10.teema KRIIS- ja kriisiabi

Suhtlemisõpetus6. klass õ lk 89-95

KriisKriis on emotsionaalselt raske olukord,

milles inimene ei oska käitudaKriisi põhjuseks võib olla õnnetusjuhtum,

haigus, lähedase kaotus. Nimetatud sündmusi ei saa inimene mõjutada ning nad tekitavad meeleheidet, nukrameelsust ja lootusetusetunnet.

Kriisis inimene vajab lähedaste tähelepanu, hoolt ja praktilist abi

Kriisi mõisteSõna kriis tuleneb kreeka keelest - see

tähendab eemaldumist, ka muutust ja liikumist

Kriis tähendab olukorda, kus meie varasemad kogemused ja reageerimisviisid ei ole olukorraga toimetulekuks piisavad.

See on sündmus, kus me kogeme, et meie elu, turvalisus, sotsiaalne identiteet ja eesmärgid on tõsiselt ohus.

Asjatundliku abi saamise võimalused

Tasuta laste abi- ja infotelefon 116111 (24h)

Tasuta usaldustelefon 126 (17.00-03.00) (13.00-17.00 nõustamine telefoni teel neile, kes soovivad loobuda suitsetamisest)Tasuta uimastiinfo ja nõustamine tel 1707 (10.00-17.00)

Psühholoogiline kriisiabi 631400 (tööpäeval 9.00-20.00)Kriisiabi tel 7427111Ohvriabi tel 3278384 (Rakvere)Usaldustelefon 6558088 (19.00-07.00)

Kriisid võib jagada 2 põhiklassi:

Arengulised kriisid normaalse elukäigu juurde kuuluvad erilised sündmused, mida iga inimene või perekond loomulike protsessidena läbi elab (lapse kooli minek, murdeiga, armumine, abiellumine, esimese lapse sünd, laste lahkumine kodust, pensionile jäämine)

Situatsioonikriisid

tavaliselt väliste tegurite poolt põhjustatud muutuste perioodid elus (kõikvõimalikud õnnetused, rasked haigused, lähedase surm või enesetapp, töötus, suured konfliktid, lapse kooliraskused, elu-või töökoha vahetus jne)

Kuidas inimene kriisisituatsioonis reageerib?

KRIISISITUATSIOON

1. Psühholoogiline śokk

2. Reaktsioonifaas

3. Läbitöötamise faas

Kriisireaktsioonid (1)Šokiperiood - võib kesta mõnest

hetkest mõne ööpäevani. Selle aja jooksul ei tajuta reaalsust, üritatakse toimunuga tegelemist vältida, ollakse seesmiselt kaoses, võib esineda mäluhäireid. Tekivad määratlemata tunded, mida ei ole võimalik väljendada (“minuga on kõik korras!”) Otsustusvõime on langenud, tõmbutakse eemale.

Kriisireaktsioonid (2)Reaktsiooniperiood - tajutakse

reaalsust, kogetakse äärmiselt tugevaid tundeid (viha, kibestumus, süütunne), käivituvad kaitsemehhanismid (juhtunu eitamine, tunnete tõrjumine, süüdistamine, jne.) Võivad esineda painajalikud unenäod, ja/või unetus, keskendumisraskused. Süüdistatakse iseennast ja teisi, tõmbutakse eemale, püütakse juhtunut unustada.

Kriisireaktsioonid (3)Läbitöötamise periood - Kriisi

põhjustanud trauma või mineviku asemel hakatakse mõtlema tulevikule. Emotsionaalsed ja kehalised häired hakkavad vähehaaval hääbuma ning inimene on võimaline mäletama minevikku ilma ahistuseta. Kõikunud enesetunne taastub, muutuste poolt esilekutsutud tunded on enesele selgeks mõeldud. Möödunud kriisi hakatakse tajuma ühe osana oma elust.

Kui sina oled kriisis...

Räägi teistega (sõbrad, lähedased, sotsiaalpedagoog) juhtunust. Ära jää üksi!

On oluline juhtunu “läbi töötada”(Mis juhtus? Mida ma nägin? Mida ma tundsin?)

Anna endale toimetulekuks aega, ükski muutus ei toimu üleöö.

Jätka mõõdukalt oma tööd ja argitoiminguid. Koosta tulevikukava ja järgi seda. Tegele huvialade, spordiga. Lõõgastu ning puhka.

Kuidas sina saad kriisisolijat aidata?

Ära jäta teda üksi.Käitu rahulikult. Rahulikkus “nakkab”

samuti nagu paanikagi. Näita välja, et oled kannatanu jaoks alati

olemas ja sul on tema jaoks aega. Ole kannatlik.

Kuula teda. Lase tal kõigest nii rääkida nagu tema seda soovib. Ära ole pealetükkiv.

Kriis...Iga kriis teeb meid kogemuse

võrra rikkamaks, olgu me siis aitaja või abistatava rollis. Kriis esitab väljakutse olla tugev, arenev ning tingib vajaduse muuta oma väärtushinnanguid.

Iga kriis on kui väljakutse, kus võimalus muuta oma elu elamisväärsemaks.