Esimene maailmasõdaEsimene maailmasõda1914-19181914-1918

Ajalugu – 12 klassAjalugu – 12 klassMadli-Maria NaulainenMadli-Maria Naulainen

Allikas: VikipeediaAllikas: Vikipeedia

Esimene maailmasõda

• I MS oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918

• Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks

• Üheski varasemas konfliktis ei olnud osalenud nii palju sõdureid, lahingutes hukkus üle 9 milj sõduri

Esimene maailmasõda

• Sõja tulemusena muutusid Euroopa riikide piirid drastiliselt: – purunes neli impeeriumi: Saksamaa, Austria-

Ungari, Venemaa, Osmanite riik– nendes riikides valitsenud dünastiad kaotasid

võimu sõja jooksul või peale seda

Esimene maailmasõda

• I MS tuntakse kaevikusõjana, seda ennekõike Läänerindel

• I ms kasutati esimest korda keemiarelvi

• Toimus esimene massiivne pommitamine lennukitelt

• Toimusid 20. saj esimesed tsiviilisikute massimõrvad

I maailmasõja põhjused

I MS põhjustasid imperialistlike suurriikide vastuolud: – võitlus turgude, tooraineallikate ja kapitali

ekspordi võimaluste pärast– mõjupiirkondade ja asumaade pärast– sõda oodati ja ei tajutud selle võimalikku

negatiivset mõju – puudusid rahvusvahelised institutsioonid, mis

oleks reguleerinud suhteid diplomaatiliselt

I maailmasõja algus• 28. juuni 1914

korraldati atentaat Austria troonipärijale Franz Ferdinandile Serbia terroristide poolt

• Troonipärija ja tema abikaasa surid

• See sündmus vallandas Esimese MS

Gavrilo Principi

üliõpilane, kes lasi maha Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinandi

I maailmasõja algus - Venemaa asus toetama Austria-Ungari surve alla sattunud

Serbiat - Austria-Ungari kuulutas Saksamaa survel Serbiale sõja - Venemaa kuulutas välja mobilisatsiooni

- Saksamaa esitas Venemaale ja Prantsusmaale ultimaatumi mobilisatsioonikäsu tühistamiseks

- Saksamaa kuulutas sõja Venemaale ja Prantsusmaale, tungides kallale ka Belgiale - Inglismaa sekkus sõtta, sest rikuti Belgia

neutraliteeti

Sõjategevus 1914

Marne’i lahing (5.-6. sept)– Saksa vägi oli saavutanud edu ja lähenes

Pariisile, Prantsuse valitsus evakueerus– Prantsuse ja Briti väed andsid Joffe

juhtimisel löögi Saksa vägedele, nurjates nende sõjaplaani ning mõjutades sõja edasist käiku

– kogu läänerindel tekkis positsioonisõda, mille rinde pikkus oli 720 km

Sõjategevus 1914

Tannembergi lahing (26.-30. august)– Venemaa esialgne plaan oli anda löök Austria-

Ungarile; Prantsusmaa aga nõudis, et alustataks pealelööki Ida-Preisimaal

– Venemaa ei jõudnud pealetungi piisavalt ette valmistada ning saksa armee, eesotsas Hindemburg’iga, lõi pealetungi tagasi, purustades Vene armee ning sundides neid Ida-Preisimaalt lahkuma

Sõjategevus 1915

Ypres’i lahing (22. aprill)– Antandi riikide väed proovisid läbi murda

läänerinnet, see ei läinud neil korda– Sakslased piirdusid läänerindel kaitsega– 22. aprill kasutasid sakslased lahingus

mürkgaasi, mille tulemusena sai gaasimürgituse 15 000 sõdurit, kellest 5000 suri

Sõjategevus 1915

Gorlice lahing (2. mai)– Saksamaa proovis otsustada sõja saatust

idarindel, kuhu koondati 54% Keskriikide jõududest, eesmärk oli Venemaa sõjast välja sundida

– Vene armee andis küll tagasilöögi, kuid nende rinne murti 35 km ulatuses läbi ning Saksa-Austria vägi sundis Vene väed Galiitsiast lahkuma

Sõjategevus 1916

Verduni lahing (21. veebruar)– Saksa majanduslik olukord oli kehv, taheti

anda pealelöök läänerindel, kus Prantsuse ja Briti armee oli oluliselt kasvanud

– Saksamaa tahtis anda löögi vastaste peatoele Verduni kindlusele

– 270 000 sakslast alustas pealetungi, kokku langes ligi miljon meest, aga Prantsusmaa pidas vastu

Sõjategevus 1916

Somme’i lahing (1. juuli)– Prantsusmaa suurendas Verduni rindelõigul

oma kaitseväge ja tõkestas sakslaste edasiliikumise

– 1. juulil alustasid Prantsuse ja Briti väed vastupealetungi

– Novembri lõpuni kestnud lahingus vallutati suurte kaotuste hinnaga vaid väike ala (surma sai kokku 1,3 miljonit sõdurit)

Sõjategevus 1916

• Kumbki liitlaspool ei saanud 1916 aasta heitlustes ülekaalu, kuid sõjaline initsiatiiv oli Antandi käes

• Keskriigid olid vallutanud küll Rumeenia, kuid see ei kompenseerinud Verduni lahingu kaotamist

• Merebloki tõttu kannatasid Keskriigid suuremat puudust kui Antandi riigid

Sõjategevus 1917

• Antandil oli sõjaline ülekaal (21 milj meest Keskriikide 10 miljoni vastu)

• Saksamaa asus strateegilisele kaitsele, pani suuri lootusi piiramatule allveesõjale

• See sundis Saksamaa vastaste poolel sõtta astuma ka USA (6. aprill), Saksamaale kuulutasid sõja 11 Ladina-Ameerika riiki

Sõjategevus 1917

• Prantsuse vägede ülemjuhataja Petain, kelle ebaedu ja mõttetu verevalamine põhjustasid Prantsuse baasides streike ja revolutsioonilisi liikumisi sõjaväes

• Ka Cambrai lahingus (juulist novembrini) ei suudetud vaatamate relvastuse ülekaalule (esimene tankisuurrünnak) sakslaste kaitset läbi lüüa

Sõjategevus 1917

• Vene kodanlus tahtis ka peale Veebruari-revolutsiooni sõda jätkata, kuid sõjategevus ei olnud edukas

• Oktoobrirevolutsiooni läbi võimule tulnud Nõukogude valitsus tegi ettepaneku sõlmida üldine rahu, sellele ei reageeritud

• Nõukogude valitsus sõlmis 3. märtsil Saksamaaga Bresti rahu, millest võitis Saksamaa palju

Sõjategevus 1917

Caporetto lahing (24. oktoober)– Saksamaa sai oma idarindelt vabanenud

väed koondada Itaalia rindele ja saavutas lahingus suure võidu

– Prantsuse vägi päästis Itaalia kokkuvarisemast

– Caporetto lahing tugevdas Austria-Ungari tahet jätkata sõda

Sõjategevus 1917

• Saksa väed saavutasid mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav

• Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele vähem edukaks

• Saksa sõjaväes hakkasid tekkima rahutused, sest rahvast kurnas nälg

• Prantsusmaa plaanis Saksamaa täielikku purustamist, Antanti tugevdas USA toetus

Sõjategevus 1918

• Veebruaris okupeeris Saksamaa Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Venemaast, mis allakirjutatud rahu kohaselt jäid Saksamaale

• Kui idarindel oli sõda lõppemas, otsustas Saksamaa rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel

• 21. märts – 17. juuli neli suurt pealetungi, mis aga kokkuvõttes ei toonud edu, kaotati 700 000 meest

Sõjategevus 1918

II Marne’i lahing (15. juuli)

– 15. juulil alanud lahingus läks algatus lõplikult üle Antandile

– Antandi vägedega oli liitunud 1,2 milj USA sõjaväelast

– Saksa vägi purustati

Sõja lõpp 1918

• 24.-28.okt sundis Itaalia oma liitlaste toetusel Austria-Ungari väe taanduma

• 24. oktoober lõi Ungari ja 28. oktoober Tšehhoslovakkia Austria-Ungari keisririigist lahti

• 3. november Austria kapituleerus

Sõja lõpp 1918

• 28. okt algasid Saksa sõjalaevastikus rahutused, mis paisusid revolutsiooniks (Novembrirevolutsioon)

• Saksa keiser Wilhelm II loobus troonist

• 11. nov kirjutasid Antandi ja Saksamaa esindajad alla Compiegne’i vaherahule, mis lõpetas 4a ja 3,5 kuud kestnud sõja

• Saksamaa alistus

Saksamaa alistumine

• Saksamaa kohustus vaherahuga: – evakueerima ja demilitariseerima 31 päeva

jooksul Reini vasaku kalda ja parema kalda 50 miili ulatuses

– vastutasuta vabastama sõjavangid– loovutama põhiosa oma relvastusest, sh kõik

allveelaevad– loovutama suurema osa oma raudtee-veeremist

Pariisi rahukonverents

• Võitnud imperialistlikud riigid surusid 28. juuni 1919 Saksamaale peale Verssailes’ rahu:– see nõrgendas Saksamaa võimet võistelda

maailmaturul– piiras tema iseseisvust– kuid säilitas Saksamaa sõjalise jõu kui

potensiaalse Nõukogude Venemaa vastase jõu

David Lloyd George (Suurbritannia), Vittorio Orlando (Itaalia), Georges Clemenceau (Prantsusmaa) ja Woodrow Wilson (USA) , Verssailes’ rahu põhiautorid

Sõja tulemused

• Võitjad said palju eeliseid ja uusi maid– 10. sept 1919 sõlmiti rahu Austriaga– 27. sept 1919 Bulgaariaga– 4. juuni 1920 Ungariga– 10. august 1920 Türgiga

• Rahulepingutega vähendati kaotanud riikide territooriumi ning pandi neile ette majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi

Sõja tulemused

• Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari – tekkisid Austria, Ungari, Tšehhoslovakkia– Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi

piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriigiks (hilisem Jugoslaavia)

Sõja tulemused

Venemaast eraldusid – Poola– Läti– Leedu– Eesti– Soome

Sõja tulemused

Saksamaa

– kaotas osa territooriumi (Alsace-Lorraine’i, Poola alasid jm; kokku 73,5 km², kus elas 7,3 milj inimest

– kaotas oma asumaad– kaotas suurriigiseisundi

Sõja tulemused

USA

– sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma

– USA oli sõja ajal andnud laenu peamiselt Antandi riikidele

– 1921.a oli Euroopa riikide võlg USA-le 21 miljardit

Sõja tulemused

• Venemaa väljalangemisega imperialistlike riikide seast Oktoobrirevolutsiooni tagajärjel jagunes maailm: – kapitalistlikuks süsteemiks– sotsialistlikuks süsteemiks

• Algas kapitalismi üldkriis

• Mitmel pool tekkisid marksistlikud revolutsioonid

Sõja tulemused

• Sõja põhjustanud vastuolud jäid lahendamata

• Lepingute süsteemiga loodud poliitikas peitus uue maailmasõja alge

• I MS mobiliseeriti kokku 73 515 000 meest, neist Antandi riikides 48 355 000 meest ja Keskriikides 25 160 000 meest

• Ulatuselt, purustustelt ja ohvrite arvult ületas I MS suuresti kõik varasemad sõjad