Vene võim EestisVene võim Eestis

Piret TänavPiret Tänav

Eesti alad peale 1721. Eesti alad peale 1721. aastataastat

Uusikaupunki rahu: Vastavalt Uusikaupunki rahu: Vastavalt rahulepingule tunnustas Rootsi rahulepingule tunnustas Rootsi Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Eesti-, Liivi ja Ingerimaa ning osa Kagu-Soome üleminekut Venemaa Kagu-Soome üleminekut Venemaa valitsemise alla. Rootsi sai valitsemise alla. Rootsi sai Venemaal sõjakahjude hüvituseks Venemaal sõjakahjude hüvituseks 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning 2 miljonit riigitaalrit kahjutasu ning õiguse vedada Baltikumist õiguse vedada Baltikumist tollivabalt välja suures koguses tollivabalt välja suures koguses teravilja.teravilja.

   

Peeter I oli Peeter I oli VeneVene tsaartsaar 16821682––17211721

Balti erikordBalti erikord

Balti erikorra kehtestamineBalti erikorra kehtestamine:: Mõiste: Balti erikordMõiste: Balti erikord- - BaltiBalti

kubermangude laialdane autonoomia kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. kuni 1880-ndate aastateni. BaltiBalti erikorderikord kehtestati kapitulatsioonide kehtestati kapitulatsioonide ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu ja lõplikult Uusikaupunki rahulepingu sätetega. sätetega.

Milles Milles BaltiBalti erikorderikord seisnes:seisnes:

– BaltiBalti kubermangudes viidi läbi kubermangudes viidi läbi restitutsioonrestitutsioon- ehk Rootsi ajal - ehk Rootsi ajal riigistatud eramõisad tagastati nende riigistatud eramõisad tagastati nende endistele omanikele. endistele omanikele.

– mõisate territooriumil said mõisnikud mõisate territooriumil said mõisnikud laialdase omavalitsuse ja peaaegu laialdase omavalitsuse ja peaaegu piiramatud õigused oma talupoegade piiramatud õigused oma talupoegade üle. üle.

– kehtima jäid senised seadused ja kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus. maksukorraldus.

– valitseva usundina valitseva usundina BaltiBalti kubermangudes tunnustatikubermangudes tunnustati luterlust luterlust..

– kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi kohapealseks asjaajamiskeeleks jäi saksa keelsaksa keel. .

– BaltiBalti kubermangude ja Venemaa kubermangude ja Venemaa pärisalade vahele jäi püsimapärisalade vahele jäi püsima tollipiir tollipiir. .

– kohalik aadel omas suurt mõju kohalik aadel omas suurt mõju valitsemisasjades kindralkuberneride valitsemisasjades kindralkuberneride abiliste- abiliste- valitsusnõunikena.valitsusnõunikena.

– aadli omavalitsust teostasid aadli omavalitsust teostasid Eesti-, Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnadLiivi- ja Saaremaa rüütelkonnad. . Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli Rüütelkondade kõrgeimaks organiks oli MaapäevMaapäev. .

– kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti kohaliku aadli eesõiguseid kaitsti aadlimatriklite koostamisegaaadlimatriklite koostamisega

– linnad säilitasid omavalitsuse; seda linnad säilitasid omavalitsuse; seda teostasid linnavalitsused  ehkteostasid linnavalitsused  ehk raed raed. .

  

Katariina II oli tsaarinna 1762-Katariina II oli tsaarinna 1762-17961796

Asehalduskorraldus EestisAsehalduskorraldus Eestis (1783-1796):(1783-1796):

1762 Venemaa troonile asunud 1762 Venemaa troonile asunud keisrinna keisrinna Katariina IIKatariina II eesmärgiks oli: eesmärgiks oli: – Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine Vene impeeriumi terviklikkuse tagamine – piirialade tihedam liitmine Venemaaga. piirialade tihedam liitmine Venemaaga.

See tähendas aga kohalike baltisaksa See tähendas aga kohalike baltisaksa aadli privileegide e. aadli privileegide e. BaltiBalti erikorra erikorra piiramist või kaotamist. Asehalduskord piiramist või kaotamist. Asehalduskord kehtestati 1783.aastal ning sellega kehtestati 1783.aastal ning sellega kaasnesid muutused järgmistes kaasnesid muutused järgmistes valdkondades: valdkondades:

Muutused Muutused halduskorralduses:halduskorralduses:

BaltiBalti provintsidesse jäi kaks kubermangu provintsidesse jäi kaks kubermangu (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski (Eestimaa ja Liivimaa), kummaski kubermangus 5 maakonda Eesti kubermangus 5 maakonda Eesti territooriumil. territooriumil.

Narva koos ümbrusega liideti Peterburi Narva koos ümbrusega liideti Peterburi kubermanguga. kubermanguga.

Kõik maakonnakeskused said Kõik maakonnakeskused said linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnaõigused. Eestisse jäi 12 linna; uuteks linnadeks said maakonnakeskused Paldiski linnadeks said maakonnakeskused Paldiski (1783) ja Võru (1784). (1783) ja Võru (1784).

NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste NB! Niisugune haldusjaotus kehtis väikeste muudatustega kuni 1917. muudatustega kuni 1917.

Muutused valitsemises:Muutused valitsemises:

Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks Kahe kubermangu ühiseks valitsejaks sai sai asehaldurasehaldur (sellest tuletatakse ka (sellest tuletatakse ka termin termin asehalduskordasehalduskord). ).

Asehalduriks sai Katariina II Asehalduriks sai Katariina II usaldusalune ning senine Liivimaa usaldusalune ning senine Liivimaa kindralkuberner iirlane kindralkuberner iirlane George von George von BrowneBrowne, kes sekkus aktiivselt , kes sekkus aktiivselt kohalike küsimuste lahendamisse, kohalike küsimuste lahendamisse, mis seni oli olnud vaid rüütelkondade mis seni oli olnud vaid rüütelkondade otsustada. otsustada.

Muutused linnade Muutused linnade valitsemises:valitsemises:

Linnakodanikuõigused said kõik Linnakodanikuõigused said kõik majaomanikud linnades sõltumata majaomanikud linnades sõltumata rahvusest ja tegevusalast. rahvusest ja tegevusalast.

Raed linnades saadeti laiali. Raed linnades saadeti laiali. Uute linnavalitsustena moodustati Uute linnavalitsustena moodustati

linnaduumadlinnaduumad, kuhu tuli valida , kuhu tuli valida esindajaid ka vaesematest esindajaid ka vaesematest linnaelanike kihtidest. linnaelanike kihtidest.

NB! Sellega murti varasem sakslaste NB! Sellega murti varasem sakslaste ainuvõim linnade valitsemisel. ainuvõim linnade valitsemisel.

Muutused Muutused maksukorralduses:maksukorralduses:

Uue maksunaUue maksuna kehtestati kehtestati pearahamakspearahamaks. .

Hakati korraldamaHakati korraldama hingeloendusi hingeloendusi (rahvaloendusi), et teada saada (rahvaloendusi), et teada saada kogutavate maksude suurust. kogutavate maksude suurust.

Muutused Muutused rüütelkondades:rüütelkondades:

Kõik aadlikud võrdsustati (ka Kõik aadlikud võrdsustati (ka aadlimatriklisse mittekuuluvad ning aadlimatriklisse mittekuuluvad ning hilisemad sisserändajad). hilisemad sisserändajad).

Rüütelkondade Rüütelkondade maanõunike maanõunike kolleegiumidkolleegiumid saadeti laiali. saadeti laiali.

NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade NB! Vähenes oluliselt rüütelkondade mõju kohalike küsimuste mõju kohalike küsimuste otsustamisel. otsustamisel.

Põllumajanduse aluseks Eestis Põllumajanduse aluseks Eestis 18-19.sajandil oli 18-19.sajandil oli

teraviljakasvatusteraviljakasvatus – teravilja kõrged hinnad teravilja kõrged hinnad – teravilja laialdane turg: teravilja laialdane turg:

-  seda müüdi tollivabalt Rootsi-  seda müüdi tollivabalt Rootsi

-  müüdi Vene armeele (~50 tuhat -  müüdi Vene armeele (~50 tuhat sõdurit sõdurit BaltiBalti kubermangudes) kubermangudes)

-  suurlinna Peterburi lähedus-  suurlinna Peterburi lähedus

TeraviljakasvatusTeraviljakasvatus

teraviljast teraviljast viina ajamineviina ajamine.. Teravili → viin (selle müük mõisate Teravili → viin (selle müük mõisate

kõrtsides, sõjaväele ja Peterburi) → kõrtsides, sõjaväele ja Peterburi) → praaga (viina ajamisel tekkiv praaga (viina ajamisel tekkiv jääkprodukt) → jääkprodukt) → härgade härgade nuumaminenuumamine (müüdi Peterburi) →  (müüdi Peterburi) → sõnniksõnnik → teravilja saagikuse kasv. → teravilja saagikuse kasv.

Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine Kuni 18.saj. lõpuni tasus senine talupoegade talupoegade teoorjusel teoorjusel põhinevpõhinev põlluharimine ennast põlluharimine ennast mõisatel ära !  mõisatel ära ! 

Kriisinähud Kriisinähud mõisamajanduses 17. ja 18. mõisamajanduses 17. ja 18.

sajandilsajandil:: – algas teraviljahindade langus, kuna algas teraviljahindade langus, kuna

maailmaturule hakkas tekkima uusi maailmaturule hakkas tekkima uusi suurtootjaid. suurtootjaid.

– mõisnike kulutused suurenesid. Soovides mõisnike kulutused suurenesid. Soovides jäljendada Euroopa elustandardeid rajati jäljendada Euroopa elustandardeid rajati alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja alates 18.sajandi lõpust uusi uhkeid ja suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti suurejoonelisi mõisakomplekse, peeti ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati ametis ohtralt teenijaskonda ja koolitati oma poegi Euroopa ülikoolides ning oma poegi Euroopa ülikoolides ning seeläbi kasvasid võlad. seeläbi kasvasid võlad.

Kriisinähud Kriisinähud mõisamajanduses 17. ja 18. mõisamajanduses 17. ja 18.

sajandilsajandil::– kulude suurenemist üritasid mõisnikud kulude suurenemist üritasid mõisnikud

katta mõisapõldude laiendamise ja katta mõisapõldude laiendamise ja talupoegade koormiste kasvuga. talupoegade koormiste kasvuga.

– suurem surve talupoegadele tõi enesega suurem surve talupoegadele tõi enesega kaasa talurahvarahutuste sagenemise kaasa talurahvarahutuste sagenemise (N: (N: 17841784 pearaharahutusedpearaharahutused paljudes paljudes mõisates; uue riikliku pearahamaksu mõisates; uue riikliku pearahamaksu kehtestamisega arvasid talupojad, et kehtestamisega arvasid talupojad, et mõisakoormiseid ei pea enam täitma). mõisakoormiseid ei pea enam täitma).

HaridusHaridus

Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud Vaatamata Põhjasõja poolt tekitatud tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi tagasilöögile hakkas alates 18.sajandi teisest poolest tasahilju edenema ka teisest poolest tasahilju edenema ka talurahvale hariduse andminetalurahvale hariduse andmine. . Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli Vähehaaval taastus koolivõrk. Koole oli enamasti üks iga kihelkonna peale, seal enamasti üks iga kihelkonna peale, seal olid õpetajateks peamiselt ilma olid õpetajateks peamiselt ilma spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid spetsiaalse ettevalmistuseta köstrid ning õpetust anti peamiselt talvekuudel. ning õpetust anti peamiselt talvekuudel.

Tartu ülikool 1802Tartu ülikool 1802

1802. aastal avati Tartus 1802. aastal avati Tartus Aleksander IAleksander I käsul jällegi ülikool, mis käsul jällegi ülikool, mis tegutseb tänaseni. tegutseb tänaseni. 19. sajandi19. sajandi esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige esimesel poolel oli Tartu Ülikool kõige suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn suurem ülikool kogu Vene riigis. Linn kasvas kiirest ja muutus oluliseks kasvas kiirest ja muutus oluliseks teadus- ja kultuurikeskuseks. teadus- ja kultuurikeskuseks.

Tartu kivisildTartu kivisild