Silma ehitus

Peatükk: Valgusõpetus Eesmärk: Õppida tundma silma.

Õpitavad mõisted: silm, võrkkest, sarvkest

Grupitöö

• Enne tunni sisu juurde jõudmist jagan teid rühmadesse.

• Iga rühm kirjutab /joonistab paberile ideed, kuidas me kehi näeme.

• Millised küsimused tekkisid?

Tunni sisu

• Joonistada silma ehitus ning selgitada selle olulisemad osad • Silma lääts • Võrkkest • Sarvkest

•

Arutelu

• Kuidas tekib nägemise aisting? • Milliseid prille vajavad

kaugelenägijad, milliseid lühinägijad? Prillid ja läätsed

• Miks on hele valgus silmale kahjulik?

• Miks silma reguleerib silmaava?

Meeleelundid

• Meeleelundid on selleks, et tajuda ümbrust, võtta vastu otsuseid ja säilitada kontakt keskkonnaga. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil. Isegi siis, kui mingi meeleelund inimesel ei talitle, suudab organism toime tulla, sest ülejäänud meeleelundid kompenseerivad selle puudujäägi. Näiteks pimedatel on hästi arenenud kuulmine, kompimine ja haistmine. Kurtidel on teravnenud jällegi nägemine.

Meeleelundid

• Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.

Kõikidel meeleelunditel on....• Meeleelunditel on spetsiaalsed

väliskeskkonnast informatsiooni vastuvõtvad tunderakud ehk retseptorid. Vastuseks ärritusele tekib meeleelundites närviimpulss, mis liigub närve mööda ajusse, kus seda analüüsitakse ja tõlgendatakse. Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele

Silm

Silm ja nägemine

•Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi.

Kõigile eelpool tekkinud küsimustele annab vastuse tundes silma ehitust.• Silma ehitus

Numbritega märgitult on kõik silma osad, leia need ja märgi omale vihikusse• Silma osad

Silma osad

• 1. Klaaskeha• 2. Ripslihas• 3. Vikerkest ehk iiris• 4. Lihased mis hoiavad läätse• 5. Kõvakest• 6. Sarvkest• 7. Silmamuna• 8. Valguskiir

Silma osad

• 9. Võrkkest• 10. Silmalääts• 11. Valguskiir läbib läätse• 12. Soonkest• 13. Silmaava ehk pupill• 14. Silmanärvid• 15. Pimetähn• 16. Kollatähn

Nägemishaigused

Nägemine on üks peamisi välismaailmaga suhtlemise ja informatsiooni saamise teid kõikidel elusolenditel. Seetõttu on terved silmad suur väärtus.

Katarakt

• LäätsSuurimaks probleemiks on katarakt e. kae, mis puhul tekib läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine suuremal või vähemal määral. Juhul, kui katarakt haarab mõlema silma terve läätse, on inimene pime