13. Riigivõim (lk 75 – 79)

10. klass

Ajalugu

Laura Allikvee

2009

Alateemad

Keskvõim ja feodaalne killustumus Valitseja Esinduskogud

Keskvõim ja feodaalne killustumus Ihttp://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/f/f0/Hugues_capet.jpg/180px-Hugues_capet.jpg

Keskaegne riigivõim seotud feodaalsuhete arenguga

Feodaalne killustumus: nõrk keskvalitsus, riigivõimu funktsioonid monarhi vasallidest võimukandjate käes

Keskajal Euroopale iseloomulik (nt Saksa-Rooma keisririik, Kapetingide - Prantsusmaa)

Hugues Capet

Keskvõim ja feodaalne killustumus II

Inglismaa: Tugev keskvõim Krahvkonda juhtis šerif Kõik vasallid vandusid truudust kuningale

(põhimõte “minu vasalli vasall pole minu vasall” ei kehtinud siin)

Keskvõim ja feodaalne killustumus III

Keskaegne riik: Valitsejal võisid valdused olla mitmes kohas Riikide liitmine abiellumispoliitikaga (nt

Habsburgid) Ühtne riik kujunes pigem ühtse keele ja

kultuuri puhul

Valitseja I

Edukas: vallutas ja jagas maid vasallidele või suurendas riiki abielu teel

Ebaedukas: valitseja pere võis krooni teisele dünastiale kaotada

Valitseja II

Poliitilist nõu andis valitsejale suurvasallidest nõukogu (ka kõrgeim kohtumõistmine, rahaasjad, asevalitsemine)

Sekretärideks-kirjutajateks vaimulikud Aja jooksul nõunikeks ka mitte-aadlikud

(juristid)

Esinduskogud I

Kuningas (nappis raha) sõltus poliitika elluviimisel vasallide toetusest

Tähtsamad poliitilised otsused konsensuse e. üksmeele teel (suurfeodaalid kinnitasid kuninga otsuse)

Kaasatud ka linnade ja vaimulike organisatsioonide esindajad

Esinduskogud II

Keskaegne esinduskogu: Seisuslik Saadikud:

a) ametikoha/tiitli kaudu (piiskop, krahv jt)

b) seisuslike organisatsioonide valitud (linna rae saadikud jt)

Talupoegi (v.a. vabu) esindas tavaliselt isand

Esinduskogud III

Esinduskogus tavaliselt: a) kolm kuuriat (Saksamaa riigikeste

maapäevadel) või b) kaks koda (Inglismaa: ülem- ja alamkoda) Kuningate ja esinduskogude võimuvõitlus 14.

– 17.saj.

House of Lords ja House of Commons

http://news.bbc.co.uk/nol/shared/spl/hi/pop_ups/03/uk_politics_state_opening_of_parliament/img/7.jpg

http://img.dailymail.co.uk/i/pix/2007/12_03/HouseCommonsPA_468x278.jpg

Saja-aastane sõda 1337 – 1453http://www.berkshirehistory.com/bios/images/edward3.jpg

Põhjused: Dünastilised: Inglise

kuningas Edward III soovis Prantsusmaa troonile, valiti aga Philippe VI Valois

Majanduslikud: Prantsusmaa soov Flandria allutada

Edward III

Muutused sõjapidamiseshttp://free.of.pl/p/piotrparuch/grafika/wojna/crecy.jpg

Inglismaa edu sõja algul, eriti Crecy lahingus 1346 (võimsad pikad vibud vs lepinguline prantsuse rüütliratsavägi) ja Poitiers`lahingus 1356

Saja-aastase sõjas: Jalaväe tähtsus kasvas Kasutusele tulirelvad Uut tüüpi vägi -

palgasõjavägi

Crecy lahing

Sõja lõpphttp://www.linternaute.com/femmes/dossier/0704-femmes-histoire/images/jeanne_d_arc.jpg

Must Surm (1348 – 1349) vähendas 1/3 võrra rahvastikkufeodaalkoormiste tõustalurahvamässud

Jeanne d`Arc Sõda kujundas inglaste ja

prantslaste rahvustunnet 1453 inglastel vaid Calais.

Sõja lõpp

Olukord Saja-aastase sõja järelhttp://www.geocities.com/tudorhist/henry7.jpg

Prantsuse kuninga positsioon varasemast tugevam, ühtsem

Inglismaal:a) segadused: nn Rooside

sõda 1455 – 1485 (Lancasterid vs Yorkid)

b) 15. saj. lõpus Tudorid võimule: tugevdasid riiklikku ühtsust

c) Kujunema hakkas absoluutne monarhia

Henry VII – Tudorite dünastiale alusepanija

Aitäh!