18
1 Megaskepasma erythrochlamys Sugukond: Acanthaceae (karusõralised) Looduslik levila: Venezuela, ilutaimena ka mujal Ameerikas Kirjeldus: kuni 3 meetrine suurte ovaalsete lehtedega troopiline põõsas; püstised õisikud on eriti silmatorkavad tänu karmiinpunastele kandelehtedele, mille taustal on piklikud valged õied Teaduslik nimi: Megaskepasma: megas [kr] – suur, skepasma – kate, vaip, tekk => viide silmatorkavatele kandelehtedele erythrochlamys : erythro- – seotud punase värviga, chlamys [kr] – kerge avar mantel Inglise keeles: Brazilian Red Cloak, Brazilian bower plant Saksa keeles: Fackelbusch Liikide arv perekonnas: ühe liigiga taimeperekond, seetõttu on eesti keeles vaja vaid perekonnanime http://en.hortipedia.com/wiki/Megaskepasma_erythrochlamys

1 Megaskepasma erythrochlamys - Botaanikaaed · 2019. 9. 12. · 1 Megaskepasma erythrochlamys Sugukond: Acanthaceae (karusõralised) Looduslik levila: Venezuela, ilutaimena ka mujal

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

  • 1 Megaskepasma erythrochlamys

    Sugukond: Acanthaceae (karusõralised)

    Looduslik levila: Venezuela, ilutaimena ka mujal Ameerikas

    Kirjeldus: kuni 3 meetrine suurte ovaalsete lehtedega troopiline põõsas; püstised õisikud on

    eriti silmatorkavad tänu karmiinpunastele kandelehtedele, mille taustal on piklikud

    valged õied

    Teaduslik nimi:

    Megaskepasma: megas [kr] – suur, skepasma – kate, vaip, tekk => viide

    silmatorkavatele kandelehtedele

    erythrochlamys : erythro- – seotud punase värviga, chlamys [kr] – kerge avar mantel

    Inglise keeles: Brazilian Red Cloak, Brazilian bower plant

    Saksa keeles: Fackelbusch

    Liikide arv perekonnas: ühe liigiga taimeperekond, seetõttu on

    eesti keeles vaja vaid perekonnanime

    http://en.hortipedia.com/wiki/Megaskepasma_erythrochlamys

    http://en.hortipedia.com/wiki/Megaskepasma_erythrochlamys

  • 2 Heteromorpha arborescens

    Sugukond: Apiaceae (sarikalised)

    Looduslik levila: Aafrika, Araabia poolsaar

    Kirjeldus: varieeruvate lehtedega (liht- või liitlehed) põõsas või väike puu, kollakasrohekad

    õied sarikõisikutes; koor sile, koorub kitsaste paberjate ribadena; purustatud lehed

    lõhnavad peterselli järele;

    tähelepanuväärne liik, sest sarikaliste sugukonnas esineb puittaimi harva

    Kasutamine: mitmel erineval moel ravimtaimena, on omistatud võlujõudu, puit väga pehme

    Teaduslik nimi:

    Heteromorpha: heteros [kr] – teine, muu => ~erinev, mitmekesine; -morphus [kr] –

    vorm => viidatakse ilmselt lehekuju mitmekesisusele

    arborescens: arbor [ld] – puu => viitab puittaimele

    Inglise keeles: Tropical Parsley Tree, Peeling-bark Parsley-tree, Parsley tree

    Liikide arv perekonnas: 7 - 9 liiki

    https://www.mozambiqueflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=143100&image_id=2

    http://pza.sanbi.org/heteromorpha-arborescens

    https://www.mozambiqueflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=143100&image_id=2http://pza.sanbi.org/heteromorpha-arborescens

  • 3 Uncarina roeoesliana – hiirelõksupuu

    Sugukond: Pedaliaceae (seesamilised)

    Looduslik levila: Lõuna-Madagaskari endeem

    Kirjeldus: väike heitlehine puu lihaka jämenenud varrega, liht- ja näärmekarvased lehed 5-7

    madala hõlmaga, kollased õied roheka neeluga (perekonnas väikseimad õied), viljal

    on kahte tüüpi haakekonksudega ogasid (soodustavad viljade levimist), tolmeldavad

    kindlad mardikad

    Teaduslik nimi:

    Uncarina – hiirelõksupuu (juba kinnitatud perekonnanimi)

    roeoesliana – nimetatud isiku auks: Šveitsi taimekollektsionäär Walter Röösli

    Inglise keeles: -

    Liikide arv perekonnas: 11 liiki, eesti keeles seni nimetatud 2 liiki

    http://raritet-plants.ru/plodyi-unkarinyi/

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Pedaliaceae/http://raritet-plants.ru/plodyi-unkarinyi/

  • 4 Rhaphidophora cryptantha – tüveköis

    Sugukond: Araceae (võhalised)

    Looduslik levila: pole täpselt teada, leiti Paapua Uus-Guinest

    Kirjeldus: tihedalt lehistunud ronitaim, väikesed hõbedase roodumusega lehed tihedalt

    vastu alustaime naaldunud, väikesed kollakad õied ja juured lehtede taga peidus,

    varjutaim

    Teaduslik nimi:

    Rhaphidophora – tüveköis (juba kinnitatud perekonnanimi)

    cryptantha – krypto [kr] - varjatud, anthos – õis => õied ongi väikesed ja lehtede taga

    peidus

    Inglise keeles: Shingle Plant

    Liikide arv perekonnas: ~ 100 liiki, eesti keeles seni nimetatud 1 liik

    https://kens-nursery.com/product/unique-climber-shingle-plant-rhaphidophora-cryptantha/

    https://www.pinterest.ch/pin/349803096052672513/

    https://kens-nursery.com/product/unique-climber-shingle-plant-rhaphidophora-cryptantha/

  • 5 Azanza garckeana (sünonüüm Thespesia garckeana)

    Sugukond: Malvaceae (kassinaerilised)

    Looduslik levila: Kesk- ja Lõuna-Aafrika

    Kirjeldus: suurte kollaste õite ja 3-5 hõlmaliste karvaste lehtedega puu, ümmargused viljad

    jagunevad viieks

    Kasutamine: puidust tehakse väikesi tarbeesemeid; valmistatakse köisi; noore vilja viljaliha

    on söödav; ravimtaim; ilu- ja varjutaim

    Teaduslik nimi:

    Azanza – azania [sansibari k] - must, ellujäänud ~ arvatav tähendus

    garckeana – nimetatud isiku auks: Saksa botaanika prof. C.A.F. Garcke (1819–1904)

    Inglise keeles: African chewing gum, snot apple, tree hibiscus, azanza, quarters,

    Rhodesian tree-hibiscus, slime-apple, [Eng]; slymappel, snotappel [Afr]

    Liikide arv perekonnas: 2 liiki (teine liik on levinud hoopis Aasias)

    http://pza.sanbi.org/azanza-garckeana

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Malvaceae/http://pza.sanbi.org/azanza-garckeana

  • 6 Hilleria latifolia (sünonüüm Rivina latifolia)

    Sugukond: Phytolaccaceae (kermesmarjalised)

    Looduslik levila: Lõuna-Ameerika; naturaliseerunud Aafrikas

    Kirjeldus: rohttaim kuni väike põõsas, terved ovaalsed lehed, väikesed valged õied püstises

    õisikus

    Kasutamine: ravimtaimena mitmel moel; mürgisuse kohta andmed vastuolulised

    Teaduslik nimi:

    Hilleria – nimetatud isiku auks: Saksa botaanika prof. Matthaeus Hiller, 1646–1725

    latifolia – lati-, latus [ld] - lai, avar; folium [ld] - leht => laialehine

    Rahvapäraseid nimesid Aafrikast: kalala, nurfandocu, rudewa, kukwaka

    Liikide arv perekonnas: 3 - 4 liiki

    Foto BT_ Wursten

    https://www.mozambiqueflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=171310&image_id=3

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Phytolaccaceae/https://www.mozambiqueflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=171310&image_id=3

  • 7 Heliotropium foertherianum (sünonüüm Tournefortia argentea)

    Sugukond: Boraginaceae (karelehelised)

    Looduslik levila: Kesk-Aafrika, Madagaskar, Hiina, Jaapan, Kagu-Aasia, Austraalia, Vaikse

    ookeani saared

    Kirjeldus: väike igihaljas vähenõudlik puu rannikualadel, väikesed valged õied tihedas

    tipmises õisikus, lehed kaetud hõbedaste karvakestega; talub hästi soolast vett

    Kasutamine: puidust meisterdatakse esemeid, kasutatakse kütteks, lehti toiduks,

    rahvameditsiinis, ilupuu

    Teaduslik nimi:

    Heliotropium – heliotroop (juba kinnitatud perekonnanimi)

    foertherianum – nimetatud isiku auks: Müncheni botaanik Harald Förther, 1963

    (Tournefortia – isiku auks: prantsuse botaanik Joseph Pitton de Tournefort (1656 – 1708), argentea – argentum [ld] –hõbe => ~hõbedane)

    Inglise keeles: velvetleaf soldierbush, tree heliotrope, veloutier, octopus bush

    Saksa keelne: Samtblatt

    Liikide arv perekonnas: ~ 300, eesti keeles seni nimetatud 4 liiki

    https://hiveminer.com/Tags/tournefortia

    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starr_010520-0072_Tournefortia_argentea.jpg

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Boraginaceae/https://hiveminer.com/Tags/tournefortiahttps://commons.wikimedia.org/wiki/File:Starr_010520-0072_Tournefortia_argentea.jpg

  • 8 Muntingia calabura

    Sugukond: Tiliaceae (pärnalised) või Muntingiaceae

    Looduslik levila: Kesk-Ameerika, troopiline Lõuna-Ameerika

    Kirjeldus: vähenõudlik troopiline põõsas või puu, õied valged, viljad on kirsisuurused

    magusalt lõhnavad marjad

    Kasutamine: viljad toiduks nii inimesele kui loomadele, koorest tehakse köisi, puitu

    kasutatakse mitmeti, kasutusel ka ravim-, mee- ja ilutaimena, samuti pinnase

    erosiooni peatamiseks (tüüpiline pioneerliik, mis asustab inimtegevusest mõjutatud kohti)

    Teaduslik nimi:

    Muntingia – nimetatud isiku auks: Madalmaade arst ja botaanik Abraham Munting

    (1626 – 1683)

    calabura – üks nimedest, millega taime kutsuti tema kodumaal

    Inglise keeles: Jamaica Cherry, calabur, Panama-berry, cotton candy berry, jam tree,

    glademallow

    Saksa keeles: Jamaikakirsche

    Liikide arv perekonnas: ühe liigiga taimeperekond, seetõttu on eesti keeles vaja vaid

    perekonnanime

    http://www.tropicos.org/Image/100535309

    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Muntingia_calabura_(2).JPG

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Muntingiaceae/http://www.tropicos.org/Image/100535309https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Muntingia_calabura_(2).JPG

  • 9 Piper peltatum – pipar

    Sugukond: Piperaceae (pipralised)

    Looduslik levila: Mehhiko, Lõuna-Ameerika

    Kirjeldus: rohtne püsik niisketest troopilistest metsadest, aromaatsed lehed silmatorkava

    roodumusega, õied pipardele kohaselt pisikesed ja pulgataolistes õisikutes

    Kasutamine: ravimtaim (muuhulgas kompressidena erinevate valude puhul), ka toiduks

    Teaduslik nimi:

    Piper – pipar (juba kinnitatud perekonnanimi)

    peltatum – pelta [kr] - kilp => kilbikujuline

    Inglise keeles: Pakina, Monkey's Hand, Santa María Plant, Cordoncillo, cow foot leaf,

    popo sakara

    Liikide arv perekonnas: 1450 liiki! , eesti keeles seni nimetatud 14 liiki

    http://www.tropicos.org/Image/100105695

    Foto O.M. Montiel

    http://www.tropicos.org/Image/100105695

  • 10 Turraea heterophylla

    Sugukond: Meliaceae (meelialised)

    Looduslik levila: Lääne-Aafrika

    Kirjeldus: igihaljas põõsas või väike puu, õied valged, mustad seemned avanenud viljas

    ümbritsetud oranži seemnerüüga (kontrastne seemnerüü või erksad seemned

    esinevad perekonnas sageli)

    Kasutamine: ravimtaim, ilutaim

    Teaduslik nimi:

    Turraea – nimetatud isiku auks: Padua botaanika professor Giorgia della Turre

    (1607 – 1688)

    heterophylla – heteros [kr] - teine, muu => ~erinev, mitmekesine; phyllon [kr] – leht

    => lehed erikujulised

    Inglise keeles: African Honeysuckle

    Liikide arv perekonnas: ~ 60 (erinevad allikad pakuvad erinevalt)

    https://www.pinterest.com/pin/374502525247520529/

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Meliaceae/

  • 11 Crossandra puberula – krossandra

    Sugukond: Acanthaceae (karusõralised)

    Looduslik levila: Kagu-Aafrika

    Kirjeldus: rohttaim, noored võrsed ja lehed udekarvased, lõheroosad ühehuulelised õied

    asuvad püstises õisikus; talub varju, kasutatud ilutaimena

    Teaduslik nimi:

    Crossandra – krossandra (juba kinnitatud perekonnanimi – eestikeelseks

    mugandatud teadusnimi)

    puberula – pubes [ld] - ebemed => kasutatakse udekarvasuse kohta

    Inglise keeles: -

    Liikide arv perekonnas: 54 liiki, eesti keeles seni nimetatud 1 liik

    Foto Stefaan Dondeyne

    https://www.zambiaflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=153980&image_id=5

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Acanthaceae/https://www.zambiaflora.com/speciesdata/image-display.php?species_id=153980&image_id=5

  • 12 Pseuderanthemum alatum – armasõis

    Sugukond: Acanthaceae (karusõralised)

    Looduslik levila: Mehhiko

    Kirjeldus: lillade õitega rohttaim, omapärased pruunikad hõbedaste laikudega lehed on

    varieeruva mustriga

    Kasutamine: ilusa lehestiku tõttu aianduses pinnakattetaimena, meelitab ligi putukaid,

    sobib poolvarju

    Teaduslik nimi:

    Pseuderanthemum – armasõis (juba kinnitatud perekonnanimi)

    alatum – alatus [ld] – tiivuline => viitab tiivulisele leherootsule

    Inglise keeles: Chocolate Plant, chocolate soldier

    Liikide arv perekonnas: 47, eesti keeles seni nimetatud 2 liiki

    Foto Karl Gercens foto David Stang

    https://plantlust.com/plants/pseuderanthemum-alatum/images/51276/

    https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pseuderanthemum_alatum_4zz.jpg

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Acanthaceae/https://plantlust.com/plants/pseuderanthemum-alatum/images/51276/https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Pseuderanthemum_alatum_4zz.jpg

  • 13 Parrotiopsis jacquemontiana

    Sugukond: Hamamelidaceae (nõiapuulised)

    Looduslik levila: Afganistan, India, Pakistan

    Kirjeldus: põõsas või madal puu, õitseb varakevadel, lehed ilmuvad õitsemise lõpus; paljude

    kollaste tolmukatega, kroonlehtedeta õied on koondunud õisikusse, mis on

    ümbritsetud suurte valgete kandelehtedega

    Kasutamine: tugevat puitu ja oksi kasutatakse meisterdamiseks; ka ilutaimena, enamasti

    kollektsionääride aedades

    Teaduslik nimi:

    Parrotiopsis – sarnaneb perekonnale Parrotia (raudpuu), eriti sarnased on lehed

    /Parrotia on nimetatud Saksa arsti ja botaaniku auks : Friedrich Wilhelm Parrot 1792 – 1841 (ta oli 1802 aastal taasavatud Tartu

    ülikooli esimese rektori Georg Friedrich Parrot poeg; ka botaanik Parrot oli 3 aastat TÜ rektor 1831 -1834)/

    jacquemontiana – nimetatud isiku auks: Prantsuse botaanik ja geoloog Victor

    Vincelas Jacquemont (1801-1832)

    Kašmiiri keeles: Hatab, Pohu

    Saksa keeles: Scheinparrotie

    Liikide arv perekonnas: ühe liigiga taimeperekond, seetõttu on

    eesti keeles vaja vaid perekonnanime

    https://projekte.uni-

    hohenheim.de/hohenheimergaerten/AllgemeinesHG/Bilder_Pflanzen/index.php?oldGD&slides&242

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Hamamelidaceae/https://projekte.uni-hohenheim.de/hohenheimergaerten/AllgemeinesHG/Bilder_Pflanzen/index.php?oldGD&slides&242https://projekte.uni-hohenheim.de/hohenheimergaerten/AllgemeinesHG/Bilder_Pflanzen/index.php?oldGD&slides&242

  • 14 Dennstaedtia wilfordii – paunloorik

    Sugukond: Dennstaedtiaceae (paunloorikulised)

    Looduslik levila: Hiina, Aasia

    Kirjeldus: madal sõnajalg, suvehaljas, vars on läikiv ja kastanpruun, tugevasti lõhestunud

    siledad lehed jätavad taimest pitsilise mulje

    Teaduslik nimi:

    Dennstaedtia - paunloorik ( juba kinnitatud perekonnanimi)

    wilfordii – nimetatud isiku auks: taimekollektsionäär Wilford, Charles (-1893),

    tegutses Aasias

    Inglise keeles: Hayscented fern, Cup fern

    Liikide arv perekonnas: 39, eesti keeles seni nimetatud vaid perekond

    foto Robbin Moran

    http://www.plantsystematics.org/imgs/robbin/r/Dennstaedtiaceae_Dennstaedtia_wilfordii_7496.html

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/P/Dennstaedtiaceae/http://www.plantsystematics.org/imgs/robbin/r/Dennstaedtiaceae_Dennstaedtia_wilfordii_7496.html

  • 15 Arctotheca populifolia – karukakar

    Sugukond: Asteraceae (korvõielised)

    Looduslik levila: Lõuna-Aafrika; naturaliseerunud Austraalias

    Kirjeldus: rohtne lamavate vartega püsik, veidi lihakas taim on tihedalt viltkarvaste

    lehtedega, paari cm läbimõõduga kollased õisikud on pikkade raagudega; liik on

    Lõuna-Aafrika liivaluidete esmaasustaja ehk pioneerliik

    Kasutamine: viidi Austraaliasse liivade kinnistamiseks, muutus invasiivseks

    Teaduslik nimi:

    Arctotheca – karukakar ( juba kinnitatud perekonnanimi)

    populifolia – (Populus [ld] - pappel) => paplilehine

    Inglise keeles: beach daisy, Cape beach daisy, South African beach daisy, coast

    capeweed, dune arctotheca, beach pumpkin, sea pumpkin, dune cabbage

    Liikide arv perekonnas: 5 liiki, eesti keeles seni nimetatud 1 liik

    Foto Andrew Massyn

    https://en.wikipedia.org/wiki/Arctotheca_populifolia

    https://en.wikipedia.org/wiki/Arctotheca_populifolia

  • 16 Plagius flosculosus

    Sugukond: Asteraceae (korvõielised)

    Looduslik levila: Korsika, Sardiinia (endeem)

    Kirjeldus: puitunud alusega jäik harunev rohttaim, ovaalsed lehed hambulised ja varrel

    istuvad, õisikud koosnevad vaid kollastest putkõitest

    Teaduslik nimi:

    Plagius – plagios [kr] - kald-, läng-, viltu => ~ õisikud asetsevad varre tipus veidi kaldu

    flosculosus – flos [ld] - õis

    Inglise keeles: -

    Itaalia keeles: Margherita senza raggi, Bottone d’oro

    Liikide arv perekonnas: 3 liiki (teised 2 liiki levinud Põhja-Aafrikas)

    Foto Tomaš Šimek foto Giuliano Campus

    https://www.biolib.cz/en/image/id62077/

    http://luirig.altervista.org/flora/taxa/index1.php?scientific-name=plagius+flosculosus

    https://www.biolib.cz/en/image/id62077/http://luirig.altervista.org/flora/taxa/index1.php?scientific-name=plagius+flosculosus

  • 17 Melicytus flexuosus

    Sugukond: Violaceae (kannikeselised)

    Looduslik levila: Uus-Meremaa endeem

    Kirjeldus: hallikas tugevalt harunenud põõsas, väikesi kitsaid lehti on hõredalt (varjus) või

    need puuduvad täiesti (päikese käes), õied on pisikesed kahvatukollased ja lõhnavad;

    vastupidav ja kuivataluv liik, meenutab traadipusa; isas- ja emastaimed eraldi

    Teaduslik nimi:

    Melicytus – meli [kr] - mesi, kytos [ld] - õõnes anum => viide tolmukates asuvatele

    nektarimahutitele

    flexuosus – flexus [ld] - kurv, kumerus, võnge => oletatav viide okste omapärasele

    harunemisele

    Inglise keeles: Leafless Mahoe

    Liikide arv perekonnas: 6-9 liiki

    https://www.inaturalist.org/taxa/366689-Melicytus-flexuosus foto John Barkla

    http://www.nzpcn.org.nz/flora_details.aspx?ID=179

    http://www.nzplants.auckland.ac.nz/en/about/seed-plants-flowering/violaceae/melicytus-flexuosus.html

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Violaceae/https://www.inaturalist.org/taxa/366689-Melicytus-flexuosushttp://www.nzpcn.org.nz/flora_details.aspx?ID=179http://www.nzplants.auckland.ac.nz/en/about/seed-plants-flowering/violaceae/melicytus-flexuosus.html

  • Melicytus – kannikeseliste (Violaceae) sugukonnast on hästi tuntud vaid kannikeste (Viola)

    perekond. Kõik teised tunduvad eksootilised. Siin nähaolev perekond Melicytus ei meenuta

    kuidagi kannikesi, nende pisikesed õied on radiaal-sümmeetrilised ja viljadeks on marjad.

    18 Melicytus ramiflorus

    Sugukond: Violaceae (kannikeselised)

    Looduslik levila: Uus-Meremaa endeem

    Kirjeldus: väike puu, valkjas koor ja rabedad oksad, rohelised saagja servaga lehed on

    umbes loorberilehe suurused, väikesed kollakad lõhnavad õied asuvad tihedalt piki

    oksa, taim on kahekojaline, lillakad marjad on toiduks mitmetele Uus-Meremaa

    lindudele ja loomadele

    Kasutamine: maoorid kasutasid puitu tule tegemiseks, on kasutatud rahvameditsiinis;

    ka ilupuuna

    Teaduslik nimi:

    Melicytus – meli [kr] - mesi, kytos [ld] - õõnes anum => viide tolmukates asuvatele

    nektarimahutitele

    ramiflorus – ramus [ld] - oks, haru => viide sellele, et õitsemine toimub eelmise aasta

    võrsetel

    Inglise keeles: whitey wood, mahoe, hinahina

    Liikide arv perekonnas: 6-9 liiki

    Fotod Phil Bendle

    http://www.terrain.net.nz/friends-of-te-henui-group/trees-native-botanical-names-m-to-q/mahoe.html

    http://www.theplantlist.org/1.1/browse/A/Violaceae/http://www.terrain.net.nz/friends-of-te-henui-group/trees-native-botanical-names-m-to-q/mahoe.html