Click here to load reader

1. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“ ... Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.- 9. klassini, kirjandust 5.- 9. klassini. Eesti

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of 1. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“ ... Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on...

  • 1. AINEVALDKOND „KEEL JA KIRJANDUS“

    Sisukord: 1.1. Üldalused ….. 1 1.2. Eesti keel ….. 6 1.3. Kirjandus ….. 29

    1. 1. Üldalused

    1.1.1. Keele- ja kirjanduspädevus Põhikooli lõpetaja:

    1) väärtustab keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit; 2) teadvustab keeleoskust õpioskuste alusena ning identiteedi osana; 3) omandab põhiteadmised keelest ja saavutab õigekirjaoskuse; 4) väljendab end selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult, arvestades

    kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid; 5) kuulab, loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste ning esitab teavet eri viisidel; 6) kasutab asjakohaselt erinevaid suhtluskanaleid ning suudab leida, kriitiliselt hinnata ja

    kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet; 7) väärtustab nii rahvuskirjandust kui ka teiste rahvaste kirjandust, nii oma rahva

    pärimuskultuuri ja traditsioone kui ka kultuurilist mitmekesisust; 8) tajub kirjandusteost kui kunstiteost, mõistab selle kunstilisi väärtusi; 9) loeb eakohast väärtkirjandust, kujundades kirjanduse kaudu oma kõlbelisi

    tõekspidamisi ning rikastades mõtte- ja tundemaailma; 10) suudab kujundada ja väljendada isiklikku arvamust ning tunnustab ja arvestab teiste

    inimeste arvamust; 11) oskab õppida, hangib teavet eri allikatest, kasutab sõna- ja käsiraamatuid.

    1.1.2. Ainevaldkonna õppeained Ainevaldkonna kohustuslikud õppeained on eesti keel ja kirjandus. Eesti keelt õpitakse 1.- 9. klassini, kirjandust 5.- 9. klassini. Eesti keele ja kirjanduse nädalatundide jaotumine kooliastmeti. I kooliaste Eesti keel – 20 tundi ( vaba tunni ressursist 1 tund) II kooliaste Eesti keel - 12 nädalatundi (vaba tunni ressursist 1 tund) Kirjandus - 4 nädalatundi III kooliaste Eesti keel - 6 nädalatundi Kirjandus - 6 nädalatundi

    1.1.3. Ainevaldkonna kirjeldus Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.

    1

  • Ainevaldkonna õppeained toetavad ka õpilase identiteedi ja enesetunnetuse kujunemist ning kultuurilist ja sotsiaalset arengut.

    1.1.4. Üldpädevuste kujundamine ainevaldkonna õppeainetes Kultuuri- ja väärtuspädevus

    Kõlbeliste ja esteetilis-emotsionaalsete väärtuste ja kultuuriväärtuste kujundamine loetavate ilukirjandus- ja aimetekstide alusel. Keel kui rahvuskultuuri kandja. Keeleoskus kui inimese identiteedi tähtis osa. Funktsionaalse kirjaoskuse väärtustamine Teadlik kriitiline suhtumine teabeallikatesse, sh meediasse

    Sotsiaalne ja kodanikupädevus

    Õpilase maailmapildi avardamine Ettekujutuse loomine inimsuhetest, kaaslaste ideede tunnustamine ja teistega arvestamine. Koostööoskuste kujundamine paaris- ja rühmatöö käigus. Olusid arvestava eetilise suhtluse kujundamine suuliste ja kirjalike eri laadi ülesannete kaudu.

    Enesemääratlus- pädevus

    Meedia- ja kirjandustekstidest kui ka õpilaste igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamine, seisukohavõtu ja lahenduste otsimine Positiivse minapildi loomine. Õpilaste eripärade ja annete väljatoomine loovülesannete ja erinevate õpiolukordade kaudu.

    Õpipädevus Kuulamis- ja lugemisoskuse arendamine Eri liiki tekstide mõistmine. Fakti ja arvamuse eristamine. Teabe hankimine eri allikatest ja selle kriitiline kasutamine Eri liiki tekstide koostamine. Oma arvamuse kujundamine ja sõnastamine.

    Suhtluspädevus Suulise ja kirjaliku suhtluse oskuse kujundamine. Suhtluspartneri arvestamine. Sobiva käitumisviisi valimine. Oma seisukohtade esitamise ja põhjendamise oskuse ning suhtlemise kujundamine diskuteerimise ja väitluse kaudu.

    Ettevõtlikkus- pädevus

    õpilaste osalemine projektides, mis eeldavad õpilaste omaalgatust ja aktiivsust ning keele- ja kirjandusteadmiste rakendamist ning täiendamist eri allikatest Ettevõtlikkuse ja vastutustunde kujundamine igapäevaelust lähtuvate eakohaste probleemide arutamise ja lahenduste otsimisega.

    Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiaalane pädevus

    Matemaatikapädevuse vajalikkuse käsitlemine erinevates elu- ja tegevusvaldkondades. Teabegraafika või muu visuaalse info lugemisoskuse arendamine. Mõõtühikute teisendamise kaudu arvutusoskuse edendamine. Teadusliku teabe eristamine ilukirjanduslikust ja populaarteaduslikust. Tehnoloogiliste abivahendite kasutamine tekstide loomisel, korrigeerimisel ja esitamisel.

    1.1.5. Lõiming teiste ainevaldkondadega

    2

  • Võõrkeel Võõrkeelte grammatilist süsteemi tundma õppides on toeks emakeeletundides omandatud keelemõisted. Võõrsõnade õppimine soodustab võõrkeelte õppimist. Väliskirjanduse autorite ja teostega tutvumine tekitab huvi võõrkeelte õppimise vastu Õpitavas võõrkeeles kirjutavate autorite teoste lugemine ja arutamine süvendab huvi õpitava keele maa, selle kultuuri ning kirjanduse originaalkeeles lugemise vastu.

    Matemaatika Eesti keele ja kirjanduse tundides arendatav lugemisoskus soodustab õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist. Arvsõnade õigekirja õppimine toetab korrektse matemaatilise kirjaoskuse omandamist. Heade õpitulemuste ja korrektse keelekasutuse saavutamine eeldab, et ka matemaatikatundides töötataks tekstiga õppesisu või -ülesande mõistmise nimel. Kirjalikes töödes nõutakse elementaarsete õigekirjanõuete järgimist.

    Loodusained Õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd. Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada.. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale

    Sotsiaalained Ilukirjandusteoste lugemine ja analüüs toetavad maailmapildi kujunemist, ajaloosündmuste ja arengu mõistmist ning ühiskonnaelus ja inimsuhetes orienteerumist. Kirjandustekste valides ja käsitledes peetakse silmas ühiskonnaelus olulisi valdkondi: väärtused ja kõlblus; suhted kodus ja koolis; omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus; kodanikuühiskond ja rahvussuhted. Sotsiaalaineid õppides omandatud teadmised toetavad ajaloost, ühiskonna arengust ja toimimisest ning inimesest kirjandusteostes kajastatud ühiskonnaelu probleemide ja inimsuhete mõistmist. Keeletundides õpitakse riikide, ühenduste, organisatsioonide, ajalooliste isikute, ajaloosündmuste nimetuste õigekirja norme; Neid kinnistatakse konkreetsete näidete põhjal ajaloo- ja ühiskonnatundides. Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskust arendatakse nii ainevaldkonna kui ka sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.

    Kunstiained Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti väljendusvahendite eripära mõistmist. Reklaami terviklik käsitlemine keeleõppes eeldab ka visuaalsete komponentide eritlemist ja analüüsi, mida võiks teha koostöös kunstiõpetajaga Kirjandusteose käsitluse illustreerimine vastava ajastu muusikaga soodustab arusaamist muusika emotsionaalsest mõjust ning kunstilistest väljendusvahenditest Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja

    3

  • esitamine, mis eeldab aineõpetajate koostööd Kehaline kasvatus

    Elukogemuste saamine meedia ja kirjandustekstide valiku kaudu. Väärtustava eluhoiaku kujundamine plakateid ja esitlusi koostades. Tervislike eluviiside propageerimine väitluse kaudu. Eluliste olukordade dramatiseerimine ja rollimängudes kajastamine.

    Tehnoloogia Tehnoloogia rakendamisega kaasnevate võimaluste ja ohtude hindamine. Tehnilisi vahendeid kasutades ohutus- ning intellektuaalomandi kaitse nõuete järgimine.

    1.1.6. Läbivad teemade rakendamise võimalusi. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine

    Arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, suutlikkust oma arvamust kujundada ja väljendada ning probleeme lahendada. Eneseanalüüsiks vajaliku sõnavara kujundamine. Eneseanalüüsi tulemuste kasutamine tulevase haridustee ja tööelu planeerimisel. Õppetegevus võimaldab õpilasel märgata oma ainespetsiifilisi kalduvusi ning arendada loomevõimeid. Vahetu kokkupuutumine töömaailmaga (ainevaldkonnaga seotud ametite tutvustamine jm) Dokumentide koostamine tööle kandideerimiseks ja õpingute jätkamiseks.

    Keskkond ja jäkusuutlik areng Tervis ja ohutus

    Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, keskkonnateadlikuks, vastutustundlikuks ning tervist ja turvalisust väärtustavaks inimeseks. Arengusuundumisi toetatakse teemakohaste tekstide, sh meediatekstide valiku ja analüüsi ning neis tõstatatud probleemide üle arutlemisega suulises ja kirjalikus vormis

    Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus

    Ühiskonna probleemide märkamine ja neile lahenduste otsimine.

    Kultuuriline identiteet

    Õpilastes kujuneb arusaam endast, teadmine oma juurtest, eesti keele erikujudest (n