Küla mudel tehtud arenduskoolitusel 2005

Kool ja kogukond

Möödunud dekaadi kestel on käsil olnud maakoolide

abistamine et muuta nad enam vastukajaliseks oma

kogukondade vajadustele.

See lühiülevaade arutleb progressi valdkonnas:

koolide kasutamine kogukonna arengu ressursina.

See diskussioon peaks pakkuma huvi maaharitlastele,

kogukonna arengu praktiseerijaile ja

maakogukondade/omavalitsuste liidritele.

Maakoolid ja kogukonna vajadused

Maakoolid on traditsiooniliselt etendanud keskset

rolli oma kogukondades.

Põhihariduse andmise kõrval on nad sageli teeninud

kogukonna kultuurikeskusena.

Kogukond ja kool

Paljud maakogukonnad on silmitsi elukvaliteedi allakäiguga seoses 1980 majanduse mõõnaperioodiga ja 1990. globaalturu tingimuste kehtestumisega. Ettevõtteid on suletud ja paljud noored ja hea haridusega kodanikud on lahkunud linnadesse.

Täiendavalt, sotsiaalteenused, kaasa arvatud koolid, on regionaliseeritud või konsolideeritud kulude alandamise vahendina

Võimalusi jatkusuutlikuseks

Paljud maasektori eestkõnelejad usuvad et paljutõotav

suund revitalisatsioonile ja kogukondade ellujäämisele

peitub koostööpartnerluste loomisel koolidega

Visioon muutusteks

Siiski, tugevate partnerluste ehitamine pole kerge.

See nõuab ühist visiooni kogukonna ehitamise tähtsusest

ja kooli rollist kogukonna ulatusega pikaajalise muutuse

toetamisel.

Hea praktika näiteid

Koolid ja kogukonnad mõnedes maaregioonides on hakanud

koos töötama, et läbi viia katseid õpilastega, kes järgivad

nii hariduslikke kui ka kogukonna arengulisi eesmärke

Kolm tiheseoses varianti

Uurijad on identifitseerinud kolm selget, kuid seotud lähenemist,

mis võivad luua tugevaid suhteid koolide ja kogukondade vahel.

Iga lähenemisviis aitab õpilastel ja kogukonna liikmetel ületada

traditsionaalseid piire, mis on kogukondi ja koole lahutanud.

Kool kui kogukonna keskus

Esimene lahendus kasutab kooli kui kogukonna keskust. Kool saab elukestva õppe ressursiks ja laiaulatuslike teenuste levitamisvahendiks

Kooli ehitiste, tehnoloogiate ja hea haridusega õpetajaskonnaga saab luua ja läbi viia ulatuslikke hariduslikke ja ümberõppe võimalusi terve kogukonna jaoks.

Saab võrgustada koole ja kogukondi et aidata neil kasutada ressursse

ühiselt.

Tihe side õppekava kaudu

Teine lähenemisviis käsitleb kogukonda õppekava näol rõhutades kogukonna uuringut kogu tema kompleksuses.

Õpilased genereerivad informatsiooni kogukonna arenguks, läbi viies vajaduste hindamist, uurides ja monitoorides keskkonna ja maakasutuse mudeleid ja dokumenteerides koha ajalugu intervjuude ja fotoesseede abil.

Kui õpilased uurivad oma kogukonda ja on otseselt osalevad kohalike residentide elus, kalduvad nad väärtustama oma kogukonda kõrgemini.

Underi mälestuskivi tema isakodus Süllaotsal

Underi isakodu juurde minek 2005

Kohtumine Kaarina kooliga Soomest 2001

25 mail 2006

Kohateadlik õppekava

Haarab õpilasi õppima teadmisi oma kogukonna kohta läbi

otseste kohtumiste tema ajalooga.

Õpilased õpivad intervjueerima residente ja kokku seadma

narratiive mis aitavad alal hoida kogukondade ajaloolisi

kontekste tulevastele põlvkondadele.

Kolmas lähenemisviis, koolile põhinev ettevõte

... rõhutab kooli, kui ettevõtluse võimete arendajat.

Õpilased identifitseerivad potentsiaalseid teenuste vajadusi oma maakogukondades, asutavad ettevõtteid nende vajaduste suunal.

Maakoolide õppekava programmi REAL (Maa ettevõtlus läbi tegevusõppe). on asutanud ettevõtlusi, nagu: kingade parandus, delikatesside valmistamine ja päevahoiu keskus.

REAL on laiaulatuslik programm, mis viib läbi õppekava

koolitust ja toetavat võrgustikku.

Võidud ja kasud

Need kolm vastastikku seotud lähenemisviisi rajavad teed

mõtlemaks, kuidas koolid ja kogukonnad saavad töötada koos

vastastikuseks kasuks. Neist kooli-kogukonna partnerlustest

tulenevad pikaajalised võidud võivad tuua kaasa liiderjuhtimise

arengut, taasuuenenud kodanikuvastutust, ja taaselustunud

kogukonnatunnet.

Partnerlus

Kogukonna Arendamise Parnerlus, kujundati kohaliku

uuenemise ja kasvu võimekuse tugevdamiseks, kasutades

kohaliku koolipiirkonna ressursse nagu õpilased, õpetajad,

ehitised ja seadmed. Õpilaste osalemine võimaldas

noortel töötada täiskasvanutega kõrvuti ja arendada võimeid

ja kompetentse mis on vajalikud kodanike edukaks osalemiseks

Koha tähtsus Protsessi keskmes on koha tähtsus maainimeste uskumustes ja

väärtustes. Need inimesed valivad elu väikses maakogukonnas

kuna seal on midagi, mida nad kohas väärtustavad..

Nad võivad pidada väärtuseks keskkonda, inimesi, isolatsiooni,

võimalust olla iseseisev, väikest mõõtkava, või kombinatsiooni

neist karakteristikutest

Mis oleks ka põhjus, koht ja see, mida antud koht hakkab

tähendama loovad viljakandva pinna ühise eesmärgi ja

solidaarsuse tekkeks.

Mudeli rakendamine

Mudeliga liituvad visiooni ja konsensuse rajamise toimingud,

mis on sihitud kogukonna ühendamisele koostegevuseks.

Toimingud sisaldavad kogukonna ja kooli valmiduse

väljaselgitamist, kogukonna koordinaatori valikut ja

koolitamist ja seeria kohtumisi kogukonna liikmetega.

Kohtumised tipnevad koostööstruktuuri loomisega

kogukonna ja kooli jõustamiseks kohaliku arengu

probleemides. Osaledes neis tegevustes õpilased

arendavad vajalikke võimeid, et olla tegusad kogukonna

liikmed, tugevdada oma identiteete ja tööturuvalmidust.

Andmed

Kontekstid

Varjatud teadmine

Tegevus

Teadmine

Sotsialiseerimine= tegevus

ühiskonnaliikmena

Teadmise muundamine

Printsiibid

Protseduurid

Kontseptid

TarkusInternaliseerimine=sotsiaalsete väärtuste omaksvõtt

Eksternaliseerimine=/ osavõtlikkus/

Selge teadmineKombinatsioonid

Hea kool on kolmnurk, mille tippudeks on õpilane, õpetaja ja lapsevanem, sees aga koostöö ja hoolivus

KoostööHoolivus

Õpilane

Õpetaja Lapsevanem

Hea kooli mudel Lääne Virumaa Hariduspäevalt

Keskkonnafilosoofia ja loodusmõte Balti kultuuriruumis Jaan Undusk Ilmunud Sirp, 21 september 2007 edastab Balti-saksa filosoofi krahv Hermann Keyserling (1880–1946)mõtet:

“ Kultuur kui tervik saab tekkida ainult vaimse algatuse ja teatava loodusliku keskkonna ühismõjul, on oma loomult niisiis alati mingit tüüpi p a i g a t e a d v u sp a i g a t e a d v u s.”

Siia kuuluvad loodus, inimene, inimese ettevõtmised , s.o. kohalik praktika ja mõttemaailm

Reg_minister p6hikoolistÕpetajate Lehes 28 09 2007VALLO REIMAA, regionaalminister:

„Minu suurim mure on maakooli saatus – kuidas leida talle selles haridusruumis koht ?

Ja siin terendab mõttetalgulistele ning ka

lapsevanematele pikapäevakool ehk põhikool,

mis on ühtlasi huvikool, kohalik kultuurikeskus.

/ Järvamaa mõttetalgud /

Palade õpikoostöö partnerluse projekt:

2008- 2009Võimalik sisu: õpitegevused- - sotsiaalsete võimete suurendamine - kultuurikontaktid, - keeleõpe - ICT võimekus