Miks E-õpe

November 2, 2007 EBS 1

Miks e-õpe?

Vello KukkEBS, 2. november 2007


Mis see on?

• Uue IKT keskkonnaga kohanemine

• Probleem:– IKT olemuse muutus ülikiire:

10 aastat!– Varem sajandid, kümned aastad

• Lisaks muud muutused: globaliseerumine, mobiilsus, pikk kriisideta aeg, …


Olud

• Klassikaliste standardite hägustumine

• Kraadide tähtsuse vähenemine

• Haridus koosneb paljudest väikestest komponentidest

• Pidev õppimine ja ümberõppimine


Tavaline tootmine

• Massilisus

• Kvaliteeet (kliendi rahulolu)

• Tagasiside – mõõtmine (korrektne)

• Pidev analüüs

• Toodete uuendamine

(elektroonikas time-to-market mõni kuu)


Eksirännakud

• Kaugõpe (distant learning) ületähtsustamine – aga suurim tulu

• Pioneeride ülbus (patsiga poisid)

• Rõhk välisele ‘ilule’ – videod, kenad pildid, imelised fondid

• Võimaluste mittekasutamine (juhtimine, analüüs, paindlikkus) – katse vahetada troskal vaid jõuallikas (hobune→mootor)


Järjekord praegu

• Seni:– paneme asjad internetti (tekstid, slaidid, …)– teeme teisigi ilusaid asju– lohutame end sellega, et siis NAD SAAVAD

jne

• Hädad:– võib nõuda tegevusi, millega kõik pole kodus– ei ole veenev: miks see siiski parem on– ei anna ilmselget tulu


Järjekord: soovitus 1

• Kas mitte anda IKT toimetada kõik see, mis kulukas, so – Kontrolltööde labiviimine– Tulemuste kontrollimine– Reaktsioonide saatmine– Õppuri juhtimine õigesse kohta– Tegevuste analüüs (laias mõttes)– ….


Järjekord: soovitus 2

• Küsida, milline peaks olema, võiks olla protsess– Kas peab olema range ajagraafik?– Kas kasutada summeerivat või formeerivat

hindamist– Mis motiveerib?– Kas regulatsioonid vastavad eesmärgile

(õppuri edenemisele)


Soovitus 3

• Tegevused peaksid haarama kõik õpetajad

• Tulemuslikkus mõlemas aspektis:– õppur areneb rohkem, parem motivatsioon,

personaalsem – õpetajal väheneb formaalne, korduv, mõttetu

koormus – saab keskenduda olulisele (st eelmisele punktile)


Situatsioon

• X tegi väga kena videoloengu (esitluse, animatsiooni, mängu, ..) – naudib ise seda

• Siis küsib, kas seda on kellelegi vaja?

• Hilja, seda oleks pidanud kohe alguses küsima (nüüd võib olla juba pankrot)

• Tootmises ei lähe see läbi, enne disaini kallale asumist uuritakse turgu – mida vaja? (25% reegel!)


Vastuväide ja vastus

• Aga kuidas ma saan seda enne teada?

• Ikka kogemused ja neid juba on, vähe, aga on

raskus selles, et kogemusi tuleks hinnata mitte vanas keskkonnas, vaid uues


Meie otsusi ja järeldusi

• Need on enamasti sellised, mis on ennast praktikas õigustanud

• Mõni on alles poolel teel, seega lootustandev


Globaalsed tähtajad

• Teevad pigem halba, kui head – jätsime need ära (2 aastat tagasi)

• Et õppur ei tee midagi, kui tähtaegu pole, on levinud ja mugav müüt

• See ei tähenda, et me ei motiveeri, vastupidi, just seda püüame teha


Isiklikud tähtajad

• Andsime võimaluse poolautomaatselt personaalset kava koostada (jooksvalt)

• Tundub, et see ei ole olnud vajalik (vähemalt paljudele)


Soorituste kaalud

• Jagasime kogu õppetegevuse sooritusteks (elementideks), millel igaühel on oma kaal (hind) AP-des

• Need kaalud on suurusjärgus 0.1 ..0.5AP

• Aine tehtud, kui vajalik hulk AP-sid koos

• VÄGA hea motivaator!


Mikroülesanded

• Väga lihtsad ülesanded (paari minutiga vastatavad)

• Väga palju (sajad, tuhanded)

• Adaptiivsus – raskusastmeid korrastatakse

• 70% edukuse taotlus

• Viited materjalidele

• Ka vaid harjutamiseks


Mikroülesanded - tulemused

• Väga populaarsed (kaugelt üle oodatu)

• Motivatsioon – kas mängu analoog?

• Septembrist ka praktilised tööd samal printsiibil – jälle produktiivne

• Automaatselt leitakse nõrgad kohad ja sinna suunatakse ka aktiivsus

• Analüüs avastab probleemid


Formatiivne hindamine

• KÕIGIS nõutud teemades vajalik miinimumtaseme saavutamine

• Adaptiivsus – nõrgad kohad leitakse

• Motivatsioon – oma taseme tõstmise võimalus


Silmapilkne reaktsioon

• On kõigil juhtumitel väga produktiivne

• Selle puudumine on ebamugav (pehmelt öeldes) mõlemale osapoolele

• See on üks olulisemaid prioriteete


Tudengi mudel

• Hädavajalik, et protsessi juhtida

• Ilmutatult alates septembrist, väga primitiivne veel, hindab unustamist

• Esimesed hinnangud: on asja eest

• Edasise arendustegevuse alus

• Psühholoogia!


Aine maht

• Peaks olema mittekonstantne

nt 2.5 … 4.0AP

• Võimalus läbida osade kaupa ehk kõik AP-d ametlikult arvel

• Mitte kasutada printsiipi kas kõik või mitte midagi

• Hinne motivaator, mitte mahu mõõt


Ainevaldkonnad (‘põllud’)

• Arenduse sihtmärk: mitte aine (kursus), vaid põld, millelt ‘koristatakse’ kursused

• Kursus võib olla ühekordne (personaalne)

• Põllupidamine laias kooperatsioonis, ka tööandjad ning

professionaalsed ühingud

• Üks suuremaid efektiivsuse allikaid


Õpetaja roll

• Õppemanger, teacher-coach

• Õppimise juhtimine, analüüs, mõõtemeetodid, vahendite arendamine,motiveerimine,

…


Kokkuvõttes

• Püüame juhtida, nagu iga teist süsteemi, so– eesmärk (eesmärgid)– mõõtmine– tagasiside (dünaamiline)– adaptiivsus (objekti mudel)


Miks siis?

• Et ÕPPIMINE oleks efektiivsem ja tulemuslikum

• Et õppimine toimuks õppuri jaoks loomulikus IKT-keskkonnas

• Et õppimine oleks indiviidile sobivates vormides ja tempos

• Et õpetaja tegeleks olulise sisulise tööga ning ei kulutaks end rutiiniga


Tähtajad: unistus

Oletus tähtaja puhul (esitamise intensiivsus):

-4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4

tähtaeg


-4 -3 -2 -1 0 1 2 3 4

Tähtajad: reaalsus

tähtaeg

intensiivsus kvaliteet


Tähtaegadeta

0 4 8 12 16 20

Esimene sooritus

Viimane sooritus


Andmetüüpide kasutatavus

internetiõpik 509 15%

loenguslaidid pdf 916 27%

loenguslaidid pps 246 7%

selgitus’video’ 989 29%

loengu videosalvestus 543 16%

wikipedia 169 5%

september-oktoober 2007


Testid: katsete arv

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Tudengid

13462


Harjutus: katsete arv

0

100

200

300

400

500

600

700

800

Tudengid

9060

Business

Miks E-õpe