1 MAAILM Vaata ja Muuda dokfi lmiklubide ajaleht, kevad 2012 dfk.maailmakool.ee

- Tutvu dokfi lmiklubi juhtide Jürgen Volmeri ja Kertti Marraniga - Kas on võimalik, et me sööme Indoneesia vihmametsi? - Kas priiskavatele ettevõttetele anda piitsa või präänikut? Või hoopis porgandit? - Mis-kus-kes on Illuka? - Uudised ja fotod eelmisest suvest Võsul

1 MAAILM

Tere dokfilmiklubilised!

Käes on kevad ning paljude jaoks tähendab see eksamiperioodi. Mitmed meie parimad Vaata ja Muuda dokfilmiklubide juhid on lõ-petamas kooli. Nii ka teenelised juhid Jür-gen Volmer Raplast ning Kertti Maran Nõost. Nendega saab tutvuda meie dokfilmiklubiliste veerus. Samal ajal kui abituriendid eksamipin-gis higistavad, teeb kevadpäike ilma soojaks ka väljas jalutajatele. Uus energia tekitab tahtmi-se midagi toredat ära teha. Ka käesolev ajale-henumber 1Maailm kajastab neid teemasid: kliimasoojenemist ning lahenduste leidmist. Inspiratsiooni saime Vaata ja Muuda filmi-kogu uuest filmist nimega ”Green“, mis räägib orangutanist, kes on kaotanud oma elu ja ko-du — vihmametsa — tarbijate järjest nõudli-kumaks muutuva maitse tõttu. Tarbijatena ta-hame, et meie toit oleks alati värske ja tervis-lik, kuid säiliks kaua; mitmekesine, aga ootus-pärase maitsega; toitev, ent kalorivaene; ilusti pakendatud ja isuäratav (ilusat värvi, perfekt-se kujuga, mugava suurusega); huvitav, ent standardne; kättesaadav, sõltumata aasta-ajast, ning odav. Kas ma unustasin midagi? Tundub, et tarbijad on kui printsessid herne-teral ja tootjad proovivadki karmis konkurent-sis järjest rohkem printsesstarbijate meelejä-rele olla. Panna kommidesse vahvlitükke, mis on krõbedamast krõbedamad, või kirsse, mis on kirsimad kui kirss ise. Aga kui vaadata väi-kesest šokolaadikommist ja kolmesekundili-sest maitsenaudingust kaugemale, näeme, et ei söö mitte kommi, vaid vihmametsa. Sööme iseenda elukeskkonda, puhast õhku, hävitame ökosüsteemi. Loe sellest täpsemalt artiklist ”Mesikäpp versus orangutan“.Lisaks oma valikute korrigeerimisele tuleks esitada nõudmisi ka tootjatele. Aga piitsa ase-mel on välja mõeldud palju kavalamad vahen-did. Nimelt ”porgandid“! Jah, selle asemel et mittesäästlikult käituvat söögikohta vältimise-ga karistada, tuleks aidata ettevõttel hoopis paremaks saada. Kuidas täpselt seda teha, loe intervjuust porgandimafjosniku Rille Pihlaku-ga. Viimaks ei saa me vaadata üle ega üm-ber inimõiguste temaatikast. Sellest on juttu uues suurepärases filmis ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus.“ Eestisse saabunud varjupai-gataotlejate olukorrast annab ülevaate interv-juu Kristi Ein Toodoga.

Head lugemist ja mõnusat kevadet!

1. Kes? KERTTI MARRAN

2. Kui vana? 19

3. Kool ja dokfilmilkubi? Nõo Reaalgümnaasium ja Nõo DFK

4. Kuna tegid dokfilmiklubi? 2010. aastal

5. Miks korraldad linatusi? Korraldan linastusi, sest mind huvita-vad maailmaprobleemid ning soovin nendega muuta teiste inimeste eel-arvamusi ja läbi nende filmide saab teavitada inimesi maailmaprobleemi-dest.

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Minu lemmik on Birma VJ, sest see film näitas tegelikku riigis valitsevat olukorda läbi sealsete elanike silma-de. Näitas tegelikku olukorda riigis, valitseva võimu terrorit oma elanik-konna vastu ning seda, kuidas rahvas suudab üheskoos türanniale vastu ha-kata.

10 KÜSIMUST PARIMATELE DFKLASTLE

1. Kes? JÜRGEN VOLMER

2. Kui vana? 19

3. Kool ja dokfilmilkubi? Rapla Vesiroosi Gümnaasium, filmi-klubi FOOKUS

4. Kuna tegid dokfilmiklubi? Filmiklubi loodi 2009. aasta kevadel ja mina linastasin esimest korda 2010.aasta veebruaris.

5. Miks korraldad linatusi? Kuna need filmid meeldivad mulle ja ma tahan, et ka teised näeks neid. Olen alati see tüüp kambas, kes õhi-nal iga olukorra peale mingit filmi meenutab. Seetõttu ka minu vajadus neid filme näidata.

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Kindlasti Yes Man. Väga inspireeriv ning lustakas. Annab inimestele loo-tust, et suurte asjade tegemiseks on tegelikult vaja lihtsalt suurt tahet.

7. Mida tuleks maailmas kõige esi-mesena muuta? Maailmas tuleks esimesena muuta suhtumist teistesse rassidesse ja ini-mestesse.

8. Soovita head lugu/bändi, mis ai-tab eksamistressist üle! Leo Rodrigues ”Bara Bara Bere Bere“, lugege ka liiklusteste

9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti läbi lugeda! Kadunud Roos, Serdar Öskanilt; Ed-gar Hilsenrathi Nats ja juuksur.

10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla? ”Karupoeg Puhh“

7. Mida tuleks maailmas kõige esi-mesena muuta? Kaotada kõik relvad ning vahendid, mis loodud teise inimese eemalda-miseks.

8. Soovita head lugu/bändi, mis ai-tab eksamistressist üle! Nena — 99 luftballoons

9. Soovita head raamatut, mis tuleks suvel kindlasti läbi lugeda! Milan Kundera ”Olemise talumatu ker-gus“

10. Millise filmi/raamatu kangelane tahaksid ise olla? Suur Tõll oli suure südamega mees, miks mitte.

PERSOONID kevad 2012 1 MAAILM2

1 MAAILM kevad 2012 TARBIMINE 3

Kui esileedi Evelin Ilves rääkis transrasvadest, mida leidub näiteks ülimaitsvas Mesikäpa kommis, siis muretses ta Eesti rahva tervise pärast. Kuid transrasvad on kahjulikud mitmel teiselgi moel ning mitte ainult inimestele, vaid ka loodusele, mille vahetu osa me oleme. Kõige enam kahjustab Mesikäpp hoopis vihmametsade kahe- ja nelja-jalgseid elanikke.

Nimelt on transrasvade allikaks palmiõli. See on oranž taimeõli, mida saadakse ühe erilise palmi palma africana viljadest. Kommides kasutatakse palmiõli näiteks seetõt-tu, et see teeb kommi sees oleva vahvli mõnusalt krõmp-suvaks. Ühtlasi on see maailma odavaim toiduõli, mida saab toota ja müüa väga odava hinnaga. Ent mis on selle tegelik hind?Palma africana on Aafrika läänerannikult pärit taim, mis kasvab subtroopilises kliimas kindlal kõrgusel. Selles vilja-kas kliimavööndis asub nii Aafrikas, Aasias kui Ameerikas maailma liigirikkaim elupaik — vihmamets. Vihmametsad on otsekui maailma kopsud, mis hingavad sisse ja taas puhtana välja tänase maailma toodetud mustuse ja heit-gaasid. Nad pidurdavad kliimasoojenemist.Just seesama palmiõli on peamiseks põhjuseks, miks Ma-laisias ja imeilusatel Indoneesia saartel raiutakse meeletu kiirusega igivanu vihmametsi. Üksnes selleks, et istutada silmapiirini ulatuvaid otsekui joonlauaga tõmmatud õli-palmide ridu. Seejuures on palmiistandus kõike muud kui mets. Seal ei kasva isegi rohutups, sest ”umbrohu” tõrje-na kasutatakse mürke. Mürkidega peletatakse ka putu-kaid ja linde, kellest on tehtud röövlid omaenda kodus. Istanduste aladel elanud inimesed on oma kodudest sa-

geli ebaõiglaselt ja väevõimuga välja aetud. Keskvõimust kaugel elavad inimesed ei tea pahatihti oma õigusi, vahel on nad istanduse rajamisega isegi nõus, lootes tööd leida, või on neile koole ja haiglaid lubatud. Ent istandus on ena-masti mehhaniseeritud ning vajab vaid paari noormeest, nii et paremat elu see ei too. Pered, kes varem metsast või põllundusest elatusid, on nüüd kodu ja sissetulekuta. Samuti võib istanduste äärealadel elamine tervisele ohtlik olla, kuna mürgid on reostanud joogivee. Selline olukord valitseb näiteks Colombias. Niisugune maaomandamine ja reostamine pole seadus-lik, kuid suure kasumi tõttu kasutatakse korruptsiooni ja füüsilist jõudu. Vaatamata ebaseaduslikkusele on valitsu-sedki mõnikord istandustest huvitatud, sest erinevalt vih-mametsast annab palmiõli eksport maksutulu.

Mesikäpp versus orangutan

Lisaks Kalevile ja kodumaistele kohukesetootjate-le kasutavad ulatuslikult palmiõli näiteks Nestlé ja Unilever (Dove’i seebid ja Knorri supid), pal-miõli sisaldavad isegi Bodyshopi kreemid.

Palmiõlist valminud biokütus segatakse fossiilkütusega. Ku-na tegu on n-ö bio- või taastuvenergiaga — palm kannab vilja aastaid —, saab selline kütus rohelise energia märgi-se. Tegelikult see kütus taastuv pole, sest pärast 15-aastast saagiperioodi on istanduse maa viljatu ja see hüljatakse.

Lisaks toiduainetööstusele kasutatakse palmiõli kosmeetikas ja bio-

kütuses. Tihti esitatakse see tarbijale varjatud kujul, pakendile on

kirjutatud vaid ”taimerasv”. Kust see taimerasv tuleb ja kuidas see

toodetud on, ei tea ka kodumaised tootjaid. Või ei taha teada.

Õige vastus on porgandit! Vähemalt siis, kui tegu on toitlustusettevõttega, kes muidu on sümpaatne, ent võiks pal-ju rohkem keskkonnale mõelda. Just seda Porgandimaffia teebki — aitab klientide nõudmiste ja ostuotsuste toel ettevõtetel paremaks ja loodussäästli-kumaks muutuda. Rille Pihlak, kes on lõpetamas arstiteaduskonda, räägib sellest, kuidas rahvusvaheline Porgan-dimaffia idee teostus märtsikuus Tal-linna moodsas söögikohas Mamos.

Mis pani teid asutama grupeeringut nimega Porgandimaffia?

Selleni viis meid GLEN-programmi va-batahtlikuteenistus. Me viiekesi (üritu-sel oli viis korraldajat) oleme 2011. aas-ta GLEN-vabatahtlikud. Võtsime oma ühised jõud kokku ning tegime koos Eesti esimese Porgandimaffia.

Eesti esimese? Kust Porgandimaffia siis pärit on?

Kas piitsa või porgandit laristavatele ettevõtetele?

TARBIMINE kevad 2012 1 MAAILM4

Ka Vaata ja Muuda filmiraamatukogu uusima filmi ”Green” peategelase, orungutan Greeni saatus on kõnekas. Bor-neo saar on üks viimaseid inimahvide elupaiku. Orangu-tanid armastavad sügavat metsa, mida jääb maailmas jär-jest vähemaks. Nad elavad ainult puu otsas. Kui puud ma-ha raiuda, siis nad hukkuvad. Nii juhtus ka Greeniga.Film ”Green” pole esimene kord, kui inimahve on teavi-tuskampaanias kasutatud. Inimahvid on tohutult armsad, ilmekad ja fotogeenilised. Veel enam, nad on läbinud nn peeglitesti. Kui anda peegel näiteks makaagile, siis ta ar-vab, et näeb seal teist ahvi. Orangutan mõistab seevastu kohe, et näeb peeglis ennast, ning hakkab uurima näiteks oma hambaid, mida ilma peeglita ei näe. Seega on neil eneseteadvus. Orangutan teab, et on olemas!Just seetõttu nõuavad mitmed loomaõiguslased meie liigi-kaaslastele inimõigusi. On muidugi küsitav, kas inimõigu-sed on maailma parimad, ent inimõiguste abil oleks või-malik inimahve ja nende elupaiku kaitsta. Inimahvidele antavad inimõigused kaitseks muu seas ka vihmametsi, ro-huliblesid ja putukaid, kel praegu inimkonna silmis õigusi ei ole.Tegelikult on õiguste eristamine inimeste ja looduse omaks lihtsalt tobe. Inimesed on osa loodusest ning ilma toimiva ökosüsteemita hukkub kogu elusloodus niikuinii, sealhulgas inimesed. On kummaline mõelda, et sel murd-osasekundilisel krõmpsul, mida me kommi süües tunne-me, on nii kõrge hind.

Birgit Rosenberg

fotod: Rettet den Regenwald

Selle ingliskeelne nimi on Carrotmob ning alguse on see saanud San Fran-siscost USA-st. Tänaseks on Porgandi-maffia juba 30–40 riigis üle maailma. Enne GLEN-i vabatahtlikku teenistust toimus kaks seminari, kus räägiti eri-nevatest ettevõtmistest ja aktsiooni-dest. Siis me sellest esimest korda kuulsimegi. Triin, kes oli vabatahtlik Lõuna-Aafrika Vabariigis, aitas sealgi Porgandimaffiat korraldada. Tundus hea mõte ka Eestis proovida.

Linastuseks:

Korralda filmi ”Green” linastus. Enne filminäitamist jaga

kõigile kohaletulnuile Mesikäpa komme ning palu kirjel-

dada, mida nad tunnevad ja kuidas maitseb. Räägi põgu-

salt palmiõli kasutamisest toiduainetööstuses.

Loe lisaks: www.bioneer.ee/eluviis/kliima/article_id-226

Kui palmiõli tootmine jätkub sama-

suguse tempoga, on 15 aasta pärast

Indoneesia vihmametsad hävitatud.

1 MAAILM kevad 2012 MAAILMAMUUTJAD 5

Mis selle mõte siis on?

See on suisa naljakas, kui lihtne Por-gandimaffia idee tegelikult on. Ühel meie määratud päeval minnakse üh-te kindlasse kohvikusse ning lihtsalt tarbitakse seal. Eesmärgiks on kogu-da rahvast ja teha promo, et kliente tuleks rohkem kui tavaliselt. Selle päe-va tulust, antud juhul 80% tulust, in-vesteerib seesama äri enda keskkon-nasäästlikumaks muutmisesse. Lisaks kohvikule või poele, kellele see kasu-lik on, päästab selline üritus ka ülejää-nud maailma.

Kas idee, mis ettevõtted oma päeva-tuluga teha võiksid, tuleb neilt või teilt?

Selles osas on ettevõttel vabad käed. Meie teeme neile vaid ettepaneku muutuda keskkonnasõbralikumaks, mille tähendus on muidugi väga lai. Samas on Carrotmobi kodulehel ka näited selle kohta, mida on nõutud ja mida saadud. Sealt saab ideid, mida firmadele pakkuda võib. Tavaliselt fir-mad siiski teavad, et mida nad teha tahaksid, kuid neil pole selleks raha. Porgandimaffia on hea viis lisaraha tekitamiseks. Ka Mamol oli mitmeid mõtteid, kuid nad uurisid ka meilt, mida varem tehtud on.

Kuidas Mamoga koostöö sujunud on?

Mamo on olnud meile uskumatult hea

partner. Kuna Soomes on see toimu-nud juba 15 linnas, olid nad sellest pal-ju positiivset kuulnud. Samas oli Ma-mo juba varem üsna keskkonnahoidlik.

Kas proovisite seda ideed ka teistele ettevõtetele pakkuda?

Jah, kontseptsioon seda eeldabki, me saatsime ettevõtetele e-kirju. Eeldasi-me, et koht peaks asuma Tallinna kesk-linnas ja olema kas kohvik või söögi-koht. Saatsime 50–100 e-kirja, millele vastati umbes 10% juhtudel. Kuna üri-tus toimub Eestis esmakordselt, taht-sime leida väga kaasamineva partneri ning seetõttu polnud Mamo väljava-limine raske.

Kes oli kõige üllatavam vastaja?

Oi, neid oli. Meie jaoks tundub idee lihtne, sest oleme selle läbi mõelnud ja kirja pannud. Kuid näiteks üks vas-taja arvas, et me süüdistame neid sel-les, et nad pole keskkonnasäästlikud, ning proovis tõestada vastupidist. See oli tegelikult üsna naljakas, ei mi-dagi halba.

Mis on Porgandimaffia korraldaja üles-anne?

Kõige tähtsam ongi ürituse reklaa-mimine, idee klientideni viimine. Por-gandimaffiat on võimalik korraldada praktiliselt ilma rahata. Infot saab ja-gada näiteks interneti suhtluskanalite kaudu. Meie saime teha ka flaierid ja

plakatid, millele kulus veidi raha...

Ilma flaierite ja plakatiteta oleks vei-di keskkonnasäästlikum?

Ka me ise tundsime, et need lähevad ehk liiaks, kuid tellisime spetsiaalsest trükikojast, kus on keskkonnasääst-lik toode. See pidi olema teise käigu paber.

Kuidas nädalapäeva valik tehti?

Võimalik, et nädalavahetus olnuks pa-rem, kuid valik sõltub ka firma soovi-dest. Mamo pole lihtsalt nädalavahe-tusel avatud. Eks igal päeval on oma plusse ja mii-nused, seega on ideaalset päeva ras-ke valida. Kui teha nädalavahetusel, saab võtta terve päeva, kuid siis oleks kliente ehk vähem olnud.

Ja kuidas teil läinud on?

Meil on väike inimeste lugemise masin ning tunniga on käinud 88 inimest. Praegu on hästi. Ka Mamo mõtles vä-ga konservatiivselt. Ütlesid, et kui tu-leb sada, siis on hästi, kuid loodame, et tuleb vähemalt kakssada.

Ja mida Mamo teeb?

Saali taga on Mamol päris suured ruu-mid, mis ei ole kogu aeg kasutusel. Nad paigaldavad valgustitele liikumis-sensorid, et lambid ei jääks põlema, kui ruume ei kasutata. Aga neil on veel mõtteid.

Carrotmobil on olemas kujundus, mida saab al-la laadida nende kodulehelt (carrotmob.com). Veidi humoorikama kujunduse, mille tegi Eesti Porgandimaffia, saab Rillelt.

Rahvusvaheline porgandimaffia: www.carrotmob.comGLEN-i vabatahtlik teenistus: www.terveilm.netPorgandimaffia FB leht: www.facebook.com/porgandimaffia

MAAILMAMUUTJAD kevad 2012 1 MAAILM6

Kristi Toodo räägib pagulastest EestisKristi Toodo töötab Inimõiguste Keskuses ja on spetsiali-seerunud migratsiooni valdkonnale, eelkõige tegeleb ta varjupaiga- ning pagulasküsimustega Eesti Inimõiguste Keskuses.

Oled inimõiguste keskuse pagulasprogrammi eestve-daja. Kuidas jõudsid just pagulasteni?

Pagulaste teemast sain esimest korda aimu ülikooli ajal, kui õppekavas oli valikainena ”Refugee Studies”. Tundus huvitav! Loengus lahkasime erinevaid pagulasi puudu-tavaid kaasusi, tegime simulatsioone stiilis, kuidas võiks üks pagulane ennast tunda olukorras, kus tunniga on vaja pakkida kokku kõik eluks vajalik, kaasa võtta vaja-likud dokumendid ning põgeneda teadmata täpselt kuhu ja milline on elu nädala pärast jne. Seda olukorda on meil nii raske ette kujutada, läbi mängida ja lõpuni mõista. Peale ”Refugee Studies” kursust tuli juba bakalaureuse lõputöö pagulaste teemal ning sealt edasi mõnevõrra loogilise jätkuna töötamine selles valdkonnas.

Kirjelda ühe varjupaigataotleja teekonda Eesti riiki si-senedes?

Eestisse sisenedes, peale varjupaigataotluse esitamist ning vastu võtmist, majutatakse varjupaigataotleja Il-luka Varjupaigataotlejate Vastuvõtukeskusesse, mis asub mõne kilomeetri kaugusel Venemaa piirist ja Tallinnast seega ca 230 km kaugusel. Lähim linn Jõhvi asub ca 50 km kaugusel. Menetlus võtab reeglina aega kuus kuud ning selle aja jooksul on taotlejal ehk 1–2 korda võimalus Tallinnas ametnikega intervjuul käia. Positiivse otsuse korral (mil inimene saab Eestis elamisloa) võib ta Illukalt kolida ükskõik millisesse Eesti linna ning seal oma elu alustada.

Millises suunas näeksid Eestit pagulaste teemal edasi liikuvat?

Reaalsuses on Eestil käia väga pikk tee, alustades avalik-kuse teadlikkuse tõstmisest antud valdkonnas ning lõ-petades kohustuste täitmisega, mida Eesti riik on endale erinevate seadustega võtnud. Eesti võiks olla palju sal-livam ja avatum võõraste ja “teistsuguste” suhtes.

Millistest riikidest peamiselt Eestisse põgenetakse ja too mõningaid põhjusi, miks üldse põgenetakse?

2011. aastal on erakordselt suur arv, võrreldes eelneva-te aastatega, varjupaigataotlejaid erinevatest Aafrika riikidest. Kongo on esireas 11 taotlejaga. Samuti on veidi enam taotlusi Afganistaani, Gruusia ja Valgevene koda-nikelt.Peamiseks põhjuseks on ikka kas kodusõda või poliitiline olukord päritoluriigis, vähem, kuid mitte vähem tähtsad põhjused, on usuline tagakiusamine või kuulumine tea-tud etnilisse või sotsiaalsesse gruppi.

Siseminister Vaher on öelnud, et Eestisse tullakse siiski head elu otsima. Kuidas seda kommenteeriksid?

Mina niimoodi ei üldistaks. Igasse Euroopa riiki saabub nii parema elu otsijaid kui ka varjupaigataotlejaid, kelle elu päritoluriigis on tõsiselt ohus ning kelle tagasipöördumine koju on võimatu. Seda väidet toetavad ka Eesti poolt teh-tud rahvusvahelise kaitse andmise otsused, millega varju-paigataotlejatest on saanud pagulane ning millega kaas-neb Eestis elamise luba. Eesti karm migratsioonipoliitika tähendab ühtlasi ka iga taotluse põhjalikku tausta uuri-mist ning analüüsimist ning kergekäeliselt ühtegi positiiv-set otsust ei tehta.Tuginedes 6 aastasele töökogemusele sihtrühmaga, võin julgelt väita, et Eestisse tullakse ka märksa tõsisematel põhjustel kui parema elu otsimine ning arvestades eest-laste võrdlemisi suurt sallimatust ja eelarvamusi kõikide “teistsuguste” suhtes, võib küsida, kas siin on ikka hea elu?

Intervjuu: Eesti Inimõiguste Keskus

Mida soovitad noortele, kes sooviksid sa-muti Porgandimaffiat korraldada?

Tehke ära! See kontseptsioon on väga liht-ne. Alguses ehk oma kodukohas ja ühes firmas. See tegevus pole väga aeganõu-dev ning oleme väga nõus oma kogemu-sega abistama. Idee on ju tore, näiteks maailmas on seda kasutatud külapoodi-de päästmiseks. Porgandimaffia annab või-maluse aidata kohta, mis sulle meeldib!

Intervjuu ja fotod: Birgit Rosenberg

EDIE JA THEA: ÜKS VÄGA PIKK KIHLUSSusan Muska, Greta Olafsdottir / USA / 2010 / 61 min / EST, ENG

Nagu nimigi viitab, on dokumentaal ”Edie ja Thea: üks väga pikk kihlus“ reis läbi elu. Lisaks samasooliste õigusele abiellu-da, kostavad peategelased Edie ja Thea veel väga erinevatel teemadel. Need kaks, pea 80-aastast prouat, on täis elurõõ-must kantud elufilosoofiat ning võitlus-vaimu. Oma ühise eluga paralleelselt meenutavad Edie ja Thea Ameerika elu-olu kuldsetel kuuekümnendatel ja hullu-meelsetel seitsmekümnendatel, räägivad avameelselt oma suhtest, vanadusest, haigusest, julgusest, kodanikuaktiivsusest, perekonnast ja iseendast, vürtsitades kõi-ke eluterve huumoriga.

PUNAMLucien ja Natasa Muntean / Serbia / 2006 / 28 min / EST, ENG, RUS

”Punam“ on dokumentaalfilm samanime-lisest 9-aastasest Nepali tüdrukust. Tüd-ruku raskest elust ning süngetest elutin-gimustest. Punami ema suri, kui ta oli kõigest viie aastane. Ta jäi oma isa, vast-sündinud õe ning kaheaastase vennaga. Lapsed näevad isa harva, sest isa töötas tehases päikesetõusust loojanguni. Isa teenib raha, et lapsed saaksid koolis käia. Nii võtab Punam päevasel ajal perekon-napea rolli enda kanda, koolis muutub ta aga tavaliseks õpihimuliseks väikeseks tüdrukuks.

GREENPatrick Rouxel / Prantsusmaa, Indoneesia / 2010 / 48 minutit / film on tekstita

Et emase orangutani ja ka filmi nimi on Green (inglise k. roheline) on igati tähen-duslik. Sest Greeni elukeskkond ei ole enam roheline rikkalik vihmamets, vaid hoopis betoonpõrand. Läbi selle nurka inimahvi saatuse ja silmade näme karmi reaalsust: Indoneesia vihmametsades toi-mub röörvaie, et toota globaalse turu jaoks palmiõli. See sõnatu film on ülimalt emotsionaalne ning kõnekas näide meie tarbmisharjumuste pöördumatust ja laas-tavast mõjust. Film on vaadatav ka online’is http://www.greenthefilm.com/

1 MAAILM kevad 2012 UUDISED 7

Vaata ja Muuda dokfilmi suvekool toimub sel aastal taas Võsul Männisalu puhkekeskuses. Kuupäevadeks on 25.–27.juuni. Osalema on oodatud kõik dokfilmiklubid. Bronee-rige see kuupäev toredaks koolituseks ja jälgige reklaami täpsema informatsiooniga!

Suvel saab valmis uus noorteportaal 1Maailm. Visuaalsele uuendamisele läheb ka dokfilmiklubide veebileht. Selle-ga seoses on portaali sisselogimine ja filmide tellimine häiritud. Filme tellige palun otse koordinaatorilt aadressil dfk@maailmakool.ee

UudisedRahvusvaheline dokfilmi suvekool leiab sel aastal aset Poolas. Professionaalse filmitiimi juhendamisel valmib dokkfilm teemal ”Üleilmne ja kohalik: globaliseerumise märgid meie igapäevaelus.“ Lisaks lubame osalistele, et jääb aega ka puhata ja mängida! Suvekool toimub augusti lõpus ning sinna on oodatud kandideerima kõik dokfilmiklubide juhid. Kandideerimise koos ülesannetega kuulutame välja mai lõpus. Eestist va-litakse osalema 4 tublit dokfilmiklubi noort.

UUED FILMID

Meenutusi eelmisest suvest:

suvekool Võsul

Lõpp

2

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjoni kaudu Euroopa Liit. Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

DOKKOOMIKS kevad 2012 1 MAAILM8

Lihtne aga keeruline on see meeskonnatöö selgus katses tõsta ühisel jõul ühe sõrmega

üheaegselt üles üks pulk.

Soome noorte aktivistide-grupeeringu juht Piia Rytila

jagab oma kogemusi.

Männid. Undercover.

Orienteerumismängu tipphetked: leia kõne

ning pea see ära!

Sellel aastal toimub Eesti dokfimi suvekool 27.–29.

juunil taas Võsul. Kõik prae-gused ja tuevased dokfilmi-klubilised on väga oodatud!