodusest hkkonnast. Prast muuseumi said pilased tund aega vabalt linnaga tutvuda.

28. Tervise Paradiis O

  • Tervise Paradiis O koolipakett pakkus pilastele luna ja veepargi klastuse.

29. Endla teater

  • Endla teatri saal, kus nitleja on vahetus kontaktis vaatajaga, erineb suuresti Jhvi Kontserdimaja hiigellavast, -saalist. Ngime, kuidas terve saalitis eestlasi rkkab naerust ja plaksutab sdamest. Esitlus oli arusaadav, sest noored nitlejad mngisid nii, et srk higist mrg. Tnu lavastuse kaasaegsele lahendusele ja, mis salata, koomiliselt ning ettearvamatult purunenud sohvajalale, haaras etendus kaasa nii noore kui vana, nii eestlase kui venelase. Tundus, et just nii ja just sellises meeleolus pidigi meie ritus lppema.

30. jtkub 31. Julud Paari kuu prast said samad pilasgrupid uuesti kokku Velise Sillaotsa Talumuuseumis. Seekord tutvustasid Mrjamaa pilased julukombeid, mngiti rahvamnge. Seda ritust nidati detsembrikuus Kohtla-Jrve venekeelses kaabetelevisiooni ( http :// www.lites.ee / rus / index.php ) saates. 32. Keelelaager 33. 34. Jhvi 35. 36. Projektijuht Laine Jrise petajad Laine Lemmik Olga Bulajeva