1 MAAILM Vaata ja Muuda dokfi lmiklubide ajaleht, talv 2012 dfk.maailmakool.ee

- Filmitegemisest ja sõjajärgsest Libeeriast räägib režissöör Madli Lääne - Libeeria raudsed leedid said Nobeli rahupreemia - Vabatahtlik Irita Raismaa töötas Kongo külas Ghanas - Uudised ja fotoreportaažid

1 MAAILM

Tere kõigile DFKlastele ja head uut aastat!Viimase DFK lehe ilmumisest on möö-das juba mõni aeg. Sel ajal on täiene-nud mediateek, juurde tulnud uued klubid ja uued tegevused. Toimusid nii kohalik kui rahvusvaheline suve-kool, novembris aga social actioni teemaline koolitus Slovakkias, millest saad ülevaate läbi fotode viimasel le-hel. Lisandunud on suurepärane fil-mikataloog. Aasta 2011 oli maailmas üks uudisterohkemaid. Tooni andis ma-janduskriis, mis pani mõtlema üle-tarbimises. Inimesed tulid tänavale, et okupeerida finantskeskused, kelle tegemistest on järjest keerulisem sotti saada. Et seda teemat arutada, telli ja vaata filmi Yes Men Parandab Maailma. Tsunami tagajärjel tekki-nud Jaapani tuumakatastroof hir-mutas aga ehk rohkemgi kui masu. Milline on kliimasoojenemise roll suur-te looduskatastroofide tekkimisel, sel-gitab mediateegi uus film Out of Ba-lance / Tasakaalust Väljas. Demokraatialiikumine Araabia-maades ehk nn. Araabia kevad näi-tas, et maailm võib ka positiivselt üllatada. Suurt rolli selle kodani-kealgatuse levikul mängis uus ja digitaalne meedia, millega koguti rahvusvahelise üldsuse toetust. Inter-netis liikuvad videod ja üleskutsed inspireerisid Tuneesia ja Egiptuse jä-rel ka teiste Araabia riikide kodanikke oma õiguste eest seisma. Vaatamata soovitustele anda 2011. aasta Nobeli rahupreemia kollektiivselt Araabia-maade rahvale, läks see siiski hoopis vapratele naistele, „Libeeria raud-setele leedidele“ ja Jeemeni naisaja-kirjanikule. Ka sellest on ajakirjas veidi pikemalt juttu. Esmalt juhiks tähelepanu aga kahele tublile leedile Eestimaalt: Irita Raismaale, kes oli va-batahtlikuna Ghanas ja Madli Lääne-le, kes filmib naiste elu Libeerias.

Head lugemist!

1. Kes? LIISA NURMELA

2. Kui vana? 18

3. Kool ja dokfilmilkubi? Keila Kool, klubi Horisont

4. Kuna tegid dokfilmiklubi? 2010 aasta sügisel

5. Miks filmid? Noored õpilased peavad nägema maail-ma ning mis seal tegelikult toimub ning filmid on hea viis noorteni jõuda, sest kellele meeldiks tühipaljast juttu kuula-ta, filmid meeldivad ju kõigile :)

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Nende paljude seast, mida näinud olen, on mulle kõige enam meeldinud Birma VJ. Seal näidatakse kõike nii reaalselt, kogu aeg on mingi tegevus ning filmi käigus on näha sündmuste arengut.

7. Mida tuleks maailmas kõige esime-sena muuta? Massimeediat: inimesi peaks rohkem harima oluliste asjade koha pealt, mitte

10 KÜSIMUST PARIMATELE DFKLASTLE

1. Kes? SOFIA BOLŠAKOVA

2. Kui vana? 17. aastane

3. Kool ja dokfilmilkubi? Narva Soldino Gümnaasium, klubi Clo-sed Door

4. Kuna tegid dokfilmiklubi? 08.02.2010

5. Miks filmid? Meeldib teisetele näidata kõike, mis me ümber toimub. Filmide kaudu on võima-lik iseennast väljendada, jutustada prob-leemidest. Meeldib kogu see protsess.

6. Milline Vaata ja Muuda dokfilm on su lemmik ja miks? Minu lemmik dokfilmi on võimatu vali-da. Neid on lihtsalt liiga palju!

7. Mida tuleks maailmas kõige esime-sena muuta? Tuleks muuta oma mõtlemist. Kui igaüks

kõmu-uudistest. Kui inimestele näidata, mis maailmas tegelikult juhtub, siis on pikas perspektiivis oodata häid tulemusi.

8. Soovita head lugu/bändi, mis aitab talvest üle! Buena Vista Social Club, Nirvana, The White Stripes, Queen.

9. Soovita head raamatut, mis aitab talvest üle! Kadunud Roos, Serdar Öskanilt; Edgar Hilsenrathi Nats ja juuksur.

10. Millise filmi/raamatu kangelane ta-haksid ise olla? Ma tahan olla oma raamatu (mida võib lugeda eluks) kangelane.

maailma teistmoodi vaataks... Alustades endast maailm muutukski.

8. Soovita head lugu/bändi, mis aitab talvest üle! The Beach Boys „God Only Knows“

9. Soovita head raamatut, mis aitab talvest üle! Ray Bradbury „Wine Dandelion“

10. Millise filmi/raamatu kangelane ta-haksid ise olla? Väike Prints (A.de Saint-Exupery)

PERSOONID talv 2012 1 MAAILM2

Dokumentaalfilm “ABC”

Velegai on 19-aastane libeerlanna. Aga võib-olla ka mitte. Ta nimelt ei tea kui vana ta täpselt on. Tema do-kumendid läksid kaduma kodusõja ajal. Terve lapsepõlve on ta põgene-nud sõja eest, kuid turvalist paika ei leidnud ta ka naaberriigi põgenike-laagris. Nüüd on Velegail täitumas elu suurim soov - minna kooli ja õppida lõpuks ometi kirjutama ja lugema. Kooliteed alustab ta koos oma vani-ma tütre Garmaiga.

Madli Lääne dokumentaalfilm “ABC” esilinastub veebruaris Berlinale filmi-festivalil Saksamaal.

1 MAAILM talv 2012 VAATLUS 3

Madli Lääne sattus Libeeriasse tänu Sak-samaa riikliku uudisteagentuuri Deutsche Welle projektile. Õppinud žurnalistikat ning juba paar dokumentaalfilmi seljata-ga, osales Madli projektis, kus omavahel pandi tandemisse filmitegija Ida-Euroopast ja ajakirjanik Aafrika riigist. Eesmärgiks oli teha dokfilm ja kajastada Aafrikat aaf-riklase pilgu läbi ja lääne vahenditega.

Libeeria ja naised

Libeerias on naistemaatika aktuaalne ja naistel ühiskonnas väga eriline roll. Võimul on Aafrika esimene naispresident Ellen Johnson Sirleaf, kes valiti valitsema riiki peale 14-aastast verist kodusõdade perioodi. Esimesed rahutused algasid riigis juba 1980. aastal ning peamiseks põhjuseks oli ühiskonna kihistumine. Domineerivaks klassiks oli ja on siiani 19. sajandi esimesel poolel Ameerikast naas-nud vabastatud orjad. Nemad rajasid Libeeria riigi ja omastasid suure osa riigi ressurssidest. 1985. aastal sai esmakord-selt võimule kohalikku päritolu president. See aga suurendas erinevate hõimude va-helist konkurentsi ja vaenu ning peagi val-landus kodusõda, ressursside krabamine ja veel suurem sõda, mille põhjused muu-tusid järjest ähmasemaks. Traditsiooniline Aafrika ühiskond on üsna meestekeskne. Tüdrukutele õpe-tatakse juba väikesest peale olema en-nekõike oma mehele hea naine. Süüa tegema, koristama. Kuid pikale veninud kodusõda tõi muutuse. Mehed olid sõ-

jas ja ei saanud oma traditsioonilist bossi rolli täita, arutleb Madli. Sõjaolukord tõi naistele hoopis uue kogemuse. Nad mõistsid, et saavad vaatamata väga kee-rulisele olukorrale ka ise hakkama. Naised olid võtmetegijad ka rahu saavutamisel. Väsinud vägivallast, tulid libeerlannad tä-navale ja nõudsid rahumeelselt lahedust. Nad sekkusid naaberriigis Ghanas toimu-nud rahuläbirääkimistesse ning just tänu nende kindlameelsusele on Libeerias juba 9 aastat rahu.

Sõjahaavad

Üheksa aastat on sügavate haavade para-nemiseks väga lühike aeg. Kuid libeerlan-nad ei kurda. Alles uurima hakates avastas Madli, et nii mõnedki igati positiivse ellu-suhtumisega naised on kogenud midagi nii kohutavad, mis eestlannale isegi pähe ei mahu. “Libeerias ei ole nii, et lähed ja nutad patja juba üksi seetõttu, et patja polegi,” lisas Madli viidates sõjast räsitud maa äärmisele vaesusele. Vaesuse tõttu on iga päev uueks väljakutseks. Tuleb ellu jääda ning haletsemine on libeerlasele võõras nähtus. Enesehaletsus on puhas luksus, järeldab Madli.

Loo jutustamise imest

Soovides oma filmis natukenegi avada Libeeria naiste kogemusi kodusõjas ja järgnenud ajal, palus ta neil oma lugu jutustada. Taoline loo rääkimise viis ja kogu dokfilmi formaat on aga libeerlaste-le võõras. Seega oli Madlil filmitegijana

väga keeruline saada naistelt dokfilmile sobilikke detailseid kirjeldusi. Samuti oli keeruline seletada, et miks ta seda kõike teeb. Ja seda küsimust küsis ta korduvalt ka endalt. Naised, kes seal mineviku ja olevikuga iga päev silmitsi seisavad, va-jaks abi nüüd ja kohe. Neil puudub igasu-gune varu. Ei saa laenata eilselt, homselt ega naabrilt. Kasu, mis nad saavad sel-lest, et tänu dokfilmile teatakse Euroopas rohkem nende olukorda on kaudne ja pi-kaajaline. See teeb iga dokfilmitegija, kel paratamatult oma filmi tegelastega ka isiklik suhe tekib, kurvaks. Tahaks rohkem aidata, aga kuidas? Tihti räägitakse, et filmikaamera ees oma loo jutustamisel on vabastav efekt. Räägid loo ja leiad mõistmist. Nagu psüh-holoogi juures. Kuid traumaatilised sünd-mused, mida Libeeria inimesed on läbi elanud, seab Madli arvates meie ja nende vahele suure lõhe. Kui pole kogenud mi-dagi nii ebahumaanset, näinud ja koge-nud mõõdutundetut tapmist ja vägista-mist, siis lõpuni teiste sellisest kogemusest aru saada pole võimalik.

Mida sõda õpetab ja ei õpeta

Sõjas saab selgeks, et häid ja halbu ini-mesi justkui pole. On inimesed, kes tee-vad häid ja halbu asju. Kõik nad peavad aga hiljem koos edasi elama. Endiselt on Libeerias kohal ka ÜRO väed, kes aitavad riigis tasakaalu hoida. Samal ajal proovib Libeeria end ka ise aidata. Näiteks õpeta-takse sõjaajal sündinud generatsioonile lihtsaid asju, mis muidu lapsed märkama-tult omandaks. Nii poisid kui tüdrukud, tihti juba emad ja isad, õpivad alles luge-ma või põllumajandust. Just ühest taoli-sest tüdrukust Madli film räägibki. Sõda on kui šokk, mis halvab ühiskon-na, võtab Madli Libeeria kogemuse kokku. See purustab kõik, mille üles ehitamiseks on põlvkondi inimesi vaeva näinud. Olgu selleks siis inimsuhted, sõiduteed ja elekt-riliinid. Nende taastamine võtab kaua aega ja palju raha. Naiste suurem vabadus ja roll Libeeria ühiskonnas aga näitab, et vahel võib suurest halvast ka veidike head sündida. Jääb vaid loota, et uued Libeera teed on sirgemad kui eelmised!

Madli Läänega vestles Birgit Rosenberg

Madli Lääne kaameraga Libeerias

2011. aastal anti maailma ehk kõige auväärsem heatahte preemia – Nobeli rahupreemia naistele. Läks see jagamisele Jee-meni naisajakirjaniku Tawakool Karmani, Libeeria kahe „esilee-di“ president Ellen Johnson Sirleafi ja aktivist Leymah Gbwoee vahel. Ellen Johnson Sirleaf sai Libeeria presidendiks 2005. aas-tal, 2 aastat peale 14-aastase verise ja segase kodusõja lõppu. Kuigi olla esimene Aafrika naispresident on kahtlemata suur au, oli Johnson Sirleaf juba varem ühiskondlikult tunnustatud. Ha-ritud Harvardis ja teinud karjääri Maailmapanga ja ÜRO eksper-dina, on tegu pigem üleilmsesse eliiti kuuluva kui lihtsa Aafrika prouaga. 2011. aasta novembris, vaid veidi enne preemia kätte-saamist, valiti 72-aastane Sirleaf teist korda Libeeria presiden-diks. Valimised ei läinud lihtsalt ning vastaskandidaadid olid tõ-siseltvõetavad. Mitte kõik ei rahuldu Sir-leafi peamise saavutuse – rahu hoidmisega riigis. Eriti noored ootavad senisest suuremat majanduskasvu ja rohkem võimalusi. Paljud näeks Libeeria juhina pigem meest. Ka rahvusvaheliselt on Sirleafi kritiseeritud ja seda ennekõike tema presidendiame-tile eelnenud soojade suhete eest mässumeelsetega. See on kui must plekk Sirleafi valgel preemial. Gbwoee peamine roll seisneb naiste mobiliseerimist liiku-misse Naised Rahu Nimel. See äärmiselt karismaatiline ja sõna-osav proua, kes on ka filmi Libeeria Raudsed Leedid peamine kõneleja, suutis   ühendada Libeeria moslemlannad ja kristliku kogukonna naised. Nii protesteerisid libeerlannad ühtsuse ja

rahu märgiks valgesse riietatuna 14 aastat kestnud vägivalla vas-tu, mille põhjuseid keegi enam sõnastada osanud, kuid milles kogu riigi meessugu siiski osales. 2011. aasta pole esimene, mil rahupreemia saab aafriklan-na. Keenialanna Wangari Maatha sai selle au osaliseks 2004. aastal kogukonnapõhise rohelise mõtteviisi arendamise eest. Sirleaf arvab, et naiste rolli tuleks suurendada mitte ainult Aaf-rikas, vaid kogu maailmas. Vahel kaasatakse väike osa naisi, et

säilitada väline poliitiline kor-rektsus ja vaigistada kriitikuid. Ka enamus nobeliste on ol-nud mehed. Rahupreemia üle sajandipikkuse ajaloo jooksul on selle au osaliseks saanud vaid 15 naist. Tihti on see preemia läinud jagamisele, nagu ka aastal 2011. Johnson Sirleaf väitis au-hinna vastu võttes, et kuigi ta ei saa rääkida kogu maailma naiste eest, on see rahupreemia võimalus pöördumiseks nende kõigi poole. Ka just praegu on

Aafrika kontinendil, näiteks Kongo Demokraatlikus Vabariigis, Rwandas, Sierra Leones või Sudaanide piirialadel käimas sõjad, mille käigus kogevad naised kurje kannatusi. Kuigi rahvusvahe-line sõjatribunal on vägistamise kui sõjarelva kuulutanud inimsu-sevastaseks kuritööks, jätkub see õudus kõikides mainitud sõja-kolletes. See on ülim alandus, füüsiline ja vaimne trauma, mille tagajärjed kestavad pikalt peale sõja lõppu. Sirleaf kasutas oma kõnet üleskutsena aktiivsemalt kaitsma naiste õigusi, juhtides tähelepanu meedia positiivsele mõjule. Ka kõige kaugem ja hül-jatum maailma nurgatagune on läbi video kiirelt ligipääsetav. See aitab kaitsta hullemast ja teadvustada parimast.

Libeeria „raudsed“ leedid said Nobeli rahupreemia

Nobeli preemia asutajaks on Rootsi tööstusmagnaat ja keemik Alfred Nobel. Tema teiseks tuntud saavu-tuseks on dünamiidi leiutamine. Auhinda antakse välja Nobeli, kes oli surres üks maailma rikkamaid inimesi, vara toel rajatud fondidest. Alates 1895. aastast neljas valdkon-nas: meditsiinis, keemias, füüsikas ja kirjanduses. Rahupreemia väl-jastamist alustati 1901. aastal. Lau-reaati valiv komisjon tegutseb ja gala toimub Norras Oslos.

Lisaks aule saab Nobeli preemia laureaat 10 miljoni Rootsi krooni (1,16 miljoni euro) võrra rikkamaks. Üks auhind võib minna kuni kol-mele inimesele, kes sellisel juhul jagavad ka preemiaraha.

Eestiga on Alfred Nobel seotud läbi oma suguvõsa. Hetkel Tallinas kontserdisaali ja jahtsadamana toimiva Noblessneri Valukoja üheks omanikuks oli Alfredi venna Ludvig Nobeli poeg Emmanuil Nobel. Firma tegeles millegi üsna rahukauge - allveelaevade ja tor-peedoseadmete ehitamisega.

Filmisoovitused teema juurde:

Libeeria Raudsed LeedidPalveta Kurjus Tagasi Põrgu

Kutsu kõnelema:

Eesti Inimõiguste Keskusest: http://humanrights.eeEesti Inimõiguste Instituudist: http://www.eihr.eeEesti Naisuurimus- ja Teabe-keskusest: http://www.enut.ee/enut.php

TEADUS talv 2012 1 MAAILM4

autoriks Birgit Rosenberg

suusareisi võimaldamiseks, vaid seda, et raha puudub isegi vihiku, hariliku pliiatsi ja plätade jaoks, rääkimata eksamitasu-dest ja koolilõunast. On lapsi, kes jaluta-vad 35-kraadises kuumuses kilomeetrite kaugusel asuvasse kooli ning veedavad terve päeva söömata. Varem või hiljem otsustab sellise lapse vanem, et mõt-tekam on laps koju jätta. Nõrk keha on ka malaariale vastuvõtlikum. Mõtle üks minut, mis võimalused ol-nuks sul kooliteed alustada, kui sul poleks olnud ema või isa (või kumbagi); kui pol-nuks õppevahendeid (vihikuid, raama-tuid, paberit ja pliiatseid); kui ema-isa või

Irita Raismaa elas GLEN-projekti raames ligi viis kuud Lääne-Aafrikas Ghanas selle vaeseima regiooni Kongo-nimelises külas. Kui seitsme tuhande elanikuga kü-las on koolis käinud vaid pooled inimesed ja neistki piirdus enamik algkooliga; kui lugeda ja kirjutada suudab üksnes iga viies inimene; kui keskkooli on lõpetanud paar-kolm protsenti külaelanikest, siis kas saab mugavalt nentida – need inimesed on lihtsalt rumalad ja laisad? Muidugi saab seda teha, kui rahul-duda pindmise ja piiratud teadmisega. Tõdesid jagub teatavasti igaühele. Näiteks minu tõeks on veendumus, et mitte Kon-go küla lapsed ei ole puudulikud, vaid nende kooliskäimise võimalused. „Mis mõttes!“ kihvatab ehk mõnel tegusal lugejal. „Kaks kätt küljes, jaladki all – tehku tööd, nähku vaeva, kuidagi ikka saab.“ Tegelikkuses on see loogiline tehku-tööd-ja-nähku-vaeva-argument sa-ma puudulik kui paljude Aafrika laste võimalused. Vaeva näevad nad küll, ent seda isegi esmaste vajaduste, nagu toidu, tagamiseks. Kongo küla kuulub regiooni, kus töötab täisajaga iga kolmas 7-14-aas-tane laps, kas perele lisaraha hankides või majapidamis- ja põllutööd enda kanda võttes. Võimaluste puudumine on Aafrika kontekstis midagi muud kui Eestis. See ei tähenda seda, et lapsevanemal pole raha lapsele korralike riiete, arvuti või

Kas Aafrika lapsed ei viitsi õppida?

Kologbire & Dokbon

Kuueaastased orvud Asipoka ja Assibi ning emaga elav Paulina lähevad esimesse klassi MTÜ Mondo toetusel, kelle vahendusel on 130-l Kongo küla lapsel Eestis toetaja.

Kooliskäimist saab lapsehoidmisega ühendada – väike õde või vend võetakse lihtsalt kooli kaasa.

sugulased otsustanuks, et oled neile kasu-likum tööd tehes, ja keegi riigiametnikest ei oleks su olukorra vastu huvi tundnud. Ei, ma ei dramatiseeri üle. Kongo külas on sadu lapsi, kes on kaotanud kas ühe või mõlemad vanemad. Selliste laste või-malused koolis käia kahanevad peaaegu olematuks, sest nende vanema(te)l puu-dub piisav sissetulek ja lisaks tuleb hoolit-seda õdede-vendade eest. Liiati on lapse-vanem tõenäoliselt ka ise hariduseta ning pahatihti tingib see olukorra, kus ta ei suu-dagi mõista, mis kasu koolist on. Kaugel küla servas asuvas algkoolis kohtasin 9-aastast Albertit. Teda kasvatas

1 MAAILM talv 2012 ELU 5

Novembrikuus tuli trükist Vaata ja Muuda filmikata-loog, kus on ülevaade meie mediateegis laenutamiseks olevast 160 dokfilmist. Ka-taloogi alguses on ka sisu-kord, mis hõlbustab teema-kohaste filmide otsimist ja leidmist. Filmide tellimine käib endiselt läbi dfk por-taali!

Kataloogi tellimiseks pa-berkandjal palun saatke oma postiaadress e-mailile dfk@mondo.org.ee

Sündmused ja linastusedKUMU DOKUMENTAALIgal kolmapäeval saab KUMU auditooriumis tasuta näha toredaid dokke PÖFFi programmist. Aasta algas ökodokkidega, millele järgnevad filmid kunstnikest. Jälgige programmi!http://kumu.poff.ee

DOCPOINT: 26. - 29. jaanuar TallinnasDocpoint Tallinn tahab 2012. aastal näidata värsket, sotsiaalset ja julget dokumentalistikat, jätmata unarusse ka eksperimentaalse-mat kunstidokki ja poeetilisi filme. 2012. aasta Docpointi kavas on kokku senini suurim number – üle 35 filmi. Sellele lisandub veel Eesti Filmi 100. aastapäeva puhul linastamisele tulev Eesti dokfil-mide paremik läbi aegadehttp://tallinn.docpoint.info

MAAILMAFILM: 19. - 25. märts TartusKa sel aastal toimub Tartus Maailmafilmi festival, mille käigus linas-tub ligi 50 omanäolist ja vahel ka antropoloogiliste sugemetega dokfilmi kogu maailmast. Tartu festivali teeb eriliseks selle mõnus meelolu ja võimalus režissööridega vaetult või siis Skype’i vahen-dusel suhelda. Ka sel aastal planeerime korraldada samaaegselt Vaata ja Muuda praktilise filmikoolituse. Hoidke see aeg vaba filmidele ja filmimisele!

vaid isa, kes oli oma tütre juba koolist ära võtnud. Nüüd arvas ta, et sama tuleks ka Albertiga teha – eksamitasud ja vabatahtlike õpetajate ülalpidamine oli perele liiga koor-mav. Albert pole just silmanähtavalt andekas poiss ja koolis ei lähe kõige paremini, aga ta otsustas enda eest võidelda, maksku mis maksab (vanematele vastuhakk on ses kul-tuuris äärmiselt erandlik). Paar nädalavahetust töötas ta hommikust õhtuni kullakaevandustes, et ise vajalik raha kokku saada. Kõik päädis sellega, et isa saabus ärritunult kooli direktori jutule. Õnneks käib Albert koolis edasi. Ahjah, see summa, mille pärast Albert koolist eemal-dada taheti, oli väiksem kui üks euro. Laste tuleviku ei ot-susta vaestes Aafrika piirkondades mitte sajad, vaid mõned eurod. Kohtasin Kongo külas sadu lapsi. Umbes 50 käest küsisin, kas neile meeldib koolis käia ja õppida. Edaspidi ei näinud ma sel küsimusel enam mõtet, sest vastus oli alati veendunud jah. Ehk mõjutas neid Ghana õpetamissüsteem, mis tingib ühtmoodi mõtlemise ja nn mallvastused, aga lõp-peks oli siiski ilmselge, et sealsed lapsed tahavad koolis käia. Meie võtame tasuta haridust enesestmõistetavana, vahel tüütu kohustusena, teadmata, et miljonitele lastele on kooliskäimine vaid unistus, ja jääbki selleks. Ees teren-dab 2015. aasta, mis on tähtajaks ÜRO arengueesmärgile tagada kõigile maailma lastele ligipääs algharidusele.

autoriks Irita Raismaa

12-aastane Lincoln on tohutu keskendumisvõime ja kunstiandega poiss, loomulik liider, kellest oleks ühiskonnale abi. Aga tal pole ei ema ega isa, kes teda aitaksid; ei vildikaid ega joonistusplokki, mille abil oma annet arendada. Nädalavahetuseti ja koolivaheaegadel töötab ta kullakaevandusetes, et muul ajal koolis edasi käia. (Pildil on autori korraldatud joonistuspäev.)

Veebis sirvitav kataloogi leiate: http://issuu.com/vaataja-muuda/docs/vaata_ja_muuda_filmikataloog_2011?mode=window&viewMode=doublePage

Kataloogi pdf allalaadimiseks: http://noorte.maailmakool.ee/public/Vaata_ja_Muuda_filmide_kataloog.pdf

Uudised

UUDISED talv 2012 1 MAAILM6

UUED FILMID

ISLAND: TULEVIKULOOTUSHenry Bateman / UK, Island / 2010 / 75 min / EST, RUS

Island oli cooli sünonüüm. Kallite disaini-asjade keskel elasid coolid inimesed. Ka nüüd, peale cooli ülekuumenemist usu-vad islandlased, et teistel, kuid ka neil endil on kogetud majandus kriisist paljugi õppida. Põhjamaine Island tundub uutes tuultes ja kestlikute valikute otsingul veel-gi karskem.

LOBOTOOMIAJuri Haštševatski / Eesti, Venemaa / 2010 / 57 min / EST, RUS

Iga päev tuleb sõda läbi teleekraani meie elutuppa. Suutmata küsida, uurida, vaid tummalt vaadates on keeruline mõista, kes on hea, halb, süüdi või kannataja.

ROOSAD SARIDKim Longinotto / India, Suurbritannia / 2010 / 96 min / EST

Sampat Pal Devi on sõnakas ja karis-maatiline india naine, kes võitleb sealsete naiste õiguste eest, olles Gulab Gangi (Roosa Jõuk) nime kandva liikumise liider. Filmi keskmes on noored tüdrukud, keda Indias sageli juba 12 aastaselt abielluma sunnitakse ja kelle õiguste eest Sampat võitlebki.

TASAKAALUST VÄLJASJoe Public / USA / 2007 / 65 min / EST, RUS

Tundub, et kliimasoojenemise teooriale on palju kriitikuid. Asja uurides aga sel-gub, et tihti on skeptikud korporatsioo-nide poolt kinni makstud kõneisikud. Filmis on luubi all „maailma suurim firma“ naftagigant Exxon Moblie´i lobby. Samas saavad sõna teadlased, kes kliimasooje-nemist teaduslikult seletada püüavad.

VEEBRUARI TEEMAKUU FILMISOOVITUSEDISLAND: TULEVIKULOOTUS

EKSPORTIDES OHTUSID

KATASTROOFI RETSEPTID

MÜRGINE TULI

TASAKAALUST VÄLJAS

Veebruaris kutsume teid üles kor-raldama linastusi, mis tegeleks heitgaaside probleemiga. Kuidas vähendada inimkonna ökoloogilist jalajälge ning kliimasoojenemist on teema, mida tuleb pidevalt nii mõtetes kui tegudes aktuaalsena hoida. Aidake sellele kaasa!

KOHT TÄHTEDE SEASLeonard Retel Helmrich / Holland, Indo-neesia / 2010 / 110 min / EST, RUS

See film on režissöör Leonard Retel Helm-richi üskikasjalik portree Indoneesiast, kujutatuna läbi Jakarta slummis elava perekonna silmade. Vanaema Rumidjah on vanameelne kristlik naine, kes üritab hakkama saada muutuva ühiskonna ja globalisatsiooni mõjudega, mis peegeldu-vad tema alaealise tütretütre Tari ja tolle islamiusuliste poegade Bakti ja Dwi näol.  Nüüdisaegses Indoneesias toimub pidev võimuvõitlus Kristluse ja Islami, noorte ja vanade ning rikaste ja vaeste vahel.

- Film võitis 2010. aastal maailma suurima dokfilmifestivali IDFA parima rahvusva-helise dokfilmi auhinna

Seda räägib tavaliselt diktor. Kuid kas see ongi tõde? Vastuoluline film Gruusia-Venemaa konfliktist ja meediamanipulat-sioonidest.

1 MAAILM talv 2012 FILM 7

Rahvusvaheline dokfilmi suvekool toimus 2011. aastal Tšehhimaal, paarkümmend kilomeetrit väljas-

pool pealinna. Kuid tunne oli rusti-kaalne, sest ööbisime ja tegutse-

sime vanas mõisakindluses

Kindlus asus täpselt kahe küla vahepeal ning limonaadi-või tsivi-lisatsioonisooviga võis minna kas Racovicesse või siis Cimelicesse.

Kumb on kumb, jäi vahel...

segaseks. Selle kahe küla oma-vahelisest konfliktist sai ainest ka filmiks Tee (The Road http://www.youtube.com/watch?v=W_ATygecbqk ). Kauplusest leidis aga üks neiljast meeskonnast...

endale Vietnami perekonna, kelle loo sellesse kaugesse maanurka sattumisest räägib film Neljas (Fourth http://www.youtube.com/watch?v=9oIsCa7aaWM)

Filmikooli teemaks oli teha dok-film ajaloolisest pärandist, mis kestab tänaseni. Juhendama oli kutsutud 3 Tšehhi dokumenta-listi. Pildil on režissöör Jana ja kõigi lemmik, toimetaja Tomaš

Enne filmima asumist tuli aga tehnikaga sõbraks saada. Laiali jagati ka väikeseid loomi mee-

nutavad mikrofonid, ülesandeks oli filmida ,,self-portrait’’

Ülesanne teha dokfilm riigi ajaloost, mida eriti ei tunne, meeskonnaga, keda ei tunne

ning keeles, mida ei mõista, oli korralik väljakutse. Kuid ometi

varjas see rahulik maakoht...

endas väärikat ajalugu. Just seal sõlmiti üks Teise Maailmasõja

rahulepingutest, millest kõneleb film Šokolaadi Mekk (Taste of

Chocolate http://www.youtube.com/watch?v=sswVL78wA-I )...

Selleks, et kõike teada saada, tuli inimestega suhelda, teha

vahel suisa detektiivitööd, lahendada müsteerium ja

leida kadunud aarde asupaik. Kuhu kadusid pühakute...

kujud selgub filmist Tühi Allee (The Empty Alley

http://www.youtube.com/watch?v=L2OEHh2VaqY ).

Õhtuti toimusid linastused ja kohtumised külalistega. Et

suvetunne oleks täiuslik, tehti vahel ka lõket. Keegi laulis.

Aega magada ei olnud

Eriti siis kui läks dokkide kokkulõikamiseks. Muuhulgas on kokku toimetatud ka kaks

suvekooli osalist

Kuid kui lõpp hea, siis kõik hea

* ma ju ütlesin, et suvekooli ajal aega magada EI OLNUD.

Esimene võimalus avanes tagasiteel bussis

Fotod: Anette ParkseppTekst: Anette Parksepp ja

Birgit RosenbergLõpp

1

Projekti kaasrahastab Euroopa Komisjoni kaudu Euroopa Liit. Projekti toetab Eesti Välisministeerium arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest.

DOKKOOMIKS talv 2012 1 MAAILM8