Upload
univ-of-tallinn
View
1.751
Download
1
Embed Size (px)
DESCRIPTION
Citation preview
STP6001 Sissejuhatus sotsiaalpoliitikasse (4. loeng)
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik
• Heaoluprogrammid• Heaoluriik• Heaoluriigi eesmärgid
Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid *
• Käsitlusviis - universaalne/selektiivne• Ulatus – laiaulatuslik/piiritletud• Kvaliteet – optimaalne/minimaalne• Instrumendid - ühiskondlik tarbimine/sotsiaalsed siirded• Haldus – tsentraliseeritud/detsentraliseeritud• Võim - esinduskogu/korporatiivne• Finantseerimine – maksudel/sissemaksetel põhinev• Hüvitiste tüüp – sissetulekutest sõltuv/kindlaksmääratud
suurusega• Ümberjaotamine – progressiivne/regressiivne
* - Alber, Jens (1988). Is There a Crisis of the Welfare State? Cross-National Evidence from Europe, North America, and Japan. European Sociological Review, 4(3), 181-207.
Heaolu. Heaoluprogrammid. HeaoluriikHeaoluprogrammid: käsitlusviis (scope)
• Universaalsed - hüved on võrdsetel tingimustel kättesaadavad kõigile, ligipääs neile ei sõltu näiteks sissetulekust, töökoha olemasolust vms.
• Selektiivsed - vajadusega kaalumine (means test), et teha kindlaks, kas hüvede saajail pole endil ressursse oma vajaduste rahuldamiseks
Selektiivsete hüvitiste osakaal sotsiaalkaitse kogukuludest 2006. a. (%)Allikas: Eurostat
24,3
17,9 15,4
14,5
14,2 12,9
12,5
12,2
11,5
11,1 9,8 9,1
8,9 7,6 6,9
6,7 6,1
5,9 5,2
5,2
5,1
4,8
4,8
4,6 3,7 3 3 2,8
1,8
1,4
0,8
0
5
10
15
20
25
30
Iirimaa
Malta
Ühendkuningriik
Prantsusmaa
Island
Hispaania
Saksamaa
Holland
Portugal
EL (27)
Soome
Sloveenia
Küpros
Kreeka
Šveits
Austria
Bulgaaria
Slovakkia
Poola
Tšehhi
Rumeenia
Norra
Itaalia
Ungari
Belgia
Luksemburg
Taani
Rootsi
Leedu
Läti
Eesti
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: käsitlusviis (scope)
• Probleemid:– Universaalsed: kallid, kasusaajad
ei tarvitse vajada– Selektiivsed: ei leevenda vaesust,
vaesuslõks, mitte-taotlemine, administratiivsed probleemid
• Peamised sotsiaalkaitsega seotud heaoluprogrammid Eestis:– Universaalsed: 1) Ravi-,
lastepäevahoiu- ja sotsiaalteenused; 2) Peretoetused ja puuetega inimeste sotsiaaltoetused; 3) Riiklikud pensionid ja ravikindlustus
– Selektiivsed: Töötute sotsiaalse kaitsega seonduv ja toimetulekutoetus
Elab suhtelises vaesuses 2007/2008 (%)Allikas: Eurostat
02468
101214161820
Iirimaa Malta Ühendkuningriik Luksemburg Taani Rootsi
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: ulatus (range)
• Laiaulatuslik (extensive) • Piiritletud (delimited)
Sotsiaalkaitse kulutused 2006. a. (% SKP-st)Allikas: Eurostat
31,1
30,7
30,1
29,3
29,1
28,7
28,4
26,9
26,6
26,4
26,2
25,4
24,2
22,8
22,6
22,3
21,2
20,9
20,4
19,2
18,7
18,5
18,4
18,2
18,1 15,9
15,0
14,9
13,2
12,4
12,2
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
30,0
35,0
Prantsusmaa
Rootsi
Belgia
Holland
Taani
Saksamaa
Šveits
EL (27)
Itaalia
Ühendkuningriik
Soome
Portugal
Kreeka
Sloveenia
Norra
Ungari
Island
Hispaania
Luksemburg
Poola
Tšehhi
Austria
Küpros
Iirimaa
Malta
Slovakkia
Bulgaaria
Rumeenia
Leedu
Eesti
Läti
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: instrumendid
• Avalik tarbimine - isiku või perekonna toimetulekut soodustav mitterahaline toetus, subsideeritud teenused
• Sotsiaalsed siirded – inimestele ja peredele makstavad rahalised hüvitised sotsiaalsete riskide maandamiseks
Allikas: Eurostat. Statistics in focus 40/2009.
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: haldus
• Tsentraliseeritud • Detsentraliseeritud
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: finantseerimine ja
hüvitiste tüüp
Rahastatakse kontributsioonidest
(sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmaks)
Rahastatakse üldistest maksudest ja muudest
riigieelarve tuludest
Sõltuvad sissetulekutest
Riiklikud pensionid (v.a rahvapension ja vanaduspension -1999)Ajutise töövõimetuse hüvitisTöötuskindlustushüvitis
Vanemahüvitis
Kindlaksmääratud suurusega
RahvapensionVanaduspension -1999
PeretoetusedPuuetega inimeste sotsiaaltoetusedTöötutoetus
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluprogrammid: kokkuvõtteks Eesti
kohta• Eesti on suhteliselt tsentraliseeritud heaoluriik, kus
viimane sõna heaoluprogrammide osas jääb valitsusele ja parlamendile.
• Eestis domineerivad universaalsed, kui piiritletud heaoluprogrammid, mis seisnevad põhiliselt rahaliste hüvitiste jaotamises.
• Hüvitisi rahastatakse põhiliselt sotsiaalkindlustuse sissemaksetest ja enamik neist sõltub sissetulekutest
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriik
• Heaoluriiki võib mõista kolmel viisil:– riigi poolt osutatavate heaoluprogrammidena;– ideaalina, mille puhul riik võtab oma kodanikelt esmase
vastutuse nende heaolu eest;– laiemalt heaolu jaotumisena ühiskonnas.
• “Welfare state" - William Temple II 1940.-tel• “Wohlfahrtsstaat” – 1870.-te Saksamaa• “Folkhemmet” – Saltsjöbadeni kokkulepe 1936• “État-providence” – Teise keisririigi heaoluteenused
(1854-1870)
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Efektiivsus• Elatusstandardite
toetamine• Ebavõrdsuse
vähendamine• Sotsiaalne integratsioon• Administratiivne
teostatavusBarr, N. (1998) The Economics of the Welfare State (Second Ed.). Oxford University Press
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Efektiivsus:– Makroefektiivsus - SKP osa, mis läheb sotsiaalkulutusteks– Mikroefektiivsus - ressursside efektiivne jaotumine– Ergutused (incentives) - hüvitiste struktuur ja
finantseerimine peaksid igati soodustama tööhõivet ja isiklikku säästmist
• Administratiivsed ja operatsionaalsed küsimused (Kas hüvitised makstakse välja õigel ajal ja täiel määral?)
• (Sotsiaal)poliitilised küsimused (Kas hüvitised katavad riske, mida nad katma on mõeldud?)
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Efektiivsuse probleemide teoreetilisi perspektiive:– Kenneth J. Arrow 1963 (moral hazard theory)
• Moraalne risk varjatud informatsiooni tagajärjel (hidden information moral hazard; ex post)
• Moraalne risk varjatud tegevuse tõttu (hidden action moral hazard; ex ante)
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Elustandardite toetamine• Toimetuleku(baas-)turva
(poverty relief) - ühegi indiviidi/pere elatustase ei tohi langeda allapoole vaesuspiiri:– Kas ametlik vaesuspiir kaitseb
peresid vaesuse vastu?– Kas vaesushüvitis on
kättesaadav kõigile vaestele peredele?
900 1031
2 341
0
500
1000
1500
2000
2500
2007
Toimetulekupiir
Minimaalsetoidukorvimaksumus
Elatusmiinimum
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Sotsiaalkindlustus - keegi ei peaks kannatama ootamatu ja mitteaktsepteeritavalt järsu elatusstandardite languse tagajärjel mõne sotsiaalse riski mõjul– Kompensatsioonimäär, saadavat koormav risk ja
regulaarsus– Mõned kompensatsioonimäärad Eestis: Vanemahüvitis ja
sünnitushüvitis 100%; haigushüvitis 70% (100%); töötuskindlustushüvitis 40-50%; vanaduspension ~31%; rahvapension ~11%
• Sissetulekute tasandamine (income smoothing)
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
Kindlustatutegavõrdsustatud
Maksavad makse/nende
eest makstakse
Õigustatud saamatoetust
Avalik eelarve Sotsiaalkindlustus-
kassaKindlustu
s-hüvitised
Sotsiaal-kindlustus
eosamakse
d
Sotsiaal-toetused Teenuse
-osutaja
Tasub teenuseosutamise
eest
Osutabteenust
Muud eel-arve tulud
Muud eel-arve kulud
Üldised
maksud
Mitte-kaetus
Mitte-taotlemine
Allikas: Nicaise I. Groenz S., Adelman L., Roberts S., Middelton S.,(2004) Gaps, traps and springboards in European minimum income systems: A comparative study of 13 EU countries. Leuven: HIVA.
Ebapiisav sotsiaalne kaitse
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
•Elustandardite toetamise teoreetilisi perspektiive
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Elustandardite toetamise teoreetilisi perspektiive: Mitte-taotlemine (non-take-up)
Allikas: Van Oorschot W., (1995). Realizing Rights: A multi-level approach to non-take-up of means-tested benefits, Avebury.
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Ebavõrdsuse vähendamine• Vertikaalne ebavõrdsus – redistributsioon
jõukamatelt peredelt/indiviididelt vaesematele. Hüvitised võivad olla kaalutud sissetulekuga, flat-rate või soosib vastav valem vaesemaid peresid/indiviide; arvesse tulevad ka “tasuta” teenused; seos maksusüsteemiga
• Horisontaalne ebavõrdsus – erinevused hüvitistes võtavad arvesse vanust, pere suurust, sugu vms.
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Liigsuur ebavõrdsus sissetulekutes soodustab:– laste (imikute) suremust,– mitmete institutsioonide korrumpeerumist, – suuremat vägivallaga seotud kuritegude hulka,– sotsiaalse turvalisuse vähenemist,– vähenevat usaldust riigi institutsioonide vastu,– tõrjutuse ulatuslikku levikut,– pärsib majanduskasvu.
Allikas: Smeeding, T. M. (2000). Changing Income Inequality in OECD Countries: Updated Results from the Luxembourg Study (LIS). Luxembourg Income Study Working Paper No. 252
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Sotsiaalne integratsioon:– Väärikus - iga hüvitise korraldus peaks olema
korraldatud viisil, et ta aitaks säilitada inimlikku väärikust ning tal ei oleks hüvitisesaaja suhtes ebavajalikku häbistavat iseloomu.
– Sotsiaalne solidaarsus - hüvitised ning arstiabi korarldus peaksid edendama sotsiaalset solidaarsust.
Heaolu. Heaoluprogrammid. Heaoluriik Heaoluriigi eesmärgid
• Administratiivne teostatavus:– Arusaadavus (intelligibility) - lihtne, kergesti
mõistetav struktuur, administratiivselt odav– Kuritarvituste võimaluste puudumine