26.10.2014

ETTEPANEKUD HARIDUSSEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUSELE (2014)Ettepanek/Märkus HTMi selgitus

SoM

Sots

iaal

min

istee

rium

1. VTKs on ära märgitud isikute võrdse kohtlemise olulisus hariduse tagamisel, nt kirjeldatakse punktis 14.3. haridusseaduse üldsätetes Eesti elukestva õppe strateegia 2020 põhimõtteid ning sedastatakse, et haridussüsteem peab olema avatud kõikidele õppida soovijatele olenemata nende vanusest, sotsiaalsest taustast või erivajadusest. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes soovitame võtta arvesse ka soolise võrdõiguslikkuse seadust (SoVS), mis keelab diskrimineerimise soo alusel ning samuti soovitame mainida ära ka võrdse kohtlemise seaduses (VõrdKS) nimetatud diskrimineerimise tunnused - rahvus (etniline kuuluvus), rass, nahavärvus, usutunnistus või veendumus, vanus, puue või seksuaalne sättumus. VTKs mainitud "sotsiaalne taust, vanus ja erivajadus" on liialt limiteerivad ning keskenduvad pigem nendele võimalike ebavõrdse kohtlemise aspektile, mis on otseselt nähtavad, kuid ebavõrdne kohtlemine hariduses võib lähtuda nii otseselt kui ka kaudselt just SoVSis ja VõrdKSis nimetatud individuaalsetest tunnustest. Sama põhimõtet tuleks meeles pidada ka lahti kirjutades erinevate haridusvaldkonna osapoolte õigusi ja kohustusi tulevases haridusseadustikus.

Arvestatud.

2. Praegust haridusvaldkonda iseloomustab sügav sooline segregatsioon nii õpetajaskonna hulgas (mainitud ka Elukestva õppe strateegias) kui ka noorte haridusvalikutes, mille tagajärjeks on koondumine niiöelda „traditsiooniliselt“ mehelikele ja naiselikele erialadele. Haridusvalikud määravad suures osas ka järgnevad erialavalikud tööturul, mistõttu soosib sügav haridusalane segregatsioon ka

Arvestatud. Nagu ettepanekus viidatud, nimetab elukestva õppe strateegia soolist segregatsiooni ja kõrget väljalangevust õppest (eriti meessoo hulgas) kui haridusvaldkonna kitsaskohti. Meetmete osas on viidatud info- ja nõustamisteenustele kui ühele vahendile, mis aitab teha stereotüüpidest vähem sõltuvaid valikuid. Strateegias on rõhutatud, et sooline tasakaal, avatus, sallivus ja rahvusvaheline koostöö on elukestva õppe süsteemi arendamisel olulised põhimõtted. Ka on nimetatud, et eraldi tähtsustatakse

1

26.10.2014

hilisemaid meeste ja naiste traditsioonilisi tööturuvalikuid ning panustab ka soolise palgalõhe püsimisse ja isegi kasvu. Haridusvaldkonnal on suur vastutus väärtuskasvatuses ning noorte mõtlemise ja valikute suunamises. Seetõttu näeme, et haridusseadustiku väljatöötamise juures peaks silmas pidama praeguse Eesti ühiskonna väljakutseid soolise võrdõiguslikkuse valdkonnas ning püüdma nende väljakutsete lahendamisele oma valdkonna piires võimalikul moel kaasa aidata. Loodame, et seaduse väljatöötamise juurde kaasatakse ka Sotsiaalministeeriumi soolise võrdõiguslikkuse osakonda ning Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantseleid, et aidata kaasa tasakaalustatud ja erinevaid sugusid arvestava seaduse väljatöötamisele.

tegelemist meessoo õpingute katkestamise probleemiga ning kutse- ja karjäärinõustamisel pööratakse tähelepanu väljakujunenud sooliste stereotüüpide vältimisele. Eelkõige on oluline, et nende eesmärkide saavutamiseks toimuks pidev tegevus, sest seaduses esitatud käskudest ja keeldudest mõtteviisi muutmiseks reeglina ei piisa, aga haridusseaduse põhimõtted saavad nende eesmärkide saavutamist toetada ja eelnõu koostamisel tuleb ettepanekus toodud asjaolusid silmas pidada.

Haridusseaduse eelnõu väljatöötamise töörühma on kavas kaasata Sotsiaalministeerium.

MKM

Maj

andu

s-ja

Kom

mun

ikat

sioon

imin

istee

rium

Ettepanek 1. Soovitame selgemalt määratleda ühe osapoolena ka ettevõtjate (ehk tulevaste tööandjate) vastutus ning raamistik nende vastastikkuseks koostööks haridusasutustega. Kuna ettevõtjad vajavad kaasaegsete teadmiste ning praktiliste oskustega tööjõudu ning haridusasutused on huvitatud õppijate erialasest tööhõivepotentsiaalist, on mõlemale poolele kasulik teha koostööd nii õppeprogrammide väljatöötamisel kui võimaluste pakkumisega õppijate praktiliseks kaasamiseks, nt. ettevõtete külastused, töövarju päevad, praktika jms.

Arvestatud. Tööandjate ja haridussüsteemi sidumine on elukestva õppe strateegia üks võtmeteemadest. Kõikide tööandjate, mitte üksnes ettevõtjate vastutus on esitada haridussüsteemile selged ootused ning pakkuda õppijatele praktikakohti, õpipoisikoolituse võimalust ning luua oma töötajatele elukestvas õppes osalemise võimalusi. Koostöö toetamine tööandjatega on strateegia tegevuste üks eesmärke. Esimene praktiline osa sellest on tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja tagasisidestamise süsteemi loomine, mis on juba menetluses olevas kutseseaduse muutmise seaduse eelnõus.

Tööandjad on kindlasti üks haridussüsteemi osapool, aga ettevõtjate ja õppeasutuste koostöö on tõhus siis, kui mõlemad pooled tajuvad tekkivat kasu. Seaduses kohustuste kataloogi või koostöö reglementeerimisega võib koostöötahet pigem pärssida. Tööandja huvi koostööd teha, töötajaid koolitada ja ise õppida peaks tulenema sellest, et ta näeb sellest kasu oma ettevõttele.

Ettepanek 2. Ka ettevõtja peab õppija koolikohustuste Arvestatud. Elukestev õpe ei saa toimuda ilma selleta, et tööandja töötavale

2

26.10.2014

täitmist toetama paindlikkusega õppija enesetäiendamist soosivate tingimuste loomisega, nt. paindlik tööaeg ja õppija võimalustega arvestamine.

õppijale selleks ka vastu tuleb. Üks pool on täiskasvanute koolituse seadusest tulenev õppepuhkuse võimaldamise kohustus, aga elukestvas õppes osalemisel peaks ettevõtja ka muude tingimuste osas töötajale võimalikult suures ulatuses vastu tulema. Tööandja huvidest lähtuva koolituse osas paneb töölepingu seadus paneb töötajale kohustuse osaleda oma tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks koolitusel (TLS § 15 lg 2 p 4). Tööandja on kohustatud tagama töötajale tööalaste teadmiste ja oskuste arendamiseks tööandja ettevõtte huvidest lähtuva koolituse ning kandma koolituskulud ja maksma koolituse ajal keskmist töötasu (TLS § 28 lg 2 p 5). Parim motivaator tööandjale töötajale õppimiseks vajalike tingimuste loomisel on õppimisega kaasnev tulu edasises töös.

Ettepanek 3. Õppeasutuse juhi kohustuste hulka peaks kuuluma lisaks kogukonna ja vanematega koostööle ka koostöö tegemine ettevõtjatega.

Arvestatud. Õppeasutuse ülesannete täitmise korraldamine on eelkõige juhi vastutus ja juhi tegevuse tulemuslikkus väljendub õppeasutuse tegevuse tulemustes. Kui intensiivne koostöö ettevõtjatega peab olema kohustuslik, sõltub sellest, mis liiki õppeasutusega on tegu. Mida kõrgem on haridustase, seda väiksemaks muutub lapsevanema roll haridussüsteemi osapoolena ja seda enam suureneb tööandja roll. Kutseõppeasutuse seaduses on juba praegu eraldi nimetatud õppeasutuse kohustuslik koostöö mh tööandjate ja ettevõtlus- ja kutseühenduste ning ettevõtete ja asutustega koolitusvajaduse väljaselgitamiseks, õppe kvaliteedi parendamiseks ja muudel asjakohastel eesmärkidel nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt (KutÕS § 3 lg 2 p 8). Rakenduskõrgkooli juhtorganisse, nõunike kogusse, tuleb kaasata tööandjate esindaja (RakkKS § 10 lg 1).

Ettepanek 4. Lisaks peaks õppeasutuse juhi kohustuste hulka olema märgitud kohustusena ka meetmete leidmine õppe praktilise poole arendamise jaoks koostöös ettevõtjatega.

Arvestatud. Põhi- ja keskhariduse järgse õppe korraldamisel on head praktikavõimalused kindlasti üks vahend, mis õpet töömaailmaga sidustab ja neis õpetes on praktika õigusaktidest tulenevalt kohustuslik, seega on sisuliselt õppeasutuse juhi kohustus vastavad võimalused luua ka õigusaktides kajastatud. Pigem on probleem selles, kuidas õigusakte rakendatakse. Elukestva õppe strateegias on eraldi meetmena nimetatud keskselt loodavat arendusprogrammi praktikakorralduse kvaliteedi tagamiseks. Samuti on vajaliku tegevusena viidatud nii ettevõtjate kui õppeasutuste teadlikkuse tõstmist praktika olulisusest ja parimate praktikate

3

26.10.2014

levitamine. Tööandjad tulevad praktikavõimalustega kaasa siis, kui see on nende jaoks oluline ja tulutoov kas olemasolevate töötajate teadmiste ja oskuste paranemise või tööjõu värbamise kaudu.

Ettepanek 5. Kuna antud muudatus omab selgelt pikaajalist mõju majandusele, tuleks välja tuua ka selle mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele.

Arvestatud.

Ettepanek 6: Kogukonna all tuleks käsitleda ka ettevõtjaid ning nende kaasamist õppeasutuse juhtimisse, seda eriti kutseõppeasutuste, rakenduskõrgkoolide ja ülikoolide kontekstis.

Arvestatud. Kogukonnana on VTKs mõeldud ka ettevõtjaid, aga nende rolli saab kindlasti selgemalt välja tuua. Põhi- ja keskhariduse järgses õppes on juba praegu seaduse tasandil kohustus tööandjad õppeasutuse juhtimisse kaasata. Kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli nõunike kogus peab vastavalt seadusele olema ka tööandjate esindaja. Ülikoolide puhul on tööandjad olenevalt ülikooli juhtimismudelist kaasatud kas kuratooriumisse (haridus- ja teadusminister peab TTÜ seadusest tulenevalt arvestama, et enamik haridus- ja teadusministri nimetatud isikutest peab kuratooriumis olema ettevõtjate või tootmise kutse- ja erialaliitude esindajad) ja nõukogusse (TÜ). Seega ei ole probleem niivõrd seaduses, kui selle rakendamises. Koostöö ja töömaailma ning haridussüsteemi sidumine on võtmekoht, aga käsust või keelust enam mõjutab seda tajutav kasu koostööst.

VI. Väljatöötamise tegevuskava. Punkt 22. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid.„Õigusel haridusele on individualistlik külg, mis tähendab, et huvid on õpilastel ja nende vanematel ning ühiskondlik külg, mis tähendab, et huvid on ka riigil, KOVil ja õppeasutusel.“Kommentaar 1. Ühiskondliku külje all tuleb välja tuua, et huvid on lisaks riigile, KOVidele ja õppeasutustele ka ettevõtjatel. Peaks olema selgelt välja toodud, et kaasatakse ka ettevõtjate esindajaid (katuseorganisatsioone), arvestades et nemad on tulevaste õppijatele ning lõpetanutele kõige selgemad nõudmiste esitajad.

Arvestatud.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on esitanud ka tähelepanekud haridusseaduse VTKle ning avaldanud samuti soovi edaspidises eelnõu väljatöötamise protsessis osaleda.

JuM

4

26.10.2014

Justi

itsm

inist

eeriu

m1. VTK I osa punktis 3 tuleks lühidalt kirjeldada teostatud analüüside tulemusi ning jääb selgusetuks, kas Haridus- ja Teadusministeeriumi tellitud analüüs haridusvaldkonna kohtupraktikast on käesoleval hetkel veel teostamisel või on see valminud.

Arvestatud. Teostatud analüüse avatakse eelnõu seletuskirjas. Analüüs kohtupraktikast on valminud.

2. VTK II osa punkt 6 – märgime, et haridusseadustiku kaasajastamine pole eesmärk, vaid vahend mingi teatud eesmärgi saavutamiseks.

Arvestatud.

3. VTK III osa punktis 7 on kaalutud võimalike lahendustena märgitud senise regulatsiooni parem rakendamine, mitte-midagi-tegemine ja uue regulatsiooni loomine. Nelja märgitud lahendust on lühidalt analüüsitud ning kokkuvõttes on selgitatud, et probleemi lahendamiseks on uus õiguslik reguleerimine parim viis, sest muuta tuleb seaduse põhimõttelist ülesehitust ja probleemi olemus tuleneb kehtivast regulatsioonist. Kuivõrd analüüs on lühike, siis ei ole võimalik seda hinnata.

Teadmiseks võetud. Punkti 7 täiendavad probleemikirjelduses hõlmatud küsimused, mis puudutavad valdavat osa haridusseadusest. Muutmist vajavad kõik haridusseaduse peatükid. Seetõttu ei ole olemasoleva regulatsiooni muutmine enam mõistlik ja vajadus on uue tervikteksti järele.

4. VTK-s on haridusseaduse muutmist kirjeldatud üldisel tasemel ning kavandatavaid meetmeid esitamata, mistõttu on VTK osale V „Määratletud mõjud“ keeruline hinnangut anda. Võib öelda, et VTK ei täida täielikult oma eesmärki, kuivõrd probleemi lahendamiseks kavandatavate meetmete puudumise tõttu ei nähtu sellest ega saagi nähtuda, millised on meetmete rakendamisel tõenäoliselt avalduvad mõjud ning milliseid neist vajavad põhjalikumat hindamist eelnõu koostamisele eelnevalt. Konkreetsete mõju avaldama hakkavate meetmete selgumisel peab neljal mõju olulisuse kriteeriumil (sihtrühma suurus; mõju ulatus; mõju avaldumise sagedus ning ebasoovitavate mõjude avaldumise risk – defineeritud mõjude hindamise metoodika lehekülgedel 18 ja 19 ning VTK vormi viimasel leheküljel) põhineva mõjude olulisuse

Arvestatud. VTK üldisus on tingitud sellest, et HTM soovis võimalikult vara enne eelnõu koostamisele alustamist alustada diskussiooni uue haridusseaduse teemade osas. Lõplikud valikud eelnõus selguvad siis, kui 2014. aasta lõpupoole koguneb sotsiaalseid partnereid kaasav töörühm. Kui valikud on tehtud, on võimalik konkreetsemalt hinnata ka mõju. Mõjude hindamise tulemused kajastatakse eelnõu seletuskirjas. VTK koostamine siis, kui tegelikud valikud juba selgunud, oleks tekitanud partnerites küsimuse, miks räägitakse alles väljatöötamiskavatsusest, kui tegelikult on eelnõu valikud juba tehtud. Praegused tegevused on suunatud olemasoleva olukorra kaardistamisele ja võimalike lahenduste väljapakkumisele, samuti oli VTK ja haridusseadustiku kaasajastamise lähtealuste avaliku konsultatsiooni eesmärk saada võimalikult palju sisendit teemade kohta, mida haridusseaduses tuleks reguleerida. Kuna haridusseadus on haridusvaldkonna üldseadus ja senine haridusseadus pärineb mitmekümne aasta tagusest ajast, on sedalaadi põhimõtete laiem arutelu HTMi hinnangul

5

26.10.2014

tuvastamise analüüsi kindlasti uuesti läbi tegema. Analüüsi tulemusi peab kajastama eelnõu seletuskirja mõjude osas ja vajadusel ka seletuskirjale lisatavas mõjude analüüsi aruandes (vt HÕNTE § 46 lg 3 ja mõjude hindamise metoodika lk 8 p 2.1.2.).

võimalikult varases etapis vajalik.

5. Edaspidi tuleb VTK koostamisel meeles pidada, et muudatuse mõju olulisuse määramise kastikestesse võib küll märkida tähtvasted (nt VTK p 14.4.), kuid avalduva mõju (nt VTK p 14.3.) või edasise analüüsi (nt VTK p 14.5.) juures tuleb selgitada ka mõttekäiku tähtvastete määramise taga. Praegu ei ole võimalik aru saada, miks on näiteks sihtrühma suurust peetud enamjaolt väikeseks (keda kellega on võrreldud?). Sama kehtib ka kõikide teiste kriteeriumide määratluste puhul (VTK p-d 15.4.; 15.7.; 16.4.; 17.4.; 17.7; 17.10.). Eelnõu ja seletuskirja koostamisele eelnevalt peab sellele kindlasti tähelepanu pöörama, kuna nelja kriteeriumi määratlemisest sõltub põhjaliku mõjuanalüüsi vajalikkus HÕNTE § 46 lg 3 tähenduses. Samuti on oluline märkida, et VTK mõjude osa punktides „Edasine analüüs“ on mõeldud eeskätt seda, kas neljast mõju olulisuse tuvastamise kriteeriumist lähtuvalt peab tegema põhjalikuma mõjuanalüüsi või mitte. Kui põhjalik mõjuanalüüs on vajalik, selgitatakse, kuidas plaanitakse see läbi viia. Praegu näiteks VTK punktis 14.5. kirjeldatu võib olla asjakohane, kuid seos kavandatavate muudatuste analüüsiga vajaks täpsustamist.

Arvestatud. Pöörame sellele eelnõu ja seletuskirja koostamisel eelnevalt tähelepanu.

SiM

6

26.10.2014

Sise

min

istee

rium

1. Kehtiv Eesti Vabariigi haridusseadus omab laialdast mõju kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV), mistõttu on mõistlik haridusseaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) saata kooskõlastamiseks ka omavalitsusliitudele (ELL, EMOL). Arvestades VTK väga kõrget abstraktsiooni astet, on keeruline teha sisulisi märkusi, kuid märgime, et eelnõu koostamise töörühmadesse peavad kindlasti olema kaasatud omavalitsusliitude esindajad, Siseministeeriumi esindajad ja maavalitsuste esindajad.

Arvestatud. Haridusseaduse VTKga paralleelselt esitati avalikule konsultatsioonile haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused, sealhulgas esitati lähtealused arvamuse avaldamiseks ELLile ja EMOLile. Eelnõu väljatöötamise töörühm on kavas kokku kutsuda 2014. aasta lõpus ja sellesse on kavas kaasata SiMi ja omavalitsusliitude esindajad.

2. VTK punkt 3 käsitleb tehtud uuringuid. Märgime, et VTK - st ei selgu, millal esitatakse EIS- is avalikule konsultatsioonile Haridus- ja Teadusministeeriumi teostatud analüüs „Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused“. Punktist ei selgu, millised uuringud toetavad VTK - s kirjeldatud seisukohti või milliseid lisauuringuid on plaanis selleks tellida.

Teadmiseks võetud. Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused esitati EISis avalikule konsultatsioonile samaaegselt haridusseaduse väljatöötamise VTKga ja need on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis VTKga samas toimikus. VTKs kajastatud põhiseisukohad tulenevad elukestva õppe strateegiast, milles on viidatud seisukohtade aluseks olnud uuringutele nagu näiteks PISA 2006, 2009 ja 2012, PIAAC 2013, OECD rahvusvahelise õpetamise ja õppimise uuring TALIS jne. Haridusseaduse väljatöötamise raames analüüsiti haridusvaldkonna õigusaktide üldiseid probleeme VTKle eelnevalt analüüsis „Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused“, mis VTKga samal ajal avalikule konsultatsioonile esitati, samuti teostati haridusvaldkonna kohtupraktika analüüs.

3. Siseministeerium nõustub, et tänane hariduskorraldus vajab kaasajastamist ning muutmist, kuid VTK- s ei ole kirjeldatud ega välja toodud meetmeid, kuidas hariduskorralduse kaasajastamise eesmärki saavutada kavatsetakse (nt milliste meetmetega kavatsetakse VTK leheküljel 3 punktis 4.2. loetletud eesmärke saavutada).

Teadmiseks võetud. VTK üldisus on tingitud sellest, et HTM soovis võimalikult vara enne eelnõu koostamisele alustamist alustada diskussiooni uue haridusseaduse teemade osas. Lõplikud valikud eelnõus selguvad siis, kui 2014. aasta lõpupoole koguneb sotsiaalseid partnereid kaasav töörühm. Kui valikud on tehtud, on võimalik konkreetsemalt hinnata ka mõju. Samas oleks VTK koostamine siis, kui tegelikud valikud juba selgunud, tekitanud partnerites küsimuse, miks räägitakse alles väljatöötamiskavatsusest, kui tegelikult on eelnõu valikud juba tehtud. Praegused tegevused on suunatud olemasoleva olukorra kaardistamisele ja võimalike lahenduste väljapakkumisele, samuti oli VTK ja haridusseadustiku kaasajastamise lähtealuste avaliku konsultatsiooni eesmärk saada võimalikult palju sisendit

7

26.10.2014

teemade kohta, mida haridusseaduses tuleks reguleerida. Kuna haridusseadus on haridusvaldkonna üldseadus ja senine haridusseadus pärineb mitmekümne aasta tagusest ajast, on sedalaadi põhimõtete laiem arutelu HTMi hinnangul võimalikult varases etapis vajalik.

4. II alajaotuse punkti 4 alapunktis 3 on lause: „Üha enam on ootus, et nii kogukond, õppijad kui lapsevanemad annavad õppeasutuse juhtimisse oma panuse läbi kollegiaalsete juhtorganite“. Jääb arusaamatuks, milliste küsitluste või uuringute alusel selline ootus on tuvastatud ja mil viisil võiks lapsevanemate panustamine toimida näiteks erakõrgkoolide, ent samuti teiste õppeasutuste juhtimise puhul.

HTM hindab olukorda läbi HTMile esitatud pöördumiste sisu, samuti läbi järelevalvete saabunud informatsiooni, lisaks saab olulist teavet tehes koostööd õppeasutuste ja esindusorganisatsioonidega. Nii Õpilasesinduste Liit kui Lastevanemate Liit on toetanud hoolekogu rolli suurendamist 1. Erakoolidel on arusaadavalt nii juhtimisel kui tegutsemisel erisusi. Nii näiteks võib erakool kohustusliku hariduse tasemel pakkuda õpet küsides selle eest õppemaksu. Arusaadavalt on üldhariduskoolides, kus õpivad valdavalt alaealised, oluline lapsevanemate kaasamine (EraKS § 21 lg 2 punkti 3 kohaselt kuuluvad koolieelse lasteasutuse, ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli ning põhikooli nõukogusse lastevanemate esindajad, kes moodustavad nõukogu koosseisust vähemalt ühe viiendiku). Mida kõrgemaks haridustase läheb ja mida suurem on täiskasvanud õppijate hulk, seda enam väheneb lapsevanemate panus ja suureneb kogukonna, sh tööandjate kaasamise vajadus. Eelnõu väljatöötamisel tulebki teha valikud, kuidas erinevates õppeasutustes ja milliste otsuste juurde tuleb vanemaid kaasata.

5. Täna on kasutusel väga mitmeid erinevaid õppeasutuste juriidilisi vorme, VTK- ga plaanitakse õppeasutuste asutamise ning tegevuse lõpetamine viia ühistele alustele. Selline ulatuslik reform muudab põhimõtteliselt õppeasutuste korraldust ning oluline on sätestada õppeasutustele piisav üleminekuaeg, et vältida õppeasutustele tekkivat ülemäärast negatiivset mõju seoses õppasutuse juriidilise vormi muutmisega.

Haridusseaduse väljatöötamisel ei ole erakooli asutamist kavas piirata õppeasutuse pidaja juriidilise vormi piirangutega. Ka ei ole kavandatud erakooli asutamist siduda ainult ühe juriidilise isiku liigiga.

Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealustes on selgitatud: Haridusseaduse kaasajastamisel on oluline arvestada õppeasutuste asutamise erisusi võrreldes teiste sama tüüpi asutuste või juriidiliste isikutega ning need erisused nii asutaja kui asutamise tingimuste osas ka kirjeldada. Viidatud riigiasutuste määrus on vastu võetud eelmisel sajandil, samas valmistatakse ette nii uut Vabariigi Valitsuse seadust kui ka avaliku sektori institutsioone laiemalt käsitlevaid muudatusi. Nendega arvestamine

1 http://www.postimees.ee/270703/kriitika-koolireform-jagab-hoolekogule-liiga-vahe-voimu

8

26.10.2014

võimaldaks kavandada kaasaegsemaid ning tulevikku vaatavaid lahendusi ka haridusseadusesse. Üldised haridusasutuse, õppekorralduse või kvaliteedi nõuded omandivormist sõltuvalt ei erine. Tuleb hinnata, millised on omandivormist tulenevad erisused ning kas erinevaid asutusi või juriidilisi isikuid käsitlevates regulatsioonides on üldse vaja haridusasutustega seoses erisusi teha. Haridusseaduses kui raamseaduses on mõistlik reguleerida õppeasutuse asutamisega seotud üldised nõuded. Üks võimalus on õppeasutuse asutamist ja õigusliku vormi käsitlev regulatsioon üles ehitada senini kasutusel oleva kooli pidaja mõiste kaudu. Kooli pidajaks võib olla riik, kohalik omavalitsusüksus, äriregistrisse kantud aktsiaselts või osaühing, mittetulundusühing või sihtasutus. Õppeasutus tegutseb juriidilise isiku majandusüksusena (ettevõte TsÜS § 661 kohaselt on majandusüksus, mille kaudu isik tegutseb) või valitsusasutuse hallatava riigiasutusena või kohaliku omavalitsuse asutusena.

VTKs ja lähtealustes on viidatud, et ühe omandivormiga õppeasutuste erisused õppeasutuse asutamisel, ümberkujundamisel või ümberkorraldamisel ning lõpetamisel ei ole sageli põhjendatud. Nii näiteks riigiasutuse moodustamine ja tegevuse lõpetamine ei peaks erinema olenevalt sellest, mis liiki õppe läbiviimiseks asutus moodustatakse.

Mõistlik üleminekuaeg on kavas eelnõus sätestada kõikide üleminekuaega vajavate muudatuste jaoks, mitte üksnes õppeasutuse asutamist, ümberkujundamist või ümberkorraldamist ning lõpetamist puudutavatele sätetele.

6. VTK punktis 5 on sihtrühmana märgitud õppijad, olenemata vanusest, lapsevanemad, õppeasutused, koolijuhid, õpetajad, kohalik omavalitsus ja tööandjad. Teeme ettepaneku lisada sihtrühma ka riigiasutused.

Arvestatud.

7. VTK punktis 7.1. sätestab ühe võimaliku lahendusena deregulatsiooni ning ütleb, et üks haridusseaduse kaasajastamise eesmärk on deklaratiivsetest ja ülemäära

Arvestatud. Kuna VTK täiendatud versiooni uuesti kooskõlastusringile ei esitata, arvestatakse ettepanekut eelnõu edasises ettevalmistuses. Üks näide ülemäärasest detailsusest on õppeasutuse juhi ülesannete

9

26.10.2014

detailsetest normidest loobumine. Teeme ettepaneku täiendada punkti konkreetsete viidetega õigusaktidele, mida kavatsetakse deregulatsiooniga hõlmata.

kirjeldamine erinevat liiki õppeasutuste seadustes. Majandusaasta aruande koostamise kohustus või sisekorraeeskirja kinnitamise kohustus ei ole haridusvaldkonna spetsiifilised nõuded. Osaliselt on aga haridusvaldkonna seadustes ka teistest õigusaktidest tulenevaid riigi- või muu organisatsiooni juhi nõudeid esitatud. See omakorda tekitab küsimuse, kas tegemist on ammendava loetelu andva erisättega teiste õigusaktide osas või tuleb õppeasutuse juhi kohustused erinevatest õigusaktidest kokku otsida. Järelevalve teostamist puudutab igas haridusvaldkonnas nüanssides erinev regulatsioon. Mõnes haridusvaldkonna õigusaktis on väga detailselt kirjeldatud haldusorgani sisemist töökorraldust järelevalve teostamisel. Kui seoses KorSi jõustumisega järelevalvet puudutavad normid niikuinii üle tuleb vaadata, on igati mõistlik selle käigus ka liigsest detailsusest loobuda ning regulatsioone ühtlustada.

8. Punktist 8, kavandatava regulatsiooni õiguslikud raamid (sh põhiseadusega määratletud raamid ning Euroopa Liidu ja muu rahvusvahelise õigusega määratletud raamid) , on välja jäänud viide Euroopa nõukogu määruse (EÜ) nr 2007/2004 26. oktoobrist 2004 „Euroopa Liidu liikmesriikide välispiiril tehtava operatiivkoostöö juhtimise Euroopa agentuuri asutamise kohta“ (muudetud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1168/2011, 25. oktoobrist 2011) artiklile 5, mis sätestab FRONTEX’i kohustuse koostada ühiseid põhiõppekavasid ning liikmesriikide kohustuse kasutada ühiseid põhiõppekavasid oma piirivalvurite koolitamisel. Selliseid Eesti haridusmaastikku mõjutavaid Euroopa Liidu üleseid kokkuleppeid võib olla veel, mistõttu tuleb haridusseaduse väljatöötamisel selliste kokkulepetega kindlasti arvestada. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku uue haridusseaduse raamistiku väljatöötamisel arvestada võimalusega, et Eesti haridussüsteemis tuleks kasutusele võtta ka erinevate Euroopa Liidu agentuuride kui

Arvestatud. Eelnõu väljatöötamisel arvestatakse Euroopa Liidu õiguses tulenevate nõuetega.

10

26.10.2014

tööandjate esindajate nõuded liikmesriikide haridusele, samuti muud Euroopa Liidu sarnased arengusuundumused.9. VTK punktis 10 kirjeldatakse kavandatavat regulatsiooni ning märgitakse, et pikemas perspektiivis on kavas loobuda senisest institutsioonidepõhisest haridusseadustiku eriosast ja asendada see haridustasemest lähtuva eriosaga. Kavandatav regulatsioon jääb arusaamatuks. Kas see tähendab, et näiteks senised erakooliseadus ning põhikooli - ja gümnaasiumiseadus viiakse ühte seadusesse? Märgime, et selliste põhimõtteliste muudatuste tegemine eeldab põhjalikku mõjude analüüsi ja sihtrühmade kaasamist.

Kõikide põhimõtteliste muudatuste tegemine toimub partneritega koostöös ja eelnevalt hinnates muudatuste mõjusid.

Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealustes on üld- ja eriosa koostamise kohta selgitatud: Haridusseadustiku üldosas sätestatakse haridusõiguse üldpõhimõtted, haridustasemete liigitus ja ülesanded, erinevate osapoolte (riigi, kohaliku omavalitsuse, õppurite, lastevanemate ja koolitöötajate) haridusalased õigused ja kohustused, õppeasutuste liigitus, koolituslubade menetlus ning muud kõikidele haridustasemetele ja õppeasutustele läbivalt omased sätted. Üldosa moodustab raamistiku haridustasemetest lähtuvale eriosale ja asendab kehtiva Eesti Vabariigi haridusseaduse. Haridusseadustiku eriosas sätestatakse eri haridustasemetele omased regulatsioonid, mis käsitlevad vastava taseme õppekorraldust, õppeasutuste asutamist, juhtimist, rahastamist jmt. Eesmärk on, et eriosa on üldosaga kooskõlas ja reeglina ei dubleeri seda. Eriosa asendab senised õppeasutuste liikide põhised seadused. Samuti kaotatakse eraldiseisev erakooliseadus ning selle sätted viiakse kas üldossa (tegevuslubade üldine regulatsioon) või eriossa vastava haridustaseme regulatsioonide juurde (erakoolide tegevuse erisused). Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealustes on välja pakutud üld- ja eriosa esialgne ülesehitus, kuid üld- ja eriosa väljatöötamise käigus on vaja detailsemalt analüüsida, millised praegu eriseadustes sisalduvad sätted on võimalik koondada ja üldistada üldosasse ning millised tuleks reguleerida erisätetena vastava haridustaseme juures.

Haridusseadustiku eriosa muutmisele ei ole võimalik asuda enne, kui haridusseaduse üldosa on valmis. Siis selgub lõplikult, millised küsimused on võimalik olnud reguleerida üldistatud haridusseaduses ja millises osas jäävad eriosasse. Töö käigus võib üld- ja eriosa teemade jaotus ka muutuda. Nii võib olla mõistlik näiteks õppeasutuste asutamise ja tegevuse lõpetamise sätted tuua ühtlustatuna haridusseadusesse. Kui see õigusselgusele kaasa aitab,

11

26.10.2014

tuleb seda ka teha.

On kaalumisel, kas erakooliseaduses tehtud erisused oleks võimalik liita haridusseadusesse ja need erisused, mida üldistada ei saa, vastavate eriseaduste juurde tuua. Praegune erakooliseadus tekitab pidevalt küsimusi, mis on võrreldes seniste institutsioonide seadustega üld-, mis erisäte. Jõustunud majandustegevuse üldosa seadus lisab veel kolmanda kategooria norme, millega arvestada tuleb. Seega tuleb erakooliseaduse norme igal juhul nendest aspektidest analüüsida.

10. Punktis 10 viidatakse haldusjärelevalve piiride konkretiseerimisele ning punktis 17 hariduse kvaliteedi üle teostatava järelevalve efektiivsemale korraldusele. Märgime, et nendesse aruteludesse tuleb kindlasti kaasata ka maavalitsuste kui haldus- ja riikliku järelevalve teostajate esindaja.

Vastavalt haridusvaldkonna seadusele on haridusvaldkonnas järelevalveorgan nii haldus- kui riikliku järelevalve puhul Haridus- ja Teadusministeerium ning maavanem teostab järelevalvet juhul, kui minister vastava ülesande edasi volitab. Maavalitsuste järelevalvepädevus tuleneb ka VVSist ja aruteludesse on kindlasti kavas kaasata kõik olulised osapooled.

11. VTK punkt 12 käsitleb puudutatud ja muudetavaid õigusakte. Juhime tähelepanu, et antud punktis tuleb kajastada ka Tallinna Tehnikaülikooli seadust.

VTK kooskõlastamisele esitamise ajal (07.05.2014) ei olnud TTÜ seadus vastu võetud. TTÜ seadus võeti vastu 04.06.2014 ja edaspidi selle seadusega ka arvestatakse.

12. V alajaotuse punkti 15.1. pealkiri on sõnastatud järgmiselt: „Haridusseaduses lisaks riigi ning KOVi kohustustele teiste hariduse osapoolte (õppija, lapsevanem, kool) vastutuse selgem määratlemine.“ Kohustuste puhul tuleks lisaks riigile ja KOVile lisada loetellu ka erakooli omanik. Sama lisandus tuleks teha ka punktis 15.6. olevas lauses „Selle tagamine on jagatud ülesanne riigi ja KOVi vahel.“.

Arvestatud. Erakooli pidajad on samuti haridusseaduse sihtgrupp. Nende kohustuste puhul tuleb aga silmas pidada seda, et piisaval hulgal õppeasutuste ülalpidamine on avaliku võimu kohustus. Erasektoril on valikuvabadus, kas õppeasutus luua või mitte. Kui aga juba erakool luuakse, on kohustus kõiki õppe kvaliteeti ja muid majandustegevust puudutavaid nõudeid täita, samuti tulenevad erakooli pidaja kohustused õppija ja pidaja vahel sõlmitavast lepingust. Lisaks haridusseadusele ja erakooliseadusele tuleb erakooli pidajate puhul läbivalt silmas pidada ka majandustegevuse seadustiku üldosa seadusest tulenevaid põhimõtteid.

13. VTK punktist 15.6. teisest lõigust selgub, et haridusseaduses on kavas KOV ja riigi ülesanded selgemalt piiritleda ja selle oodatavaks mõjuks on ressursside otstarbekam kasutamine. Sellest võib järeldada, et plaanis on laiem hariduse rahastamise

Haridusseaduse eelnõus ei kavandata hariduse rahastamise põhimõtete reformimist ja see ei tulene ka VTKst. Raha ei ole haridusvaldkonnas ainus ressurss, mida otstarbekamalt kasutada saab. Rahastamispõhimõtteid, mis iga tüüpi õppeasutuse puhul on erinevad, ei ole kavas haridusseaduses detailselt käsitleda, sellist eesmärki ei ole ka VTKs esitatud. Haridusseadus

12

26.10.2014

põhimõtete reformimine, kuid VTK - s reformimise aluspõhimõtteid ei avata, mistõttu on muudatuse suund ebaselge. Teeme ettepaneku hariduse rahastamise põhimõtete ümbervaatamiseks luua eraldi töörühm või teha seda valitsuskomisjoni Omavalitsusliitude Koostöökogu läbirääkimiste hariduse- ja noorsoovaldkonna töörühma raames.

on raamseadus, milles võib kaaluda üldise rahastamispõhimõtte esitamist, kui selles on võimalik kokkuleppele jõuda. Rahastamise teema on haridusseaduses eelkõige hõlmatud läbi erinevate osapoolte (eelkõige riik-KOV) olemuslike ülesannete määratlemise.

14. VTK punkt 16 käsitleb õppeasutuste asutamise, tegevuse lõpetamise ja juhtimise, sh kogukonna õppeasutuse juhtimisse kaasamise aluste määratlemise mõjusid. Teeme ettepaneku täiendada mõju analüüsi kogukonna õppeasutuse juhtimisse kaasamise aluse määratlemiste kohta, arvestades hoolekogu pädevuse laiendamise ideed.

Õppeasutuse juhtimise teema juures kaalutakse erinevaid võimalusi, sh seda, kas hoolekogu pädevust on vajadust muuta.

15. V alajaotuse punktis 17.6. on seoses erakoolide avamisega viidatud muudatustele loamenetluses, mis peab looma võrdsed võimalused kõigi ettevõtjate jaoks. Tekib küsimus, miks ainult ettevõtjate jaoks, kui erakooli omanikud on ja võivad ka edaspidi olla nii mittetulundusühingud (sh usulised ühendused) kui sihtasutused.

MsÜS tähenduses käsitletakse ettevõtja mõistet laiemana kui üksnes äriühing. Ettevõtjana on hõlmatud ka MTÜd ja SAd. http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/majandustegevuse_seadustiku_uldosa_seaduse_eelnou_seletuskiri.pdf lk 19

Põhimõtet, et MTÜd ja SAd saavad erakooli pidada, ei ole kavas muuta, seega on võrdsed võimalused kõigi ettevõtjate jaoks tagatud.

16. VTK VI osa käsitleb seaduse väljatöötamise tegevuskava. Juhime tähelepanu, et VTK avaliku konsultatsiooni toimumise aeg on vastuolus eelnõu avaliku konsultatsiooni toimumise ajaga ning õigusakti eeldatava jõustumise ajaga.

Arvestatud.

17. VI alajaotuse punktis 22 on esitatud kaasatavate asutuste ja organisatsioonide loetelu. Teeme ettepaneku lisada sellesse loetellu ka erakoolide esindusorganisatsioonid.

Arvestatud.

EKTK

13

26.10.2014

Eesti

Kau

band

us- T

ööst

usko

da1. Leiame, et igasugune parem reguleerimine haridusmaastikul ning probleemidele reageerimine peab käima operatiivselt ning koostöös kõigi puudutatud isikutega. Seega oleme alati valmis toetama läbimõeldud muutusi haridusmaastikul, mis on suunatud inimestele nii isiksuste kui ka tulevase tööjõuna. On tõsi, et haridusseadus on senises ülesehituses kehtinud väga pikka aega ning ei pruugi enam vastata tänastele vajadustele. Seetõttu on uue seaduse väljatöötamine kindlasti parem variant kui vana korrastamine. Arvestada tuleb seejuures ka ministeeriumi enda poolt välja käidud haridusseadustiku loomise protsessi teiste etappidega. Eelkõige selleks, et hilisemalt, teiste etappide valmimisel, poleks vajadust enam liialt juba eelnevalt väljatöötatud regulatsioone muuta. Kuivõrd haridusvaldkonna kaasajastamiseks on juba välja töötatud uus täiskasvanute koolituse seadus ning muudetud ka kutseseadust, peab haridusseaduse väljatöötamisel arvestama ka juba tehtud muudatustega. Eelkõige on oluline, et ei tekiks vastuolusid ega mitmetimõistmist.

Teadmiseks võetud. Tulenevalt sellest, et haridusvaldkonda reguleerib kümmekond seadust ja kokku üle 200 õigusakti, on ilmselt lootusetu oodata hetke, millal ühelgi haridustasemel olulisi muudatusi käsil ei ole. Samas eelnõu koostamisel tuleb kindlasti jälgida, et eelkõige teemade haridusseadusesse koondamisega kaasnev tulu sellest, et hiljem regulatsiooni muutudes tuleb näiteks 10 seaduse asemel muuta üht, kaaluks üles muutmisega kaasneva ajutise segaduse. Eriti terav teema on see tõesti hiljaaegu vastu võetud uute terviktekstidega seaduste puhul.

2. Haridusseaduse väljatöötamine haridusseadustiku üldosa kontekstis I etapina on mõistlik lahendus. Üldosasse tuleks seejuures koondada kõik sätted, mida saaks kohaldada ka eriosa seadustele (vajadusel küll teatud eristustega). Seetõttu nõustume, et õppeasutuse liigist mitteolenevad normid on mõistlik koondada kokku üldosasse. Kindlasti tuleb võimalikult palju vältida dubleerimist üldosa ja eriosa vahel, et regulatsioonid oleksid ka arusaadavamad.

Teadmiseks võetud. Haridusseadus on nö raamseadus, seega õppeasutuse liigist tulenevate erisuste tekkimisel vajab kaalumist, kas erisus esitada haridusseaduses või õppeasutuse liiki (või ehk tulevikus haridustaset) puudutavas eriseaduses. Haridusseaduses õppeasutuse liigist tulenevate erisuste kehtestamisel on plussiks, et kogu teema on ühes seaduses reguleeritud, samas aga eeldab raamseaduse formaat teatavat abstraktsust ja universaalsust. Kui haridusseadusesse toodud teemade erisusi reguleerida eriseadustes, vajab see lisaks erisuse sättele ilmselt ka konteksti mõistmiseks teatavas osas üldosa kordamist.

3. VTK-s väljatoodud elukestva õppe põhimõtete kajastamine haridusseaduses peab kindlasti olema hoolikalt läbi mõeldud ning arvestama kõikide puudutatud osapooltega. Oleme eelnevalt täiskasvanute koolituse

Töötaja koolitamine ei ole üksnes kulu, koolitatud töötajast on tööandjal kindlasti rohkem kasu kui koolitamata töötajast.

Õppepuhkuse rahastamise põhimõtetes lepiti HTMi, SoMi ja tööandjate

14

26.10.2014

seaduse eelnõud kommenteerides välja toonud, et Kaubanduskoda mõistab elukestva õppe tähtsust nii riigile kui üksikisikutele, kuid siiski ei saa täielikult toetada senist olukorda, kus elukestvat õpet täiskasvanute hariduses rahastab sisuliselt täielikult tööandja oma kuludega (tagades nii puhkuse/töö ümberkorraldamise, kui teatud juhul ka tasustamise sellel ajal). Sellega tuleb arvestada ka juba üldosas elukestva õppe põhimõtete koostamisel. Võimalusel tuleks kaaluda ka täiendavaid riigipoolseid toetusmeetmeid ettevõtetele ja/või õppida soovijatele.

vahel kokku juba töölepingu seadust tehes.

4. Kindlasti on ka haridusvaldkonnas ülimalt oluline tõhus järelevalve ja organiseeritus. Seetõttu peavad VTK-s mainitud muudatused loamenetluses ja riigi järelevalve teostamisel tagama, et saadav haridus oleks kõigile omandajatele ühtlaselt kvaliteetne. Eelkõige on kvaliteet oluline, et tagada kõikides õppeastmetes saadavale oskustele tööjõuturule vastavus. Riigil ei ole mõttekas toetada nii kallist avalikku hüve nagu haridus kui haridusest pole hiljem kasu ühiskonnale ja tööturule. Seetõttu on oluline lisaks koolituslubade väljastamise süsteemile ka tõhustada hilisemat järelevalvet.

Arvestatud. HTM on samuti seisukohal, et hariduse ühtlane kvaliteetne tuleb olenemata õppeasutuse omandivormist tagada. Nii jõustunud majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, mis käsitleb tegevuslubasid kui korrakaitseseadus, millest tulenevad riikliku järelevalve põhimõtted, loovad erakoolide tegevusele mitmes aspektis teistlaadsed alused. Analüüsida tuleb, kas nendest õigusaktidest lähtudes võib tekkida olukord, kus avaliku sektori õppeasutustele kohalduvad karmimad nõuded kui erasektori õppeasutustele. Kui selline olukord tekib, vajab ka otsustamist, kas haridusvaldkonnas on hariduse ühtlase kvaliteedi tagamiseks põhjendatud majandustegevust üldiselt reguleerivatest normidest erisuste tegemine. Haridusvaldkonnas on soov järgida põhimõtet, et avaliku võimu peetavate ja erakoolide asutamise ja tegevuse ning järelevalve tingimused on võimalikult sarnased.

5. Selleks, et tagada haridusseaduse ja ka edaspidi väljatöötatavate haridusseadustiku osade kvaliteet ja eesmärgipärasus, tuleks kindlasti ka laiemalt analüüsida teiste riikide praktikat ning leida nendest parimad lahendused Eesti kontekstis. Seejärel on võimalik need ka läbi mõelda ning vastavalt sobitada.

Arvestatud. Võrdlemiseks on valitud Soome, Rootsi, Norra, Uus- Meremaa, Sloveenia ja Läti haridusseadused. Samas on hariduskorraldus sageli riigiti sama erinev kui õigussüsteem. Seega kellegi teise mudelit päris tervikuna kasutada ei saa, küll aga võib saada ideid erinevate üksikküsimuste lahendamiseks.

6. Eelnevat arvesse võttes leiab Kaubanduskoda, et nii ühiskonna üldiselt kui tööjõuturu arenguks on uuendused ja muudatused vajalikud ning regulatsioonide parem

Arvestatud.

15

26.10.2014

rakendamine aitab kindlasti kaasa majanduse kasvule ning konkurentsivõime tõstmisele. Kaubanduskoda on valmis ka edaspidi osalema konsultatsioonidel, avaldama oma arvamust seoses muudatustega ning igal võimalikul viisil aitama kaasa haridusmaastiku ja sellega seoses ka kvalifitseerituma töötajaskonna arengule.

Vabaerakonna Algatusrühm

Eesti

Vab

aera

konn

a Al

gatu

srüh

m M

TÜTa

rtu

harid

usto

imko

nd

1. Peamiselt õigusteadmistega asjatundjatest moodustatud ekspertrühma võiks täiendada parema lõpptulemuse saamiseks alljärgnevate organisatsioonide esindajatega (loetelu pole lõplik): Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituut, Eesti Õpetajate Liit, Eesti Lastevanemate Liit, Eesti Linnade Liit, Eesti Koolijuhtide Ühendus, Eesti Õpilasesinduste Liit

Osaliselt arvestatud. Õigusteadmistega asjatundjad tegelevad esialgu kehtivate õigusaktide läbitöötamise ja võimalike ühtlustamisvõimaluste kirjeldamisega. Konkreetsemalt haridusseaduse eelnõu väljatöötamiseks moodustatakse 2014. aasta lõpus töörühm, millesse kaasatakse oluliste sotsiaalsete partnerite esindajad.

2. Haridusseadustiku nüüdisajastamine võiks alata mõistete selgitustega, mis hiljem moodustavad eraldi peatüki Haridusseaduse alguses. Sõnastamist vajavad muuhulgas mõisted: haridus; õpe; koolitus; kasvatus; eriala; amet; kutse; haridusstandard (kui seda terminit edaspidi kasutatakse); õpetaja; pedagoog; andragoog jpt.

Osaliselt arvestatud. Üldjuhul lähtutakse haridusseaduse kaasajastamisel mõistete puhul nende üldlevinud sisust. Haridusseaduses on kavas seaduse mõistmiseks olulised terminid kajastada. Samas tuleb arvestada hea õigusloome ja normitehnika eeskirja nõudeid, eelkõige asjaolu, et õigusaktis kirjeldatavad mõisted peavad leidma vastavas õigusaktis ka kasutust.

3. Haridusseadus peaks algama reguleerimisvaldkonna sõnastamisega: põhiseaduslik õigus hariduse omandamisele, kohustus õppida, vastutus haridussüsteemi toimimise eest (õiguse tagamise ja kohustuste rikkumise eest)

Arvestatud. Reguleerimisala tuleb kindlasti haridusseaduses piiritleda.

4. Juhime tähelepanu, et „Haridusseadustiku kaasajastamise lähtealused“ punktis 1.3 toodud väljavõte Eesti Põhiseadusest - Hariduse andmine on riigi järelevalve all, saab olla võimalik ainult juhul, kui vastutuse haridusasutuste töö kvaliteedi eest võtavad kanda kohaliku omavalitsuse üksused (võimu ja kontrolli lahusus). Kohaliku omavalitsuse üksustele on nende kohustuste täitmiseks vajalik anda rohkem otsustusõigust ning ümber korraldada haridusasutuste finantseerimisskeemid. Kui riik on

Teadmiseks võetud. Õppeasutuse pidajal on ka kehtivate õigusaktide kohaselt selgelt kirjeldatud esmane vastutus õppeasutuse tulemusliku toimimise eest. PGS § 7 lg 1 kohaselt tagab kooli pidaja põhikooli riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu ning võimalused õpilase arengu toetamiseks. PGS § 71 lg 1 kohaselt tagab kooli pidaja gümnaasiumi riikliku õppekava täitmiseks vajalike kvalifitseeritud õpetajate olemasolu, turvalisuse, tervisekaitse ja õppekava nõuetele vastava õppekeskkonna olemasolu, võimalused õpilase

16

26.10.2014

kontrolliasutus läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, siis koolil ja selle juhtorganil peab olema võimalus kontrolli tulemusi ja tehtud ettekirjutusi vaidlustada.

arengu toetamiseks ning kooli võimekuse pakkuda lisaks kohustuslikele õppeainetele ka valikõppeaineid gümnaasiumi riiklikus õppekavas sätestatud nõuete kohaselt. Seega õppeasutuse pidajal on esmane vastutus kvaliteetsete haridusvõimaluste pakkumisel.

Rahastamispõhimõtteid, mis iga tüüpi õppeasutuse puhul on erinevad, ei ole kavas haridusseaduses detailselt käsitleda. Neid vaidlusi tuleb iga haridustaseme puhul eraldi pidada. Haridusseadus on raamseadus, milles võib kaaluda üldise rahastamispõhimõtte esitamist, kui selles on võimalik kokkuleppele jõuda. Rahastamise teema on haridusseaduses eelkõige hõlmatud läbi erinevate osapoolte (eelkõige riik-KOV) olemuslike ülesannete määratlemise.

Ka kehtivate õigusaktide kohaselt tehakse osa ettekirjutusi koolile ja koolijuhile. Ettekirjutust kui haldusakti saab vaidlustada see, kellele ettekirjutus tehakse. Järelevalve regulatsioon on kavas haridusseadusesse koondada ja kaasajastada lähtudes jõustunud korrakaitseseadusest ja sellega kaasnenud muudatustest Vabariigi Valitsuse seaduses. Üldjuhul on aga kooli pidajal vastutus tagada õppeasutuse tulemuslik töö, seega ka ettekirjutuse peaks tegema üldjuhul kooli pidajale, kes peab korraldama puuduste kõrvaldamise.

5. Koolihariduse (sh. lasteaiad ja huviharidus) taseme kontrollimiseks ning haridusasutuse juhtkonna valimiseks (VTK jaotus III Tegevus ja juhtimine) võiks moodustada komisjoni, kuhu kuuluvad esindajad kohaliku omavalitsuse üksustest (kelle lastest moodustub vähemalt 33% kooli õpilastest), omaniku esindaja/pidaja, õpetajate esindajatest, hoolekogust, piirkonna (linn, maakond) haridustöötajatest, Eesti Koolijuhtide Liidu esindajast ja koolijuhtide koolitajast ja/või uurijast (näiteks Tartu Ülikooli Haridusteaduste Instituudist). Valitud juhtkond valib enda hulgast koolijuhi

Teadmiseks võetud. Kollegiaalsete ja asjatundlike kollegiaalsete organite kasutamine koolijuhtimisel aitaks kindlasti kaasa juhtimise tulemuslikkusele. Koolijuhi ülesanded on juba nii mitmetahulised, et nende täitmine paratamatult eeldab mingil moel vastutuse jagamist ja ülesannete delegeerimist.

Võib eeldada, et ettepaneku üks mõte on olnud valitsusorganile sarnase koolinõukogu moodustamine2. Sarnasemad sellele on kõrgkoolide kollegiaalsed juhtorganid. Selle lahenduse peamiseks kriitiliseks kohaks võib pidada inimressursi piiratust. Eestis on pooltuhat üldhariduskooli.

2 Lk 119 http://www.hm.ee/sites/default/files/koolijuhtimise_taiustamine.pdf

17

26.10.2014

(direktori, juhataja vms.) Seega koolijuhtkonna valimine toimuks analoogiliselt kohalike omavalitsuste juhtimisorganite valimisega. Kohalike omavalitsuste vastutuse ja õiguste suurendamine hariduse valdkonnas ning haridusega seotud küsimuste otsustamine kogukondlikul tasandil (nimetatud komisjon) loob võimaluse edasi arendada ideed „Kool Sinu kogukonna keskuseks“ ehk tugevate kogukondade teket haridusasutuste ümber.

Suurepärase juhi leidmine on igas eluvaldkonnas keeruline. Kui aga ülesanne on kõigi jaoks kollektiivse juhtorgani liikmed leida, on ülesanne veelgi raskem. Koolid ja nende pidajad opereerivad väga erinevas mahus ressurssidega, seega iga kooli reaalselt juhtimisülesandeid täitva kollegiaalse juhtorgani moodustamine võib jääda eelkõige selle taha, et inimesi ei ole. Kehtivate õigusaktide kohaselt on hoolekogu selline organ, mille tegevusse kogukonna liikmeid kaasata. Hoolekogu roll on nõuandev, aga isegi nõuandvat laadi ülesannete täitmisel on seni hoolekogu liikmete pühendumine ja võimekus olnud erinev.

OECD analüüsis koolijuhtimise osas on viidatud koolinõukogudega seoses järgmistele probleemidele: liikmete kohtadele pole piisavalt kandidaate, puudub selgus nõukogu rollide ja kohustuste osas, vabatahtliku töö kohta võib kohustuste hulk osutuda liiga suureks, nõukogu ja direktori vahel võib olla pingeid, piiratud osalus ja pühendumine3. Hoolekogu rolli muutmise kaalumisel tuleb kõigi nende riskide maandamiseks leida lahendused.

Eraldi komisjoni moodustamist on kavas kaaluda koolijuhi tööle hinnangu andmiseks. Selle komisjoni puhul on esialgu pigem kavandatud kooliväliste neutraalsete asjatundjate kasutamist, aga ka kooli pidajate esindaja kaasamist. Sellise komisjoni hinnata võiks anda juhtumid, kui hoolekogu hinnangul ei ole kooli juhtimine olnud piisavalt tulemuslik, samuti kui järelevalve käigus on tuvastatud kooli tegevuses puudusi. Komisjoni ülesanne oleks teha soovitusi parendustegevusteks, aga vajadusel oleks ka õigus teha ettepanek näiteks koolijuhiga töösuhte lõpetamiseks.

6. Kui kooli juhtkond ja/või kohalik omavalitsus ei saa mingil põhjusel kooli majandamise ja eesmärkide saavutamisega hakkama, siis esmajärjekorras tehakse saneerimiskava. Saneerimist võiks korraldada Eesti Koolidirektorite Ühendus. Saneerimise mõte on suunata vahendid nõrgemate järeleaitamiseks (mis hetkel on suunatud enamasti

Teadmiseks võetud. Igasugused ideed, kuidas seadusest tulenevate nõuete täitmist tagada, on väga teretulnud. KOVi enesekorraldusõigus on kindlasti väärtus, mida tuleb kaitsta, samas tuleb ka selles osas leida tasakaal, kuidas tagada isikute õiguse vahel saada (kvaliteetset) haridust, sh alusharidust. Praegu on üsna ainsaks tõhusaks õiguste kaitsmise vahendiks kohtumenetlus.

3 Lk 120-121 http://www.hm.ee/sites/default/files/koolijuhtimise_taiustamine.pdf

18

26.10.2014

tugevamate toetamiseks).

Kui haridusseaduse eelnõu koostamisel otsustatakse eelpool nimetatud neutraalse kogu loomise kasuks, on parendustegevuste kava tegemise võimalus üsna sarnane ettepanekus viidatud saneerimiskavale, seega mõtted liiguvad sarnases suunas. Ka on teretulnud, kui Koolijuhtide Ühendus võtab selles valdkonnas aktiivse rolli. Riskikohaks on KOV autonoomiasse sekkumine. Munitsipaalkooli pidamine on KOV pädevuses olev ülesanne, mille ülevõtmine kas riigi või mõne katuseorganisatsiooni poolt eeldab igakordselt erinevate põhiseaduslike huvide kaalumist.

Rahaliste vahendite kasutamine kas premeerimiseks või karistamiseks toob endaga kaasa ka riskid. Vahendite eraldamine nõrgemate järeleaitamiseks võib viia selleni, et kehv juhtimine saab teiste (püüdlike või tugevamate) arvelt premeeritud. Nõrga kooli karistamine raha äravõtmisega ei too aga ilmselt kaasa õppe kvaliteedi või töötajaskonna motivatsiooni tõusu.

7. Selleks, et tagada riiklike õppekavade parem täitmine, võiks Haridusseaduses olla punkt, mille alusel ei saa riiklikke õppekavasid kehtestada (täitmist alustada) enne, kui on olemas õppematerjalid ja vastavate õpetajate koolitus nimetatud riikliku õppekava elluviimiseks. Riigieksamid peavad vastama õppekavale (riigieksami koostaja peab tõendama vastavust). Koolides võiks olla vabadus oma õppekava koostamisel ja/või valimisel tüüpõppekavade hulgast. Valimisele võiks kaasata hoolekogu ja õpetajate haridussüsteemi töötajad. Valikul peaks osalema vähemalt üks meisterõpetaja kutsekvalifikatsiooni 8. tasemel.

Osaliselt mittearvestatud, osaliselt arvestatud. Sellise nõude kehtestamisega kaasneb õppematerjalide ettevalmistuse tsentraliseerimine, millega väheneb õpetaja õigus valida erinevate õppematerjalide vahel. Senine praktika on pigem toetanud vabaturgu ja valikuvabadust.

Riigieksamid peavad ka praegu vastama õppekavale. Riigieksamite ettevalmistamisel lähtutakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas määratletud kõigile õpilastele kohustuslikest õpitulemustest (PGS § 31 lg 3). Eksamikorralduse, sh eksamite ja õppekava vastavuse hindamise ja tõendamisega tegeleb SA Innove, kellele vastav ülesanne on antud halduslepinguga.

Riiklik õppekava ongi tüüpõppekava, millest lähtudes on koolil õigus kooli õppekava koostada. Seega vabadus õppekava koostamisel on etteantud piirides olemas. Ei ole ilmselt mõistlik panustada mitme õppekava koostamisse, iga õppeasutus võiks juba kooli õppekava koostamisel kaasata asjatundjaid ja koostatavas õppekavas häid ettepanekuid arvestada.

19

26.10.2014

8. Eesti Hariduse Infosüsteemi lisada õppekava (sh. valik- ja vabaainete osas) täitmiseks vajalike õppevahendite register ning õpetajate kutsekvalifikatsiooni register (seotud konkreetse haridusasutusega). Nimetatud registrite loomine aitab saada ülevaadet õppevahenditest ning nende kasutust optimeerida. Haridusasutustega seotud õpetajate kutsekvalifikatsiooni register annab ülevaate õpetamise tasemest haridusasutuses. Õpetaja (laiemas mõistes) kutsekvalifikatsioonisüsteem peaks olema töölevõtmisel siduv – töölevõtmisel tuleb eelistada kõrgema kutsekvalifikatsiooniga õpetajat.

Mittearvestatud. Kuigi EHISesse pole kavas olnud lisada uusi registreid, vajab olemasolev õppekirjanduse register ja selle praktikas kasutatavus analüüsi ja vajadusel muudatusi.

Kehtiv õpetajate kvalifikatsioonimäärus jätab kvalifikatsiooninõuetele vastavuse ja töötaja valmisoleku vastaval ametikohal töötada tööandja hinnata. Lisaks kutsekvalifikatsiooni tasemele peab juht arvestama ka töötaja sobivust oma meeskonda, oma kooli eripära jne. Kutsekvalifikatsiooni taseme alusel kellegi eelistamine seaks tööturul kehvemasse olukorda noored õpetajad, kellel pole kõrgemat taset võimalik kohe saada (õpetajakoolituse lõpetanud saavad õpetaja taseme 7). Noorte õpetajate ebavõrdsesse seisu seadmine ilmselt vähendaks veelgi õpetajaks õppida soovijate arvu. Samuti on kutse taotlemine töötavatele ja kvalifikatsiooninõuetele vastavatele õpetajatele vabatahtlik ning ka tasuline. Samas koolijuhid võiksid kõrgemat taset arvestada töötasustamisel.

9. Taastada tuleks (ja seaduses sätestada) õpetajale oluline tugisüsteem (abiõpetaja, koolipsühholoog, sotsiaaltöötaja, meditsiinitöötaja, haridustehnoloog jms.) Väikestes koolides/piirkondades võib üks spetsialist täita mitut rolli ja/või üks spetsialist võiks olla mitmes koolis, nimetatud teenused peavad olema tagatud. Selleks tuleks mõelda (lahendada seadusega kaasnevates määrustes) logistilistele lahendustele õpetajate/õpilaste liikumiseks (koolibuss, transpordi kompenseerimine, valdade- ja maakondadeülesed lahendused jms.)

Osaliselt arvestatud. PGS kohaselt on juba praegu kohustuslik pakkuda psühholoogi, eripedagoogi ja sotsiaalpedagoogi teenust. Neid teenuseid on võimalik tellida maakondlikelt nõustamiskeskustelt (PGS § 37 lg 2). Abiõpetaja kasutamine ei ole välistatud, kuid pole kõikidel juhtudel kohustuslik, selle vajadust hindab koolijuht ja –pidaja. Samuti tuleb PGS § 43 kohaselt õpilasele koolis osutada koolitervishoiuteenust. Ammendavalt kõikide võimalike ametikohtade loetlemine seaduses ei ole mõistlik.

Transpordi korraldamise ja kompenseerimise peale tuleb kindlasti mõelda ja seda ka tehakse. Õpilaste sõidukulude hüvitamine on reguleeritud ühistranspordi seaduses, aga süsteem tuleks uuesti läbi vaadata.

10. Haridus kuni põhikooli lõpuni võiks olla põhiliselt piirkonnapõhine. Kui kool valitakse teistest piirkondadest, siis oleks rahastus osaline (muudatus tasuta koolihariduse põhimõttes ehk riik võimaldab tasuta koolihariduse piirkonnakooli valikul). Sätestada koolitee (sh.

Mittearvestatud. Õppemaksuta õppimise õigus riigi ja KOV üldhariduskoolides tuleneb põhiseadusest. Võimalik on arutleda, millises ulatuses peaks KOV osalema teiste KOVide hariduskulude katmises, kui KOVil endal on tingimustele vastav koolivõrk olemas.

20

26.10.2014

lasteaedadesse) maksimaalne pikkus 30 min.

PGS § 7 kohaselt ei tohi vähemalt 80 protsendil õpilastest, kelle jaoks põhikool on elukohajärgne kool, kooli jõudmiseks kuluda rohkem kui 60 minutit. Rangemate nõuete seadmist võib kindlasti arutada, kaaludes, milline mõju on sellel koolivõrgule, riigieelarvele kui oodatavale kasule õppija jaoks.

11. Koduõppe õiguste ja kohustuste väljatöötamine koolipiirkonna põhiselt. Koduõpe võiks olla individuaalse õppe (sh osaliselt) erivorm.

Teadmiseks võetud. Kuigi alati saab paremini, võimaldab ka praegune koduõppe regulatsioon väga paindlikku lähenemist.

PGS § 18 kohaselt võib vastavalt vajadusele kohaldada õpilastele individuaalset õppekava, millega saab teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppesisus, õppeprotsessis ja õppekeskkonnas. Individuaalse õppekava koostamisel kaasatakse õpilane või piiratud teovõimega õpilase puhul vanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Seega õiguslik raamistik individuaalseks lähenemiseks on olemas ja määravaks on õppija vajadus, mitte see, millises õppevormis ta õpib.

12. Nendes ainetes, kus on olemas pädevuste hindamiseks sõltumatud tasemetööd, tuleks õpetajate/õppejõudude koormust (ja tasustamist) arvestada ainepunktidena. Sõltumatute tasemetööde ettevalmistamise ja läbiviimise põhimõtted võiks olla haridusseaduses (või sellega kaasnevates määrustes) kirjas.

Osaliselt mittearvestatud, osaliselt sisuliselt arvestatud. Ainepunkti defineeritakse üldjuhul läbi selle, palju õppijal on aine omandamiseks aega kulunud. Selle sees on ka individuaalne töö või põhi- ja keskhariduse järgsetes õpetes ka praktika. Õpetaja tööaja arvestuse puhul lähtutakse töötundidest, ehk sellest ajast, mille jooksul õpetaja peab tööd tegema. Kindlasti võib arutleda selle üle, kuidas õpetaja töötunnid võimalikult adekvaatselt ka tema tehtavat tööd kajastavad, aga konkreetse tööpanuse puhul tundub reaalsete töötundide arvestamine asjakohasem. Kuna palgakorraldus on õppeasutuse juhi määrata, on igati asjakohane, kui õppijate head tulemused kajastuvad ka õpetaja tulemustasus.

Tasemetööde ettevalmistamise ja läbiviimise põhimõtted on määrusega reguleeritud. Selleks on haridus- ja teadusministri määrus „Tasemetööde ning põhikooli ja gümnaasiumi lõpueksamite ettevalmistamise ja läbiviimise ning eksamitööde koostamise, hindamise ja säilitamise tingimused ja kord ning tasemetööde, ühtsete põhikooli lõpueksamite ja riigieksamite tulemuste analüüsimise tingimused ja kord“. Seaduse tasandil ja eriti

21

26.10.2014

haridusseaduses, mis peaks hõlmama kõiki haridustasemeid ja olema raamseadus, reguleerimiseks tundub teema liialt detailne.

13. Toetame „Elukestva õppe“ põhimõtete sidumist Haridusseadusega ning oleme valmis osalema nimetatud teema aruteludes. Oleme valmis oma ettepanekuid selgitama ja täiendama teie töörühma koosolekutel. Lisaks on meil mitmed haridusvaldkonna teemad, mis vajaksid arutamist-lahendamist, kaasates selleks huvigruppide esindajaid haridusvaldkonna erinevatelt tasemetelt.

Teadmiseks võetud.

22