2009. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM · 2015. 9. 3. · 2009. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2010 4 Makromajanduslik olukord

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium

2009. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Tallinn 2010

Sisukord

Makromajanduslik olukord .............................................................................................................................................................. 4

Tööturg ............................................................................................................................................................................................... 8

Väliskaubandus ................................................................................................................................................................................ 10

Töötlev tööstus ................................................................................................................................................................................ 14

Toiduainete ja jookide tootmine ................................................................................................................................................... 18

Tekstiilitootmine .............................................................................................................................................................................. 22

Rõivatootmine ................................................................................................................................................................................. 24

Gunnar Kraft: 2010. aastal väheneb Eesti rõivatööstuses nii müügimaht kui ka tootjate arv ........................................... 26

Puidutöötlemine .............................................................................................................................................................................. 28

Tiit Kolk: Eesti on metsarikas riik ainult paberi peal ................................................................................................................ 30

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine ........................................................................................................................... 32

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine ..................................................................................................................................... 34

Kummi- ja plasttoodete tootmine ................................................................................................................................................ 36

Metalli ja metalltoodete tootmine ................................................................................................................................................. 38

Fjodor Berman: Tahame kriisist väljudes olla tugevamad kui enne ....................................................................................... 40

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine ................................................................................................................................. 42

Masinate ja seadmete tootmine ..................................................................................................................................................... 44

Transpordivahendite tootmine ..................................................................................................................................................... 46

Mööblitootmine ............................................................................................................................................................................... 48

Ehitussektor ..................................................................................................................................................................................... 50

Peeter Vilipuu: Turg on jätkuvalt pingeline ................................................................................................................................ 52

Sisekaubandus .................................................................................................................................................................................. 54

Kati Kusmin: Oluliseks sai see, mis kliendi jaoks väärtust loob ............................................................................................. 56

Turism ............................................................................................................................................................................................... 58

Transport .......................................................................................................................................................................................... 62

Lisad................................................................................................................................................................................................... 66

Tekstis kasutatavad lühendid:

vea – võrreldes eelmise aastaga

vep – võrreldes eelmise perioodiga

pa – poolaasta

p.s. – parem skaala

Seoses uue majandustegevuse klassifikaatori (EMTAK 2008) kasutuselevõtuga on toimunud muutused aegridades, mistõttu kõik andmed ei ole ajas enam võrreldavad.

2009. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2010

4

Makromajanduslik olukord Eesti majanduse langus süvenes 2009. aasta esimesel poolel 15,6%-ni, mõjutatuna järsult vähenenud sise- ja välisnõudlusest. Neljandas kvartalis pidurdus majanduslanguse kiirus märkimis-väärselt (9,5%-ni), mis tulenes sisenõudluse languse aeglustumisest. 2009. aasta kokkuvõttes ulatus SKP langustempo 14,1%-ni.

Sisenõudluse langus kiirenes 24%-ni ning selle osa-tähtsus jooksevhindades arvutatud SKPst kahanes 2008. aastaga võrreldes 11 protsendipunkti võrra 95%-ni. Sisenõudluse vähenemist mõjutasid kõige enam eratarbimiskulutuste, investeeringute ja varude kiire langus. Nõrga sisenõudluse tõttu vähenes oluliselt kaupade ja teenuste import (26,8%). Kõige vähem, 11,2%, kahanes kaupade ja teenuste eksport, mille tagajärjel kujunes netoekspordi panus majanduskasvu positiivseks, ulatudes 12,9 protsendipunktini.

Eratarbimine kahanes 2009. aastal 19%, olles 2008. aastal juba vähenenud 5%.

Elanike palgatulu aastane langus kulmineerus neljandas kvartalis umbes 20% juures. Palgatulu järsku vähenemist kompenseerisid mõnevõrra tõusnud pensionid ning kiiresti kasvanud töötus-kindlustushüvitised. Seega vähenes elanike kasutatav tulu vähem kui tarbimiskulutused, mis langesid 20%. Üha keerulisem olukord tööturul on suurendanud säästmist, mis avaldub tasapisi kasvavates hoiustes ning kahanevas laenujäägis.

Tarbijate kindlustunde indikaator saavutas oma põhja 2009. aasta kevadel ning hakkas siis kiiresti süvenevale tööpuudusele vaatamata paranema. 2009. aasta sügisel aga tõusutrend peatus. Elanike tarbimisjulguse taastamiseks oleks vaja selgelt positiivseid uudiseid tööturult.

Püsikaupade tarbimine vähenes 2009. aastal 41% ning selleks andsid suurima panuse sõidukite (-55%) ja majapidamisseadmete (-26%) tagasihoidlikum soetamine.

Poolpüsikaupade tarbimise langus püsis kogu aasta jooksul stabiilsena ning oli aasta kokkuvõttes 31%. Suurima panuse langusesse andsid riided ja jalanõud. Kui 2009. aastal kulutati riietele ja jalanõudele 5 mld krooni, siis tippaastal 2007 oli see summa kaks korda suurem.

Püsi- ja poolpüsikaupadele kulutasid inimesed buumi tipus 2007. aastal üle kolmandiku (37%) kõigile kaupadele kulutatud rahast. Ülejäänud läks kulu-kaupadele, millest olulise osa moodustavad sundkulud toidule, veele ning elektrile. 2009. aastal aga langes püsi- ja poolpüsikaupade osakaal kaubatarbimiskorvis viiendikuni.

Kulukaupade tarbimisse jõudis langus sisuliselt alles 2009. aasta algul ning neljandas kvartalis ulatus see 14%ni (aasta kokkuvõttes -12%). Olulise panuse andsid siin toidukaubad ja alkohol. Toidukaupadest

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

Eesti ja euroala majanduskasv

Eesti Euroala

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Panus majanduskasvu

Netoeksport Invest. ja varud

Tarbimine Majanduskasv

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% vea


Sisenõudluse ja impordi reaalkasv

Sisemajanduse nõudlus Import

-8

-4

0

4

8

12

16

-20

-10

0

10

20

30

40

2000 2002 2004 2006 2008

%% vea


Ekspordi reaalkasv

Kaupade ja teenuste ekspordi kasv

Kaubanduspartnerite kaalutud SKP kasv (p.s.)



5

panustasid langusesse enim piimatooted ja liha, kasvas vaid leivatoodete tarbimine (5%). Toiduainetele kulutati 2009. aastal pea kümnendiku võrra vähem raha kui aasta varem, kuid hindade alanemise tõttu oli tegelik tarbimise langus vaid 6%.

Teenuste tarbimise langus pidurdus aasta teises pooles veidi ning oli aasta kokkuvõttes 16%. Toitlustusteenuste tarbimise langus oli 30% ning isikliku hooldusega seotud teenuste puhul pea 50%.

Kuna elanike sissetulekud kahanevad prognoosi kohaselt ka 2010. aastal ning tarbimiskorv hakkab välistegurite survel jälle kallinema, siis on 2010. aastal oodata eratarbimise languse jätkumist.

2008. aastal alguse saanud investeeringute vähenemine jätkus 2009. aastal kiirenevas tempos, ulatudes -35%-ni. Kui kodumajapidamiste eluaseme-investeeringud hakkasid kahanema juba 2007. aasta teises pooles, siis ettevõtete investeeringute vähenemine kulmineerus 2009. aastal (-40%). Vaatamata välisvahendite, sh struktuurifondide kasutamise kahekordistumisele olid languses ka avaliku sektori investeeringud (-19%). Investeeringute osatähtsus SKPs langes 2009. aastal 22%-ni.

Suurim langus toimus 2009. aastal transpordi-vahendite (-59%) ning masinate ja seadmete (-41%) soetamises. Eluasemeinvesteeringud kahanesid 29%, kuid sama suur oli langus juba 2008. aastal.

2010. aastal on veel oodata investeerimismahtude mõningast kahanemist, kuid aasta teisel poolel peaks trend pöörduma. Valitsussektori investeeringud suurenevad ning eluasemeturul toimunud märkimis-väärne hinnalangus palgatasemega võrreldes peaks samuti uusi investeeringuid soodustama. Ettevõtete osas võib langus esialgu jätkuda, kuid euro kasutuselevõtu lõplik selgumine suvel võiks ka selles sektoris positiivse pöörde tuua. Erasektori investeerimisvõime sõltub paljuski pankade laenupoliitikast.

Maailmamajandust tabanud kriis põhjustas 2008. aasta lõpus sarnaselt teistele EL-i riikidele ka Eestis ekspordi olulise vähenemise. Ekspordi langus süvenes veelgi 2009. aasta alguses ning mahud jäid madalaks kogu aasta jooksul. Aasta lõpus hakkas langustempo pidurduma, peamiselt nõrga võrdlusbaasi tõttu. Samuti võis osades sektorites paranenud turukonjunktuuri tõttu täheldada väljaveomahtude kosumist, seda eelkõige puidu ja puidutoodete, pehme mööbli ja elektroonikatoodete osas. 2009. aasta kokkuvõttes vähenes kaupade ja teenuste eksport püsihindades 11,2%. Jooksevhindades oli ekspordi langus ekspordihindade kiire languse tõttu märgatavalt sügavam. Mahtude vähenemine oli laiapõhjaline, 2008. aastaga võrreldes kasvas vaid transiidi olemusega mineraalsete kütuste eksport. Enam vähenes metallide ja metallitoodete, transpordivahendite ning masinate ja seadmete eksport.

Kaupade ja teenuste import oli sisenõudluse madal-seisu tõttu 2009. aastal sügavas languses, ulatudes -26,8%ni. Suurem langus leidis aset kapitalikaupade impordis, tarbekaupade sisseveomahud vähenesid väiksemal määral. Majanduslanguse süvenemise ning nõrga kindlustunde taustal piirasid ettevõtted ja tarbijad esmajärjekorras kulutusi kapitalikaupadele kui suuremat väljaminekut nõudvatele kaubaartiklitele.

Sisenõudluses toimunud tugeva korrektsiooni ja üleilmse kriisi tagajärjel tasakaalustus jooksevkonto 2009. aasta alguses ning seejärel pöördus ülejääki. Aasta kokkuvõttes ulatus jooksevkonto ülejääk 4,6%ni SKPst. Sealjuures on välistasakaalu paranemine toimunud kõikide kontode osas: välis-kaubanduse ja tulude konto puudujääk on vähenenud, teenuste ja ülekannete konto ülejääk on suurenenud.

0

5

10

15

20

25

30

35

40

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% SKPst


Säästud

Välismaine sääst Avalik sääst

Erasääst Kodumaine sääst

-18

-12

-6

0

6

12

2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%


Panus lisandväärtuse kasvu

Muud tegevusalad Finantsvahendus Kinnisvara jm

Veondus jm Ehitus Hulgi- ja jaemüük

Töötlev tööstus

-30-25-20-15-10-505

101520

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% SKPst

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet

Jooksevkonto struktuur

Ülekanded Tulud

Teenused Kaubad

Jooksevkonto



6

Kodumaine säästmine kasvas 2009. aastal 24%-ni SKPst. Erasektori säästmine kasvas märgatavalt juba teist aastat järjest ning avaliku sektori oma veidi. See tulenes 2009. aasta eelarvepositsiooni paranemisest eelneva aastaga võrreldes. Erasektori suurenenud säästmise taga oli ebakindlate tulevikuväljavaadete jätkumise tõttu langenud tarbimis- ja investeerimis-aktiivsus. Säästmisele aitasid kaasa nii finantssektori ettevaatlikkus uute laenude väljastamisel kui ka kõrgel püsinud hoiuseintressid.

Majandussektorite lõikes mõjutas 2009. aastal SKP vähenemist kõige enam ettevõtete sektor, kus lisand-väärtuse kahanemine süvenes 19,7%-ni. Languse põhjuseks oli sise- ja välisturu nõrkus, mis tõi kaasa nii toodangu vähenemise kui ka kasumlikkuse langustempo kiirenemise. Lisandväärtus vähenes enamikul tegevusaladel, kuid kõige olulisem mõju oli töötleva tööstuse, kaubanduse, ehituse ning veonduse, laonduse ja side lisandväärtuse kahanemisel.

Töötleva tööstuse lisandväärtus vähenes seoses madala sise- ja ekspordinõudlusega ning sellest tuleneva tootmismahtude langusega 2009. aastal 26%.

Oluline mõju oli metalltoodete, ehitusmaterjalide, elektri- ja optikaseadmete, transpordivahendite tootmise ning puidutöötlemise lisandväärtuse kahanemisel. Kaubanduse lisandväärtuse kiire vähenemise (-20%) põhjustas järsult langenud elanike tarbimisvõime, mis tõi kaasa jae- ja hulgikaubandusettevõtete müügitulu ja kasumimarginaalide kiire languse. Eriti järsult kukkus 2009. aastal ehituse lisandväärtus (-30%), mida mõjutas ehitusmahtude ja eelkõige elamuehituse kahanemine kohalikul ehitusturul ning tihedast konkurentsist tulenev ehitusteenuste hinnalangus. Veonduse ja laonduse lisandväärtuse langustempo ulatus mullu 16%-ni, mõjutatuna eelkõige kahanenud nõudlusest veoteenuste järele, millega kaasnes müügitulu ja tootlikkuse kiire vähenemine. Oluline mõju oli ka finantssektoril, kus lisandvääruse langustempo kiirenes 27%-ni, mida mõjutas kahanenud laenu- ja liisingutegevus ning sellest tulenev tulude vähenemine.

Toorainete odavnemine maailmaturul (toit ja nafta) ning sisemaised tegurid, nagu nõrk nõudlus ja sisse-tulekute vähenemine, põhjustasid 2009. aastal tarbijahindade languse 0,1% võrra. Kevadel pöördus hinnataseme muutus negatiivseks ning hinnalanguse põhi (-2%) jäi IV kvartalisse. 2009. aasta 1. juulist jõustunud mitmed maksumeetmed, nagu käibemaksumäära ning aktsiiside tõstmine, hoidsid ära tarbijahindade suurema languse. Käibemaksumäära tõus tõi kaasa paljude kaupade ja teenuste hindade korrigeerimise, kuid nõrga majandusolukorra tõttu ei olnud ettevõtetel võimalik määra tõusu kogu ulatuses hindadesse juurde lisada, mistõttu tarbijate kanda jäi ligemale pool sellest. Kodumaiste nõudluspoolsete tegurite mõju hindadele kajastav baasinflatsioon pidurdus 2009. aastal järk-järgult ning alles aasta viimastel kuudel pöördus negatiivseks. Nõrk sise-nõudlus ning palkade langus on olulisemateks baasinflatsiooni vähenemise põhjusteks. Seejuures on ettevõtted majanduse kohandumisfaasis palgakulusid vähendanud valdavalt töötajate arvu ja töökoormuse langetamise kaudu, keskmise palga langus on püsinud mõõdukas. Teenustest on üürihindade sügava languse tõttu suuremal määral odavnenud eluasemeteenused. Samuti on majutuse odavnemise tõttu langenud vaba aja teenuste hinnad.

Hõivatute arv kahanes 2009. aastal 9,2% ehk hõivatuid oli ligikaudu 61 000 inimese võrra vähem kui 2008. aastal. Tegevusaladest panustasid hõive langusesse kõige rohkem kolm tegevusala – ehitus, töötlev tööstus ja kaubandus. Hõivatute arv kasvas hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, finants- ja kindlustustegevuse ning mäetööstuse tegevusaladel.

Tööpuuduse määr tõusis 2009. aastal 13,8%-ni. Töötute arv kasvas võrreldes eelneva aastaga 56 600 inimese võrra 95 100 inimeseni. Nii kõrge tööpuuduse määr on Eesti taasiseseisvumisajal olnud vaid 2000. aastal. 2009. aasta algusest hakkas kasvama pikaajaliste töötute arv. Mitteaktiivsete inimeste arv jäi eelneva aastaga võrreldes samale tasemele.

-3

0

3

6

9

12

2000 2002 2004 2006 2008 2010

% vea


Eesti ja Euroala tarbijahinnaindeksid

Eesti tarbijahinnaindeks

Eesti baasinflatsioon

Euroala tarbijahinnaindeks (MUICP)

2

4

6

8

10

12

14

16

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%tuhat


Tööhõive ja töötus

Hõivatute arvu muutus

Tööpuuduse määr (parem skaala)

-19

-14

-9

-4

1

6

11

16

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%


Tööviljakus

Palkade reaalkasv Tööviljakus SKP reaalkasv



7

2008. aasta esimeses kvartalis hakkas palgakasv pidurduma. 2009. aasta esimeses kvartalis langes keskmine brutokuupalk 1,5%, mis oli esmakordne langus alates 1993. aastast. Aasta kokkuvõttes alanes nominaalpalk 4,6% ning reaalpalk1 vähenes 4,5%. Tegevusaladest langes keskmine palk 2009. aastal kõige enam ehituses, mäetööstuses ning avalikus halduses ja riigikaitses. Keskmine palk kasvas vaid kinnisvara ja elektrienergia tegevusaladel.

Majanduslanguse taustal vähenes ka tööviljakus (SKP püsivhindades ühe hõivatu kohta) 5,3%.

Valitsussektori eelarve puudujääk moodustas 2009. aastal 3,69 mld krooni ehk 1,7% SKPst. 2008. aastaga võrreldes paranes valitsussektori eelarvepositsioon 3,26 mld krooni võrra ehk 1,1% SKPst. Kõik valitsussektori tasandid lõpetasid aasta puudujäägiga: keskvalitsus 0,6% SKPst, sotsiaal-kindlustusfondid 0,7% SKPst ja kohalikud oma-valitsused 0,4% SKPst. Valitsussektori puudujäägi vähenemine tulenes peamiselt vähenenud kuludest võrreldes 2008. aastaga.

1 Inflatsiooniga korrigeeritud palk.

Maksutulu laekus 2009. aasta jooksul 63,8 mld krooni ning maksukoormuseks kujunes 36,4% SKPst. Suurima osatähtsusega olid kaudsed maksud (15,4% SKPst), järgnesid sotsiaalkindlustusmaksed (13,4% SKPst) ja otsesed maksud (7,6% SKPst).

Valitsussektori võlakoormus oli 2009. aasta lõpu seisuga 7,2% SKPst, mis on endiselt madalaim tase EL-is. 15,5 mld krooni suurusest koguvõlast moodustas kohalike omavalitsuste võlg ligikaudu 56%, mis vähenes võrreldes 2008. aastaga ligi 13 protsendipunkti. Keskvalitsuse võlakoormust kasvatasid peamiselt Riigikassa võetud laenud.



8

Tööturg

2009. aasta esimeses kvartalis toimus hõives järsk muutus, hõivatute arv vähenes 6,8%. Aasta kokkuvõttes kahanes hõivatute arv 9,2% ehk ligikaudu 61 000 inimese võrra.

Tegevusaladest panustasid hõive langusesse kõige rohkem kolm tegevusala – ehitus (23 000 inimese võrra), töötlev tööstus (21 000 inimese võrra) ja kaubandus (9 000 inimese võrra). Hõive languse tingisid nõudluse vähenemise tõttu kahanenud

töömahud ja kulude kärpimise vajadus, mis avaldasid olulisemat mõju just ehituse ja tööstuse tegevus-aladele. Hõivatute arv kasvas vaid hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, finants- ja kindlustustegevuse ning mäetööstuse tegevusaladel.

Ettevõtjad on leidnud erinevaid võimalusi, kuidas keerulistes majandustingimustes kulusid optimeerida, et olukorra paranedes olla võimelised ka nõudlusele vastama. Selleks on osaliselt vähendatud töötajate arvu, kuid võrreldes eelneva aastaga on suurenenud ka osalise tööajaga töötajate arv. 2009. aastal kasvas osalise tööajaga töötajate arv 33%, täisajaga töötajate arv kahanes samal ajal 13% võrra.

2009. aastal jätkus 2008. aasta teisest poolest alguse saanud tööpuuduse kiire kasv. 2009. aasta IV kvartalis tõusis tööpuudus 15,5%-ni ehk 106 700 inimeseni ning aasta keskmine näitaja oli 13,8%. Nii kõrge tööpuuduse määr on Eesti taasiseseisvumisajal olnud vaid 2000. aastal (13,6%), kuid siis oli ka hõivatute arv madalam, ulatudes 570 000-ni (2009. aastal 596 000).

Töötute arv kasvas 2009. aastal võrreldes eelneva aastaga 56 600 võrra 95 100 inimeseni. Mitte-eestlaste tööpuuduse määr kasvas 2008. aasta 8,2%-lt 19,0%-ni 2009. aastal ning eestlaste tööpuudus 4,2%-lt 11,0%-ni. Piirkondade lõikes oli tööpuuduse määr jätkuvalt kõrgeim Kirde-Eestis, tõustes aastaga 10,0%-lt 18,1%-ni. Näitaja oli madalaim Lääne-Eestis, 11,5%.

2009. aasta algusest hakkas kasvama pikaajaliste töötute arv. Rohkem kui aasta tööd otsinuid oli neljandas kvartalis 33 400, mis oli ligi kolmandik kogu töötute arvust. See oli eelneva aastaga võrreldes 19 500 inimest rohkem.

Mitteaktiivsete inimeste arv hakkas kasvama 2009. aasta neljandas kvartalis, mil see suurenes võrreldes eelneva aasta sama perioodiga 14 900 võrra. Aasta kokkuvõttes jäi mitteaktiivsus 2008. aasta tasemele. Mitteaktiivsus kasvas rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste (8 000inimese võrra) ning heitunute2 (6 500 inimese võrra) arvu suurenemise tõttu.

2010. aastal on majanduse aeglase kosumise taustal oodata hõivatute arvu jätkuvat vähenemist, kokku ca 19 000 inimese ehk 3,3% võrra. Hõive langust 2010. aastal mõjutab nõudluse vähenemisest tingitud töömahtude kahanemine ning ettevõtjate kulude optimeerimine, seda peamiselt sisenõudlusele orienteeritud sektorites.

Majanduse kasvutempo kiirenedes 2011. aastal on tõenäoliselt praegused osaajatöötajad täiskoormusega rakenduses, mistõttu töömahtude suurenedes tekib

2 Heitunud isik on mittetöötav isik, kes sooviks töötada ja oleks valmis töö olemasolu korral ka kohe tööle asuma, kuid ei otsi aktiivselt tööd, sest on kaotanud lootuse seda leida.

0

80

160

240

320

400

480

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

tuhat


Hõivatute arv

15-24 25-49 50-74

3

5

7

9

11

13

15

17

0

20

40

60

80

100

120

140

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%tuhat


Töötud ja heitunud

Heitunud isikud

Töötud

Töötuse määr (parem skaala)

0

10

20

30

40

50

60

2006 II III IV 2007 II III IV2008 II III IV2009 II III IV

tuhat


Töötud töötusperioodi kestuse järgi

Vähem kui 6 kuud 6–11 kuud

12 kuud või rohkem 24 kuud või rohkem

0

5

10

15

20

2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%


Töötuse määr

Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti

Lääne-Eesti Lõuna-Eesti



9

ettevõtetel vajadus uute töötajate järele. 2011. aastal jääb hõive kasv tagasihoidlikuks, ulatudes 0,5%-ni, kuid sisenõudluse ja ekspordi taastudes kiireneb ka hõivatute arvu tõus.

Pikemas perspektiivis avaldab tööturu olukorrale mõju ka tööealise elanikkonna vähenemine, mille põhjuseks on sündimuse järsk langus alates 1990ndate aastate algusest. Lähematel aastatel ei tohiks see siiski veel tööjõu pakkumist oluliselt piirata, kuna tööpuudus on praegu suur.

Madala tööjõunõudluse tõttu suureneb tööpuudus 2010. aastal prognoosi kohaselt 15,5%-ni. 2011. aastal väheneb tööpuuduse määr 13,9%-ni. Tööpuudust vähendab osaliselt ka pikemaajaliste töötute loobumine aktiivsest töö otsimisest ning heitunuks muutumine, mis suurendab mitteaktiivsete inimeste arvu 2010–2011. aastatel. 2014. aastaks alaneb tööpuuduse määr 7%-ni.

2008. aasta esimeses kvartalis hakkas palga kasv aeglustuma. 2009. aasta esimeses kvartalis langes keskmine brutokuupalk 1,5%, mis oli esmakordne langus alates 1993. aastast. Aasta kokkuvõttes alanes nominaalpalk 4,6% ning reaalpalk3 4,5%. Kvartaalsete andmete põhjal arvutatud 2009. aasta keskmiseks brutopalgaks oli 12 223 krooni.

Palga languse tõid kaasa kehvenenud majandusolukorrast tingitud vähene nõudlus ja tööpuuduse kiire kasv. Palgatasemete kohandumist on soosinud Eesti tööturu paindlikkus, mis võimaldab tööandjatel vähenenud nõudluse tingimustes kiiresti reageerida.

Tööviljakuse reaalkasv pöördus negatiivseks 2008. aasta esimeses kvartalis, selle põhjuseks oli aeglustunud majanduskasv ja samaaegselt jätkunud hõive kasv. 2009. aasta neljandas kvartalis muutus tööviljakuse reaalkasv positiivseks, ulatudes 1,8%-ni. 2009. aasta kokkuvõttes oli tööviljakuse reaalkasv siiski negatiivne, alanedes 5,3%.

Tegevusaladest vähenes keskmine palk 2009. aastal kõige enam ehituses, mäetööstuses ning avalikus halduses ja riigikaitses. Ehituse keskmisest suurem palgalangus oli tingitud siseturu nõrga nõudluse tõttu kahanenud töömahtudest ja kulude kärpimise vajadusest. Avaliku halduse ja riigikaitse oluline palgataseme alanemine tulenes ulatuslikust tegevuskulude kärpimisest. Keskmine palk kasvas vaid kinnisvara ja elektrienergia tegevusaladel.

2010. aastal, kui majandus taas kasvama hakkab, aeglustub keskmise palga langus 2,8%-ni. Palgataset mõjutavad 2010. aastal nii töökoormuse ja tulemustasude vähenemine kui ka muutused hõives. Samas võib tootmismahtude kasv eksportivates harudes kaasa tuua töötasude languse peatumise või isegi kasvule pöördumise juba 2010. aasta teises pooles.

3 Inflatsiooniga korrigeeritud palk.

2011. aastal ulatub palga kasv prognoosi kohaselt 2,5%-ni. 2014. aasta lõpuks jõuab palga nominaalkasv 4,2%-ni, olles kooskõlas üldiste trendidega majanduses. Palga reaalkasv hakkab kiirenema taas 2011. aastast ning jõuab 2014. aastaks 1,5%-ni.

Tööviljakuse reaalkasv pöördub 2010. aastal taas positiivseks ning ulatub 4,4%-ni. Selle toob kaasa positiivne majanduskasv, kuid samaaegselt jätkuv hõive vähenemine. Järgnevatel aastatel tööviljakuse reaalkasv mõnevõrra aeglustub.

7994

8536

9583

9752

10062

11011

11173

11264

11500

11988

12223

12502

12750

12944

13785

14408

15340

16511

19896

22685

0 6000 12000 18000 24000

Majutus ja toitlustus

Muud…

Kunst, vaba aeg…

Põllumajandus…

Kinnisvara

Haridus

Töötlev tööstus

Haldus-, abitegevused

Kaubandus…

Ehitus

KESKMINE

Veondus ja laondus

Veevarustus…

Tervishoid…

Mäetööstus

Kutse-, teadus-…

Avalik haldus…

Elektrienergia…

Info ja side

Finants-, kindlustustegevus

kr

Palk tegevusalade lõikes

2008 2009


-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

%


Tööviljakus

Palkade reaalkasv Tööviljakus SKP reaalkasv



10

Väliskaubandus

Kaubavahetuse langus süvenes 2009. aastal oluliselt ning ekspordi ja impordi mahud jäid madalale tasemele kogu aasta jooksul. Siseturu kiirem kukkumine võrreldes välisnõudlusega tõi endaga kaasa positiivsed muutused välis-kaubanduse bilansis. Kaubavahetuse puudujääk vähenes aastaga ligi kolm korda.

2009. aasta esimesel poolel püsis maailmamajandus sügavas kriisis, kuid aasta teisel poolel võis näha oodatust kiiremat majandusaktiivsuse tõusu. Majanduse elavnemine algas varem Aasia arengu-riikides ja Ameerika Ühendriikides. USAs näitas majandus kvartaalses võrdluses kasvu juba kolmandas kvartalis ja neljandas pöördus ka aastakasv plusspoolele. Euroopa Liidu majanduses võis aasta teisel poolel samuti paranemise märke märgata. Meie tähtsamate kaubanduspartnerite Soome ja Rootsi majandususaldusindeks tõusis kuust kuusse. See aga ei suurendanud veel nõudlust Eesti kaupade järele välisturgudel ja ekspordi maht jäi aasta kokkuvõttes ligi veerandi võrra väiksemaks kui 2008. aastal.

Siseturu nõrkus süvenes kiiremini ja impordi maht kahanes aastaga kolmandiku võrra. Palkade alandamine ja üha suurenev tööpuudus mõjutas oluliselt eratarbimist. Inimesed hakkasid rohkem säästma ja pöörasid enam tähelepanu võlakoormuse vähendamisele. Seoses majandusolude halvenemisega langes oluliselt ettevõtete investeerimisaktiivsus, mis kahandas kapitalikaupade sissevedu. Nõrgast välisturust tingituna vähenes nõudlus eksportkaupade valmistamiseks vajalike importsisendite järele.

2009. aastal oli kaubavahetuse käive 215,1 miljardit krooni, kahanedes aastaga 29% võrra. Ekspordi maht oli 101,3 miljardit ja impordi maht 113,8 miljardit krooni. Ekspordi osatähtsus kaubavahetuse kogu-käibes tõusis 47%ni, mis oli taas kolme protsendi-punkti võrra kõrgem kui aasta varem (2008 oli kasv samuti 3 protsendipunkti).

2009. aasta teisel poolel oli kaubavahetuse bilansi puudujääk veidi suurem kui I poolaastal, sest IV kvartalis hakkas ekspordinõudlus välisturgudel kosuma. See kasvatas ka eksportkaupade tootmiseks sisseveetavate pooltoodete ja materjalide mahtusid. Aasta kokkuvõttes ulatus väliskaubanduse defitsiit 12,5 miljardi kroonini, olles kolm korda väiksem kui 2008. aastal. Nii madal oli kaubavahetuse puudujääk viimati 1996. aastal.

Enim kahanes aastaga transpordivahendite negatiivne saldo (-8,3 mld kroonilt -0,4 mld kroonini). Masinate ja seadmete bilansi negatiivsus langes 8,1 mld kroonilt 2,2 mld kroonini, metallide ja metalltoodete bilanss muutus aga 0,06 mld krooniga positiivseks. Viimase viieteistkümne aasta jooksul pole metalligrupi saldo varem plussi jõudnud.

Suurima ülejäägiga (5,8 mld krooni) kaubeldi endiselt puidu ja puittoodetega, kuid saldo positiivsus langes üle ühe miljardi krooni. Muude tööstuskaupade (mööbel, puitmajad) ja loomsete toodete kaubandus-bilansid olid positiivsed vastavalt 5,5 mld ja 1,0 mld krooniga, jäädes eelmise aasta tasemele.

Prognooside kohaselt jääb 2010. aastal kaubavahetuse bilansi puudujääk endiselt madalale tasemele. Seda näitasid ka aasta kahe esimese kuu väliskaubanduse tulemused. Veebruaris jõudis bilanss esmakordselt isegi kergelt plusspoolele, kuid seda võib pidada esialgu ühekordseks nähtuseks, mille taga oli varasematel perioodidel sissetoodud mineraalsete kütuste suuremahuline väljavedu kolmandatesse riikidesse. Kui sisenõudlus hakkab taas elavnema ja ekspordinõudluse taastumine kiireneb, võib väliskaubanduse defitsiit uuesti tõusuteele pöörduda. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertide märtsikuu küsitluse tulemused kaubavahetuse bilansi muutuste osas kuue kuu pärast olid lahkuminevad. 42% ekspertidest prognoosis bilansi jäämist samale tasemele, ligikaudu kolmandik ootas defitsiidi paranemist ja veerandi ootused olid pessimistlikud – prognoositi defitsiidi suurenemist.

Eksport

Igas 2009. aasta esimeses kolmes kvartalis langes eksport veerandi võrra. Viimases kvartalis pidurdus langustempo 16%ni, mis tulenes eelkõige nõrgast võrdlusbaasist. Samas võis paranenud turuolukorra tõttu mõnedes sektorites täheldada ekspordimahtude kosumist ka aastases võrdluses. Aasta kokkuvõttes kahanes eksport 24% võrra.

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet.

Ekspordi ja impordi kasv

Ekspordi nominaalkasvImpordi nominaalkasv

-200

-150

-100

-50

0

50

100

150

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

mld EEK


Kaubavahetuse dünaamika

Eksport Import Saldo



11

Kaubagruppide lõikes oli ekspordi langus laia-põhjaline, vaid mineraalsete kütuste väljavedu suurenes aastases võrdluses 6%. Kasvu toetas enim transiidi olemusega naftasaaduste eksport, mille suuremad turud olid USA, Nigeeria ja Kanada. Samas kasvas ka elektrienergia müük välisturule. Läti ostis Eestist elektrit rahalises väljenduses ligi kolm korda rohkem kui 2008. aastal, Soome suunaline eksport aga kahanes poole võrra.

Masinate ja seadmete eksport oli 2009. aastal ligi kolmandiku võrra väiksem kui aasta tagasi, mille tulemusena nende osatähtsus koguekspordis langes 19,5%-ni. Viimati oli nende osatähtsus samal tasemel 1997. aastal. Suur tagasiminek toimus nii elektri- kui ka elektroonikaseadmete ekspordis. Kaupadest võib nimetada mobiilsideseadmeid, sõidukite juhtme-komplekte, telekommunikatsioonis kasutatavaid elektrijuhtmeid ja vahelduvvoolugeneraatoreid, mis olid varasematel aastatel olulised ekspordi kasvu kiirendajad.

Suurimad kukkujad ekspordis olid 2009. aastal metallid ja metalltooted, nende väljavedu kahanes aastaga peaaegu poole võrra. Üleilmne majandus-langus mõjutas oluliselt eelkõige metallitootmisega tegelevaid ettevõtteid, kuid ka metalltoodete tootmises vähenes välisnõudlus märgatavalt. Aasta algul peatas oma tootmise terase tsinkimisega tegelev ettevõte Muugal, mis oli üheks peamiseks põhjuseks tsingitud lehtmetalli ekspordi viiekordses kahanemises aastases võrdluses. Üle kahe ja poole korra vähenes mustmetallist jäätmete ja jääkide väljavedu. Metall-konstruktsioonide eksport oli kümnendiku võrra väiksem kui eelmisel aastal.

Puidu ja puittoodete ekspordi langustempo pidurdus esimese kolme kvartali jooksul ja pöördus viimases kvartalis väikesele tõusule. Kasvu taga oli suuresti aastatagune madal võrdlusbaas, sest 2008. aasta IV kvartalis kukkus nende eksport juba veerandi võrra. Aasta kokkuvõttes kahanes puidu ja puittoodete väljavedu 22%. Ehitussektori nõrkus välisturgudel langetas saematerjali ja ehitusdetailide ekspordimahtusid 10–15% piires, nende osatähtsus puidugrupi väljaveos ulatus ligi pooleni. Kõige suurem vähenemine oli ümarpuidu väljaveol (-53%), mida võib põhjendada paberitööstuste madalseisuga peamistel sihtturgudel.

Muude tööstuskaupade grupist suurima osatähtsusega mööbli eksport oli 2009. aastal aastatagusest perioodist 15% võrra väiksem. Mööbli nõudlus välisturgudel on samuti tihedalt seotud arengutega ehitussektoris. Patjade ja tekkide eksport jäi peaaegu eelmise aasta tasemele. Majanduslangus räsis ka puitmajade väljavedu, mis kahanes aastaga ligi 30%. Varem kindlalt suurima turuna püsinud Norra suunaline eksport oli poole võrra väiksem, samas suutsid puitmajade tootjad kasvatada müüki Saksamaale enam kui veerandi võrra ja Prantsusmaale rohkem kui kolmandiku.

2009. aastal Euroopa Liidu osatähtsus Eesti kogu-ekspordis ei muutunud ja ulatus 70%ni. Sellisel tasemel on EL-i osatähtsus püsinud viimased kolm aastat. Kuna EL-i siseturule läheb suurem osa Eesti ekspordist, siis langes ka ekspordi maht samas tempos kogu ekspordiga. Mahud kahanesid enamikesse liikmesriikidesse tugevalt, ent oli mõningaid positiivseid erandeid. Prantsusmaale kasvas eksport 30% ja Belgiasse 20% võrra. Eksport suurenes ka Sloveeniasse, Küprosele ja Maltale.

Ülemaailmne majanduskriis ei jätnud puutumata eksporti ka teistesse riikide ühendustesse. 2009. aastal kahanes kõige enam eksport SRÜ riikidesse (-33%), mida mõjutasid eelkõige arengud suurima osatähtsusega (80%) Venemaa turul, kuhu kaupade väljavedu vähenes aastaga samuti kolmandiku võrra. Kiireim langus, peaaegu poole ulatuses, oli ekspordil Ukrainasse (osatähtsus 10%).

Eksport EFTA riikidesse4 oli aastatagusest perioodist veerandi võrra väiksem. Kui Norrasse ja Islandile kukkus eksport oluliselt, siis Šveitsi suudeti kaupu müüa isegi mõnevõrra enam kui 2008. aastal.

4 Euroopa Vabakaubanduspiirkond: Norra, Šveits, Island, Liechtenstein.

0 5 10 15 20 25

Transpordivahendid

Mööbel, puitmajad jm

Puit ja -tooted

Metallid ja -tooted

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed


%

Eksport kaubarühmiti

2009 2008

0 5 10 15 20

Leedu

Saksamaa

Venemaa

Läti

Rootsi

Soome


%

Ekspordi sihtriigid

2009 2008



12

NAFTA riikidesse5 kahanes eksport 15%. Väljaveo vähenemist Ameerika Ühendriikidesse kolmandiku võrra aitas tasakaalustada kolmekordne ekspordi kasv Kanadasse, mille taga olid taas töödeldud kütused.

2009. aastal olid Soome ja Rootsi jätkuvalt Eesti kaks olulisemat eksporditurgu. Läti taastas oma kolmanda koha ja Venemaa langes jälle neljandaks, sest eksport sinna kukkus kiiremini kui Lätti. Ka Leedu ja Saksamaa vahetasid taas kohad. Saksamaa impordi-nõudlus Eesti kaupade järele on alates 2003. aastast olnud stabiilselt 6–6,5 miljardit krooni, aastate lõikes toimusid küll väikesed võnked üles-alla. Seetõttu oli Saksamaa baas (millelt langeda) oluliselt madalam kui Leedul, kuhu eksport kasvas 2004–2007 väga kiiresti.

Eksport Soome kahanes 2009. aastal võrreldes eelmise aastaga 23%. Kuna langus oli veidi aeglasem koguekspordist, siis tõusis Soome osatähtsus 19%-ni. Olulisematest kaubagruppidest kahanes võrdselt kolmandiku võrra masinate ja seadmete ning metallide ja metalltoodete väljavedu. Kaupade lõikes oli langus laiapõhjaline. Seadmetest olid suurema osatähtsusega staatilised muundurid ja nende osad, elektrimootorite ja -generaatorite osad, elektrijaotus-seadmed ning isoleeritud elektrijuhtmed. Metall-toodetest eksporditi enim metallkonstruktsioone. Kuigi enamiku kaubagruppide eksport Soome oli langustrendil, näitas keemiatoodete, valmistoidu-kaupade ja jookide ning transpordivahendite välja-vedu tugevat kasvu (vastavalt 40%, 30% ja 21%).

Majanduslangus Rootsis jäi 2009. aastal küll märga-tavalt aeglasemaks kui Soomes, kuid nõudlus Eesti kaupade järele langes oluliselt kiiremini. Rootsi krooni odavnemine muutis Eesti kaubad Rootsi toodetega võrreldes suhteliselt kallimaks. Eksport Rootsi kahanes aastaga ligi kolmandiku võrra. Sarnaselt koguekspordiga oli ka masinate ja seadmete ning puidu ja puittoodete väljavedu kolmandiku ulatuses väiksem kui aasta tagasi. Need kaks kaubagruppi moodustasid kokku enam kui poole ekspordist Rootsi. Ka teiste olulisemate kaubagruppide väljavedu oli tugevas languses. Kasvu näitas vaid väikese osatähtsusega valmistoidukaupade ja jookide, pabertoodete ning ehitusmaterjalide müük.

Pärast 2009. aasta I poolaasta kiiret kukkumist pidurdus ekspordi langustempo Lätti aasta teisel poolel märgatavalt ja aasta kokkuvõttes ulatus langus 27%ni. Võrdselt poole võrra oli eelmise aasta mahust väiksem transpordivahendite ja keemiatoodete ning kolmandiku ulatuses masinate ja seadmete väljavedu. Sama ajal kasvas mineraalsete toodete eksport samuti poole võrra, selle taga oli elektri müügi hüppeline suurenemine Lätti.

Ekspordi langustempo Venemaale püsis 2009. aasta kõigi kvartalite jooksul kolmandiku piires. Kiireim kukkumine oli transpordivahendite väljaveol, mis

5 Põhja-Ameerika Vabakaubanduspiirkond: Ameerika Ühendriigid, Kanada, Mehhiko.

kahanes aastaga kolm korda. Valmistoidukaupu ja jooke müüdi Venemaale 40% ning masinaid ja seadmeid kolmandiku võrra vähem, keemiatoodete eksport aga vähenes kümnendiku ulatuses. Aastases võrdluses kasvas vaid loomsete toodete ja mõõte-aparatuuri väljavedu, samas oli kasv üllatavalt kõrge (üle 50%). Loomsetest toodetest suurenes tugevalt nii elussigade, kala kui ka piimatoodete müük.

2010. aastal võib prognooside kohaselt oodata ekspordi kasvu taastumist. Aasta esimesel poolel on üheks kasvu toetajaks ka eelmise aasta ülimadal võrdlusbaas. Samas on paranenud ootused välis-keskkonna osas ja meie olulisemate kaubandus-partnerite majandusaktiivsus on tõusuteel. Kuna sisenõudluse taastumine võtab rohkem aega, siis on paljud ettevõtted hakanud rohkem asetama rõhku eksportkaupade tootmisele. Aktiivsemalt otsitakse ka võimalusi uutele turgudele sisenemiseks. Paljud Põhjamaade ettevõtjad on taas alustanud Eestis asuvate tootmisüksuste laiendamist või isegi toovad kogu oma tootmise siia üle. See annab samuti tõuke ekspordi kasvuks. 2010. aasta märtsis prognoosis kolmveerand EKI ekspertidest ekspordi mahu suurenemist järgneval kuuel kuul ja veerand ootas mahu jäämist samale tasemele.

Import

Import langes 2009. aastal oluliselt enam kui eksport, sest sisenõudluse kiire kukkumine jätkus. Esimesel kolmel kvartalil oli impordi aastane langustempo enam kui kolmandiku suurune, viimases kvartalis aga pidurdus veerandini. Sarnaselt ekspordiga oli ka impordi aastatagune võrdlusbaas IV kvartalis juba oluliselt madalam kui eelmistel perioodidel. Aasta kokkuvõttes vähenes import 33%.

2008. aastaga võrreldes kahanes kõigi kaubagruppide import. Enim kukkus transpordivahendite sissevedu (2,7 korda), sest nõudlus uute autode järele oli jätkuvalt madalseisus nii siseturul kui ka meie peamistel eksporditurgudel.

2009. aastal pidid masinad ja seadmed esmakordselt loovutama oma esimese positsiooni Eesti kogu-impordis mineraalsetele toodetele, sest kütuste sisseveo aastane langustempo (-17%) jäi oluliselt madalamaks võrreldes masinate ja seadmetega (-40%). Selle tulemusena tõusis mineraalsete toodete osatähtsus 4 protsendipunkti võrra, ulatudes 20%-ni. Naftasaaduste impordi vähenemist mõjutas peamiselt nõrk sisenõudlus, sest töötlemiseks sisse toodud ja taas välja veetud kütuste maht kasvas aastaga.

Masinate ja seadmete import on püsinud languses viimased kolm aastat. 2008. aastal alanud majanduse jahtumine hakkas esmalt mõjutama kapitalikaupade sissevedu, tingituna investeerimisaktiivsuse langusest. 2009. aastal kiirendas langustempot ka eksport-kaupade valmistamiseks vajalike pooltoodete impordi tugev kahanemine, mis tulenes välisturgude madalseisust.



13

Keemiatoodete import vähenes aastaga viiendiku võrra ja maht jõudis tagasi 2006. aasta tulemuseni. Suurem langus oli orgaaniliste kemikaalide, väetiste ja värvide sisseveol. Nõudlus tarbekeemia ja ravimite järele püsis peaaegu aastatagusel tasemel.

Poole vähem kui aasta varem toodi sisse metalle ja metalltooteid. Kui 2008. aastal oli nende sisseveo mõningase vähenemise taga põhiliselt siseturu nõrkus, siis 2009. aastal süvenes langus eelkõige madala välisnõudluse tõttu metallitööstuse toodetele. See kahandas järsult metallitoorme importi.

2009. aastal oli Euroopa Liidu osatähtsus Eesti kogu-impordis 80%, jäädes aastatagusele tasemele. Suurest osatähtsusest tingituna kahanes impordi maht EL-i siseturult samuti kogu impordiga ühes tempos. Sissevedu SRÜ riikidest oli veelgi suuremas languses (-40%). NAFTA riikidest toodi Eestisse veerandi võrra vähem kaupu kui aasta varem. Ainult EFTA riigid suutsid hoida oma eksporti 2008. aasta tasemel. Seda toetas impordi tugev kasv Norrast ja Islandilt.

Sarnaselt ekspordiga oli 2009. aastal jätkuvalt Eesti tähtsaim impordipartner Soome. Kiire hüppe tegi aga Leedu, tõustes viiendalt kohalt teiseks. Ka Läti liikus koha võrra kõrgemale, kolmandaks. Varasematel aastatel pidevalt esikolmikus püsinud Saksamaa ja Rootsi langesid neljandale ja kuuendale kohale, viiendaks jäi Venemaa. Import Saksamaalt ja Rootsist vähenes aastaga peaaegu poole võrra, Venemaa osas ulatus langus veerandini.

Import Soomest kahanes 2008. aastaga võrreldes 31%. Kõige kiiremini kukkus autode sissevedu (2,5 korda). Metalle ja metalltooteid toodi sisse poole vähem ning masinate ja seadmete import kahanes peaaegu 40%. Ainsana näitas suurt kasvu (2 korda) mineraalsete kütuste sissevedu Soomest. Kuna import langes 2009. aastal ekspordist oluliselt kiiremini, suurenes kaubavahetuse ülejääk Soomega eelneva aastaga võrreldes kaheksa korda (2,3 mld kroonini).

Leedu kiire tõusu taga ei olnud impordi mahu kasv, vaid langustempo jäi teiste lähiriikidega võrreldes märgatavalt väiksemaks (-18%). Kogu impordiga ühe palju kahanes suurima osatähtsusega naftasaaduste (55%) sissevedu Leedust. Samas kahe teise olulisema kaubagrupi – keemiatoodete ning valmistoidukaupade ja jookide – import kasvas ligikaudu kümnendiku võrra.

Import Lätist oli 23% võrra väiksem kui 2008. aastal. Samas suurusjärgus vähenes kõigi kolme tähtsama kaubagrupi (mineraalsete kütuste, masinate ja seadmete ning tekstiili ja tekstiiltoodete) sissevedu. Kasvu näitas vaid väiksema osatähtsusega taimsete toodete ja mööbli import.

2010. aastal pöördub prognooside kohaselt ka import tõusule. Kuigi sisenõudlus on endiselt madalseisus, toetab kasvu eksportkaupade valmistamiseks vajalike pooltoodete ja materjalide sissevedu. Samas jääb impordi kasv ekspordi kasvust madalamaks. Märtsikuus olid EKI ekspertide ootused impordi

arengu osas lähemal kuuel kuul samuti pessimistlikumad. Veidi üle poolte ekspertidest prognoosis impordi mahu kasvu, 42% hinnangul jääb maht samaks ja 5% ekspertidest ootas mahu langust.

0 5 10 15 20 25

Transpordivahendid

Valmistoidukaubad ja joogid

Metallid ja -tooted

Keemiatooted

Masinad ja seadmed

Mineraalsed tooted


%

Import kaubarühmiti

2009 2008

0 4 8 12 16

Rootsi

Venemaa

Saksamaa

Läti

Leedu

Soome


%

Impordi saatjariigid

2009 2008



14

Töötlev tööstus

Aastatel 2000–2008 liikus töötleva tööstuse tootmismaht pidevalt kasvutrendil, suurenedes kaks korda. Samas püsis hõivatute arv muutumatuna. Globaalne majanduskriis mõjutas aga 2009. aastal tööstussektorit väga tugevalt, mistõttu vähenes järsult ka töötajate arv.

Eesti suuremateks tööstusharudeks on toiduaine- ja puidutööstus. Viimase kümne aastaga on teistest harudest kiiremini arenenud elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine, metallitööstus ning keemiatööstus. Oluline osa toodangust eksporditakse, 2009. aastal realiseeriti üle 60% toodangust välisturgudel. Peamised sihtturud on olnud Soome ja Rootsi, kust pärineb ka suur osa Eesti töötlevasse tööstusse tehtud välisinvesteeringutest.

Järjepidev tehnoloogia uuendamine töötleva tööstuse ettevõtetes on võimaldanud tootlikkust oluliselt parandada, mistõttu on tootmismahtu tõstetud töötajate arvu suurendamata. Kui näiteks 2000. aastal loodi lähinaabri Soome töötlevas tööstuses ühe töötaja kohta üheksa korda rohkem lisandväärtust kui Eestis, siis 2008. aastal oli Eesti ja Soome töötlevas tööstuses tootlikkuse vahe viiekordne. Tootlikkuse tõstmiseks on vaja teha nii investeeringuid kui ka muudatusi töökorralduses ja tööstusharude struktuuris. Hõivatute arv tööstuses tulevikus pigem langeb, kuigi mõningates tööstusharudes on oodata ka töökohtade loomist.

2009. aastal tegutses Eestis ligi 5500 ettevõtet, mis põhitegevusala järgi kuulusid töötlevasse tööstusesse. Nendest oli enam kui saja töötajaga ettevõtteid alla 300, kolmveerand ettevõtetest annavad tööd vähem kui 20-le inimesele. Töötajate arvult suuremad töötleva tööstuse ettevõtted olid 2009. aasta lõpu seisuga juhtmeköidiste valmistaja PKC Eesti AS, AS Rakvere Lihakombinaat ja elektriseadmete tootja ABB AS. Suure tööhõivega ettevõtete hulka kuuluvad ka laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern AS BLRT Grupp, tekstiilitootja Kreenholmi Valduse AS ning turvavööde valmistaja AS Norma.

Töötleva tööstuse tootmismahud jäid 2009. aastal nii sise- kui ka välisnõudluse languse tõttu tugevalt alla eelneva aasta tasemele. Sellest tingituna jätkus 2008. aasta lõpus alanud töötajate koondamiste laine ning vähendati töötunde, kärbiti palkasid ning investeeringuid. Samas võis alates II kvartalist märgata positiivsemaid arenguid, kuid kriisiga kaotatud toomismahust suudeti vaid väike osa tagasi võita.

I kvartalis 2009 jätkus töötlevas tööstuses tootmis-mahtude kiire langus, misjärel olukord stabiliseerus ning iga järgneva kvartaliga kasvas tootmismaht mõne protsendi võrra. Aasta kokkuvõttes oli tootmismaht siiski 28% madalam kui aasta varem ehk kukuti 2003. aasta tasemele. Euroopa Liidu riikidest tabas Eestit kõige suurem tagasilöök. Osaliselt oli see tingitud sellest, et ka Eesti olulisemate kaubandus-partnerite Soome ja Rootsi, kelle allhankevõrgustikega on Eesti tihedalt seotud, tootmismahud kukkusid väga palju. Aasta alguse madalseisuga võrreldes tõusid töötleva tööstuse tootmismahud IV kvartaliks ligi kümnendiku võrra, kuid tootmise tipptasemest jäädi siiski veel kolmandiku võrra maha.

Müük vähenes võrdselt nii sise- kui ka välisturul. Samas võis aasta teisel poolel eelkõige ekspordis täheldada mõningast taastumist. IV kvartalis ulatus ekspordi osatähtsus müügis ligi 63%-ni, mis on töötleva tööstuse läbi aja kõrgeim näitaja. Ekspordi osatähtsuse tõusutrend iseloomustas peaaegu kõiki tööstusharusid.

Tootmismahud langesid enamikes harudes mitu-kümmend protsenti. Nõudluse langus oli tagasi-hoidlikum toiduainetööstuses, elektroonika- ja optika-seadmete tootmises ning farmaatsiatoodete tootmises, kus tootmismahud vähenesid alla 10%. Samas keemiatoodete ja ehitusmaterjalide tootmises ning

14,5

60,8

19,1

91,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Ekspordi osatähtsus

müügis

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse

palka

%%


Sektori osatähtsus majanduses

-40

-30

-20

-10

0

10

20

0

20

40

60

80

100

120

140

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

Keemia-tööstus

9%

Puidu-tööstus

13%

Muud tööstus-harud17%

Kummi- ja plasti-tööstus

4%

Tekstiili-tööstus

4% Toidu-ainetööstus

22%Ehitus-

materjalide tööstus

4%

Metalli-tööstus

10%Mööbli-tööstus

4%Aparaadi-tööstus

13%

Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis




15

masinatööstuses kukkus tootmine 2008. aastaga võrreldes ligi poole võrra. Kui toiduainete tootmine on suunatud rohkem siseturule ning ehitusmaterjalide puhul jaguneb müük ekspordi ja siseturu vahel pooleks, siis teiste mainitud harude toodangust valdav enamus eksporditakse ning seega mõjutas nende käekäiku peamiselt välisturgude nõudlus. Müük siseturule kukkus enamikes harudes rohkem kui eksport.

Nõudluse vähenemine tõi kaasa mitmete tootmis-sisendite odavnemise ja kulude kokkuhoiu, mis oma-korda kajastus tootjahindade languses. Samas tähendas see, et ka müügitulu vähenes enamikes tööstusharudes tootmise langusest rohkem. Kõige suuremad hinnalangused toimusid mitmes toiduaine-tööstuse allharus (näiteks piimatööstus), mida teisalt iseloomustasid kõrgeimad hinnatõusud 2008. aastal. Ligi kümnendiku võrra alanesid hinnad metalli-tööstuses, teistes harudes jäid hinnamuutused üldiselt mõne protsendi piiresse. Tootjahinnad tõusid vaid mõnedes tööstusharudes (näiteks keemiatööstus, elektriseadmete tootmine). Aasta viimastel kuudel võis aga täheldada taas väikest survet hindade tõusuks, mis tulenes nõudluse mõningasest taastumisest, ka kallinesid aasta teisel poolel mitmed imporditud toorained (nafta, puit, metallid).

Järsk nõudluse langus tõi töötlevas tööstuses kaasa olulise töötajate arvu vähendamise. Aastaga kadus iga kuues töökoht. Lisaks kasutasid ettevõtted vähendatud tööaega, mistõttu töötundide arv vähenes ligi viiendiku võrra. Hõivatute arv langes 2009. aastal kõige enam ehitusmaterjalide tootmises, rõiva- ja tekstiilitööstuses, puidutööstuses, transpordivahendite tootmises, kummi- ja plastitööstuses. Nendes harudes vähenes töökohtade arv viiendiku võrra või rohkem, enamikes tööstusharudes ületas langus 10% piiri. Üksikutes harudes kasvas töötajate arv siiski ka majanduskriisi kiuste, näiteks elektriseadmete tootmises kümnendiku võrra.

Aasta lõpus töökohtade arvu langus peatus, töö-tundide arv aga suurenes mitmeski tööstusharus. See koos tootmismahtude kasvuga annab alust loota, et tööstussektoris toimunud kohandumised on suures osas juba tehtud ning töökohtade arv enam ei lange. Aasta teisel poolel stabiliseerusid ka palgad: IV kvartalis oli tööstussektori palgatase vaid 1% madalam kui 2008. aasta samal ajal. Aasta kokkuvõttes langes keskmine palk töötlevas tööstuses 4%.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

020406080

100120140160

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veatuhat


Hõivatute arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal

Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal

Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala)

-10

-5

0

5

10

15

20

25

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% vea


Keskmine brutokuupalk

Keskmine palk (krooni)

-20

-15

-10

-5

0

5

05

10152025303540

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamld EEK


Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0123456789

10

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamld EEK


Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)



16

Kokkuhoiumeetmed viisid märkimisväärsele kulude kärpimisele, kuid müügitulu langust ei suudetud siiski täielikult kompenseerida. Tööstusettevõtete kasumid olid 2009. aastal 60% madalamad kui aasta varem. Enamik tööstusharudest suutis aasta lõpetada tervikuna kasumis, suuremasse miinusesse jäi ehitus-materjalide tootmine. Sarnaselt tootmisaktiivsusele jäi ettevõtete majandus- ning tootlikkusnäitajate madal-punkt I kvartalisse, sealt edasi olukord paranes. IV kvartalis ületas tööstusettevõtete kogukasum aastatagust taset, mis oli küll juba majanduskriisist tulenevalt tavapärasest madalam võrdlusbaas. Aasta edenedes kasvas pidevalt tööjõu tootlikkus, kuid kriisieelsele tasemele see veel ei jõudnud. Aasta kokkuvõttes jäi müügitulu töötajate, töötundide, töö- ja kogukulude kohta 2008. aasta tasemele mõne protsendi võrra alla, lisandväärtuse põhised tootlikkuse näitajad aga langesid suurusjärgus 10–15%.

Madal nõudlus ning raskused laenude saamisel tõid teist aastat järjest kaasa investeeringute vähenemise. 2008. aastaga võrreldes investeerisid töötleva tööstuse ettevõtted materiaalsesse põhivarasse 30% vähem. Investeeringud langesid peaaegu kõigi tööstusharude ning investeerimisvaldkondade lõikes. Üle poole investeeringutest läks masinate ja seadmete ning inventari soetamiseks, kolmandik suunati hoonetesse ja rajatistesse. II poolaastal võis siiski täheldada investeerimisaktiivsuse mõningast suurenemist – materiaalsesse põhivarasse paigutatud summad

ulatusid 6–7%-ni müügikäibest, mis ei jäänud oluliselt maha tavapärasest tasemest.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal paranes 2009. aasta teisel poolel sarnaselt mitmetele majandusnäitajatele ka ettevõtjate kindlustunne, 2010. aasta alguses aga oli positiivseid arvamusi veelgi rohkem. Tellimusi oli siiski tavapärasest tunduvalt vähem ning aasta jooksul hinnangud oluliselt ei paranenud. Samas võis 2010. aasta esimestel kuudel märgata hinnangute paranemist ekspordi osas. Tootmisvõimsustest oli rakendatud keskmiselt 60%, nõudluse kõrgperioodil ulatus see näitaja 80%-ni.

Ettevõtete peamiseks probleemiks toodangu mahu suurendamisel oli madal nõudlus. Kasvas ka finants-probleeme maininud ettevõtete osatähtsus, kuid aasta teisel poolel see teema mõnevõrra taandus. Mujal maailmas oodatakse 2010. aastal nõudluse mõõdukat kasvu, nii prognoosisid ka Eesti ettevõtjad 2010. aasta alguses tootmise mahu suurenemist. Vajadust täiendava tööjõu järele veel ei nähtud, kuigi tasapisi suurenes ettevõtete osatähtsus, kes kavatsesid uusi töötajaid palgata. Kui 2009. aastal oli selge surve müügihindade alandamisele, siis ka selles osas on toimunud muutused. Kõik eeltoodu ning ettevõtjate hinnangul paranenud konkurentsivõime lubavad 2010. aastal oodata tööstussektori jaoks positiivsemaid arenguid, seda eelkõige ekspordi osas. Kuigi eeldatavalt tootmise maht paljudes tööstusharudes kasvab, tekib uusi töökohti tagasihoidlikult.



17



18

Toiduainete ja jookide tootmine

Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti suurim tööstusharu, mis on põhitegevusalaks ligi 400 ettevõttele. Ekspordi osatähtsus on tõusnud enam kui veerandini müügist, kuid peamise turuna on säilinud siseturg. Tööd annab toiduainete ja jookide tootmine 14 600 inimesele. Hõivatute arvu vähenemine viimastel aastatel on tulnud tootmise efektiivsuse suurenemisest.

Toiduainetööstuse ettevõtted paigutuvad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, mõnevõrra väiksemad on Atria kontsern (AS Wõro Kommerts, AS Vastse-Kuuste Lihatööstus) ning AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on AS Leibur, Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar. Suuremate toiduainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja piimandusühistu E-Piim. Suurim kalatöötleja on AS Paljassaare Kalatööstus, mis tegutseb Harjumaal.

Konkurents Eesti toiduainete turul on muutunud iga aastaga tihedamaks. Mitmed ettevõtted on läinud väliskapitali kätte ning samuti on turuosa suurendanud ettevõtted lähiriikidest. Majanduslangus on ka selles sektoris sundinud ettevõtteid tegevust optimeerima ning üha enam välisturgudele vaatama. Järgnevatel aastatel on oodata töötajate arvu stabiliseerumist ja ekspordi osatähtsuse suurenemist.

Toiduainete ja jookide tootmises toimus 2009. aastal sarnaselt ülejäänud majandusega oluline tagasiminek. Müügimahud langesid aastaga enam kui kümnendiku võrra. Ühtviisi nõrgad olid nii siseturg kui ka eksport.

Toiduainetetööstust puudutas majanduskriis mõnevõrra vähem kui teisi töötleva tööstuse harusid. Kuigi tegu on suuresti siseturule suunatud sektoriga, pääseti kergemalt, kuna tegu on esmatarbekaupadega. Samuti aitas tootmismahtude langust pidurdada tootjahindade langus.

Sektorile mõjus toetavalt ka mitmete sisendite hinnalangus. 2009. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind 29% madalam aasta varasemast. Samuti vähenesid kulud tööjõule ja energiale. Eriti raske oli esimene poolaasta, kuhu langes ka majanduslanguse kõige raskem faas. Teisel poolaastal hakati juba oludega kohanema ja müüginumbrid paranesid.

Toiduainete tööstuses läheb ekspordiks veidi enam kui veerand toodangust. Suurema osa moodustavad ekspordis joogid (30%) ja piimatooted (26%). 2009. aastal vähenes eksport enamiku olulisemate sihtriikide lõikes. Venemaa ja Läti suunal kahanesid mahud isegi enam kui neljandiku võrra. Samas suurenes eksport Rootsi ligi kolmandiku, jõudes 0,2 miljardi kroonini.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piima-tootmisele kujunes 2009. aasta küllaltki keeruliseks. Tootmismahud püsivhindades näitasid küll mõningast kasvu, kuid ettevõtete müügitulu langes enam kui viiendiku võrra. Samas õnnestus ettevõtetel müügimahtude langus kompenseerida toormehinna langusega. Piimatoodete suurimaks välisturuks tõusis 2009. aastal Venemaa. Esikoha loovutas Soome, kuhu mahud kahanesid ligi kolmandiku võrra. Kokku langes piimatööstuses eksport ligi 13%. Suurima osatähtsusega on sektori ekspordis juust ja kohupiim, andes müügimahtudest pea kaks viiendikku.

Toiduainetööstuse sektoris pidas majanduskriisile kõige paremini vastu lihatööstus. Hoolimata

2,48,7

29,6

11,4

90,0

0

20

40

60

80

100

Osatähtsus lisand-

väärtuses

Osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis

Ekspordi osatähtsus

müügis

Osatähtsus töötleva tööstuse hõives

Suhe keskmi-

sesse palka

%


Sektori osakaal majanduses

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

16 000

18 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


Liha-tööstus

20%

Kala-tööstus

8%

Piima-tööstus

26%Valmis-looma-sööda

tööstus2%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine9%

Jookide tootmine

17%

Ülejäänud 15%

Puu- ja köögivilja

töötlemine ja

säilitamine3%

Allharude müügi osatähtsus




19

raskustest suutsid lihatööstusettevõtted müügitulu 2009. aastal koguni paari protsendipunkti võrra suurendada. Samas kahanesid tootmismahud veidi enam kui kümnendiku võrra. Suurem negatiivne mõju tuli müügist siseturule, eksport kahanes oluliselt aeglasemas tempos. Tootjahindade langust pidurdas asjaolu, et tooraine hinnad langesid erinevalt teistest toiduainetööstuse sektoritest väga vähe. Ühe peamise tooraine sealiha kokkuostuhind kukkus aastaga 3,7%. Suuremateks eksporditurgudeks olid lihatööstustele Läti, Leedu ja Venemaa.

Joogitööstuses kahanes müük 2009. aastal veidi vähem kui kümnendiku võrra. Samas oli see üks väheseid sektoreid, kus siseturg oli tugevam. Müük välisturgudele langes ligi viiendiku. Üldises plaanis paistab joogitööstus silma uuenduslikkusega. 2008. aasta uuringu põhjal oli sektoris 76% ettevõtetest tulnud eelneva kolme aasta jooksul turule oluliselt täiustatud kauba või teenusega. Tiheda konkurentsi tõttu muutub uuenduslikkus ka tulevikus järjest olulisemaks.

Ekspordis oli jätkuvalt olulisimaks partneriks Venemaa, kuhu läks ligi kaks kolmandikku joogitööstuse ekspordist, järgnesid Läti ja Leedu. Kõigis neis suundades toimus ekspordi vähenemine. Paremini läks Põhjamaades, Soome suudeti jooke müüa isegi mõnevõrra rohkem kui aasta varem.

Pagari ja makaronitoodete valmistajatel kahanes müük 2009. aastal enam kui kümnendiku võrra. Samas müügitulu vähenes kiiremini kui kogukulud ning ettevõtete puhaskasum langes aastaga enam kui viiendiku võrra. Ekspordi osakaal on sektoril veidi enam kui 5%, mistõttu ollakse suures sõltuvuses siseturu arengutest.

Kalatööstuse müük langes 2009. aastal kümnendiku võrra. Samas suurusjärgus kahanes ka eksport, mis moodustab sektori müügist kolm neljandikku. Kuigi müügitulu mõnevõrra vähenes, suudeti kulusid kärpida kiiremas tempos. Seetõttu kasvas tööviljakus hõivatu kohta ligi viiendiku. Samuti suudeti rohkem kui poole võrra kasvatada kasumit. Peamiseks välisturuks on kalatööstuse jaoks kerkinud Ukraina asemel Venemaa, kuhu müüdi ligi veerand toodangust.

0% 10% 20% 30%

Venemaa

Läti

Soome

Leedu

Ukraina

Saksamaa

Ekspordi sihtriigid

2009 2008


Piima-tooted26%

Lihatooted9%

Joogid30%

Kala-tooted15%

Muud tooted20%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubadAllikas: Eesti Statistikaamet

Liha-tööstus

20%

Kala-tööstus

12%

Piima-tööstus

15%

Valmis-looma-sööda

tööstus1%

Muude toidu-ainete

tootmine16%

Joogi-tööstus

12%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine24%

Allharude osatähtsus tööhõives


-15

-10

-5

0

5

10

15

20

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 00020 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea


Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv



Palga muutus (parem skaala)



20

Tööhõive aeglane kahanemine toiduainete ja jookide tootmises jätkus. Müügimahtude langus ja efektiivsuse kasvatamiseks tehtud investeeringud tõid kaasa hõivatute arvu 10%-lise vähenemise. Samas keskmine palk jäi sektoris eelneva aastaga samale tasemele.

Töötlevas tööstuses on toiduainete ja jookide tootjad jätkuvalt suurimad investeerijad, tehes ligi 19% ettevõtete koguinvesteeringutest. Seejuures langesid investeeringute üldmahud aastaga enam kui kolmandiku võrra. Ligi 63% investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 2010. aasta alguses tulevikku oluliselt positiivsemalt kui aasta varem. Samuti oli tootmisvõimsuste rakendatuse tase aastatagusega võrreldes mõne protsendipunkti võrra kõrgem. Suuremat kasvu oodatakse välisturgudelt. Ligi pooled vastanud ettevõtetest ootasid järgnevatel kuudel eksporttellimuste suurenemist.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







21



22

Tekstiilitootmine

Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab veidi vähem kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on tööstusharu müük hakanud vähenema ja jõudnud kaheksa aasta taguse tasemeni. Töötajate arv on sama ajaga langenud enam kui kaks korda.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Toom Tekstiil ja Hilding Anders Baltic AS, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS. Suuremate hulka kuulub jätkuvalt ka Kreenholmi Valduse Aktsiaselts.

Sektoris on toimunud tugev kohandumine uute oludega ning järele on jäänud tugevamad ettevõtted, kes suudavad panustada tootearendusse ning konkureerida välisturgudel. Järgnevatel aastatel on oodata pigem stabiliseerumist ning laienemist uutele turgudele.

Tekstiilitööstuse tootmismaht langes 2009. aastal enam kui 13%. Jätkus töötajate arvu kiire vähenemine, samuti kahanesid ekspordimahud.

Tekstiilitööstuses toimus kohandumine mõnevõrra varem kui mujal ning suuremad koondamised jäid 2008. aastasse. Olgugi, et keeruline oli ka 2009. aastal, on mitmed ettevõtted olukorraga edukalt toime tulnud.

Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 2009. aastal kasvas see veelgi, jõudes 86%-ni. Seetõttu on sektori jaoks oluline välisturgude taastumine. Samuti on tähtis enda konkurentsivõime tõstmine. Positiivne on, et tekstiilitööstuses on tehnoloogiliselt innovatiivseid ettevõtteid Eesti keskmisest rohkem. Uuendus-meelsus tagab sektorile edu ka tulevikus.

Tekstiilitööstuse toodangu ekspordist läheb üle poole Soome ja Rootsi. Seejuures suurenes 2009. aastal Soome osatähtsus enam kui 30%-le. Samas üldmahud siiski vähenesid, Rootsi suunal isegi enam kui veerandi võrra. Jätkuvalt suureneb ekspordis tekkide ja patjade osakaal, mis on jõudnud juba rohkem kui 60%-ni. Ligi viiendik tekkidest ja patjadest läheb Rootsi. Samas on aastaga mõnevõrra vähenenud Soome ja Prantsusmaa osatähtsus vastava kabagrupi ekspordis.

Töötajate arv langes 2009. aastal jätkuvalt kiires tempos. Aastaga vähenes hõivatute hulk sektoris viiendiku võrra, mis oli küll veidi vähem kui aasta tagasi. Samas õnnestus kulusid kärpida suhteliselt edukalt, mistõttu tootlikkuse näitajad hõivatu kohta isegi paranesid. Siiski põhjustas mahtude kahanemine kasumi languse ja kogu lisandväärtus kukkus samuti. 2009. aastal oli tekstiilitööstus üks väheseid harusid, kus keskmine palk kasvas. Eelmise aastaga võrreldes suudeti palkasid suurendada paari protsendi võrra. Sellegi poolest ulatus keskmine palk sektoris vaid veidi enam kui kahe kolmandikuni riigi keskmisest.

Investeeringute maht tekstiilitööstuses jäi 2009. aastal eelneva aastaga sarnasele tasemele, ulatudes 100 miljoni kroonini. Rahapaigutused uutesse masinatesse ja seadmetesse kahanesid ligi kahe kolmandiku võrra. Samas suurenesid olulisel määral investeeringud hoonete ja rajatiste soetamisse.

0,5 5,4

86,3

4,7

70,5

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsus lisand-

väärtuses

Osa-tähtsus töötleva tööstuse ekspordis

Ekspordi osa-

tähtsus müügis

Osa-tähtsus töötleva tööstuse hõives

Suhe keskmi-

sesse palka

%%



0% 10% 20% 30% 40%

Soome

Rootsi

Saksamaa

Venemaa

Norra

Tsehhimaa

Ekspordi sihtriigid

2009 2008


-20

-15

-10

-5

0

5

10

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

4 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport




23

Tekstiilitööstuse ettevõtete prognoosid olid 2010. aasta teise kvartali algul lähemate kuude suhtes võrdlemisi positiivsed. Töötajate arvu ei plaaninud vähendada ükski ettevõte. Samuti oli viimaste kvartalite kõrgeimal tasemel tootmisvõimsuste kasutamise tase, ulatudes 69%-ni. Siiski peeti peamiseks laienemist takistavaks teguriks nõudluse vähesust.

Muud tekstiilist valmis-tooted13%

Puuvillane riie3%

Vaibad ja muud

tekstiil-põranda-

katted6%

Tekid ja padjad60%

Muud tekstiil-tooted18%



-60

-30

0

30

60

0

100

200

300

400

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





-25-20-15-10-50510152025

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-25

-20

-15

-10

-5

0

5

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud





24

Rõivatootmine

Rõivatööstust on viimastel aastatel tabanud mitmed tagasilöögid. Tootmismahud on jätkanud vähenemist ja samuti on kahanenud töötajate arv. Raske oli ennegi, kuid nüüd on majanduskriis veelgi tugevamat mõju avaldanud. Eriti on andnud tunda välisturgude nõrkus, kuna sektori toodangust enam kui kaks kolmandikku müüakse piiri taha. Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on AS Baltika ja AS Silvano Fashion Group Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.

Majanduskriisi tingimustes oli rõivatööstus üks haavatavamaid tööstusharusid. Kuna tegu pole esmatarbekaupadega, on nende pealt lihtsam säästa. Samas teeb Eesti tootjatel konkurentsis püsimise raskeks pidev tootmiskulude tõus, mida on peamiselt vedanud palkade kasv. Seetõttu on toimunud üleminek allhanke pealt oma kaubamärkide arendamisele. Pikas perspektiivis on tegu kindlasti õigete arengutega, kuid töö tulemused võivad ilmnema hakata alles aastate pärast. Järgnevatel aastatel on sektoris oodata stabiliseerumist, mahtude kasv muutub tõenäolisemaks peale kriisi lõppu, kui arendustööd on hakanud vilja kandma.

2009. aasta oli rõivatööstuse jaoks keeruline, kahanes nii müük kui ka tootmine. Jätkus töötajate arvu ning investeeringute vähenemine.

Rõivatööstuse tootmismahud vähenesid 2009. aastal püsivhindades ligi kolmandiku võrra. Müük jooksevhindades kahanes mõne protsendipunkti võrra vähem. Kõige keerulisem oli olukord siseturul, kuid ka eksport vähenes enam kui veerandi võrra.

Üldine kriis on rõivatööstuse ettevõtteid mõjutanud olulisel määral. Lisaks tavarõivaste segmentidele on müügitulu vähenenud ka töörõivaste tootjatel ja teistel rohkem spetsialiseerunud ettevõtetel. Samuti väheneb odava allhanke osatähtsus, kuna palgakulude vähenemine ei ole lubanud Aasia riikidega konkurentsis püsida.

Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Seejuures vähenes eksport peamiste sihtriikide lõikes suhteliselt ühtlases tempos. Suurimateks turgudeks olid 2009. aastal Soome ja Rootsi, kuhu viidi vastavalt 40% ja 27% toodangust. Endiselt oldi raskustes Venemaa turul, kuhu suudeti eksportida enam kui kolmandiku võrra vähem kaupa kui aasta varem. Suurematest gruppidest kahanes naiste pealisriiete (kostüümid, kleidid, jakid jm) eksport rohkem kui viiendiku võrra. Samas suurenes mõne protsendi võrra naiste üleriiete (mantlid, joped jm) eksport. T-särkide eksport kukkus aastaga aga ligi kaks korda.

Kui 2008. aasta osutus sektorile tööhõive seisukohalt suhteliselt stabiilseks, siis 2009. aastal vähenes hõivatute arv veerandi võrra. Sektori seisukohalt oli tegu vägagi tõsise muudatusega. Samas ei olnud see kulude kärpimiseks piisav ja tootlikkuse suhtarvud läksid samuti langusesse. Kogukasumi osatähtsus müügitulus kahanes koguni kümnendiku võrra. Hoolimata suurest töötajate arvu vähenemisest kukkusid ka palgad – aasta varasemaga võrreldes vähenes keskmine brutopalk enam kui 8%.

Investeerimisaktiivsus on rõivatööstuses langenud äärmiselt madalale tasemele. 2009. aastal paigutati materiaalsesse põhivarasse vaid veidi üle 30 miljoni krooni. Sellega ollakse töötleva tööstuse harude seas viimaste hulgas. Järgnevatel aastatel võib madal

0,4 2,0

68,0

7,5

53,3

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka

%%



-80

-60

-40

-20

0

20

40

0

20

40

60

80

100

120

140

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





-40

-30

-20

-10

0

10

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport




25

investeerimisaktiivsus hakata sektori arengut pärssima.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2010. aasta esimeses pooles lähituleviku suhtes optimistlikumad kui aasta varem. Küsitletud ettevõtetest ükski ei plaaninud järgnevate kuude jooksul töötajate arvu vähendada. Positiivsust lisab, et tootmisvõimsuste rakendamise tase oli tööstuseharude keskmisest oluliselt kõrgem, ulatudes 88%-ni.

0% 20% 40% 60%

Soome

Rootsi

Norra

Läti

Saksamaa

Leedu

Ekspordi sihtriigid

2009 2008


Meeste-rõivad30%

Naiste-rõivad38%

Meeste töörõivad

5%

T-särgid ja alussärgid

4%

Muud tooted23%



-30-25-20-15-10-505101520

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud





26

Gunnar Kraft: 2010. aastal väheneb Eesti rõivatööstuses nii müügimaht kui ka tootjate arv

ASi Sangar juhatuse esimees Gunnar Kraft leiab, et ehkki suurtes ja traditsioonilise majandusega riikides on kõrge kvaliteediga toodete turg taas tõusmas, ei ole Eesti rõivatööstuse jaoks enne 2010. aasta lõppu nõudluse taastumist oodata.

Milline oli 2009. aasta Sangari jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?

Võib öelda, et 2009 oli Sangari jaoks suur korrastumise aasta. Turulangusele reageerimise ja kliendibaasi korrastamise kõrval sai üle vaadatud Sangari brändiarhitektuur, turule toodud esinduskollektsioon Sangar EXECUTIVE, uuendatud Sangari korporatiivne imago (mis pälvis ka Kuldmuna konkursi kõrgeima auhinna) ning Tartus ja Pärnus laienes meie uue kontseptsiooniga kauplusekett. Positiivse poole pealt võib välja tuua veel Sangari kaubamärgi tükilise müügikasvu Eestis ning vormiklientide arvu suurenemise. Negatiivse poole pealt peame tunnistama oodatust suuremat käibelangust eksportturgudel (nii allhanke kui ka oma kaubamärgi osas) ja riigihangete mahu vähenemist.

Kas 2009 oli kriisi jätkumise või sellest väljatulemise aasta?

Aasta esimesel poolel tegelesime aktiivselt kuludega ja ettevõtte reorganiseerimisega, mille tulemusena lõpetasime aasta plusspoolel. Siiski näeme, et nõudluse kasv ei taastu enne käesoleva aasta lõppu. Oma pikaajaliste allhankepartnerite kogemusest näeme, et nõudlus kõrge kvaliteediga toodete järele on hakanud suurtes traditsioonilise majandusega riikides kasvama.

Millised olid rõivatööstuses tegutsevaid ettevõtteid puudutanud olulisemad arengud 2009. aastal?

Majanduslangus ja nõudluse vähenemine on kindlasti peamised rõivatööstuseid puudutanud tegurid. Kriisiolukord sunnib täna Eesti rõivatööstusettevõtteid leidma veelgi agaramalt argumente, mis annaksid neile eristumiseelise odavama tootmiskuluga riikide ees.

Kuidas on Sangarit mõjutanud muutused tööjõuturul?

Muutused tööjõuturul on tõstnud töötajate motiveeritust võrreldes majanduse kasvuaastatega. Siiski tuleb tõdeda, et turul ei ole piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga spetsialiste-oskustöölisi.

Foto: erakogu

Millised väljakutsed ootavad rõivatööstust ees aastatel 2010 ja 2011?

2010. aastal väheneb sektori müügimaht ja tootjate arv. Edukad saavad olla ettevõtted, kes suudavad oma toote-teenusega sihtturgudel eristuda. Sangari eelistena näeme oskust toota maailmaklassi kvaliteediga särke ning kiiret ja paindlikku tootmist ja logistikat, lähtudes meie praeguste ja uute klientide vajadustest.

Millised on Sangari eesmärgid ja plaanid käesolevaks aastaks?

Koduturul on plaanis jätkata 2009. aastal alustatut – Sangari kui kvaliteet-särgibrändi ja -kaupluseketi arendamist. Eesmärk on avada vähemalt kaks uut kauplust Tallinnas. Üks peamisi eesmärke on ekspordimahu kasvatamine. Suurima ekspordiartiklina näeme mõõdusärgi teenust. Loodame, et suureneb riigihangete osatähtsus vormisärkide müügis. Allhanke osas näeme mahtude vähenemist.



27



28

Puidutöötlemine

Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb üle tuhande ettevõtte, kus on hõivatud enam kui 16 000 inimest. Vahepeal kiiresti kasvanud tootmismahud on läinud langusesse ning 2009. aastal jäid need 2001. aasta tasemele. Samuti on vähikäiku teinud töötajate arv, langedes viimase kümne aasta madalaimale tasemele.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enam töötajaid on hõivatud saematerjali tootvas Stora Enso AS-is ning puitlaast- ja puitkiudplaati tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva ASi Viljandi Aken ja Uks, üheks suuremaks vineeritootjaks on UPM-Kymmene Otepää AS.

Eesti puidutööstus on läbi omandisuhete tihedalt seotud Skandinaavia puidutööstusega. Soome ja Rootsi kontsernidele on Eesti olnud hea võimalus oma tegevuse laiendamiseks kuluefektiivsematesse piirkondadesse. Puidutööstusesse jõudis kriis mõnevõrra varem kui mujale, kuna toodangule on üsna suureks väljundiks ehitussektor. Nüüdseks on toimunud ulatuslik kohandumine ja sektori väljavaated järgnevateks aastateks on muutunud oluliselt positiivsemaks.

Puidutööstuses jätkus 2009. aastal nii tootmismahtude kui ka töötajate arvu langus. Endiselt oli eksport siseturust tugevam, kuigi olulise kukkumise tegid läbi mõlemad.

2009. aastal vähenesid puidutööstuse müügimahud jooksevhindades eelmise aastaga võrreldes veidi enam kui veerandi võrra. Samas kahanes müük koduturule koguni kolmandiku ulatuses. Ekspordi mõnevõrra parem püsimine on sektorile eluliselt oluline, kuna enam kui kaks kolmandikku toodangust müüakse välisturgudele. Eriti keeruline oli aasta esimene pool, teisel poolaastal võis märgata juba mõningast taastumist.

2009. aastal jätkus ka tootjahindade langus, seda küll peamiselt esimesel poolaastal. Aasta teisel poolel hakkas mõju avaldama toormehindade kallinemine, mistõttu aastane langus jäi paari protsendi piiresse. Tootjahindade langust toetas ka tööjõukulude kukkumine enam kui viiendiku võrra. 2010. aastal hakkavad tööjõukuludest rohkem hindu mõjutama energia ning tooraine hinna muutus.

2009. aastal ei olnud sarnaselt eelnevatele aastatele teravaid toormeprobleeme. Samas olid sügiseks varud suhteliselt väikseks kahanenud ning veidi paranenud nõudlus pani toormehinnad tõusma. Välisvarustatuse koha pealt oli positiivne Venemaa puidutollide tõusu edasilükkumine. Nende rakendumise võimalus on endiselt õhus, kuid juba praegused väiksemad tollimaksud näitasid, et investeeringud Venemaa enda puidutööstusesse ei suurene hüppeliselt ning palju toorainet läheb lihtsalt raisku. Võrreldes Soomega on Eesti küll oluliselt vähem Venemaa puidutarnetest sõltuv, kuid sektoril oleks stabiilsuse mõttes hea omada alternatiivseid varustatuse kanaleid.

Puidutööstuse üks probleemidest on kohaliku tooraine vähene kättesaadavus. Erametsaomanikel ei ole olnud motivatsiooni raiete teostamiseks. Ühest küljest kardetakse bürokraatiat, teisalt on tulu väike. Seetõttu on mitmed metsad üle kasvanud ning nendest saadav võimalik tulu hakkab aasta aastalt vähenema. Erametsaomanike passiivsus ei ole ainult Eesti mure. Sama probleemiga võideldakse ka mujal

1,4

14,7

66,7

12,9

90,0

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka

%%



-30-25-20-15-10-50510152025

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 00020 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


-60-50-40-30-20-10010203040

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







29

Euroopa Liidus. Keskmiselt kasutatakse Euroopa Liidus 60% võimalikust puidust. Nõudluse taastudes ennustatakse selle kasvu 79-80%-ni. Peamisteks vedajateks peetakse bioenergeetika kasvu ja suurenevat nõudlust loodussõbralike toodete järele. 2010. aastal valmiv metsanduse arengukava aastani 2020 otsib võimalusi nende probleemide lahendamiseks.

Raskused puidutööstuses iseloomustavad ka teisi meie lähiriike. Mahud on oluliselt kukkunud pea kõikjal Euroopas. Nõudluse jõudmist 2007. aasta tasemeni ei ennustata mitte enne 2011. aastat. Samas 2009. aasta lõpetati mitmetes riikides väga madalate varudega ja eeldused olukorra paranemiseks järgnevatel aastatel on head.

Eesti puidutööstuste toodang läheb kahe kolmandiku ulatuses ekspordiks ning viimastel aastatel on see püsinud tõusutrendil. Geograafiliselt on turupiirkond väga lai, hõlmates 88 riiki. Peamised sihtriigid on siiski Soome ja Rootsi, kuhu viiakse üle kolmekümne protsendi ekspordist.

Puidusektori suurimad ekspordiartiklid on ehitusdetailid (aknad, uksed, liimpuit) ja puitmajad. Aastases võrdluses kukkusid enamike suuremate kaubagruppide ekspordimahud. Puitmajade eksport kahanes ligi kolmandiku võrra, seda suuresti Norra turu nõrkuse tõttu. Samas kasvas spooni eksport enam kui kümnendiku ning puitlaastplaate viidi välja ligi viiendiku võrra rohkem kui aasta varem.

Töötajate arv vähenes puidutööstuses 2009. aastal ettevõtlusstatistika andmetel enam kui 3000 inimese võrra. See on kaasa toonud ka kiire tööjõukulude languse, mistõttu tootlikkuse näitajad on paranenud. Samas aitas töötajate arvu kahandamine hoida palga languse riigi keskmisest väiksemana, samal ajal sektori konkurentsivõimet säilitades.

Põhivarasse tehti 2009. aastal investeeringuid tuntavalt vähem, jäädes enam kui kaks korda alla varasemale aastale. Võrreldes tippaastatega 2006–-2007 on kukkumine isegi peaaegu neljakordne. Ligi pool kapitalimahutustest läks masinatesse ja seadmetesse. Kõige vähem (5%) vähenesid investeeringud arvutitesse ja arvutisüsteemidesse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2010. aasta alguses aasta varasemaga võrreldes muutunud oluliselt optimistlikumaks. Tootmisvõimsused olid rakendatud ligi 80% ulatuses ning ükski ettevõte ei plaaninud töötajate arvu vähendada. Kaks kolmandikku küsitletutest ootas järgnevate kuude jooksul toodangu mahu kasvu.

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veaTöötajate arv ja palgad

Hõivatute arv





Ehitus-detailid (sh

aknad, uksed,

liimpuit)27%

Sae-materjalid

23%

Küttepuit (sh

hakkepuit)13%

Ümarpuit9%

Profilee-ritud puit

7%

Muud tooted21%



0% 10% 20% 30%

Soome

Rootsi

Taani

Saksamaa

Norra

Suurbritannia

Ekspordi sihtriigid

2009 2008


-30

-20

-10

0

10

20

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud





30

Tiit Kolk: Eesti on metsarikas riik ainult paberi peal

ASi Repo Vabrikud juhatuse esimees Tiit Kolk nendib, et puittoodete tootjaid kummitab jätkuvalt toorme nappus – kuigi Eestis oleks metsa nagu küll, siis tegelikult seda ei majandata ning Lõuna-Eesti puidutööstus peab tegutsema Läti puidu peal.

Milline oli 2009. aasta ASi Repo Vabrikud jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?

2009. aasta oli ettevõttele väga raske. Lisaks eksportnõudluse üldisele langusele devalveerusid Repo Vabrikute paljudel sihtturgudel aasta alguses oluliselt rahvusvaluutad. Devalvatsioon blokeeris plaadi ekspordi Poola, Venemaale ja Kesk-Aasia riikidesse.

Aasta keskel tekkis ettevõtte lähedusse üleöö ohtlik toormekonkurent – Eesti Energia AS alustas tehnoloogilise puidu põletamist Narva jaamades, mis tõi kaasa puidu hinna mitmekümneprotsendilise tõusu ja vähendas puidu kättesaadavust Kirde-Eestis.

Meie eesmärgiks oli neis tingimustes kiiresti kohaneda ja ellu jääda. Selleks tuli muuhulgas refinantseerida arvelduskrediit, investeerida tehnoloogiasse ja soojamajandusse 19 miljonit krooni, vähendada kulusid ja tõsta plaadi kvaliteeti. Täitsime kõik need eesmärgid.

Tootmata ja müümata jäi plaadi esialgselt plaanitud maht, põhjuseks puittoorme defitsiit ja selle kõrge hind. See oli ka majandusaasta kahjumi peamiseks põhjuseks.

Millised olid 2009. aastal puidutööstust puudutanud olulisemad arengud?

Saematerjalide tootjad, kes jäid ellu pärast 2007–2008 aastate palgikriisi ja sulgemisi, kasutasid ära ärist väljunute järel vabanenud toormeturu osa ja suurendasid veidi tootmismahtusid. Kuid alates 2009. aasta teisest poolaastast hakkas tootmismahtude kasvu uuesti piirama toormepuudus. Majade ja akende-uste tootjatel oli stabiilselt nõrk aasta. Alates teisest poolaastast elavnes paberipuu nõudlus, mis võimaldas taastada esimesel poolaastal aeglustunud paberipuu ekspordi Soome ja Rootsi. RMK nautis eksklusiivset suuremahulist lepingut Eesti Energiaga ning nende turgu valitsevast seisundist tingitud positiivset majandusefekti tervikuna.

Enim piirab Eesti puidutööstuse arengut passiivsest metsakasutusest tulenev toormenappus ja selle kõrgem hind võrreldes meie naaberriikidega.

Foto: erakogu

Kuidas on mõjutanud muutused tööjõuturul Teie ettevõtet?

Ettevõttel tuli kriisiga kohanemise käigus astuda kiireid samme tööjõukulude piiramiseks ja tööaja vähendamiseks. Kõik need sammud võtsid töötajad vastu arusaamisega, proteste ei järgnenud.

Millised väljakutsed ootavad puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegelevaid ettevõtteid aastatel 2010 ja 2011?

Põhiliseks väljakutseks on endiselt puittoorme kättesaadavus ja hind. Eestis on väga palju metsa, mida üldse ei majandata, mistõttu metsarikas on Eesti riik ainult paberi peal. Kesk- ja Lõuna-Eesti tööstused elavad Läti toorme toel. Põhja-Eesti tööstus aga kiratseb, kuna ümarpuidu import Venemaalt seisab alates 2007. aastast idanaabri seatud formaalsete tõkete taga.

Suurim väljakutse on stabiilse raiemahu, toormevoo ja toormehinna saavutamine. Kui see valdkond töötab stabiilselt, on tootmine ja turustamine nö vormistamise küsimus.

Loodetavasti suudab Keskkonnaministeerium Metsamajanduse uue arengukava koostamise käigus Eesti metsamajandamiselt takistused kõrvaldada.



31

Millised on Repo Vabrikute eesmärgid ja plaanid käesolevaks aastaks?

Suurendada kõrgema hinna ja väärtusega toodete, mööblidetailide ja lamineeritud plaadi osa portfellis. Suurendada Skandinaavia pikaajaliste nn kvaliteetklientide osakaalu pooleni portfelli mahust.



32

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega, kuid viimasel ajal üha väheneva osatähtsusega tööstusharu. Eestis on ligikaudu 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd veidi vähem kui 1500 inimesele. Sajandi algusest peale kiirelt kasvanud tootmismahud on kukkunud tagasi ca 2003. aasta tasemele. Koduturule jääb sektori toodangust vähe, ligi 80% eksporditakse.

Sektori selgroo moodustavad Eestis kaks ettevõtet: ligi miljardikroonise käibega puitmassi tootja AS Estonian Cell ja 0,5 miljardilise käibega paberi ja papi valmistaja "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaselts. Kokku annavad nad üle poole sektori müügitulust. Pärast suhteliselt keerulist 2009. aastat on oodata turuolukorra paranemist. Mõlema ettevõtte toodangu hind on tõusnud ning eksporditurgude taastudes peaks järgnevad perioodid tulema paremad.

2009. aastal läks paberitööstuse toodangu maht kiiresse langusesse. Aastaga vähenes müük ligi kolmandiku võrra, sama suurusjärgu võrra oli väiksem ka eksport.

2009. aasta oli paberitööstustele keeruline. Eriti aasta esimesel poolel valitses eksporditurgudel kehv seis, mis sundis ka mitmeid ettevõtteid tootmise peatama. Samas aasta teisel poolel oli juba märgata mõningast nõudluse taastumist. Samuti jäid tselluloosi madalaimad hinnad 2009. aasta keskele.

Sektor on olnud hädas üle maailma. Nõudlus paberi järele vähenes kriisi ajal kiirelt ning nõudlus taastub aeglaselt. Mõnedel kasutusaladel tõenäoliselt ei jõutagi enam kriisieelsetele tasemetele (trükimeedias kasutatavad paberikogused). Samas suureneb pidevalt paberi taaskasutus, mille toormaterjali hinnad on juba ületanud kriisieelsed tasemed.

Paberitööstuse toodangust läheb 80% ekspordiks. Seejuures ei ole domineerivaid sihtturge, mis aitab ära hoida liigset sõltuvust mõne piirkonna majandus-arengust. Suurima osatähtsusega on Hiina, mis moodustab vaid kümnendiku kogu ekspordist. 2009. aastal toimus suurem kukkumine puitmassi ekspordis Saksamaale, mis langetas Saksamaa esikohalt kolmandale kohale. Puitmassi osatähtsus kogu sektori ekspordis ulatub pooleni. 30% paberitööstuse väljaveost moodustab peamiselt "HORIZON" Tselluloosi ja Paberi Aktsiaseltsi toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp. Mõlema suurema kaubagrupi eksport langes aastaga veidi enam kui viiendiku võrra.

Tööhõive püsis paberitööstuses languses ka 2009. aastal. Hõivatute arv vähenes aastaga 14% võrra, kuid seda peamiselt esimesel poolaastal. Samas ei olnud kulude kärpimine piisav, et tootlikkust hoida ning kogutootlikkus langes aastaga enam kui poole võrra. Seda mõjutas ka Estonian Celli suur kahjum. Palga langus ulatus sektoris paari protsendini, jäädes väiksemaks kui Eestis keskmiselt.

Investeeringud põhivarasse kasvasid paberitööstuses aastaga enam kui kaks korda, ulatudes jälle üle 100 miljoni krooni. 94% investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, mis oli ka kõige kiiremini kasvav investeerimisvaldkond. Tõenäoliselt oli kasvu taga mõni üksik suurem investeering.

Sektori väljavaated järgnevateks aastateks on oluliselt paranenud. Leitud on uusi turge Aasias, mis aitavad kompenseerida mahtude vähenemist Euroopas.

0,3 3,4

79,7

1,5

107,9

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka (p.s.)

%%



-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


0% 10% 20% 30%

Hiina

Prantsusmaa

Saksamaa

Itaalia

Soome

India

Ekspordi sihtriigid

2009 2008




33

-100

-50

0

50

100

150

200

250

0

100

200

300

400

500

600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





Pinna-katteta

jõupaber ja papp31%

Karbid, kastid,

kotid jms. pakendid

5%

Puitmass49%

Ringlusse võetud

paberi- või papi-

jäätmed4%

Muud tooted11%



-20

-10

0

10

20

30

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*


Hõivatute arvKeskmine palk (krooni)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)


-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

100

200

300

400

500

600

700

800

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud





34

Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

Eesti keemiatööstus on olnud tihedalt seotud põlevkivitööstusega, kuid järjest rohkem arendatakse ka teisi keemiatööstuse allharusid. Tootmine liikus kuni 2009. aastani kasvutrendil, samas olulist töötajate arvu suurenemist see kaasa ei toonud. Seega on müügi- ja tootmismahtude kasvu taga paranenud tootlikkus. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli Eesti keemia-tööstuses 2008. aastal suurusjärgus 700 000 krooni, siis näiteks Soomes oli see 2 miljonit krooni.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harju maakonnas. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on Viru Keemia Grupi tütarettevõtted VKG Oil AS (põlevkiviõli tootmine) ja VKG Resins AS (liimvaigud), Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli), ES Sadolin AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), AS Silmet (haruldased metallid), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Genovique Specialties AS (endine Velsicol Eesti AS – bensoehape, naatriumbensoaat), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Nycomed Sefa (ravimid).

Tööjõu tootlikkuse suurendamine võib vähendada nõudlust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine. Teisalt on nafta hinna suur kõikumine suurendanud huvi alternatiivsete kütuste, sh põlevkiviõli vastu, mistõttu on segmendis oodata täiendavate töökohtade loomist.

Nõudluse langus nii sise- kui ka välisturul viis keemiatööstuses6 tootmismahtude ning töötajate arvu vähenemisele, mõnes ettevõttes ka tootmise peatamiseni. Väljavaated 2010. aastaks on siiski positiivsemad, seda eelkõige õlitööstuses.

Keemiatööstuse tootmismaht langes 2009. aastal enam kui kolmandiku võrra. Suurim langus toimus kemikaalide ja keemiatoodete tootmises, kus tootmismaht jäi aastatagusele tasemele ligi kaks korda alla. Suur mõju haru näitajatele oli väetisetootjal Nitrofert, kes madalate maailmaturu hindade tõttu peatas veebruaris tootmise. Samas vähenes oluliselt ka mitmete teiste tähtsamate keemiatoodete tootmine.

Kütteõlisid toodeti aasta varasema ajaga võrreldes viiendiku võrra vähem, kuid aasta lõpus mahud juba suurenesid. Koos nafta hinna tõusuga kasvasid aasta teisel poolel ka õli hinnad. Keemiatööstuse väikseima allharu – ravimitööstuse – tootmismaht püsis üldiste arengute taustal suhteliselt stabiilsena, aastataguse ajaga võrreldes langes toodang 7%.

Müüginäitajad kajastasid suures osas tootmismahtude muutusi. Samas tõusid tootjahinnad keemiatööstuses aastaga keskmiselt 6,5%, seetõttu langesid müügitulud tootmisest mõnevõrra vähem. Ekspordi- ja impordihindades kajastuvate toodete puhul oli valdav siiski surve hindade alanemisele.

2009. aastal kasvas põlevkiviõli eksport koguseliselt poole võrra, kuid madalamate naftahindade tõttu oli ka põlevkiviõli hind madalam ning seetõttu suurenes eksport rahaliselt vähem kui kümnendiku võrra. Siseturu asemel suunati rohkem toodangut välis-riikidesse. Teistest olulisematest keemiatoodetest suurenes vähesel määral mastiksite müük välis-turgudele, muude toodete osas müügitulud üldiselt

6 Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 20) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21).

1,110,3

70,2

4,0

99,4

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka (p.s.)

%%



-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


0 5 10 15 20 25 30

USAValgeveneSaksamaa

LeeduBelgia

SoomeNigeeriaHolland

TaaniUkraina

RootsiLäti

Venemaa

Allikas: Eesti Statistikaamet%

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2009 2008



35

vähenesid. Kõige suuremat mõju avaldas keemia-toodete ekspordile ammoniaagi ja uurea müük, mille väljavedu lõppes märtsis seoses Nitroferdi töö seiskumisega.

2008. aastaga võrreldes eksporditi keemiatooteid rohkem Venemaale, Hollandisse, Taani (põlevkiviõli müügi tõttu) ja Nigeeriasse (aromaatsete süsivesinike segud, seotud välismaiste kütuste mõningase töötlemisega Eestis), vähesel määral ka Soome. Teiste olulisemate eksporditurgude osas toimus tagasiminek. Tugevalt vähenes müük Suurbritanniasse, USAsse, Lätti, Rootsi, Saksamaale ja Belgiasse, seda eelkõige ammoniaagi ja uurea müügi peatumise tõttu.

Hõivatute arv langes keemiatööstuses 2009. aastal 8%. Nii kemikaalide ja keemiatoodete kui ka farmaatsiatoodete tootmises kadus aastaga üle 10% töökohtadest, õlitööstuses aga jäi töötajate arv 2008. aasta tasemele. Suurenes osalise tööaja kasutamine.

Kõigis allharudes langes müügitulu kuludest kiiremini, mistõttu vähenes sektori kogukasum aastatagusega võrreldes ligi neli korda. Suurim tagasilöök tabas kemikaalide ja keemiatoodete tootjaid, aasta alguses oli ka õlitööstus madalate hindade tõttu kahjumis. II poolaastal finantsolukord paranes, samuti tõusis tootlikkus, kuid mitte veel tavapärasele tasemele. Aasta kokkuvõttes langesid keemiatööstuses tööjõu ja kogukulude tootlikkuse indikaatorid mitukümmend protsenti, paremad näitajad iseloomustasid ravimitööstust.

Keemiatööstuse investeeringud vähenesid aastaga veerandi võrra, seda eelkõige kemikaalide ja keemia-toodete tootmise ettevõtete arvel. Üle 80% sektori investeeringutest tegid õlitööstuse ettevõtted ning neis püsisid kapitalimahutused aastatagusel tasemel (VKG ja Eesti Energia Õlitööstuse investeeringud uute õlitehaste rajamisse). Farmaatsiatööstuses aga olid investeeringud viimaste aastate kõrgeimal tasemel (tingitud suuremahulisest maa soetamisest). 60% keemiatööstuse investeeringutest suunati masinatesse, seadmetesse ja inventari.

Ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale olid kogu aasta jooksul üsna pessimistlikud. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal oli enamikul ettevõtetest tellimusi tavapärasest vähem. Lisaks nõudlusele olid keemiatööstuses teravalt üleval ka finantsprobleemid, mida aasta keskel tõi välja viiendik ettevõtjatest. Aasta teisel poolel olukord siiski paranes ning 2010. aasta esimestel kuudel ilmus ettevõtjate hinnangutesse ka positiivsemaid noote: oodati tootmismahtude suurenemist, eksporttellimusi tuli juurde, peaaegu iga kümnes ettevõte kavatses töötajate arvu suurendada. 2010. aastal on oodata suuremat tootmismahtude kasvu eelkõige õlitootmises, aasta keskpaigaks peaks täisvõimsuse saavutama VKG uus õlitehas. Mitmeski teises valdkonnas (näiteks ehituskeemia) olid esialgsed tulemused 2010. aasta alguses aastatagusest paremad, kuid siin mängib rolli ka madal võrdlusbaas.

Värvid, lakid,

mastiksid30%

Väetised4%

Mineraal-kütused, -

õlid38%

Anorgaa-nilised

kemikaalid; haruldaste

muld-metallide ühendid

4%

Orgaani-lised

kemikaalid7%

Muud17%



-10-50510152025

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

18 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-40

-20

0

20

40

60

80

0

200

400

600

800

1 000

1 200

2003 2004 2005 2006 2007* 2008* 2009*

% veamln EEK





-60-50-40-30-20-100102030

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2003 2004 2005 2006 2007* 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud





36

Kummi- ja plasttoodete tootmine

Kummi- ja plastitööstus arenes 21. sajandi esimesel kümnendil üldiselt kiiresti, kuid paaril viimasel aastal on koos majanduskriisiga tootmismahud ning töötajate arv vähenenud. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto, AS Glaskek kontsern (plastaknad), AS Polyform (videokarbid, toiduainetööstuse pakendid), Promens AS, Bladhs Eesti AS (plasttooted autotööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast), Tartumaal ja Ida-Virumaal (ca kümnendik töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal.

Majandusolukorra paranedes on kummi- ja plastitööstuses oodata nõudluse taastumist, ka kaugemad väljavaated on pigem positiivsed. Sektori arengut toetavad tootevaliku laienemine ja suurem pakendite kasutuselevõtt toiduaine-tööstuses. Teisalt on juba toimumas masstootmise väljaliikumine Eestist, seega on perspektiivi eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel. Võrreldes varasemate aastate arengutega on prognoosid edasiseks tööjõu kasvuks siiski tagasihoidlikumad.

2009. aastal langes nõudlus kummi- ja plasti-tööstuse toodangu järele nii sise- kui ka välisturul, aasta lõpus olukord veidi paranes. Tellimuste puuduse tõttu olid ettevõtted sunnitud töökohti vähendama.

Kummi- ja plastitööstuse tootmismaht oli I kvartalis 2009 ligi kaks korda madalam kui aasta varem, sealt edasi hakkas olukord paranema. Aasta kokkuvõttes vähenes tootmine siiski ligi 30%. Hinnasurve tõttu langesid tootjahinnad sektoris keskmiselt 4%. Müük siseturule kukkus enam kui kolmandiku võrra, ekspordi langus oli mõnevõrra tagasihoidlikum. Samas müüdi IV kvartalis välisturgudele juba sama palju toodangut kui aasta varem, kuid 2008. aasta võrdlusbaas oli ka madal.

Aasta kokkuvõttes vähenes kõigi peamiste kauba-gruppide eksport, paljudel juhtudel ulatus langus mitmekümne protsendini. Ka enamike riikide lõikes oli valdav müügi vähenemine, peamistest kaubandus-partneritest suurenes vähesel määral müük vaid Taani.

Nõudluse järsk langus viis kummi- ja plastitööstuses töötajate arvu olulisele vähendamisele. Aastaga kadus sektorist iga viies töökoht. Nõudluse taastumise tõttu IV kvartalis hõivatute arv siiski juba vähesel määral suurenes, samuti kasvas töötundide arv töötaja kohta. Ka palkade langus peatus aasta lõpus, kuid 2008. aastaga võrreldes alanesid palgakulud töötaja kohta tööstusharus keskmiselt 8%. Kulude vähendamine jälgis müügitulude muutusi teatud nihkega, ent II kvartalis suutis sektor siiski kahjumist välja tulla. Aasta kokkuvõttes vähenesid ettevõtete kasumid teist aastat järjest poole võrra.

Ettevõtete reageerimine muutunud oludele aitas kaasa tootlikkuse paranemisele, kuid aasta kokkuvõttes jäi töökulude ja kogukulude tootlikkus mõne protsendiga alla 2008. aasta näitajatele. Töötajate ja töötundide arvu põhised tootlikkuse indikaatorid halvenesid enam kui kümnendiku võrra.

Kummi- ja plasttoodete tootjate investeeringud vähenesid 2009. aastal 16% võrra. Kapitalimahutused kahanesid kõigis valdkondades peale hoonete ja rajatiste soetamise ning arvutisüsteemidesse tehtud

0,5 3,4

55,1

3,7

87,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka

%%



-40-30-20-100102030405060

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


-25-20-15-10-5051015202530

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv






37

kulutuste. Pool investeeringutest suunati masinatesse ja seadmetesse.

Tootmise suurenemine aasta teisel poolel peegeldus Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt ka ettevõtjate hinnangutes, samas oli tellimusi jätkuvalt vähem kui tavaliselt. Kuigi mitmedki ettevõtjad kavatsesid 2010. aasta algul töötajate arvu suurendada, oli jätkuvalt üsna palju neid, kes prognoosisid töökohtade arvu vähenemist. Tootmisvõimuste kasutamise tase jäi aasta lõpus veel alla 50%. Seega ettevõtjad olukorra märkimisväärset paranemist lähi-ajaks ei prognoosinud, aastataguse tasemega võrreldes on siiski oodata tootmismahtude kasvu.

0 5 10 15 20 25 30

Holland

Taani

Venemaa

Leedu

Läti

Norra

Saksamaa

Soome

Rootsi


%


2009 2008

Kontori- ja kooli-tarbed,

furnituur31%

Karbid, kastid, pudelid

jms33%

Plastist lehed ja

kiled11%

Vulkani-seeritud kummist tooted

(tihendid jmt)7%

Plastist torud ja voolikud

7%

Muud tooted12%



-30-25-20-15-10-50510

0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-60

-30

0

30

60

90

120

150

050

100150200250300350400450

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







38

Metalli ja metalltoodete tootmine

Metallitööstust on taasiseseisvumisperioodil iseloomustanud väga kiire areng. Perioodil 2000–2008 kasvas sektori tootmismaht kolm korda. Tootmismahtusid suudeti kasvatada tänu ekspordile, kuid ka siseturu nõudluse kasv (masinate ja seadmete tootmises ning ehitussektoris) aitas sellele kaasa. Müügi- ja tootmisvõimaluste laienemisega suurenes ka vajadus tööjõu järele. Metallitööstus andis 2009. aastal tööd ligi 12 000 inimesele, olles seega üks suuremaid tööstusharusid. Globaalse majanduskriisi tõttu on viimase paari aastaga siiski toimunud oluline tagasiminek.

Harus tegutseb ligi tuhat ettevõtet. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähiümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, AS Viljandi Metall kontsern, Cargotec Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus (metall-konstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehitus-konstruktsioonid), Eesti Energia Tehnoloogiatööstus AS (endine AS Energoremont – elektrijaamadele vajalike toodete tootmine ja nende teenindamine), AS Hanza Tarkon, AS Favor, OÜ BLRT Masinaehitus, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine), Metaprint AS (metalltaara tootmine) ja AS Demidov Industries (alumiiniumsulamid).

Metallitööstuses on pikemas perspektiivis oodata nõudluse suurenemist eelkõige ekspordi osas. Tööjõu tootlikkuse kasvu tõttu ei too see kaasa müügi kasvuga proportsionaalset hõive tõusu, kuid aastaks 2016 prognoositakse paari aasta tagusest kõrgtasemest mõnevõrra suuremat hõivatute arvu.

Majanduskriis mõjutas metallitööstust tugevalt, tootmismahtude langus tõi kaasa ka töötajate arvu vähendamise. Ettevõtjate hinnangul on 2010. aastal oodata nõudluse mõõdukat taastumist.

2009. aastal kukkus metallitööstuses tootmismaht eelmise aastaga võrreldes 40%, hindade alanemise tõttu langes müügitulu veelgi rohkem. Metallide odavnemine maailmaturul ning madal nõudlus viisid tootjahinnad 10%-lisse langusesse.

Nii eksport kui ka müük siseturule vähenesid samas suurusjärgus. Metallitootmises hakkas aasta teisel poolel olukord paranema, kuid sektori suurimas all-harus – metalltoodete tootmises – püsisid tootmismahud kogu 2009. aasta jooksul madalal tasemel.

Kõige suurem langus toimus lehtterase ekspordis, mis 2008. aastal oli sektori suurimaks ekspordiartikliks. Aprilli lõpus peatas ArcelorMittal Tallinna terase tsinkimistehas töö, mis tõi aasta kokkuvõttes kaasa lehtterase ekspordi kuuekordse vähenemise. Samuti vähenes kordades metallijäätmete väljavedu. Enam-vähem suudeti ekspordimahtusid hoida aastatagusel tasemel metallkonstruktsioonide osas, müük suurenes vaid mõnes väiksema osatähtsusega kaubagrupis.

Mitmete peamiste kaubanduspartnerite puhul, nagu Soome, Rootsi, Norra, Läti, Venemaa, kukkus eksport tootmisega samas ulatuses ehk ligi 40%. Kõige suurem langus iseloomustas aga Türgit, kuhu viidi kordades vähem metallijäätmeid kui aasta varem. Eksport kasvas aga Saksamaale (metall-konstruktsioonid), aastatagusele tasemele jäi müük Taani.

Hõivatute arv sektoris vähenes aastaga 16%, suurem langus iseloomustas metallitootmist. Palgakulu töötaja kohta oli keskmiselt 7% madalam kui 2008. aastal. Kulude langus oli samas suurusjärgus tulude vähenemisega, mistõttu kogukulude tootlikkus püsis peaaegu aastatagusel tasemel. Samas ei olnud tulude langusele võimalik koheselt reageerida, seetõttu oli

1,5 10,1

64,0

11,8

107,4

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka (p.s.)

%%



-50-40-30-20-1001020304050

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


0 5 10 15 20 25

Poola

Türgi

Venemaa

Läti

Norra

Taani

Rootsi

Saksamaa

Soome


%

Eesti päritolu kaupade ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2009 2008



39

sektor I kvartalis veel kahjumis. Aasta kogukasum jäi 2008. aasta tasemele ligi neli korda alla. Tööjõu ja tööjõukulude tootlikkus oli 20–30% madalam kui aasta varem.

Metallitööstuse ettevõtted investeerisid ligi kümnendiku võrra vähem kui 2008. aastal, samas metallide tootjate investeeringud kasvasid (annab kogu sektorist siiski väikese osa). Teiste tööstusharudega võrreldes on metallitööstuse investeeringud püsinud siiski suhteliselt kõrgel tasemel ka nõudluse madalseisu perioodil. Kapitalimahutustest poole moodustasid investeeringud masinatesse ja seadmetesse.

2010. aasta algul Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt metallitööstuse väljavaated paranesid. Suurenes tootmise kasvu prognoosinud ettevõtete osatähtsus, oodati töötajate arvu stabiliseerumist, hinna langetamise surve vähenes. Nõudluse taastumine maailmaturul on kergitamas toormaterjali hindasid ning seetõttu võib oodata ka Eesti toodete kallinemist. Samas küsitletud ettevõtetes tellimuste osas märkimisväärset paranemist veel ei toimunud. Seega kiiret tootmismahtude kasvu ei ole oodata, samas veebruaris taaskäivitatud ArcelorMittali tehas mõjutab oluliselt kogu sektori näitajaid.

Raud ja teras22%

Raud- ja terastooted

51%Alu-

miinium ja alu-

miinium-tooted

9%

Vask ja vasktooted

5%

Muud tooted13%



-15-10-50510152025

0

3 000

6 000

9 000

12 000

15 000

18 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-40-30-20-10010203040

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-40

-20

0

20

40

60

80

0

200

400

600

800

1 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







40

Fjodor Berman: Tahame kriisist väljudes olla tugevamad kui enne

BLRT Grupi juhatuse esimees Fjodor Berman rõõmustab, et hoolimata käibe langusest lõppes 2009. aasta kasumiga. Plaanid järgnevateks aastateks on suured ja eesmärk kriisist väljuda tugevamana kui kunagi varem.

Milline oli 2009. aasta BLRT jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?

Algselt planeerisime 2009. aasta käibe säilimist 2008. aasta tasemele. Ent juba aasta alguse trende tunnetades vaatasime üle paljude tütarettevõtete eelarved, et kulude tase vähenevate tootmismahtudega tasakaalustada. Näiteks oli hinnalangus laevaremondi ja metallimüügi vallas oodatust suurem. Samas oli aga metallkonstruktsioonide tootmise ja laevaehituse suunal kasv üle 40%. Nii mõnedki firmad lõpetasid 2009. aasta 2008. aasta näitajate tasemel, mõned isegi paremini, mõned aga mitte. Kokkuvõttes vähenes käive võrreldes eelmise aastaga ligi 18%, sellele vaatamata lõpetasime aasta kasumlikult.

Kas 2009. aasta oli Teie jaoks kriisi jätkumise või sellest väljatulemise aasta?

Kindlasti ei olnud 2009 kriisist väljumise aasta, vaid pigem selle algus. 2008 kohta võime öelda, et see oli BLRT ajaloo edukaim aasta. Ka 2010 ei ole veel uue tõusu algus, kuigi elavnemist turgudel on märgata ning BLRT majandustulemused tulevad paremad kui eelmisel aastal.

Millised olid 2009. aastal ettevõtet puudutanud olulisemad arengud?

Meie olulisemaks strateegiliseks tegevussuunaks kujunes off-shore energeetika (mere tuulepargid, meres asuvad naftapuurtornid jms – toim.) sektor. Globaalsel tasandil on see sektor säilitanud üldise languse taustal kasvu, nii ka meil. See tootmissuund kasvas mullu ja kasvab ka sellel aastal. Valmis Baltimaade kalleim laevaehitus WindLift 1, mis ehitab Saksa rannikumerre meretuuleparke. Lisaks spetsiaallaevadele valmistame ka meretuulikute ning nafta- ja gaasiplatvormide konstruktsioone. Nõudmised kvaliteedile on äärmiselt ranged, sest konstruktsioonid peavad püsima ekstreemsetes avameretingimustes aastaid.

Teise olulise tegevussuunana oleme osalenud huvitavates infrastruktuuriprojektides Skandinaavias. Parimateks näideteks on metrootunnel Stockholmi ning sillakonstruktsioonid Taani. Nende riigihangete võitude üle võime olla uhked, sest lepingute võitmine on kvaliteedi garantii ja suur tunnustus.

Foto: erakogu


Seoses majanduslangusega ei ole BLRT õnneks märkimisväärseid koondamisi pidanud läbi viima, mõnes tegevussuunas oleme loonud ka uusi töökohti. Muutused tööjõuturul on meile positiivsed. Juba aastaid on meie üheks suurimaks probleemiks olnud kvalifitseeritud spetsialistide – nii tööliste kui ka inseneride – nappus. Eriti raskeks muutus olukord buumiaastatel, mil palgakasv kihutas tootlikkuse kasvust väga palju ette. Tänased trendid toovad aga paljud head Eestist läinud spetsialistid Skandinaaviast tagasi. Meiega on liitunud mitmed väga head ja kogenud inimesed, kes suudavad täita energeetika- ja infraprojektide tellimusi maailmatasemel kvaliteediga.

Millised väljakutsed ootavad ees aastatel 2010 ja 2011?

2010. aastaks planeerime veel paariprotsendist käibelangust, kasumit aga soovime suurendada üle kahe korra. Selle saavutamiseks oleme vaatamata majanduslangusele jätkanud investeeringuid tehnoloogiasse ja protsesside efektiivsuse tõstmisesse. Oleme allkirjastanud paar parvlaeva ehituslepingut, mis hõlmavad rohkem kui viie praami ehitamist Skandinaavia tellijatele. Samuti ootavad täitmist lepingud laevade suuremahulisteks ümberehitustöödeks ehk konversiooniks Hollandi, Venemaa ja Norra laevaomanikele. Jätkame energeetika ja infrastruktuuri suundade arendamist. Tänu majanduslangusele on ilmnenud ka kontserni nõrgemad lülid, mis toob kaasa mõningase restruktureerimise. Üritame kriisi kasutada ära nii, et oleksime sellest väljudes tugevamad kui enne.



41



42

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügitulu on viimase viie aasta jooksul kasvanud peaaegu poole võrra. Hõive on sama perioodi vältel suurenenud ligi viiendiku ulatuses. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil. Reaalselt tegutseb elektri- ja optikaseadmete tootmises ligikaudu 200 ettevõtet.

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Sindis, Elvas ja Koerus.

Elektri- ja elektroonikaseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (2009. a II pa alates, valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele), Scanfil OÜ (elektroonikaseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete ja -aparatuuri tootmises on suurima käibega ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed), Harju Elektri kontserni sidusettevõte AS Draka Keila Cables (alumiiniumkaablid) ning Entso Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur).

2009. aastal jätkunud majanduslangus mõjutas oluliselt ka elektri- ja elektroonikaseadmete tootmist, prognoosid tuleviku suhtes on aga juba optimistlikumad. Ettevõtted laiendavad oma tootmist ja võtavad juurde töötajaid.

2009. aastal jätkus elektri- ja elektroonika-seadmete sektoris tootmis- ja müügimahtude tugev langus, mis tulenes eelkõige madalast välisnõudlusest. Ettevõtted pidid oma tootmist ümber struktureerima, mis tõi kaasa töötajate arvu vähendamise.

2009. aastal jäi elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises müügimaht jooksevhindades 17% võrra väiksemaks kui eelmisel aastal. Eksport kahanes aastaga ligi veerandi ulatuses, mis tulenes maailma majanduskriisi kiirest süvenemisest. Ekspordi suurest osatähtsusest tingituna on sektori müük ennekõike sõltuv arengutest välisturgudel.

Sektori tootmismaht püsivhindades oli 2008. aasta tulemusest viiendiku võrra väiksem. Tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 4,5%, kasvutempo oli ligikaudu ühe protsendipunkti võrra aeglasem kui aasta varem.

2009. aastal moodustasid arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete ning elektriseadmete tootmine kogu sektori müügis võrdselt poole. Aasta tagasi oli viimati nimetatud allharu osatähtsus kolme protsendipunkti võrra kõrgem.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kahanes müük 2009. aastal 14% võrra. Ekspordi osas jäi langus väiksemaks (-9%), müük koduturule kukkus peaaegu poole võrra. Samas on 95% allharu toodangust suunatud välisturgudele. Tugev langus jätkus mobiilsideseadmete ekspordis, sest majandus-raskustesse sattunud Elcoteq Tallinn lõpetas mass-tootmise Eestis ja müüs aasta keskel suurema osa oma tehasest Ericssonile. Aasta lõpu poole hakkas välisnõudlus taastuma ja haru eksport pöördus uuesti kasvule, seda toetas ka eelmise aasta madal võrdlusbaas.

Elektriseadmete tootmises oli müügi langus oluliselt järsem (-29%), sest 2008. aastal oli müük veel tugeva kasvuga. Eksport kukkus enam kui kolmandiku võrra,

2,1

17,8

81,7

12,0

89,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsus lisandväärtuses

Osatähtsus töötleva tööstuse ekspordis

Ekspordi osatähtsus müügis

Osatähtsus töötleva tööstuse hõives

Suhe keskmisesse palka (p.s.)

%%



-30

-15

0

15

30

45

60

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

60

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

Müügi kasv allharude lõikes*

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Elektriseadmete tootmine

Allikas: Eesti Statistikaamet, *kiirstatistika

%



43

mis langetas ekspordi osatähtsuse kogu müügis 69%-ni (2008. a 84%). Välisturgudele müüdi oluliselt väiksemas mahus kui aasta varem kõiki suurema osatähtsusega elektriseadmeid: elektrijaotusseadmeid, vahelduvvoolugeneraatoreid, isoleeritud elektri-juhtmeid ja sagedusmuundureid. Samas oli elektriseadmete müük koduturule veel väikese kasvuga, seda toetasid jätkuvad investeeringud energeetikasektoris.

2009. aastal olid elektri- ja elektroonikaseadmete kaks suuremat eksporditurgu jätkuvalt Rootsi ja Soome, kuhu läks kokku ligi kolmveerand sektori väljaveost. Eksport Rootsi kahanes aastaga kolmandiku võrra ja Soome ligikaudu veerandi. Rootsi müüdi enim mobiilsideseadmeid. Soome suunalises ekspordis olid suurema mahuga kaubad staatilised muundurid, voolujaotusseadmed ning elektrimootorite ja -generaatorite osad. Kolmandaks ekspordi sihtturuks tõusis Saksamaa, kuhu Eesti tootjad suutsid müüki isegi mõnevõrra suurendada. Selle taga oli eelkõige vahelduvvoolugeneraatorite tugev müügikasv. Taani langes neljandaks, kuna eksport sinna kukkus 40%.

2009. aastal vähenes hõive sektoris kokku vaid ligi kümnendiku võrra. Kui elektriseadmete tootmises kasvas töötajate arv veel samas suurusjärgus, siis arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kahanes hõive viiendiku võrra. Suurimaks töötajate koondajaks oli Elcoteq Tallinn, teistes haru ettevõtetes nii järske hõive muutusi ei toimunud.

Tänu toimunud struktuurimuudatustele näitasid brutopalgad elektri- ja elektroonikaseadmete sektoris veel väikest kasvu. Samal ajal halvenesid oluliselt lisandväärtuse alusel arvutatavad tootlikkuse näitajad. Lisandväärtus kahanes aastaga viiendiku võrra, ent tööjõukulud jäid peaaegu eelmise aasta tasemele ja kogukulud isegi tõusid mõnevõrra.

2009. aastal suurenesid elektri- ja elektroonika-tootmises üle pika aja investeeringud põhivarasse, kasv oli veerandi suurune. Viimati näitasid investeeringud jõulist kasvu 2004. aastal pärast Eesti astumist Euroopa Liitu, järgmistel aastatel aga toimus järk-järguline tagasiminek. Seega oli ka eelmise aasta võrdlusbaas väga madal. Samas tõi tootmise ümber-struktureerimine endaga kaasa vajaduse tehnoloogiat uuendada ja uusi seadmeid soetada. Sektori kogu-investeeringutest läks enam kui pool seadmete (kasv 12%) ja üle veerandi maa soetamisse (kasv 1,8 korda). Kõige kiiremini, üle kolme korra, kasvasid investeeringud arvutitesse, kuid nende osatähtsus jäi alla 10%. Teiste investeeringuliikide osas jätkus langustrend. Investeeringute kasvu toetas elektroonikaseadmete tootmine, kuhu suunati 2/3 nende kogumahust (kasv 1,6 korda). Elektriseadmete tootmises kahanesid investeeringud ligikaudu kümnendiku võrra.

2010. aastal on prognooside kohaselt elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises oodata müügimahtude kasvu. Seda kinnitasid ka I kvartali müügi ja ekspordi näitajad. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsikuu uuringus prognoosisid enam kui pooled elektriseadmete tootmise ettevõtetest toodangu mahu kasvu järgneval kolmel kuul, ülejäänutel veel mahud kahanesid. Elektroonikaseadmete tootmises ootas iga neljas ettevõte toodangu mahu kasvu ja vaid ligikaudu kümnendik teatas mahu vähenemisest. Veerand tootjatest kavatses võtta juurde uusi töötajaid.

Rootsi43%

Soome30%

Saksamaa8%

Taani6%

Hiina2%

USA2%

Muud16%

Eksport riikide lõikes


-30-150153045607590

0100200300400500600700800900

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK




Investeeringute muutus (p.s.)

-10-50510152025

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv


Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

-30

-20

-10

0

10

0

1 000

2 000

3 000

4 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



LisandväärtusTööjõukuludKogutootlikkuse kasv (p.s.)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)



44

Masinate ja seadmete tootmine

Masinatööstuse tootmismahud kasvasid ülemaailmse majanduskriisi puhkemiseni kiires tempos, kuid koos kriisiga said tugevasti kannatada investeerimiskaupade tootjad, sh masinaehitus. Masinatööstuse areng on mõjutatud peamiselt välisturgudest, suurem osa toodangust eksporditakse.

Eestis tegutseb ligi 200 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat. Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), AS Fors MW, OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsaveo-haagised, palgitõstukid), AS Finmec (masinate osad) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas.

Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Tootmismahtude kasv tugineb suures osas tootlikkuse tõusul ning seetõttu töötajate arv sektoris oluliselt ei suurene. Vajadus tootlikkuse kiireks tõstmiseks on tingitud mahajäämusest arenenud riikide tootlikkuse tasemest ning tootmiskulude tõusust

Majanduskriis tõi masinatööstuses kaasa järsu tellimuste languse, mis omakorda viis töötajate arvu olulisele vähendamisele. Teiste tööstus-harudega võrreldes hindasid ettevõtjad ka 2010. aasta alguses sektori olukorda ning tulevikuväljavaateid tunduvalt halvemana.

Masinatööstus oli 2009. aastal majanduskriisist üks enam mõjutatud tööstusharusid. Tootmismaht kukkus sektoris ligi poole võrra, samas suurusjärgus vähenes müük nii sise- kui ka välisturule. Üleilmsest majanduslangusest tingituna piirasid ettevõtted oluliselt investeeringuid, mis mõjutas omakorda masinatööstusi kogu Euroopas. Aasta lõpus tootmine mõnevõrra siiski suurenes, kuid nö tavapärasest tootmismahust oli mahajäämus siiski märkimisväärne. Sügavale nõudluse langusele vaatamata püsisid tootja-hinnad suhteliselt stabiilsena. 2008. aastaga võrreldes alanesid hinnad keskmiselt 1% võrra, aasta teisel poolel langus siiski mõnevõrra süvenes.

Peamisteks masinatööstuse ekspordiartikliteks on tõste- ja laadimisseadmed ning nende osad. Nende toodete müük välisturgudele vähenes aastaga kolmandiku võrra. Kõige rohkem mõjutas see eksporti Soome, kuid ka teiste olulisemate kaubanduspartnerite lõikes müük üldiselt vähenes. Vaid Saksamaa erines üldistest trendidest – sinna müüdi rohkem tõste- ja teisaldusmehhanisme, mitme teise toote puhul langes aga müük ka antud turul.

Keerulisest majandusolukorrast tingituna jätkus masinatööstuse sektoris terve aasta jooksul töötajate arvu vähendamine. Aastaga kahanes hõivatute arv viiendiku võrra. Erinevalt enamikest teistest tööstus-harudest ei peatunud aasta lõpus ka palkade alanemise trend, palgakulu töötaja kohta langes aastaga keskmiselt 9%.

Tulude langus ületas kulude kokkuhoidu igas kvartalis, mistõttu vaid IV kvartali suutsid sektori ettevõtted kokkuvõttes kasumiga lõpetada. Ka tööjõu tootlikkuse näitajad püsisid madalal tasemel, 2008. aastaga võrreldes halvenes enamik indikaatoreid umbes veerandi võrra.

Kuigi 2009. aasta oli masinatööstuse jaoks väga raske, siis sektoris tervikuna investeeringute mahud suurenesid. Peamiselt tulenes kasv hoonete ja rajatiste

0,7 3,5

74,3

3,9

101,2

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka (p.s.)

%%



-60-50-40-30-20-10010203040

0500

100015002000250030003500400045005000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


0 10 20 30 40 50

Norra

Venemaa

Itaalia

Rootsi

Saksamaa

Soome


%

Ekspordi jaotus peamiste sithriikide lõikes

2009 2008



45

soetamisest, ehitamisest ning rekonstrueerimisest – sellesse läks kokku kaks kolmandikku investeeringuist. Teiseks olulisemaks investeerimis-objektiks oli masinad ja seadmed.

Ettevõtjate hinnangud majandusolukorrale ning ootused edasiste arengute osas olid üsna pessimistlikud. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluse põhjal võis aasta lõpus ning 2010. aasta alguses täheldada küll mõningast paranemist tootmise mahu ja tellimuste osas, kuid olukorda hinnati siiski tava-pärasest tunduvalt halvemaks. Suurenes hindade ning töötajate arvu stabiliseerumist ootavate ettevõtete osatähtsus. Teiste tööstusharudega võrreldes viitavad need märgid aeglasemale ning hilisemale taastumisele.

-25-20-15-10-5051015202530

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-50-40-30-20-10010203040

0200400600800

1 0001 2001 4001 6001 800

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-20020406080100120140160

050

100150200250300350400450

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







46

Transpordivahendite tootmine

Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, suurema osa sektori müügist moodustab eksport. Nii ekspordi kui ka siseturu nõudluse kasv aitasid kuni 2009. aastani tootmismahtusid tõsta, lisandus uusi töökohti. Kuigi tööstusharus on tootlikkus kõrgem kui töötlevas tööstuses tervikuna, jäädakse siiski näiteks Soome tasemele veel kolm korda alla.

Transpordivahendite tootjaid on Eestis üle saja. Suuremateks sektori ettevõteteks on AS Norma (turvavööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed autotööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastikjahtide ja kaatrite valmistamine). Paljud laevaehitus- või remondiettevõtted kajastuvad masinate ja seadmete remondi tegevusala all, näiteks BLRT Grupp AS ja mitmed tema tütarettevõtted. Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harju-maale (kolmveerand sektori töötajatest), lisaks kerkivad teistest piirkondadest esile veel Tartumaa, Ida-Virumaa ja Saaremaa.

Pikaajaliste prognooside kohaselt veab tulevikus müügimahtusid üles eksport, siseturu roll on tagasihoidlik. Tootmis-mahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib keskenduma kallimatele toodetele. Olukorda tööturul muudab pingelisemaks töötamine välismaal ning tööjõu pärast konkureeritakse ka teiste harudega. Majanduslangusest tulenevalt ei ole lähiajal tööjõu leidmisega seotud probleemid siiski väga teravad.

Sarnaselt paljude teiste tööstusharudega tõi majanduskriis kaasa nõudluse vähenemise ka transpordivahendite tootmises7. Keeruliste olude tõttu vähenesid investeeringud ning töötajate arv. Aasta teisel poolel olukord mõnevõrra paranes.

Majanduskriisi tagajärjel vähenes oluliselt tootmine autotööstustes, mis mõjutas ka Eesti ettevõtteid. Aasta teisel poolel olukord siiski paranes, kuid aasta kokkuvõttes vähenes tootmine nii mootorsõidukite ja nende osade kui ka muude transpordivahendite tootmises kolmandiku võrra. Järsult kukkus müük siseturule, kuid ka eksport vähenes mitmekümne protsendi võrra.

Suurimat mõju ekspordimahtudele avaldas mootor-sõidukiosade müügi langus (40%), ka haagiste müük kukkus oluliselt (30%). Turu üldiste arengute taustal oli mõnevõrra stabiilsem veesõidukite ja ujuv-konstruktsioonide eksport, kuid nõudluse langusest ei pääsenud ka see valdkond. Tugevasti kahanes müük Venemaale ja Rootsi, olulist rolli mängis siin autode tootmise langusest tulenev vajaduse vähenemine turvavarustuse järele. Samas suurenes tänu turva-vööde müügi kasvule eksport Belgiasse.

Nii mootorsõidukite kui ka muude transpordivahendite tootmises vähenes aastaga hõivatute arv viiendiku võrra. Samuti rakendati töötajaid väiksema koormusega. Ettevõtted piirasid kulusid, kuid siiski mitte päris samas tempos tulude langusega. Kui I kvartalis said sektori ettevõtted kokku kahjumit, siis edaspidi suudeti kasumit teenida

7 Transpordivahendite tootmise all käsitletakse mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmist (EMTAK 29) ning muude transpordivahendite, nagu laevade ja paatide ning rongiveeremi tootmist (EMTAK 30). Seoses tegevusalade klassifikaatori muutusega on suuremad laevaehitus- ja remondiettevõtted kajastatud masinate ja seadmete remondi ja paigalduse jaotuse all (EMTAK 33).

0,5 4,4

88,9

3,7

90,1

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka

%%



-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0

1000

2000

3000

4000

5000

6000

7000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport


0 5 10 15 20 25 30 35

Läti

Belgia

Venemaa

Norra

Soome

Rootsi


%


2009 2008



47

ning aasta lõpetati kokkuvõttes tagasihoidliku kasumiga. Tööjõu ja kulude tootlikkuse näitajad aga olid kehvemad kui 2008. aastal.

Transpordivahendite tootmisse investeeriti ligi kaks korda vähem kui 2008. aastal, kapitalimahutused vähenesid nii mootorsõidukite ja haagiste kui ka muude transpordivahendite tootmises. Aasta edenedes investeerimisaktiivsus siiski veidi kasvas. Kapitalipaigutused vähenesid kõigi olulisemate investeerimisvaldkondade lõikes. 60% investeeringuist tehti masinatesse ja seadmetesse.

2010. aastal võib transpordivahendite tootmises oodata tootmismahtude kasvu. Eelkõige aasta esimesel poolel võivad kasvunumbrid olla märkimis-väärsed, kuid seda tulenevalt väga madalast aasta-tagusest tootmismahust.

Mootor-sõidukite osad ja

tarvikud41,1%

Haagised ja pool-

haagised21,8%

Ujuv-konstrukt-

sioonid7,4%

Jahid ja paadid8,1%

Raudtee-mahutid

3,7%

Muud17,9%



-25-20-15-10-505101520

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007* 2008* 2009*

% vea



Hõivatute arv




-30

-20

-10

0

10

20

30

0200400600800

1 0001 2001 4001 600

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-60

-40

-20

0

20

40

60

80

050

100150200250300350400

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK







48

Mööblitootmine

Mööbli tootmisega tegeleb Eestis enam kui 480 ettevõtet. 2009. aastal langes toodangumaht püsivhindades viimase kümne aasta madalaimale tasemele. Siseturu madalseisu püsimisel on järjest tähtsamaks muutunud eksport, mille osatähtsus kogumüügis on tõusnud enam kui kolmveerandini. Hõivatute arv on aga viimastel aastatel stabiilselt langenud, moodustades vaevu kaks kolmandikku mõne aasta tagusest tipptasemest. Edaspidi ei ole enam nii suurteks langusteks ruumi ette näha ning töötajaskond võiks sellel tasemel pigem stabiliseeruda.

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Harjumaal ning Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2009. aastal büroomööbli tootja AS Standard, pehme mööbli tootja AS Bellus Furnitur, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS ja puitmööbli valmistaja Valga GOMAB Mööbel AS.

Mööblitööstuses süvenes langustrend 2009. aastal veelgi. Mõnevõrra paremini läks ettevõtetel, mis olid orienteeritud rohkem välisturule. Lisaks mahtude langusele vähenes kiiresti ka hõivatute arv.

Tööstustoodangu müük vähenes mööblitööstuses 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes enam kui veerandi võrra. Püsivhindades oli langus paari protsendipunkti võrra väiksem. Eriti paistis nõrkusega silma kodumaine turg, mis kukkus enam kui 40%. Koduturu niivõrd ulatuslik kokkukuivamine on sundinud üha uusi ettevõtteid ekspordile mõtlema.

Raske majanduslik olukord on motiveerinud mööblitootjaid koostööle. Osaletakse aktiivselt klastriprogrammides ning proovitakse ühiselt välisturge vallutada. Samas oleks mahtude suurendamiseks vaja tõsta innovaatilisuse taset. Viimase Ettevõtete innovatsiooniuuringu järgi jäi mööblitööstuste seas tooteinnovatsiooniga tegelejate arv Eesti keskmisega suhteliselt samale tasemele, protsessiinnovatsiooni osas jäädi Eesti keskmisele isegi alla. Odava tööjõu eelise kadumisel oleks vajalik just protsesse veelgi optimeerida, et oma konkurentsi-võimet tõsta.

Mööblitootmises on üliolulisel kohal välisturgude käitumine. Enam kui kolmveerand toodangust eksporditakse ning see on aasta aastalt suurenenud. Samas ei ole suudetud oluliselt laiendada sihtturgude geograafiat. Ligi kaks kolmandikku ekspordist läheb Soome ja Rootsi, mistõttu ollakse nende riikide arengute suhtes suhteliselt haavatavad. Peamiseks ekspordiartikliks on istmed, mis moodustavad enam kui kaks viiendikku kogu sektori ekspordist.

Mööblitööstuses oli palgalangus võrreldes ülejäänud sektoritega mõne protsendipunkti võrra suurem. Lisaks vähenes aasta varasemaga samas tempos hõivatute arv, kahanedes ligi 15% võrra. Samas mõjus tööjõukulude vähenemine positiivselt tootlikkusele, mille enamik suhtarve aastaga tõusis. Samuti kasvas mõne protsendi võrra sektori kogu puhaskasum.

Investeeringud põhivarasse kahanesid mööblitööstuses 2009. aastal väga kiires tempos. Krediidi halvenenud kättesaadavus ja vajaduse puudumine tootmisvõimsuste laiendamiseks on vähendanud ettevõtete investeeringuid ligi kümme korda võrreldes 2007. aasta tipptasemega. Need vähesed investeeringud, mis tehti, läksid enam kui 80% ulatuses masinatesse ja seadmetesse.

0,6 5,4

76,2

6,7

76,1

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100


väärtuses


Ekspordi osa-

tähtsus müügis


Suhe keskmi-

sesse palka

%%



0% 10% 20% 30% 40% 50%

Soome

Rootsi

Taani

Norra

Saksamaa

Suurbritannia


%

Ekspordi sihtriigid

2009 2008

-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK


Müük ja eksport

Müük Eksport




49

Eesti Konjunktuuriinstituudi läbi viidud küsitluse tulemusel olid mööblitööstuse ning mujal liigitamata tootmise ettevõtted lähiaja tootmismahtude ja eksporttellimuste kasvu osas 2010. aasta algul positiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Töötajate arvu ei plaaninud vähendada ükski ettevõte, peamise takistusena laienemisel nähti nõudluse madalat taset.

-15

-10

-5

0

5

10

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud



Koos mujal liigitamata tootmisegaAllikas: Eesti Statistikaamet

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

0

100

200

300

400

500

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





Istmed46%

Mööbli osad13%

Söögi- ja elutoa-mööbel

9%

Puidust magamis-

toa mööbel7%

Muud mööbli-tooted25%



-20-15-10-505101520

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*


Hõivatute arv (inimest)


Töötajate arvu muutus (parem skaala)





50

Ehitussektor

Eesti ehitussektor on suurel määral orienteeritud siseturule ja seetõttu on selle areng mõjutatud peamiselt Eesti üldisest majandusarengust. Ehitussektor reageerib muutustele majanduses üsna järsult. Headel aegadel kasvavad mahud kiiremini ning majanduskasvu aeglustumisel vähenevad ehitusmahud märgatavalt. Nii, nagu 1999. aasta majandusseisak mõjutas oluliselt ehitussektorit (peamiselt büroohoonete ehituse vähenemise tõttu), on ka viimased paar aastat olnud ehitusturule ja sellega seonduvatele valdkondadele (ruumiline planeerimine, arhitektuur, projekteerimine, kinnisvara) väga raske. Ka rajatiste ehitusmahud on vähenenud, kohalike omavalitsuste tulubaaside vähenemise tõttu ei suudeta välisprojekte enam sellises mahus realiseerida kui möödunud aastatel. Teisalt on nõudluse langus muutnud ehitamise odavamaks.

Eestis oli 2008. aastal ehitusettevõtteid enam kui 8000, üle 80% neist olid väikesed, vähem kui kümne töötajaga. Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on Skanska EMV AS, AS Merko Ehitus, AS YIT Ehitus, AS Nordecon International ning AS Koger & Partnerid. Teedeehituses annavad suurima panuse AS Teede REV-2, AS Nordecon Infra (kuulub AS Nordecon International kontserni) ja AS Talter.

Prognooside kohaselt on ehitussektoris pärast mõõnaperioodi oodata aeglast stabiliseerumist, kuid see ei too sektoris kaasa olulist hõive suurenemist (kasvab tööjõu tootlikkus). Prognoosi kohaselt jääb hõivatute arv viimaste aastate kõrgperioodiga võrreldes oluliselt väiksemaks.

2009. aastal langes ehitussektor enamuse näitajate osas tõsisesse madalseisu. Ehitussektori kasvuperiood oli asendunud mõõnaga, tingituna ülemaailmsest majanduskeskkonna jahenemisest, finantssektori kriisist ning ka siseturu nõudluse kokkulangemisest. Kahanesid ehitusmahud, alanesid hinnad ja vähenesid edasised tellimused. Ehitusettevõtted pidid märgatavalt vähendama investeeringuid, koondama hulgaliselt töötajaid ning kärpima palkasid. Suurim kukkumine toimus elamispindade ehitusturul, millele järgnes mitteeluhoonete turg. Rajatiste ehitusturg toimis stabiilsemalt ilma suuremate languste ja tõusudeta, jäädes üldjuhul 2008. aastaga samale tasemele. Arvestades ehitusturul toimuvaid muudatusi oli ehitusettevõtjate kindlustunne 2009. aasta lõppedes tuleviku osas jätkuvalt madal ning äraootav.

2009. aastal oli ehitussektor võrreldes eelnevate aastatega kõigi näitajate osas langenud madalaimale tasemele. Vaatamata sellele suutsid Eesti ehitusettevõtted teostada ehitustöid kokku 37,2 miljardi krooni eest, mis on võrreldav 2005. aasta ehitusturu näitajaga. Võrreldes ehitusbuumi aastatega teostati 2009. aastal ehitustöid 2008. aastast kolmandiku võrra vähem ning 40% vähem kui 2007. aastal. Omal jõul ehitati kokku 23,5 miljardi eest, ülejäänu osas kasutati alltöövõttu. Eestisse ehitati omal jõul 21,5 miljardi eest, mis oli 37% vähem kui 2008. aastal. Hooneid ehitati 2009. aastal Eestis kolmandiku ning rajatisi 16% vähem kui 2008. aastal. Ehitustööd välisriikidesse kasvasid aga võrreldes 2008. aastaga 6%, moodustades üldehitustööde kogumahust 6%.

Olenemata ehitusmahtude olulisest vähenemisest jätkas kiirstatistika kohaselt Eesti ehitusturul 2009. aastal tegutsemist 6073 ettevõtet, pakkudes tööjõu-uuringu järgi tööd 58 300 inimesele. Võrreldes 2008. aastaga vähenes hõivatute arv ehitussektoris 28%, jäädes veidi alla 2006. aastal ehituses tööd leidnud isikute arvule. Sarnaselt töötajate arvu

6,8 9,8

98,1

0

25

50

75

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsus SKPs

Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse palka

%%



-40-30-20-100102030

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea



Hõivatud (tööjõu-uuringu andmed)

Hõivatute arv


Hõivatute muutus (parem skaala)


-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea% veaEhitussektori arengud

Ehitushinnaindeks (vasak skaala)

Hoonete ehitusmahuindeks (parem skaala)Rajatiste ehitusmahuindeks (parem skaala)




51

vähenemisele alandasid ehitusettevõtted 2009. aastal ka töötajate töötasusid. Keskmine palk alanes ehitussektoris eelneva aastaga võrreldes 13%, olles ligikaudu samal tasemel veonduse ja laonduse sektoris pakutavaga. Kokku teenisid ehitusettevõtted 2009. aastal kasumit 91% vähem kui 2008. aastal, lisandväärtus kahanes 45% võrra. Nagu kõigis peamistes kuluartiklites, hoidsid ehitusettevõtted kokku ka investeeringutelt, mistõttu 2009. aasta lõpuks vähenesid investeeringud põhivarasse võrreldes 2008. aastaga ligi 41%. Siiski jätkati endiselt hoonete ja rajatiste soetamist ja ehitamist oma tarbeks ning olemasolevate rekonstrueerimist, lisaks kasvasid investeeringud maa soetamisse. Suurima languse tegid aga investeeringud masinate ja inventari soetamisse.

Esimest korda viimase kümne aasta jooksul alustasid ehitushinnad 2009. aasta esimeses pooles langemist, vähenedes aasta lõpuks 9% (võrreldes 2008. aastaga) ning jõudes üldjuhul samale tasemele 2006. aasta hinnaindeksiga. Hindade langust ehitustegevuses mõjutasid kõik ehitushinna komponendid, kuid enam mängis rolli ehitusvaldkonnas töötavate inimeste töötasude alandamine ja töötajate arvu vähendamine, mistõttu tööjõukulud vähenesid aasta lõpuks kokku 16%. Ehitusmaterjalide hind alanes 6% ja ehitusmasinate teenuste hind 4%.

Eesti ehitussektori arengut ehitatavate ja kasutusse antavate hoonete ja rajatiste osas mõjutas mitmete eelnenud aastatel väljakujunenud tingimuste muutumine. Eluasemelaenude intressid vähenesid tulenevalt euribori langusest 6,8%-lt 4%-le ning pankade tingimused ehitus- ja eluasemelaenude väljastamisel karmistusid märgatavalt. Lisaks vähenes oluliselt nõudlus, seda eelkõige tööjõuturu olukorra ja leibkondade reaalse sissetuleku vähenemise või kadumise tõttu. Uute rajatiste ehitamise planeerimist ja ehitamisel või rekonstrueerimisel olevate rajatiste kasutuselevõttu pidurdas aga avaliku sektori, eelkõige kohalike omavalitsuste eelarvete vähenemine. Enam ei suudetud varasemas mahus Euroopa Liidu vahenditest rahastatavaid projekte omafinantsee-ringuga katta.

Seetõttu väljastati 2009. aastal hoonete ehitamiseks kokku 4812 ehitusluba, mis oli 3729 võrra vähem kui 2008. aastal. Kasutuslubasid väljastati võrreldes 2008. aastaga eluhoonete osas 43% ning mitteeluhoonete osas 2% vähem.

Uute eluhoonete ehitamiseks väljastati 2009. aastal kokku 2065 ehitusluba, mis oli 62% vähem kui 2008. aastal ning 635 luba enam kui 2001. aastal. Seega lähiaastatel on lisaks eelnevalt väljastatud ehituslubade alusel planeeritud elamispindadele lisandumas kõigest 271 500 m2 uut elamispinda.

Tulenevalt juba 2007. ja 2008. aastal vähenema hakanud ehituslubade arvust, elanikkonna maksevõime vähenemistest ning kinnisvarahindade stabiliseerumisest valmis ning anti 2009. aastal kasutusse kõigest 3010 uut eluruumi, kokku pinnaga 304 000 m2. Kasutusse lubatud eluruumide keskmine

-40%

-20%

0%

20%

40%

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK

Omal jõul tehtud ehitustööd

Ehitustööd välisriikides

Ehitustööd Eestis (jooksevhindades)

Ehitustööd Eestis, % vea


-60

-40

-20

0

20

40

60

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





-30

-25

-20

-15

-10

-5

0

5

10

0,00,20,40,60,81,01,21,41,61,8

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea


Tööjõukulude tootlikkus

Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel

Tootlikkuse muutus (parem skaala)

0

100

200

300

400

500

600

0

3

6

9

12

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

tuhat m2%

Eluaseme laenuintressid ja kasutusse antud eluruumid

Kasutusse antud eluruumide pindala

Eraisikutele antud laenuintress

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet



52

pind 2008. aastaga võrreldes kasvas, ulatudes üle 100 m2, mis näitab elamistingimuste paranemist uutes elamutes. Eelkõige väljastati kasutuslubasid eraisikutele ja ettevõtetele ning seda 6–8korruselistes korterelamutes ning eramajades asuvatele elamispindadele. Samas anti kasutusse ka 136 uut munitsipaalüürieluaset, mis on 85 eluaset enam kui 2007. ja 2008. aastal kokku.

Kui 2008. aastal veel mitteeluhoonete rajamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas, siis 2009. aastal algas vähenemine ka siin, jäädes siiski samale tasemele 2006.–2007. aastatega. Kokku väljastati 2009. aastal 2747 uut ehitusluba, millega plaanitavate hoonete rajamisel tekkiv kasulik pind ulatub 818 000 m2-ni. Samas vähenesid 2008. aastaga võrreldes nii plaanitavate mitteeluhoonete pind kui ka kubatuur, vastavalt 37% ja 39%. Enim anti ehituslube majutus- ja kaubandushoonete ehitamiseks. Piirkondlikult väljastati lubasid enam Harju-, Tartu- ja Pärnumaal, aga ka Ida-Virumaal. Kasutusse lubati 2009. aastal kokku 971 uut mitteeluhoonet pinnaga 91 400 m2 ning kubatuuriga 530 000 m3. Kasutusse antud mitteeluhoonete arv vähenes võrreldes 2008. aastaga vaid 24 hoone võrra. Peamiselt lubati kasutusse uusi erineva sihtotstarbega ehk nn muid mitteeluhooneid, samuti ka kaubandus- ja toitlustushooneid ning tööstushooneid. Piirkondlikult valmisid mitte-eluhooned eelkõige Harjumaal ning Ida-Virumaal.

Nagu ka eelnevatel aastatel, suurenes 2009. aastal rajatiste ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv. Kokku väljastati Ehitisregistri andmetel 2009. aastal 384 uut ehitusluba, mis oli 44 luba enam kui 2008. aastal. Peamiselt anti lube uute infrastruktuuri-objektide ehitusplaanide kinnitamiseks Harjumaal (85), Tarumaal (67) ja Ida-Virumaal (32). Enam väljastati lube maanteede, tänavate, teede ja veetorustike rajamiseks; samuti ka 55 uue raudteeobjekti ehitamiseks. Kasutusse lubati 2009. aastal 217 uut rajatist, mis oli 2 objekti võrra vähem kui 2008. aastal. Peamise osa kasutusse antud objektidest moodustasid vee- ja kanalisatsioonitorustikud ning side- ja elektriliinid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringute kohaselt olid 2009. aasta lõppedes ehitusettevõtjate kindlustunne ja väljavaated tuleviku osas madalad, kuid võrreldes 2008. aasta sama perioodiga olid prognoosid tuleviku osas siiski optimistlikumad. Ehitustegevust piiravate teguritena nägi enamik ettevõtjaid nõudluse vähenemist ning sellest tulenevat tellimuste portfelli kahanemist ja ehitusmahtude vähenemist. Tööjõu osas kavandas üle poole ettevõtjaid töötajate arvu vähendamist. Samuti plaanitakse alandada hindasid, kuid seda võrreldes 2009. aastaga vähemal määral.

Peeter Vilipuu: Turg on jätkuvalt pingeline

ASi TREV-2 Grupp nõukogu esimehe Peeter Vilipuu sõnul jätkus 2009. aastal kriisi nii vanadele tee-ehitajatele kui neile, kes häda sunnil üldehituselt teedele spetsialiseerusid. 2010. aasta kevadel on turg jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab. Ehitajate riske saaks maandada riik kui peamine tellija.

Milline oli 2009. aasta TREV-2 Grupi jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?

See oli kõigile ehitajatele raskete valikute aasta. Seda ka meie tütarfirmade ja kontserni jaoks tervikuna. Firma strateegia korrigeerimine ja selleks läbi viidud seminarid ning koolitused andsid meile arusaama oma probleemidest ja loodetavasti tõuke sisemiseks arenguks.

Kontserni käive kujunes 2009. aastal ligi 900 miljonit krooni, mis on vähem, kui oli tõusuharjal liueldes, kuid täna võib seda lugeda heaks tulemuseks. Turu langedes ja hangetes, mille tulemuse määrab ainult üks tingimus – odavaim hind – on raske kasumisse jõuda. Seekord see väga ei õnnestunudki.

Positiivseks tuleb pidada tellijate ootuste täitmist kõigil objektidel. Suutsime ka Koidula raudteesõlme ehitusel anda Riigi Kinnisvara AS-le tähtaegselt üle uue mulde raudteele koos sildade ja viaduktidega. Samal objektil olid kahjuks ka meie suurimad tehnilised ja finantsriskid. Loodame neid sellel aastal mitte korrata.

Kas 2009. aasta oli teie jaoks kriisi jätkumise või sellest väljatulemise aasta?

Tegemist oli nn. “valimistejärgse“ aastaga, mis tähendas kohalike omavalitsuste tellimuste



53

vähenemist ja kadumist. Üldehitajate sunnitud „ümberõpe“ teedeehitajateks võimendas konkurentsi veelgi. Seega kriisi jätkus kõigile.

Millised olid 2009. aastal tee-ehitust puudutanud olulisemad arengud?

Järgides oma missiooni – „Vormida ehituslikke visioone“ – on AS TREV-2 Grupp firmad otsinud alati innovatiivseid lahendusi. Mullu oli olulisemaks uue tehnoloogia kasutuselevõtt pindamistöödel ja mullatööde tehnikal. Nn. „slurry seali“ tehnoloogia kasutuselevõtt võimaldab vähendada riski, et kevadel on meie teedel ja tänavatel tihtilugu palju lahtist killustikku või tuleb isegi terve teelõik uuesti pinnata.

Koidula objekt, kus tuli ühtekokku teisaldada lühikese aja jooksul enam kui miljon kuupmeetrit pinnast, poleks olnud tähtaegselt teostatav ilma 3D automaatikaseadmete abita. Meie mullatööde ja asfalditööde tehnikal ning geodeetidel on need igapäevased abimehed.


Lihtsam on meeskonda värskendada ja tugevdada.

Millised väljakutsed ootavad tee-ehitusega tegelevaid ettevõtteid aastatel 2010 ja 2011 ? Kas on oodata ülevõtmisi, ühinemisi , väljaoste?

Lisaks turu nõrkusele peab rääkima tehnilistest ja finantsriskidest, mis kõik on jätkuvalt jäetud ettevõtja kanda.

Meie tegeleme ka teedehooldusega, kus on pikaajalised lepingud. Lepingud on seotud ehitushinnaindeksiga, mis ei ole siiski võrreldavad teetööde ja materjalide hindadega. Sellel talvel üllatas üle mitmekümne aasta ka tõeline „lumerisk“. Teiseks riskiks on see, et teede ehitus- ja remondiobjektid on sõltuvuses maailmaturul olevate materjalide (naftatooted ja killustik) hindadest.

Kõiki neid riske on võimalik vähendada või maandada, kui riik teedehoiu põhitellijana hoolib enam oma ettevõtjatest. Põhjamaades on see kombeks, meil seni mitte.

Turg on jätkuvalt pingeline, kuna vaikus üldehitusturul kestab. Eesti teedeehitajate ja naabrite võimsused ületavad turu võimalusi.

Firmade ülevõtmised, ühinemised ja väljaostud on normaalne protsess, mis toimub jätkuvalt kõigis maailma nurkades.

Foto: erakogu

Millised on TREV-2 Grupi eesmärgid ja plaanid käesolevaks aastaks?

Meie visioon kõlab: „Rajada keskkond, kus on uhke elada!“. Soovime jätkata nii teedel, raudteedel, üldehituses kui ka keskkonnaehituses. On tähtis, et ka aastate pärast võiksime tunda uhkust meie loodud hoonete ja rajatiste üle. Lähtudes sellest oleme avatud sisemisele ja välisele arengule. Kuidas seda võimaldab meie majanduskeskkond, näitab aeg.



54

Sisekaubandus

Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ning nende varuosade ja mootorikütuse müügiga tegelevad ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubanduses luuakse 13,5% lisandväärtusest ning see annab tööd enam kui 80 000 inimesele. Samas on majanduskriis jätnud jälje ka siin, kadunud on üle 10 000 töökoha ning müügimahud on kukkunud mitme aasta tagustele tasemetele. Samuti on oluliselt aeglustunud uute kaubanduspindade rajamine ja kaupluseketid on laienemise suhtes muutunud ettevaatlikuks.

Suurimad jaemüügiettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Marginaalide langus ja kulude kokkuhoid on suurendanud kauplusekettide turuosa ning vähenenud on üksikute väikekaupluste arv.

Järgnevad aastad peaksid olema sektorile stabiilsemad. Kui majanduskasv taastub, on oodata ka sisetarbimise järk- järgulist tõusu. Samas 2007. aasta mahtude saavutamiseni läheb veel aega. Järgnevatel aastatel laienetakse ettevaatlikult ja investeeringud kaalutakse hoolega läbi.

2009. aastal jätkus juba aasta varem alanud müügimahtude langus. Tööpuudus suurenes ning inimeste tarbimisvõime langes. Aastaga kukkus jaekaubandus ligi 16% ning ettevõtete müügitulu langes ligi viiendiku võrra.

Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud mõne suurema kaupluseketi kätte. 2009. aastal andsid suurema osa spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste jaemüügikäibest viis suuremat kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma. 2010. aastal ei ole suuremat turuolukorra muutust oodata.

2009. aasta oli kaubandusettevõtetele ühtlaselt nõrk. Terve aasta püsiti stabiilses languses, mis oli ka mõistetav, arvestades makromajanduslikke arenguid. Tööpuudus kasvas hüppeliselt ja mitmel pool kärbiti töötajate palkasid. Samuti muutis majanduslik ebakindlus inimesed ettevaatlikuks. Eelistati raha pigem koguda kui kulutada ning suuremad ostud lükati edasi. Samal ajal kasvas Eesti residentide kontodel olev raha hulk, mis näitab reservide olemasolu tarbimise suurendamiseks.

Majanduslangus vähendas olulisel määral ka uute kaubanduspindade lisandumist. Kokku anti kasutusse 18% vähem kaubandus- ja toitlustushooneid kui aasta varem. Samuti on kahanenud kasulik pind – aastaga rohkem kui kaks korda. Enam kui kolmandik hoonetest ja kolmveerand kasulikust pinnast valmis Harju maakonnas. Mujal Eestis oli ehitusaktiivsus oluliselt madalam.

Lisaks laienemise peatumisele otsisid kaubandusketid ka muid võimalusi muutunud majandusliku olukorraga toime tulekuks. Vähendati õhtust lahtiolekuaega ning kärbiti töötajate palkasid. Samuti on hakanud üha enam levima oma kaubamärgi all toodetud kaubad tooted. Selle suuna eestvedajateks on Selver ja Rimi, kuid Eesti tarbijal võtab sellise kontseptsiooniga harjumine aega.

Töötajate arv liikus 2009. aastal kaubanduses langustrendis. Hõivatuid jäi aastatagusega võrreldes vähemaks enam kui kümnendiku võrra. Müügimahtude vähenemine sundis kaupmehi ka personali hulka optimeerima. Kõige vähem kahanes hõivatute arv 1–9 töötajaga ettevõtetes. Samas 20–49

13,7 14

94,1

0

20

40

60

80

100


Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse palka

%


Kaubandussektori osatähtsus Eesti majanduses

-5

0

5

10

15

20

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% vea


Palgad kaubanduses


Palga reaalkasv (parem skaala)

-15

-9

-3

3

9

15

0

20

40

60

80

100

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veatuhat

Hõivatute arv kaubanduses



Hõivatute arvu muutus tööjõu-u. põhjal (p. skaala)

Hõivatute arvu muutus ettev.stat. põhjal (p. skaala)




55

töötajaga ettevõtetes ulatus langus juba enam kui 17%-ni. Samal ajal kahanesid ka palgad. Kokku aitas see kärpida tööjõukulusid ligi 15% võrra. Sellest ei piisanud aga tootlikkuse säilitamiseks ning vähenesid nii töökulude tootlikkus kui ka kogutootlikkus.

Majandusraskused on pikendanud ka kaubavarude müügiperioode. 2009. aastal kasvas keskmine kaubavarude müügiperiood 3,5 päeva võrra, ulatudes 49,5 päevani. Samas perioodil 2003–2007 püsis see suhtarv pidevalt alla 40 päeva.

Jaekaubandus

Jaekaubandusettevõtetele oli 2009. aasta võrdlemisi keerukas. Müügimahud langesid püsivhindades ligi 16%. Ettevõtete müügitulu vähenes veelgi kiiremini.

Kokku oli 2009. aastal jaemüügi maht 57,9 miljardit krooni. Sellest 54,9 miljardit oli jaekaubandus-ettevõtete müük ning ülejäänu oli seotud autokaubandusega. Kokku langesid müügimahud aastaga enam kui 10 miljardi krooni võrra. Suuremal või vähemal määral kukkusid kõik kaubagrupid. Tugevas languses oli majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük, mis vähenes aastaga peaaegu veerandi võrra. Kogu jaemüügist annab see grupp enam kui kümnendiku, mistõttu ta avaldab üldnumbritele suhteliselt tugevat mõju. Ligi poole kogu jaemüügist moodustab toidukaupade müük spetsialiseeritud kauplustes või müük spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad. Seal langesid müügimahud aastaga veidi enam kui 8% võrra.

Hoolimata kulude kärpimisest ei suudetud müügitulu langusega sammu pidada ning tootlikkuse näitajad läksid langusesse. Müügitulu langes paari protsendipunkti võrra enam kui suudeti vähendada kogukulusid. Tunnitootlikkus langes aastaga ligi veerandi. Seejuures vähenesid töötajate töötatud tunnid kümnendiku võrra.

Investeeringud langesid jaekaubandusettevõtetel ülejäänud kaubandussektoriga samas tempos. Suurima osatähtsusega – ligi 50% – olid investeeringud masinatesse ja seadmetesse. Kiires languses olid kõik investeerimisvaldkonnad, vaid maa soetamine jäi eelmise aastaga pea samale tasemel.

2010. aastal on oodata stabiliseerumist ning müügimahtude jäämist vähemalt 2009. aastaga samale tasemele. Kui inimeste kindlustunne kasvab ning tööturu olukord enam ei halvene, julgetakse ka tarbimist jälle suurendama hakata.

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

5

10

15

20

25

30

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud

Tootlikkuse (tööviljakuse) kasv (parem skaala)


-60

-45

-30

-15

0

15

30

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK





Toiduained31,6%

Alko-hoolsed joogid, tubaka-tooted11,6%

Valmis-riided,

kangad, jalatsid9,2%

Mootor-sõidukid,

nende varuosad, mootori-

kütus12%

Muud kaubad35,2%

Jaemüügi osatähtsus kaubagrupiti


-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0

30 000

60 000

90 000

120 000

150 000

180 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veatuhat EEK


Käive jooksevhindades

Jaekaubandus

Sõidukikaubandus

Hulgikaubandus

Jaeettevõtete käibe muutus (p.s)

Mootorsõidukite ja kütuse ettev. käibe muutus (p.s)

Hulgikaubandusettevõtete käibe muutus (p.s)



56

Kati Kusmin: Oluliseks sai see, mis kliendi jaoks väärtust loob

Eesti Tarbijaühistute Keskühistu (ETK) juhatuse esimehe Kati Kusmini sõnul on kaubandusettevõtted 2009. aastal pidanud tõsiselt pühenduma sellele, mis tavakliendi jaoks väärtust loob.

Milline oli 2009. aasta ETK jaoks? Millised eesmärgid täitusid, mis jäi saavutamata ja miks?

2009. aasta oli ETK nagu ka paljude teiste jaekaubandusettevõtete jaoks oluliselt muutunud majanduskeskkonnaga kohanemise aeg. Peamiseks väljakutseks oli kahaneva müügitulu juures efektiivsuse säilitamine. ETK Grupis me suures osas selle eesmärgi ka saavutasime.

ETK Grupi kaupluste arv vähenes aastaga kümne võrra, aasta lõpuga oli ETK Grupis 367 müügiüksust. Samas jätkasime ketikaupluste arendamist ning möödunud aastal lisandus kaheksa Konsumit ning kuus A ja O kauplust. Konsumite müügipinna kasv oli 12% ning A ja O ketil 10%.

ETK Grupp hoidis Eesti toidu- ja esmatarbekaupade turul 21,8protsendise turuosaga turuliidri positsiooni. 2009. aasta netokäive oli 5,76 miljardit krooni, mis jäi mullusele kuuendiku võrra alla. (2008 oli grupi netokäive 6,86 miljardit krooni). Suurima osa käibest moodustas kauplustekett Konsum.

Möödunud aasta jooksul jätkasime ka nn omamärgi (private label) toodete arendamist Säästu kaubamärgi all ning valikus on tänaseks juba ligi sada toodet.

Kas 2009. aasta oli Teie jaoks kriisi jätkumise või sellest väljatulemise aasta?

2009 oli suuremas osas ikkagi kriisi jätkumise aasta, kuigi tegevused selle jooksul olid suunatud majanduslangusega toime tulemiseks ning edukaks väljumiseks surutisest. Kuna ETK Grupi kauplused asuvad peamiselt maakonna- ja vallakeskustes, siis oli näha trend, et kriis saabus maapiirkondadesse mõnevõrra hiljem kui linnadesse. Praegusi arenguid vaadates tundub, et ka sellest väljatulemine toimub väiksemates asulates hiljem. Majanduslanguse positiivne mõju avaldub aga kindlasti selles, et see sundis nii ETK-d kui ka paljusid teisi ettevõtteid mõtlema senisest kordades enam efektiivsusele ja pühenduma sellele, mis tegelikult kliendi jaoks väärtust loob.

Foto: erakogu

Millised olid 2009. aastal sisekaubandust puudutanud olulisemad arengud?

2009. aastat jääb iseloomustama töötuse järsk kasv, sissetulekute vähenemine, tarbijate ebakindluse suurenemine. Isegi kui osadel inimestel on reserve, hoitakse seda pigem igaks juhuks pangas ega kasutata ostude sooritamiseks. Oluline oli konkurentsi suurenemine sisekaubanduses ja hinnaargumendi tähtsuse suurenemine tarbija jaoks. Osteti vähem ja osteti odavamalt.

Möödunud aasta esimest poolt iseloomustasid ka väga suured allahindluskampaaniad, kui kaupmehed püüdsid realiseerida tarbimise vähenemisest tingituna kuhjunud varusid. Samal ajal investeeringud uute kaupluste rajamiseks suures osas peatati, vaid juba töös olnud projektid viidi lõpule. Ka vähenesid investeeringud kaupluste renoveerimisse. Siinkohal tuleb ära märkida ka aasta keskel toimunud käibemaksu määra tõstmist, mille elluviimiseks jäeti ettevõtjaile ebamõistlikult vähe aega ning, tulenevalt tihedast hinnakonkurentsist kaupmeeste vahel, jäi maksutõus valdavalt ettevõtjate kanda ja vaid vähesel määral said tarbijad selle maksumuudatuse mõju tunda.



57


Senine palgaralli oli viinud palgad juba ebamõistlikule tasemele ning kaubandus- ja teenindussfääri oli tervikuna tööjõudu keerukas leida. Selle tulemusena kannatas teeninduskvaliteet. Muudatused tööjõuturul võimaldavad täna leida sobivaid töötajaid kohase tasu eest. Samuti on muutused võimaldanud langetada ettevõtte tööjõukulusid tervikuna. Samas teistpidi mõjutab olukord tööjõuturul tarbimist ning sellest tulenevalt kaubandusettevõtte käivet ja tulubaasi.

Millised väljakutsed ootavad kaubandusettevõtteid aastatel 2010 ja 2011?

Alanud 2010. aasta saab jaekaubanduses olema veel väga keerukas, sest kuigi majanduses kõlab juba positiivseid noote, siis sisekaubanduses jääb oluliseks kasvu piduriks töötuse kõrge määr. Järgmisel aastal

saab loodetavasti juba näha ka käibekasvu, kuigi viimastel aastatel harjumuseks saanud kahekohalised kasvumäärad ei taastu.

Millised on ETK eesmärgid ja plaanid käesolevaks aastaks?

ETK Grupi selle aasta eesmärk on veelgi kasvatada sisemist efektiivsust, tõhustada koostööd tarnijate ning ka kohalike väiketootjatega ja panustada senisest enam kaubavalikusse kauplustes ning kliendilojaalsuse suurendamisse, samuti tegevusse gruppi kuuluvate tarbijaühistute liikmetega.

Ja kindlasti püüame hoida turuliidri positsiooni toidu- ja esmatarbekauba kaupluste turul ning mõnevõrra laiendada ka kauplustevõrku. Tahame olla atraktiivne partner nii klientidele kui ka koostööpartneritele üle terve Eesti nii maapiirkonnas kui ka linnades.



58

Turism

Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades 8%, turism annab eksporditulude laekumisele olulise panuse. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele. Sisetarbimise kiire kasv avaldus aastatel 2006–2007 ka siseturismis, kuid viimasel ajal on välisnõudluse tähtsus taas suurenenud. Suure osa väliskülastajatest moodustavad soomlastest ühepäevakülastajad, samas on sõltuvus Soome turust aega-mööda vähenenud.

Peamiseks turismimagnetiks on Tallinn, kuhu on koondunud suur osa turismimajanduse ettevõtetest. Aasta-aastalt on aga tõusnud huvi ka teiste piirkondade vastu, millele on kaasa aidanud taastusravikeskuste, majutus- ja teiste teenindusettevõtete lisandumine.

Eestis tegutseb üle 500 majutusettevõtte (lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle põhi-tegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus), toitlustusettevõtteid on üle tuhande ning reisibüroosid ja -korraldajaid ligi 300. Suuremad majutusettevõtted on Reval Hotelligrupi AS, AS Sokotel (Hotell Viru), OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell). Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald’s) ja Fazer Amica Eesti AS. Suuremate reisibüroode ja -korraldajate hulka kuuluvad ESTRAVEL AS, Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour ja OÜ Horizon Travel. Ligikaudu 60% turismisektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti.

Kuigi kasvuruumi on nii sise- kui ka välisturismil, kannatab seoses majanduskriisiga lähiajal ka Eesti turismitööstus. Pikaajalisem kasv saab olema varasemast aeglasem. Pakkumise suurenemine tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele. Ühepäevakülastajate arv eeldatavalt väheneb, kuid tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule on oodata ka eksporditulude suurenemist. Sissetulekute kasvades suureneb pikemas perspektiivis nii siseturism kui ka välisreiside arv.

2009. aastal vähenes reisimine praktiliselt kogu Euroopas, ka Eestis vähenes nõudlus turismi-teenuste järele. Suur langus iseloomustas sise-turismi, välisturistide osas oli nõudluse vähenemine tagasihoidlikum. Halvenesid ka turismiettevõtete majandusnäitajad, kuid aasta teisel poolel võis täheldada olukorra mõningast paranemist.

Välisnõudlus vähenes vähesel määral, kuid siseturism oli jätkuvalt tugevas languses. Samas valmistas probleeme ööbimiste arvu vähenemine, ülepakkumise

tõttu langesid hinnad ja seega ka majutuskohtade tulud. Ka toitlustuskohtades andis nõudluse langus tunda ning turismiettevõtete müügimahud kahanesid oluliselt. Hotellide ja restoranide sektoris loodud lisandväärtus kukkus 2009. aastal enam kui viiendiku võrra.

Turismiteenuste eksport vähenes aastaga alla 10%, impordi langus oli aga kaks korda suurem. Tänu sellele suurenes turismiteenuste bilansi ülejääk kümnendiku võrra, ulatudes 8,4 mld kroonini.

Uute majutuskohtade lisandumine aasta jooksul küll pidurdus, kuid sellegi poolest ületas esialgsetel andmetel majutuskohtade arv aastatagust taset 4% võrra, tubade ja voodikohtade arv kasvas paar protsenti. See tulenes taastusravikeskuste suurenenud pakkumisest, kus tubade ja voodite arv kasvas aastaga kümnendiku võrra, teistes majutuskohtades jäi pakkumine aastatagusele tasemele. Samas vähenes majutatute ja ööbimiste arv 2009. aastal kümnendiku võrra, mistõttu keskmine tubade täitumus oli vaid 36%, voodikohtade täitumus 28%. Nii kehvad oli majutuskohtade näitajad viimati enam kui kümme aastat tagasi. Tihe konkurents viis aga hindade langetamiseni, aastaga odavnesid majutusteenused kümnendiku võrra.

2009. aastal kukkus peamiselt sisenõudlus, majutus-kohtades ööbinud välisturistide arv langes vaid mõne protsendi võrra. Samas taastusravikeskustes tõi majutusmahu suurenemine kaasa klientide arvu kasvu, seda ka siseturistide puhul.

Aasta edenedes olukord majutusturul mõnevõrra paranes. IV kvartalis ulatus välisnõudlus 2008. aasta lõpu tasemele, siseturistide puhul oli langus tunduvalt tagasihoidlikum kui aasta esimesel poolel – siin mängis rolli ka madalam võrdlusbaas. Jätkuvalt

1,4 10,7 3,4

65,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsus lisand-

väärtuses*

Turismi-teenuste

osatähtsus ekspordis

Osatähtsus hõives*

Suhe keskmisesse

palka*

%%



* näitajad iseloomustavad majutus ja toitlustusettevõtteid,mitte kogu turismisektorit

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

mld EEK


Turismiteenused

Import Eksport Turismiteenuste saldo



59

vähenes aga majutuskohtades ööbimise kestus (keskmiselt 1,9 ööd külastaja kohta).

Hõivatute arv majutus- ja toitlustussektoris langes 2009. aastal 15%. Nõudluse vähenemine tõi kaasa suurema töökohtade kao toitlustusasutustes, majutuses jäi hõivatute arvu langus alla 10%. Samas rakendati majutuskohtades töötajaid väiksema koormusega. Reisibüroodes ja reisikorraldajatel kadus aastaga aga iga viies töökoht. Olulist palkade langust majutuses ja toitlustuses siiski ei toimunud. Palgatase jäi paari protsendi võrra alla aastatagusele näitajale, kuid aasta lõpu poole langus süvenes.

Nii majutuses kui ka toitlustuses langes müügitulu aastaga viiendiku võrra, reisiettevõtetes 30%. Majutusteenuste müügitulu mõjutas oluliselt hindade alanemine, teenuste tarbimise vähenemise arvele läks pool müügi langusest. Kuigi ettevõtted kärpisid kulusid, eriti tööjõukulusid, tulude langust see kompenseerida ei suutnud. Ettevõtete kasumid kukkusid kordades, majutussektor tervikuna lõpetas aasta kahjumis. Ka ettevõtete tootlikkuse näitajad olid halvemad kui 2008. aastal.

Nõudlusest suurem pakkumine vähendas jätkuvalt ettevõtete huvi ja ka võimet investeerida. 2009. aastal kahanesid majutus- ja toitlustusettevõtete investeeringud eelmise aastaga võrreldes 2–3 korda, reisiettevõtetes veelgi rohkem. Kapitalimahutused põhivarasse langesid kõigi valdkondade lõikes, enim kärbiti investeeringuid ehitistesse ja rajatistesse ning seadmetesse.

Ettevõtete hinnangud majandusolukorrale peegeldasid 2009. aastal sektori majandusnäitajate arenguid. Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate sõnul oli nõudlus madalam kui aasta varem, ka kasvuootused olid tagasihoidlikumad. Hotellide osas võis aasta teisel poolel täheldada positiivsemaid märke, aastataguse perioodiga võrreldes paranesid mitmed näitajad. 2010. aasta alguses tunnetasid ka restoranid konjunktuuri paranemist, kuid hooaja tavapärasest tasemest olid hinnangud siiski kehvemad. Turismifirmade vastused viitasid endiselt turu nõrkusele ning väljavaated lähiajaks olid samuti üsna konservatiivsed.

2010. aastal võib majutuskohtade osas oodata positiivsemaid tulemusi, seda eelkõige tänu välis-nõudlusele. Ka toitlustusettevõtete tulemused peaksid paranema, kuid turismifirmade jaoks võib taastumine olla aeglasem. Islandi tuhapilve tõttu aprillis toimunud lennuühenduste katkestuse mõju turismile võib pidada ajutiseks, samas turismiettevõtetele tõi see majanduslikku kahju. Juhul kui taolistel põhjustel hakkab häireid lennuliikluses esinema ka edaspidi, võib see mõjutada ka reisimist.

Sissetulev turism

Piiriloenduse põhjal tegid välismaalased Eestisse 2009. aastal enam kui 4 mln külastust ehk sama palju kui aasta varem. Reisimise kasvu võis täheldada suve-

perioodil, nii aasta I kui ka IV kvartalis oli aga reise vähem kui aasta varem. Ligi 60% külastajatest moodustasid puhkusereisijad, ostureisil oli iga kümnes välismaalane, sellest veidi enam oli tööga seotud reise. Võrreldes 2008. aastaga tehti rohkem ostureise ning reise muul eesmärgil (näiteks seoses raviga).

-30-25-20-15-10-50510

0,00,51,01,52,02,53,03,54,0

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veamld EEK



LisandväärtusTööjõukuludKogutootlikkuse kasv (parem skaala)Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad

-20

-10

0

10

20

30

40

0

5

10

15

20

25

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veatuhat


Töötajate arv




Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (parem skaala)

* tööjõu-uuringus majutus ja toitlustusettevõtted, ettevõtlusstatistikas lisaks ka reisibürood ja -korraldajad

-4

0

4

8

12

16

20

24

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 0008 0009 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% vea


Palgad



* majutus ja toitlustusettevõtted

-80-60-40-20020406080

0

200

400

600

800

1 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% veamln EEK





* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad



60

Külastuste arv kasvas aastaga Soomest (5%) ja Venemaalt (14%). Kolmandiku võrra vähem oli aga Rootsist tulevaid külastusi, ka Leedust tuli kümnendiku võrra vähem külastajaid. Rootsi krooni nõrgenemine vähendas Rootsi elanike reisimist ka teistesse lähiriikidesse. Lisaks võib negatiivse tegurina välja tuua lennusageduste kahanemise, mis iseloomustas ka mitmeid teisi suundi.

Turismiteenuste ekspordi maht oli 2009. aastal 16,2 mln krooni ehk 8% väiksem kui aasta varem. Reisijate veost saadavad eksporditulud vähenesid 17%, sealjuures kukkus poole võrra reisijate õhu-transpordist saadav tulu. Ka väliskülastajate kulutused Eestis vähenesid (5%), seda nii era- kui ka ärireiside puhul.

Majutuskohtades ööbis 2009. aastal 4% vähem välis-turiste kui aasta varem, sealjuures traditsioonilistes majutuskohtades vähenes turistide arv 6%, kuid sama

palju suurenes nende arv taastusravikeskustes. Majutuskohtades viibiti jätkuvalt lühemat aega, mistõttu välisturistide ööbimisi jäi aastaga 7% vähemaks. Aasta teisel poolel olukord mõnevõrra paranes.

Jätkuvalt suurenes Venemaa turistide nõudlus, nii ööbimiste kui ka majutatute arv kasvas aastaga üle 10%. Ka Soome kliente oli rohkem kui aasta varem, kuid ööbimiste arv jäi 2008. aasta tasemele. Need kaks kliendigruppi andsid tööd juurde eelkõige Tallinna ja Virumaa majutusettevõtetele. Teiste riikide seas oli valdav siiski nõudluse vähenemine. 10% või enamgi kahanes majutatute ja ööbimiste arv mitmete olulisemate turismipartnerite lõikes, nagu Rootsi, Saksamaa, Läti, Leedu ja Suurbritannia.

Eesti reisifirmade teenuseid kasutanud väliskülastajate arv kukkus 2008. aastal poole võrra, 2009. aastal ulatus langus 6%-ni. Ööbimisega välisturiste teenindati viiendiku võrra vähem kui aasta tagasi, kuid põhilise osa klientuurist moodustavad ühepäevakülastajad. Nende arv vähenes aastaga mõne protsendi võrra. Suurema osa reisifirmade klientidest moodustavad soomlased ja rootslased ning nende nõudlus mõjutas suuresti ka reisifirmade tegevust. Sarnaselt majutuskohtadele andsid reisifirmadele täiendavat tööd Venemaa turistid. Ühepäeva-külastajaid oli rohkem näiteks Saksamaalt, Itaaliast, Suurbritanniast ja Hispaaniast, mis on lisaks USA-le olulisemad Tallinna külastavate kruiisireisijate sihtgrupid.

Kruiisireisijate osas oli 2009. aasta Eesti jaoks läbi aegade parim. Kokku külastas Eestit 415 000 reisijat ehk kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.

2010. aastal võib oodata turisminõudluse taastumise jätkumist. Koos majanduskasvu prognooside tõstmisega on ümber hinnatud ka turismi väljavaateid. Maailma Turismiorganisatsioon prognoosis Euroopas 2010. aastaks 1–3%-list ööbimisega välisreiside arvu kasvu. Eeldatavalt suureneb Eesti majutuskohtades ööbivate välisturistide arv, turismifirmade osas võivad arengud jääda tagasihoidlikumaks. Planeeritud kruiisilaevade saabumisi on mõnevõrra vähem kui 2009. aastal, oodata on 400 000 kruiisireisijat.

Siseturism

Siseturism oli 2009. aastal tugevas languses – majutuskohtades ööbinud Eesti elanike arv vähenes ligi viiendiku võrra, ööbimiste arv mõnevõrra vähem. Traditsioonilistes majutuskohtades oli nõudluse kahanemine veelgi drastilisem (veerandi ulatuses), samas taastusravikeskustes ööbis 2009. aastal kümnendiku võrra rohkem siseturiste kui aasta varem, ööbimiste arv suurenes küll vaid mõne protsendi piires.

Majutusteenuste kasutamine vähenes peaaegu igal pool Eestis enam kui 10%, vaid mõnes maakonnas püsis nõudlus stabiilsemana. Kõige enam mõjutas majanduskriis tööreisidega (sh konverentsidest

-10-505101520253035

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 500

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% veatuhat


Välisturistide arv ja ööbimised majutuskohtades

Majutatute arv

Ööbimiste arv

Majutatute arvu muutus (parem skaala)

Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

Soome51,7%

Venemaa8,1%

Rootsi5,8%Saksamaa

5,6%

Norra3,9%

Läti3,8%

Suur-britannia

2,9%

Leedu2,0%

Itaalia1,7%

USA1,4%

Prantsus-maa1,3%

Poola1,2%

Muud riigid10,6%

Välisturistide ööbimised riikide lõikes


-30-20-10010203040

0

500

1 000

1 500

2 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% veatuhat


Eesti elanike majutamine majutusettevõtetes

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)



61

osavõtuga) seotud ööbimisi, väiksem mõju oli muudel põhjustel, näiteks raviga seoses tehtud reisidele. Pooled klientidest olid puhkusereisil ning selles segmendis oli nõudluse langus samas suurusjärgus siseturismi keskmise näitajaga.

Reisifirmade abi kasutatakse sisereisidel üsna vähe, 2009. aastal vaid umbes 70 000 juhul. Võrreldes eelmise aastaga vähenes sisekülastajatest klientide arv veerandi võrra.

Suviste sisereiside uuringu8 kohaselt oli 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes vähem Eesti elanikke, kes tegid vaba aja reise, ühepäevaseid kultuuri- või meelelahutusüritustega seotud reise või ööbimisega vaba aja reise. Samas kasvas keskmine reiside arv reisil käinu kohta ning ka kogu reiside arv suurenes kõigi mainitud reisiliikide lõikes. Vaba aja reise tegi suvel üle 70% Eesti 15–74-aastastest elanikest. Mitmepäevastel reisidel käis üle 60% elanikest, ühepäevaseid väljasõite kultuuri- ja meele-lahutusürituste külastamiseks tegi iga teine.

Rohkem reisivad noored ja keskealised inimesed, kuid alla 20-aastaste noorte reisiaktiivsus langes eelmise aastaga võrreldes märgatavalt. Reisil käinuid on rohkem suurema sissetulekuga ning kõrgemalt haritute seas, ka lastega perede reisimisaktiivsus on kõrgem. Peamiseks reisil mittekäimise põhjuseks oli rahapuudus ning selle tähtsus kasvas varasema uuringuga võrreldes oluliselt.

Maaelanikud on kultuuri- ja meelelahutusüritustega seotud reiside tegemisel aktiivsemad kui linna-elanikud. Siinkohal mängib rolli asjaolu, et linna-elanikel on võimalik üritusi külastada kodu lähedal, ilma selleks eraldi reisi ette võtmata. Samas käisid maalelanikud ka ööbimisega reisidel 2009. aastal rohkem kui linnaelanikud.

Ööbimisega reiside eesmärgiks on kõige enam sugulaste või tuttavate külastamine. Suure vahega on järgmisteks eesmärkideks rannas puhkamine ning perekondlikud ja muud isikliku eluga seotud sündmused. Samas täidab reis tavaliselt korraga mitut eesmärki ehk reisiga seotakse erinevaid tegevusi. Reisi eesmärgist tulenevalt kasutati peamiselt tasuta ööbimise võimalust, tasulises majutuskohas veedeti vaid 17% kõigist reisil oldud öödest. Enamasti ööbitakse sugulaste ja tuttavate juures või suvilas.

Mitmepäevaste reiside peamisteks sihtkohtadeks olid Tallinn, Tartu, Saaremaa, Ida-Virumaa, Pärnu ja Võrumaa. Mitte-eestlased külastavad kõige rohkem Ida-Virumaad, ka Pärnus käiakse eestlastest rohkem. Eesti elanike reisisihid on üle Eesti ühtlasemalt jaotunud.

Elanike hinnangul pakub Eesti piisavalt külastamist väärivaid vaatamisväärsusi, ka info kättesaadavust nende kohta hinnatakse pigem positiivselt. Samas

8 http://public.visitestonia.com/files/statistika/ Suvised-sisereisid2009.pdf

ollakse vähem rahul majutuse ning toitlustuse hinna ja kvaliteedi suhtega.

Eeldatavalt jääb siseturismis madalseis valitsema ka 2010. aastal, nõrga baasi tõttu võib aasta teisel poolel siiski näha nõudluse suurenemist. Inimeste ootused tuleviku osas on küll paranenud, kuid tööturu jätkuvalt kehv olukord jätab reisimisele tugeva jälje. Samas parandab hindade korrektsioon Eesti siht-kohtade konkurentsivõimet välisriikidega võrreldes ning võib seega suunata osa välisnõudlusest sise-turule.

Väljaminev turism

Piiriloenduse uuringu järgi tegid Eesti elanikud 2009. aastal üle 3 mln välisreisi, mis oli 5% rohkem kui aasta varem. Reisimine kasvas Venemaa ja Rootsi suunal, teistesse olulisematesse sihtkohtadesse reisiti vähem. Kasvas vaid ostureiside arv (40%), teistel eesmärkidel tehti vähem reise kui aasta tagasi.

Turismiteenuste impordi maht kukkus 2009. aastal viiendiku võrra. Tugevasti vähenesid ärireisidega seotud kulutused, kuid ka erareisidel tehtud kulutused välismaal langesid. Välismaistele transpordi-ettevõtetele makstud summad olid ligi 30% väiksemad kui aasta varem.

Reisifirmade kaudu reisile lähetatute arv vähenes 2009. aastal peaaegu 30%. Reise tehti vähem peaaegu kõigisse riikidesse, rohkem reisiti reisifirma vahendusel vaid mõnda riiki, näiteks Türki ja Venemaale. Kuigi reiside arv kahanes, olid paljude riikide osas reisid pikemad kui varem, seda nii lähiriikide (Soome, Läti, Leedu, Rootsi) kui ka mitmete kaugemate sihtkohtade puhul, kus reisid on niigi pikema kestvusega.

Kuigi Eesti majanduses on oodata 2010. aastal olu-korra paranemist, jääb tööpuudus endiselt kõrgeks ning välisreiside osas kiiret taastumist loota ei ole.

0 5 10 15 20

SoomeEgiptus

TürgiHispaaniaVenemaa

KreekaRootsi

SaksamaaItaalia

LätiPrantsusmaa

SuurbritanniaLeedu

USA


%

Olulisemad sihtpunktid(osatähtsus kõigist reisile lähetatutest)

2009 2008



62

Transport

Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, linna elektertransport ning torutransport. Transpordisektoris töötab kokku ligi 50 000 inimest ehk ca 8% kõigist hõivatutest. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi.

Maismaa reisijateveos on suurima veomahuga Tallinna Autobussikoondise AS, kes teenindab bussiliine Tallinnas. Elektritransporti esindavad Eestis kaks ettevõtet – Elektriraudtee AS ning Tallinna Trammi- ja Trollibussi-koondise AS. Raudteeveonduse valdkonnas on suurimaks ettevõtteks AS Eesti Raudtee. Eestis on raudteevedude turg avatud ning siin tegelevad reisijate- ja kaubavedudega mitmed operaatorid, nagu EVR Cargo (Eesti Raudtee), AS E.R.S, GoRail AS, Edelaraudtee AS ja Elektriraudtee AS. Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja SP Transit Eesti AS. Kogu transpordisektori suurim veetranspordi ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp, mis kasvas pärast Silja Line’i aktsiate omandamist Läänemere suurimaks laevakompaniiks. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegutseb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadama ja Saaremaa sadama omaniku ning haldajana. Õhutranspordi valdkonna suurim ettevõte on rahvusvaheliste reisijate- ja kaubavedudega tegelev AS Estonian Air.

Hõive on transpordisektoris sarnaselt ülejäänud majandusega viimastel aastatel langenud, kuid muudatused algasid varem – langustrend algas juba 2007. aastal. 2009. aastal stabiliseerus olukord eelmise aasta tasemel ning peaks ka edaspidi püsima stabiilsena. Seoses majandustegevuse vähenemisega on veomahtude langused suuremas osas juba toimunud ning ettevõtted vastavalt ka oma töötajate arvu kohandanud. Edasised arengud hõive osas sõltuvad üldisest majanduse käekäigust.

2008. aasta lõpus hakkas ülemaailmne finantskriis avaldama mõju majanduse käekäigule ning puutumata ei jäänud ka transpordisektor. Transpordiettevõtete veomahud ja tulud hakkasid vähenema. Juba 2007. aastal vähenema hakanud transiidimahud jätkasid langustrendil, see mõjutas nii mere- kui ka raudteetransporti.

Raudteel vähenes aastane kaubaveomaht võrreldes 2008. aastaga 13%, 52,8 mln tonnilt 45,9 mln tonnini. Langusest üle poole tulenes naftatoodete veo vähenemisest (-14%), ent nende osatähtsus oli endiselt ligi 55% kõigist vedudest. Teisel kohal oli põlevkivi ligi 30%-ga. Enim kasvas kivisöe vedu, mille maht tõusis 2008. aastaga võrreldes 3,5kordseks. Siiski moodustas see kõigest poole 2007. aasta tasemest ning osakaal oli ligikaudu 4%.

Kui 2007. aastal tulenes transiitvedude järsk langus suhete jahenemisest Venemaaga, siis edaspidi on peamisteks mõjutajateks olnud majanduslangusest tingitud kaubavahetuse kahanemine ning Venemaa püüe vähendada oma transiidisõltuvust naaberriikidest.

Kaubavahetuse vähenemine on oluliselt pärssinud eesmärgiks seatud ümberorienteerumist konteiner-vedudele. Täiskonteinerite vedu vähenes 17 344 TEU9-lt 2008. aastal 14 403 TEUni 2009. aastal (langus 17%). Peamise osa konteineritest moodustavad transiitkonteinerid.

Laevaliiklus vähenes 2009. aasta jooksul jätkuvalt. Kui 2008. aastal saabus Eesti sadamatesse 12 237 laeva, siis 2009. aastal 10 271. Eesti laevade sadamatesse sisenemiste arv siiski tõusis 3695-lt

9 TEU: konteinerid 20 jala arvestuses

Raudtee11%

Maismaa53%

Vesi30%

Õhk6%

Eesti transport müügitulu alusel2009. aastal


-20

-10

0

10

20

30

0

10

20

30

40

50

60

70

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamld EEK


Müügitulu

Müügitulu Kasv (parem skaala)

6,6 8,3

102,3

0

25

50

75

100

125

0

20

40

60

80

100


Osatähtsus hõives

Suhe keskmisesse palka (p. s.)

%%





63

4099-le ning nende osatähtsus tõusis 40%-le kõigist sadamaid külastanud laevadest. Sadamatesse saabunud laevade arv vähenes enim reisilaevade osas – 7020-lt 5522-le. Oluliselt langes ka puistlasti-laevade arv (1910-lt 1384-le), tõus oli aga vedellastilaevade osas (753-lt 886-le). Ristluslaevade sisenemiste arv sadamatesse jäi 2008. aasta tasemele – vastavalt 303 ja 309 laeva.

Laevareisijate arv kasvas 2009. aastal mõõdukalt (7,48 miljonilt reisijalt 7,62 miljonini). Saabunud reisijate arv oli endiselt ülekaalukalt suurim Soomest – 3 180 388, Rootsist saabus 511 202 reisijat. Kruiisituristidena külastas Eestit 416 605 inimest, kasvades 10% võrra. Eesti laevadega saabus 4 707 438 reisijat, mis moodustab ca 62% (2008. aastal 56%) reisijate koguarvust.

Eesti saartega ühendusel reisijate arv mõnevõrra langes – Saaremaa liini kasutas 2009. aastal 1,319 mln reisijat (-8%) ja Hiiumaa liini 472 000 reisijat (-5%).

Kui 2008. aastal toimus kaubavahetuses oluline vähenemine ning Eesti sadamates käideldi 36,2 miljonit tonni veoseid, siis 2009. aastal mahud mõnevõrra taastusid ning käideldi 38,5 miljonit tonni. I kvartali jooksul toimus veel mõningane langus, kuid edaspidi liikusid kaubavood aastases võrdluses kasvutrendil. Kõige olulisema kaubagrupi moodustasid jätkuvalt rafineeritud naftatooted, mille osatähtsus oli ligikaudu 65%.

Transiitkauba veomaht suurenes ca 16% võrra, 24,6 mln tonnilt 28,5 mln tonnini, kusjuures sadamatesse sisse tulev transiit kasvas koguni 38%, mis on transiidi mitmekesistamise vajadust arvestades positiivne. Samas oli sadamatest välja veetava transiitkauba osatähtsus endiselt ligi 85%. Konteinerite vedu langes 28%, kokku veeti 131 278 TEUd, sh välja veeti 55 000 ja sisse 45 000 TEUd, transiitveod moodustasid 31 000 TEUd.

Kaupade lastimine kasvas aastaga 5% ja lossimine 10% võrra, detsembris oli aga mõlema kasvuks 25%. Siiski ületab lastimine lossimist mahult enam kui kolm korda.

Lennutransport. Kaubavedu Eesti lennujaamade kaudu kukkus poole võrra – 42 104 tonnilt 2008. aastal 21 072 tonnini 2009. aastal, mis on samas suurusjärgus 2007. aasta tasemega.

Lennureisijate osas oli oluline langus 1 866 460 reisijalt 1 383 466 reisijani (-26%), samas suurenes mõnevõrra siseriiklikult sõitjate arv, 48 034 reisijalt 49 509 reisijani. Positiivsena võib märkida ära Tartu lennujaama arendamise ning regulaarlendude alustamise Stockholmi ja Riiga. Lennuliinide arv püsis samas suurusjärgus, langedes 32 sihtkohast 31 sihtkohani, regulaarlendude arv nädalas kukkus aga olulisel määral – 422 väljumiselt 265 väljumiseni. See on madalaim tase alates 2002. aastast.

131278

0

50000

100000

150000

200000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

TEUKonteinerite vedu läbi Eesti sadamate


Raudtee-

transport;

45954Maantee-

transport;

27937

Mere-

transport;

1351

Kaubavedu transpordiliigi järgi 2009 (tuhat tonni)


-30-20-1001020

01000020000300004000050000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% veatuh tKaubavedu läbi Eesti sadamate

Veoseid kokku

Transiit

Veoste kasv % (parem skaala)

Transiidi kasv % (parem skaala)


75,2

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0

20

40

60

80

100

120

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009

% veamln t


Veosed

Veetud kaup Muutus (parem skaala)

0

50

100

150

200

250

0

2

4

6

8

2005 2006 2007 2008 2009

Reisijate vedu Eestis transpordiliikide järgi (mln reisijat)

Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala)

Õhk (vasak skaala) Maantee (parem skaala)




64

Langustrend jätkus ka Eesti õhutranspordiettevõtete osas. Eesti lennukitega sõitjate arv vähenes 806 000 reisijalt 2008. aastal 661 000 reisijani 2009. aastal. Langus on võrreldes 2008. aastaga siiski pidurdunud, seda eelkõige teisel poolaastal.

Maanteetranspordiettevõtete vedude osas toimus 2009. aastal sarnaselt teiste transpordiliikidega märkimisväärne langus. Vedude maht oli 27,9 mln tonni, mis oli 22% vähem kui aasta varem. Veel enam vähenes veosekäive – 24%.

Autoregistris arvel olevate autode arv vähenes sõiduautode osas 552 000-lt 2008. aastal 546 000-ni 2009. aastal. Langes ka veoautode arv – 83 000-lt 81 000-ni. Samas tõusis mootorrataste arv tuhande võrra, 18 600-ni.

Registreeritud liiklusõnnetuste arv vähenes 1869-lt 2008. aastal 1506-ni 2009. aastal, vähem oli ka hukkunuid (vastavalt 132 ja 100 inimest) ning viga saanuid (2 398 ja 1 929).

Veidi paranes raudteeliiklusohutus – kokku oli ülesõidukohtadel seitse juhtumit, 2008. aastal aga 12 juhtumit. Hukkunute arv paraku suurenes kahe võrra kolme inimeseni, viga sai aga vaid üks inimene 2008. aasta viie asemel. Inimestele otsasõite oli 12, hukkus seitse inimest – mõlemad arvud on aastaga vähenenud.

Sõitjatevedu maanteetranspordis. Kui üldiselt püsis sõitjate arv 2008. aastaga võrreldes samas suurusjärgus, siis maakonnaliinidel vähenes reisijate hulk märgatavalt – 20,9 mln sõitjat 2008. aastal ja 17,4 mln sõitjat 2009. aastal. Selle kompenseeris aga kasutajate arvu kasv riigisisestel kaugliinidel (tõus ligi 60%), mõningal määral ka valla- ja välisliinidel. Mitmed bussifirmad rakendasid kaugliinidel soodustusi erinevatele reisijagruppidele, mistõttu suurenes kasutajate arv eelkõige selliste inimeste arvel, kes muidu oleks kõrge piletihinna tõttu oma reisist loobunud.

Reisijatevedu raudteel vähenes 2009. aastal jätkuvalt, reisijate arv oli 4,9 mln, mis on madalaim tase pärast iseseisvuse taastamist. 2008. aastaga võrreldes oli langus 7,5%, rahvusvaheliste liinide osas Peterburi rongiliini sulgemise tõttu lausa 40%. Sõitjakäive oli 248,5 mln sõitjakilomeetrit, aastaga langes see 9%. Seda on siiski rohkem kui aastatel 2001–2005, mistõttu võib öelda, et viimastel aastatel avatud kiirrongiliinid on ennast õigustanud ning ronge on hakatud rohkem kasutama just pikemate sõitude tegemiseks.

Tööjõu-uuringu andmetel püsis hõivatute arv transpordisektoris (sh veonduse abitegevused ja laondus) 2009. aastal 49 700 inimese juures (49 900 2008. aastal). Nõudlusega kohandumine algas varem kui teistes sektorites, kus 2009. aastal oli märgatav hõive langus.

Transpordiettevõtete investeeringud kukkusid 2008. aastaga võrreldes pea veerandi võrra. Vee- ja raudteetranspordi osas oli langus üle 85%. Taset aitas hoida väiksem langus laonduse ja veonduse abitegevuste osas, mis moodustasid 80% kogu investeeringutest.

1506

1929

100

0

30

60

90

120

150

180

210

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

3 000

3 500

4 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009


Liiklusõnnetused

Liiklusõnnetused Vigastatud Hukkunud (parem skaala)

49700

12502

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

30

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009*

% vea

*Veondus laondus side Allikas: Eesti Statistikaamet


Hõivatud (tööjõu-uuring)

Keskmine palk (krooni)*



-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

14 000

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamln EEK



Lisandväärtus

Tööjõukulud



-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

0

1

2

3

4

5

6

7

2003 2004 2005 2006 2007 2008* 2009*

% veamld EEK







65

Keskmine brutopalk oli transpordisektoris 2009. aastal Eesti keskmisest mõnevõrra kõrgem, ulatudes 12 502 kroonini, samal ajal kui keskmiselt oli see Eestis 12 223 krooni. Aastaga langes palk transpordisektoris 4% võrra.

2010. aastal on veo- ja ka transiidimahtude osas oodata stabiliseerumist või väikest kasvu. Siseturu nõudluse vähenemine pidurdab ka veoteenuste tarbimist, rahvusvahelistel vedudel ning reisijateveos võib minna märksa paremini. Mõne aasta perspektiivis peaks koos majanduse pöördumisega tõusule hakkama uuesti kasvama ka nõudlus transporditeenuste järele, mis tõstab ka hõivet.

Raudtee-

transport

11%

Maismaa-

transport

80%

Vee-

transport

5%

Õhu-

transport

4%

Investeeringute jaotus põhivarasse transpordisektoris 2009




66

Lisad

Lisa 1. Kaubavahetus riikide ühendustega

Riikide Maht (mln kr) Osatähtsus (%) Muutus (vea)

ühendus Eksport Import Eksport Import Eksport Import

2008 2009 2008 2009 2008 2009 2008 2009 2008 2009

EL 92 804 70 391 136 016 91 233 70,1 69,5 79,8 80,2 -24,2 -32,9

SRÜ 17 686 11 915 20 695 12 465 13,4 11,8 12,1 11,0 -32,6 -39,8

EFTA 4 901 3 694 2 033 2 042 3,7 3,6 1,2 1,8 -24,6 0,4

NAFTA 7 466 6 355 2 309 1 754 5,6 6,3 1,4 1,5 -14,9 -24,1

Kokku 122 858 92 355 161 054 107 493 92,7 91,1 94,5 94,4 -24,8 -33,3

Eesti kokku 132 482 101 322 170 489 113 811 100,0 100,0 100,0 100,0 -23,5 -33,2




67

Lisa 2. Eksport kaubarühmiti peamiste sihtriikide lõikes 2009. aastal (%)

Kaubarühm Soome Rootsi Läti Venemaa Saksamaa Leedu USA Taani Norra Nigeeria Osatähtsus kokku

Elusloomad ja loomsed tooted 13,5 2,2 13,6 26,6 6,1 6,0 0,1 3,6 0,5 0,0 72,2

Taimsed tooted 22,3 7,9 12,4 3,2 8,5 12,3 2,3 0,6 69,6

Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 5,7 0,1 35,9 1,5 0,2 49,9 0,0 0,0 93,4

Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 21,0 4,7 20,3 24,8 1,0 13,4 0,4 1,8 1,3 0,2 88,8

Mineraalsed tooted 9,1 3,0 11,2 3,1 2,2 0,8 18,5 1,8 0,1 17,0 66,7

Keemiatooted 7,0 5,8 12,5 22,3 3,0 14,1 1,7 1,0 0,5 1,0 69,0

Plastmassid ja plasttooted, kummitooted 20,6 15,1 13,8 13,5 6,0 10,5 0,2 1,5 4,7 0,0 85,9

Nahk, karusnahk ja tooted neist 40,8 2,6 9,9 11,3 2,1 5,7 0,0 0,5 1,0 74,0

Puit ja puittooted 19,6 16,7 3,6 0,6 8,2 1,7 0,5 10,9 6,8 68,6

Paberimass ja tooted sellest 12,1 10,9 5,9 9,5 6,2 4,5 0,1 2,2 5,1 56,4

Tekstiil ja tekstiiltooted 26,3 20,1 12,8 11,4 5,6 6,8 0,4 2,0 4,3 89,7

Jalatsid; peakatted; vihmavarjud 33,1 10,3 25,4 6,7 0,1 12,8 0,1 0,3 5,6 94,4

Tooted kivimitest; keraamikast ja klaasist 20,4 10,5 12,1 18,3 3,8 5,1 0,1 0,2 2,1 72,5

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 19,2 11,8 20,7 7,8 5,1 3,5 0,4 0,6 2,8 71,8

Metallid ja metalltooted 22,8 9,7 8,4 7,3 8,8 3,5 2,0 5,9 4,6 0,0 73,1

Masinad ja seadmed 24,1 26,2 5,8 9,2 6,1 2,2 1,3 3,6 1,9 0,0 80,5

Transpordivahendid 13,9 11,7 15,2 11,6 8,4 10,1 1,3 0,9 4,4 0,1 77,6

Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 13,2 17,7 3,7 14,5 21,9 1,6 6,9 0,2 0,5 0,0 80,2

Relvad ja laskemoon 0,6 2,8 3,4

Muud tööstuskaubad 28,5 10,7 3,8 3,3 10,6 0,9 3,6 4,5 9,8 75,7

Kunstiteosed, antiikesemed 4,9 15,6 0,5 10,6 0,0 22,1 32,0 4,7 90,4




68

Lisa 3. Import kaubarühmiti peamiste saatjariikide lõikes 2009. aastal (%)

Kaubarühm Soome Leedu Läti Saksamaa Venemaa Rootsi Poola Holland Prantsusmaa Taani Osatähtsus kokku

Elusloomad ja loomsed tooted 19,5 11,1 11,5 7,5 1,9 6,3 6,9 3,5 1,9 14,3 84,5

Taimsed tooted 17,2 12,8 12,0 6,2 0,5 4,0 5,0 20,8 1,0 1,4 81,0

Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 7,1 8,7 7,0 20,2 10,8 3,6 2,0 2,4 0,2 1,3 63,3

Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 13,1 14,0 13,8 8,8 1,7 3,1 8,6 4,9 4,4 3,8 76,1

Mineraalsed tooted 5,2 29,3 9,9 0,8 29,5 1,9 2,6 0,5 0,7 1,5 82,1

Keemiatooted 12,5 11,6 10,9 12,9 6,6 3,9 9,1 8,7 3,4 2,9 82,4

Plastmassid, plast- ja kummitooted 16,4 7,8 9,4 19,4 0,8 8,4 8,7 4,3 1,7 1,8 78,6

Nahk, karusnahk ja tooted neist 33,1 3,3 6,4 5,1 3,3 6,0 3,2 1,8 1,4 2,2 65,8

Puit ja puittooted 7,5 5,7 26,0 5,6 31,3 4,8 3,4 0,8 0,4 2,1 87,6

Paberimass ja tooted sellest 35,1 4,2 11,1 6,8 5,4 11,1 8,0 1,2 0,9 1,5 85,4

Tekstiil ja tekstiiltooted 10,6 2,7 20,6 10,3 0,3 5,5 4,0 3,6 3,1 2,4 63,0

Jalatsid, peakatted, vihmavarjud 9,7 3,6 15,3 16,7 1,3 6,0 3,1 8,4 3,5 0,7 68,2

Tooted kivimitest, keraamikast, klaasist 18,0 6,2 7,1 20,6 4,1 4,4 10,7 1,8 2,2 1,5 76,5

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 2,5 0,9 5,7 4,7 1,0 1,5 0,5 1,3 1,0 0,2 19,2

Metallid ja metalltooted 21,3 3,3 7,6 11,6 4,7 11,4 8,4 3,1 4,1 2,8 78,3

Masinad ja seadmed 19,8 3,3 8,1 14,4 0,9 17,0 3,5 3,5 1,5 1,8 73,7

Transpordivahendid 10,7 2,4 6,0 15,5 3,7 20,0 7,9 1,7 5,0 1,3 74,3

Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 21,4 1,7 4,4 20,6 0,6 11,6 1,1 5,3 2,5 2,7 71,7

Relvad ja laskemoon 1,0 0,1 0,2 5,4 0,7 11,1 0,0 0,0 67,0 0,0 85,6

Muud tööstuskaubad 26,5 4,1 11,4 9,1 1,7 3,4 9,8 2,1 1,6 2,4 72,0

Kunstiteosed, antiikesemed 0,5 5,8 5,1 0,5 0,0 11,9




69

Lisa 4. Kaupade müük ja teenused

2009 Käibe muutus

(% vea) Osatähtsus (%)

mln kr Jooksev-

hindades 2008

2009

Jaemüük kokku 57 902 -16,8 100,0 100,0

s.h jaemüük jaekaubandusettevõtetes (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad)

54 922 -16,0 94,0 94,9

Hulgimüük kokku 130 380 -25,8 100,0 100,0

s.h. hulgimüük hulgikaubandusettevõtetes (v.a mootorsõidukid ja mootorrattad)

109 272 -20,4 84,7 83,8

Toitlustusteenused 3 369 -19,4 100,0 100,0

Majutusteenused 1 302 -21,3 100,0 100,0


Lisa 5. Kaubakäibe struktuur ja müügi muutus

2009 Käibe muutus (% vea) Osatähtsus (%)

jooksev- 2008 2009

mln kr hindades

Jaekaubandusettevõtete (k.a. mootorsõidukite ning nende varuosade ja kütuse müügi ettevõtted) kaupade jaemüük

57 903 -17 100,0 100,0

Toidukaubad 23 722 -7 36,4 41,0

toiduained 17 337 -7 26,8 29,9

alkohoolsed joogid ja tubakatooted 6 385 -5 9,7 11,0

Tööstuskaubad 34 181 -23 63,6 59,0

valmisriided, jalatsid, kangad 5 078 -23 9,5 8,8

mootorsõidukid, -kütus 9 684 -25 18,6 16,7

muud kaubad 19 419 -21 35,4 33,5




70

Lisa 6. Hulgi- ja jaekaubandusettevõtete arv ja investeeringud*

2009 Muutus (%)

vep

Ettevõtete arv kokku 12 136 -2,1

alla 50 töötajaga ettevõtted 11 898 -2,2

üle 50 töötajaga ettevõtted 238 3,1

Investeeringud, mln krooni 2416 -58,9

*Koos mootorsõidukite müügi ning hoolduse ja kütuse müügiga tegelevate ettevõtetega **aasta keskmine Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisa 7. Kaupade jaemüük ettevõtte tegevusala järgi

2008

2009

Muutus, % vea Osatähtsus (%)

mln kr mln kr püsiv-

hindades jooksevhindades

2008

2009

KOKKU* 69 617 57 902 -15,8 -16,8 100,0 100,0

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

4 203 2 980 -26,5 -29,1 6,0 5,1

mootorsõidukite nende osade ja lisaseadmete müük

3 986 2 825 -26,5 -29,1 5,7 4,9

mootorsõidukite hooldus ja remont 217 74 -23,0 -28,6 0,3 0,3

Jaemüük jaekaubandusettevõtetes 65 414 54 922 -15,8 -16,0 94 94,9

jaemüük toidukaupade kauplustes 29 443 26 946 -8,3 -8,5 42,3 46,5

jaemüük muudes spetsialiseerimata kauplustes

3 495 2 508 -29 -28,2 5,0 4,3

tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük

3 119 2 526 -21,5 -19,0 4,5 4,4

farmaatsia- ja meditsiinikaupade, kosmeetika ja tualetitarvete jaemüük

3 429 3 289 -9,8 -4,1 4,9 5,7

majatarvete, kodumasinate, rauakaupade, ehitusmaterjali jaemüük

8 064 6 263 -24 -22,3 11,6 10,8

mootorikütuse jaemüük 9 939 7 690 -11,5 -22,6 14,3 13,3

muu jaemüük 7 925 5 700 -29,6 -28,1 11,4 9,8

* Müük ilma autode liisinguta Allikas: Eesti Statistikaamet



71

Lisa 8. Sõidukikaubandusettevõtete müügitulu

2008

2009

Muutus,

% vea Osatähtsus (%)

mln kr mln kr jooksev-

hindades 2008

2009

Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont *

33 306 17 073 -48,7 100,0 100,0

mootorsõidukite , nende osade ja lisaseadmete müük*

30 973 15 498 -50,0 93,0 90,8

mootorsõidukite hooldus ja remont 2 333 1 575 -32,5 7,0 9,2

* Koos autode liisingumüügiga Allikas: Eesti Statistikaamet



72

Lisa 9. Turistide majutamine Eesti majutuskohtades

Majutatute arv Ööbimiste arv

2009 Muutus vea,

% Osatähtsus,

% 2009 Muutus vea,

% Osatähtsus,

%

Kokku 2 147 133 -9,7% 100% 4 122 526 -10,4% 100%

Eesti 766 593 -18,8% 35,7% 1 381 830 -17,2% 33,5%

Soome 750 984 3,1% 35,0% 1 416 113 0,0% 34,4%

Venemaa 93 947 14,2% 4,4% 220 945 11,4% 5,4%

Rootsi 77 470 -10,2% 3,6% 158 492 -14,6% 3,8%

Saksamaa 75 966 -17,4% 3,5% 154 260 -17,8% 3,7%

Läti 68 320 -14,1% 3,2% 103 091 -16,4% 2,5%

Norra 40 915 -13,4% 1,9% 108 207 -13,9% 2,6%

Leedu 33 441 -19,2% 1,6% 55 465 -20,3% 1,3%

Suurbritannia 33 395 -28,3% 1,6% 78 322 -30,3% 1,9%

Itaalia 19 959 -24,1% 0,9% 46 856 -22,8% 1,1%

Poola 17 062 -18,2% 0,8% 31 878 -33,9% 0,8%

Prantsusmaa 16 864 -9,0% 0,8% 35 908 -6,5% 0,9%

Ameerika Ühendriigid 16 284 -15,1% 0,8% 39 610 -13,9% 1,0%

Hispaania 15 707 -12,0% 0,7% 31 089 -19,3% 0,8%

Taani 12 036 -15,7% 0,6% 25 725 -18,8% 0,6%

Holland 11 595 -7,5% 0,5% 24 876 -10,1% 0,6%

Jaapan 7 253 5,7% 0,3% 12 998 7,0% 0,3%

Austria 6 859 -19,9% 0,3% 14 684 -23,6% 0,4%

Belgia 6 077 -11,4% 0,3% 14 258 0,1% 0,3%

Šveits 5 809 -13,0% 0,3% 11 354 -9,9% 0,3%

Tšehhi 5 232 2,3% 0,2% 10 008 -10,8% 0,2%

Kanada 4 580 36,8% 0,2% 11 493 46,4% 0,3%

Ukraina 4 016 -18,4% 0,2% 9 944 -25,6% 0,2%

Austraalia 3 849 -7,7% 0,2% 8 643 -9,0% 0,2%

Türgi 2 745 -4,1% 0,1% 6 332 7,7% 0,2%

Portugal 2 617 -1,0% 0,1% 6 549 1,0% 0,2%

Iirimaa 2 512 -19,7% 0,1% 6 170 -26,0% 0,1%

Kreeka 2 337 -7,8% 0,1% 5 293 -12,2% 0,1%

Ungari 2 306 -36,8% 0,1% 5 426 -41,1% 0,1%

Hiina 2 058 8,6% 0,1% 4 268 -1,7% 0,1%

Korea Vabariik 1 352 88,6% 0,1% 1 908 54,0% 0,0%

Rumeenia 1 167 2,7% 0,1% 2 700 -3,6% 0,1%

Brasiilia 1 162 32,3% 0,1% 2 495 15,1% 0,1%

Bulgaaria 1 005 1,2% 0,0% 4 578 90,8% 0,1%

Slovakkia 978 -28,2% 0,0% 2 499 -37,8% 0,1%

Sloveenia 974 -22,8% 0,0% 2 486 -9,4% 0,1%

Luksemburg 890 14,2% 0,0% 1 680 0,6% 0,0%

Island 588 -45,7% 0,0% 1 452 -43,0% 0,0%

Horvaatia 526 -20,3% 0,0% 1 420 -5,3% 0,0%

Küpros 326 -43,8% 0,0% 901 -41,9% 0,0%

Lõuna-Aafrika Vabariik 258 -3,7% 0,0% 544 9,2% 0,0%

Malta 248 -8,5% 0,0% 637 -32,8% 0,0%

Albaania 94 -40,9% 0,0% 299 -27,6% 0,0%

Muud riigid 28 777 6,4% 1,3% 58 840 12,0% 1,4%




73

Ülevaate koostasid

Vastutav toimetaja

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Makromajanduslik olukord Irina Bõtškova (Rahandusministeerium) Madis Aben (Rahandusministeerium) Kristjan Pungas (Rahandusministeerium) Margus Täht (Rahandusministeerium) Pille Mihkelson (Rahandusministeerium)

611 3432 611 3506 611 3284 611 3047 611 3503

[email protected] [email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Tööturg

Pille Mihkelson (Rahandusministeerium) 611 3503 [email protected]

Väliskaubandus

Merike Riipinen 625 6401 [email protected]

Toiduainete ja jookide tootmine Tekstiilitootmine Rõivatootmine Puidutöötlemine Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Sisekaubandus

Karel Lember 625 6402 [email protected]

Töötlev tööstus Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Turism

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Elektri- ja optikaseadmete tootmine

Merike Riipinen 625 6401 [email protected]

Ehitussektor

Kristiina Sipelgas 625 6477 [email protected]

Transport

Ronnie Kongo 625 6374 [email protected]

Intervjuud ettevõtjatega Teksti keeleline toimetamine

Gea Otsa [email protected]

Documents

2009. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM · 2015. 9. 3. · 2009. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2010 4 Makromajanduslik olukord