Ilus MajaKaunis Ruum

Belliisi Seenemaa TK 3 dek

William Morris ja Arts and Crafts

liikumine

• 1861 avas Morris oma firma, 1875 a. Nimega Morris & Co (tegutses kuni 1940)

• Kunst peab oleme tõene ja ainult käsitsi tehtav kunst saab seda olla• Stiil: Laenas gootikast, kaasaegsest maalikunstist, prerafaeliitidelt

laenatud sensuaalne ja lineaarne joon• Ornamentide kasutus ükskõik mille kujundamisel• Ruum pidi olema kujundatud ühes ja samas stiilivõtmes• Kloostrarhidektuurile omane suletus ja asümmeetrilisus• Interjöörid : tühjus, mõnede elementidega (kamin) • Vaba liialdustest

Tänapäeva versioon Morrise loomingust

Historitsism Eestis

• Maitsetõrge mittleklassikalise arhitektuuri vastu• Seostub traditsioonilise kunstisümboolikaga• Otto Pius Hippius• Mitte ajaloostiilide imitatsioon, vaid loovus mis minevikuvormide

taaskasutamise kaudu püüdis luua mälu aktiveerivaid visuaalseid märke• Neogootika• Friedrich Ludwig von Maydell• Keila-Joa mõis, millele järgnesid veel mõned mõisad• Neorenessanss• Neomanerism• Mööblis esineb stiililine mitmekesisus• 1877 Lutheri vabrik, veekindel liim• Rudolf von Engelhardt

Narva Kirik, Otto Hippius

Alatskivi mõistahoone

Keila-Joa Mõis

Tool. Lutheri vabrik

Rudolf von Engelhardt

Konstruktiivne ratsionalism Ameerika Ühendriikides 19.sajandi lõpul ja 20. sajandi algul.Śeikerite stiil• Lihtsus, tehniline täpsus, liialdusteta vorm

• Raudsõrestikkonstruktsioon, maja monteeriti kokku tööstuslikult valmisdetailidest

• Ornament stiliseeriti ja selle osatähtsus viidi minimaalseks

Sullivan ja Adler: Auditorium Building, Chicago, 1887-89

Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95

Sullivan and Adler: Guaranty Building, Buffalo, 1894-95

Henry Hobson Richardson: Sever Hall, Harvard University, 1878-80.

Henry Hobson Richardson: Albany City Hall, New York, 1880-83.

Flatiron Building (Fuller Building) (1903) - New York, NY; Daniel Burnham, FAIA

Louis Sullivan and Dankmar Adler, 1890-91 , The Wainwright Building

Frank Lloyd Wright arhidektuur ja mööbel

• Orgaaniline arhitektuur, väljakasvamist loodusest• Oluliseks valgus, peab ruumi pääsema vähemalt kolmest küljest, millest

tulenes ristikujuline põhiplaan• Eritasandilised põrandapinnad• Klaasist Lükanduksed• Katuslagi• Suure akna või klaasseina taga jätkub toapõrand välisterassina• Siseruumidesse tellis kui ka maakivi, sobitades neid krohvseinte ja

puupaneelidega• Mööblis lihtsus, sirged jooned ja ristkülikulised vormid ( geomeetriliste-

kuubiliste vormidega)• Jaapanlik stiliseeritud vorm

1939 nädalavahetuse kodu F.L.Wright

Design: Frank Lloyd Wright

View of kitchen, Massaro House by Frank Lloyd Wright

Robie House, Chicago F. L. Wright

Robie Chair, F. L. Wright

Frank Lloyd Wright style

Shakerid

• Toolid mille vorm meenutab 18. saj. Inglismaa talupojatooli

• Tooli põhitunnuseks on sirge, redeliks kujundatud leen. ( Samamoodi tehti ka kiiktooli, lastetooli ja käetugedega tooli)

• Mööbel oli kerge

Juugendstiil

• Paljud eriilmelised stiilivariandid• Uus stiil oli “uus” ja vastandas end “vanale”• Kunsti- ja arhitektuuriarusaamade uuendamise nõue• Maja on tervik, üks organism, selles ei tohi leiduda midagi, mis

arhitektuurse tervikuga orgaaniliselt ei seostuks• Ruumide paigutus pidi olema kasutajale mugav, hakati projekteeritama “

seest välja”• Graniit, põllukivi, tellis• Dekoorimotiivid laenati floorast ja faunast (tavaliselt kujutati taimi ja lilli

koos nende varreosaga ja mõnikord ka juurega• Looma-ja linnuriigist eelistati pikakaelalisi linde, salamandrit, vähki ja krabi• Värvigamma au sees: violetsed, kahvatukollased, valged, õunrohelised jms.

Eriti paabulinnu värvid

• Vertikaalset gradatsiooni rõhutas kõrge kaldega katus ja välja venitatud kujuga aknad

• Maalingud või mosaiikpinnad

• Fassaadidel skulptuurid, mosaiigid

• Tervik kokku mõjub maaliliselt, ujuvalt

• Uued materjalid lisasid hoonele ekstravagantse ilme : fajanss, majoolika, kahhel

Riia

Palma de Mallorca, Hispaania

Henry van de Velde bürootool

• Dekoratiivne Juugend:*Belgia: Victor HortaGustave Serrurier-BovyHenry van de Velde- ülim maalilisus*Prantsusmaa:Õitsengu keskuseks – PariisHector Guimard- metrooRené Lalique- klaas, valgustid, ehtedEugene Gaillard- lihtne mööbelÉmile GalléLouis MajorelleDaumidEmile Victor Prouvé

Gustave Serrurier-Bovy

Hector Guimard

Hector Guimard, Castel Beranger

René Lalique, kaelakee

* Hispaania:Antonio Gaudi

• Inglismaa:Arthur Heygate Mackmurdo

* Ameerika:Louis Comfort Tiffany

Park Güell, A. Gaudi

Konstrunktiivne ehk geomeetriline juugend

• Inglismaa:Charles Rennie Mackintosh• AustriaJosef Hoffmann- ümarkuulJoseph Maria OlbrichKoloman MoserGustav KlimtAdolf Loos- kaotas ornamendid, mööbli eesmärk on olla praktiline• Saksamaa:Richard RimerschmiedBruno PaulBernhard Pankok

• Ruut, Kuup, Ring

Charles Rennie Mackintosh,Hillhouse Chair

Klimt

Juugendstiil Eestis

• Juugendstiil levis Eestis koolitatu arhidektide, tellijate reisikogemuste ja ajakirjanduse-raamatute kaudu

• Neeruti mõis, Taagepera mõis• Georg Hellat• Loodusliku kivi-pae-ja krohvi maaliline vastandamine• Rahvusmütoloogilistel teemadel maalitud pannood• Hermann Ammende villa• Ornament maalingud• Kahhelahjud• Värvilised vitaarzaknad• Võimsad puhvetkapid• Nikolai Triik, Roman Nyman, Oskar Kallis, Teodor Ussisoo

Hermann Ammende villa

Oskar Kallis

Modernism Euroopas 20. saj. algul

• Ornament puudus, hoone skeletsus, lamekatus, • Sekundeeris ekspressionism• Max Berg• Muthesius• Walther Gropius• Bruno Paul• Werkbund• Sündis Bauhaus- esimene modernistlik disainikool• Futuristlik liikumine Itaalias eitas mineviku dekadentliku ja sümbolistliku

kunsti• Masinatest inspireerumine,kerge, dünaamilisus, ajutisuse mulje

JahhudertHalle Max Berg

Werkbund Licht

Werkbund Pavilion Kölnis

Werkbundi seltskonnaruum

Muthesiuse villa

Walther Gropius

Ernst Neuman

Bruno Paul

Modernism Hollandis.De Stijl´i neoplastitsism

• Theo van Doesburg• Pieter Oud• Piet Mondrian-neoplastitsism• Universaalsus , mitte rahvuslikkus• Kolme mõõtmelise vormi muutmine kahemõõtmeliseks pinnaks-plastilise

vormi algelement• Loodusvormid taandada algelementideks ja loodusevärvid alg- ehk

põhivärvideks• Sirgjoon, kolmnurk, arhitektuuris- kuup• Punane, kollane, sinine, valge must, hall• Arhitektuuri eeskujuks- Hendrik Petrus Berlage• ehituskunst- ühiskonna peegeldus• Materjalid pidid olema siledad ja läikivad• Gerrit thomas Rietveld

Theo van Doesburg

Theo van Doesburg

Pieter Oudinterjöör

Kui Piet Mondrian oleks olnud arhitekt siis oleks tulemus selline

Gerrit thomas Rietveld

Gerrit thomas Rietveld

Gerrit thomas Rietveld

Bauhaus- esimene modernse disaini kool

• Weimari Kunstikutsekool ühendati Kujutava Kunsti Kõrgkooliga- Bauhaus• Arhitektur , skulptuur ja maalikunst sulanduvad üheks tervikuks• Kunst ja tehnoloogia- uus ühtsus• Hannes Meyer• Ludwig van de Rohe• Mööbel peab olema ruumi kui joonistatud, ei tohi segada liikumist ega

pilgu kulgu ruumis.• Mugavus , dünaamilisusja kergus• Breuer- torutoolid• Josef Albers• Mart Stam• Mies van der Rohe

Breuer torutoolil

Bauhaus teekann

Josef Albers

Mart Stam

Mies van der Rohe

Barcelona tool.Mies van der Rohe

Modernism, funktsionalism ja Le Corbusier

• Ehitise vorm tuleb tema funktsioonist• Odav ja aegasäästev, valgusküllane, liigsetest asjadest

ahistamata• Charles Édouard Jeanneret- Le Corbusier• Le Corbusier- arhitektuuri defineeris kui “meisterlikku,

korrektset ja suurejoonelist mahtude ja valguse mängu”• Maja kui masin- ehk maja mis töötaks funktsionaalselt sama

hästi kui masin• Pierre Jeanneret ja Le Corbusieri koostööl valmis mööbel• Torutoolid• Cowboy tool

Charles Édouard Jeanneret

Charles Édouard Jeanneret

Charles Édouard Jeanneret. Villa Blanche

Charles Édouard Jeanneret

Le Corbusier, Pierre Jeanneret

Villa Savoye

Pierre Jeanneret, Le Corbusier

Pierre Jeanneret

Traditsionalism ja modernism Skandinaavias 1920.-1930. aastail• Taani: Vilhelm Lauritzen Arne Jacobsen Mogens Lassen jt.Mööblikujundaja - Kaare Klint ( viimistlemata puit, parkimata nahk, looduslike värvidega

tekstiilid)(inspiratsiooni allikaks oli tal śeikerite ülilihtne mööbel)Poul Henningsen- kolmest või enamast elemendist koosnevad, õhulised valguskehad( Kaunid ja lihtsad vormid )• Soome : Alvar Aalto- taburet Erik Bryggmann Pauli Blomstedt• Rootsi: Erik Gunnar Asplund (elegants) Sigurd Lewerentz Carl Malmsten

Mogens Lassen- küünlajalad

Mogens Lassen

Arne Jacobsen, munatool

Arne Jacobsen, luigetool

Arne Jacobsen

Arne Jacobsen, spilgatool

Kaare Klint

Kaare Klint

Kaare Klint

Kaare Klint

Poul Henningsen.Artishoklamp ( isiklik lemmik )

Poul Henningsen. PH 5 – 4.5 Pedant

Poul Henningsen. Lumepall lamp

( Lihtsalt söödav. )Poul Heningsen

Alvar Aalto

Alvar Aalto

1925. a. Erik Gunnar Asplund

Sigurd Lewerentz Malmo Teater

Funktsionalism Eestis 1920. – 1930. aastail

• 1930. püüti funktsionalismist teha rahvuliku identiteedi käepikendus• Karl Burman• Edgar Johan Kuusik• Kastarhitektuur muudeti vastuvõetavaks traditsiooniliste elementide ja

dekoori abil• Olev Siinmaa• Anton Soans• Herbert Johanson• Interjöör oli pigem art decolik (kaunistus lembeline)• Lutheri vabriku jõuline töö

Karl Burman

Burman

Kunstimaja Tallinnas. E.J.Kuusik

Herbert Johanson

Art Déco

• Kujunes välja Prantsusmaal, teiseks õitsengumaaks oli USA• Dekoratiivne, sisult sümbolirikas, materjalikasutuselt rikkalik ning luksuslik• Stiili mõjutajaiks olid: Eksootilised balletid, Pariisi moeloojad• Uus eriala: interjööri dekoreerimine• Esinduslikkuse-, luksuse- ja elitaarsusepüüdlused• Arhitektuuris-kuubilis-geomeetriline ja ka vabalt ekspressiivne vorm,mille pind on kaetud

geomeetrilise ornamendiga• Glasuur, majoolika, marmor jms.• Robert Mallet-Stevens• Pierre Patout• Pierre Chareau• Emile Jacques Ruhlmann• Stiililised sulandumised• Jean Dunand- aafrika motiivid• Pierre Legrain• Eileen Gray

Robert Mallet-Stevens

Robert Mallet-Stevens

Robert Mallet-Stevens

Maison de Verre, Pierre Chareau

Maison de Verre, Pierre Chareau

Maison de Verre, Pierre Chareau

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Emile Jacques Ruhlmann

Jean Dunand

Pierre Legrain

Pierre Legrain

Jean Dunand

Sürrealism

• Art Deco ja Funktsionalism väsitasid• Emilio Terry• Loodi kontrastsusi• Helena Rubinstein• Salvador Dali• Jean Michel Frank• Kurt Selgimann• Maalide sürrealism viidi üle ka interjööri

Emilio Terry

Dali

Salvador Dali

Dali

Dali

Modernism ja art déco USA-s

• Richard Neutra• Rudolph Schindler• Tuli Euroopast faśismi eest põgenevate arhitektide ja disaineritega• Mies van der Rohe• Breuer• Gropius• Raymond Loewy• Tööstusdisain• Norman Bel Geddes• Streamlined modernism• William van Alen• Donald Deskey

Richard Neutra

Richard Neutra

Rudolph Schindler

Rudolph Schindler

Raymond Loewy

Raymond Loewy

Raymond Loewykamin

Norman Bel Geddes

Norman Bel Geddes

1930. Aastate historitsismi uus laine ja totalitaarsed reziimid

• Traditsioonilisi esteetilisi arusaamu hakati taas kaitsma, modernism jäi väiksema ühiskonna osa imetleda

• Hitleri “ihuarhitektid”:Paul TroostAlbert Speer• Monumentalism laienes ka interjööri ja sisustusse• Heinz Löffel Hardt• Hermann Gretsch• Rõhuti igavikulisusele• Marmor, graniit, pronks, väärispuu• Ornamendi naasmine- klassikalis ajaloolisi motiive kui

natsionaalsostsialistliku sümboolikat

Paul Troost

1933-1937, Paul Troost, München, Saksamaa

Albert Speer

Albert Speer

Hermann Gretsch

Neohistoritsim ja Art déco Eestis• Neohistoritsismi on eestis hiljem nimetatud traditsionalismiks

• Tehti rõhuasetus ühele või paarile elemendile

• Aleksandr Wladovsky• Fridrihs Skujinś• Olev Siinmaa• Alar Kotli• Richard Wunderlich

Alar Kotli

Rakvere Pauluse kirik, Alar Kotli

Alar Kotli

Olev Siinmaa

Eesti stiil

• Algupärase kultuuri ausse tõstmine• Etnograafiline ornament interjööris• Rahvulikkus, kuid moodne käsitlus• Mütoloogilised pildid• Laikmaa• Kuusik• Volberg• Roosileht • Remmel

Ants Laikmaa

Edgar Velbri

August Roosileht

Art Deco Eestis

• Johanson• Habermann• Oluline vahend oli intensiivne värv-Sidrunkollane, ultramariinsinine,

roostepunane, mustad raamistused, geomeetrilisus• Jaan Siirak• Elmar Lohk• Roman Nyman• Ajaloolised kristall lühtrid• Mööbel- soliidsus• Voldemar Kaarma• Aleksandr Lemmberg

Stalinlik historitsism Eestis

• Arhitektuuri Valitsus, ENSV Arhitektide Liit, ENSV Tarbekunsti keskus• Arhitektuuri ja keskonnakujundust kasutati propaganda vahendina• Rahvusteatri “Estonia “ saal, Alar Kotli• Ikonograafia• Baroksus, jälgides historitsistlikke tüpoloogilisi tavasid• Esifassaadi sammasportlikus• Sillamäe linna kujundus• Johan Ostrat• Artur Perna• Bruno Tomberg• Viktor Kahar

Modernism USA-s pärast II maailmasõda

• Euroopa modernistid olid emigreerunud USA-sse• Charles Eames• Pierre Koenig• Metall ja klaas• Less is more• Mies van der RoheFarnsforthi maja• Skidmore• Owings and Merill• Eero Saarinen• Alumiinium ja plast• George Nelson• Loobuti sisekujundusest ja tehti pigem sisearhitektuuri

Charles Eames

Pierre Koenig

Eero Saarinen

George Nelson

George Nelson Coconut Chair

Modernism Euroopas pärast II maailmasõda

• Tõusid esile itaalia arhitektid-teoreetikud

• Esemekujundus

• Ulmi Kujunduse Kõrgkool

• Rahvusvaheline Tööstusdisainerite Ühingute Nõukogu

• Rahvusvaheline Interjööridisainerite Föderatsioon

• Society of Industrial Artists

Itaalia modernism pärast II maailmasõda

• Marco Zanuso• Adalberto Libera• Vico Magistretti• Gio Ponti• Eseme välimuse olulisus• Esemekujunduse kaks suunda: geomeetriline ja orgaaniline suund• Euroopa peamine disainimaa• Franco Albini• Carlo Mollino• Gino Sarfatti• Sektsioonmööbel

Marco Zanuso

Gino Sarfatti

Carlo Mollino

Franco Albini

Gio Ponti

Popstiil• Koduelektroonika ja sünteetiliste materjalide ajastu,Massilise tarbimise ühiskond• Giovanni Offredit• Futuristlikus• Andy Warhol• Richard Hamilton• Olivier Morgue• Rockmuusika, The Baetles, Kriśna liikumine, kosmos, LSD• Ekperimenteeriti ruumi ja vormiga• Visuaalne külg oli provokatiivne ja väga värviline• Jonathan de Pasi• Donato D’Urbino• Paolo Lomazzi• Gaetano Pescet• Eero Aarnio• Frank O. Gehry• Joe Colombo• Skulpturaalsus, kombineeritavus

Joe Colombo

Frank O. Gehry

Eero Aarnio

Gaetano Pescet

Skandinaavia modernism pärast II maailmasõda

• Taani: Peter HvidtM. NielsenB.MogensenHans WegnerArne JacobsenVerner Panton- loobus skandinaavlusest, pöördus popstiili poole• Rootsi:Neoklassitsistlikud sugemed modernismigaBruno Mathson• Soome:Timo SarpanevaViljo RevellAntti NurmesniemYrjö KukkapuroEero Aarnio- mullitool

Antti Nurmesniem

Yrjö Kukkapuro

Bruno Mathson

Peter Hvidt

B. Mogensen

Hans Wegner

Verner Panton

Postmodernismi tulek

• Robert Venturi• Teadlik imitatsioon, ornament- tähendusekandja• Interjööris kasutati historitsistliku postmodernismi• Robert Stern• Aldo Rossi• Giancarlo Piretti• Polstermööbel, kergete detailidega ( mööblikatte vahetus võimalus)• Ettore Sottsass- iga ese peab olema kunstiteos• Shiro Kuramata• Mattheo Thuni• Paola Navone

Robert Venturi

Aldo Rossi, Berlin

Giancarlo Piretti

Ettore Sottsass

Shiro Kuramata

Paola Navone

Modernismi tagasitulek Eestisse- rahvusvaheline, orgaaniline ja teised

stiilid• Betoon, raudbetoon detailid, kuivkrohvplaadid, vineer, klaasplokk, plastmassid• Leila Pärtelpoeg• Väino Tamm ( teist korda modernismi estlemist)• Vello Asi• Bruno Tomberg• Nomenklatuurne stiil• Ühtlaselt akendega kaetud seinapind• Sotsiaalne stiil ( Mustamäe elurajooni võistlus)• Aili Nurk• Kombineeriti modernistlike ja orgaanilisi võtteid• Voldemar Herkel• Aate-Heli Õun• Teno Velbri

Väino Tamm

Väino Tamm ja Vello Asi

Voldemar Herkel

Voldemar Herkel

Voldemar Herkel

Aate-Heli Õun

Modernism, popstiil ja postmodernismi tulek Eestisse 1970. aastatel

• Eesti kultuuri mõjutajaks sai Soome televisioon• Disko-teksapõlvkonna tekkimine (naeran)• Ratsionaalne rahvuvaheline stiil-Mart Port, Henno Sepmann, Raine Karp, Peep

Jänes• Ruumipoeesia- ja metafüüsika• Kubistlik kompa• Toomas Rein• Vaimustuti nii USA kui Itaalia ja teiste riikide stiilimudelitest• Interjöör- Modernism Skandinaavia maigulises võtmes, elavdades seda pisut

popstiiliga• Taimi Soo• Toivo Gans• Kritiseeriti toodangus oleva igavust ja ühenäolisust• Värvipotensiaal• Juta Lember

Toomas Rein

Juta Lember

1980.-1990. aastate rahvusvaheline neomodernism

• Uus postmodernism erines väliselt varasemast- sest allikana ei kasutatud mitte klassikalisi ajaloostiile, vaid juba 20. saj. Modernismi

• Rem Koolhaas• Bernard Tschumi• Pierre de Meuron• Tadao Ando• Frank Gehry• Philippe Starck• Jätkub orgaaniline või anorgaaniline suund• Taastootmine• Ron Arad• Jean Nouvel• David Walley

Rem Koolhaas

Bernard Tschumi

Pierre de Meuron

Tadao Ando

Frank Gehry, Barcelona, Barceloneta rand, vaskkala

Philippe Starck

Ron Arad

Jean Nouvel

David Walley

Postmodernism Eestis 1980. aastail

• arhitektuur sai sel kümnendil esimest korda “välja”- Soomes toimus näitusi• Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Andres Siim võitsid 1988 Los Angelese Gateway

arhitektuuri võistlusel II preemia.• Ado Eigi• Kalle Rõõmus• Ese, eelkõige kunstiese, teisejärguliseks jäi funktsioon• Aala Buldas• Aet Maasik• Stiilide ja võtete mitmekesisus• “Kunst ja Kodu”• Mait Summatavet• Ajaloolise vormi tsiteerimine ja interpreteerimine• Toivo Raidmets

Toivo Raidmets

Mait Summatavet

Kalle Rõõmus AS, Tartu

Toivo Raidmets

Neomodernism Eestis 1990. aastail

• Nõutus ja hetlikus• Tõusid korraga esile kõik 20. saj. Avangardstiilid• Stiilid segunesid• High-tech• Interjöörides levis- “valgeks” jätmine, tehnitsistlike detailide rohkus,

klaaspinnad• Ööklubide, restoranide, poodide kujundus vastavalt sihtgrupile• Rahvusvahelikustumise püüd• Napid ja täpsed detailid, minimalistlikud vormid• Maile Grünberg• Tiina Mang• Tõnu Veimer

Maile Grünberg

Katrin Soans

• Ma ei jaksa enam, lalalalalaaaa