fuffiffitf, Wryf,ffiffiNUMBER 2 (68) MARrs-ApRtLL 2007 TALLINNA REAALKOOLT AJALEHT

Printsessi piievikud ehk imeilus Reaalkooli ball

Tdnalehes:

Direktoriope-

tussonad.

tk.2

* * *

Reaal iVal i tusp0rurvttr

l k . 3* * *

Muus ikkorval-klassist

l k .4

* * *

Meenutusisuusapiievast

tk. s* * *

Tehnikaklubi!?!

tk .6

* * *

Vdike maja

lk.7* * *

Uudiseid kaugemalt

tk .8* * *

Oi, kui ilus...

* * *

A i nH i i e a a s ,maletate?

* * *

KRIMINAALNE

tk .9

l k . 1 0

l k . 1 1

ja palju muud...

Johanna

Peeter Suurele meeldis korralda-da oma suveresidentsis Peterhofismaskiballe kuhu koik krilalised saa-busid kuldseis purjeis laevadega jaolid ka ise riieatud rileni kr.rldsesse. Kuima elakin oigel aiasrul, olek krldballiKilastamineminu suurim unistusAgamul ei ole kahju, sest Rmalkooli sajap*iaa balloliviihemalt sama magusja peen.

K6iksaialgusejuba palju rarem kuireedel, 16. mertsi ohtul, mil peaaeguterve lennutiiis abituriente kogunesmde tuledesiiras koolinnjia. Ball hak-kas me motteissetunginnjubajaanuaris tanBulcnust phneerides ja paarpiiela enne saatrlikkr reedet meele-heitlikult tumepunaseid kindaid ot-sides m6lssinetseeon mindtiiielikrltwllutanud. Tunnetasin p6ne\at arewst l€ tel$e kaitumises ja mida pfiwedasi, seda suurcnnk liik sebiminefnkkide ja kleitide leidmlse iimber.

Ja iihel hetkel oli koik voimalikjuba tehtud ning edasine jiii saa-tuse hooleks Eesotsas tseremooniameister Piiduga tegime saalis StrausiRadetsky marsi jiirgi piduliku aur-ingi ning ball oligi alanud.,,Foloneed'h0ridis Priit ja algas 14. sajandidis-kotants nagu tutuustas seda meiletantsuopetaja Marina, kellega meveetsime enne balli nii monegi nefFpaew p5rasd6una, et j,alg tantidesiklo kindel olekr Jalg vdrises ikkagiia moni samm liik natuke sas'r, agakoikide laatajate ees uhkes mustrisk6ndimine tekias m6nusa tunde etniie sairne ikl<agi selgek

Edasine liik koikviiga kiirestl tulidHelen ja Johao eelmise aasta printsja printsesg ning riputasid mulle jaVahurile kaela lindid, mis pidid tiihis-tama, et nende roll on nriiid iile voe-

tud. Tantsisime i.ihe ki-ire avavalsi, millest koikagaralt osa votsid ningseejiirel tulid Sikid kel-nedpoisid 0a ttidrukud)5ampanjaklaasidegapiihalikult r.itlesimesteiseleilusai,C

Liisija Karli ning Mailija lfistogaistusime ntiiid hetkek lauda, etimetleda lihsat ent ilusat lamkrjundust ning pista suhu viiikesndkk Suupisted tundusid ol-evat toeliselt maitsnd sest jubaki.imne minuti pdnst olid needenamikelt laudadelt otsa l6ppe-nud ja need m6ned, mis meielauale veeljiiiinud olid, said v5-gagi kadedate pilkude osaliseKSiinkohal voib tinada toidutiimirlheteistKimnendast ja ka neid,kes saali kaunistamisega nii paljulaqaolid niiinud.

Kahjuk voi onnek me viigakaua soomisega tegeleda eisaanud, sest lavale tuli bdnd,,lgihaljas 7" ja tuli hakata jalgakeerutama. 122 lennu tase tant-simisel oli rihtlaselt korge ningkordagi eitekkinud piinlikku mo-menti, mil ponnd olek trihjakjiiiinud. Roomustavoli ka opetajate suurtantsul uslTanbimine onwha Kilf aga kipubdnvdsitamaja puhkepause vajas ka biind.Algas esimene meelelahutuslikrahepala. lga laudkond valisvSljariiiitlija sridamedaami ning saatisnadroistlustulle.

Rtiudid said tilesandek leiubdaloige rcmantilisem MiC kuidas viiaorTaneu|ept^r-.uhobusel rat-subdes lilleoisKes haarasna r ts iss i6 ie

hamrnaste whelq, kes abuhs jalgupidihobuse selj.as Vo{stluse voitis Taavi, kesotsustas hobuseohupallist pea lihBalt purrushda |a joudis niMisi eleganBeh omastidamedaami fMarioni juurde.

Neiud seeastu wisdesid ilus,tiipsemaltsiiiireilus S0damedaamid wheasid dnkingad ning saabusid kelnedpoiseabigasaali ni'r, et niiha jiiid vaid nende jalad.Nririd ftdi baiik rlheli(7uttusegademonstreerima oma jalgade voluwst ningv6itja ralfi publilc aphusilirgi. Selgus, etkole rnebikuma aplausiteenis 6n Maritoma kaunite siredae siiiirtega.

Neiude larjamine ei olnud ainus aslmida poolvabatahtlikest koosnev keFnerite seltskond pidi tegema. Wigagilarulekalttiiitsid nad 6htulrokul koih/6i-malikke neile osutatud tilesandeid.nditek kuue mittepoleva teekiiiinlaorganiseerimine saali uke taha kellarcerand riheteislktimnek Kririnlad tel-lis onn esinerniselaoks 0llatus ehkteinemeelelahutr.rslikwhepala mille olemus-est teadsid viihesed.Tegelileh vist \aidrillataj.adise.

tui ldasikalisehon 0llatusek keegi, keoma osla;stega paneb balliselskonnahahetama, nditek kondivdiinaja voilaulja siis seelord rillaasid meid FrcddyToomingas ja Maskiga Mees.,,See onsee, millek sa oled loodrdi loulsirne jakdnnndah komrselt lendas alla hiiglasliktoru. Moned naersid, telsed \aatasid

rilsteisele noutultoEaja kolmandadohetasid hiibst Ullatustoe@lestJatoeniiollselt rcel nii suur, et enamusnreist ei joudnudki tabada etteasF

ddrmiselt srigawt motetOhtu hakl<as muLrtuma

ook ja saalis jdi inimesitiha viihemaks Lopuni pFdasidwstuenamikopetajaid kes vapnlt olid terveohtu meile kaasa elanud

(tosi krill, et osaajast opetajatetoas oma salaas-ja kiputiiisabitu-

riente. O6us€sin, et on aegjdtta see imeilus idrillilinemuinasjutumaailm seljataha ja poorduda tagasireaalsusesse. Kevadiseltlootustandwsse mdrtsiku-uohe astudes m6istsin,et see balloli iik nendestte htsatest sr.i ndmustestelus, mida unustada onvoimatu.

kmliaj.aks

f?;-{,1 - '

iu-',i Ma m6tlen, et... Reaali Poiss, mdrts-aprill 2OO7

Palavad tervitusedlJa seda s6na otseses mottes.

Kevad on vallutanud meie koioistldamed.Voib-olla moni ei tahiseda kr i l l tunnistada, aga maolen kindel, et v6imatu on vas-tu panna tiirkamisaja voludele.Muru on jdlle roheline ja taevassinine. See ongiju see, mida mepool aastat pikisilmi oodanudoleme. Kas ikka on?

Monedel meist, ni i pohikoo-l i lopetajatel kui gt i r i rnaasiu-mi ab i tu r ien t ide l on a lanudjust koige pingelisem periood.Eksamis t ress , pa l jude l tead-matus edasise suhtes - eks seeimeb veel viimsegivohma vdlja.Onneks on meil Pdike, meie us-a ld usvd5 rsei m energ iaal I i kas. Tateab, mi l la l oma nlgu ndidataja mei le natukene joudu ja ar-mastust kiirata. Ma olen kindel,et emand Pi i ike tahaks omakaugelt taevavolvilt meile vahelkt i l lagi tul la, kuid ni i meie kuitema teame, et see tooks kaasahdvingu.Koolis ji iSb tasapisi tiha vaikse-

maks.Teile ei tundu? Abiturienten i i e b s i i n t i h a h a r v e m i n i .Paljudele teistele on lihtsalt suvivarem kohalejoudnud. Kui ausolla, siis, kes meist ei eelistaks pi-gem ilusa kevadilmaga vanalin-nas jdiitist limpsides sopradegajalutada. Kool ipingis istuminemuutub jdrjest suuremaks kat-sumuseks meile koigile.Opilased muutuvad iirevamak,

opeta jad ndrv i l i semaks. Mepeame lihtsalt r-iksteist moistma,Koigilon tood tile pea kasvanudja enne suveveel miljon asja vajaara teha. Loodan, et m6istatenrir ld ka lehe pika hi l inemisepohjust: toimetamist on l iht-sal t l i iga pal ju. Sel legipoolestarvan, et seekordsed artiklid onponevad ja mis oleks parem,kui pbikese all peesitades ReaaliPoissi lugeda!

Peatoimetaja

Reaa l i Poiss Epsoovib onne! \f-

Peale "rannapoli tsei" annavad kevadest mdrku ni i m6nedki sulel ised.

Reaali PoissTallinna Reaalkooli ajaleht nr.2 (68) mdrts-aprill 2007

peatoimetajatoimetajad

suur aitdh:

Matleen Makko 10cLaura Liperk 10c, Viktor Nikonov 1 1b,Rebeka Poldsam 1 1c, Uku Talmar 1 1c,El la- Anu Puusepp 10c

Johanna Aasamets 12b. Eva Maria Poldmde'10c, Henri Roosipold 1db, Henry Hunt 10b,Paula Solvak 12c

0'l . mdrts01. mar ts04. mdrts06. mdrts20. mdrts02. apr i l l20 . apr i l l20 . apr i l l2 1 . a p r i l l25 . apr i l l30 . apr i l l

lmb i HennoOleg KravtsenkoMar ika TendermannEve KarpA i l iHobe j6 rvKaisa L innoHe l i AhunaRene BrusHel i RoosKrete JalakasMargi t Luts

Veebi leht: http://rp.real.edu.eeUhendus: reaali.poiss@real.edu.ee

Koo I id i re ktori ?pgsltus.s?J:ad

Eksa m i ks

Hea 122. lennu real is t !

Kdt te on joudnud kevad 2007. Val imised onsel leks korraks, , tehtud", Sakala keskus mahalohutud, uus val i tsus vannutatud, s in i l i l led ta i r -ganud-drganud, Mer isk i , rahvapi i rase n imega,,ra n na pol itsei' i randa joud n ud ja piiev on pike-maks tehtudl

Midagi pole oelda, e lame huvi tavala ja l , e lametoredal a ja l , e lame Eest i a ja l l

Teist t l le kahe korra kauem elanud ja ri le pooleelust mi t te Eest i a ja l e lanud in imesena tahanTeid eksamite eel j u I gustada ja Litelda:,,0n n it lenTeid, praegu on tditsa hea elada! Praegu on vdgatore lopetada kooli, teha eksameid ja tahta kel-lekski saada. Nii iteks I u u letajaks, kosmonaud i ks,opetajaks voi ajaloolaseks. Kui muidugi nendeksamet i teks annet pole, s i is vo iks proovida saa-

da kel lekski te iseks: ndi t le jaks, arst iks v6iloomatohtr iks l "

Uskuge vo i m i t t e ! k i nd las t i s6 rab tdnap i i i ke pa l j u he ledama l t ku i s i i s , ku i m inakeskkool i lopetas in. Sdrab ka s i is , ku i i lmsombune on - sest s i is sdrab pdike ju kuski lpealpool Eest imaa p i lv i .

Minu opetussonad Tei le eksameiks valm-is tumisel on jdrgmised: , ,Andke o lenematase l l es t , m i l l i ne on p raegune s ta rd ipos i t -sioon, endast nende viheste pdevadejook-sul , mis te id lahutavad Eksamist , l ih tsa l tpar im - vo is te lge rahul iku l t oma kaalukate-goor ias, ku id pr . i0dke r l le tada iseennast lArge mingi l juhul a lahinnake hdrra Eksamitja r i ie tage end Eksami vastu aupakl ikkusendi tamiseks p idul iku l t ! "

Gunna r Po lma

Kristen Kaasik 12b

Reaali Poiss ilmub iga kuu mahus 6-12 lehektilge ning on tasuta.

3 Reaali Poiss, mdrts-aprill2OO7 t6simeeli

!iKtor

Valimistesumm on liibi saa-mas ja ka koalitsioon hakkabiga hetk toole ning et r.ihen-dada poliitiline aktuaalsus sell-ega, mis toimub seespool meieilusat roosat hoonet, panemevirtuaalselt kokku oma koolivalitsuse.

Koalitsiooni mood ustavadkolm suurimat poliiti l ist gru-peer ingut , m i l leks on op-etajad, opilased ja Veiko(d).Opositsioon i jiiiivad seekordaustatud koristajad, sooklatii-did ja fotograaf. Et region-aalministril ei ole isegi omaportfelli, siis ji i i ib see kohtpraegu vakantseks. K6igi lsoovijatel palun saata omanimi ja lemmiklaul aadres-sile saade@eestiotsibregion-aalministrit.eeArtiklis esinevad motted ja

spekulatsioonid on koik autorienda omad ja ei kuulu omas-tamisele iihelegi inimesele,kellest tektis juttu on. Tekt eiole kooskolastatud konealusteinimestega. K6iges, mis ajabteid vihastama, nutma, naer-ma v6i mulle kallale tulema.olen sriridi ainult mina.

Peaminister: Uku Talmar,1 1 CMinu sober Uku suudab ta-

had ja jouab teha koikidegakoike ning on seet6ttu pariminimene meie valitsust kooshoidma. Suudab toole raken-dada viimsegi laisa valitsuseliikme ja seda ilma kelleskispahameelt tekitamata. Et va-bal ajal on Uku sekretiiri tiiiipiinimene. voib riik sddsta ri-igikantselei koha pealt ningKadriorg jiiSb ainult presidendikdtesse.

Haridus- ja Teadusminister:Mart KuurmeTeadus on meie koigiees kui

me seda vaid tahame. Vaheljookseb teadus taharuumi,aga pole viga, sest varsti on tatagasi, et jagada meiega tead-misi koigest. Tulevane harid-usminister omab koikuma-tut arvamust igas haridusegaseotud asjasja seda kusjuures

ReaalrValitsuskoigis maailma keel-tes, eriti prantsusekeeles.

S i s e m i n i s t e r :Toomas Reimann

Meeldivad koikvoi-m a l i k u d s i s e a s -jad, sealhulgas sis-eenergia, s isejoudj a s i s e t a k i s t u s .Ministeerium viiakeSise-Eestisse kus sis-ekontrol l i tehakseainult siseruumides.Hdrra Reimannveed-ab suure osa oma ajast kooliSEES ja on seet6ttu parim voi-mal ik kandidaat siseministr ikohale.

Kaitseminister: Kapten StenAlllik

Sobralikja sotsiaalse iseloomu-ga kapten Allikei halasta vaen-lastele. Kaitseb 6pilasi, opeta-jaid ja kuuldavasti isegi lStlasi.Tema mehise pilgu allon kogukool vdljaspool ohtu ja just ri-igikaitse on see tund, kus koiktunnevad ennast turvaliselt kuitundi kohalejouavad. Nagu ka-pten ise Litleb:"Teie ei lahku, vaid viiljute.

Surnud lahkuvadl'

Majandus- jaKommunikatsiooniminister:VeikoToomlaidVeikol on alati olnud suurhuvimajandamisevastu. Seet6ttu hakkaski taTal l inna Reaalkool i majan-

dus-ala juhatajak. Majandab ala-

tisuure l t ja r i lesmdge n ing

teab,mida on vaja teha ja kellel.Kommunika ts ioon is t n i i -

palju,et kui on vaja moni laud

kuski-le viia, teab, kuidas ja millistepoistega kommunikeeruda.

Keskkonnaminister: GunnarPolma

Keskkonnasdiistmise saladusei peitu mitte heitgaaside pi-iramises vaid hoopis ATP-s.Eriti hea kui on veel moniTTP,CTP voi NADPH2. et saak kom-plementaarsusprintsiibil srin-

teesida moni lood-uss6bralik RNA voibiheelik. Bioloogiaon tegelikult lihtneja isegitervislik elu-vi is pei tub sel les,et sri[ia iga hom-mik iira iiks viiiken o t s u v a l k v o iTstianosiitfosfaat.

Po l I umajand usmi n i s te r :Gunnar PolmaTHpselt nagu j6uab korraga

olla oma kabinetis koosolekulja neljandal korrusel, suudabkorraga juhtida ka kahte min-isteeriumit. Hiirra Polma, omamaamehe m6istusega, teabkoike lammastest ja teistestloomadest. Lamba prigamineei ole mitte hobi, vaid usklikiga-aastane rituaal. Ema tahtistalle nimek panna Eduard.

Velisminister: PoissPoiss ei ole koolis sees, Poisi

kuju seisab koolistviiljas. Keegiei suuda esindada meie

kooli paremini kui see met-alselt kindla meelega Poisike.Ta on koguaeg tihe koha peal,kuid samasjouab igale poolejakelleni ta ei joua, tuleb teda isevahel vaatama. MUts maha.

Rahandusmin is te r : O legK.Frliisika - see on jamps. Oigelmehel on alati ostumriiigi-leping, turuhind, aktsiaseltsja makevoimetus. Stabiilnekatastroof ei vii meid kuskile.Jdrgmised 5 aastat on s6it:Ferrari. Ja kui ta eizaa aru mittemidagivoi on lihtsalt igaaavsiis tuleb eelarve koostamiselappi Veikoja asi ongi ants.

Nagu kaks tilka vett!

Ku l tuur im in is te r : Pau laSolvak 12 A" B voi C klass.

Napilt opetaja Amjtirvevoitnud Paula teab, et kultu-uri ei tohi kaotada ja doteeribomaloomingu6htuid. Koolilifttuleb maha mriiia ja rahakanda kultuuri sihtkapitali.Kes teatris ei kdi, on homo.lsegi soogivahetundi jook-seb Paula kultuurselt.

Just i i tsminister: MarikaTendermann

Tema kindla seadusekiie allei ldhe mitte tik hing elusaltvalelt poolt treppi alla voitlles. Toidu v6tmine v66raltlaualt on otsene kuritegukooli vastu ja peaks olemakaristatud sama karmilt kuiteise astme m6rv. Tulevanejus t i i t smin is t r i keskminenimi on tiiidesaatev v6im':

S o t s i a a l m i n i s t e r : A n uErmannTeab koigist koike ja mida

veel ei tea, oskab klassiseinapealt lugeda ning on justseet6ttu parim inimene la-hendama koiki sotsiaalprob-leeme. Ka neid, mis ei ole veltekkinud, aga jumalad title-vad, et varsti tekivad. Oskabparandada inimeste kopse,automootoreid ja pesumasi-naid ning on seetottu parimsotsiaalabi ja -minister.

tegus reaal ikas Reaali Poiss, mArts-apriIl2OOT 4

Laura

Mitte igai.ihel ei ole sellist voi-malust, et juba koolip6lves osale-da pooles tosinas muusikalis.Justnii on ldinud aga 9.klassi opilaseMart-Rasmus Puuriga. Sa ei pru-ugi seda blondi poissi kooli pealtiihelegi panna, kuid ehk on justtema tuleviku muusikal i lavadestaar. . .

Head sdbrad ehk teavad, millalon Rasmuse srinnipdev, kuid kateistele teadmiseks, et sel aastalon see pidupdev juba mdodas- 23.mdrts olioige piiev,lil led n5-pus, tema uksele koputada.

Kust tiks reaalikas sind teadmapeaks?

Ehk spordis - vorkpallis niiiteks,tiina (5.aprill) on just mdng. Ja siiskindlasti muusika liibi.

Oled praegu dheksandas klassis.Kuskil katsetel ka kiiisid?lkka kdisin.Va nalinnas (Vanalin na

Hariduskolleegium) GAG-is, 32.-s,21.-s tufevad veel. Aga kuidasReaalkooli katsetel liiks? Olinpingereas viiesvist. Mida siis edasikavatsed teha?Veel ei tea, aega on. Katsed pole

veel li ibi. Pole nagu m6elnudki,pole vaja ka veel.

Millisel puhul jiitaks Reaalkoolimaha?No eitea. (m6tleb)vist eijetakki,

aga tegelikult oleneb asjaoludest.Eks ndis.

M ida arvad reaalainetest?Tegelikult ei istu reaalained tildse,

olen rohkem humanitaarinimene,kui aus olla. Lemmikaineteks onsiis niiitek keeled voi midagisell-isf Ei, lemmikainet vist isegi pole.Palju softub opetajast. On sul siisdkki m6ni lemmik1petaja? V6i si-inkohal ei tahaks aval ikustada... Eitea, kas on lemmik6petajaid, eritinagu pole.

Paar head nippi, kuidas 6peta-jatele pugeda?!

Hea krjsimus. Eritiei poe nagu, eioska midagi soovitada. Aga minumeelest on pugemine t ingi tudinimeste lSbisaamisest. Mina saanenamjaolt opetajatega (viiga) hds-

etaja austusest opi-lase suhtes. Krillapn e i d l d b i s a a m i s etegureid oleks veel-gi,a g a n e e d k a k s

t u l i d e s i m e s e n apiihe!

Okei, | 80 kraaditeisale. Kuidas viiselutee sind mu-usikani?N o h , k e s s e d a

mdle tab . Eks seeema v is t o l i , kessuunas. Millega safipsemalt tegeled?Pohi l isel t ikka lau-lan. Kunagi ammuoppisin 4 aastat kla-verit ka, aga see olitoest i pikka aegatagasi.

On sul muusikagasuured plaanid?

Ei tea veel, aegaon. Jouab moelda.Se l le o tsusen i onveel nii palju aega, et pole pead vae-vanud veel. Kavatsed konservatooriu-misse astuda?Ei, mitte mingil juhul.

Keda pead enda suurimaks eesku-juk?

(motleb) lidolit otseselt ei olegi. Eksigarihelt ole mingis asjas oppida.

M idag i m u ud. Ka ks va I i kuvoi ma I u st.Kas Beethoven voi Marilyn Manson?(motleb i isna pikal t) Beethoven

voi Manson? Ei teagi. Pigem mit tekumbki.

Kuisulolel<s miljon kroonija aeg sedakulutada 24 tundi, mida sa teeks?H m m . . . n o h , k o i g e p e a l t l d h e k s

Soppama, ikka tdiega. Siis ehk anne-taks mingi summa neile, kes seda va-javad. Aga pohimotteliselt teek sellestoma elu parima piieva.

Oled elus optimist voi pessimist?Eks ikka optimist.

Muusik otse k6rvalklassistti liibi. See tuleb sellest, et maolen pdlvinud nendeja nemadminu usa lduse. Te ine kom-ponent, mi l lest l i ib isaamines5ltub, on see, kuidas opilanesuhtub opetajasse ja vastu-pidi . See on t ingi tud opi laseaustusest 6petaja suhtesja op-

Mis on su elu moto?(Niiiteks minul on, et eluon l6bus...)Pole m6elnud, ilmselt ei

olegi. Aga samas see, etelu on l6bus, on tiiitsa hea,panegi see, sest mis olekselu, kui ta poleks l6bus...

Lopetuseks... Juba?? Jah,title kuidas olla tegus ka koolistviiljaspoolja kuidas silma pais-ta?Arge pel jake asju el lu vi ia.

Ja julget pealehakkamist igasasjas!

Rasmus ei tegele mitte ainult muusikaga, vaid ka spordiga - i lus, tark ja osav!

sta ei Mansonit ega Beethovenit.

5 Reaali Poiss, mArts-aprill2OO7 Reaali vaimi : : 1 i " j i ! i i r " f , . , :

Suusad, diliip ia MacGyverkeegi kahjuks 5ra ei eksinud(vii l ja arvatud muidugi Uksonne l i k Marko , kes j oud i ssuusamatka l t t agas i a l l esii rasoid u aja ks). Ja I g si matka Io l i a l guses k r i l l t ee l t ko r -v a l e k a l d u m i s e o h t , a g akuna e lame i n fo t i h i skon -nas, kutsut i segaduse v i i l -t i m i s e k s m o b i i l i g a V e i k ooma dZ i i b i ga koha le , kessi is so i t is matkajate ees javedas neid o iget teed p id i .To re ma tk l oodusesse o l is i is se l le et tev6tmise n imi .Kuid tegel iku l t tu leb tunnis-tada, et kuisuurest kambastnatuke eemalduda, s i is o l italvine mets viiga lummav.Ning naha sai soojaks kLi l lse l l e kond im isega . Tagas ijoudes topi t i ko ik ide kohudkohe suppi tziis, mida jdtkusohtrates kogustes erinevaltmoosipal l idest , mi l ledest v i -

imased hooois i lmaj i i i d . S i i n t u l i a p p ipdi is te ingel Muusa,kes s i is vo lus kuski l tv i i l ja natuke kt ip-sist, et i lmaji i i inutet u j u v e i d i k e n e g ip a r e m a k s m u u t a .Samal a ja l mi ingi t isuusaraadiost nos-t a l i g i l i s t m u u s i k a tv a n a d e s t s e r i a a l i -dest nagu A-Rt ihm,

MacGyver , Kn igh t

ll9:llTl' si'YL"rl "#,rek laami tud loke r i l .sauna taga meenu-t a s r o h k e m p a a r is u s i s e v a t p a l k i j atd psusviskevoist lussai l : ib i umbes vi ieminut iga, sest real-ist id on l ihtsal t ni-iv6rd osavad. et su-udavad sel le ajagajuba ko ik auh innade n d a l e k r a b a d a .Lumesoda kujunesk a h e p o o l e l a h i n g u s tlopuks l ihtsal t segaminilumes pr iherdamiseks ,m i s o l i k a o m a m o o d ilobus. lgatahes kujuness u u s a p i i e v l i h t s a l t l o -busaks a javeetmiseksk o o l i k a a s l a s t e g a , e tanda jdr jekordne panusreaal i vaimule. Vi imaselt a l v e p d e v a l s a i v e epuna poskedesseJ

Pauta

Suusapdev o l i se l aasta l va l i -tud koige ideaalsemale pdev-ale - veel v i imasele, kus vei -d ikegi ta lvehongu o l i . Peaksr i t lema, et se l aasta l moodussee kuidagi rahul ikumal t . Ehkol i as i se l les, et eelmine aastako i k l eb i t eh tud j a i i r evusvi i iksem. Voi mul le a inul t tun-dus. Kohale saabudes polnudmidagi teha - tahe o l i matka-ma minna, aga kuna a jakavate is i t i r i t les, s i is p id i n i isamapassima. See o l ig i kogu L i r i -tuse juures tiks hii ir iv faktor.0nneks kolas t i le keskuse agaomapdrane muusika, mis ko-hati, vahepeal isegi suhteliseltt ihti sai katkestatud Piret Otsameeldivate motete poolt. Koikm o o d u s l i i g a g i r a h u l i k u l t ,

14. juun i 1941 o l i pa l judej a o k s m e i s t k u r b s t i n d m u s .l s e g i K e s k l i n n a K a u n i t a r e isuutnud enda v6idunaeratustnSol hoida.

Eesti filmimaastikul palju vas-takaid arvamusi tekitanud koo-livdgivallast ja opilaste suhetestjutustav film on tegijatele endaleolnud ainukordne kogemus.Theaosataitja Paula aus pihtimus:

KLASSOmavahel

t lmse l t e i saa sdnadessepanna seda, mida [iks

fi lm itegem ine i n imesele ju-urde saab anda. Mitmel korralIeidsin end

olukorrast, millest ennemoetdagi poleks osanud. Kuiktisitakse,

millest film riiiigib, siis eititleks ma, et koolivdgival-last. Minujaoks on see eelk1ige au

kti s i m usest, pi i ridest ja sel lest,kui kaugele

voib tihe asjaga minna.Selle kohta voib rohkemlugeda meediast.Sattusin sinna filmi ldbi

suurejuhuse. Sel hetkel olitdesti tunne,et koi k ju htu b pohj usega. -

lsegi halvad asjad v1ivadlopuks viia

headeni. Puudus niiitle-jate casting, sest peamised' teg e ta sedkusuti t i I e Eestikoo I i teatr i test a I g s e l t

Iihtsalt selleks, et aidatastsenaariumit

arendada. Peale filmilaa-q1e.il ia vdtteperioodi voindelda, et seekoik oli unustamatu ko-

gemus, v'ttis Ebi niiemot-sionaalselt kui

ftitisitiselt. Tavaell u naas-mine oli kiltl veidi imelik,

kuid l1iksI i beda tt td n u md rgi peole

ja rebaste retsimisele, miskohe pdrast seda

asei teidsid. olin elanudrohkem kui 2 niidalat tiii-esti teisesmaa i I ma s. Pa tj ud in i mesed

said vdga ldhedasteks. Seeperiood oligi

pohiline, sest k6ik, misjiirgnes peale filmi linas-tumist oli kdllo m a m o o d i h u v i t a v

(meediaga suhtlemine onka omaette kunst), kuid toi

kaasa ka peavalu. Siiski,film, n9..f ve,el.kedagi ktil-maks jiitnud ningt"igi oi tu tiiTtnud oma

eesmiirgi - pannud in-imesed nende teemade

tite motlema. Aga et mi-

dagi reaalselt muutuks, on vajarohkemat kui motlemist, tulebtegutseda.

?a,u,/arSotva,le

auto

supp

koolielu Reaali Poiss, mArts-aprilI2OO7 6

Eva MariaKas o le te kuu lnud, e t ldb i

meie kool i saab osaleda oro-jekt is, mis tegeleb tehnoloo-giaoppega? Kes on,kes mi t te, ku id in-f o rma ts ioon i se l l ek o h t a l e i a v a d s i i tm o l e m a s s e l e e r iku u I uvad.

N i m e l t k e i b j u t te e l m i s e l a a s t a lkdiv i tunud pro jek-t i s t , m i l l e peaees -m;irgiks on suuren-dada huvi reaal - jal o o d u s a i n e t e v a s t u o o h i k -ool i op i laste seas. Sihtgrupiksong i 7 . - 9 . k l ass i op i l ased ,kes on huvi tatud nuputamis-est , meisterdamisest ja taha-vad osaleda meeskonnatoos.Nr i t i dseks on ko r ra lda tud 3

Laura

op i l asUr i t us t , m i l l e k i i i -g u s v a l m i s t a t i t u u l e -gene raa to r j a s i l d n ingkoostat i ahel reakts ioonp i i r a t u d r u u m i u l a t u se s . O p i l a s e d k a i i v a d k i

koos vaid r i r i tuste l , misk e s t a v a d 2 - 3 p d e v a .l g a l v o i s t l u s e l s e l g i t a -t akse k ind la te h indam-i sk r i t ee r i um ide ab i l v6 l -j a ka pa r im meeskond ,k e s s a a b h i n n a l i s i a u -tasusid. Projekti on kaa-s a t u d k a P e l g u l i n n aG r , i m n a a s i u m , T a l l i n n aU h i s g r i m n a a s i u m n i n gElva Gr. imnaasium.

Koig i l ne i l , ke l praeguas ja vas tu huv i t d r kas ,voivad poordudaToomasReimanni , Aht i Pendi vo iJaana Rohu poo le n ingendas t mdrku anda , e t

geeruusegaOn kolmaptiev, 14. mdrts. Sellel

kuup6eva l t dh i s ta takse Ees t i sj uba 11 . ko rda emakee lepdeva .Esmakordselt peeti emakeelepde-va kool idpeta ja Meinhard Laksieestvedamisel 1996. aasta l luu-letaja Kristjan Jaak Petersoni sr.i nn i-aastapaeval, 1 4. miirtsil. Aastal 1 999sai pdev ri ikl ikuks tehtpdevaks.

Emakeelepdeva puhuks on meilekt i l la tu lnud Juhan L i iv . lga selgemm6istus peaks siinkohal ummikussejooksma. Juhan Liiv suri juba pea100 aastat tagasi, Tosi ta on. KuidHans Kaldoja saab meie k6igi ae-gade suurimaks poeediks peetudL i i v i kehas tam isega i deaa l se l thakkama. Niisiis, laval on Toomas5uuman i "Eneseka i t se " . D ia loogJuhan Liivist.Tdnane ja terav. JuhanLiiviks Hans Kaldoja, Urmas OtiksToivo Arnover.

"See koht e i meeld i mul le , maldhen d ra . . . Need i n imesed onmulle voorad. Liiga palju noori, makardan noorii ' lausub Liiv Tall innaReaalkooli aulas.

"Kannatage, palun, meie pub-likule," 6petab Ott-Arnover teda.Liiv-Kaldoja kuulab kiisku.

"Kuidas teist sai luuletaja?" pdribOtt joviaalselt.

"See on lo l l kr is imusl" v ihastabLiiv, teatab noorele kuulajaskon-nale, et kuigi nemad v6ivad moeldafuck off kultuur, teeb kultuur neileigal ajal i ira ning maailm koosnebrildse pull imeestest, inimestest jaluuletajatest.'

"Ma ei oska seda mdngida!" htip-pab Kaldoja luuletaja roll ist naitlejaomasse. Arnoverist Oti teksti ko-haselt voidakse talle plehkupanekueest l6uga soita. Publikturtsatab jahoiab korvu kikkis.

Poeet tuleb ldhemaleldee teha lavalugu Juhan Liivist

keer les ToiVo Arnover i l ja HansKaldoja l peas kolm aastat . HansKaldoja eelneva Tammsaare-kavakogemuse p6hja l m6eld i ka L i ivkooliopilastele. Et dratada huvi gen-iaalse luuletaja ja tema tlt lematakaasaegse s6numi vastu.

Es ia lgu o l i kee ru l i ne l e i dakirjutajat. Hans Kaldoja proo-vis, Vaapo Vaher i lr itas, aga eitu lnud.

Lopuks pakkus Toivo Arnoverk i i s i k i r j a l o o m i s t T o o m a sSuumanile. Toomasel hakkasidseda kuuldes silmad kohe sdra-m a - L i i v o n t a l e m m i k l u u -letaja.

Tekst sai v6imas. "lhukarvadt6usid ptisti, kui lugesin - tdista-bamus!" meenutas Arnover.

Algvarianti loost kerbiti piir iskovas t i , e t mah tuda koo l i t -unni raamidesse. Samuti pol-nud a lgse var iandi ekspressi -ivsus Arnoveri ja Kaldoja mee-lest pdris sobil ik 6pilaspublikujaoks.

Mdngitud on tLikki mituteistkorda - p6hil iselt koolides, agaka Tal l innas k i r jan ike majas jaAlatskivil Juhan Liivi luuleauhin-damisel .

Luuletaja ldheb dra"Hdrra Liiv, kas te olete vaimu-

haige?" lajatab Urmas Ott."Te loete minu luuletusi nagu

ha ige va imu s i i nn i t i s i . . . Kasminu l uu le ko la on m6rane?Kas te l oe te ne id ku i hu l l u? "heitub Liiv.

"Mina o l in surnud, e i saanudvastu hakatai'sonab ta Tuglasekdsitluse ja selle p6hjal temasttekkinud kujutluse kohta.

"Kuhu li iheb luuletaja?" pdribOtt.

'Ara liihebl" kiiratab Liiv.Peabki minema. Nagu Puikin,

Lermontov, Dante."Kui mina o l in veel vd ikene

mees..i ' oihib Liiv surmvaikselt.

,,Osavad kaed" Kohtuminelahkunudluule-

Euroopa kuulab nooft...tasemel) , saadi tonnide v i is i uusisop ru n ing magamise a . seme lp idutset i varastE hommikutun-dideni .

Nagu vdikesed lapsed.

Meisterdam ist jei tkub i ga U hele.

7 Reaali Poiss, mArts-aprill2OO7 veikemala

Munadeptiha eriSuur reede on inimestele kurb

p0ha. Kuid munadeprihad onr66msad, ses t Kr is tus i i r kasoma koopas uuesti ellu. Paljudlapsed kasutavad suurt reedetl ihtsal t puhkamiseks ega tea,mida see tegel ikul t tdhendab.Muna sUmboliseerib taass(indi.Munade vdrvimisega tahistatak-

segi Kristuse taassrindi. Muna ontiks looduse tii iuslikkuse nSiteid.Aegade jooksul on muna sr im-boliseerinud muusikat ja maagiat,meditsiinija ka toitu. Munast tekkismaailm, tEihed, kuuja pdike, samutiMaa ja elavad olendid, rii itgivadlegendid ja mritidid. Maailmalinnumunadest tekkis ni ihtav maai lm

ja selle objektid. Paljude rahvaste ju-malad on srindinud munast. Enne mu-nadeptihi on vaikne nddal. Siis ei tohipalju sriria. Prihadel tehakse pashat.See on traditsiooniline kohupiimatoit.L ihavot temunade ro6msad vdrv idtdhistavad kevadist kirkust.MihKetaroost gA

KoW-l<"oW, tes cvv yn u,na.d,.et pok'y,? oka-p64a, &e.e/ orv vnu'yvanp/ knWN ap/, t'en lt tul.dy va]Ae vnpzly,Kw owkivwpok*t rni,e*.Kd.)d/ kn+w, p r a4'ut se,o*?Nd,.et, tenlttula t yl,uiAal,Kelldl kn+\p, v oida.r..ynt,r,vrw.Aq-ar, olvonnetu,rt,ao"p tt mt vw)t p ragat se.e*Jwte'tna'volilumen*t

Eliise Koitta LA

OpftUS: Kuidas teha l ihavottejdnestvo i jdnkut .

Vota a ja lehe tL lkk ja mdsserda see kokku. Si ispane te ib iga k inni n i i , e t see laht i e i tu leks. Nt iud

$,,i:"t-i' i '

v6ta kaks p ikka a ja lehe tUkki jakortsuta ka need.

Pane kortsutatud riba ti le kort-sutatud t ibu/ j inese pea nagu t i i -vad ja tomba te ib iga k inni . Ja ladt u l i d l i i g a p i k a d ? M u r r a o t s a dsissepoole ja koida te ib iga k inni .Vota kdtepaberit ja tapeedil i imi.L i imi r imber kuju paber, et seeo leks umber kogu keha . Lasekuivada. Kui ku ivanud. tee samaWC-pabe r iga . Lase j i i l l ekuivada.

N t i r l d vo id l ooma i i r avdrv ida. Kasuta sel l -eks akrurllvdrve.

Mudi ka t ibuleWC-paberist kr i r in ised. .T

Lase ta l ku ivada. Kui tao n k u i v a n u d , o n g i t iva lmis sul le k ink i toom

Pia Inger Sepman +,4.

'"t

l

Jlnku korvitdie mune t6i,Emme poest ka vdrv id sai .Meie 6ega mune vdrvisime.Palju vdrve -Oli see vast ime.Kuldne, punane ja l i l la,Korvi pohja vlhe villa.Nii said munad vdrvitud,Tibupiihad alanud.Emme tegi kooki veel,Issi oli meie juurde teel.Pajutibud vaasi t6ime,Siis koik r66msalt kokki soime.

Rebecca peets r,{ffiir'nuttu:u

Kord hhppas tavaLuwe 1kwes. Ta w'ac{ vytvtwa. SLLstvtLL LLl,t av d*e 1 a w e s i a v ad'Ls rwv w A'a r a ."r av aLL we i A we sh L,ipp a s k" a a sh . t-Ll,n"av ott e\ k w e s v L t s t a Lt)^ av 6u: eli *w a .s e aL o LL h k stL p a L 1 r.," 1 k w ei e r d . t- t t t av 6tt e I k we ste p e a LLk,htL e s, et )rt o n,"i,^"e" o,i nw t,, w a d ep il,t A . -1 d, r'q n,"L s eL p k eV ALLdV<.sLd lkwesed LasteLe vw^we vLLn^"aL

Peeter August Leht u4

Marie nr:-,orr

Maasik 3b

koolieluReaali Poiss, mArts-aprill2OO7 8

Brussel: tehtudkus se isab majes tee t l i ku l t h i ige lsuur

rimarlaud. Teate krlll, nagu filmis! Nriridlopuks siis viibimegi rihes ruumis auviii irtSiim Kallasega, kes pajatab meile maailmaelust-olust Euroopa Komisjoni asepresi-dendi seisukohalt.

17.00 - lopeb vest lusr ing, hdrra Kal lastormab kiiruga ruumist v5lja. Meie suun-dume samuti hotelli poole, et juba paaritunni piirast olla valmis uueks p6nevakskohtumiseks.

19 .00 - Sedapuhku o leme s isenenudtlhe hubase restorani tagumistesse ruu-midesse, etoige pea istuda ohtusoogilauda kogenud

poliitiku Andres Tarandiga.22.00 - Opilased lahkuvad

omal initsiatiivil restoranist. etsuunduda hotelli ouhkama.Opetajad jiiiivad veel r6om-

sal meelel hiirraTarandi meel-

Ke l l on 16 .10 , ku i v i imane h i l ine ia as-tub Tallinna Lennujaama klaasuste vaheltstsse.On algamas reis "Brtlssel, 20.-22.03" ehk

meie kooli 20-liikmeline delegatsioon soi-dab Euroopa Liidu sridamesse tutvumaEuroparlamendi, Euroopa Komisjoni ja EestiEsinduse to6ga Brrlsseiis.

Teisipiiev, 20. 0317.30 - V i i l j ub Es ton ian A i r ' i l ennuk

Tal l inna Lennujaamast Brr. issel i poole.Tegelikult mitte. Tekib ligikaudu poolerun-ntne vilvttus.20.00 (umbes) - check-in hotel l is Des

Colonies. Viskame kiiresti kotid oma tu-badesse ning ldhme suure ndlja tagantsun-n il restoraniotsinq utele ohtuses-Brr_isselikesklinnas.Opilased lShevad oma teed ialeiavad peagi mitmeid soogikohti. 0petajddotsustavad minna teises suunas ja jouavadaraablaste l innaossa. Edasised andmedpuuduvad.00.00 - Koik on kindlalt tagasi hotellis.

Kolmapdev,21.031 1 .00 - Kogunemine fuajees, et suunduda

ekskursioonile tutvumaks Brrisseli vanalin-na ja vaatamisvaersustega.+ 1 tund (vist, sest, kes seda enam meletab.)

- imetleme Priha Miikaelija Ptiha Gudulakated.raal i ning ega tur ist ipi ld idki tege-mala Jaa.

13.00 - Jouame Eesti Esindusse Brtisselis.Mei le tutvustatakse sealseid igapi ieva-seid tegemisi ja Eesti esindajate rolli eu-roliidu toos. l6.00 - koguneme EuroopaKomisjoni hoone .1uu-rde, et kohtubaEuroopa Komisjoni asepresidendi Si imKallasega.

1 6.30 (jiillegi umbes) - oleme lopuks joud-nud koosolekute saali (rihte paljudesi),

divat seltskonda nautima.

Neljapdev,22.038.00 - check-out. Jube vara, eks!?!9 .00 - se isame j i i r jekor ras Euroopa

Parlamendi hoone ukse taga.Moni aeg hiljem - kohtumine Marianne

Mikko ja Andres Tarandiga.1 1 .00 -Teeme taas turistipilte, sedapuhku

europarlamendi hoone fuajees.12.00 - Louna.VABA AEG.16.45 - koguneme hotellis, et seigelda ta-

gasi lennujaama ning jouda elusalt ja terveltagasi koju.

Matleen17.- 18. veebruar i l to imus Tal l innas Par le

Noorte Riigikogu. Urituse patrooniks oli AllarJoks, kuid noorte diskussioone tuli kuulamaka sdrav Eesti naispoliitik Ene Erqma. NoorteRiigikogul ajakirjanikuna osaledes avanes mulsuurepiirane voimalus k0sida proua Erqmaltm6ned krisimused. Otsustasin pardmadpalad meie mOnusast vestlusest ka siiavSlja tuua. Tasub lugeda!

Tean, et 6ppisite Viliandi C.R.Jakobsoni niinelises Gtirhnaasiumis.olete Vi I ia ndi st pii rit?Teqelikult oleh srindinud Rakveres,

aqa-keskkooli looetasin toepoolesiWjandis.

Te olete oppinud hoooiski astro-noom iat fti tisi kat, matem:aatikat. M iksots u sta s ite po I i i t i ka sse tu I I a ?Ma ioudsin iuba teaduses viiqa oaliu

dra teha. Olifunne, et need ooliitiku'd.kes riigieesotsas on, m6tlevbd vaid tii:nase piieva peale. Mina m6tlen mas-taaps'emalt, motlen natukene kauoe-male ette, m5tlen tulevikule.

tada riiki i lma noorteta.

Mltu tiihekest on pildil?

. l!.q s -l1l.og rye- R i i g i ko g u o n vaj a I i k ?Miks? Kellele? 'On. See on vdqa vaialik kasvoi selleks.

et noo.red olek-sid dktiivsed, votaksidI€ endale vastutuse. Ei saa riles ehi-

Mida soovite koiqile Eesti noortele edas-pidiseks?'

Soovin, et kasutaksite aeqa. mil oletenoored maksimaalselt. See 5n'oarim aeoelus, seda tuleb hdsti kasutadd ia tunddr66mu. Nooruses on loputult voiinalusi!

9 Reaali Poiss, mdrts-aprill2OO7 Reaali nagu

,4nu

2. mertsil oli GAG-i aulasse kogunenudsuur hulk r66msameelseid ja i lusaid ini-mesi.Toim us Kesklinna Kaunitari v6istlus,kus meie kooli esindas tridrukute seastKi i r t Kal laste 10a klassist . Loomulikul tKart ka voitis ning pddses edasi Koolimiss2007 finaali.Voistluse iilesehitus oli l ihtne: tutvustus,

talendivoor, ktisimustele vastamine, lavalk6ndimine, autasutamine. Kdrt laul is tal-endivoorus loo,,Sous le siel de Paris'l mispani k6igi saalisolijate stidamed 6nnestpoksuma. Peale seda polnud vdhemaltminulvoitja seas kahtlustki. Kdtlin Armei(21. Kool), kes sai ll printsessi tiitl i tant-sis elavalt sambat. Kiitl in Kikkas GustavAdolfi Gi.imnaasiumist( | printsess) esi-tas oma kipsis kdega viiga kaasahaaravah ip-hop kava. K t is imustevoorus je idmolemad Kiitl inid veidi hiitta, kuid Kiirtvastas ktisimustele kavalalt. Peale sedakondisid koik kandidaadid veel korralavalt ldbi ning siis tegi ziirii oma otsuse.Tehistamiseks oli p6hjust!

Esmakordse l t va l i t itdnavu ka G5 Mister.Meelde jii ienim, et koikpoisid mdngisid talen-divoorus ki tarr i . VSl jaarvatud v6it ja- HenriTauts (Gustav Adolf iG r . i m n a a s i u m ) - k e soma showmeheliku et-teaste kiiigus viis Ztiriil i ikmele Anu Saagimi lepokaali Sampust. Voib-olla see ta iira voluski?Meie kool ist tul i omakitarriga kohale Martin

mSne jaoks vo ib -o l la i seg i s i lmar66-m u e r i n e v a dar t i s t id : koo l i -noor te show-grupp "Missy" ,April Frost (UK),s h o w g r u p p,,Stassi" , show-grupp Popflash(Sixtina), show-g r u p p J . J .S t r e e t D a n c eCompany ningenne v6itja ku-u l u t a m i s t e k -sNexuse Merka.A u s a l t o e l d e sol iMerka esine-mise ajaks jubasoov kuskile kaugele iira joosta. T6esti,show'd oli palju.

V6istlus koosnes kahest voorust:aeroob ika ja p idu l i k fan taas iavoor .Aeroobikavoorus tulid missid viie kaupalavale ja esitasid varem selgeksopitudaeroobikakava(3 kiitekoverdust + muu),RlMl roivastes. Fantaasiavoorus kondis-id missid iikshaaval lavale ja nditasidoma catwalki oskuseid, samuti kr.isitinende kdest paar kr is imust. Enamikvene misse vastasid oma ktisimustele :,,3aMergarerbHo!" v6i,,Otnuvxo!" ningeesti tiidrukud riiiikisid oma missioonistolla eeskujuks koigile koolittidru kutele.Meie Kdrdi (oma kreemjasvalges kleidisndgi ta vi i l ja kui koige i lusam ingel!)kiiest krisiti aga Pythagorase teoreemi,mispea le p id i oh tu juh t Mad is Ma lktunnistama, et ttidruk oskab pareminimatemaatikat kui tema.Voitis Marianne Lillemdgl Polva kes-

kkool ist . Kuid ka Ki i rdi i lu ei j idnudmiirkamata-Kdrtsa i e r iauh inna:m i i r k m e p a b -er id, bowl ingu-piletid ning vabap i i d s e K U M U -sse. ILUS!

Tuleb veilja, et vist k6ik reaalikad on ilusad, targad jaosavad.

Reaalikad on koige ilusamad!Kiiskiila 1 1a klassist, kes muuseas miingisCeline Dion'i lugu,,My heart will go on" japSlvis er iauhinna.

Reaali esi i ludus 2.

Vois t lus o l i hds t i e t te va lmis ta tudn i n g p u b l i k e l a s v a l j u h S S l s e l t k a a -s a . K o h t u m i s e n i j d r g m i s e l a a s t a lReaalkool is!

31 . mer ts i l to imus ka Koo l im iss i f i -naalv6istlus, sedapuhku klubis Parlament.5 tunnijooksul, mil Uritus kestis, ndgi misseu.10 minut i t . Ulej i i i inud aja pakkusid

Kaunitar.

Poseerimine kiiib asja juurde.

Reaali esi i ludus 1.

Reaali Poiss, mdrts-aprill 2OO7 1 0

Jvloifestaf,es3{ain 3{iieacLs6LJvIiruL eht on EooCmirru tljcj on F.oofiaminu hobi on Eodt...

(Hain Hiieaas Kuku Raadiole1994.aastal)

Tafftnna B.e aafF"o o fi ftiiis ik a6 -yetaj.a tuIart SCuurmle (ro. oQ.t2000):3{ain 3{iieaas o[i. mehhaan-

ifr arne e s, aut oma es, r af.ftrnB e s. J(uita kooft tufi, sai ta vriqa popu-faar s e ks. lema t o i F. o o ft eTe Fir dryni -F"a 1ppesuunn- Stfdu6.oqu"{e aia( eitohiinu"d offa F.oofr"{ei erift{e op-pesuunana F.fasse. /ema ana suutis-R

e aa [F.o"o fts av afa e fe Ft r"o oniZ.a F.-fas s L S e af t e ht i FoifrsWu ap ar ant e.Kunn t a t ti cit as 1ppiriis e

-ai a ( T e s ti

Kaa"6frs, suutis iiFoofi vdrusta"{aF oifr suqus t e e fe Ft r o onik nnp ar aat t-feq a" {e[a t uty ust e k au/tr-D tr e Ft or ttn o fr t a F.ov a k o o fimee s,

F.es pani om^a sdna m"aLsma Se[aiaf oft koofrs F.a autodpetus, mkirirast 3{iiBansa cira k6.otatt- Temn aequ v afit ses F.oo fis v airnnp

F.orgroh6V.ond mifa on tunfa F.aTI:I,N,UL

(a ofi ee[k1ine asiaaiaia- TatahtisF.o o fi mees A Fe t aiait,

-s est nem^a{

suu{ayad -orna"

sdna poiste seasikkamaQsmnpanruL3frie aas a p falu. er imk e I o fr . Fa nB 6

i anfa F"oirus e iimb er e hit aynine.-Tem.aft sai see afquse. Kunnni ofi

s e af t A te (iF. tuv tp"e s q s einntfiatti-tasid i a k oifr. o fi v rin a must.3{ti6aas ofimees Fes tahtk offr2 es-

im.ene. J(ui ta teqi opi[asmafevat,siis F.a^ la iltfesi ei Fui tefrn^ siktehn fuistL Triti meetffisi[ ixuffeternn Ednz{, larciritk rahuftrtuft.fantaseeris, nee{ ofi"{ tQ.ka mefu-iutuil,

S{lieans ofr mehine m.ees ia-rdriftk mBhkt iutt* Ta toi sonuini

afati F.ohafe. Omn sdvru hoiffis tavcina fuisti" oft tAeftie s66er.Kursus eQ.aas kne Oie liimano k^

R e aafF.oo fr. mat ema.atiZ.aoyet aj d(6. nw zooo):Sa in 3 {a i n i qa t u t t avaF .s

?e{as, aastate( ry55-tg6o ofimegrupiQ.aashse{. To[ aiaf oftme"naiu F.ass ia F.oer - pitevaft F.aF.-hsime ia "vai{ftsiyile. ?ohius oftse(hs, 6t l{ain tufr koofi ia-[oo[er-{as foengutes. y'a ktus ininu sefiataga ialegefus muufe asia{eda-Tinffi"{es Ia ei F.onspeQ.t-eeriiudFunag6 ajas juttu vbi mngas nt

isam.a- Arvasht" et taon vciga ilfeofev-.p6o.anstaltullmeme

koos Reaaf6oofi 6peta-iateQ.s. Siis me iaciLi--sime

?e[a aiast ia tas e hit as P.6tk e fti hema ttnifin mn anfsin tafhF"A|F. an{eZs. Stimeftmaqas ta tun{i{essefdpiwasL et te F.ciktitisiti tciri[ la Eoofrtasennnst ise. ?e{as t_egita seffeni poofest eksa-mitrrird ia ofi an"{e6.asmees ia h"anras F.oifr.eterlruift.3(ui 3{iieaas {ire6.-

toriQs sai, oft ta vcigas o frifn e. ia estn"ffi,u fr k-lemn sdnaydtu[ ofrdviwaettevafynktatud,Ta"tunffis hrkti Eirian-{ust ia piihftt, viiy'nasttsiteeris ta ka oma.F.dne{eg Fuini sef aiafofi see k"eefat-ud Ta(ofr"

vcina fua mntlL lemwa ydis ya-6a.Tt riinQ.ifa fr.irian"ffiisest, ta oftpci[ev Fa mt tusi6as, ta o ft or Festrk- k farnet iminsij q t eeni"{es Lo Fs afsetlega eLatusrahn^

Efu"foost. S tain 3{ii.eaas stinffis B.maif ry 97 Kdrunu v attas Xo h a F.iikFtIas t afitpifai a p ere s, ftus s dt hn"Qa-tuf F.ari ds Pd1nia i a heinn t en emqtufi frip sta fe hmi ia t e ha p A tffit \r;d.Tara"kuft icii ta-vaesfabseLs ia tahakQ.as t1enimn efatisrafii frxf(F.o o fi or F"estris F.farnetim.ciwii anaFut F.a ehitustdtifken"a suvZiafu-aeqa"{e[ ry55 anstaffopetas LoksaKd s Fkoo fi" D6 o. anstat s at ft;* ik a-, lh,crt em.ant iQa- j a j o onis t tis oy e t aj a{iebmi T?edfst."fiiritas ry6o - 66 ia ry26 - 8o

ftd.rsiQ.aopetaiana rftnn ry26 - Bo-ia ry86 --gs faffinna zlJQskkoofi/-Taffiwta

B"eaa[F.o o fi {ir e6.tori-nn; ry66 - 0g fafftnna.s hari"{tus o s a.orLrLa F.o o fi{eins p e F.t orina,tgSo - 86 hari[u.sos-a6.onna iu-hatajana. Aastaif ry24 -.26-o[iTestiOpifasmnfeyaiuhte, Dq - 73fqlfrrLnn fr i-w ik anp {t ai at e aines e Ft -si.ooni iihat ai a ia z. Kes k k oo fi e[e-Ftr ot dhni6alinh i iufien[ai a (tun-nistati ry7o faffirma yd.rimafr.shuviatariwiks).Av a [{a s u:i a ktr i an[us es art i"F. [ei[

ja yifas ojtetaiate suvekursustef

foewuid Oft F.ooftnoorte meistervdrEpaffis, ukutamises ia sutua-tamise5 a-st tg75 autoiportfane.Svldnnk or6estrites khi'nettt. Ofrrnorlm teenefinz. 1petaia vabari-isk (tgzd."3{ain 3{iieaas ofi efu flpunilatftrmn B,eaafQ.ooft ffire6tdr, in-far6t tabas te{a surmavaft rygs.-aasta

suttef autotttyttmi paran-{usef3-fiipaasa efupohim1te o[i: twev

yury ei yainfri, vaif ainuft tiur-dub. . .S e e ft or I mur dus t w ev a Eo o fime -

fre silfa igaveseZ.s sEaastaseft.latfinyn R e anfF.o o ft s. ft fas sis opi-

va{ 3{ain 3{iieaasa F.aQstQ.u{estfap s e fap s e d 3{e ferin i a Katrrin, k e ssfin"ffisi[ so. ianrtuiri( rygs. Suurr 6 dmusilnffinus, Fur bus ag a t ab asF.aiLi sama a.asta z+. iuuffi[leisipcievaC ts. mait keff t6

meen{ttav a{ xeaafF.oo fts 3{aini{iieansatemazo. stnutinastapdevaf F.ooft en[

ise{ ia praeguie{ opetaia{, opi-tas e 6 vi(is t ki e { i a t 6ma p e r e Fonds eei cir e I oriente-eruv a[t- F.e [[ ry. s os 6i{et aQs e S.ahumiie [e, Fus siiii6a-takse mcifestustufr. tema F.atnrut,ft aunis t us e F.s k ev aili ffe d

Efi,a-?oolnatnn,koofi vifistfane

Direktor Hiieaasa k6net pidamas.

Reaali Poiss, mArts-aprill 2OO7 tasub teada

Kriminaalpolitseinik pole amet vaid elustiil

Teeme ju t tu Poh ja po l i t -s e i p r e f e k t u u r i k r i m i n a a l o -s a k o n n a p o l i t s e i d i r e k t o r iEer ik He ldnaga, kes on oma2 9 e l u a a s t a g a p r o o v i n u dpo l i t se i too er ineva id va ld -k o n d i , k u i d a n d i s s 6 r m e ,k i i e j a s r i d a m e k r i m i n a a l -po l i t se i le .

1 ) K u i d a s s a p o l i t s e i s s etoo le sa t tus id? Kus ja ke l -l e n a o l e d t o o t a n u d e n n epraegust amet ikoh ta?Huvi pol i tsei too vastu tek-

k is mu l juba poh ikoo l i lopusja ni i see l i ikski . Peale GustavA d o l f i G r . i m n a a s i u m i l o p -e t a m i s t a l u s t a s i n o p i n g u dto l leaegses R i ig ika i tse ika-d e e m i a s . 1 9 9 7 . a a s t a l s a t -t u s i n e s i m e s e l e p r a k t i k a l esa t tus in Nomme po l i t se io -sakonda konstaabl ina. Samaaasta oktoobris asusin toolep a t r u l l i k o r d n i k u n a P 6 h j apol i tsei jaoskonnas, kus ai ta-s in Kop l i ja 0 ismde e lan ikeprob leeme lahendada. Ku i1998. aas ta l lood i Ta l l innasnarkokur i tegude Uksus sa iminus t inspek tor n ing a lgask r i m i n a a l p o l i t s e i n i k u k a r -jddr. Aasta pi i rast sain vane-minspektor iks ning seejdrelldks in too le Ees t i - Soomer i h i s n a r k o g r u p p i F i n e s t o .2 0 0 1 . A a a s t a s u v e s t j u h t i -s i n n a r k o t a l i t u s t - k o k k unel i aastat, ning 2005. aastalopust olen Pohja prefektu-ur i k r im inaa losakonna juh t .V a h e p e a l s a i 2 0 0 3 . a a s t a lT a l l i n n a T e h n i k a r i l i k o o l i ska ha ldus juh t im ise mag is -t r i k raad ka i ts tud .

2 ) O l e d r . i k s n e i s t e e s t ipo l i t se in ikes t , ke l le l on o l -nud v6 ima lus opp ida koosv 6 l i s k o l l e e g i d e g a U S A s .M i l l i n e k o g e m u s s e e o l i ?N i i see on . 2004 aas ta l lo -

pe tas in USAs Quant icos FBIRahvusakadeemia , mi l le onnt l t idseks lopetanud kokku15 ees t las t . Ko lme kuu jook-su l tu tvus in 250 ko l leeg igaUSAst ja veel 23 r i ig ist . Seeo l i u n u s t a m a t u k o g e m u s ,m i l l e k d i g u s sa i s e l g e k s , e t v a a t a m a t a

er inevus te le onpo l i t se in ikud ko ik ja l maa i l -

mas sarnased.K o o l a s u b m e r e j a l a v i i e -

b a a s i t e r r i t o o r i u m i l n i n g6ppekorra ld us on s6javi ies-tatud. See tdhendab kindlatt u n n i p l a a n i , v o r m i k a n d -m i s e k o h u s t u s t , s u b o r d i -na ts ioon i reeg l i te jd rgmis tn i n g m u u d k i .K o o l i h i n n a t a k s e U S A s

k o r g e l t n i n g n e . i l o n t i h ekoostoo Virginia Ul ikool iga.Kool i l i ib ib vaid ca 1olo USAk o r r a k a i t s j a t e s t j a F B Iagend iks opp ida soov i ja idon keskmise l t 100 in imestt ihe le koha le .

3 ) Mi l l ine ndeb v6 l ja s inutaval ine toopi ievk r i m i n a a l o s a -k o n n a j u h i n a ?S e e a l g a b t i l -

e v a a t e g a o o s e lt o i m i n u d s r i n d -mustest. Kuivdik-s e m a t e s t s r i n d -m u s t e s t s a a nteada hommiku l ,s i is t6sisematestjuh tudes t tea taboose l he l i sev te l -e f o n . N i i m o n i -g i k o r d j d r g n e boisele konele soi tsU nd m uskoha le .A g a k r i m i n a a l -p o l i t s e i n i k u t o op o l e g i m o e l d u d8 s t v i i e n i , v a i di k k a 2 4 t u n d ioopiievas.T a v a l i s e l t k u -

l u b u m b e s p o o lp d e v a s t s u h t -l e m i s e l e t a l i -t u s t e j u h t i d e g a ,jooksvate prob-l e e m i d e j a r i l e -s a n n e t e l a h e n -

6) Kas ni i r ld, kus sinu tooo n p i g e m a d m i n i s t r e e r i v ,

tunned puudust ka se l les t"pd r is" pol i tsei toost?

Ko ige rohkem tunnen pu-u d u s t s e l l e s t k d e g a k a t -s u t a v a s t t u l e m u s e s t . K u iko l leeg ide r ih ise mot te ra-g i n a t u l e m u s e n a p e e t a k s ek i n n i o h t l i k k u r j a t e g i j a j asaad oe lda , "See juh tum onlahendatud ! " , vo t see on heatu n ne .

2) Mida oled pol i tseist endajaoks le idnud?

Le ids in huv i tava ja loomin-

gul ise too, mida ei saa vor-re lda pa l jude te is te toode-ga. Le ids in pa l ju h i i id ko l -l e e g e , k e l l e g a j u l g e n i g a la j a l l u u r e l e m i n n a . L e i d s i nk i n n i t u s t k i r j a n i k B a l z a c is6nade le , e t po l i t se in ik onko ige auvddrsem e luku tse ,k u n a s e l l e s o n i i h e n d a t u ds6dur i , pap i ja nd i t le ja oma.

4) Mis on s inu e luku tse ju -ures ko ige pos i t i i vsem ja misnegat i i vne?Ni i pos i t i i vsed ku i negat i -

i v s e d e m o t s i o o n i d o n o t -sese l t seo tud tooga. Ko ige

pos i t i i vsem on see, ku i tun-nen, e t m inu toos t on o lnudkasu, ku i n i ien tdnu kanna-t a n u s i l m i sj a k u u l e n s e d a t e m a

htiSlest. Koige negat i ivsemo n s e e , e t m o n i k o r d j e e bvaatamata koigi le joupingu-tus te le pos i t i i vne lopptu le -mus saavutamata .

7) Mi l l ine on hea k r im inaa l -po l i t se in i k?

H e a k r i m i n a a l p o l i t s e i n i ke i v a a t a k e l l a k u i t o o o npoolel i .Ta j i i i ib in iml ikuks kasi is, kui puutub kokku r i l imajohkruse ja ju lmusega. Heakr iminaa lpo l i t se in ik p r i r iabm o i s t a , m i s v i i s i n i m e s ek u r i t e o t o i m e p a n e m i s e l e .T a s a a b a r u , e t k r i m i n a a l -po l i t se in ik e i o le amet , seeo n e l u s t i i l !

Ta usta ks:K r i m i n a a l o s a k o n n a j u h i

j u h t i d a o n k a h e k s a t a l i -t u s t . l s i k u v a s t a s t e k u r -i tegude ta l i tuse lahendadaon ko ige johkramad kur i t -eod - m6rvad ja tapmised,v i i g i s t a m i s e d n i n g j u h t u -mid , kus in imese le on tek i -t a t u d i i l i r a s k e i d k e h a v i -g a s t u s i . S a m u t i o t s i b s e eta l i tus teadmata kadunu id .V a r a v a s t a s t e k u r i t e g u d eta l i tus uur ib suure kah jugavargus i , samut i on nende la -hendada koik autodrandam-ised. Narkokur i tegude ta l i -tus vo i t leb narkoot ikumidev a h e n d a m i s e , o m a m i s e j atootmisega, su urpettusi ningebaseadus l i kke i i r i skeemeu u r i b m a j a n d u s k u r i t e g u d et a l i t u s . L a s t e k a i t s e t a l i t u st e g e l e b a l l a 1 4 - a a s t a s t elas te seksuaa lse ja f t i r i s i l -i s e v d d r k o h t l e m i s e j u h t u -mitega. Kriminal ist ikatal i tusk o g u b s [ ] n d m u s k o h t a d e l tas i toende id n ing ana l r i r i s ibk o g u t u d a i n e s t o m a l a -b o r i t e s . U u r i m i s t a l i t u s ek d e s o n t i h i s k o n n a s l a i ak o l a p i n d a l e i d n u d k u r i t e -od , samut i need juh tumid ,k u s k a n n a t a n u k s o n p o l i t -se in ik . Je l i tus ta l i tus kogubk u r i t e g u d e l a h e n d a m i s e k sj a e n n e t a m i s e k s t a r v i l i k k uin fo rmats ioon i .

d a m i s e l e n i n g d e l e g e e r -im ise le . Juh ina osa len t ih t inoup idamis te l n ing tege lenp ideva l t osakonna arengutp u u d u v a t e k i i s i m u s t e g a .Pr. ist i tan tal i tustele stratee-g i l i s i t i l e s a n d e i d , t o o t a nvi i l ja tookorraldusl ikke do-kumente n ing koord ineer int d h t s a m a t e k u r i t e g u d e l a -nend a m i s t . U h e s o n a g a t e g e -

len koige sel lega,-mis fr-Ot-mab 200 a l luva juh t im is t

k a h e k s a v a h e t u j u h ikaudu.

ta akulg

Henrija Henry

lgal opetajal on omad me-tood ikad , ku idas op i las tetdhelepanu pti t ida ning nen-dega edukalt koostood aren-dada. Enamike 6petajate me-toodikaid me teame - kas siisiseendi kogemustest v6i Lllekooli levivatest legendidest.Meie koolis on ka opetajaid, kel le oppemeetodite rak-endamise er ipdrad n6uar -s id ka jas tamis t ehk s i i s onopetajaid , kes vajaksid laie-mat tutvustamist Reaalkool ikir jule kool iperele, sest igaaas ta I i sandub Reaa lkoo l ipedagoogide sridamesoojakogudusse a ina uus i n inguusi sobral ikke teovoimelisimuhedaid enda ala spetsiar-iste. Sellet6ttu oleme otsus-tanud k i r ju tada koo l ipereuuest pi lkup0tidvast isiksus-es t , ke l leks on Mi r ja Sdrg .Miks jus t tema? Se l le le onmitmeid pohjuseid, kuid r- ikspohil isemaid on tema vapustavalt humoorikadvi i l jaLit lemised, mil lega hoida 6pi laste looma-l ikku kditumist oma kontrol l ial l . Ni isi is lugege,nautige ning tulevastele pedagoogidele soovi-taksin nendest Lltlustest velja kraapida m6nin-gad konekdiinud , mida kunagi suunata endaopilaste poole.

Tsitaadid , mida on kasutatud 6pi laste kor-ralekutsumiseks:

07. 1 2.2006 Nagu sabaja sarved oleksid killgekasvanud - taandareng.

19.01 .2007 Ma tahaksin ol la dir igent ja hoidakdes dir igendikeppi ja ees noodipult i . Kui mapanen kepi puldi peale, siis teavad koik, et peabvalmis olema.

26.01 .2007 Oleks veel aega olnud, oleks el-evandist ainult sool ikad ja nahk al les jddnud.

01 .02.2007 Ma ikka kogu aeg vaatan , et tejutustate. Teised ikka mdrgivad ja kuulavad ,aga teie muudkui.. . . . . . . . . . . . . . . ja juttu jdtkub kau-

Tsi taadid, mida on kasutatud opi lasteti ihelepanu pur,idmiseks ning opiinnu sis-endamiseks:

1 9.1 0.2006 | have a dream16.1 1.2006 Opi laste le valmistab hul lu

peavalu vaikeste laste silbitamine.29.1 1.2006 Jdrgmisel teisipdeval peale

seitsmendat tundi on happy hour (vihjatesjiireltoole).

30.1 1.2006 Kas sa oled nii tdhelepanelik japull isi lmne, et seda tdhele paned?

02.1 2.2006Y- see on kunstiline T tdht, sa kun-stimaitsetu inimene

01 .02.2007 Krisi ktisimus endale konsoekti.01.02.2007Kokku=lahku (Tahvli le kirjutatud

tahelepanek)!!!!!!!**"02.02.2007 Ma olen klassi ees nagu teie ema.

Ndete, pojad abistavad mind!15.02.2007 Kehtib kLlLlnte ja hammaste sead-

us:,, Kes ees, see mees"27.03.2007 Ponnadi, p6nnadi, pois.27.03.2007 Jaa- p6is on suur27 .02.2007 Arge olge kadedad h6ikama mulle

6igeid vastuseid!03.03.2007 Oige ktisimus tuli, sest k0simusi

tuleb krisida!

Rubriik,,Mured ja mdrkused" (koos kommen-taaridega):

(Dateering puudub) ,,Mul on sees tlks auk,millest ma pole veel rddkinudki. Arge riritagegimodda hii l ida!"

26.'10.2006 faandunud mure saate,Velisilm"ees, sest ei saanud Llhte osa l indi peale.

16.1 1.2006,,Ma kustutan tahvli lt lehe , kuigima tean, et mul ldheb seda vaja"

24.11.2006,,Kuu19e!l Mul on ju mure!!"8.12.2006 -"Varsti ei lubata mul S.klassi op-

etada"14.12.2006 Esialgu mitte taandunud mure

jutumiirkide ees1 4.1 2.2006 "fnnpiline parasiitlause: mida teate

ka noortematest klassidest?"1 8.01 .2007 Afektiseisundis htirldis opeta-

ja vr i l ja ootamatul t banaalse s6napaar i : , ,Kriminaalsed hinnad!"

18.01 .2OO7,,Asja las ime s i ia O2-te s isse"(Rasmus Raud naeris selle peale)

27.03.2007 ,,Mul on nii vdgev kri it, et see eikustutu tdna maha!"

mArts-aprill

Op"taiate tihesira!

Jiitkuvad intervjuud uute opetajatega, voib-olla kavanemate olijatega.

Nimi: Madis OlspertStlndinud:26 .02.1979El u koht El u pol i ne ta | | i n la ne, vi i ma sed aastad Ka la maja,

hetkelvanemlteg4 kodus on remont.

. Haridus: GAG ja Prantsuse filoloogia TPUs, lisaerialainglise keelHobid: Ujumine.Vbikena vanemate sunnil kdisin klav-

erit oppimas, ujumas, judos.Muusika: Popmuusika. Ennast t6estanud tegijad, naiste

hSiiled meeldivad rohkem (niiitek Madonna, Pet ShopBoys). Klassikaline muusika meeldib ka.

Lemmikraamat: Lemmikut ei ole, aga ajaloolised raama-tud meeldivad rohkem.

Sook oskab teha ktil l, aga eritieiviitsi.Ktisimusi ratrva taei,'

. Kes on see salapiirane, kellega te hommikul kooli tu-lete?Sobraga, ta tootab kooli ldhedal.Kas olete kooliga rahul?Jah, olen kr l l l .

emaKs.07.03.2007 Sa ei saa olla nagu kdrbes ja elada

kogu aeg teiste verest.09.03.2007 Meeshddl ri iSgib minuga kogu

aeg- keegi loeb mul le venekeelset t6 lgetpeale.

27.03.2007 Keetsite supi kokku , sooge nUtiddra.

30.03.2007 Kas sooklas jagati tdna 5okolaadivoi ? Praegu kdib sell ine krabin , et ma kLlsinvarsti amosu.

03.04.2007 Soolep on kevadega bandiidiksmuutunud.

Filosoofi lisi tsitaate:16.1 1.2006 Kui sa 38.-ndas harjutuses vigu

ei tee, siis julgen oelda , et sa oled suureks javli ikseks algusti iheks valmis.

14.12.2006 Koik kaubad kdituvad nagu au-tod

06.12.2006 Kas kolmas vdlde on autokummiekstra rohk?

07.03.2007 Meil on siin nagu pdkapikumaja-kord on maja ja piikapikku ei ole, kord on piika-pikk, aga maja ei ole.

09.03.2007 5a saad minuga nuputada nu-putamist jdrgmine teisipiiev

30.03.2007 lkka 2 eestlast, ikka 3 arvamust.30.03.2007 Sada, mitte Saddam.02.04.2007 Rahvas!!! Ma krlsin, sa vasta. Miks

opik on heeringas?02.04.2007 Jele krisin filosoofiliselt: kas soda

vordub jalg?(Kuupieva ei tea) Ma voin teile sona kas voi

ruutjuures anda, aga te peate seda siiski os-kama miidrata.

13.04.2007 Haiglast ikka head uudised egasealt halbu uudiseid ei tule.

1 5 71 s

s 5 7$ B 6

24 7 5

s 5 42 f;

4 g 1