Maa Teke Ja Areng

Embed Size (px)

Text of Maa Teke Ja Areng

  • 1. Maa teke ja areng Pikesessteemi ja Maa teke ning areng Meeli Loite Sonn GAG

2. Galaktika

  • ....on miljonite, miljardite vi triljonitethtedekogum.Supernoovaon oma arengu lppjrku judnudtht , milleheleduskasvab ootamatult miljoneid kordi.Plahvatusetulemusel vib tekkida litihe objekt ( neutrontht ,must auk ),energiahulkon vrreldavPikesepoolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga. Arvatakse et supernoovade plahvatustest eraldunud raskete elementideta poleks elu teke olnud vimalik.

3. Pikesessteem

  • P.......koosnebPikesestning sellega seotud objektidest ja nhtustest, sealhulgasplaneet Maa , millel me elame. Tegemist on kige paremini tuntud nitega planeedissteemist, mis ldjuhul koosneb hest vi mitmestthestning nendegagravitatsioonitttu seotud ainest ( planeedid ,meteoorkehad ,tolm ,gaas ).

4. Teke

  • Praegusel ajal arvatakse, et Pikesessteem moodustus normaalsesthetekkeprotsessis, mis tekitas kaPikeseenda, mitte mingis erilises protsessis (niteksthtedepeaaegu-kokkuprkes), nagu kunagi arvati. Arvatakse, et selle protsessi alguses toimuspikeseudukoguksnimetatava thtedevahelisegaasijatolmupilvegravitatsiooniline kollaps .

5. Pikesessteem 6. MAA teke ja areng

  • 1. Pike oli enne ja planeedid tekkisid hiljem Pikese ainesest
  • a) olemasolevasse Pikesesse langes tht vi komeet ning tekkinud plahvatuse ainest tekkisis
  • planeedid
  • b) Planeetide aines rebiti Pikesest lahti teise the gravitatsiooni jul
  • 2. Nebulaarhpotees - (Kant 1775, Laplace 1830)

7. ks seletus

  • Pikesessteem tekkis esialgsest klmast ning hredast gaasipilvest, mis iseenda
  • raskusju mjul kokkutmbudes muutus ha kiiremini prlevaks ja lapikumaks kettaks
  • ==>keerleva ketta keskele tekkis Pike, kuid gravitatsioonijul aheneva ketta prlemiskiirus
  • suurenes ning suurenev tsenrifugaaljud rebis vlja ainese, millest moodustusid planeedid

8. MAA arengu etapid

  • 1. algselt oli planeet Maa htlase koostisega keha
  • 2. osakeste ja planetesimaalide liitumisel vabanev energia muutub soojusenergiaks
  • 3. pideva kuumenemise kigus algas maad moodustava ainese lessulamine
  • 4. planeedi pinnalt eraldub soojusenergia, moodustub maakoor
  • 5. raske rauarikas sulam vajub planeedi keskosa poole, kergem silikaatne jb selle peale

9. GEOGRONOLOOGIA - -maakoorekihtide tekkimise jrjekorra ja aja kindlaksmramisessteem 10. Aegkonnad ja ajastud

  • Geoloogi t sarnaneb mnes mttes ajaloolase tga, vahe on ainult selles, et kui ajaloolane saab teda huvitavate rikutega tutvuda arhiivis, siis geoloogi jaoks on arhiiviks Maa ise oma ksteise peale kuhjunud kihtidega.
  • Geoloogilise arhiivi loojatel tuulel, vooluvetel, hoovustel, vulkaanidel jt on vga erinev kekiri.ldjuhul on siiski nii, et mida vanemad on kihid, seda sgavamal nad asuvad ning mida paksemad nad on, seda kauem kulus aega nende kuhjumiseks.

11. Meetodid

  • Mnedes tingimustes kuhjuvad paksud kihid vga lhikese ajavahemiku jooksul, teisal (niteks ookeanide phjas) seevastu kulub rnhukeste kihtide ladestumiseks sadu aastatuhandeid. Samal ajal on vga vanad kihid Maa sisejudude toimel kohati krgele les tstetud, noored kihid aga sgavale alla vajunud.
  • htlasi vivad kihid olla kurrutatud, moonutatud, pankadeks rebitud ja korrapratult ksteise peale paisatud.

12. A jaarvestuse meetodeid

  • Ent ometi on selleski kaoses vimalik korda luua. Selleks kasutavad geoloogid ajaarvestuse meetodeid. Need vivad ollasuhtelised(vaadeldav kiht on teisest noorem, vanem vi sellega hevanune) viabsoluutsed , vljendudes konkreetsetes ajahikutes. Maa ajalugu jaotatakse vga pikkadeks perioodideks aegkondadeks .

13. AEGKOND - AJASTU

  • ALGUS......... MILJONIT AASTAT TAGAS
  • rgaegkond ... ca4600
  • Aguaegkond... ca2600
  • Vanaaegkond .....
  • kambrium , ordoviitsium, silur, devon, karbon, perm ...... 570
  • Keskaegkond
  • triias, juura, kriit ........ 230
  • Uusaegkond
  • paleogeen, neogeen, kvaternaar ....... ca65

14. Elu

  • Maa on ainuke teadaolev koht, kus onelu . Praeguse teadmiste seisu juures vib elda, et elu Maal sai alguse vga lhikestel ajavahemikel prast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasidasteroidid . See pommitamine lppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks ollavedelasolekus.

15. Vanimad

  • Seni vanimad (ja vaieldavad) mrgid elust ( kivistunud sinivetikad ) on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lne- Austraalia kivimites . 3,9 miljardi aasta vanusestGrnimaa settekivimiston leitudssiniku isotoopideomavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogiliseleainevahetusele . Seega vis elu eksisteerida juba siis.

16. Maismaa asustamine

  • Muidugi olid mikroobid, vahest tsaanobakterid, ka juba vga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises thenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - vi vhemasti nii arvatakse. Igatahes deevoni lpul (360 MAT) oli maa paksult taimi tis.
  • Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid.Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode svad artropoodid.
  • Reptiilid alates karbonist ((360-286 MAT) - st. ka amnionilise muna teke. Imetajate tekkeaja suhtes on suuri lahkarvamusi - mned kirjutavad, et alates ca 190 MAT, teised 150, kolmandad 120.

17. Fossiilid

  • Fossiilse tendusmaterjali hindamise juures on pris thtsaks misteks leiu tiuslikkus. Selle hindamiseks on igasugu valemeid ja phimtteid, mida me aga vaatluse alla ei vta. Eelkige tuleb aga meeles pidada seda, millest algasime - fossiliseerumine on igal ksikjuhul sna haruldane protsess.

18. Fossiilid

  • Fossiliseerumine nuab terve seeria vikese tenosusega sndmuste juhtumist, miska kokkuvttes on tegu haruldase sndmusega. Eriti siis, kui on tegemist organismidega, millised koosnevad ainult pehmeist kudedest. Seega - fossiilse materjali alusel on alati leesindatud skeletiga varustatud organismid, kuigi ldjuhul hvib ka skelett. Vajalikuks tingimuseks on sattumine settekivimitesse. Ja seetttu on fossiliseerumine palju tenosem niteks merephjas elavatel loomadel, kui isegi veepinna lakihtides elavatel kaladel. Maal elavad loomad fossiliseeruvad hoopiski harvemini. Pehmekoelised merephja elanikud fossiliseeruvad vaid siis, kui nad mattuvad nnetuse lbi setete alla - muidu surres hvib nende keha paari peva jooksul.

19. Elu algus e dateerimise probleemid

  • mikrofossiilid annavad varaseima rakulise elu algusehiliseimadateeringu.Eukarootseelu varaseimad mikrofossiilsed tunnused onca 1.8 GATvanad. See ca 2 miljardi aastane vahemik vib thendada, et eukarootse raku teke on rmiselt vikese tenosusega sndmus. Olgu eldud, et molekulaarevolutsionistid pakuvad mitokondri vanuseks ca samapalju aastaid.
  • Teine oluline sndmus -fotosntees- paistab olevvat palju varem, sest on igati esindatud ka mikroobide maailmas. Pole vimatu, et juba 3.5 GAT elanud pisilaste hulgas oli fotosnteetikuid.

20. Maismaa asustamine

  • Muidugi olid mikroobid, vahest tsaanobakterid, ka juba vga vara maismaal. Kuid maiasmaa asustamine tavalises thenduses - see algab vahest ordoviitsiumi keskel vaskulaarsete taimedega. Selleks oli vaja ligniini ja spoore - vi vhemasti nii arvatakse. Igatahes devoni lpul (360 MAT) oli maa paksult taimi tis.
  • Devonist alates on ka vanimad loomsed maismaa fossiilid.Ilmselt artropoodsed herbivoorid. Karbonist alates teisi artropoode svad artropoodid.

21. Makroevolutsioonilisi muutusi

  • ........ saab phjalikult vaadelda eelkige vaid seal, kus on olemas piisavalt tihe paleontoloogiline leiumaterjal. Seetttu on heaks niteks mammaalide kujunemine reptiilidest.

22. Makromuutus

  • Makromuutus on pris selge vga paljude tunnuste alusel: soojaverelisus, kiire ainevahetus, liikumise erinevus (jalgade asend keha suhtes), aju suhteline suurus, imetamine jne.

23. Esimesed imetajad

  • Kaasajal peetakse esimesteks mammaalideks Triiase-Juura piiril elanud morganukodonte - seega ca 200 MAT. Neil oli mammaali lualuu ja hammastus. Vimalik, et nad olid ka soojaverelised (muuseas, oli ka soojaverelisi reptiile ja on soojaverelisi kalu). Ja tagasivaates - enne seda olid nn. mammaalisarnased reptiilid Synapsia grupist. Osa Synapsia liike pidas vastu ja Juuras, kuid seal toimus midagi erilist - algas dinosauruste vidukik, mis lppes KT katastroofiga. Kogu selle aja jooksul, kus valitsesid dinosaurused, ei tekkinud uusi tetrapoode juurde.

24. Imetajad

  • Fossillsete leidude alusel on kige lihtsam otsustada smise (hambad, luad) ja liikumise le. Mammaalide hambad on mitmesugused, samas kui reptiilidel on nad sna heplaanilised. Reptiilide jalad on suunatud kljelt vlja, mammaalidel keha all.

25. Paleosoikum ehk Vanaaegkond

  • Paleosoikum on geoloogiline aegkond, mis jrgnesProterosoikumileja eelnesMesosoikumile ; algas 540 miljonit aastat tagasi, kestis 290 miljonit aastat ja lppes 250 miljonit aastat tagasi.
  • Paleosoikum jagunebKambriumi ,Ordoviitsiumi ,Siluri ,Devoni ,KarbonijaPermiajastuteks

26. Paleosoikumis