Вадим ЗеландТрансерфинг реальности (ступени I–V)

2009

ESMAKORDSELT EESTI KEELES

Raamatu eesti keeles kirjastamise õigus kuuluberanditult kirjastusele ERSEN.

Selle raamatu reprodutseerimine, tõlkimine ja levitamine ilma valdaja loata on õigusvastane

ja seadusega karistatav.

Kaane kujundanud Reet HelmToimetanud Jana Kuremägi

Korrektor Mari Mets

All rights reserved.© 2013 Kirjastus ERSEN

B10269413ISBN 978-9949-25-507-8

Nüüd kõik raamatud meie veebipoest www.ersen.ee ja e-raamatud www.ebooks.ee

SiSukord

Eessõna ..............................................................................10

I peatükk. Variantide mudel ..................................................13Hommikutähtede kahin 14Valvuri mõistatus 19Resümee 35

II peatükk. Pendlid .............................................................37Destruktiivsed pendlid 38Pendlite võitlus 42Marionettide niidid 45Te saate seda, mida ei taha 49Pendli läbikukutamine 50Pendli vaigistamine 54Keeruliste probleemide lihtsad lahendused 58Rippuv olek 60Resümee 61

III peatükk. Edulaine ..........................................................63Pendli antipood 64Bumerang 66Edastamine 69Maagilised rituaalid 72Resümee 73

IV peatükk. Tasakaal ...........................................................75Liigsed potentsiaalid 76Rahulolematus ja hukkamõist 81Sõltuvussuhted 85Idealiseerimine ja ülehindamine 87Põlgus ja auahnus 91Üleolek ja alaväärsus 93Soov omada ja mitte omada 97Süütunne 100Raha 106

Sisukord4

Täiuslikkus 108Tähtsus 110Võitlusest tasakaaluni 114Resümee 118

V peatükk. Indutseeritud üleminek ..................................... 121Põlvkondade nihe 122Pendli lehter 127Katastroof 128Sõda 130Töötus 132Epideemia 133Paanika 135Vaesus 136Resümee 140

VI peatükk. Variantide vool ................................................ 141Informatsiooniväli 142Teadmised eikusagilt 144Paluja, Solvatu ja Võitleja 148Pärivoolu liikumine 152Teed näitavad märgid 157Situatsiooni vabaks laskmine 163Resümee 168

VII peatükk. Taotlus .......................................................... 171Unenäos ärkamine 172Unenägemise ruum 176Taotluse võlujõud 183Väline taotlus 188Mängu stsenaarium 198Mäng teie reeglite järgi 202Taotluse puhastamine 209Resümee 213

VIII peatükk. Slaidid .............................................. 215Illusioonid 216Tegelikkuse moonutus 218Positiivsed slaidid 222Mugavustsooni avardamine 225Eesmärgi visualiseerimine 229Protsessi visualiseerimine 232

Sisukord 5

Transurf-ahelad 235Resümee 238

IX peatükk. Hing ja mõistus ............................................... 241Taotluse tuul 242Hinge puri 245Võlur teis endas 248Miraaž 252Kaitseingel 257Hinge kapsel 259Freile 263Hinge ja mõistuse ühtsus 267Helilised slaidid 274Aken variantide ruumi 276Freim 280Resümee 283

X peatükk. Eesmärgid ja uksed ................................. 287Kuidas valida oma asju 288Kuidas dikteerida moodi 292Võõrad eesmärgid 294Stereotüüpide purustamine 299Teie eesmärgid 304Teie uksed 310Taotlus 315Realiseerumine 318Inspiratsioon 324Eesmärgi elustamine 327Resümee 331

XI peatükk. Energia ........................................................... 333Energeetika 334Stress ja lõõgastumine 336Energiavampiirid 339Kaitsekest 341Energeetika suurendamine 343Taotluse energia 347Taotluse samm 348Haiguste pendlid 351Resümee 354

Sisukord6

XII peatükk. Freiling .......................................................... 357Suhete taotlus 358Suhete vool 366Freilele häälestumine 373Suhete energia 378Indulgents 380Töö otsimine 382Resümee 387

XIII peatükk. Koordinatsioon ............................................. 389Ebakindluse labürint 390Tähtsuse koordinatsioon 394Võitlus puuslikuga 400Võitluse lõpetamine 406Vabakslaskmine 411Taotluse koordinatsioon 415Õunad kukuvad taevasse 421Resümee 428

XIV peatükk. Edasi minevikku ............................................ 431Transaktsioon 432Dekoratsioonide varjundid 437Liuglemine 441Resümee 445

XV peatükk. Kirjad minevikust ........................................... 447Mustad triibud 448Partnerite mäng 451Heategevus 454Esoteeriline teadmine 456Kuidas kallim tagasi saada 460Taotlus 464Tähtsuse potentsiaal 467Reaalsuse inversioon 474

XVI peatükk. Tants varjuga ................................................ 479Kavatsuse algallikas 480Ebaõnne seadus 483Kõik see on kiusu pärast 487Pendli reegel 494Struktuuri stabiliseerimine 505Indigotulnukad 514

Sisukord 7

Energia valitsejad 518Taotluste deklaratsioon 524Resümee 532

XVII peatükk. Jumalate unenägemine .................................. 535Reaalsuse kaks palet 536Ilmsi unenägemine 542Jumala lapsed 550Unenägemise teater 554Resümee 563

XVIII peatükk. Peegelmaailm ............................................. 565Duaalne peegel 566Reaalsuse amalgaam 571Peegelduse jahil 577Maailm tuleb vastu 582Valitseja taotlus 588Peeglimeistrite liiga 597Resümee 605

XIX peatükk. Igaviku uksehoidja ........................................ 607Taotluse energia 608Maailma koristamine 617Peegli korrektsioon 626Reaalsuse valitseja 632Unenägemise koordineerimine 639Valitseja verdikt 642Resümee 648

Kokkuvõte. Kummaline reaalsus .......................................... 650

Terminite sõnastik ............................................................. 660

EESSõna

Armas lugeja!

Kahtlemata tahate te, nagu kõik inimesed, elada mugavalt, jõukalt, haiguste ja vapustusteta. Paraku on elu seatud teisiti ja pillutab teid nagu mäslev vetevoog paberlaevukest. Te olete õnne taga ajades katsetanud paljusid tuntud abinõusid. Ja mida on teil juba õnnestunud saavutada traditsioonilise maailmavaate raames?

See raamat räägib väga kummalistest ja tavatutest asjadest, mis kõik on sedavõrd šokeerivad, et näivad uskumatutena. Kuid teie usk polegi vajalik. Teieni tuuakse meetodid, mille abil võite kõik ise järele kontrollida. Ja teie tavapärane maailmapilt variseb kokku.

Transurfing – see on jõuline tehnika, mis annab teile võimu korda saata tavapärasest seisukohast vaadatuna võimatut, ja nimelt – juhtida saatust oma äranägemise järgi. Mingeid imesid ei sünni. Teid ootab midagi enamat. Teid ootab ees veendumine, et tundmatu reaalsus on hämmastavam kui mis tahes müstika.

On küllaga raamatuid, mis õpetavad, kuidas saavutada edu ning saada rikkaks ja õnnelikuks. Perspektiiv on ahvatlev. Kes siis seda ei tahaks? Aga lööd säärase raamatu lahti ja seal on mingisugused har-jutused, meditatsioonid, töö iseendaga. Kohemaid hakkab igav. Elu on niigi üks suur eksam, aga seal soovitatakse jälle pingutada ja endast midagi välja pigistada.

Teid veendakse, et olete alaväärtuslik ja peate muutuma, vastasel korral pole teil mingit lootust. Võimalik, et te pole endaga täiesti ra-hul, kuid sügaval hingesopis ei ole teil vähimatki tahtmist muutuda. Õige ongi, et pole. Ärge uskuge kedagi, kes ütleb, et te pole täiuslik. Miks te arvate, et keegi teab teist paremini, milline te olema peate? Te ei pea end muutma. Väljapääs pole kaugeltki seal, kust teie seda otsite.

Meie ei hakka tegelema harjutuste, meditatsioonide ja eneses ur-gitsemisega. Transurfing – see ei ole uus enesetäiendamise metoodika,

Eessõna 9

vaid põhimõtteliselt teistsugune mõtlemis- ja tegutsemisviis soovitu saamiseks. Mitte saavutamiseks, vaid just nimelt saamiseks, ja seda mitte ennast muutes, vaid enda juurde tagasi tulles.

Me kõik teeme elus palju vigu, hiljem aga unistame, kui tore oleks aega tagasi pöörata ja kõik korda ajada. Ma ei luba teile „platskaardi-piletit lapsepõlve”, kuid vigu saab parandada ja see hakkab sarnanema tagasipöördumisega minevikku. Isegi pigem „edasi minevikku” pöördumisega. Nende sõnade mõte selgub teile alles raamatu lõpus. Seda, millest ma teile rääkida kavatsen, ei ole teil võimalust olnud mitte kusagilt kuulda ega lugeda. Seepärast valmistuge ootamatusteks, samavõrd üllatavateks kui meeldivateks.

I peatükk

Variantide mudel

Unistused ei täitu.

Hommikutähtede kahin

Ärkasin naabrite koerakese klähvimise peale. Vastik peletis, alati peab ta mu üles ajama. Oi kuidas ma teda vihkan! Miks pean ma virguma just nende häälte saatel, mida see tülgastav elukas kuuldavale toob? Tuleb jalutuskäigule minna, maha rahuneda ja naabermajale tule otsa pistmise kihust kuidagimoodi võitu saada. Kuidas koer, nõnda pere-mees. Alailma imbuvad mu ellu mingid jätised ja üritavad seda vussi keerata. Riietun närviliselt. Sussid on jälle kusagile kadunud. Väledad värdjad, kus te olete? Kui üles leian, siis minema viskan!

Õues on rõske ja sombune. Kõndisin jäist teerada pidi läbi morni metsa. Lehed on juba langenud ja paljastanud pooleldi elutute puude hallid tüved. Miks ma elan kesk seda sünget sood? Õngitsen taskust sigareti. Ei tahakski eriti suitsetada, aga vana harjumus ütleb, et peab. Peab? Mis ajast on sigaret minu jaoks kohustus? Jaa, hommikune, tühja kõhuga tõmmatud suits on üsna vastik. Kunagi, lõbusas seltskonnas, oli suitsetamine nauding, teatav moe, vabaduse ja stiilsuse sümbol. Kuid peod lõpevad ja algab venivate probleemidega hall, poriselt auklik argipäev. Neelad iga probleemi koos suitsuga mitu korda päevas alla, justkui öeldes endale: teen sigareti ära, tõmban hinge, ja sukeldun taas sellesse surmani ära tüüdanud rutiini.

Sigaretisuits tungis silmisse ja ma katsin need hetkeks kätega nagu solvunud laps. Kuidas küll kõik on ära tüüdanud. Ja siis, justkui mu mõtete kinnituseks, lõi salakavalalt alla kooldunud kaseoks mulle valusalt näkku. Tõbras! Murisin teda raevunult ja lükkasin kõrvale. Oks jäi puu külge rippuma, kõlkudes ja hüpeldes nagu pajats, just-kui demonstreerides mulle mu võimetust siin ilmas midagi muuta. Lonkisin nukralt edasi.

Variantide mudel 13I peatükk

Iga kord, kui ma üritasin selle maailmaga võidelda, alistus ta esialgu lootustandvalt, ja andis mulle seejärel korraliku ninanipsu. Ainult fil-mides rühivad kangelased kõike oma teelt pühkides eesmärgi poole. Elus asjad nii ei käi. Elu on nagu rulett. Esialgu võidad korra, teise, kolmandagi. Kujutled ennast võitjana, sulle tundub, et terve maailm on su jalge ees. Kuid lõppkokkuvõttes jääd sa alati kaotusseisu. Sa oled kõigest pühadehani, keda nuumatakse selleks, et ta hiljem rõõmsalt muusika ja naeru saatel ära küpsetada ja nahka pista. Sa eksisid, see ei ole sinu pidu. Sa eksisid...

Nende mornide mõtete vangis viseldes jõudsin mere äärde. Väi-kesed lained puresid tigedalt liivast kallast. Meri lõõtsus minu poole ebasõbralikku külma rõskust. Rasvased kajakad patseerisid kõdu nok-kides laisalt mööda randa. Nende silmis polnud kübetki emotsioone või oidu – ainult külm must tühjus. Neis silmades oleks nagu pee-geldunud kogu ümbritsev maailm, samasugune külm ja vaenulik.

Mingi paadialune oli kaldalt tühje pudeleid korjamas. Et sa siit kaoksid, va kaltsakas, ma tahan üksi olla. Ei, tundub, et tuleb minu poole, tahab midagi lunima hakata. Lähen parem koju. Kusagil ei saa rahu. Kui väsinud ma olen. See väsimus on alati minuga, isegi kui ma puhkan. Mu elu on otsekui karistusaja äraistumine. Näib, et õige pea peab kõik muutuma, algab uus elu, ja siis saab minust teine inimene, kes suudab elust rõõmu tunda. Kuid see kõik on tulevikus. Aga praegu – ikka üks ja see sama nukker sunnitöö. Muudkui ootan, aga tulevik ei saabu ega saabu. Nüüd söön – nagu tavaliselt – maitsetu hommikusöögi ja sõidan igavat tööd tegema, hakates seal endast jälle välja pressima tulemusi, mis on kellelegi vajalikud, kuid mitte mulle. Veel üks päev rasket ja mõttetut elu...

Mind äratas hommikutähtede kahin. Mis nukrat und ma nägin? Nagu oleks tagasi tulnud killuke minu endisest elust. Hea, et see oli kõigest uni. Ringutasin kergendatult, nagu seda teeb mu kass. Seal ta laiskvorst lösutab, andes ainult kõrvadega märku, et on minu kohalolekust teadlik. Ärka üles, vuntsiline lõust. Kas minuga jalutama tuled? Tellisin endale päikselise päeva ja võtsin suuna mere äärde.

Teerada kulges läbi metsa ja hommikutähtede kahin lahustus järk-järgult linnurahva mitmehäälses kooris. Eriti pingutas keegi seal põõsastes: „Süüa! Süüa!” Aa, seal see paharet ongi. Tilluke puhevil tom-

14 Vadim Zeland

buke, kuidas sa jaksad nõnda valjusti siristada? Imelik, mulle pole varem pähe tulnud: lindudel on nii erinevad hääled, kuid mitte ükski neist ei satu ühise kooriga dissonantsi ja alati tuleb välja säärane harmooniline sümfoonia, mida ei suuda järele teha ükski meisterlik orkester.

Päike sirutas kiiri läbi puulatvade. See nõiduslik valgus äratas ellu värvide mõõtmatu sügavuse ja lopsakuse, muutes metsa imeliseks hologrammiks. Hoolitsevalt juhtis teerada mu mere äärde. Smaragd-rohelised lained sosistasid võidu sooja tuulega. Kallas näis piiritu ja inimtühi, kuid mina tundsin hubasust ja rahu, justkui oleks ülerahvas-tatud maailm eraldanud selle üksildase nurgakese just mulle. Leidub neid, kes arvavad, et ümbritsev maailm on illusioon, mille me ise endale loome. No ei, minul ei jätku küll upsakust arvata, et kogu see ilu on ainult minu ettekujutuse vili.

Olles veel unenäo painava mõju all, hakkasin meenutama oma endist elu, mis tõepoolest oligi just nii nukker ja lootusetu. Tihti üritasin ma, nagu paljud teisedki, nõuda maailmalt asju, mida ma justkui endale kuuluvaiks pidasin. Vastuseks pööras maailm mulle ükskõikselt selja. Kogemustest elutarkust ammutanud nõuandjad rääkisid, et maailm ei anna nii lihtsalt alla, ta tuleb vallutada. Püüdsin siis maailmaga võidelda, kuid ei saavutanud midagi, väsitasin end ainult surmani ära. Nõuandjail oli ka selleks puhuks vastus valmis: sa oled nõrk, kõigepealt muutu ise, alles seejärel mine maailmalt midagi nõudma. Üritasin iseendaga võidelda, kuid tuli välja, et see on veelgi raskem.

Kuid ükskord nägin und, nagu oleksin sattunud loodus kaitsealale. Mind ümbritses sõnulseletamatu ilu. Kõndisin ringi ja olin kogu sest kaunidusest vaimustuses. Siis ilmus kusagilt halli habemega tige vana-mees – nagu ma aru sain, oli see kaitseala Valvur. Ta asus mind vaikides jälgima. Võtsin suuna tema poole ja jõudsin vaevalt suu avada, kui ta mu järsult peatas. Ta sõnas jäisel toonil, et ei taha midagi kuulda, et on väsinud kapriissetest ja ihnetest külastajatest, kes on pidevalt rahulole-matud, alalõpmata nõuavad midagi, käratsevad valjult ja jätavad endast maha prügimägesid. Noogutasin mõistvalt ja kõndisin edasi.

Kaitseala unikaalne loodus lausa rabas mind. Miks ma siin varem käinud ei ole? Uitasin sihitult nagu nõiutu ja lasin silmadel ringi rännata. Ümbritseva looduse täiuslikkust ei olnud võimalik adekvaatselt väljen-dada mingite sõnadega. Seepärast valitses mu peas vaimustav tühjus.