Click here to load reader

Rootsi Majandus

  • View
    3.137

  • Download
    7

Embed Size (px)

Text of Rootsi Majandus

  • 1. Rootsi majandus Aasta 2008

2. ELi liikmesriigidRootsi ELiga hinemise aasta :1995Poliitiline ssteem : konstitutsiooniline monarhiaPealinn : StockholmPindala : 450 000 kmRahvaarv : 8,9 miljonitRahahik : Rootsi kroonKuula mnda ELi ametlikku keelt :

  • Rootsi

3. Asend ja piir

  • Rootsi asub Phja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja luna osas. Lunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki vin. Rootsi kogupindala on 449 964 km, sellest maismaad 410 928 km. Soomega on Rootsil hist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune.

4. Haldus ja riigikord

  • Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Gtalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupeval 1809. aastal kuulutati vlja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal trooniprimise kohta.

5. Loodusressursid

  • Rootsi on phjamaade ks rikkamaid maid loodusressursside poolest. Pikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Luna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Luna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Luna- Rootsi on seetttu kige thtsam pllumajandus piirkond. Metsa on vhem, kui Soomes, kuid Phja maadest ja Lne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed jrved on saastatud. Vrreldes teiste Phja maadega on maavarasid Rootsis vga palju. Neist thtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hbedat, uraani, stti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jed. 60% elektrist saadakse hdroenergiast. Kalavarud on Rootsis vga suured.

6. Krgeim vim

  • Rootsi krgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Trooniprija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sndis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. mrtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson.

7. Rahvastik

  • Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa
  • Rootslase oodatav eluiga on maailma krgemate hulgas.12. augustil 2004letas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vhemusrahvus on soomlased (2%).

8. Rahvastik

  • Teised suured etnilised grupid prinevad teistestPhjamaadest , endisestJugoslaaviastjaLhis-Idast . Lisaks on thtis mju algasukatelsaamidel , kes elavad Phja-Rootsis.
  • Ligi 12% elanikest on sndinud vlismaal ning ks viiendik elanikest on immigrandid vi immigrantide jreltulijad.
  • 77% rootslastest onluteri usku .

9. Rahvastik 10. Rahvastiku tihedus

  • Keeled
  • Rootsi keelon phja-
  • germaani keel, mida
  • kneldakse Rootsis,
  • Soomelne- ja
  • lunarannikul,
  • Ahvenamaal , samuti
  • siin-sealAmeerika
  • hendriikides .

11. Rootsi keel

  • Varem elasid rootsikeelsed nnrannarootsikogukonnad kaEestis ,Rootsi suurvimu ajalka Rootsi riigi muudes osades.
  • Rootsi keel on vga lhedanetaanijanorra keelele , erinedes neist peamiselt hlduse jaortograafiapoolest. Rootsil ei oleametlikku keelt , kuid rootsi keel onde factosellena kasutusel. Peamine keel on alati olnudrootsi keelning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vhemuskeeled onsoome keel ,me keel ,saami keel ,mustlaskeeljajidi .

12. Praeguse kuningliku perekonna liikmed

  • Kuningas ja kuninganna
    • kuningasKarl XVI Gustav(sndinud30. aprillil 1946 ), kuningas alates15. septembrist 1973
    • kuningannakuninganna Silvia(sndinud23. detsembril 1923 ), kuninganna alates19. juunist 1976
  • Kuningapaari lapsed
    • kroonprintsess Victoria(sndinud14. juulil 1977 )
    • prints Karl Philip(sndinud13. mail 1979 )
    • printsess Madeleine(sndinud10. juunil 1982 )
  • Kuninga onunaine, prints Bertili lesk
    • printsess Lilian(sndinud30. augustil 1915 )
  • Kuninga de
    • printsess Birgitta(sndinud19. jaanuaril 1937 ), Hohenzollerni printsess

13. Kuningliku perekonna endised liikmed

  • Kuigi kuninga teisi desid nimetatakse printsessideks, ei kuulu nad perekonda ega kanna kuninglikku tiitlit. Phjuseks on nende abiellumine tavakodanikega, mis polnud tol ajal lubatud.
  • Printsess Margaretha , pr. Ambler ( 13. oktoober 1934 )
  • Printsess Dsire , Silfverschildi paruness ( 2. juuni 1938 )
  • Printsess Christina ,
  • pr. Magnuson ( 3. august 1943 )

14. Kaitse

  • Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevgi, Rootsi lennuvgi.

15. Ajalugu

  • Inimene ilmus praegusele Rootsi alale umbes 10 000 aastat e.Kr. heteistkmnenda sajandi alguses hendati enamus provintse, mis panidki aluse htsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tstusettevtet, kus ttas kokku 30 000 tlist. Majanduse agraarne iseloom piiras tturgu ja selle tagajrjel emigreerus aastatel 1850-1930 le miljoni rootslase USA-sse.

16. Tstuse areng

  • Tstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nudmine Rootsi kaupade jrele. Niteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19. sajandi viimasel kmnendil oli tstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, kuullaagritstus jne.), mis kik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tju kasutamisega. Tstuse arenedes algas kapitali ja tstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike henduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tstuse kasvades ja arenedes kasvas ka ttajate ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal ldstreigini, millest vttis osa le 300 000. tlise. Samal aastal kehtestati ldine valimisigus meestele, naised said valimisiguse alles 1919. aastal.

17. I ja II Maailmasda

  • Esimene Maailmasda thendas Rootsi kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi ritses sjaaastatel ulatuslikult mlema sdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sja lppedes kasutati tstuse edasiseks arendamiseks.
  • Ka Teises Maailmasjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasja lppu oli Rootsi jllegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tstus vljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi lbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jtkus tstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi pllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lne-Euroopa majandusrhmitustes.

18. Olla vaba

  • 1949. aastal prast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik vlispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja silitada neutraliteeti sja ajal. Seda poliitikat jrgib Rootsi kuni tnaseni.

19. Rahvastikust

  • Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kogu rootsi elanikkonnast 90% elab maa luna osas. Kigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Gteborg (444 600), Malm (242 700).

20. Rahvastiku keskmised

  • Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Trklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi t-, parema palga- ja parema sotsiaalabi phjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on vlja rndeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse
  • Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; snde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43.

21. Riigikeel

  • Riigikeeleks on germaani keelerhma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles htlasi sna sarnane saksa ja inglise keelega. rikeelena on praktiliselt kikjal vimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele rahvusrhmadele on vga piiratult kasutatavad ka Phjamaade, araabia ja prsia keeled ning Balkanimaade keeled.

22. Religioon 23. Uusaeg

  • 18.ja19. sajandilsuurenes elanikkond thelepanuvrselt, kahekordistudes aastatel1750 - 1850 . Paljud lksidAmeerikasseparemat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile leAtlandi ookeani . Usutakse, et vahemikus1850 - 1910lksAmeerika hendriikidessele miljoni inimese. Mned rootslased lksid kaKanadasse .

24. Rootsi riigi areng

  • Rootsi oli traditsiooniliselt vhem arenenud kuiLne-Euroopa(kuid palju klluslikum kuiIda-jaLuna-Euroopa );1870 .a. algas industrialiseerimine.19. sajandilpupooles mjutasid Rootsit peamiseltAmeerikasttulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suuralkoholitarbimine , kuid faktid ei nita suuremat tarbimist kui teistes vrreldavates riikides.

25. Rootsi areng 19