Rootsi majandusRootsi majandus

Aasta 2008Aasta 2008

ELi liikmesriigid ELi liikmesriigid Rootsi Rootsi   

ELiga ühinemise aastaELiga ühinemise aasta:1995 :1995 Poliitiline süsteemPoliitiline süsteem: konstitutsiooniline monarhia : konstitutsiooniline monarhia PealinnPealinn: Stockholm : Stockholm PindalaPindala: 450 000 km² : 450 000 km² RahvaarvRahvaarv: 8,9 miljonit : 8,9 miljonit RahaühikRahaühik: Rootsi kroon : Rootsi kroon Kuula mõnda ELi ametlikku keeltKuula mõnda ELi ametlikku keelt: :

RootsiRootsi

Asend ja piir

Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Rootsi asub Põhja-Euroopas, Norra ja Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida Soome vahel, Skandinaavia poolsaare ida ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda ja lõuna osas. Lõunast piiravad teda Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Botnia laht, Balti meri ja Skagerraki väin. Rootsi kogupindala on 449 964 km², Rootsi kogupindala on 449 964 km², sellest maismaad 410 928 km². Soomega sellest maismaad 410 928 km². Soomega on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga on Rootsil ühist riigipiiri 586 km ja Norraga 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune. 1619 km. Rannajoon on 3218 km pikkune.

Haldus ja riigikordHaldus ja riigikord

Rootsi kuningriik jaguneb halduslikult 24. provintsiks, mis omakorda kuuluvad kolme ajaloolisesse piirkonda: Norrlandi, Svealandi ja Götalandi. Rootsi iseseisvuse algusajaks on 6. juuni 1523. aastal, kui kuningaks sai Gustav Vasa. Samal kuupäeval 1809. aastal kuulutati välja konstitutsiooniline monarhia. Konstitutsioon kehtib alates 1. jaanuarist 1975. aastast, millesse tehti parandus 1979. aastal troonipärimise kohta.

LoodusressursidLoodusressursid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid Rootsi on põhjamaade üks rikkamaid maid

loodusressursside poolest. Päikese kiirgust on loodusressursside poolest. Päikese kiirgust on rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta rohkem, kui Eestis ja Soomes. Kliima poolest on ta ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on ka paremas olukorras, sest kogu Lõuna- Rootsi on niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- niiske ja pehme talve ning sooja suvega. Lõuna- Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on Rootsis on mullad viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured.Rootsis väga suured.

Kõrgeim võimKõrgeim võim

Rootsi kõrgeim seadusandlik organ on Riksdag (Riigipäev), mis asutati 1435. aastal. Praegune riigipea on 19. septembril 1973. aastal kuningaks saanud Carl XVI Gustaf. Troonipärija on kroonprintsess Victoria Ingrid Alice Desiree, sündis 14. juulil 1977. Peaminister on 21. märtsil 1996. aastal ametisse asunud Goran Persson.

RahvastikRahvastik

Rootsi rahvastiku tihedus valdade kaupa

Rootslase oodatav eluiga on maailma kõrgemate hulgas. 12. augustil 2004 ületas Rootsi rahvaarv esimest korda 9 miljoni piiri. 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%).

RahvastikRahvastik

Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis.

Ligi 12% elanikest on sündinud välismaal ning üks viiendik elanikest on immigrandid või immigrantide järeltulijad.

77% rootslastest on luteri usku.

RahvastikRahvastik

Rahvastiku tihedusRahvastiku tihedus

Keeled Rootsi keel on põhja- germaani keel, mida kõneldakse Rootsis, Soome lääne- ja lõunarannikul, Ahvenamaal, samuti siin-seal Ameerika Ühendriikides.

Rootsi keelRootsi keel

Varem elasid rootsikeelsed nn rannarootsi kogukonnad ka Eestis, Rootsi suurvõimu ajal ka Rootsi riigi muudes osades.

Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest. Rootsil ei ole ametlikku keelt, kuid rootsi keel on de facto sellena kasutusel. Peamine keel on alati olnud rootsi keel ning pole olnud vajadust teha seda ametlikuks. Ametlikud vähemuskeeled on soome keel, meä keel, saami keel, mustlaskeel ja jidiš.

Praeguse kuningliku perekonna Praeguse kuningliku perekonna liikmedliikmed

Kuningas ja kuninganna kuningas Karl XVI Gustav (sündinud 30. aprillil 1946),

kuningas alates 15. septembrist 1973 kuninganna kuninganna Silvia (sündinud 23. detsembril 1923),

kuninganna alates 19. juunist 1976 Kuningapaari lapsed

kroonprintsess Victoria (sündinud 14. juulil 1977) prints Karl Philip (sündinud 13. mail 1979) printsess Madeleine (sündinud 10. juunil 1982)

Kuninga onunaine, prints Bertili lesk printsess Lilian (sündinud 30. augustil 1915)

Kuninga õde printsess Birgitta (sündinud 19. jaanuaril 1937), Hohenzollerni

printsess

Kuningliku perekonna endised Kuningliku perekonna endised liikmedliikmed

Kuigi kuninga teisi õdesid nimetatakse printsessideks, ei kuulu nad perekonda ega kanna kuninglikku tiitlit. Põhjuseks on nende abiellumine tavakodanikega, mis polnud tol ajal lubatud.

Printsess Margaretha, pr. Ambler (13. oktoober 1934)

Printsess Désirée, Silfverschiöldi paruness (2. juuni 1938)

Printsess Christina, pr. Magnuson (3. august 1943)

KaitseKaitse

Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi Armee, Rootsi Kuninglik Merevägi, Rootsi lennuvägi.Rootsi lennuvägi.

AjaluguAjalugu Inimene ilmus praegusele Rootsi alale Inimene ilmus praegusele Rootsi alale

umbes 10 000 aastat e.Kr. umbes 10 000 aastat e.Kr. Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati Üheteistkümnenda sajandi alguses ühendati enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele enamus provintse, mis panidki aluse ühtsele riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi riigile. 19. sajandi esimesel poolel oli Rootsi eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal eelkõige agraarmaa. 1850. aastal oli seal 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 2500 tööstusettevõtet, kus töötas kokku 30 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom 000 töölist. Majanduse agraarne iseloom piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus piiras tööturgu ja selle tagajärjel emigreerus aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase aastatel 1850-1930 üle miljoni rootslase USA-sse. USA-sse.

Tööstuse arengTööstuse areng Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi Tööstuse intensiivne areng algas Rootsis 19. sajandi

teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi teisel poolel, mil Euroopas kasvas nõudmine Rootsi kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati kaupade järele. Näiteks riigi esimene raudtee rajati 1850-ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli 1850-ndail aastail. 19. sajandi viimasel kümnendil oli tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. tööstusel juba juhtiv koht riigi majanduselus. Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, Arenesid masinaehituse uued harud (elektrotehnika-, kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kuullaagritööstus jne.), mis kõik olid seotud kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kvaliteetse terase ja kvalifitseeritud tööjõu kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja kasutamisega. Tööstuse arenedes algas kapitali ja tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike tööstuse kontsentreerumine, suurte monopolistlike ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ühenduste loomine. Edasi arenes ka pangandus ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse ning loodi mitmed pangamonopolid. Tööstuse kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate kasvades ja arenedes kasvas ka töötajate ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal üldstreigini, ekspluateerimine, mis viis 1909. aastal üldstreigini, millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal millest võttis osa üle 300 000. töölise. Samal aastal kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said kehtestati üldine valimisõigus meestele, naised said valimisõiguse alles 1919. aastal. valimisõiguse alles 1919. aastal.

I ja II MaailmasõdaI ja II Maailmasõda Esimene Maailmasõda tähendas Rootsi

kapitalistidele rikastumisallikat. Neutraalne Rootsi äritses sõjaaastatel ulatuslikult mõlema sõdiva koalitsiooniga ja kogus suure kapitali, mida sõja lõppedes kasutati tööstuse edasiseks arendamiseks.

Ka Teises Maailmasõjas oli Rootsi neutraalne. Peale Teise Maailmasõja lõppu oli Rootsi jällegi majanduslikult ja poliitiliselt soodsas olukorras ja tema tööstus väljaspool konkurentsi. Kiires tempos viidi läbi tootmisprotsesside mehhaniseerimine ja automatiseerimine. Jätkus tööstus- ja pangakapitali liitumine ja kontsentreerimine, loodi põllumajanduslikke suurfarme. Rootslased hakkasid aktiivselt tegutsema Lääne-Euroopa majandusrühmitustes.

Olla vabaOlla vaba

1949. aastal pärast Skandinaavia kaitseliidu loomise katset deklareeris Rootsi, et tema ametlik välispoliitika on "olla vaba liitudest" - mitte liituda sõjalis-poliitilistesse organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni.

RahvastikustRahvastikust

Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kogu rootsi kohaselt 8 900 954 inimest. Kogu rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Malmö (242 700).

Rahvastiku keskmisedRahvastiku keskmised

Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, Nad on tulnud Rootsi töö-, parema palga- ja parema sotsiaalabi põhjustel Eestlasi on ~20 000. Rootsist on välja rändeid toimunud Soome, Norra, Taani ja Ameerikasse

Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43.

 

RiigikeelRiigikeel

Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv Riigikeeleks on germaani keelerühma kuuluv rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele rootsi keel, mis on arusaadav ka norralastele ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane ja taanlastele, olles ühtlasi üsna sarnane saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on saksa ja inglise keelega. Ärikeelena on praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise praktiliselt kõikjal võimalik kasutada inglise keelt. Vastavalt suurematele keelt. Vastavalt suurematele rahvusrühmadele on väga piiratult rahvusrühmadele on väga piiratult kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja kasutatavad ka Põhjamaade, araabia ja pärsia keeled ning Balkanimaade keeled.pärsia keeled ning Balkanimaade keeled.

  

ReligioonReligioon

UusaegUusaeg 18.18. ja ja 19. sajandil19. sajandil suurenes elanikkond suurenes elanikkond

tähelepanuväärselt, kahekordistudes tähelepanuväärselt, kahekordistudes aastatel aastatel 17501750--18501850. Paljud läksid . Paljud läksid AmeerikasseAmeerikasse paremat elu otsima, kuna paremat elu otsima, kuna piisav sissetulek lubas osta vajaliku piisav sissetulek lubas osta vajaliku pileti laevareisile üle pileti laevareisile üle Atlandi ookeaniAtlandi ookeani. . Usutakse, et vahemikus Usutakse, et vahemikus 18501850--19101910 läks läks Ameerika ÜhendriikidesseAmeerika Ühendriikidesse üle üle miljoni inimese. Mõned rootslased miljoni inimese. Mõned rootslased läksid ka läksid ka KanadasseKanadasse..

Rootsi riigi areng Rootsi riigi areng

Rootsi oli traditsiooniliselt vähem arenenud kui Lääne-Euroopa (kuid palju külluslikum kui Ida- ja Lõuna-Euroopa); 1870.a. algas industrialiseerimine. 19. sajandi lõpupooles mõjutasid Rootsit peamiselt Ameerikast tulevad protestantlikud karsklust propageerivad liikumised. Seetõttu arvatakse, et Rootsis toimus sel ajal erakordselt suur alkoholitarbimine, kuid faktid ei näita suuremat tarbimist kui teistes võrreldavates riikides.

Rootsi areng 19 sajandilRootsi areng 19 sajandil 19. sajandil loodi mitmeid ühinguid, liikumisi ning

iseseisvaid usugruppe. Need kõik põhinesid demokraatlikel alustel ning lõid aluse Rootsi arenemisele modernseks parlamentaarseks demokraatiaks, mis saavutati Esimeseks maailmasõjaks. Tööstusrevolutsiooni tõttu asusid inimesed elama linnadesse, et töötada vabrikutes. Nad olid seotud ka Sotsialistlike

ühendustega. Sotsialistlik revolutsioon hoiti ära 1917. aastal, misjärel hakkas riik demokratiseeruma.

LähiajaluguLähiajalugu

1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud 1930-ndateks oli Rootsis välja kujunenud EuroopaEuroopa üks kõrgemaid elustandardeid. üks kõrgemaid elustandardeid.

Rootsi jäi neutraalseks Rootsi jäi neutraalseks EsimesesEsimeses ja ja Teises maailmasõjasTeises maailmasõjas, kuigi neutraalsuse üle , kuigi neutraalsuse üle Teises maailmasõjasTeises maailmasõjas on vaieldud. Rootsi oli on vaieldud. Rootsi oli SaksaSaksa mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed mõju all kogu sõja ajal, kuna sidemed teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus teiste riikidega lõigati ära. Rootsi valitsus nõustus nõustus SaksamaagaSaksamaaga ilma vaidluseta, kuid ilma vaidluseta, kuid üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud üritas aidata salajaselt ka liitlasi. Paljud põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.põgenikud päästeti tänu Rootsi neutraalsusele.

Pärast II maailmasõdaPärast II maailmasõda

Pärast sõda hakkas Rootsi ära kasutama industrialiseeritust, sotsiaalset stabiilsust ning loodusvarasid, tehes võimalikuks majanduse arenemise, et aidata Euroopa ülesehitust, tehes Rootsist ühe rikkama riigi maailmas aastaks 1960. Rootsi osales Marshalli plaanis, kuid jäi neutraalseks Külma sõja ajal ning ei ole praegugi ühegi sõjalise liidu liige..

VäliskaubandusVäliskaubandus

Rootsi impordib (rahalises vääringus) kõige rohkem naftat, seda peamiselt Norrast ja Iirimaalt. Tähtsamad impordiartiklid on veel mootorsõidukite lisaseadmed (Saksamaalt ja Suurbritanniast), infotehnoloogia seadmed (Hollandist ja Suurbritanniast) ning ravimid (Taanist ja Saksamaalt).

Rootsi ekspordis on kõige tähtsamal kohal (rahalises vääringus) ravimid, mida eksporditakse põhiliselt Ameerika Ühendriikidesse ja Prantsusmaale. Olulised ekspordiartiklid on veel elektroonikaseadmed (Ameerika Ühendriikidesse ja Hiinasse), lisaseadmed mootorsõidukitele (Belgiasse ja Hollandisse) ning teletehnika (Jaapanisse ja Mehhikosse).

TeadusTeadus

Rootsist on võrsunud väga palju tuntud teadlasi ja leiutajaid. 18. sajandil toimus Rootsis loodusteaduste revolutsioon. Rootsi oli tol ajal väljapaistev põllumajandusmaa ning 16. ja 17. sajandi tehnilised edusammud olid eelkõige Saksamaalt, Šotimaalt, Hollandist, Prantsusmaalt ja Vallooniast sisse rännanud käsitööliste ja kaupmeeste teene. Aastat 1739, mil asutati Kuninglik Teaduste Akadeemia (Kungliga Vetenskapsakademien), peetakse rootsi loodusteaduste sünniaastaks.

Panus teadusesse riigiltPanus teadusesse riigilt Rootsi riik panustab teadusse ja innovatsiooni umbes

1% SKPst, millest suurema osa saavad ülikoolid ja kõrgkoolid. Koos erasektori panusega moodustavad investeeringud teadusse aga umbes 3,9% Rootsi SKPst. Rootsi rahvaarvu arvestades moodustab see ühe inimese kohta 820 eurot.

Teaduse jätkusuutlikuks arendamiseks on loodud mitu riiklikku institutsiooni, tähtsaimad neist on Teadusnõukogu (Vetenskapsrådet), mis tegeleb teadustöö ja tehnilise innovatsiooni rahastamise, otsustajate nõustamise ja teaduse populariseerimisega, ning innovatsiooniagentuur VINNOVA, mis toetab teaduspõhiste toodete, teenuste ja protsesside arendust. Erainitsiatiivil on loodud palju erinevates valdkondades tegutsevaid teadussihtasutusi.

Teadus ja SKTTeadus ja SKT Kiiresti kasvab ettevõtete arv bio- ja

nanotehnoloogia sektoris. Sageli kasvavad need välja ülikoolide teadusprojektidest. Rootsi farmaatsiatööstus investeerib uurimistöösse 25% oma tulemist. Erakordselt palju panustatakse ka keskkonnatehnoloogiasse. Rootsi on üks pioneere tootmisprotsessides tekkivate mürgiste jäätmete käsitsemisel. Rootsi teadlased teevad tihedat koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, nagu Euroopa Tuumauuringute Keskus (CERN), Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) ja Euroopa Lõunaobservatoorium (ESO).

KaubavahetusKaubavahetus Rootsi on Eestile tähtsuselt kolmas

kaubanduspartner. Rootsi osakaal Eesti väliskaubanduses on pidevalt suurenenud. Alates 1996. aastast on Eesti eksport Rootsi kasvanud 12,7 miljardilt kroonilt 14,6 miljardi kroonini 2006. aastal ning import Rootsist samal ajal 11,3 miljardilt 14,8 miljardi kroonini. Kiire ekspordi kasvu ja mõõduka impordi kahanemise arvel tekkis 1998. aasta lõpuks esimest korda olukord, kus Eesti-Rootsi vaheline kaubandusbilanss osutus Eestile positiivseks ning see säilis 2005. aastani. 2006. aastal muutus bilanss Eestile negatiivseks 126,3 miljoni krooniga.

Eesti-Rootsi kaubavahetus aastatel 1998-2006 (miljardit krooni)

Kokkuvõttena arengutaseKokkuvõttena arengutase Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse Rootsi on kõrgelt arenenud maa, kus on majanduse

tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on tähtsaim aru on tööstus. Tööstusel põhirõhk on masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, masina- ja raske tööstusel. Rootsi toodab masinaid, autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge autosid, laevu, lennukeid, tööstusseadmeid, kõrge kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on kvaliteedilist terast. Tähtsuselt teisel kohal on metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, metsa- ja puidu tööstus. Rootsi toodab veel paberit, tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis tselluloosi ja mööblit. Põllumajandus on Rootsis hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on hästi mehhaniseeritud. Peamised põllukultuurid on suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses suhkrupeet, kartul, ader ja nisu. Loomakasvatuses on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab on tähtsaim sea- ja veise kasvatus. Rootsi veab sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja sisse masinaid, seadmeid, kemikaale, toiduaineid ja tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, tubakat. Veab välja laevu, lennukeid, masinaid, paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka paberit, mööblit ja terast. Rootsi müüb välja ka elektrit.elektrit.

NeutraliteediseadusNeutraliteediseadus

Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus. Tänu neutraliteedile on Rootsil õnnestunud saavutada kadestusväärne elustandard, mis on saavutatud seoses kaugele arenenud kapitalismi ja ulatuslike sotsiaalabirahade näol. Rootsis on kaasaegne ja arenenud infosüsteem, hea tööjaotus ettevõtetes ja professionaalne tööjõud. Tarbepuit, hüdroenergia ja rauamaak moodustavad majandusliku ressursi, mis on põhiliselt orienteeritud kaitsma Rootsi väliskaubanduse tasakaalu.   

Eraomand ja riikEraomand ja riik Eraomanduses olevad ettevõtted moodustavad

umbes 90% tööstustoodangust, millest masinaehitus moodustab omakorda 50% kõigist väljaveoartiklitest. See näitab, et Rootsi majandus on orienteeritud just tööstusele, vähemal määral agraarmajandusele. Näiteks 1993.aastal oli põllumajanduse osakaal SKP moodustamisel ainult 2% ja põllumajandusaladega oli hõivatud 2% Rootsi tööjõulisest elanikkonnast. (joon. 4). Käesoleva aastakümne algusaastatel varjutasid Rootsi heaoluühiskonda eelarveraskused ja inflatsioon, kasvav tööpuudus ja rahvusvahelistel turgudel konkurentsi-võimetumaks muutumine, mis omakorda tõi kaasa rahvusvaheliste turuosade käestlibisemise.

Majandussektorite %Majandussektorite %

1992 a1992 aasta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa asta novembris ütles Rootsi lahti Euroopa Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) Liidu poolt kavandatud ECU (European Currency Unit) kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele kasutuselevõtust. See otsus viis ekspordi taas kõrgele

tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 tasemele ja aitas Rootsi välja aastatel 1991-1993 valitsenud majanduslikust madalseisustvalitsenud majanduslikust madalseisust

     

Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis Majandusnäitajad Rootsi kuningriigis 1995. aastal: 1995. aastal: SKP 177, 3 miljardit USD SKP 177, 3 miljardit USD

SKP aastane kasv 3, 5 % SKP aastane kasv 3, 5 % SKP inimese kohta 20 100 USD SKPSKP inimese kohta 20 100 USD SKP

moodustasid: moodustasid: põllumajandus: 2% põllumajandus: 2% tööstus 27% tööstus 27% teenused 71 % teenused 71 % inflatsioon oli 2,6 % inflatsioon oli 2,6 %

TransportTransport

Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas Raudtee kogupikkus 12 624 km, sealhulgas on ka 953 km eraomanduses olevaid on ka 953 km eraomanduses olevaid raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. raudteid. Maantee kogupikkus 135 859 km. Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele Veeteid on 2052 km (läbitav väikeaurikutele ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on ja parvedele). Rootsit läbiv gaasitorustik on 84. km. pikkune. 84. km. pikkune.

Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Tähtsamad sadamad: Gavle, Goteborg, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Halmstad, Helsingborg, Hundiksvall, Kalmar, Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall. Malmö, Solvesborg, Stockholm, Sundsvall.

PinnamoodPinnamood