60
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE Tallinn 2014

2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

  • Upload
    others

  • View
    0

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium

2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE

Tallinn 2014

Page 2: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta
Page 3: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

Sisukord

Makromajanduslik olukord .............................................................................................................................................................. 4

Väliskaubandus .................................................................................................................................................................................. 7

Töötlev tööstus ................................................................................................................................................................................ 11

Toiduainete ja jookide tootmine ................................................................................................................................................... 13

Tekstiilitootmine .............................................................................................................................................................................. 16

Rõivatootmine ................................................................................................................................................................................. 18

Puidutöötlemine .............................................................................................................................................................................. 20

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine ........................................................................................................................... 22

Keemiatööstus ................................................................................................................................................................................. 24

Kummi- ja plasttoodete tootmine ................................................................................................................................................ 26

Metalli ja metalltoodete tootmine ................................................................................................................................................. 28

Masinate ja seadmete tootmine ..................................................................................................................................................... 30

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine ................................................................................................................................. 32

Transpordivahendite tootmine ..................................................................................................................................................... 34

Mööblitootmine ............................................................................................................................................................................... 36

Ehitussektor ..................................................................................................................................................................................... 38

Sisekaubandus .................................................................................................................................................................................. 41

Turism ............................................................................................................................................................................................... 44

Info ja side ........................................................................................................................................................................................ 48

Transport .......................................................................................................................................................................................... 52

Lisad................................................................................................................................................................................................... 56

Tekstis kasutatavad lühendid:

vea – võrreldes eelmise aastaga

vep – võrreldes eelmise perioodiga

pa – poolaasta

p.s. – parem skaala

Page 4: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

4

Makromajanduslik olukord

2013. aastal jätkusid Eesti majanduses positiivsed trendid – tööpuudus vähenes, hinnatõus aeglustus, tööhõive lisandumine jätkus ning palgatulu reaalkasv kiirenes oluliselt. Majanduskasv oli Euroopa Liidu keskmisest kiirem, kuigi aeglustus aasta teises pooles märgatavalt. Aasta kokkuvõttes kasvas Eesti SKP 2013. aastal 0,8%. Kasvu pidurdas enim veonduse ja laonduse tegevusala, mille lisandväärtust mõjutasid vähenevad transiidivood. Oluline mõju oli veel ehituse ning kutse- ja tehnikaalase tegevuse lisandväärtuse vähenemisel. SKP kasvu toetasid sisenõudlusele suunatud majandussektorid, eelkõige hulgi- ja jaekaubandus ning info ja side. Lisaks panustas kasvu ka töötlev tööstus, mille lisandväärtus

kasvas koos välisnõudluse elavnemisega.

Sisenõudluse kasv aeglustus 2013. aastal investeeringute kasvu seiskumise tõttu (1%), kuid eratarbimise kasv jätkus kiires tempos (4,2%). Kui 2012. aastal andsid investeeringud poole sisenõudluse kasvust, siis 2013. aasta esimesel poolel reaalsed investeerimismahud koguni vähenesid. Kogu aasta jooksul kiirenes elanike investeeringute kasv elamukinnisvarasse, millega käis kaasas ka oluline hinnatõus. Ettevõtete osas jätkus investeeringute kasv masinatesse ja seadmetesse ning madala baastaseme tõttu kasvas kiiresti ka hoonete ja rajatiste ehitamine. Investeeringuid transpordivahenditesse kasvatas uute rongide ost. Valitsussektori poolt tehtavad investeeringud hoonetesse ja rajatistesse vähenesid oluliselt seoses struktuurivahendite eelmise perioodi lõppemisega. Investeeringute madal koondtase jäi kriisieelsele alla peamiselt ettevõtete poolt rajatud ehitiste väikese mahu tõttu. Samuti olid endiselt oluliselt väiksemad investeeringud transpordivahenditesse ning eluasemetesse. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse aga kasvasid peaaegu kriisieelsel trendil ning ületasid oma eelmist tipptaset. Eratarbimise kiire kasvu jätkumist 2013. aastal toetas kiirenev palgatõus, mõõdukas hõive kasv ning töötuse vähenemine. Reaalsete sissetulekute kasvu toetas aasta teises pooles järsult aeglustunud hinnatõus. Samuti liikus tarbijate kindlustunne juba teist aastat järjest tõusutrendil. Kuna sissetulekute kasv oli laiapõhjaline, siis kiirenes kulukaupade, eriti toidu tarbimise kasv ning aeglustus eelnevatel aastatel tarbimist vedanud püsikaupade soetamise kasvutempo. Erinevalt eelnevast aastast oli languses poolpüsikaupade, eriti rõivaste ja jalanõude tarbimine, mis oli buumiaegsest kõrgtasemest endiselt viiendiku võrra madalam.

Väliskaubandust mõjutas 2013. aastal tagasihoidlik välisnõudlus ning re-ekspordi vähenemine. Kaubanduspartnerite kaalutud keskmine majandus-kasv oli viimaste aastate madalaim ning mitmel olulisel eksporditurul oli impordinõudlus languses. Kaupade ja teenuste ekspordi kasv aeglustus 2012. aasta 5,6%lt 2013. aastal 1,8%ni. Kui möödunud aasta esimesel poolel püsis eksport tugevana, siis teisel poolaastal pöördus eksport väiksesse langusesse. Kaubagruppidest vedasid kasvu puit ja puidutooted, toidukaubad ning tekstiilitooted. Languses oli metallide ning masinate ja seadmete väljavedu. Riikide lõikes suurenes eksport enim Läti suunal, suuremas languses oli re-ekspordi vähenemise tõttu eksport USA-sse. Transiitvedude madalseisu ning ehitusteenuste ekspordi vähenemise tõttu oli teenuste eksport samuti väikses languses. Impordi kasv ületas 2013. aastal eksporti tugeva teenuste impordi ning tarbimis-kulutuste jätkuva suurenemise tõttu.

Vaatamata eksporditurgude nõrkusele välistasakaal 2013. aastal paranes. Jooksevkonto defitsiit vähenes 1%ni SKPst tulude väiksema puudujäägi tõttu. Eesti ettevõtete välisriikides teenitud tulud suurenesid, samas välisinvestorite Eestis teenitud tulud vähenesid. Lisaks jätkus veo- ja ehitusteenuste ekspordi nõrkuse tõttu teenuste ülejäägi vähenemine.

Inflatsioon aeglustus 2012. aasta 3,9%lt 2013. aastal 2,8%ni. Hindu mõjutasid 2013. aastal nii sisemaised kui ka välistegurid. Elektrituru avanemisel oli küll oluline mõju inflatsioonile, kuid seda tasakaalustas välismaiste hinnasurvete taandumine ning osade

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

%

Allikas: Statistikaamet

SKP aastakasv

ELi SKP aastakasv

Eesti SKP aastakasv

-50

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

%

Allikas: Statistikaamet

Sisenõudluse aastakasvud

Eratarbimise aastakasv

Investeringute aastakasv

Page 5: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

5

teenuste tasuta pakkumine (kõrgharidus, ühistransport pealinna elanikele). Toorainete hinnad alanesid maailmamajanduse nõrkuse tõttu ning aastatagune hea saagikus soodustas osade toiduainete odavnemist aasta teisel poolel. Lisaks tugevnes euro kurss, mis toetas omakorda energiatoodete (nt kütus) odavnemist ning pidurdas tööstuskaupade hinnatõusu siinsete tarbijate jaoks.

Suuremal määral kasvasid 2013. aastal elektrituru avanemise tõttu kulutused eluasemele (8,8%). Teine peamine mõjutaja oli toit. Mitmete teenuste nagu vaba aja, toitlustuse ning eluasemeteenuste osas võis täheldada suurenenud nõudlusest ning kiirenenud palgakasvust tingitud hinnasurveid. Inflatsioon hakkas kiirelt alanema alates suvekuudest ning 2014. aasta kevadel alanes viimase nelja aasta madalaimale tasemele (0,2%).

2013. aastal pidurdus hõivatute arvu lisandumine (kasv 1%) ja töötuse määra vähenemine kooskõlas majanduskasvu aeglustumisega. Hõive kasvas oluliselt majutuses ja toitlustuses, mis on seotud nii välisturistide arvu jätkuva kasvu kui siseturismi elavnemisega. Kuna töötajate sissetulekute kasv oli vaatamata tagasihoidlikule majanduse reaalkasvule kiire ning tarbimisjulgus jätkuvalt kõrge, siis suurenes hõive ka kaubanduses. Hõivatuid lisandus märgatavalt veel kutse- ja tehnikaalases tegevuses ning kunsti ja meelelahutuse tegevusalal. Enim vähenes hõive hariduses peamiselt erasektori ettevõtete arvelt ning veonduses ja laonduses, mis on seotud vähenevate transiidivoogudega. Aasta keskmisena vähenes töötuse määr 10%lt eelneval aastal 8,6%le ning hõivemäär tõusis 62,1%ni (vanusrühmas 15–74). Arvestades tööealise elanikkonna kiiret vähenemist, võib hõivatute arv lähiaastatel pöörduda langusesse.

Keskmise palga kasv kiirenes 2013. aastal 7,8%ni ning see oli tegevusalade lõikes peaaegu sama laiapõhjaline kui eelneval aastal. Palga oluliselt ühtlasemad muutused kriisieelse ajaga võrreldes viitavad sellele, et tööjõu nõudluse ja pakkumise vahekord erinevatel tegevusaladel on sarnane ning suuri struktuurseid pingeid kriisist väljumise praeguses faasis tööturul ei ole. Samas on endiselt väga väike vabade töökohtade arv, mis viitab madalale kogunõudlusele. Aasta keskmisena oli palk languses vaid kunsti- ja meelelahutuse tegevusalal, kus reaalpalk ei ole veel jõudnud kriisieelsele 2008. aasta

tasemele. Oluliselt alla keskmise on palk taastunud veel kinnisvaraalases tegevuses, avalikus halduses, hariduses ja tervishoius. Palga kasv oli kiireim põllumajanduses (12%) ja üllatuslikult ka veonduses ja laonduses, kus toimus suur lisandväärtuse langus kasumite vähenemise tõttu. Avaliku sektori tegevusaladel kiirenes palgakasv alles 2013. aastal ning selle kasv viimasel viiel aastal on jäänud alla hinnatõusule. Kiireimat palgakasvu on näidanud mäetööstus ja energeetika ning suures osas eksportiv töötlev tööstus.

Valitsussektori eelarvepositsioon oli 2013. aastal puudujäägis – defitsiit ulatus 34 mln euro ehk 0,2%ni SKPst. Keskvalitsus ja kohalikud omavalitused lõpetasid aasta puudujäägiga vastavalt 0,1% ja 0,4% SKPst, sotsiaalkindlustusfondid olid ülejäägis 0,3% SKPst. Eelnenud aastaga võrreldes vähenes puudujääk tänu prognoositust paremale maksu-laekumisele eelkõige juriidilise isiku tulumaksu osas. Samas jäi investeeringute maht väiksemaks ning tagasihoidlikumaks kujunesid ka näiteks vanema-hüvitise ja muude sotsiaaltoetuste väljamaksed. Oodatust üle kahe korra suuremas puudujäägis olid kohalikud omavalitsused, mis oli tingitud eelkõige investeeringute suurenemisest, mida võib mh seostada valimistega sügisel. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli 2013. aastal ülejäägis 0,4% SKPst.

Maksutulusid laekus 2013. aasta jooksul riigieelarvesse 5,1 mld eurot ning maksukoormuseks kujunes 32,3% SKPst. Suurima osatähtsusega olid tööjõumaksud (16,5% SKPst), järgnesid tarbimis-maksud (13,2% SKPst) ja kapitalimaksud (2,6% SKPst).

2

6

10

14

18

22

-70

-40

-10

20

50

80

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

% tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tööhõive ja töötus

Hõivatute arvu muutus

Tööpuuduse määr (parem skaala)

-3

0

3

6

9

12

2001 2003 2005 2007 2009 2011 2013

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet, Eurostat

Eesti ja Euroala tarbijahinnaindeksid

Eesti tarbijahinnaindeks

Euroala tarbijahinnaindeks (MUICP)

2

6

10

14

18

22

-70

-40

-10

20

50

80

2001 2003 2005 2007 2009 2011

% tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tööhõive ja töötus

Hõivatute arvu muutus

Tööpuuduse määr (parem skaala)

Page 6: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

6

Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta lõpu seisuga 10%ni SKPst, olles aastaga suurenenud 0,2 protsendipunkti võrra. Võlakoormuse suurenemise peamisteks põhjusteks olid kohalike omavalitsuste võlakoormuse suurenemine ning EFSFi poolt väljastatud laenude mahu kasv. 1 845 mln euro

suurusest koguvõlast moodustas keskvalitsuse võlg koos EFSFi mõjuga 1 209 mln eurot ehk 66% (sh EFSFi mõju 458 mln eurot), kohalike omavalitsuste osa ulatus 636 mln euroni, mis oli 70 mln euro võrra enam kui 2012. aastal. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Eesti võlatase jätkuvalt madalaim.

Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos

% 2013 2014* 2015* 2016* 2017* 2018*

1. SKP reaalkasv 0,8 2,0 3,5 3,6 3,4 3,2

2. SKP nominaalkasv 5,9 4,9 6,9 6,8 6,4 6,1

2a. SKP jooksevhindades (mld €) 18,4 19,3 20,7 22,1 23,5 24,9

5. Tarbijahinnaindeksi muutus 2,8 1,4 2,7 2,8 2,8 2,8

7. Tööhõive (15–74-aastased, tuhat) 621 623 625 624 622 619

8. Tööhõive kasv 1,0 0,2 0,3 -0,1 -0,3 -0,5

10. Töötuse määr 8,6 7,9 6,9 6,4 6,0 6,0

11. Keskmine palk (€) 948 1 007 1 071 1 139 1 213 1 293

12. Palga reaalkasv 4,9 4,8 3,5 3,5 3,6 3,7

12a. Palga nominaalkasv 7,8 6,2 6,3 6,4 6,5 6,6

15. Jooksevkonto (% SKPst) -1,0 -1,6 -1,7 -1,9 -2,1 -2,2

Page 7: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

7

Väliskaubandus

2013. aastat võib pidada kaubavahetuse stabili-seerumise aastaks. Kuigi jooksevhindades nii eksport kui ka import kahanesid aastaga võrdselt 2%, siis samal ajal langesid ka ekspordi- ja impordihinnad ning reaalselt jäid kaubavahetuse mahud peaaegu eelmise aasta tasemele. Seetõttu püsis samas suurusjärgus ka kaubavahetuse bilansi puudujääk.

Maailmamajanduse taastumine osutus 2013. aastal aeglasemaks kui seda varem prognoositi. Kui meie olulisemate kaubanduspartnerite Läti ja Leedu majandused püsisid suhteliselt tugevatena ning Rootsi ja Saksamaa majandus näitas aasta teisel poolel paranemise märke, siis Soomes ja Venemaal toimusid negatiivsemad arengud. Loodetust madalam välis-nõudlus viis Eesti ekspordi langusesse. Kuigi tööpuu-duse vähenemine ja palkade kasv hoidis eratarbimise tugevana, siis ekspordinõudluse kahanemine ja sellest tulenev nõrk investeerimisaktiivsus muutis ka impordi kasvu negatiivseks.

2013. aastal oli kaubavahetuse käive 25,9 mld eurot, kahanedes aastaga 2%võrra. Ekspordimaht oli 12,3 mld ja impordimaht 13,6 mld eurot. Kuna eksport ja import näitasid sarnaseid arenguid, siis ka nende osatähtsused kaubavahetuse kogukäibes aastaga palju ei muutunud, ulatudes vastavalt 47% ja 53%ni.

Aastal 2013 pöördusid ekspordi- ja impordihinnad langusesse, tulenevalt nii nõudluse vähenemisest välisturgudel kui ka toormehindade kahanemisest. Nafta maailmaturu hinna languse taga oli suures osas

dollari nõrgenemine euro suhtes. Ekspordihinnad langesid keskmiselt aastaga 1,4% ja impordihinnad 1,8%, mistõttu eksport kahanes reaalselt vaid alla ühe protsendi ja import jäi aastatagusele tasemele.

Ekspordi- ja impordimahtude püsimine eelmise aasta tasemel hoidis 2013. aastal kaubavahetuse bilansi puudujäägi stabiilsena 1,4 mld euro piires. Suuremad negatiivsed saldod olid kaubavahetuses transpordivahendite (-0,6 mld eurot), mineraalsete kütuste (-0,4 mld eurot) ja keemiatoodetega (-0,4 mld eurot). Suurema ülejäägiga kaubeldi endiselt puidu ja puittoodete (0,7 mld eurot) ning mööbli, patjade, tekkide ja puitmajadega (0,6 mld eurot). Olulisematest kaubanduspartneritest oli Eestil positiivne bilanss Rootsi (0,7 mld eurot) ja Venemaaga (0,6 mld eurot). Suuremad puudujäägid andis kaubavahetus Saksamaa ja Poolaga, võrdselt 0,9 mld euroga.

2014. aastal tõuseb prognooside kohaselt kauba-vahetuse bilansi puudujääk mõnevõrra, sest on oodata impordi kiiremat kasvu ekspordi ees. Seda soodustab sisenõudluse tugevnemine ning ekspordiks vajalike sisendite ja pooltoodete sisseveo kasv. 2014. aasta märtsis prognoosis 30% Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) ekspertidest kaubandusbilansi halvenemist eeloleval kuuel kuul. 60% ekspertidest ootas bilansi jäämist umbes samaks ja 10% nendest arvas, et puudujääk väheneb.

Eksport

Ekspordi arengut mõjutasid 2013. aastal tagasihoidlik välisnõudlus ning reekspordi kahanemine. Selle taga oli Eesti mitme olulise kaubanduspartneri majandus-olukorra halvenemine ja sellest tulenevalt impordi-nõudluse vähenemine nendel turgudel. Kui aasta kahes esimeses kvartalis püsis eksport veel kasvu-trendil (kasv 3% piires), siis kolmandas kvartalis pöördus eksport 10% langusesse. Neljandas kvartalis ekspordi langustempo aeglustus 3% peale ning ekspordimaht võrreldes eelneva kvartaliga kasvas paari protsendi võrra. Aasta kokkuvõttes kahanes eksport 2%.

Üheks peamiseks ekspordi languse põhjuseks oli 2013. aastal mineraalsete kütuste ligi kolmandiku võrra väiksem väljavedu kui aasta varem, mille taga oli eelkõige nende Ameerika Ühendriikide suunalise müügi oluline kahanemine. Kui naftasaaduste eksport, mis oli sisuliselt reeksport, statistikast välja võtta, siis suurenes eksport 2012. aastaga võrreldes jooksev-hindades 4%.

Masinad ja seadmed olid 2013. aastal jätkuvalt suurima ekspordimahuga kaubagrupp ning nende väljaveo 3% kahanemine mõjutas samuti koguekspordi langust. Sellest grupist suurima, 40% osatähtsusega, mobiilsideseadmete müük välisturgudele kasvas eelmise aastaga võrreldes 5%. Ka teiste olulisemate kaupade, nagu isoleeritud elektrijuhtmete ja voolujaotusseadmete eksport, näitas

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet.

Ekspordi ja impordi kasv

Ekspordi nominaalkasvImpordi nominaalkasv

-15

-10

-5

0

5

10

15

2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013

mld EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kaubavahetuse dünaamika

Eksport Import Saldo

Page 8: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

8

väikest kasvu. Samas viis masinate ja seadmete ekspordi langusesse eelkõige reeksport, mis moodustas kogu grupi väljaveost ligi kolmandiku.

2013. aastal tõusis taas mahult kolmandaks ekspordi kaubagrupiks puit ja puittooted, mille väljavedu näitas aastaga tugevat 14% kasvu. Võrdselt viiendiku moodustasid puidugrupist ehitusdetailid ja saematerjal ning samuti võrdselt 13% küttepuit ja ümarpuit. Kiiremini kasvas töötlemata puidu eksport.

Ekspordi vedasid langusesse ka metallid ja metalltooted, mida müüdi välisturgudele 14% vähem kui aastal 2012. Seetõttu pidid nad loovutama oma koha esikolmikus. Metalligrupi ekspordi kahanemise taga oli nii mustmetallist jäätmete kui ka töödeldud terase väljaveo oluline vähenemine, mille üheks põhjuseks oli terasetöötlustehase seiskumine nõrga välisnõudluse tõttu. Väikeses languses oli ka metall-konstruktsioonide eksport.

Muude tööstuskaupade grupist näitasid jätkuvalt suhteliselt tugevat, kümnendiku suurust ekspordi kasvu puitmajad. Nende tootjad on suutnud müüki suurendada kõigile suurematele turgudele, nagu Norra, Saksamaa ja Rootsi, kusjuures viimasesse riiki kasvas eksport aastaga enam kui poole võrra. Mööbli ning patjade ja tekkide väljavedu jäi aastatagusele tasemele.

2013. aastal tõusis Euroopa Liidu osatähtsus Eesti koguekspordis 71%ni, mis oli viie protsendipunkti võrra enam kui aasta varem. Eesti eksportöörid müüsid EL-i siseturule võrreldes eelmise aastaga samuti 5% rohkem kaupu. Kiiremini kasvas eksport olulisematest ühtse siseturu partneritest Suurbritanniasse, Lätti, Prantsusmaale, Poola ja Belgiasse, mille osas kasvud ulatusid 12–19%ni.

Kui aastal 2012 kasvas eksport SRÜ riikidesse veel 15% võrra, siis 2013. aastal pöördus eksport sinna 10% langusesse. Selle taga oli eelkõige ekspordi kahanemine Venemaale, kuhu läks 85% kogu SRÜ-sse müüdud kaupadest. Samas vähenes välja-vedu ka enamikesse teistesse selle ühenduse riikidesse, suurematest Ukrainasse 14% ja Valgevenesse 10%.

Suurim kukkumine (-40%) oli 2013. aastal ekspordis NAFTA1 riikidesse, mis langetas nende osatähtsuse koguekspordis 4%le. Eksport kahanes järsult kõigisse kolme ühenduse liikmesriiki: Ameerika Ühendriikidesse 39%, Kanadasse 29% ja Mehhikosse 68%. Kui kahe esimese riigi puhul langes järsult naftasaaduste müük, siis viimasesse vähenes oluliselt mobiilsideseadmete eksport.

Viie esimese Eesti ekspordi sihtturu järjestuses aastal 2013 muutusi ei toimunud. Rootsi püsis kolmandat aastat suurima ekspordipartnerina 17% osatähtsusega koguekspordis. Samas eksport Rootsi näitas esiviisikust (v.a Venemaale) kõige väiksemat kasvu, olles vaid 3%. Rootsi-suunalise ekspordi kasvu

1 Põhja-Ameerika vabakaubanduse assotsiatsioon.

pidurdajaks olid mineraalsed kütused (kütteõlid), mille väljavedu kahanes aastaga rohkem kui poole võrra. Suurima osatähtsusega, moodustades endiselt enam kui poole ekspordist, oli masinate ja seadmete müük, mis kasvas ligi kümnendiku võrra. Nendest 80% ulatuses eksporditi mobiilsideseadmeid (kasv 12%). Puidu ja puittoodete osatähtsus oli ekspordis Rootsi 10% ning nende väljavedu näitas tugevat, ligi viiendiku suurust kasvu. Võrdselt ligikaudu veerandi puidugrupist moodustasid ümarpuit ja ehitusdetailid ning 13% küttepuit (puitpelletid). Muude tööstuskaupade grupist kasvas poole võrra puitmajade müük Rootsi.

Kuigi Soome majandusel ei läinud 2013. aastal eriti hästi, kasvas eksport sinna aastaga 9%, mis oli märgatavalt kiirem kasv kui 2012. aastal. See tõstis Soome osatähtsuse Eesti koguekspordis 16%ni. Samas vedasid ekspordi kasvu Soome eelkõige transpordivahendid (kasv 3,5 korda), mille taga oli reisilaevade vahetuse tehing aasta alguses. Kaks suurema osatähtsusega kaubagruppi olid endiselt masinad ja seadmed (osatähtsus 24%) ning metallid ja metalltooted (12%), mida müüdi Soome võrdselt 4% vähem kui eelmisel aastal. Eelpool nimetatud kolm kaubagruppi kokku moodustasid ligi poole kogu-ekspordist Soome.

0 5 10 15 20 25 30

Transpordivahendid

Mööbel, puitmajad jm

Metallid jametallitooted

Puit ja puidutooted

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Eksport kaubarühmiti

2013 2012

0 3 6 9 12 15 18

Saksamaa

Leedu

Läti

Venemaa

Soome

Rootsi

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Page 9: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

9

Ainsana kahanes esiviisikust 2013. aastal 7% võrra eksport Venemaale. Kui aasta esimesel poolel veel müük Vene turule veidi suurenes, siis teisel poolaastal hakkas üha enam mõjutama sealset impordinõudlust majanduse olukorra halvenemine. Kolmandas kvartalis toimunud suure languse taga oli eelkõige masinate ja seadmete reekspordi vähenemine. Samas moodustas see kaubagrupp endiselt kolmandiku koguekspordist Venemaale, mille müük kahanes aastaga 16%. Teise suurema ekspordimahuga olid põllumajandussaadused, toidukaubad ja joogid, moodustades kokku ligi viiendiku koguekspordist. Sellest grupist ligi poole ulatuses eksporditi alkohoolseid jooke, põhiliselt reeksport, ning viiendiku piires piimatooteid. Viimaste müük Vene turule kasvas aastaga ligi poole võrra. Keemiatoodete osatähtsus langes 14%le, sest nende väljavedu kahanes veerandi. Languse taga olid orgaanilised kemikaalid, samas suurima osakaaluga värvide ja ehitussegude eksport jäi eelmise aasta tasemele.

Läti-suunaline eksport jätkas aastal 2013 sarnaselt eelneva aastaga tugeva 15% kasvuga, mis oli viiest esimesest ekspordipartnerist kõrgeim kasv. Seda toetas eelkõige elektri müügi ligi kahekordne suure-nemine, mistõttu tõusis mineraalsete kütuste osatähtsus koguekspordis Lätti 18%ni ja nad kerkisid suurimaks ekspordi kaubagrupiks. Peaaegu poole võrra kasvas aastaga loomsete toodete ning võrdselt enam kui kolmandiku keemia- ja tekstiiltoodete eksport. Samas masinate ja seadmete müük Lätti kahanes 8%.

Leedu püsis 2013. aastal viienda ekspordipartnerina ja tema osatähtsus aastaga ei muutunud. Eksport Leetu kasvas sarnaselt Soomega 9%. Kuigi transpordi-vahendite, loomsete toodete, keemiatoodete ja metall-toodete müük Leedu turule suurenes aastaga peaaegu 40%, siis mineraalsete kütuste ligi kolmandiku väiksem eksport vedas kogu ekspordi kasvu alla. Viimase taga oli elektri müügi tugev langus.

Prognooside kohaselt jääb 2014. aastal ekspordi kasv väikeseks. Aasta esimesel poolel püsib eksport veel mõningases languses, ent teisel poolaastal on oodata välisnõudluse taastumist ja eksport hakkab järk-järgult kasvama. 2014. aasta märtsi küsitluses osalenud Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertide üldhinnang oli ekspordi arengu kohta lähemal poolaastal küll positiivne, ent siiski ei olnud ootused üksmeelsed. 55% ekspertidest prognoosis ekspordi mahu kasvu, 30% nendest ootas mahu jäämist samaks ja 15% arvates maht väheneb.

Import

Nõrk ekspordinõudlus välisturgudel viis aastal 2013 ka importkaupade sisseveo langusse. Sarnaselt ekspordile näitas import aasta kahes esimeses kvartalis veel väikest 2–3% kasvu, ent kolmandas ja neljandas kvartalis toimus võrdselt 6% kahanemine. Tänu esimese poolaasta parematele tulemustele jäi impordi aastane langus ekspordiga samale tasemele.

Kaubagruppidest mõjutasid impordi kahanemist samuti enim mineraalsed tooted, mille sissevedu vähenes aastaga viiendiku võrra. Suurim langus oli töötlemiseks sissetoodud ja taas väljaveetud nafta-saadustel, mis oli tingitud madalast impordinõudlusest nende osas kolmandates riikides. Samas elektrit osteti kümnendiku võrra rohkem sisse kui eelmisel aastal.

Suurima sisseveomahuga masinate ja seadmete import kahanes nende ekspordiga samas tempos ning ka osatähtsus oli impordis ekspordiga ühel tasemel. Sellest grupist viiendiku moodustasid mobiilside-seadmed, millest suurem osa läks sisendiks eksport-kaupade valmistamisele. Suurema osatähtsusega olid veel integraallülitused ja pinnaseteisaldusmehhanis-mid, viimased toodi sisse põhiliselt reekspordiks.

Mõõdukas languses (5–6%) oli 2013. aastal veel keemiatoodete ning metallide ja metalltoodete import. Nõrgast välisnõudlusest tingituna kahanes kemi-kaalide sissevedu. Metalligrupist toodi aga vähem sisse töötlemata terast, mille peamiseks põhjuseks oli varem mainitud terasetöötlemistehase seiskumine.

Olulisematest impordi kaubagruppidest olid aastal 2013 kasvuga transpordivahendid ning valmistoidu-kaubad ja joogid, vastavalt 11% ja 8%. Esimeste sisseveo suurenemist vedasid küll meretranspordi-vahendid, mille taga oli aasta alguses toimunud reisilaevade vahetus, ent ka suurima osatähtsusega autode import oli mõõduka kasvuga. Viimast toetas sisetarbimise tugevnemine.

Sarnaselt ekspordiga tõusis 2013. aastal ka impordis Euroopa Liidu osatähtsus nelja protsendipunkti võrra, ulatudes 83%ni. Kaupade sissevedu EL-i liikmesriikidest kasvas aastaga 3%, ent oli kaks protsendipunkti madalam ekspordi kasvust EL-i siseturule. Selliste arengute tulemusena jäi kauba-vahetuse bilansi puudujääk EL-iga 2,7 miljardi euroga varasema aasta tasemele.

Kui eksport SRÜ riikidest oli mõõdukas languses, siis import sealt kukkus kolmandiku võrra ning SRÜ osatähtsus Eesti koguimpordis kahanes 11%lt 7%ni. Sissevedu vähenes enamikest SRÜ riikidest, suurimat mõju aga avaldas impordi kahanemine Venemaalt ligi kolmandiku võrra, kust tuli 80% ühenduse kaupadest. Venemaalt sisseveo languse taga olid põhiliselt naftasaadused, moodustades poole koguimpordist.

Import NAFTA riikidest näitas pärast eelmise aasta järsku kukkumist tugevat 17% kasvu. Seda vedas ligi viiendiku võrra suurem sissevedu Ameerika Ühendriikidest. Enam toodi USA-st sisse masinaid ja seadmeid ning meditsiini- ja mõõteaparatuuri.

2013. aastal jäi viie mahult suurema Eesti impordi-partneri järjestus samuti muutumatuks. Soome osatähtsus Eesti koguimpordis püsis 15% tasemel, kaupade sissevedu Soomest kasvas vaid 2%. Võrdselt viiendiku impordist moodustasid masinad ja seadmed ning mineraalsed kütused. Nende sissevedu kahanes aastaga samuti võrdselt 7%. Seadmetest imporditi rohkem mitmesuguseid elektriseadmeid. Kütuste

Page 10: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014

10

grupist suurima osatähtsusega naftasaaduste sissevedu kahanes, samas elektrit osteti Soomest 13% võrra enam kui aasta varem. Mahult kolmandaks impordi kaubagrupiks tõusid transpordivahendid, nende sissevedu kasvas aastaga veerandi võrra. Kasvu kergitasid juba varem mainitud laevad, samas ka autode import Soomest suurenes ligi viiendiku.

Import Saksamaalt jäi aastal 2013 eelmise aasta tasemele, moodustades endiselt kümnendiku Eesti koguimpordist. Kaks suurema osatähtsusega kauba-gruppi olid jätkuvalt masinad ja seadmed ning transpordivahendid. Kui seadmete sissevedu aastaga ei muutunud, siis autosid toodi sisse 7% enam. Tänu impordi väikesele kasvule tõusid kolmandale kohale keemiatooted, sest metallide ja metalltoodete sisse-vedu kahanes veerandi, tingituna nõudluse langusest.

Impordi saatjariikide esiviisikust vähenes ainsana 3% võrra sissevedu Rootsist, ent tema osatähtsus Eesti koguimpordis püsis 10% piires. Rootsist pärit impordis olid jätkuvalt suurima osatähtsusega masinad ja seadmed, moodustades poole sisseveo mahust. Nendest suurema osakaaluga kaubaartiklid olid endiselt integraallülitused ja mobiilsideseadmed. Seadmete import kahanes aastaga 6%. Kolmest olulisemast impordi kaubagrupist olid väikese kasvuga vaid transpordivahendid, millest põhilise osa moodustasid autod ja nende tarvikud. Metallide ja metalltoode import kahanes aastaga seadmetega samas suurusjärgus.

Lätist suurenes 2013. aastal kaupade import nagu Soomestki 2% võrra. Viiendiku sisseveost moodus-tasid põllumajandussaadused ja toidukaubad, ligi viiendiku masinad ja seadmed ning 9% transpordi-vahendid. Import Leedust oli esimesest viiest saatjariigist kiireima 5% kasvuga, samas pidurdas kasvu suurima osatähtsusega mineraalsete kütuste (ligi pool) sisseveo 2% langus. Olulisematest impordi-partneritest kõige kiirem kasv oli Poolal, kust toodi Eestisse ligi veerandi võrra enam kaupu sisse kui aasta varem. Selle taga oli eelkõige rongide sisseost.

2014. aastal jääb prognooside kohaselt impordi kasv sarnaselt ekspordiga madalaks, ent tugevneva sise-

nõudluse tingimustes ja ekspordinõudluse taastumise tõttu aasta teisel poolel võib import kasvada ekspordist kiiremini. Impordi arengute kohta eeloleval kuuel kuul olid märtsis Eesti Konjunktuuriinstituudi ekspertidel sarnased ootused ekspordiga: 55% prognoosis impordi mahu suurenemist, 35% arvates maht jääb samaks ja 10% ootas mahu vähenemist.

0 5 10 15 20 25 30

Valmistoidukaubad jajoogid

Metallid jametallitooted

Keemiatooted

Transpordivahendid

Mineraalsed tooted

Masinad ja seadmed

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Import kaubarühmiti

2013 2012

0 4 8 12 16

Poola

Leedu

Läti

Rootsi

Saksamaa

Soome

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Impordi saatjariigid

2013 2012

Page 11: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

11

Töötlev tööstus

Eesti töötlevas tööstuses tegutseb ligi 6000 ettevõtet, enamus neist on väikese ja keskmise suurusega. Vähemalt 100 töötajaga ettevõtteid on üle 200, kuid neis on hõivatud pooled tööstussektori töötajatest. Suuremate ettevõtete hulka kuuluvad näiteks mobiilside võrguseadmete tootja Ericsson Eesti AS, elektriseadmete tootja ABB AS, juhtme-köidiste valmistaja PKC Eesti AS, laevaehitus- ja metallitöötlemiskontsern BLRT Grupp AS, puidutöötleja Stora Enso Eesti AS, autoohutussüsteemide (turvavööde) valmistaja AS Norma ning AS Rakvere Lihakombinaat.

Eestis on tööstussektori osatähtsus majanduses lisandväärtuse põhjal sama suur kui Euroopa Liidus keskmiselt (ca 15%). Töötlevas tööstuses hõivatute osatähtsus on Eestis aga EL-i riikide seas üks kõrgemaid (umbes viiendik), mis näitab, et mujal suudetakse üldiselt sama arvu töötajate juures luua rohkem lisandväärtust.

Töötlev tööstus tervikuna on Eestis suurimaks tööandjaks, peaaegu iga viies tööga hõivatud inimene töötab selles valdkonnas. Viimase kümne aastaga on töötajate arv ja osatähtsus kogu majanduses siiski vähenenud ning tootmise kasvu on toonud tootlikkuse suurenemine. Töökohti on juurde loodud metallitööstuses ja elektriseadmete tootmises, tootmismahtudelt on enim kasvanud elektroonikatööstus. Töötajate arvult suuremad tööstusharud on puidutööstus, metallitööstus ning toiduainete tootmine. Majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise, kuid töötlev tööstus oli ka üks esimesi, kus olukord paranes ning loodi taas täiendavaid töökohti. Olulist rolli taastumisel mängis eksport. Sektor on tugevasti sõltuv välisturgudest, kuhu müüakse ligi 70% toodangust. Peamised eksporditurud on Soome ja Rootsi, kust on tulnud ka suurem osa (üle 60%) Eesti töötlevasse tööstusesse tehtud välisinvesteeringutest.

Töötajate arv töötlevas tööstuses järgnevatel aastatel prognoosi kohaselt oluliselt ei muutu, kuid tööjõumahukamates harudes on oodata jätkuvat hõive langust. Töökohti lisandub eeldatavalt kõrgemat lisandväärtust loovates vald-kondades (elektroonika). Konkurentsivõime aluseks jääb siiski tootlikkuse kasvatamine, mis eeldab jätkuvaid investeeringuid nii masinatesse ja seadmetesse kui inimestesse ning toodete arendamist ja töökorralduse parandamist.

Tootmine suurenes töötlevas tööstuses 2013. aastal tagasihoidlikul määral, kuid Euroopa arengute taustal oli see pigem tugev tulemus. Ka majanduskasvu andis sektor üsna suure panuse, samuti suurenes veidi töötlevas tööstuses hõivatute arv. Peamiste kaubanduspartnerite väljavaated on üldiselt head, kuid Ukraina ja Venemaaga seotud pinged võivad tuua kaasa negatiivseid mõjusid ka Eesti ettevõtetele.

Euroopa Liidus vähenes esialgsetel andmetel tootmismaht töötlevas tööstuses 2013. aastal poole protsendi võrra. Lähiriikidest paistis positiivsemana silma vaid Leedu, kuid ka seal jäi kasv alla 5%. Eesti ettevõtted tootsid 1,8% rohkem toodangut kui 2012. aastal. Müügitulu suurenes ligi 5%, mõnevõrra kiiremini kasvas eksport.

Kiire kasv jätkus õlitootmises, kus tootmine suurenes tänu lisandunud tootmisvõimsustele aastaga kümnendiku võrra. Positiivsed olid arengud ka teistes keemiatööstuse allharudes, samuti puidutööstuses, elektroonikatööstuses, mittemetalsetest mineraalidest toodete (ehitusmaterjalide) tootmises. Tootmine vähenes aga 5% võrra või rohkem tekstiilitööstuses, masinatööstuses, metalltoodete tootmises ning elektriseadmete tootmises. Teistes harudes jäid muutused mõne protsendi piiresse.

Töötleva tööstuse tootjahinnad tõusid aastaga keskmiselt 1,2%, aasta edenedes kasvutempo rauges. Kiirem hinnatõus iseloomustas taas toiduainetööstust (4,2%), suurem hüpe toimus ka joogitootmises (8,4%). Tänu hindade kasvule tõusis ettevõtete müügitulu mõnevõrra rohkem kui tootmismaht. Enamikes harudes kajastas müügi muutus suuresti ekspordi arenguid, kuid oli ka mõningaid erandeid, kus siseturg mängis olulisemat rolli.

15,4

68,9

18,7

97,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Ekspordiosatähtsus

müügis

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-30-20-1001020304050

0

2 000

4 000

6 000

8 000

10 000

12 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

Keemia-tööstus

9%

Puidu-tööstus

14%

Muud tööstus-harud 15%

Kummi- ja plasti-tööstus

3%

Tekstiili-ja rõiva-tööstus

4%

Toidu-ainetööstus

14%

Ehitus-materjalide

tööstus 4%

Metalli-tööstus

9%

Mööbli-tööstus

4% Aparaadi-tööstus

24%

Allharude osatähtsus töötleva tööstuse müügis

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 12: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

12

Töötleva tööstuse ettevõtetes suurenes hõivatute arv aastaga ligi 3%. Tööjõu-uuringu andmetel, mis sisaldab ka välismaal töötamist, oli hõive kasv tagasi-hoidlikum. Suuremaks töökohtade loojaks oli taas puidutööstus, lisaks panustasid rohkem masina-tööstus, elektriseadmete tootmine ja toiduainetööstus. Kõige rohkem vähenes hõivatute arv nahatööstuses.

Keskmine palk kasvas töötlevas tööstuses Eesti keskmisega peaaegu samas tempos. Võrreldes 2012. aastaga tõusid palgad 7-8%. Palgakasv koos mõningase töötajate arvu suurenemisega tõsis töö-jõukulusid kümnendiku võrra, kogukulud kasvasid mõnevõrra aeglasemas tempos. Siiski suurenesid kulud tuludest rohkem, mis viis kogukasumi umbes 5% languseni. Sellele vaatamata suurenes lisand-väärtus, mille üheks komponendiks on tööjõukulude ja kulumi kõrval kasum. Püsivhindades kasvas töötlevas tööstuses loodud lisandväärtus 5,2% ehk tunduvalt kiiremini kui Eesti majanduses tervikuna. Lisandväärtuse põhjal arvutatud kulude tootlikkuse näitajad jäid veidi alla aastatagusele tasemele, küll aga suurenes nii müügitulu kui lisandväärtus hõivatu ja töötundide kohta.

Töötleva tööstuse ettevõtted investeerisid 2013. aastal materiaalsesse põhivarasse ligi kümnendiku vähem kui eelneval aastal. Peamiselt oli see seotud investee-ringute langusega õlitööstuses, kus vaatamata kapitalimahutuste vähenemisele jätkusid tööd uue tehase ehitamisega. Kümnendiku võrra vähenesid investeeringud toiduainetööstusse, veelgi enam masinatööstuses. Teistes harudes kapitalimahutused põhivarasse valdavalt suurenesid. Suurem kasv ise-loomustas paberitööstust, metalltoodete tootmist ning elektroonikatööstust. Kaks kolmandikku investeeringuist läks masinatesse ja seadmetesse, mis oli mõnevõrra vähem kui aasta varem. Ehitiste soetamise, ehitamise ning rekonstrueerimise maht püsis aastatagusel tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitluses osalenud töötleva tööstuse ettevõtted hindasid turuolukorda üsna sarnaselt 2012. aastaga. Kuigi nõudlus oli jätkuvalt alla tavapärase taseme ning ebapiisav nõudlus oli endiselt peamiseks probleemiks toodangu kasvatamisel, siis mõnevõrra paranes tootmis-võimsuste rakendatus. 2014. aasta alguses oli tellimusi endiselt vähem kui tavaliselt. Surve müügihindade kasvuks oli madal, töötajate arvus olulisi muutusi ei prognoositud.

Euroopa Liidus oodatakse 2014. aastal mõningast olukorra paranemist. Eesti peamistest kaubandus-partneritest on head väljavaated Lätis, Leedus, Saksamaal ja Rootsis. Soome majanduskasv jääb Euroopa Komisjoni hinnangul tagasihoidlikuks. Ka majanduskliima indikaatorid on paranenud ning on kooskõlas majanduskasvu prognoosidega. Seega üldine majanduskeskkond on töötleva tööstuse jaoks pigem kergelt positiivne, samas pinged seoses Ukraina ja Venemaaga avaldavad negatiivset mõju ka Eesti ettevõtetele, eeskätt idaturgudest rohkem sõltuvates tööstusharudes.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

020406080

100120140160

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Hõivatute arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal

Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (p.s.)

-6-4-202468101214

0100200300400500600700800900

1 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Keskmine brutokuupalk

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s.)

-15-10-50510152025

0

500

1 000

1 500

2 000

2 500

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

-60

-40

-20

0

20

40

60

0

100

200

300

400

500

600

700

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

Page 13: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

13

Toiduainete ja jookide tootmine

Toiduainetööstus on tootmismahult Eesti üks suurimaid tööstusharusid, mis on põhitegevusalaks enam kui 400 ettevõttele. Koos konkurentsivõime kasvuga on ekspordi osakaal sektoris jõudnud enam kui kolmandikuni käibest. Kokku leiab toiduainete ja jookide tootmises rakendust enam kui 14 000 inimest.

Toiduainetööstuse ettevõtted paiknevad üle Eesti suhteliselt ühtlaselt. Kõigi Eesti regioonide suuremate ettevõtete hulgas on ka toiduaineid tootvaid ettevõtteid. Suurimaks ettevõtteks tööstusharus on lihatööstustest AS Rakvere Lihakombinaat Lääne-Virumaal, veidi väiksemad on Atria kontsern Lõuna-Eestis ning linnuliha tootja AS Tallegg. Suuremad pagaritööstusettevõtted on Fazer Eesti AS, AS Eesti Pagar ja AS Leibur. Suuremate toidu-ainetööstuse ettevõtete hulka kuuluvad ka jookide tootjad AS Saku Õlletehas Harjumaal ja AS A. Le Coq Tartumaal, piimatööstustest Valio Eesti AS ja TERE AS. Suurimad kalatöötlejad on Harjumaal asuvad AS Paljassaare Kalatööstus ja Aktsiaselts Spratfil. Suurim magusatootja on AS KALEV.

Toiduainete ja jookide tootmine on Eestis võrdlemisi konkurentsitihe, mistõttu on aasta-aastalt kasvanud ekspordi osakaal müügitulus. Kuigi 2013. aastal toiduainete hinnatõus pidurdus ning tarbimine koduturul hakkas kiiremini kasvama, jääb endiselt oluliseks edu välisturgudel. Seetõttu tuleb sektori ettevõtetel lähiajal hakata järjest rohkem panustama nii tootearendusse kui ka reklaami, et laiendada eksportriikide geograafiat ja suurendada müüki.

2013. aasta oli toiduainete ja jookide tootmises küllaltki edukas. Aasta varasemaga võrreldes kiirenes müügikasv nii kodu- kui ka välisturgudel.

Toiduainetööstus koosneb kahest suuremast sektorist: toiduainete tootmisest ja jookide tootmisest. 2013. aasta osutus edukamaks toiduainete sektorile, jookide tootmises jäi kasv eksporditurgude nõrkuse tõttu tagasihoidlikumaks. Samas müük koduturule kasvas jookide tootmises aastaga 8%, mis oli veidi kiirem toiduainete tööstuse kasvust.

Peamiste toorainete kallinemine mõjutas 2013. aastal enam piimatööstust, kus piima kokkuostuhind kallines aastaga ligi 13%. Samal ajal lihatööstuses hinnatõus aeglustus oluliselt. Veise- ja sealiha hinnad kallinesid vastavalt 4% ja 1,6%. Seejuures lamba- ja kitseliha kokkuostuhind odavnes ligi 2%võrra. Lisaks toorainele mõjutasid tootjahindade kasvu ka muud sisendid nagu energia- ja tööjõukulud ning kokkuvõttes kasvasid aastaga tootjahinnad toiduainetetööstuse 4% ja jookide tootmises 8%.

Toiduainete tootmises eksporditi 37% toodangust ning see protsent on aasta-aastalt kasvanud. 2013. aastal kasvas Eestis valmistatud toiduainete ja jookide eksport 9%, ulatudes 560 miljoni euroni. Suurima osakaaluga on sektori ekspordis piimatooted, mis andsid 30% kogu sektori ekspordist. Suurimaks ekspordipartneriks oli Soome, kuhu müüdi enam kui viiendik toodangust. Samas suurematest kaubanduspartneritest suurenes eksport Leetu, Saksamaale ja Venemaale ca 20% võrra. Peamine Leedu-suunaline kasv tuli piimatoodete müügist ning Saksamaale hakkas paremini minema külmutatud kala.

Toiduainetööstuses suurima osatähtsusega piimatööstuses pöördusid toodangumahud peale küllaltki kehva 2012. aastat tõusule. Müügimahud kasvasid 6% ning püsivhindades arvestatud toodangumahud 4%. Kaubagruppidest vähenes või ja muude piimarasvatoodete tootmine veerandi võrra. Samal ajal koore tootmine suurenes 17% ning joogipiima tootmine 2%. Juustutootmine ei muutunud aastaga märkimisväärselt. Kuigi

1,7 7,2

34,5

13,9

89,3

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Osatähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosatähtsus

müügis

Osatähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

Liha-tööstus

17%

Kala-tööstus

10%

Piima-tööstus

24%

Valmis-looma-sööda

tootmine 3%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine 10%

Jookide tootmine

14%

Ülejäänud 18%

Puu- ja köögivilja

töötlemine ja

säilitamine 4%

Allharude müügi osatähtsus

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 14: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

14

toodangumahud suurenesid, sektori efektiivsus kahanes. Aastaga vähenes sektori kogukasum enam kui kolmandiku võrra ning tööviljakus hõivatu kohta kahanes üle 10%, langedes allapoole Eesti keskmist taset. Kuigi ettevõtete arv suurenes 3 võrra, vähenesid hõivatute arv ja töötatud tunnid paari protsendi jagu. Kui seni oli piimatööstuse peamiseks ekspordiartikliks juust, siis aastal 2013 tõusis esikohale piim ja rõõskkoor, mis kokku moodustasid ligi poole kogu sektori ekspordist. Aastaga kasvas antud kaubagrupi eksport enam kui 45%. Piima ekspordikasvu suurendas märkimisväärselt müük Leedu turule. Leedu oli ka kokkuvõttes kogu sektori peamiseks ekspordituruks. Samuti kasvas olulisel määral Vene turg.

Lihatööstusele osutus 2013. aasta suhteliselt vaikseks. Tootmismahud langesid aastaga ligi kolme protsendi võrra, kuid müük suurenes veidi enam kui ühe protsendi. Seejuures erinevalt piimatööstusest jätkas lihatööstuses tööviljakus tõusujoonel ning tootlikkus hõivatu kohta suurenes veidi enam kui kümnendiku võrra. Lisandväärtuse kasvu aitas tõsta ligi veerandi võrra suurenenud sektori ettevõtete kogukasum. Hoolimata kasumi kasvust jäid aastaga pea muutumatuks nii hõivatute arv kui ka töötatud tunnid. Lihatööstuse suurimateks eksporditurgudeks on Läti ja Leedu ning põhilisteks ekspordi kaubagruppideks on erinevad vorstid ja konservid ning värske või jahutatud sealiha.

Joogitööstuse kasv 2013. aastal mõnevõrra aeglustus ning müük kasvas aastases võrdluses 5%. Samal ajal kahanes püsivhindades arvestatav tootmismaht koguni 3,5%. Peamiseks probleemiks oli joogitööstusele välisturgude nõrkus. Kui koduturule müüdi aasta varasemaga võrreldes 8% rohkem toodangut, siis ekspordimahud kahanesid ligi 4%. Kokku eksporditi joogitööstuses enam kui 50 miljoni euro eest ning suurimaks sihtturuks tõusis Soome, kuhu müük suurenes aastaga ligi 60% võrra. Teiseks sihturuks kerkis Poola, kuhu müük suurenes aastaga enam kui 10%, ning seda jätkuvalt hea linnaseõlle müügi tõttu. Kogu sektoris on kasvanud õlle ja siidri eksport ning vähenenud karastusjookide segment. Kokku annab õlle müük välisturgudel pea poole kogu sektori ekspordist. Jookide tootmises jätkus 2013. aastal kiire tööjõukulude kasv, mis ulatus ligi 11%ni. Sellest hoolimata kasvas ettevõtete kasum ikkagi ligi 6% ning tööviljakus hõivatu kohta suurenes samuti mõne protsendi võrra.

Pagari- ja makarontoodete valmistajatele osutus 2013. aasta küllaltki edukaks. Enam kui veerandi võrra kasvanud ekspordi toel suurenes kogumüük 7%. Seejuures müük koduturule kasvas vaid 3%. Hõive sektoris aastaga ei muutunud, kuid tööjõukulud suurenesid enam kui kümnendiku jagu ning kogukasum kahanes enam kui veerandi võrra. Seetõttu jäi ka tööviljakus sektoris aasta varasemaga samale tasemele.

Kalatööstuse müük suurenes 2013. aastal enam kui kümnendiku. Müügikasv tuli eksporditurgudelt, müük

koduturule kahanes veidi enam kui ühe protsendi võrra. Kokku moodustab müük välisturgudel enam kui kolmveerandi sektori müügist. Suuremad ekspordi kaubagrupid olid 2013. aastal külmutatud kala ja krevetid, mille peamisteks sihtturgudeks olid Saksamaa ja Venemaa. Kalatooteid eksporditi rohkem Soome ja Ukrainasse. Seejuures on näha müügimahtude kahanemist Venemaa suunal, mida on mõjutanud ühest küljest rubla nõrkusja teisalt erinevad Venemaa poolt seatud piirangud. Antud tegurid jäävad sektori eksporti mõjutama ilmselt ka 2014. aastal.

0% 10% 20% 30%

Soome

Läti

Leedu

Venemaa

Saksamaa

Rootsi

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Allikas: Eesti Statistikaamet

Piima-tooted 32%

Lihatooted 11%

Joogid 9%

Kala-tooted 20%

Muud tooted 28%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-12-10-8-6-4-20246810

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

Palga muutus (parem skaala)

Page 15: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

15

Hõive suurenes toiduainete ja jookide tootmises 2013. aastal paari protsendi võrra. Suurematest alamsektoritest kasvas hõive kõige kiiremini muude toiduainete tootmises (+18%) ning kahanes piimatoodete tootmises (-3%). Keskmise palga kasv oli toiduainetööstuses Eesti keskmisega võrreldes veidi kiirem, ulatudes ligi 11%ni, kuid palk jäi keskmisest siiski madalamaks.

Toiduainete ja jookide toojad investeerisid põhivarasse 2013. aastal ligi kümnendiku võrra vähem kui aasta varem. Enam kui pool investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse. Ligi viiendiku kogu investeeringutest tegid jookide tootjad.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtted suhtusid 2014. aasta kevadel tulevikuväljavaadetesse pigem positiivselt. Seda eriti jookide tootmises. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli mõlemas valdkonnas kõrgem kui aasta tagasi ning tootmist takistava tegurina toodi välja ebapiisav nõudlus.

Liha-tööstus

20%

Kala-tööstus

13%

Piima-tööstus

15%

Valmis-looma-sööda

tööstus 1%

Muude toidu-ainete

tootmine 16%

Joogi-tööstus

11%

Pagari- ja makaron-toodete

tootmine 19%

Puu- ja köögivilja

töötlmeine ja

säilitamine 5%

Allharude osatähtsus hõives

Allikas: Eesti Statistikaamet

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

50

100

150

200

250

300

350

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-80

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

020406080

100120140160180200

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 16: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

16

Tekstiilitootmine

Eesti tekstiilitööstus on peamiselt ekspordile suunatud tööstusharu, mis hõlmab enam kui 200 ettevõtet. Viimastel aastatel on sektori struktuur teinud läbi tugeva muutuse ning see on aidanud tööviljakusel tõusta väga madalalt tasemelt juba üsna lähedale Eesti keskmisele.

Suuri tekstiilitööstuse ettevõtteid on mitmel pool Eestis. Suurim valmistekstiiltoodete tootja on AS Wendre Pärnumaal. Kodutekstiilitootjatest on suurimad AS Mivar-Viva ja AS Toom Tekstiil Viljandimaal ja Hilding Anders Baltic AS Harjumaal, vaipu ja vaipkatteid toodab Harjumaal AS Mistra-Autex. Suurim tekstiili viimistleja on Qualitex AS Pärnumaal ning suurim nööri, köie ja võrgulina tootja on Saare Frydendahl OÜ Saaremaal.

Eesti tekstiilitööstuse kese on viimastel aastatel liikunud Narvast Kesk- ja Lääne-Eestisse. Samuti on muutunud toodete valik ning põhirõhk on kandunud tekkide ja patjade tootmisele. Lisaks on järjest laienenud vähemklassikaliste tekstiilitoodete tootmine nagu OÜ Pakpoord poolt toodetav päästevarustus. Tulevikus on oodata veelgi tootevaliku suurenemist ning erinevate nišitootjate lisandumist.

Tekstiilitööstuse tootmismaht kahanes 2013. aastal püsivhindades ligi 7% võrra. Peamiseks mõjutajaks oli nõrkus siseturul, kuhu müüdi ligi 17% vähem toodangut aasta varasemaga võrreldes. Ekspordimahud muutusid vähe.

Eesti tekstiilitööstuse areng on peamiselt sõltunud konkurentsivõimest välisturgudel. Ekspordi osatähtsus tekstiilitööstuse toodangu müügis on olnud kõrge ja 2013. aastal ulatus see 87,5%ni. Samas on tootmine tugevalt kontsentreeritud ning sektori suurima ettevõtte käive on umbes neli korda suurem kui järgmisel.

Tekstiilitööstuse ettevõtted eksportisid 2013. aastal kokku 219 miljoni euro eest, mida oli 6% rohkem kui aasta varem. Viimastel aastatel on järjest vähenenud Põhjala osatähtsus. Soome ja Rootsi müüdi mullu juba vähem kui 30% toodangust. Kolmandaks ekspordisihtturuks kerkis Saksamaa, kuhu müüdi pea kaks korda rohkem tekke ja patju kui aasta varem. Oluliselt suurenes müük Taani suunal, kuhu müüdi enam kui 8 miljoni euro eest lambavillast kraaslõnga, mis moodustas ka enamuse sellesuunalisest ekspordist. Teistest suurematest kaubagruppidest 2013. aastal peaaegu kahekordistus päästevestide eksport, mida müüdi välisturgudele ligi 7 miljoni euro eest.

Töötajate arv tekstiilitööstuses langes 2013. aastal protsendi võrra. Seejuures palgakasv oli Eesti keskmisest mõnevõrra kiirem, ulatudes 8,6%ni. Kiirest kasvust hoolimata moodustas sektori keskmine palk Eesti keskmisest vaid alla kolmveerandi. Tootlikkuse näitajad tegid tekstiilitööstuses 2013. aastal vähikäiku. Tööviljakus hõivatu kohta kukkus ligi kümnendiku võrra, hoolimata asjaolust, et see oli juba enne Eesti keskmisest madalam. Peamiseks põhjuseks oli siin ettevõtete kasumi vähenemine enam kui veerandi võrra.

Investeeringute maht tekstiilitööstuses jätkas kiiret kasvu, suurenedes esialgsetel andmetel 25% võrra. Aastaga kasvasid oluliselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning ehitiste soetamisse. Kokku andsid masinad ja seadmed koguinvesteeringutest ligi kaks kolmandikku.

0,3 3,1

87,5

3,9

73,7

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-20

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0

50

100

150

200

250

300

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0% 5% 10% 15% 20%

Rootsi

Soome

Saksamaa

Taani

Suurbritannia

Venemaa

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 17: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

17

Tekstiilitööstuse ettevõtete hinnangud olid 2014. aasta kevadel oluliselt positiivsemad kui aasta varem. Tunduvalt paremad oli ettevõtete hinnangud nii eksport- kui ka kogutellimustele. Samas tõi enam kui veerand sektori ettevõtetest tootmise piiranguna välja tööjõupuuduse, mida oli rohkem kui tööstuses keskmiselt. Seejuures oli ebapiisav nõudlus tekstiilitööstuses kogu tööstusega võrreldes väiksem probleem.

Muud tekstiilist valmis-tooted 11%

Lamba ja muude

loomade vill 5%

Vaibad ja muud

tekstiil-põranda-

katted 6%

Tekid ja padjad 60%

Muud tekstiil-tooted 18%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-30-25-20-15-10-505101520

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

7 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

Palga muutus (parem skaala)

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

25

0

10

20

30

40

50

60

70

80

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-60

-30

0

30

60

90

0

2

4

6

8

10

12

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 18: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

18

Rõivatootmine

Rõivatööstuses tegutseb Eestis rohkem kui 400 ettevõtet ning sektor pakub tööd ca 6000 inimesele. Viimastel aastatel on sektoris toimunud mitmeid muutusi, vähem kui kümne aastaga on hõivatute arv langenud enam kui kaks korda ning toodangusortiment on järjest laienenud.

Suuremad rõivatööstuse ettevõtted on töörõivaste tootjad OÜ PVMP-Ex Haapsalus ja AS SVARMIL Ida-Virumaal, AS Baltika ja lasterõivaste tootja OÜ Lenne Tallinnas ning Tartu ettevõtted AS Sangar ja AS Ilves-Extra.

Sektori keskmise palga põhjal on näha, et endiselt panustatakse tegevustele, mille jaoks on oluline odav tööjõud. Samas selline mudel ilmselt pikalt enam ei tööta, kuna keskmine palk tõuseb järjest enam ning odavamates segmentides jäädakse tahes tahtmata Aasia tootjatele alla. Tulevikus on edukamad need ettevõtted, kes suudavad pakkuda tooteid ja teenuseid, mis ei ole rajatud vaid odavale tööjõule, vaid kus on suurem disaini ja müügi komponent. Mitmetes rõivatööstuse valdkondades on võimalusi laienemiseks, kuid panustatakse rohkem teadus- ja arendustegevustele. Näitena võib tuua rõivaste kaitseomaduste suurendamise, mida toob perspektiivsete valdkondade all välja ka Euroopa Liit.

2013. aastal rõivatööstuse müügikasv mõnevõrra aeglustus ning müügimahud kasvasid aastaga ligi 4% võrra. Kasvu veduriks oli eksport, koduturule müüdi aasta varasemaga võrreldes ligi 6% võrra vähem toodangut.

Pärast suhteliselt keerulisi kriisiaastaid, on rõivatööstuse müük viimastel aastatel kasvule pöördunud. Müügi suurendamisel on oluline osa eksportturgudel, kuna siseturg on ühest küljest väike, kuid teisalt on siseturule üha enam jõudmas välismaiseid kaubamärke. Lisaks omab siseturul järjest olulisemat rolli välismaiste internetipoodide kasutamise levik, mis hoolimata transpordikuludest suudavad tihti pakkuda väga soodsa hinnaga kaupa, millega on kohalikel tootjatel raske konkureerida.

2013. aastal kasvas eksport tunduvalt kiiremini võrreldes koduturuga. Rõivatööstuse toodang on suunatud peamiselt välisturgudele, kuhu müüakse enam kui kaks kolmandikku toodetest. Suurematest sihtturgudest kavas müük vaid Soome, ülejäänud suuremad ekspordipartnerid näitasid langust. Suurematest kaubagruppidest tõusis veidi meesterõivaste eksport ja langes naisterõivaste oma. Aasta varem tugevalt langenud töörõivaste eksport on samuti stabiliseerunud ning näitas aastal 2013 isegi mõneprotsendilist kasvu.

Rõivatööstuses kasvas 2013. aastal palk töötleva tööstuse sektorite seas kõige kiiremini, enam kui 10%. Sellest asjaolust hoolimata jäi palgatase teistest sektoritest madalamaks, moodustades vaid 57% Eesti keskmisest. Samas hõivatute arv langes protsendi võrra ning tööviljakus hõivatu kohta jäi eelneva aastaga võrreldes pea muutumatuks. Tööviljakuse kasvu pidurdas kiirest tööjõukulude kasvust hoolimata kasumite langemine pea kolmandiku võrra.

Investeeringud põhivarasse langesid rõivatööstuses aastaga pea veerandi võrra. Languse põhjustas investeeringute vähenemine nii transpordivahenditesse kui ka masinatesse ja seadmetesse. Suurima osakaaluga olid endiselt investeeringud masinatesse ja seadmetesse, andes koguinvesteeringutest enam kui kaks kolmandikku.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud rõivatööstuse ettevõtete hinnangud olid 2013. aasta kevadel lähi-

0,4 1,6

68,0

6,3

56,8

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-40,0

-30,0

-20,0

-10,0

0,0

10,0

20,0

30,0

0

20

40

60

80

100

120

140

160

180

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0% 20% 40% 60%

Soome

Rootsi

Läti

Norra

Saksamaa

Leedu

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 19: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

19

tuleviku suhtes mõnevõrra negatiivsemad kui aasta varem. Kolmandik küsitletutest ootas järgnevatel kuudel toodangumahu langust. Seejuures enam kui pooled ettevõtted tõid peamise kasvu piirava tegurina välja vähest nõudlust ning ligi veerandil oli probleemiks tööjõupuudus.

Meeste-rõivad 35%

Naiste-rõivad 30%

Spordi- ja töörõivad

14%

Kampsu-nid 3%

Muud tooted 21%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-15

-10

-5

0

5

10

15

20

0102030405060708090

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln eur

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-25-20-15-10-5051015

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 0008 0009 000

10 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

Palga muutus (parem skaala)

-50-40-30-20-10010203040

0

1

2

3

4

5

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln eur

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 20: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

20

Puidutöötlemine

Puit on põlevkivi kõrval üheks olulisemaks loodusressursiks Eestis ning annab olulise panuse väliskaubandusbilansi tasakaalustamisse. Puidutööstus on üks Eesti suuremaid tööstusharusid. Puidutöötlemise ja puittoodete tootmisega tegeleb ligi tuhat ettevõtet, kus on hõivatud enam kui 15 000 inimest. Õigeaegsed investeeringud on taganud sektori kõrge konkurentsivõime välisturgudel, mis on omakorda kaasa tootnud aasta-aastalt suurema tootmismahu.

Puidutööstuse toodete valik on lai, alustades saematerjali tootmisest ja töötlemisest ning lõpetades puitmajade, akende ja uste valmistamisega. Enim sektori töötajaid on hõivatud puidust uksi ja aknaid tootvas JELD-WEN Eesti AS-is, sae- ja höövelmaterjali ning liimpuittalasid tootvas Stora Enso AS-is ning parketti, pakendeid ja kaablitrumleid tootvas AS-is Technomar & Adrem. Teiste suuremate ettevõtetena võib veel välja tuua puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmisega tegeleva AS-i Viljandi Aken ja Uks ning spooni- ja vineeritootjad UPM-Kymmene Otepää AS ja Balti Spoon AS. Puitlaastplaati toodab Repo Vabrikud AS ja puitkiudplaati Skano Group AS. Käibe poolest võib veel välja tuua Võrumaal saematerjali tootva AS-i Toftan.

Puidutööstus on üks neist sektoritest Eestis, mille konkurentsivõime on viimastel aastatel oluliselt tõusnud ning tootlikkus ei jää paremates ettevõtetes ka Soomele alla. Positiivse tendentsina võib välja tuua puitmajade ekspordi kasvu, kus Eesti on tõusnud juba Euroopa suurimaks eksportööriks. Edaspidi oleks vaja veelgi otsida uusi võimalusi suurema lisandväärtusega toodete kategooriates, mis aitaks jätta rohkem lisandväärtust Eestisse.

Puidutööstust iseloomustasid 2013. aastal positiivsed arengud. Kiirenes nii ekspordi kui ka kogu müügi kasv ning samuti suurenes hõivatute arv sektoris.

Kui 2012. aastal vedas sektori kasvu koduturg, siis aastal 2013 oli ekspordi kasv suurem. Globaalne majandus näitas taastumise märke ning see tõi kaasa puidutööstuse turu suurenemise erinevates piirkondades. Samal ajal Eesti majanduskasv aeglustus tuntavalt ning mõningane ehitussektori kokku tõmbumine piiras nõudlust puidutööstuse toodetele. Kokku kasvas aastaga sektori müük 10,7% ning müük ekspordiks 12%. Seejuures püsivhindades arvestatud toodangu maht kasvas aastaga 4,9% ning seda peamiselt tänu tugevale teisele poolaastale.

2012. aastal odavnenud toormehinnad hakkasid 2013. aastal jälle tõusma. Peamisteks hinnaveduriteks oli Riigimetsa Majandamise Keskuse vahelao hinnastatistika järgi männi ja kuusepalk, mis mõlemad kallinesid 11%. Kokku kallinesid peamised puuliigid keskmiselt 6%. Suurima hinnalanguse tegi läbi kasepakk, mis odavnes aastaga kümnendiku võrra. Küttepuidu hind langes aastaga 6% ning samuti peamiselt kütteks kasutatava puiduhakke hind langes 15%. Kuna pakkumine püsis tugevana ning aasta lõpukuud olid küllaltki soojad, jäi nõudlus mõnevõrra kesisemaks võrreldes eelnevate aastatega. Kokku kasvasid aastaga puidutööstuse toojahinnad 3,1%.

2013. aastal palgakasv puidutööstuses mõnevõrra aeglustus, jäädes alla Eesti keskmisele. Kokku kasvasid palgad sektoris aasta varasemaga võrreldes 5,3%. Samas hõivatute arvu kasv sektoris kiirenes ning aastaga kasvas hõive 6%. Seejuures töökoormus veidi vähenes, kui töötajate töötatud tundide arv suurenes 5,8%. Vaatamata väiksemale töökoormusele tunnitootlikkus kasvas 8,3%. Sektori kasumi 13,5% ja tööjõukulude 15,2% kasv tõid kaasa tööviljakuse kasvu hõivatu kohta, mis ulatus aastases võrdluses ligi 8%ni. Samas nii töökulud kui ka kogutootlikkus puhta lisandväärtuse alusel langesid minimaalselt.

2,0

12,7

64,7

14,6

96,9

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

50

0

200

400

600

800

1 000

1 200

1 400

1 600

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0% 5% 10% 15% 20%

Rootsi

Norra

Soome

Saksamaa

Suurbritannia

Jaapan

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 21: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

21

Eesti puidutööstuse jaoks on kogu aeg olulisel kohal olnud eksport, mis moodustab enam kui kaks kolmandikku müügist ning hakkab kogumahult lähenema juba miljardile eurole. Peamisteks ekspordi-partneriteks olid 2013. aastal Rootsi, Norra ja Soome, kuhu läks peaaegu pool koguekspordist. Seejuures seni mahtude poolest esikohal olnud Soome suunal müük vähenes ning Soome kukkus ekspordipartnerite arvestuses kolmandale kohale. Esikohale tõusis Rootsi, kuhu müüdi aasta varasemaga võrreldes viiendiku võrra rohkem toodangut. Jätkuvalt näitas väga tugevat kasvu Läti suund, kuhu müüdi kokku 40 miljoni euro eest toodangut, mida oli 44% rohkem kui aasta varem.

Suurematest kaubagruppidest jätkas jõudsat kasvu puitmajade segment, kus eksport kasvas aastaga ligi kümnendiku võrra ning mille peamiseks sihtturuks oli endiselt Norra. Kokku müüdi Norrasse ligi 80 miljoni euro eest maju ning aasta varasemaga võrreldes oli seda 11% rohkem. Rootsi müüdi aasta varasemast aga üle 50% rohkem puitmaju, mis tõstis Rootsi turgude arvestuses kolmandale kohale. Puitmajadega samas mahus ekspordib Eesti ehitusdetaile (aknad, uksed, liimpuit jne) ning nende eksport suurenes aastaga 3,3%. Suuremateks sihtturgudeks on antud kaubagrupile Skandinaaviamaad ning Jaapan, kuhu müüakse peamiselt liimpuitu. Suurem ekspordikasv toimus selles kaubagrupis Jaapani ja Prantsusmaa suunal, vastavalt 11% ja 30%.

Esialgsetel andmetel kahanesid puidutööstuse investeeringud 2013. aastal 6% võrra. Samas on antud sektoris lõplike andmete saabumisel mitmel juhul investeeringute mahte hiljem ülespoole korrigeeritud. Suurim vähenemine toimus hoonete ehitamise ja rekonstrueerimise lõikes, kuhu investeeriti aasta varasemast 18% vähem ning transpordivahenditesse investeeriti ligi poole vähem. Investeeringud masinatesse ja seadmetesse kasvasid aastaga mõne protsendi võrra. Seejuures tootmisvõimsuste rakendatuse tase tõusis 2014. aasta esimeses kvartalis 85,5%ni, mis oli 5 protsendipunkti jagu kõrgemal ajaloolisest keskmisest, mis viitab, et nõudluse püsides võib oodata investeerimisaktiivsuse suurenemist lähitulevikus.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate ootused olid 2014. aasta kevadel oluliselt positiivsemad võrreldes aasta varasemaga. Enam kui pooled küsitletud ettevõtted ootasid toodangumahu kasvu ning ükski ettevõte ei pakkunud vähenemist.

Ehitus-detailid (sh

aknad, uksed,

liimpuit) 20%

Sae-materjalid

14%

Vineer 3%

Puitmajad 21%

Profilee-ritud puit

19%

Muud tooted 23%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

5 000

10 000

15 000

20 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (parem skaala)

Palga muutus (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-30

-20

-10

0

10

20

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2008 2009 2010 2011 2012 3013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

100

0102030405060708090

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 22: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

22

Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine

Paberitööstus on Eesti majanduses pikkade traditsioonidega ning suhteliselt konsolideeritud tööstusharu. Eestis on ligi 60 paberi, tselluloosi või paberist toodete tootmisega tegelevat ettevõtet, mis annavad tööd ca 1400 inimesele. Sektori peamiseks väljundiks on eksporditurud, kuhu müüakse enam kui 80% toodangust, koduturu osatähtsus on aasta-aastalt vähenenud.

Sektori peamisteks tegijateks on Eestis kaks ettevõtet: 2013. aastal 65 miljonit eurot käivet teinud puitmassi tootja AS Estonian Cell ja samasse suurusjärku jääva käibega paberi ja papi valmistaja Horizon Tselluloosi ja Paberi AS. Kokku annavad nad üle kahe kolmandiku sektori müügitulust. Mõlema suurettevõtte ning sellega koos ka kogu sektori konkurentsivõime laiemalt sõltub suuresti välisturgudest. Sektori energiamahukust arvestades on sealsete ettevõtete jaoks üheks suuremaks probleemiks energiahindade kõikumine ning edukamaks osutuvad ilmselt need tootjaid, kes suudavad energiakulud tootehinnas maksimaalselt madalale tasemele viia.

2013. aastal näitasid paberitööstuses müügimahud ligi 3% langust. Seejuures koduturg käitus eksporditurgudest mõnevõrra tugevamalt.

Kuigi 2013. aastal paberituru müük kokkuvõttes langes, vähenes püsivhindades mõõdetav tootmismaht poole vähem. Lisaks mõningale turunõrkusele mõjutas sektori tootmismahtusid ka Estonian Cell’i renoveerimise tõttu tekkinud seisak, mistõttu ettevõtte toodang vähenes 5% võrra.

Sektori ühe suurema ettevõtte Estonian Cell’i käekäik avaldab sektori tulemustele küllakti olulist mõju. Mitmendat aastat järjest ei ole suudetud ettevõtet kasumisse viia ning seetõttu oli 2013. aasta seisuga ettevõttele kogunenud 22 miljoni euro eest jaotamata kahjumit. Ühe põhilise probleemina kasumisse jõudmise juures toob ettevõte välja viimasel ajal kiirelt kerkinud energiahinna ning hoolimata ettevõtte uudsusest igal aastal tehtavad investeeringud. Hetkel on käsil 17 miljoni eurone investeerimisprogramm, mille raames pandi 2013. aastal tööle uus pakkepress.

Paberitööstuse toodangust läheb 83% ekspordiks. Suurimad ekspordi sihtriigid sõltuvad paljuski Estonian Cell’i tegutsemisest, kuna ettevõtte eksport moodustab ca 40% kogu haru ekspordist. Suurimaks ekspordituruks tõusis Hollandi asemel Itaalia ning peamiseks põhjuseks oli puidutselluloosi ekspordi suurenemine. Ligi kolmandiku paberitööstuse väljaveost moodustas peamiselt Horizon Tselluloosi ja Paberi AS-i toodetav pinnakatteta jõupaber ja papp, mille eksport kahanes aastaga 2% ning peamiseks sihtturuks oli endiselt Egiptus. Ligi kümnendiku ekspordist moodustavad vihikud, mida läks välismaale 8% vähem kui aasta varem.

2013. aastal paistis paberitööstus silma kõige aeglasema palgakasvuga tööstussektorina. Kuigi haru keskmine brutokuupalk jäi mõne protsendipunkti võrra kõrgemaks Eesti keskmisest, on viimastel aastatel stabiilselt vahe vähenenud. Hõivatute arv jäi mullu paberitööstuses pea muutumatuks ning kogukasum vähenes ligi 9% võrra. Seejuures halvenesid mullu rohkemal või vähemal määral kõik tootlikkuse näitajad. Nii kasumi kui ka tööjõukulude vähenemine tõi omakorda kaasa kogulisandväärtuse kahanemise ligi 5% võrra. Sellegipoolest jäi sektoris lisandväärtus hõivatu kohta mõnevõrra kõrgemaks Eesti keskmisest.

0,3 2,4

83,1

1,4

107,7

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka(p.s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

0

50

100

150

200

250

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0% 5% 10% 15% 20%

Itaalia

Holland

Soome

Prantsusmaa

Suurbritannia

Egiptus

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 23: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

23

Investeeringud põhivarasse suurenesid paberitööstuses enam kui kolm korda ning seda peamiselt masinate ja seadmete arvelt. Võttes arvesse asjaolu, et mõlemad sektori suurettevõtted plaanivad ka 2014. aastal lisainvesteeringuid, siis on tõenäoline, et sektori investeerimisaktiivsus jääb endiselt keskmisest kõrgemaks.

2014. aasta kevadel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt küsitletud paberitööstuse ettevõtted olid tuleviku suhtes tunduvalt positiivsemalt meelestatud kui aasta varem. Tootmisvõimsuste rakendatuse tase oli tõusnud 83%ni, mis oli enam kui kümme protsendipunkti kõrgem pikaajalisest keskmisest. Seejuures ootasid pooled küsitletud ettevõtted lähiajal tootmismahtude kasvu.

Pinna-katteta

jõupaber ja papp 31%

Karbid, kastid,

kotid jms. pakendid

8%

Puitmass 38%

Vihikud 9%

Muud tooted 14%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-20

-10

0

10

20

30

0

1 000

2 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arvKeskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (parem skaala)Palga muutus (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-40

-20

0

20

40

60

80

100

0

10

20

30

40

50

60

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-100

-50

0

50

100

150

200

250

0

5

10

15

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 24: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

24

Keemiatööstus

Eesti keemiatööstuse ainulaadseks osaks on põlevkivil põhinev tööstus, suurema osa sektorist moodustavad siiski teised allharud, näiteks ehitus- või tarbekeemia. Kõige väiksem allharu (mõnesaja töötajaga) on farmaatsiatööstus. Keemiatööstus on kapitalimahukas tegevusala, tootmismahtude kasv pole kaasa toonud olulist töökohtade arvu suurenemist. Vaatamata tootlikkuse paranemisele, on mahajäämus arenenud riikidest siiski veel märkimisväärne.

Eestis tegutseb sadakond keemiatööstuse ettevõtet. Keemiatööstusest üle poole asub Ida-Virumaal, ligi kolmandik töötajaid töötab Tallinnas ja Harjumaal. Suuremateks keemiatööstuse ettevõteteks on VKG Oil AS, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ ja Eesti Energia Õlitööstus AS (põlevkiviõli tootmine), Akzo Nobel Baltics AS, AS Tikkurila ja AS Eskaro (värvid ja lakid), Molycorp Silmet AS (haruldased metallid), AS Novotrade Invest (nafta-produktide ümbertöötlemine), OÜ Krimelte ja Henkel Makroflex AS (montaaživahud), Eastman Specialties AS (bensoehape, naatriumbensoaat, plastifikaatorid), AS Nitrofert (mineraalväetised, ammoniaak ja karbamiid), Orica Eesti OÜ (lõhkeaine) ja AS Takeda Pharma (ravimid).

Suured investeeringud õlitööstusesse loovad uusi töökohti, kuid üldises plaanis olulist hõive kasvu sektoris pole oodata. Tootmismahtude kasv tugineb ka tulevikus pigem tootlikkuse suurendamisele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine.

Keemiatööstuses2 suurenes tootmine 2013. aastal kõigis allharudes, kiirema kasvuga oli taas õli-tööstus. Samas hõivatute arv kasvas vaid vähesel määral. 2014. aasta algas aga sektorile tagasi-hoidlikult, nõudlus oli tavapärasest madalam.

Keemiatööstuses kasvas 2013. aastal tootmismaht ligi kümnendiku võrra. Suurem kasv iseloomustas õli-tööstust ja farmaatsiatööstust, kuid ka keemiatoodete tootmises suurenes tootmismaht. Õlitootmisele on kaasa aidanud tootmisvõimsuste lisandumine. Keemiatoodete tootmist mõjutas Nitroferdi ajutine taaskäivitamine. Samas allharu kasvu taga olid ka teised ettevõtted.

Müügi kasv jäi tootmisele alla, seda hindade languse tõttu õlitootmises. Kuna põlevkiviõli hind sõltub nafta maailmaturu hinnast, siis seetõttu ei kasvanud ettevõtete tulud vaatamata tootmise suurenemisele. Keemiatoodete tootmises püsisid tootjahinnad aasta-tagusel tasemel, kuigi aasta teisel poolel võis ka seal täheldada mõningast hinnalangust.

Müüki mõjutas peamiselt eksport, kuid keemiatoodete tootmises toetas seda tugevamini ka siseturu nõudlus. Eksporti aitas suurendada põlevkiviõli müük, mille väljamüügi kogused kasvasid kahe kolmandiku võrra, kuid rahaliselt tähendas see ligi poole võrra suuremat eksporditulu kui 2012. aastal. Samuti andsid suure panuse uurea ja ammoniaagi eksport, mida eelneval aastal ei toodetud ega müüdud. Mastiksite eksport püsis stabiilsena. Kehvemad arengud iseloomustasid haruldasi muldmetalle.

Ekspordi sihtriikide seas püsis müük Venemaale stabiilsena (peamiseks tooteks mastiksid). Tugevasti tõusis Belgia osatähtsus (põlevkiviõli), ka teiste olulisemate kaubanduspartnerite suunal oli ekspordi

2 Antud sektori all käsitletakse lisaks kemikaalide ja keemiatoodete tootmisele (EMTAK 20) ka kütteõlide tootmist (EMTAK 19) ning põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmist (EMTAK 21).

1,3 10,0

79,6

5,3

116

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sessepalka(p.s.)*

% %

* Keemiatoodete tootmine Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-40

-20

0

20

40

60

80

0100200300400500600700800900

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0 5 10 15 20 25

Läti

Leedu

Taani

Prantsusmaa

Saksamaa

Rootsi

Holland

Belgia

Venemaa

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2013 2012

Page 25: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

25

kasv üsna kiire. Negatiivsemad olid arengud Taani suunal, kuid see tulenes põlevkiviõli ümber-suunamisest.

Hõivatute arv suurenes keemiatööstuse kõigis all-harudes vähesel määral (kuni paar protsenti). Palga-tõus tõstis tööjõukulusid umbes 8%, tagasihoidlikum oli see keemiatoodete tootmises. Kogukulude kasv ületas aga selgelt nii tööjõukulude kui tulude suurenemist õlitootmises ning farmaatsiatööstuses. Mõlemas harus kukkus kasum enam kui kaks korda võrreldes 2012. aastaga. Kuna eelnevalt oli kasumlikkus erakordselt kõrge, siis vaatamata kasumi vähenemisele oli 2013. aastal õlitootmise kasumi-marginaal tööstusharude seas jätkuvalt kõige kõrgem.

Lisandväärtuse arengud peegeldasid muutusi kasumites. Kui keemiatoodete tootmises oli olukord parem, siis teistes allharudes toimus selge kukkumine ning see kandus edasi ka tootlikkuse näitajatesse. Lisandväärtuselt hõivatu kohta säilitas õlitööstus siiski töötleva tööstuse harude seas esikoha.

Investeeringud keemiatööstusse kukkusid 2013. aastal esialgsetel andmetel poole võrra, seda eeskätt õli-tööstuse arvel. Kuigi mahud vähenesid, siis on viimased kolm aastat olnud õlitööstuse jaoks aktiivse laienemise periood ning see on toonud kaasa varasemast oluliselt suuremad investeeringud. 2013. aastal jätkus VKG teise uue õlitehase ehitus, 2014. aastal alustati kolmanda ehitamist.

Keemiatoodete tootmises vähenesid samuti investeeringud. Keemiatööstuses tervikuna moodustasid umbes 70% investeeringud masinatesse ja seadmetesse ning selles osas toimus ka suurim tagasiminek. Ehitamise ja rekonstrueerimistööde maht püsis aastatagusel tasemel.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud keemia-toodete tootjad hindasid 2013. aastat mõnevõrra kehvemalt kui aasta varem. Aasta lõpus võis täheldada kindlustunde langust, peamiseks probleemiks oli ebapiisav nõudlus.

Ka 2014. aasta alguses oli tellimusi tavapärasest vähem, mitmed ettevõtjad prognoosisid müügi-hindade alanemist. 2014. aasta teisel poolel peaks käivituma VKG uus õlitehas, ka Eesti Energia tehas on jõudnud käivitusfaasi, mistõttu võib oodata jätkuvat kasvu selles valdkonnas. Ettevõtete tulusid mõjutab aga nafta hind, mis on püsinud stabiilsena või kergelt langenud. Nitroferdi seiskumine mõjutab negatiivselt keemiatoodete tootmismahtu, mida võivad kompenseerida siiski teised ettevõtted. Kuna keemiatööstuse jaoks on üsna oluliseks turuks Venemaa, siis sealne majandusolukorra halvenemine ning ostuvõime langus võivad löögi alla seada ka Eesti tootjad.

Värvid, lakid,

mastiksid 22%

Väetised 7%

Mineraal-kütused,

õlid 39% Anorgaa-

nilised kemikaalid; haruldaste

muld-metallide ühendid

11% Orgaani-lised

kemikaalid 6%

Farmaatsia-tooted

1%

Muud 14%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-10

-5

0

5

10

15

20

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 5005 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk: keemiatoodete tootmine (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

-50-40-30-20-1001020304050

0

50

100

150

200

250

2008 2009 2010 2011* 2012* 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

-100

-50

0

50

100

150

200

250

020406080

100120140160180

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

Page 26: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

26

Kummi- ja plasttoodete tootmine

Kummi- ja plastitööstuse tooted on kasutusel paljudes valdkondades – alates toiduainetööstusest (pakendid) kuni autotööstuse või ehitusmaterjalideni. Eesti kummi- ja plastitööstuse moodustavad ligi 200 peamiselt väikese ja keskmise suurusega ettevõtet. Suuremateks ettevõteteks on Pipelife Eesti AS (plasttorud), AS Estiko-Plastar (kile ja kilekotid), AS Plasto (plastaknad), Promens AS, Talent Plastics Tallinn AS (plasttooted autotööstusele), Trelleborg Industrial Products Estonia OÜ (kummi- ja metalldetailid auto- ja masinatööstusele), Greiner Packaging AS (plastikpakendid), OÜ Merinvest (kummist o-rõngad, membraanid) ja AS Balteco (vannid). Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal (pool töötajaskonnast) ning Tartumaal (ca 15% töötajatest), kuid üsna palju töötajaid on ka Hiiumaal ja Saaremaal.

Tulevikus võib kummi- ja plastitööstuses oodata mõningast töökohtade arvu suurenemist. Samas tootmine muutub keerukamaks ning tööjõumahukamaid tegevusi asendatakse masinatega. Masstootmine on täna Eestist välja liikumas, paremad väljavaated on eelkõige paindlikel ja väiksematele partiidele keskendunud ettevõtetel.

Kummi- ja plastitööstuses jätkus 2013. aastal tootmismahtude langus, seda tasakaalustas hinnatõus. 2014. aasta algas sektorile mõnevõrra paremini kui eelneva aasta, kuid ettevõtjate ootused edasiste arengute suhtes olid tagasi-hoidlikud.

Kummi- ja plastitööstuses toodeti 2013. aastal 3% vähem toodangut kui aasta varem. Tänu hinnatõusule püsis müük aastatagusel tasemel. Kui esimesel pool-aastal küündis tootjahindade kasv ligi 5%ni, siis aasta teisel poolel hinnatõus peatus.

Eksport vähenes mõnevõrra, kuid seda kompenseeris siseturu müügi kasv. Peamiste kaupade eksport püsis aastataguse taseme lähedal. Müük välisturgudele kasvas mööbli ja sõidukite furnituuri osas, vähenes aga plastist lehtede ja kilede eksport. Müük peamistele turgudele püsis eelmise aasta tasemel või kasvas, ekspordimahud langesid rohkem Leetu (karpide ja kastide müügi tõttu) ja Norrasse (plastist lehed ja kiled, krabid ja kastid).

Kummi- ja plastitööstuses hõivatute arv suurenes aastaga ligi 4%. Mõnevõrra tõusis töötajate rakendatus ehk töötundide arv hõivatu kohta. Palga-tõus oli üsna tagasihoidlik, mis aitas hoida tööjõu-kulude kasvu tagasi. Siiski tõusid tööjõukulud kogu-kuludest kiiremini. Tulude ja kulude muutus oli tasa-kaalus, mistõttu kasum jäi aastatagusele tasemele. Ka tootlikkuse näitajad püsisid paigal.

Esialgsetel andmetel kasvasid investeeringud kummi- ja plastitööstuses mõnevõrra, kuid lõplikud näitajad võivad tugevasti muutuda. Tavapäraselt suunati umbes 70% investeeringuist masinatesse ja seadmetesse ning see oli ka peamiselt kapitali-mahutuste kasvu taga.

Ettevõtjate kindlustunde indikaator oli 2013. aastal suhteliselt madal. Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu põhjal oli valdavalt probleemiks ebapiisav nõudlus. 2014. aasta alguses oli tellimusi tavapärasest vähem ning ootused kasvuks tagasihoidlikud. Tootmismaht ületas küll mõnevõrra aastatagust taset, kuid võrdlusbaas oli ka üsna tagasihoidlik.

0,5 2,6

56,8

3,4

98,4

0

25

50

75

100

125

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sessepalka(p.s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-40-30-20-1001020304050

0

50

100

150

200

250

300

350

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

-30-25-20-15-10-505101520

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 5005 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

Page 27: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

27

0 5 10 15 20 25

Poola

Belgia

Norra

Venemaa

Leedu

Saksamaa

Läti

Rootsi

Soome

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2013 2012

Mööbli või sõidukite furnituur

32%

Karbid, kastid, pudelid

jms 26%

Plastist lehed ja

kiled 12%

Vulkani-seeritud kummist tooted

(tihendid jmt) 6%

Plastist torud ja voolikud

12%

Muud tooted 12%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-60

-30

0

30

60

0

5

10

15

20

25

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

-20-15-10-50510152025

0102030405060708090

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

Page 28: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

28

Metalli ja metalltoodete tootmine

Metallitööstus on seotud mitme valdkonnaga, näiteks masinate ja seadmete tootmine ning ehitus. Metallitööstuse ettevõtetes töötab Eestis üle 11 000 inimese, olles seega toiduainetööstuse ja puidutööstuse järel üks suuremaid tööstusharusid. Harus tegutseb üle tuhande ettevõtte. Metallitööstus on kontsentreerunud Tallinna ja selle lähi-ümbrusse (üle poole töötajatest) ning Ida-Virumaale (ligi viiendik töötajaskonnast). Suuremad ettevõtted on AS Kohimo, Fortaco Estonia AS, OÜ BLRT Marketex, AS Remeksi Keskus, AS E-Profiil (metallkonstruktsioonid), ArcelorMittal Tallinn OÜ (galvaniseeritud teras), Ruukki Products AS, AS Saku Metall (ehituskonstruktsioonid), AS HANZA Mechanics Tartu, AS FAVOR, AQ Lasertool OÜ, Metalliset Eesti AS (metallitöötlemine) ja Metaprint AS (metalltaara tootmine).

Metallitööstuses on oodata pikemas perspektiivis jätkuvat tootmismahtude kasvu, peamiseks veduriks saab olla eksport. Samas olulist muutust hõivatute arvus ei prognoosita, tootmise kasvu peab tagama tootlikkuse tõus.

Metallitööstuses vähenes ka 2013. aastal tootmine, seda küll aeglasemalt kui eelneval aastal. Oma osa oli siin ühe suurtootja tootmise peatumisel. Ootused 2014. aasta arengute suhtes olid tagasihoidlikud.

Metallitööstuse ettevõtted tootsid 2013. aastal ligi 3% vähem toodangut kui aasta varem, langus ise-loomustas nii metallide kui ka metalltoodete tootmist. Metalltoodete tootmise hinnad aastaga oluliselt ei muutunud, nagu ka ekspordi- ja impordihinnad, mis-tõttu müüginäitajad liikusid tootmisega samas taktis. Sarnane olukord valitses nii ekspordis kui siseturul.

Ekspordis kukkus kõige rohkem tsingitud lehtterase müük. 2012. aasta septembris peatas tootmise ArcelorMittali Tallinna tehas, põhjusena toodi välja liiga väikest nõudlust ja madalaid terase hindasid Euroopas. Ka suurima tootegrupi (metall-konstruktsioonide) eksport langes. Peamistes kaubanduspartneritest langes müük suuremal määral Soome ja USAsse, kasvas aga Rootsi.

Hõivatute arv metallitööstuses oluliselt ei muutunud, aasta lõpus toimus mõningane tagasiminek. Mõne-võrra suurenes töötundide arv. Palgakasv jäi alla keskmisele kasvule, küündides umbes 5%ni. Metall-toodete tootmises on keskmine palgatase tööstus-harude seas üks kõrgemaid.

Tulude kasv ületas kulude suurenemist. Esialgse statistika põhjal kasvas sektori kasum poole võrra, seega jõudis kasumlikkus taas ajaloolise keskmise lähedale. Lisandväärtus suurenes, samuti paranes metallitööstuse tootlikkus.

Kiirhinnangu kohaselt kasvasid investeeringud nii metallide kui metalltoodete tootmises, kuid esialgne statistika katab vaid osa kõigist ettevõtetest. Kaks kolmandikku kapitalimahutustest põhivarasse läks masinatesse ja seadmetesse, ülejäänud investeeringutest enamus oli seotud ehitistega.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud ettevõtjate hinnangul oli 2013. aastal nõudlus tavalisest madalam. Lisaks sellele mainisid mitmed ettevõtted probleemina ka tööjõupuudust. 2014. aasta algus ei toonud olulist muutust, samas nõudlus tööjõu järele mõnevõrra suurenes. Kuna ehitussektoris kasvu ei prognoosita, siis see mõjutab ka koduturule suunatud ehituslike konstruktsioonide tootjaid.

1,5 7,4

57,1

12,4

114,5

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sessepalka(p.s.)*

% %

* Metalltoodete tootmine Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-50-40-30-20-10010203040

0

200

400

600

800

1 000

1 200

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0 10 20 30 40

Suurbritannia

USA

Leedu

Läti

Saksamaa

Norra

Rootsi

Soome

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Eesti päritolu kaupade ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2013 2012

Page 29: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

29

Raud ja teras 9%

Raud- ja terastooted

49% Alu-miinium ja

alu-miinium-

tooted 15%

Vask ja vasktooted

4%

Muud tooted 23%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-20-15-10-505101520

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk: metalltoodete tootmine (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

-15-10-505101520

0

50

100

150

200

250

300

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

-50-40-30-20-100102030

0

10

20

30

40

50

60

70

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

Page 30: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

30

Masinate ja seadmete tootmine

Masinatööstuse tootmismahud kasvasid enne ülemaailmset majanduskriisi kiires tempos, kuid koos kriisiga said tugevalt kannatada investeerimiskaupade tootjad, sh masinaehitus. Tänaseks on sektor tootmismahu mõttes kriisist taastunud, kuid kasv on saavutatud väiksema arvu töötajatega. Masinatööstuse areng on mõjutatud peamiselt välis-turgudest, suurem osa toodangust eksporditakse.

Eestis tegutseb umbes 150 väikese ja keskmise suurusega masinate ja seadmete tootjat. Suuremateks masinatööstuse ettevõteteks on AS Hekotek (puidutöötlemisseadmed), AS Fors MW, OÜ Palmse Mehaanikakoda (metsaveo-haagised, palgitõstukid), AS Sami (ehitustõstukid, metsatöömasinad), AS Finmec, AS „Rauameister“ (teisaldus- ja tõsteseadmed ning nende osad), OÜ JOT Eesti (tootmisautomaatika), AS Paide Masinatehas (erinevad seadmed masinatööstusele) ja Metos AS (suurköögiseadmed). Sektoris domineerivad siiski väiksemad ettevõtted. Suuremad ettevõtted asuvad Tallinnas ja Harjumaal, ent masinatööstus on esindatud peaaegu igas Eesti piirkonnas.

Prognooside kohaselt kasvab pikemas perspektiivis nii masinatööstuse eksport kui ka müük siseturule. Tulenevalt sektori kõrgemast lisandväärtuse loomise võimest, võiks tulevikus oodata selles valdkonnas töötajate arvu suurenemist.

Masinatööstuse tootmis- ja müügimaht langes 2013. aastal, selle taga oli müügi langus välis-turgudel. Hõive ja finantsnäitajad näitasid paremat pilti, kuid lõplik statistika võib tuua korrektiive. 2014. aasta alguses olid ettevõtete hinnangud lähituleviku arengute osas tagasi-hoidlikud.

Masinatööstuses vähenes tootmine 2013. aastal 5%. Hinnad püsisid stabiilsena ning seetõttu langes ka müügimaht samas suurusjärgus. Müügi languse tõi kaasa ekspordi vähenemine, siseturu müük püsis paigal.

Suurematest eksportturgudest langes müük Soome, teiste olulisemate riikide osas oli pilt parem. Soome puhul mõjutas tulemust suurima tootegrupi, tõste- ja teisaldusseadmete ning nende osade ekspordi vähenemine.

Vaatamata tootmismahu langusele näitas kiirstatistika, et hõivatute arv suurenes masinatööstuses aastaga ligi 5% (töötundide arv mõnevõrra vähem). Siinkohal tuleb arvestada, et hilisemal korrigeerimisel võivad lõplikud andmed üksjagu muutuda. Palgad tõusid Eesti keskmisega samas tempos. Kokkuvõttes suurenesid tööjõukulud enam kui kümnendiku võrra, kuid kogukulud mõnevõrra vähenesid. See aitas kaasa kasumi kasvule, samuti suurenes lisandväärtus kiiremini kui hõivatute arv, kulud ja tööjõukulud.

Masinatööstuses langesid investeeringud esialgsetel andmetel viiendiku võrra, kuid lõplik hinnang võib anda olukorrast hoopis teise pildi, arvestades eelkõige väga kõrge aastataguse võrdlusbaasiga. Üle poole investeeringutest suunati masinatesse ja seadmetesse, teisteks olulisemateks valdkondadeks olid ehitamine ja rekonstrueerimine ning transpordivahendid.

Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatud kindlustunde indikaator oli masinatööstuses madalam kui 2012. aastal. Tellimusi, sh välisturgudelt oli tavalisest vähem. 2014. aasta algus oli sarnane kui aasta tagasi, mõne näitaja osas (tellimustega kaetus, tootmis-võimsuste rakendatus) oli pilt veidi parem, kuid lähi-tuleviku väljavaateid hinnati siiski üsna tagasi-hoidlikult.

0,5 3,3

76,1

2,3

123,6

0

30

60

90

120

150

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sessepalka(p.s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-60

-40

-20

0

20

40

60

0

50

100

150

200

250

300

350

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0 10 20 30 40 50

Venemaa

Itaalia

Korea Vabariik

Norra

Saksamaa

Rootsi

Soome

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi jaotus peamiste sithriikide lõikes

2013 2012

Page 31: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

31

-30-25-20-15-10-5051015

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

-50-40-30-20-10010203040

0

20

40

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

-100

-50

0

50

100

150

0

5

10

15

20

25

30

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

Page 32: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

32

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine on olnud üks kiiremini arenevaid tööstusharusid Eestis. Ettevõtete müügimaht kasvas ajavahemikul 2005–2013 ligi viis korda. Tootmismahtude kasv on saavutatud uute kõrgema lisandväärtusega toodete turule toomise ja tootlikkuse tõusuga.. Hõive on aastate lõikes kõikunud, ent kaheksa aastaga on see suurenenud vaid 9%. Sektor on tugevalt orienteeritud välisturule, enamik suurematest ettevõtetest põhinevad väliskapitalil. Elektroonika- ja elektriseadmete tootmises tegutseb ligi 200 ettevõtet.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmist iseloomustab geograafiline kontsentreeritus Tallinna ja selle lähiümbrusse, samas mõjutab ta ka oluliselt regionaalset arengut. Elektroonikatööstus on olnud üheks suuremaks uute töökohtade loojaks Saaremaal, Pärnus, Elvas ja Koerus.

Elektroonika- ja elektriseadmete tootmine jaguneb kaheks allharuks. Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises on suuremateks ettevõteteks Ericsson Eesti AS (valmistab mobiilsidevõrguseadmeid), Enics Eesti AS (elektroonikaosad tööstus- ja meditsiiniseadmetele) ja Scanfil OÜ (telekommunikatsiooniseadmed) ning arvutite tootjaist on suurim AS Ordi. Erinevalt haru üldisest suunast on arvutite müük suunatud põhiliselt siseturule. Elektriseadmete tootmises on suurimaks ettevõtteks ABB AS, mille põhitegevusalaks on elektrijaotusseadmete ja voolugeneraatorite tootmine. Teised suuremad ettevõtted on Ensto Ensek AS (elektrijaotusseadmed ja juhtaparatuur), AS Konesko (elektrimootorid ja -seadmed) ning AS Draka Keila Cables (kaablid).

Aastatel 2010–2011 oli elektroonika- ja elektriseadmete tootmises kiire tõusufaas. Majanduskliima halvenemine välisturgudel 2012.–2013. aastatel mõjutas negatiivselt ka sektori arengut ja tootmismahtude kasv pidurdus oluliselt.

Nõrgenenud välisnõudlus ei lasknud 2013. aastal elektroonika- ja elektriseadmete sektori ettevõte-tel oma tootmismahtusid oluliselt suurendada, ent nii müügi kui ka ekspordi kasv võrreldes eelneva aastaga kiirenes veidi. See võimaldas ka töötajaid juurde võtta.

Aastal 2013 kasvas elektroonika- ja elektriseadmete sektoris tootmismaht püsivhindades 8%, mis oli 3 protsendipunkti enam kui eelneval aastal. Ka müügi ja ekspordi kasvud jooksevhindades paranesid mõnevõrra, ulatudes vastavalt 6–7%ni. Kuna 96% sektori müügist moodustas eksport ning elektroonikatoodete ekspordihinnad olid terve aasta languses ja elektriseadmete hinnad samal tasemel, siis kasvud tulid enamjaolt mahtude suurenemisest.

2013. aastal moodustas elektroonika- ja elektri-seadmete sektori kogumüügist jätkuvalt kolmveerandi arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmise ning veerandi elektriseadmete tootmise müük. Kui esimese tööstusharu toodangust põhiline osa (97%) läheb ekspordiks, siis aastal 2013 tõusis ka elektriseadmete tootmises ekspordi osatähtsus 7 protsendipunkti võrra ja ulatus 89%ni.

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmises kasvas eksport aastaga 5% võrra, mis oli poolteist protsendipunkti suurem kasv kui aastal 2012. Kasvu aitas kiirendada tugev müük välisturgudele aasta esimesel poolel, ent välisnõudluse nõrgenemine teisel poolaastal viis ekspordi viimases kvartalis langusesse. Haru ekspordis olid jätkuvalt suurima osatähtsusega mobiilsideseadmed (84%), mille müük välisturgudele suurenes vaid 2%, tulenevalt nõudluse olulisest vähenemisest aasta lõpus.

Elektriseadmete tootmises toimusid hoogsamad arengud. Ekspordi kasv kiirenes 17%ni, ületades aastatagust näitajat üle kahe korra. Haru ekspordist moodustasid ligi kolmandiku voolujaotusseadmed, peaaegu viiendiku trafod ja staatilised muundurid ning enam kui kümnendiku isoleeritud elektrijuhtmed ja

1,8

32,9

95,5

11,4

101,4

0

25

50

75

100

125

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Osatähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosatähtsus

müügis

Osatähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka(p.s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-20

0

20

40

60

80

100

0

400

800

1 200

1 600

2 000

2 400

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

-40

0

40

80

120

160

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

Müügi kasv allharude lõikes

Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine

Elektriseadmete tootmine

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Page 33: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

33

kaablid. Samas elektriseadmete müük koduturule kahanes 30% võrra, mis langetas haru kogu müügi kasvu 9%le.

Aastal 2013 oli jätkuvalt elektroonika- ja elektri-seadmete ekspordi suurimaks turuks Rootsi, kuhu läks pool sektori koguekspordist. Müügi kasv Rootsi kiirenes 10%le, mis oli eelmise aasta näitajast kolm korda suurem. Rootsi ekspordist moodustasid 85% mobiilsideseadmed, nende väljavedu suurenes enam kui kümnendiku võrra. Teised tähtsamad eksport-kaubad olid voolujaotusseadmed ja telekommuni-katsioonis kasutatavad isoleeritud elektrijuhtmed. Soome-suunalisel ekspordil 2013. aastal enam nii hästi ei läinud kui aasta varem, väljavedu kahanes 5%. Soome müüdi enim elektriseadmeid, mis viisid ka koguekspordi langusse. Suurema mahuga kaubad olid voolujaotusseadmed, staatilised muundurid ning elektrimootorite ja -generaatorite osad. Sihtturgude esiviisikust kahanes eksport enim (veerandi võrra) Ameerika Ühendriikidesse, mille taga oli nõudluse oluline vähenemine mobiilsideseadmetele. Ka eksport Saksamaale oli kerges languses. Sealsele turule müüdi rohkem mobiilsideseadmeid, voolujaotusseadmeid ja vahelduvvoolugeneraatoreid. Uue riigina tõusis sektori ekspordis etteotsa aga Suurbritannia, kuhu kasvas hüppeliselt mobiilsideseadmete müük.

Tootmismahtude suurenemise tingimustes tõusis elektroonika- ja elektriseadmete tootmises hõivatute arv ettevõtlusstatistika järgi aastal 2013 mõõdukalt 4%. Tööjõu-uuringu andmetel kasvas töötajate arv sektoris isegi kümnendiku võrra. Palgakasv oli sama kiire kui eelmisel aastal (5%) ja keskmine palk oli harus 1006 eurot, ületades jätkuvalt Eesti keskmist palka. Palku võimaldas tõsta lisandväärtuse kasv töötaja kohta ligi kümnendiku võrra. Ka tootlikkuse näitajad pöördusid lisandväärtuse alusel peale eelmise aasta tugevat langust väikesele tõusule.

Pärast nõrka investeerimisaastat 2012, kasvasid elektroonika- ja elektriseadmete tootmises investee-ringud materiaalsesse põhivarasse 2013. aastal esialgsetel andmetel ligi kolmandiku võrra. Tugev kasv oli mõlemas allharus, vastavalt 38% ja 23%. Kolmveerand investeeringutest läks masinatesse ja seadmetesse, mille maht suurenes aastaga ligi veerandi võrra. Hoonetesse ja rajatistesse suunati 17%, maa soetamisse 5% ning transpordivahendite ja arvutite ostu kokku 3% koguinvesteeringutest. Allharude vahel jagunesid investeeringud vastavalt 62% ja 38%.

2014. aasta esimeses kvartalis elektroonika- ja elektri-seadmete tootmises eriti hästi ei läinud. Sektori müügimaht kahenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kümnendiku ulatuses. Samas languse taga oli vaid elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, mille osas oli ka aastatagune võrdlusbaas kõrge. Elektriseadmete tootmise müük näitas väikest kasvu. Eesti Konjunktuuriinstituudi märtsi uuringus osalenud mõlema allharu ettevõtjate kindlustunne

püsis veel negatiivsena, ent oli juba märgatavalt kõrgem kui kolm kuud tagasi. Kui elektroonika-tööstuse ettevõtted prognoosisid järgnevaks kolmeks kuuks toodangu mahu kasvu, siis elektriseadmete tootjad ootasid mahu püsimist samana. Valdav osa nendest ei kavatsenud muuta töötajate arvu. Mõlema haru ettevõtjate arvamusel oli ainsaks takistuseks toodangu mahu kasvule ebapiisav nõudlus.

Rootsi 50,3%

Soome 15,6%

USA 4,4%

Saksamaa 3,6%

UK 3,5%

Mehhiko 3,1%

Itaalia 2,8%

Hispaania 2,7%

Muud 13,9%

Eksport riikide lõikes

Allikas: Eesti Statistikaamet

-40

-20

0

20

40

60

80

0

10

20

30

40

50

60

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

-20-15-10-5051015

02 0004 0006 0008 000

10 00012 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arvKeskmine palk (eurot)Hõivatute arvu muutus (p.s.)Palga muutus (p.s.)

-40-30-20-100102030

050

100150200250300350

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

Page 34: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

34

Transpordivahendite tootmine

Transpordivahendite tootmine sõltub peamiselt välisnõudlusest, enamuse sektori müügist moodustab eksport. Majanduskriisi tagajärjel kukkus tugevasti nii müük siseturule kui ka eksport, kuid sellele järgnes ka kiire taastumine.

Transpordivahendite tootmise ettevõtteid on Eestis üle saja. Suuremateks on AS Norma (autoohutussüsteemid, turvavööd), PKC Eesti AS (juhtmeköidised autotööstusele), Stoneridge Electronics AS (elektroonikaseadmed auto-tööstusele), AS Respo Haagised ja AS Bestnet (haagised), OÜ Tarmetec (autode lisavarustus), Universal Industries OÜ (summutid), Baltic Workboats AS (alumiiniumist laevad), AS Luksusjaht (plastikjahid ja kaatrid), Loksa Laevatehase AS (laevad ja ujuvkonstruktsioonid). Paljud laevaehitus- või remondiettevõtted kajastuvad masinate ja seadmete remondi tegevusala all, näiteks BLRT Grupp AS-i mitmed tütarettevõtted. Suuremad ettevõtted on koondunud peamiselt Tallinna ja Harjumaale (kolmveerand sektori töötajatest), lisaks tõusevad esile veel Tartumaa ja Saaremaa.

Pikaajaliste prognooside kohaselt veab tulevikus müügimahtusid üles eksport, siseturu roll on tagasihoidlik. Tootmis-mahtude kasvu taga on tootlikkuse suurenemine, kuna kvalifitseeritud tööjõu nappus ning tööjõukulude kasv sunnib keskenduma kallimatele toodetele.

Transpordivahendite tootmine suurenes 2013. aastal vähesel määral. Kasvas hõivatute arv ning investeeriti rohkem kui eelneval aastal. 2014. aasta algus oli sektorile veidi parem kui aasta varem samal ajal.

Nii mootorsõidukite (osade) kui muude transpordi-vahendite tootmine suurenes aastaga umbes 3%. Müügimaht kasvas tagasihoidlikumalt, seda eelkõige muude transpordivahendite ekspordi vähenemise tõttu.

Peamistest eksportkaupadest oli languses turvavööde müük. Paremini läks meresõidulaevade ja mootor-paatide ekspordis, ka haagiseid müüdi välisturgudel mõnevõrra rohkem kui 2012. aastal. Turvavööde müügi vähenemine mõjutas tugevasti eksporti Venemaale, samuti kajastus see ka Rootsi ja Belgia suunal. Riikide lõikes ajab pilti sassi istmete eksport, mis peaks hõlmama küll ka sõidukites kasutatavaid istmeid, kuid tegelikkuses eksporditakse suures mahus istmeid muuks otstarbeks. Seetõttu ei kajasta statistika riikide lõikes olukorda transpordivahendite tootmisest korrektselt.

Nii mootorsõidukite kui muude transpordivahendite tootmises kasvas hõivatute arv aastaga umbes 4%. Palk liikus Eesti keskmisega samas tempos. Tööjõu-kulud kasvasid muudest kuludest kiiremini. Mootor-sõidukite tootmises langes kasum, kuid samavõrra suurenes see muude transpordivahendite tootmises, mis tõstis kasumlikkuse taas tavapärasele tasemele. Samamoodi paranes muude transpordivahendite tootmises tootlikkus, kuid mootorsõidukite ja haagiste poolel toimus tagasiminek.

Mootorsõidukite ja haagiste tootjad investeerisid materiaalsesse põhivarasse tunduvalt rohkem kui 2012. aastal. Ka muude transpordivahendite tootmises kasvasid esialgsetel andmetel investeeringud, kuid 2013. aasta andmed ei sisalda kõiki kvartaleid. Kolmveerand investeeringuist läks masinatesse ja seadmetesse, ülejäänud valdavalt ehitamisse ja rekonstrueerimisse.

2014. aasta algas mootorsõidukite, osade ja haagiste tootjatele veidi paremini kui eelmine aasta. Euroopa

0,6 4,6

85,2

4,8

97,7

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sessepalka*

% %

* Mootorsõidukite ja haagiste tootmine Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

-40

-20

0

20

40

60

80

100

0

50

100

150

200

250

300

350

400

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0 5 10 15 20 25 30 35

Belgia

Saksamaa

Venemaa

Norra

Soome

Rootsi

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi jaotus peamiste sihtriikide lõikes

2013 2012

Page 35: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

35

autoturul oodatakse kasvu, esimesed kuud on seda ka näidanud. Muude transpordivahendite osas oli olu-kord kehvem, kuid seal on kuised näitajad väga kõikuvad.

Mootor-sõidukite osad ja

tarvikud 43,0%

Haagised ja pool-

haagised 25,3%

Laevad 7,2%

Jahid ja paadid 8,5%

Muud 16,0%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-30-25-20-15-10-505101520

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

6 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv

Keskmine palk: mootorsõidukite tootmine (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Palga muutus (p.s.)

-20-100102030405060

0

20

40

60

80

100

120

2008 2009 2010 2011* 2012* 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

-60-40-20020406080100

0

5

10

15

20

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

Page 36: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

36

Mööblitootmine

Mööblitootmisega tegeleb Eestis ligi 600 ettevõtet, mis annavad tööd ca 7500 inimesele. Mööblitööstus on Eestis pikkade traditsioonidega sektor, kus ettevõtete arv on viimasel kolmel aastal jätkanud kasvamist. Valdavalt on tegu mikroettevõtetega, mis on olulisteks tööandjateks maapiirkondades, kuid sektoris toimetab ka kolm enam kui 250 töötajaga suurettevõtet.

Töötajate arvu poolest suuremad mööblitööstusettevõtted asuvad peamiselt Põhja- ja Kagu-Eestis. Suuremad mööblitootjad olid 2013. aastal pehmemööbli tootja AS Bellus Furniture, büroomööbli tootja AS Standard, mööblidetailide tootja Flexa Eesti AS ja puitmööbli valmistaja Valga Gomab Mööbel AS.

2013. aastal valitses mööblitööstuses seisak. Edaspidi saadab suurem edu neid ettevõtteid, mis ei looda ainult odavale tööjõule, vaid suudavad pakkuda midagi enamat. Disain on kindlasti üks valdkond, mida on vaja tugevalt arendada. Ka odavamast toorainest tehtud mööbli eest võib saada kallimat hinda, kui see näeb efektne välja või on konkurentide toodangustkasutusmugavuse poolest üle.

2013. aasta möödus mööblitööstusele Eestis küllaltki stabiilselt. Nii kogumüük kui ka eksport kasvasid aasta varasemaga võrreldes ca protsendi jagu. Püsivhindades arvestatav toodangumaht kahanes aastaga veidi enam kui 2%.

Kuigi toodangumaht vähenes, suurenesid tootjahinnad aastaga veidi enam kui protsendi võrra. Hindade kasvu soodustas ühest küljest energia kallinemine, kuid teisalt oli probleemiks ka tööjõu hinnatõus, kuna mitmetes väiksemates firmades omab tööjõukulu olulist osa kogukuludes.

Mööblitootmises on olulisel kohal edukas konkureerimine välisturgudel. Enam kui kaks kolmandikku toodangust eksporditaks, kuid aastal 2013 antud osakaal vähenes, kuna müük koduturule kasvas ekspordist umbes kolm korda kiiremini. Põhilisteks sihtriikideks on Põhjamaad, kuhu 2013. aastal suundus 78% kogu sektori ekspordist. Jätkuvalt vähenes Põhja-Euroopa osakaal ning suurenes kaugemal asuvate riikide osakaal. Näiteks on Hiina osakaal ekspordis tõusnud juba 3% lähedale, jäädes vaid veidi alla Leedule. Suurematest kaubagruppidest vähenes istmete eksport ligi 8% võrra.

2013. aastal kahanes mööblitööstuses hõive vähem kui protsendi võrra ning palgakasv oli veidi kiirem kui Eestis keskmiselt. Tugev palgakasv tõi endaga kaasa kiire tööjõukulude suurenemise, mis hoolimata kasumi vähenemisest aitas paari protsendi võrra tõsta tööviljakust hõivatu kohta. Samas tööjõukulusid arvesse võtvad tootlikkuse näitajad langesid. Kuna töötatud tunnid vähenesid 3% võrra, tõusis lisandväärtuse alusel arvutatav tunnitootlikkus üle 5%. Sellegipoolest jääb antud sektori tööviljakus rohkem kui viiendiku võrra madalamaks Eesti keskmisest.

Investeerimisaktiivsus mööblitööstuses tõusis esialgsetel andmetel 2013. aastal ligi veerandi võrra. Aasta varem olid investeeringud langenud 8%, kuid konkurentsivõime kasvatamiseks oli investeeringute suurendamine eluliselt oluline. Kasvu veduriks oli ehitiste ehitamine ja rekonstrueerimine, kuhu investeeriti aasta varasemaga võrreldes 5 korda rohkem. Samas kogusummas suurima osakaaluga masinatesse ja seadmetesse paigutati viiendiku võrra vähem vahendeid.

0,6 4,0

68,7

7,1

82,4

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osa-tähtsuslisand-

väärtuses

Osa-tähtsustöötlevatööstuseekspordis

Ekspordiosa-

tähtsusmüügis

Osa-tähtsustöötlevatööstusehõives

Suhekeskmi-

sesse palka

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

50

100

150

200

250

300

350

400

450

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müük ja eksport

Müük Eksport

Müügi muutus (p.s.) Ekspordi muutus (p.s.)

0% 10% 20% 30% 40% 50%

Soome

Rootsi

Taani

Norra

Saksamaa

Prantsusmaa

Allikas: Eesti Statistikaamet

%

Ekspordi sihtriigid

2013 2012

Page 37: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

37

Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu tulemustest selgus, et 2014. aasta kevadel olid mööblitööstuse ettevõtted oluliselt ebakindlamad kui aasta varem samal ajal. Nii eksport kui ka kogutellimused olid tavapärasest madalamad ning pooled ettevõtted plaanisid vähendada töötajate arvu. Samuti jäi tootmisvõimsuste rakendatuse tase allapoole pikaajalist keskmist.

Istmed 41%

Mööbli osad 13%

Söögi- ja elutoa-mööbel

9%

Puidust köögi-mööbel

4%

Puidust magamis-

toa mööbel 16%

Muud mööbli-tooted 17%

Peamised ekspordi kaubagrupid

Eesti päritolu kaubad Allikas: Eesti Statistikaamet

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

20

40

60

80

100

120

140

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

Koos mujal liigitamata tootmisega Allikas: Eesti Statistikaamet

-25-20-15-10-505101520

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea Töötajate arv ja palgad

Hõivatute arv (inimest)

Keskmine palk (eurot)

Töötajate arvu muutus (parem skaala)

Palga muutus (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-80-60-40-20020406080100120

0

5

10

15

20

25

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 38: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

38

Ehitussektor

Eesti ehitussektor on suurel määral olnud orienteeritud siseturule ja seetõttu on selle areng tihedalt seotud üldise majandusarenguga. Majandussurutise aastatel aktiviseerus ka ehitussektori eksport. Kuigi ehitus reageerib muutustele majanduses inertsiga, on usalduse ja seega ka turu taastumise kiirus oluliselt väiksem kui turu kokkutõmbumine ja muutused muudes majandusharudes. Investeeringuid kinnisvarasse lükatakse sageli ebakindlatel aegadel edasi. Headel aegadel kasvavad mahud kiiremini ning majanduskasvu aeglustumisel vähenevad ehitusmahud märgatavalt. Majanduskriis mõjutas väga jõuliselt ehitussektori ja sellest sõltuvate valdkondade nagu ruumilise planeerimise, projekteerimise, kinnisvaraarenduse jne majandustulemusi.

Struktuurivahendite ja nendest finantseeritavate tööde mahtude kasvu võib uuesti eeldada alates 2015. aastast. Kuigi struktuurivahenditest pärinevad summad ehitussektorisse veidi vähenevad, peaks seda kompenseerima hankijate poolne omafinantseeringu kasv. Tõenäoliselt jääb ehitussektor järgmisel rahastusperioodil kergelt kasvama.

Eestis tegutseb üle 8 000 ehitusettevõtte, neist 90% on vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtted. Suuremad ehitiste üldehitustöid teostavad ettevõtted Eestis on OÜ Astlanda Ehitus, AS Maru Ehitus, AS YIT Ehitus ning AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg. 2013. aastal teatas Skanska AS, üks senistest suurimatest üldehitusettevõtetest, et lõpetab 2014. aastal viimased tööd Eestis ning lahkub turult. Teedeehituses annavad suurema panuse AS MERKO EHITUS, Nordecon AS, AS TREF, AS Teede REV-2 ja Lemminkäinen Eesti AS.

2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus, kuid jätkuva paranemise ilminguid oli näha enamikes näitajates, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses. Samas on paranemist suurel määral

ergutanud erinevad riigipoolsed toetusmeetmed, mis 2013. aastal lõppesid või tõmbusid kokku. Riigipoolsete tellimuste taastumist võib ehitussektoris oodata alles 2015. aastal, kui avanevad uue perioodi struktuurivahendid. Eluhoonete ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv püsis sisuliselt muutumatuna võrreldes eelmise aastaga. Mitteeluhoonete ehitamiseks antud lubade arv langes, mis ilmestab ehitusturu aktiivsuse vaikset tagasitõmbumist. Ehitusturul tegutsevate ettevõtjate kindlustunde ja väljavaate hinnangud olid 2013. aastal, iseäranis aasta teises pooles, negatiivsemad kui 2012. aastal, ent 2014. aasta kevadeks taastus aastatagune olukord.

2013. aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 mld euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga 8% enam. Eestis teostati töid 3,05 mld euro väärtuses ning välisriikides ehitati 0,22 mld euro eest. Omal jõul ehitati kokku 2,20 mld euro eest, ülejäänu osas kasutati alltöövõttu. Eestis teostatud ehitustööde maht kasvas võrreldes 2012. aastaga 10%, samas kui väljapoole tehtavate ehitustööde maht kahanes 16,8%.

2013. aastal tegutses ehitusturul kiirstatistika järgi kokku 6 322 ettevõtet, mis oli umbes 500 võrra vähem kui aasta tagasi. See ei kata siiski kõiki ettevõtteid ning lõplik number võib tugevasti muutuda. Hõivatute arv ehitussektoris aastaga oluliselt ei muutunud. Ettevõtete arvu vähenemine võib tuleneda väikestele töölõikudele spetsialiseerunud firmade liitumisest. Ehitusettevõtete finantsnäitajad ilmestasid 2013. aastal valdavalt paremaid tulemusi: kasumit teeniti kokku 272 mln eurot, mis oli 6% rohkem võrreldes 2012. aasta tasemega; kogutootlikkus puhta lisandväärtuse alusel vähenes 0,5% jagu, kuid tööviljakus kasvas 6,7%. Ehitussektori lisandväärtus tõusis aastaga 7%.

Investeerimistegevus ehitusturul aeglustus 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga. Väikest langust võib suurte riigipoolsete projektide pidurdumise tingimustes nimetada ootuspäraseks, eriti kui võtta arvesse ka

-40

-30

-20

-10

0

10

20

30

40

-12

-8

-4

0

4

8

12

16

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea % vea Ehitussektori arengud

Ehitushinnaindeks (vasak skaala)Hoonete ehitusmahuindeks (parem skaala)Rajatiste ehitusmahuindeks (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-40%

-20%

0%

20%

40%

0

1 000

2 000

3 000

4 000

5 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea mln EUR Omal jõul tehtud ehitustööd

Ehitustööd välisriikides

Ehitustööd Eestis (jooksevhindades)

Ehitustööd Eestis, % veaAllikas: Eesti Statistikaamet

7,5 9,1

105,5

0

20

40

60

80

100

120

0

20

40

60

80

100

OsatähtsusSKPs

Osatähtsushõives

Suhe keskmisessepalka (p.s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osakaal majanduses

Page 39: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

39

asjaolu, et 2012. aastal olid investeeringud, mitme madalseisu aasta järel, läbi teinud suisa hüppelise kasvu. Investeeringud materiaalsesse põhivarasse kahanesid ehitussektoris võrreldes 2012. aastaga 22% võrra. Sarnases mahus kahanemine toimus ka investeeringutel ehitiste soetamiseks, vähenemine võrreldes eelmise aasta tasemega 23%, investeeringud ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks kahanesid aga 70% võrra. Sarnaselt eelnimetatud valdkondadega kärbiti ehitusettevõtete poolt investeeringuid ka transpordivahenditesse 30% võrra. Masinate ja seadmete ostmiseks ning arvutisüsteemide täiendamiseks või uuendamiseks investeeringud seevastu kasvasid, vastavalt 14% ja 7%. Kõige suurema tõusu tegid läbi investeeringud maa omandamiseks, mis kasvasid 1,6 korda võrreldes eelmise aastaga.

2013. aastal töötas tööjõu-uuringu kohaselt ehitus-sektoris kokku 56 600 inimest, mis tähendab väikest langust võrreldes 2012. aastaga, kuigi üldjoontes oli tase võrdne viimaste aastatega ja seega jätkuvalt madalam majandusbuumi eel ehitusektoris tööd leidnud isikute arvust. Buumile järgnenud languse ajal toimunud ulatusliku tööjõu äravoolu tõttu ehitussektorist, millest sektor tänaseni taastub, jäi ehitusvaldkond ka 2013. aastal hõivatute arvult suuruselt kolmandaks majandussektoriks, kuigi vahe hariduse sektoriga on väga väike. Ehitussektori keskmine palk ületas Eesti keskmise palgataseme. 2013. aastal oli ehitussektoris töötava inimese keskmine brutopalk 1 000 eurot kuus, mis oli 7% enam kui aasta varem.

Pärast langust aastatel 2009-2010 jätkasid ehitus-hinnad ka 2013. aastal tõusutrendil, kasvades aastaga 5,2%. Samas ei toonud kirjeldatud hinnatõus ehitusettevõtjate jaoks kaasa olulist marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske jms arvestavate normaalsete hindade taastumine. Kiiremini tõusid tööjõukulud (7,6%).

2013. aastal väljastati kasutuslubasid 2 077 eluruumile ja 887 mitteeluhoonele, summaarse kasuliku pinnaga 858 000 ruutmeetrit. See oli 207 loa ja 141 000 ruutmeetri jagu rohkem kui eelmisel aastal. Uut või renoveeritud elamispinda valmis ja võeti kasutusse kasuliku pinnaga 250 000 ruutmeetrit. Kasutuslubasid väljastati eluruumidele 4% enam kui eelmisel aastal, ent 2008. aastaga võrreldes ei küündinud kasutuslubade arv isegi mitte 50%ni toonasest tasemest.

Enim väljastati kasutuslubasid ühepereelamutele, kuid kõige enam tõusid kahepereelamutele (1,5 korda) ja ridaelamutele (1,8 korda) väljastatud kasutuslubade arvud. Samuti jätkas tõusu kasutusse lubatud eluruumi keskmine suurus, mis viitab sellele, et eluasemekvaliteedi kasv jätkub. Enam võeti eluruume kasutusse lisaks suurematele linnadele, nagu Tallinn ja Tartu, ka Pärnumaal ja Ida-Virumaal. Eluruume võtsid kasutusse eelkõige eraomanikud ning era- ja mittetulundussektor. Kasutusse lubatud uute munitsipaaleluasemete arv kukkus võrreldes eelmise

aastaga oluliselt ja jõudis uuesti 2010.-2011. aasta tasemeni.

-30

-20

-10

0

10

20

30

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal

Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal

Hõivatute arvu muutus (ettevõtlusstatistika, parem skaala)

-20

-10

0

10

20

30

0

200

400

600

800

1 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Palgad

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (parem skaala)

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

0

100

200

300

400

500

600

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

-30

-20

-10

0

10

20

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Tööjõukulude tootlikkus

Tööjõukulude tootlikkus lisandväärtuse alusel

Tootlikkuse muutus (parem skaala)

Page 40: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

40

2013. aastal jätkas kasutusse võetud mitteeluruumide arv kasvu. Võrreldes 2012. aastaga kasv küll aeglustus 10% võrra, ulatudes 6% tasemeni. Kasutusse lubatud mitteeluhoonete summaarne kasulik pind oli 607 500 ruutmeetrit ning kubatuur 4,3 miljonit kuupmeetrit, mis tähendab, et aastased kasvud olid vastavalt 28% ja 21%, mis viitab projektide keskmise suuruse kasvule. Piirkondlikult võeti enam mitteeluhooneid kasutusse jätkuvalt Harjumaal ning Ida-Virumaal, kuid ka Tartu maakond tegi aastaga läbi 20% kasvu ja tõusis selgelt esile ülejäänud maakondadega võrreldes. Kasutusotstarbe järgi olid suurema osatähtsusega põllu- ja kalamajandushooned ning tööstushooned.

Nii eluruumide kui mitteeluhoonete puhul püsis väljastatud ehituslubade hulk samal tasemel eelmise aastaga. 2013. aastal väljastati ehituslube kokku 3 049 eluruumile, kasuliku pinnaga 361 000 ruutmeetrit. Ehitusloa saanud mitteeluhooneid oli 2 321. Uute plaanitavate mitteeluhoonete kasulik pind ulatus 818 000 ruutmeetrini ja kubatuur 5,7 miljoni kuupmeetrini, mis tähendab umbes kümnendiku suurust kasvu, võrreldes eelmise aastaga. Enim väljastati piirkondlikult mitteeluhoonete rajamiseks ehituslubasid Harjumaale (673 luba), samas Ida-Virumaa ja Tartumaa summaarne lubade arv jäi Harjumaa näitajast vaid napilt väiksemaks. Tegevusalade lõikes väljastati ehituslubasid mitteeluhoonetest rohkem põllumajandus-, majutus- ja tööstushoonete rajamiseks.

Ehitusettevõtjate väljavaadete ja kindlustunde koondindikaator oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt 2014. aasta märtsis parem kui eelmise aasta lõpus. 2013. aasta viimastel kuudel langesid näitajad väga madalale. Kogu 2014. aasta vältel on vastav näitaja aga pidevalt paranenud ning läheneb eelmise aasta aprillis fikseeritud tasemele. Peamise murettekitava faktorina tõuseb ehitusettevõtjate hinnangul kõigi teiste kategooriate ees selgelt esile ebapiisav nõudlus.

0

100

200

300

400

500

0

2

4

6

8

10

12

2008 2009 2010 2011 2012 2013

tuhat m2 % Eluaseme laenuintressid ja kasutusse

antud eluruumid

Kasutusse antud eluruumide pindala

Eraisikutele antud laenuintress

Allikas: Eesti Pank, Eesti Statistikaamet

Page 41: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

41

Sisekaubandus

Kaubandussektori alla kuuluvad jae- ja hulgikaubandusettevõtted, sealhulgas mootorsõidukite ja nende varuosade müügiga tegelevad ehk sõidukikaubandusettevõtted. Kaubanduses luuakse 12,4% lisandväärtusest ning see annab tööd 81 000 inimesele 14 000 ettevõttes. 2012. aasta lõpu seisuga oli Eestis 6703 kauplust, kus oli kokku ligi 1,6 miljonit ruutmeetrit müügipinda.

Suuremad jaemüügiettevõtted Eestis on ETK (sinna kuuluvad Maksimarket, Konsum, A&O), Maxima Eesti OÜ, Tallinna Kaubamaja AS (Selver), AS Prisma Peremarket, Rimi Eesti Food AS (Rimi, Säästumarket) ja AS OG Elektra. Eesti suhteliselt väike turg on küllaltki killustatud mitmete suurte kettide vahel ning keegi ei ole saanud turul domineerivat positsiooni.

Viimastel aastatel suhteliselt kiirelt kasvanud reaalpalk on järjest suurendanud eestlaste ostuvõimet ning hoolimata riigi väiksusest, on Eesti muutunud üha ahvatlevamaks sihtriigiks suurtele välismaistele kettidele. Lisaks sisekaubanduse kasvule kulutab Eesti tarbija iga aastaga üha rohkem raha ka internetist ostmisele. Seni küllaltki tagasihoidlikud mahud on tänu Hiina ja teiste riikide internetipoodide soodsatele pakkumistele, kus tihti puudub isegi transpordikulu, oluliselt kasvanud. Globaliseerumise jätkudes kasvavad mahud tõenäoliselt ka edaspidi.

2013. aastal sisekaubanduse kasv veidi aeglustus võrreldes aasta varasemaga, kuid oli sellegipoolest Euroopa keskmisest oluliselt kiirem. Püsivhindades arvestatavad müügimahud on jõudnud juba seni tipuks olnud 2007. ka 2008. aasta tasemete lähedale ning tõenäoliselt aastal 2014 juba ületatakse need mahud.

Eesti jaekaubandus on järjest enam koondunud suuremate kauplusekettide kätte. 2013. aastal andsid enamuse spetsialiseerimata toidukaupade kaupluste jaemüügikäibest viis kaupluseketti: Selver, Maxima, ETK grupp, Rimi (sh Säästumarket) ja Prisma. Neist suurima keti ehk Rimi turuosa jääb jaekaubanduses alla 10%. Seetõttu võib öelda, et eesti turul ei ole tekkinud domineerivat ketti ning võrreldes mõne teise riigiga on nii tarbijad kui ka tarnijad mõnevõrra tugevamas seisus.

Uute kaubanduspindade lisandumine jätkus 2013. aastal. Aastaga sai kasutusloa 51 uut kaubandushoonet kogupindalaga 46 000 m2. Aasta varasemaga võrreldes kahanes kasutuslubade arv 39%, kasulik pind 31%. Samas rekonstrueeriti 144 000 m2 kaubanduspindu ning laiendamise teel lisandus 177 000 m2 kaubanduspindu. Seega võib öelda, et enam suurenes panustamine pindade rekonstrueerimisse, mis kasvas aastaga rohkem kui kaks korda. Kui varem oli kaupluste sulgemine pigem harv nähtus, siis nüüd on järjest suurenenud tendents, kus suletakse ebaefektiivsemaid kauplusi vähem atraktiivsetes kohtades ning avatakse uusi seal, kus loodetakse suuremat müüki. Näiteks Rimi sulges kolm kauplust ja Maxima ühe. Suurimateks laienejateks võis aastal 2013 pidada Selverit, mis avas viis uut kauplust, ja Rimit, mis avas 3 uut kauplust. Maxima pani rohkem rõhku renoveerimisele.

Kaubanduskeskuste turul on samuti näha laienemise trendi. Suuremad ümberehitused toimuvad näiteks Ülemiste keskuses, mis plaanib oluliselt suurendada müügipinda. Üldjoontes kujunes aasta kaubanduskeskuste omanikele edukakas ning aasta lõpetati üldjuhul kasumis. Samas andis Merko teada suurest Lasnamäele planeeritud kaubandus- ja meelelahutuskeskuse projektist loobumisest. Näha on,

12,4 13,1

92,6

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisandväärtuses

Osatähtsushõives

Suhe keskmisessepalka

%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kaubandussektori osatähtsus Eesti majanduses

-10

-5

0

5

10

15

0100200300400500600700800900

1 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Palgad kaubanduses

Keskmine palk (eurot)

Palga kasv (parem skaala)

-15

-9

-3

3

9

15

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea tuhat

Hõivatute arv kaubanduses

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal

Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal

Hõivatute arvu muutus tööjõu-u. põhjal (p. skaala)

Hõivatute arvu muutus ettev.stat. põhjal (p. skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 42: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

42

et antud segmendis on konkurents väga tihe ning iga uus projekt vajab nii väga head asukohta kui ka ankurrentnikku, muidu võib tasuvusega probleeme tekkida.

2013. aastal jäi kaubandussektori palgakasv Eesti keskmisest väiksemaks ning vahe jätkas suurenemist. Kokku kasvasid palgad kaubandussektoris 5,8%. Ka hõivatute arv jätkas sektoris kasvamist, suurenedes tööjõu-uuringu andmetel aastaga 2,5%. Peamiselt toimus kasv sõidukikaubanduses, jaekaubanduses jäi töötajate arv pea muutumatuks ning hulgikaubanduses langes mõne protsendi võrra. Ettevõtlusstatistika põhjal kasvasid töötajate töötatud tunnid hõivega samas tempos, mistõttu võib järeldada, et töötajate koormus aastaga ei muutunud. Tootlikkuse näitajaid vaadates oli aasta sektorile edukas. Kogukasumi kasv ületas tööjõukulude kasvu ning lisandväärtus töötaja kohta suurenes 8,6%. Müügitulu kiire kasvu tõttu kasvasid müügitulu põhjal arvestatavad tootlikkuse näitajad isegi enam kui kümnendiku võrra.

2013. aastal kaubavarude müügiperiood vähenes eelmise aastaga võrreldes ühe päeva võrra ehk 4%. Lisaks on näha, et tugeva konkurentsi tõttu on hakanud alanema ka kaubanduslik juurdehindlus, mis oli aasta varasemast enam kui ühe protsendipunkti võrra madalam, ulatudes 15,98%ni

Investeeringud jätkasid kaubandussektoris ka 2013. aastal tõusujoonel, põhivarasse paigutati 6% võrra rohkem raha kui aasta varem. Ligi kolmandik investeeringutest tehti masinatesse ja seadmetesse, kuid aastaga vähenes maht 27%. Ligi kaks korda kasvasid investeeringud ehitamisse ja ehitiste rekonstrueerimisse, mille kogumaht paisus pea sama suureks kui masinatel ja seadmetel.

Jaekaubandus

Jaekaubandusettevõtetele oli 2013. aasta mõne protsendipunkti võrra aeglasema kasvuga kui 2012. aasta. Kokku kasvasid müügimahud püsivhindades 4,5% ning seda mõlemal poolaastal võrdselt. Samas inflatsioon aeglustus olulisel määral ning ettevõtete müügitulu kavas 3,1%.

Kokku oli 2013. aastal jaemüügi maht 4,9 miljardit eurot. Sellest 4,6 miljardit oli jaekaubandusettevõtete müük ning ülejäänu oli seotud sõidukikaubandusega. Kasv oli kiirem tööstuskaupade osas, kus majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüük kasvas aastaga enam kui 15%. Samas tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete jaemüük jäi aastaga muutumatuks. Keskmisest oluliselt tugevam kasv oli jaemüügis posti või interneti teel, kus mahud kasvasid 17,5%. Väga kiire oli kasv ka kasutatud kaupade jaemüügi kauplustes ning muu jaemüük väljaspool kauplusi suurenes aastaga 59%, kuid antud segmendi osakaal oli kogu jaemüügis 1,6% ning üldpilti oluliselt ei mõjutanud. Ligi poole kogu jaemüügist moodustab toidukaupade müük spetsialiseeritud kauplustes või müük spetsiali-

seerimata kauplustes, kus on ülekaalus toidukaubad. Seal jäi müügimahtude kasv keskmisest pea poole aeglasemaks ning mahud suurenesid kokku 1,9%.

Tootlikkuse näitajad jätkasid jaekaubanduses paranemist ka 2013. aastal. Kuigi tööjõukulud kasvasid enam kui 8%, oli kasumi kasv veelgi kiirem, mistõttu sektori kogu lisandväärtus suurenes aastaga veidi enam kui kümnendiku võrra. Samas suurusjärgus suurenes ka tunnitootlikkus.

2013. aastat võib pidada jaekaubandussektorile edukaks. Samas tuleviku suhtes valitseb mõningane ebakindlus. Majanduskasv on ka Eestis tunduvalt aeglustunud ning kuigi palgakasv veel jätkub ja inimeste hoiuste maht on kõigi aegade kõige kõrgemal tasemel, võib majanduslik ebakindlus üle kanduda jaekaubandussektorisse.

-30

-20

-10

0

10

20

30

0200400600800

1 0001 2001 4001 6001 8002 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Tootlikkuse (tööviljakuse) kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-60

-45

-30

-15

0

15

30

0

100

200

300

400

500

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Page 43: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

43

-50-40-30-20-1001020304050

0

2

4

6

8

10

12

14

2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mlrd EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müügitulu jooksevhindades

Sõidukikaubandus

Hulgikaubandus

Jaekaubandus

Sõidukikaubandus ettev. käibe muutus (p.s.)

Hulgikaubandusettevõtete käibe muutus (p.s.)

Jaeettevõtete käibe muutus (p.s.)

Toiduained 29,0%

Alko-hoolsed joogid, tubaka-tooted 11,5%

Valmis-riided,

kangad, jalatsid 8,1%

Mootor-sõidukid,

nende varuosad, mootori-

kütus 19%

Muud kaubad 32,1%

Jaemüügi osatähtsus kaubagrupiti

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 44: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

44

Turism

Turismimajanduse osatähtsus Eesti SKPs ja tööhõives on kaudseid mõjusid arvestades ligi 7%, turism annab olulise panuse ekspordituludesse. Eesti turismimajandus toetub suures osas väliskülastajatele, kelle arvele langeb umbes 70% kõigist majutuskohtade ööbimistest. Suure osa väliskülastajatest (ligi viiendiku) moodustavad soomlastest ühepäeva-külastajad, samas on teiste riikide külastuste arv suurenenud kiiremas tempos ning sõltuvus Soome turust vähenenud.

Peamiseks turismimagnetiks on Tallinn, kuhu on koondunud suur osa turismimajanduse ettevõtetest. Aasta-aastalt on tõusnud huvi ka teiste piirkondade vastu, millele on kaasa aidanud taastusravikeskuste, majutus- ja teiste teenin-dusettevõtete lisandumine.

Eestis tegutseb ligi 600 majutusettevõtet (lisaks veel arvukalt füüsilisest isikust ettevõtjaid ja ettevõtteid, kelle põhi-tegevusalaks on märgitud mõni muu tegevus), toitlustusettevõtteid on pooleteise tuhande ringis ning reisibüroosid ja -korraldajaid üle 300. Suuremad majutusettevõtted on Hotell Olümpia AS, AS Sokotel (Hotell Viru), OÜ TLG Hotell (Tallink, Pirita TOP SPA Hotell). Toitlustusettevõtetest on suuremad Premier Restaurants Eesti AS (McDonald’s), AS Hesburger ja Baltic Restaurants Estonia AS. Suuremate reisibüroode ja -korraldajate hulka kuuluvad AS ESTRAVEL, Novatours OÜ, OÜ TEZ Tour, OÜ GoAdventure. Ligikaudu 60% turismisektori töötajatest töötab Tallinna ettevõtetes, teistest piirkondadest võib esile tuua Tartut ja Pärnut, kuid turismitööstus on esindatud üle Eesti.

Tulevikus on oodata reisimise kasvu, mis toetab ka Eesti ettevõtteid. Eeldatavalt suureneb nõudlus nii sise- kui välisturismis, kuid pikaajalisem kasv on varasemast aeglasem. Eelkõige tänu ööbivate välisturistide saabumiste kasvule on oodata eksporditulude suurenemist. Pakkumise kasv tähendab turismisektoris kasvavat vajadust täiendava tööjõu järele. Sissetulekute kasvades suureneb pikemas perspektiivis nii siseturism kui ka välisreiside arv. Turismipoliitikaga püütakse suurendada Eestis reisimise kestuse pikenemist ning nõudlust hajutada sesoonselt ja geograafiliselt.

Turismimajandusele oli 2013. aasta üldiselt hea. Järjekordse rekordi püstitasid nii majutus-kohtades ööbinud sise- kui välisturistide arv ja eksporditulud. Majandusnäitajate osas oli pilt kirjum, kehvemad tulemused iseloomustasid majutussektorit. 2014. aasta algus oli turismi jaoks hea, kuid pingestunud suhted Venemaaga võivad mõjutada ka turismi käekäiku.

Kuigi Euroopa majanduses valitses jätkuvalt paigal-seis, siis turistide reisid selles piirkonnas kasvasid oodatust rohkem. Maailma Turismiorganisatsiooni esialgsete andmete kohaselt suurenes reiside arv Euroopa riikidesse 2013. aastal 5%. Tugevasti kasvas Venemaa turisminõudlus, mis avaldas mõju ka Eestile. Samas Estonian Airi tegevuse kärpimine vähendas turistide voogu mitmest Lääne-Euroopa riigist.

Turismi majandusnäitajad jäid nõudluse kasvule vaatamata pigem tagasihoidlikuks, kuid seda eelkõige majutussektoris. Majutuses ja toitlustuses loodud lisandväärtus eurodes mõõdetuna küll suurenes, kuid tugeva hinnatõusu tõttu jäi see püsivhindades protsendi võrra aastatagusele näitajale alla. Tarbija hinnakorvi arvuste kohaselt tõusid nii majutus-teenuste kui toitlustuse hinnad aastaga üle 6%. Majutussektori näitajaid viis alla kasumi langus, samas toitlustuses ning reisibüroode ja reisikorraldajate poolt loodud lisandväärtus suurenes tugevasti.

Turismiteenuste eksport kasvas aastaga 8% 1,3 mld euroni. Kasvu taga oli peamiselt reisiteenuste (majutus, Eestis tehtud kulutused kaupadele ja teenustele jm) suurenenud tarbimine, transpordi-teenuste ekspordi kasv piirdus mõne protsendiga. Umbes samasugune olukord iseloomustas ka importi.

1,7 8,0 3,8

62,3

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses*

Turismi-teenuste

osatähtsusekspordis

Osatähtsushõives*

Suhekeskmisesse

palka*

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

* näitajad iseloomustavad majutus- ja toitlustusettevõtteid, mitte kogu turismisektorit

-1 000

-500

0

500

1 000

1 500

2008 2009 2010 2011 2012 2013

mln EUR

Allikas: Eesti Pank

Turismiteenused

Import Eksport Turismiteenuste saldo

Page 45: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

45

Kokkuvõttes ületas turismiteenuste eksporditulu importi enam kui 500 mln euro võrra.

Majutuskohtades ööbinud inimeste ning seal veedetud ööde arvud olid läbi aegade suurimad. 2013. aastal majutati ligi 3 miljonit inimest, ööbimiste arv ületas 5,7 miljonit. Aastaga kasvas majutatute arv 5%, ööbimiste arvu suurenes 3% võrra ehk keskmine ööbimise kestus langes taas veidi (1,92 ööni). Sise-turism toetas nõudlust mõnevõrra rohkem kui välis-turistid.

Ööbimiste arv kasvas peaaegu kõigis maakondades. Tallinna arvele langeb umbes pool turistide ööbimistest, kuid nõudluse kasvust ligi 80% tuli 2013. aastal muudest piirkondadest.

Majutusteenuste pakkumine (voodite ja tubade arv) suurenes aastaga umbes 5%. Suhteliselt suuremat kasvu (üle 10%) näitasid Kesk- ja Lõuna-Eesti majutuskohad. Pakkumise ennakkasv vähendas protsendi võrra keskmist täitumust (voodikohtade täitumus 36%).

Majutusteenuste hinnakasv oli küll kaks korda aeglasem kui aasta varem, kuid ööpäeva keskmine maksumus tõusis siiski üle 4% 32 euroni. 2012. aasta seisuga oli Eesti hotellide ja restoranide hinnatase Euroopa Liidu keskmisest küll umbes veerandi võrra madalam, kuid uute liikmesriikide seas Eesti hinnaeelis väga välja ei paista.

Hõivatute arv turismisektoris kasvas ettevõtlus-statistika andmetel ligi kümnendiku võrra, kuid kasv tuli põhiliselt toitlustusvaldkonnast. Tööjõu-uuring näitab veelgi tormilisemat arengut, kuid tulenevalt uuringu suhteliselt väikesest valimist on nende hinnangute usalduspiirid üsna laiad.

Majutuses ja toitlustuses suurenes keskmine palk aastaga ligi 7% ehk mõnevõrra aeglasemalt Eesti keskmisest. Tulenevalt töötajate ja töötundide arvu kasvust suurenesid oluliselt tööjõukulud toitlustuses ja reisibüroodes (sisaldab ka reserveerimist jmt), majutuses oli kasv tagasihoidlik. Tulud liikusid kuludega samas tempos või kasvasid kiiremini, mis-tõttu majutuses jäi kasum enam-vähem samale tase-mele kui aasta varem, teistes harudes aga suurenes. Ka tootlikkus püsis allharudes stabiilsena või paranes.

Kiirstatistika viitab mõningasele investeeringute langusele turismisektoris. Langesid investeeringud nii majutuses kui reisibüroodes, rohkem investeeriti aga toitlustusettevõtetes. Lõplik statistika võib seda pilti aga üksjagu muuta, sest hinnanguid võidakse oluliselt korrigeerida.

Majutusettevõtete investeeringutest pool oli seotud ehitistega, ülejäänu läks peamiselt sisseseadesse. Toitlustuses tehti seadmete kõrval suuremaid kapitalimahutusi transpordivahenditesse. Reisibürood ja –korraldajad investeerisid põhiliselt ehitistesse ning arvutisüsteemidesse.

Eesti Konjunktuuriinstituudi küsitletud turismi-ettevõtjad hindasid 2013. aastal majandusolukorda

sarnaseks eelnevale aastale. 2014. aasta algus ei näidanud samuti teistsugust pilti, ootused lähi-tulevikuks olid sama positiivsed kui aasta varem. Samas neis hinnangutes ei kajastunud veel pingestunud olukord seoses Ukraina ja Venemaaga. Maailma Turismiorganisatsioon ootas Euroopas 2014. aastaks rahvusvahelise turismi 3-4%list kasvu, kuid ka see prognoos pärines Ukraina kriisi eelsest ajast.

-100

-50

0

50

100

150

010203040506070

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p.s.)

* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad

-20-15-10-505101520

050

100150200250300

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p.s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p.s.)

* majutus, toitlustus, reisibürood ja reisikorraldajad

-20

-10

0

10

20

30

40

0

5

10

15

20

25

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv

Hõivatute arv tööjõu-uuringu põhjal

Hõivatute arv ettevõtlusstatistika põhjal

Hõivatute arvu muutus (p.s.)

Hõivatute arvu muutus ettevõtetes (p.s.)

* tööjõu-uuringus majutus ja toitlustusettevõtted, ettevõtlusstatistikas lisaks ka reisibürood ja -korraldajad

Page 46: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

46

Sissetulev turism

Väliskülastajate arv kasvas 2013. aastal kiires tempos. Eesti Panga mobiilpositsioneerimisele tugineva

uuringu kohaselt ületas Eesti külastuste arv 6 mln piiri (13% rohkem kui 2012. aastal). Reiside arv suurenes eelkõige tänu ühepäevakülastajatele, kuid ka Eestis mitu päeva veetvate turistide arv kasvas ligi 5%. Nii ühepäeva- kui mitmepäevakülastusi lisandus kõige rohkem Soomest ja Venemaalt.

Ühepäevakülastusi mõjutavad kaugemate riikide külastajate puhul eelkõige kruiisireisid. Kruiisireisijate arv jõudis uuele kõrgtasemele. Tallinna ja Saaremaa sadamaid külastas aastaga üle 525 000 kruiisireisija ehk 84 000 rohkem kui aasta varem. Lisaks tavapärastele suvehooajale korraldati reise Tallinnasse ka talvel. Lennureisijate arv aga vähenes kümnendiku võrra, seda peamiselt Estonian Airi tegevuse kokku-tõmbamise tagajärjel.

Väliskülastajate arvu suurenemine tõstis ka ekspordi-tulusid. Kümnendiku võrra kasvasid külastajate kulutused Eestis, suurema osa sellest moodustavad erareisidel tehtud väljaminekud. Eksporditulud transporditeenustest kasvasid tagasihoidlikumalt, ligi 4% võrreldes 2012. aastaga.

Majutuskohtades ööbinud välisturistide arv suurenes aastaga 3,6%, jõudes uue rekordini (1,94 mln). Reiside keskmine kestus oli mõnevõrra lühem kui eelneval aastal.

Jätkuvalt toetas majutussektorit Venemaa turistide suurenev voog. Majutuskohtades ööbinud Vene turistide ja nende ööbimiste arv suurenes aastaga 14%. Arvuliselt kasvas küll kõige rohkem Soome turistide hulk, kuid nende reisid olid lühemad. Tugev nõudluse kasv iseloomustas Aasia riike, samuti suurenes huvi Eesti vastu Lätist ja Leedust. Kehvem oli olukord aga Suurbritannia, Saksamaa, Norra, Itaalia, Iirimaa ning veel mitme riigi puhul. Oma osa oli siin halvenenud lennuühendustel.

Vene turistide huvi suurenemist võis täheldada enamikes maakondades. Arvuliselt suurenes nende ööbimiste arv taas küll rohkem Tallinnas ja Ida-Virumaal, kuid oluliselt kasvas nõudlus ka Lääne-Virumaal, Tartumaal, Valgamaal ja Pärnumaal. Soome turistide peamisteks sihtkohtadeks on Tallinn ja Pärnu ning seal veedeti mõne protsendi võrra rohkem aega kui 2012. aastal. Tugevasti kasvas aga Ida-Virumaa külastatavus. Kokkuvõttes andsid välisturistid majutuskohtadele rohkem tööd peaaegu kõigis maa-kondades, suurem tagasiminek oli Järva ja Hiiu maa-konnas.

Majutatute reisieesmärgid on aastate lõikes püsinud üsna stabiilsena. Üle 70% välisturistidest olid puhku-sereisil, viiendik tööreisil. 2013. aastal kasvas rohkem aga muu, näiteks ravi eesmärgiga majutatute arv. Samas aasta tagasi oli see grupp languses.

2014. aasta esimesed kuud algasid majutusettevõtetele taas suuremate turistide arvuga, samuti kasvas reisijate arv peamistel rahvusvahelistel laevaliinidel. Tallinna Sadam ootas hooajaks 300 kruiisilaeva saabumist koos 470 000 reisijaga. Pärast kärpimise aastat lennu-liikluses ootas Tallinna Lennujaam 2014. aastaks

-4-20246810121416

0

100

200

300

400

500

600

700

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Palgad

Keskmine palk (eurot) Palga muutus (p.s.)

* majutus ja toitlustusettevõtted

-30369121518

01 0002 0003 0004 0005 0006 0007 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea tuhat

Allikas: Eesti Pank

Väliskülastajate reisid Eestisse

Külastuste koguarv

Mitmepäevkülastuste arv

Külastuste arvu muutus (p.s.)

Mitmepäevakülastuste arvu muutus (p.s.)

-10

-5

0

5

10

15

20

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Välisturistide arv ja ööbimised majutuskohtades

Majutatute arv

Ööbimiste arv

Majutatute arvu muutus (p.s.)

Ööbimiste arvu muutus (p.s.)

Soome 43,2%

Venemaa 15,5%

Saksamaa 6,0% Rootsi

4,2%

Läti 4,0%

Suur-britannia

3,3%

Norra 2,9%

Leedu 2,0%

Itaalia 1,8%

USA 1,7%

Hispaania 1,4%

Prantsus-maa 1,4%

Poola 1,3%

Muud riigid 11,3%

Välisturistide ööbimised riikide lõikes

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 47: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

47

lennuühenduste ja reisijate arvu suurenemist. Samas turismisektorit tervikuna vaadates tekitavad eba-kindlust sündmused Ukrainas, mis võivad mõjutada ka turistide arvu, seda eelkõige Venemaalt. Märtsikuus näiteks vähenes Venemaa turistide arv majutus-kohtades 5% võrreldes aastataguse perioodiga.

Siseturism

Eesti elanikud kasutasid 2013. aastal aktiivsemalt majutuskohtade teenuseid kui aasta varem. Majutatute arv kasvas ligi 8% ning ületas ühe miljoni piiri. Ka

ööbimisi oli rekordiliselt eelmise aastaga võrreldes 6% rohkem. Eesti elanikud moodustasid 35% kõigist majutatutest, ööbimiste arvult mõne protsendi võrra vähem.

Tallinna kõrval kasvas Eesti elanike ööbimiste arv keskmisest enam Saaremaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal. Ka teistes maakondades olid arengud üldiselt positiivsed. Mõnevõrra väiksem nõudlus ise-loomustas vaid Hiiu- ja Raplamaad.

Majutatute arv suurenes eelkõige tänu puhkuse-reisidele. Ligi 60% majutatutest oli reisi peamiseks eesmärgiks puhkus. Ka tööreisijaid oli mõnevõrra rohkem, vähenes aga muul (sh ravi) eesmärgil majutatute ja nende ööbimiste arv, kuid seda minimaalselt.

EASi tellitud Eesti elanike suviste sisereiside uuring näitas, et võrreldes paari aasta taguse ja varasema ajaga käis vähem inimesi sisereisil väljaspool oma maakonda – hinnanguliselt 61% 15-74-aastastest elanikest. Kuigi reise tehti kokkuvõttes vähem, siis ööbimistega reisidel kasvas tasulise majutuse kasutamine (2011: 16%, 2013: 26%). See selgitab ka olulist majutusteenuste tarbimise kasvu. Peamiselt kasutatakse siiski võimalust ööbida sugulaste või tuttavate juures ning nende külastamine on ka levinuimaks reisi eesmärgiks. Põhilisteks põhjusteks, miks reisil ei käidud, olid aja- ja rahapuudus.

Siseturismi käekäik sõltub tugevasti riigi majandus-olukorrast. Prognoosid 2014. aastaks näevad üldiselt ette väikest majanduskasvu ning töötuse määra vähenemist ja palgakasvu, mis peaks toetama reisi-aktiivsust. Teisalt on esimesed signaalid tegeliku majandusarengu kohta üsna pessimistlikud, olukorra halvenedes võib ka siseturism kannatada.

Väljaminev turism

Eesti elanikud tegid 2013. aastal mõnevõrra vähem reise välismaale kui aasta varem, kuid reisid olid pikemad. Mobiilpositsioneerimise andmete põhjal käidi välismaal hinnanguliselt 3,7 mln korral, mis oli ligi 4% vähem kui eelneval aastal. Suurem langus ise-loomustas Soome ja Venemaa suunda.

Teisalt veedeti välismaal rohkem aega, mis ühest küljest tulenes reiside sihtpunktide muutusest, kuid kasvas ka sihtriigis veedetud aeg. Reisil viibitud aeg suurenes aastaga kümnendiku võrra.

Rohkem reise tehti pigem kaugematesse paikadesse. Lähiriikidest tuleb esile Läti, kus suurem kasv toimus reisi kestuses ehk seal viibiti tunduvalt rohkem kui varasemalt. Suurem reisiaktiivsus iseloomustas Poolat, Hispaaniat, Türgit (aasta tagasi suurem kukkumine) ja Valgevenet. Kuigi Venemaale tehti vähem reise, viibiti ka seal pikemalt kui aasta varem. Jätkuvalt vähenes Egiptuse populaarsus reisisihtkohana.

Turismiteenuste impordi arengud olid kooskõlas välismaal veedetud ajaga, import suurenes aastaga ligi 12%. Kulutused välismaistele transpordiettevõtetele kasvasid mõne protsendi võrra, põhiliselt suurenesid reisijate kulutused välismaal (kaupade ja teenuste tarbimine).

Tööturu väljavaated olid 2014. aastaks suhteliselt head ning tarbijate kindlustunne oli aasta alguses rahuldav, mis on välisreiside jaoks positiivne keskkond. Samas majandusolukorra halvenemisel on oodata mõju üle kandumist ka välisturismi.

-20

-15

-10

-5

0

5

10

0500

1 0001 5002 0002 5003 0003 5004 0004 500

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea tuhat

Allikas: Eesti Pank

Eesti elanike välisreisid

Külastuste koguarv

Mitmepäevkülastuste arv

Külastuste arvu muutus (p.s.)

Mitmepäevakülastuste arvu muutus (p.s.)

-40

-20

0

20

40

0

500

1 000

1 500

2 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea tuhat

Allikas: Eesti Statistikaamet

Eesti elanike majutamine majutusettevõtetes

Majutatute arvÖöbimiste arvMajutatute arvu muutus (parem skaala)Ööbimiste arvu muutus (parem skaala)

Page 48: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

48

Info ja side

Info ja side tegevusalasse kuulub kirjastamine, k.a tarkvara kirjastamine, kinofilmide ja helisalvestiste tootmine, raadio- ja teleringhääling, st raadio- ja teleprogrammide tootmine ja edastamine, telekommunikatsioon, infotehnoloogia ja infoalane tegevus. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektor hõlmab lisaks enamikele eelnevalt mainitud teenindusvaldkondadele info- ja sidetehnika hulgimüüki ning arvutite ja sideseadmete parandust, samuti töötlevasse tööstusse kuuluvaid elektronkomponente ja trükkplaate, arvuteid ja arvuti välisseadmeid, sideseadmeid, tarbeelektroonikat ning magnet- ja optilisi andmekandjaid tootvaid ettevõtteid. Tulenevalt andmete kättesaadavusest on alljärgnevalt kirjeldatud sektori arengut peamiselt info ja side ettevõtete baasil. IKT sektori töötleva tööstuse osa katab elektroonikatööstuse ülevaade.

Info ja side sektori ettevõtetes töötab ligi 20 000 inimest, moodustades 3% kogu tööhõivest. Nendest kolmveerand on hõivatud teeninduses, ülejäänud tootmises. Sektori panus majandusse on oluline, kuna ta toetab infotehnoloogiliste toodete ja teenuste kasutuse kaudu ka teiste majandusharude arengut. Info- ja sideteenuste panus lisandväärtuse loomisel on võrreldav OECD riikide keskmisega. Sektori ettevõtted suudavad maksta Eesti keskmisest oluliselt kõrgemat palka, samuti on tööjõu tootlikkuse näitajad keskmisest suuremad.

2013. aastal tegutses info ja side valdkonnas ligi 3000 ettevõtet. Põhiliselt on tegemist alla kümne hõivatuga infotehnoloogia (programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevused) valdkonna mikroettevõtetega. Üle poole info ja side ettevõtetest tegelesid programmeerimisega, 15% infoalase tegevusega ning võrdselt kümnendik kino-, videofilmide ja helisalvestiste tootmisega ning kirjastamisega. Telekommunikatsiooniga tegeles 6% ettevõtetest.

Suuremad mobiilsideteenuse pakkujad on AS EMT, Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS. Lisaks on juhtivateks ettevõteteks telekommunikatsiooni alal traatsideteenuseid osutavad Elion Ettevõtted AS, AS Starman ja AS STV, sideteenuseid vahendav OÜ Top Connect ning satelliitteenuseid osutav Viasat AS. Tarkvaratööstuses on olulisemateks ettevõteteks Skype Technologies OÜ ning OÜ Playtech Estonia, mis pakub maailma juhtivatele mänguoperaatoritele tarkvaratooteid ja nendega seotud terviklahendusi. Suuremateks ettevõteteks ajalehtede kirjastamises on AS Postimees, AS Eesti Ajalehed ja AS Äripäev. Raadioringhäälingu ning infoalase tegevuse valdkonna (andmetöötlus, veebihosting) ettevõtete seas on suuremad vastavalt AS Trio LSL ning AS Ekspress Hotline ja AS Andmevara, mille käivete suurusjärgud on siiski väiksemad sektori suurematest ettevõtetest.

Kui aastatel 2011–2012 kandus kiire taastumine ülemaailmsest majanduskriisist edasi info ja side sektorisse, siis 2013. aastal sektori müügitulu ei kasvanud. Samas on sektori müügitulu ületanud viimasel kolmel aastal kriisieelse taseme.

Telekommunikatsiooni ettevõtted teenisid 2013. aastal üle poole kogu sektori müügitulust, mis on olnud iseloomulik ka eelmistel aastatel. Ligi kolmandiku sektori müügitulust andis programmeerimine ning kümnendiku kirjastamine. Teiste tegevusalade osakaal oli väiksem.

2013. aastal jäi info ja side sektori ettevõtete kogumüügitulu 2012. aasta 1,51 mld eurose müügituluga samale tasemele. See on mõnevõrra kõrgem 2011. aasta 1,42 mld suurusest müügitulust. Kui majandussurutise ajal langes sektoris müügitulu ning nii 2010. kui ka 2009. aasta müügitulu ei suutnud ületada 2008. aastal saavutatud 1,38 mld euro piiri, siis viimastel aastatel on müügitulu jõudsalt taastunud ning aastatel 2011-2013 ületanud majandussurutise-eelsed näitajad.

Paralleelselt müügitulu kasvu pidurdumisega on tootlikkuse näitajad liikunud allapoole. 2013. aastal vähenes ettevõtete kogutootlikkus lisandväärtuse põhjal ligi 14% ja tööjõukulude tootlikkus 10%. Tööjõukulude tootlikkus kahanes juba 2011. aastal ja ei kasvanud 2012. aastal, muutes vastupidiseks majandussurutise ajal toimunud kasvutrendi. Kogutootlikkus langes 2012. aastal esmakordselt peale kriisi ja aastal 2013 langustrend süvenes. Kui

4,8 2,6 3,2

166,2

0

40

80

120

160

200

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisand-

väärtuses

Info- jasideteenusteosatähtsusekspordis*

Osatähtsushõives

Suhekeskmisesse

palka

% %

* näitaja põhineb maksebilansil Allikas: Eesti Statistikaamet

Info ja side sektori osatähtsus majanduses

Tele-kommuni-katsioon

52%

Program-meerimine

30%

Kirjasta-mine 8%

Infoalane tegevus

5%

Kino-filmide,

heli-salvestiste tootmine

3%

Ring-hääling

2%

Info ja side sektor müügitulu alusel

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 49: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

49

kuni 2012. aastani lisandväärtus kasvas, siis 2013. aastal sektori ettevõtete loodud lisandväärtus hakkas kahenema, langedes alla majanduskriisi aegse taseme. Paralleelselt lisandväärtuse langusega on suurenenud sektori tööjõukulud. Selle kahe trendi puhul võib tõdeda, et tööjõukulude kasv on hakanud pidurdama sektori ettevõtete efektiivsuse kasvu, mida toetavad andmed töötajate arvu ja nominaalpalga kasvu kohta.

Tööjõukulude kasv on tulnud nii uute töötajate värbamise tulemusel kui ka olemasolevate töötajate läbirääkimispositsiooni paranemisest ja sellega kaasnevast palgasurvest. 2013. aastal ulatus sektori töötajate arv 19 700 inimeseni ja 2012. aastal 18 600 inimeseni, mis viitab sellele et töötajate arvu kasv ei olnud nii kiire kui eelmistel aastatel. 2010. aastal oli sektoris 12 400 töötajat. Võrdluseks, et enne kui majandussurutis viis massilise töökohtade kärpimiseni oli sektoris 2008. aastal oli 15 300 töötajat. 2013. aastal kasvas info ja side ettevõtete töötajate arv ligi 7% ja 2012. aastal ligi 11%, ent 2011. aasta kasv oli ligi 32%. Kui sektori keskmise nominaalpalga kasv jäi majandussurutise järgsetel aastatel mõõdukaks, siis 2013. aastal kasvas keskmine nominaalpalk 10%, ulatudes 1576 euroni võrreldes 2012. aasta 1448 eurose keskmise brutopalgaga. 2008.-2010. aastatel jäi keskmine palk natuke alla 1300 euro ja 2011. aastal alla 1400 euro piiri.

Need näitajad viitavad sellele, et info ja side ettevõtted on loonud vahemikus 2010-2013 seitse tuhat uut töökohta, kuid samas ei ole nad suutnud töötajaid rakendada nii efektiivselt kui varem. Teatud ulatuses on see nii kiire töötajate arvu kasvu tulemusel paratamatu, kuna töötajate vilumuse arendamine ning uute tööprotsesside sissetöötamine võtab aega.

Majandussurutise järgsetel aastatel suurenes info ja side ettevõtete investeerimisjulgus, kuid 2013. aastal näitasid investeeringud põhivarasse väikest langustrendi, langedes üle 1%. Samas 2012. aastal kasvasid investeeringud ligi 30%. Suurimad investeeringud põhivarasse tehakse jätkuvalt telekommunikatsiooniga tegelevates ettevõtetes, ulatudes 87%ni kõikidest info ja side ettevõtete investeeringutest 2013. aastal. Võrdluseks, et 2010. aastal moodustasid telekommunikatsiooni ettevõtete investeeringud 83% kogu info ja side sektori investeeringutest põhivarasse, kuid 2012. aastal oli see osakaal 79%. OECD andmetel on regulatiivsed piirangud konkurentsile telekomisektoris pidevalt vähenenud. Kui 2008. aastal andis OECD piiranguid mõõtev indeks Eesti telekommunikatsiooni sektori regulatsioonidele 1 palli võimalikust 6 pallist (mida kõrgem number, seda rohkem on piiranguid), siis 2013. aastal oli see langenud 0,5-le. OECD ja EL keskmine muutusid samal ajajärgul vähe, jäädes 1 palli piiresse. Kindlasti on regulatiivsete piirangute vähenemine aidanud kaasa konkurentsi tihenemisele sektoris, mis on nõudnud ka üha suuremaid investeeringuid. Sarnaselt tegevusmahule oli investeeringute suuruselt teine

sektori tegevusala programmeerimine (9%). Võrdluseks, et 2012. aasta oli programmeerimise osakaal ligi 16% info ja side sektori investeeringutest põhivarasse.

-10

0

10

20

30

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mld EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müügitulu

Müügitulu Kasv (p. s.)

-15

-12

-9

-6

-3

0

3

6

0

100

200

300

400

500

600

700

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (p. s.)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (p. s.)

-15-10-505101520253035

02 0004 0006 0008 000

10 00012 00014 00016 00018 00020 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv ja palgad

Hõivatud (tööjõu-uuring)

Keskmine palk (eurot)

Hõivatute arvu muutus (p. s.)

Palga muutus (p. s.)

-30

-15

0

15

30

45

60

0

30

60

90

120

150

180

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (p. s.)

Page 50: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

50

Kuna investeeringud on peamiselt tehtud telekommunikatsiooni ettevõtete poolt infrastruktuuri arendamiseks, siis on vajalik vaadata ka nende investeeringute abil saavutatud teenuste haaret ja kvaliteeti. Eurostati andmetel on lairiba püsiühenduste leviku määr rahvastiku arvu kohta Eestis 30%, mis on EL-i keskmisel tasemel. Eesti on peaaegu EL-i keskmisel tasemel ülikiire lairiba ühenduste (kuni 30Mbps) leviku poolest, kui seda mõõta tellijate arvu protsendina rahvaarvust, mis Eesti puhul on ligi 5% ja EL-i keskmine on natuke üle 5%.

Eestis on lairiba ühenduste maksumus 12-30 Mbps allalaadimiskiiruste puhul natuke kõrgem EL-i keskmisest, moodustades 2,5% sissetulekutest võrreldes 2% EL-i keskmise puhul. Ookla poolt mõõdetud internetiühenduste allalaadimiskiirused on Eesti, Läti ja Soome puhul sarnased, kuid Leedu kasutajatele on kättesaadavad kiirused oluliselt suuremad. Samas üleslaadimiskiirused on Lätis ja Leedus suuremad kui Eestis ning Soomes samal tasemel Eestiga. Mobiilse lairiba leviku arv 16 tellijat 100 elaniku kohta on Eesti puhul ligi kaks korda suurem kui Lätis ja Leedus ning EL-is keskmiselt (tuginedes 2012. aasta Eurostati andmetele), kuid kordades väiksem kui Soomes.

Kui eelpool toodud näitajad kajastavad valdavalt info ja side sektori ettevõtete pakkumise poolt, siis lisaks sellele on vajalik vaadata ka nõudluse poolt, mida iseloomustavad näiteks internetiühenduste, interneti, mobiilside ja arvuti kasutamise indikaatorid. Infotehnoloogiliste seadmete kasutus on pidevalt kasvanud. Koduse internetiühendusega leibkondade arv ulatus 2013. aastal 80%ni võrreldes 2012. aasta 75%ga ning olles 2011. aasta 71% ja 2008. aastal vaid 58%. 16–74-aastaseid arvuti- ja internetikasutajaid oli rohkem kui varem – internetikasutajate osatähtsus tõusis 2013. aastal 80%ni ja arvutikasutajate oma ligi 81%ni, võrreldes aastataguse 78%ga ja 79%ga. Viis aastat varem oli arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus 66%. Eurostati andmetel oli 2013. aastal 99%-l Eestis internetti kasutavatest majapidamistest lairiba ühendus, mis oli 2% võrra kõrgem kui EL-i keskmine. 94%-l enam kui 10 töötajaga ettevõttel oli 2013.. aastal lairiba ühendus võrreldes EL-i keskmise 90%ga. Eesti elanikud paistavad silma interneti kasutamisega keerulisemate teenuste puhul. 73% 16-74 aastastest Eesti elanikest kasutas 2013. aastal internetipanka. EL-i keskmine oli vaid 42%. 2008. aastal oli vastav näitaja Eestis 55%.

Mobiilsidet iseloomustab kõnede kestuse ja lühisõnumite arvu suurenemine (Statistikaamet ei avaldanud 2012. aastast enam andmeid kõnede arvu kohta). 2013. aastal oli kõnede kestus 3384 miljonit minutit ja saadeti 422 miljonit lühisõnumit. 2011. aastal olid need näitajad vastavalt 3131 miljonit minutit ja 368 miljonit lühisõnumit. Kõnede kestus kasvas pidevalt ka majandussurutise ajal, lühisõnumite saatmise osas toimus siiski väike langus.

Pakkumine ja nõudlus ehk infrastruktuuri loomine ja infotehnoloogia kasutamine panevad erinevad info ja side ettevõtted üksteisest sõltuvusse. Ilma piisava infrastruktuuri arendamiseta ei saa pakkuda uusi teenuseid ja sisu. Infrastruktuuri ei ole mõtet arendada, kui seda ei kasutada uute teenuste ja sisu jaoks. Samas siinkohal tuleb esile tuua, et mitte ainult info ja side ettevõtjad ei ole sisu tootjad, vaid ka kasutajad ise. Selles osas erineb info ja side sektor teistest sektoritest. Kasutajad saavad luua olulise sisu, ekspluateerides IKT infrastruktuuri, saates e-kirju ja kasutades sotsiaalvõrgustikke. Eurostati andmetel kasutas 50% Eesti interneti-kasutajatest 2013. aastal

Tele-kommuni-katsioon

87%

Program-meerimine

9% Infoalane tegevus

2%

Kino-filmide,

heli-salvestiste tootmine

1% Kirjasta-

mine 1%

Investeeringute jaotus materiaalsesse põhivarasse info ja side sektoris

2013

Allikas: Eesti Statistikaamet

80

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% Koduse internetiühendusega leibkondade

osatähtsus

Allikas: Eesti Statistikaamet

80,0 80,7

0

20

40

60

80

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013

%

16-74-aastaste arvuti- ja internetikasutajate osatähtsus

Internet Arvuti

Allikas: Eesti Statistikaamet

0

500

1000

1500

2000

2500

3000

3500

0

300

600

900

1 200

1 500

1 800

2 100

2008 2009 2010 2011 2012 2013

mln min mln

Allikas: Eesti Statistikaamet

Kõned mobiiltelefonivõrgus

Kõnede arv Lühisõnumid Kõnede kestus (p. s.)

Page 51: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

51

sotsiaalvõrgustikke. EL-i keskmine näitaja oli 43%. Kusjuures veel 2011. aastal jäi Eesti EL-i keskmisele alla – Eestis oli sotsiaalvõrgustike kasutajaid 37% ja EL-is keskmiselt 38%.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et info ja side teenuste järgi on olnud mõõdukas nõudluse kasv viimastel aastatel ja samuti majandussurutise ajal. Eesti elanikud kasutavad üha rohkem internetti. Nad kasutavad seda üha rohkem keeruliste online-teenuste puhul nagu pangandus ning samuti loovad nad ise ühe rohkem

sisu, mida teised kasutajad saavad kasutada. Pakkumise poolel on sektori ettevõtete müügikäibe kasv pidurdunud, investeeringud langustrendis, kuid tööhõive on kasvanud. Uute töötajate värbamise ja olemasolevate töötajate palgasurve tulemusel on langenud info ja side ettevõtete efektiivsus. Sektori ettevõtete tuleviku seisukohalt on oluline tootlikkuse parandamine, mis saab toimuda tööprotsesside tõhustamise ning toodete ja teenuste kvaliteedi arendamise kaudu

Page 52: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

52

Transport

Eesti transpordisüsteemi kuulub raudtee-, maantee-, mere-, sisevee- ja õhutransport, linna elektritransport ning torutransport. Transpordisektoris töötab kokku ligi 47 000 inimest ehk ca 8% kõigist hõivatutest. Transport annab olulise panuse eksporditulude laekumisele ja tasakaalustab Eesti väliskaubandusbilanssi.

Maismaa reisijaveos on suurima veomahuga Tallinna Linnatranspordi AS, mis teenindab bussi-, trammi-ja trolliliine Tallinnas. Riigisisest reisijatevedu raudteel korraldab AS Eesti Liinirongid (ELRON). Raudteeveonduse valdkonnas oli 2013. aastal suurimaks muutuseks kogu elektrirongiveeremi väljavahetamine. Kaubavedude alal on juhtivateks logistikafirmadeks AS Schenker, DSV Transport AS ja DHL Estonia AS. Kogu transpordisektori suurim ettevõte on reisijate ja kauba merevedudega tegelev AS Tallink Grupp. Olulisim sadamateenuste pakkuja on AS Tallinna Sadam, mis tegutseb Muuga sadama, Vanasadama, Paldiski Lõunasadama, Paljassaare sadama ja Saaremaa sadama omaniku ning haldajana. Õhutranspordi valdkonna suurim ettevõte on rahvusvahelise reisijate- ja kaubaveoga tegelev AS Estonian Air.

Transpordisektori hõive kahanes 2013. aastal. Edasised arengud hõive osas sõltuvad suuresti üldisest majanduse

käekäigust.

2013. aastal toimus Eesti transpordiettevõtete

veomahtude ja tulude kerge kahanemine

võrreldes 2012. aastaga. Veomahtude kasvu võis

täheldada vaid maanteetranspordi osas. Samuti

kasvas ühistranspordi kasutajate arv, seda eriti

linnaliinide kasutajate osas.

Eesti sadamate kogukaubamaht vähenes võrreldes 2012. aastaga 1,4%. Samas võis täheldada kasvu merekonteinerite veos sadamate kaudu. Kasvas ka sõidukite vedu sadamate kaudu, millest suurima hüppe tegid sadamaid läbivad transiitsõidukid, kus kasv oli võrreldes 2012. aastaga lausa üle kahe ja poole korra. Reisilaevadega külastas 2013. aastal Eesti sadamaid 8,8 miljonit inimest, mis oli 2% rohkem kui 2012. aastal.

Eesti sadamates lastiti ja lossiti 2013. aastal kokku 42,9 miljonit tonni kaupa, mis oli 1,4% vähem eelmisest aastast. Lastitud ja lossitud transiitkaupa oli 28,3 miljonit tonni, kahanedes aastaga 4,2% võrra. Kaubamahu langus on tingitud puistlasti mahu vähenemisest 19,7% võrra peamiselt väetiste, killustiku ja turba osas. Samal ajal teravilja vedu kasvas 56,5%. Vedellasti vedu vähenes 2% võrra 18,97 miljoni tonnini. Segalasti maht kasvas 3,9% 567 000 tonnini. Kõige olulisema kaubagrupi moodustasid jätkuvalt rafineeritud naftatooted.

Konteinervedude maht saavutas 2013. aastal rekordilise mahu ja ulatus 253 627 TEU-ni, mis oli 11,3% rohkem kui aasta varem. Konteinerites veetud kaupade kogus kasvas 1,775 miljoni tonnini ehk 8,3%.

Uutest arendatavatest sadamatest oli 2013. aastal Sillamäe Sadama kaubakäive jätkuvalt kasvutrendis ning jõudis 6,75 miljoni tonnini. Kasv toimus kuivlasti arvel, naftasaaduste osakaal kaubakäibes langes. Aasta jooksul jätkusid Sillamäe sadamas suuremahulised tööd uute kaide rajamisel, ladude ehitamisel, raudteejaama laiendamisel kaide alale ja akvatooriumi süvendamisel. Tulemusena on loodud tingimused uue konteiner- ja üldkaupade terminali avamiseks 2014. aastal ja kaubakoguste edasiseks suurenemiseks.

7,6 7,9

99,05

0

20

40

60

80

100

0

20

40

60

80

100

Osatähtsuslisandväärtuses

Osatähtsus hõives Suhe keskmisessepalka (p. s.)

% %

Allikas: Eesti Statistikaamet

Sektori osatähtsus majanduses

Raudtee 8%

Maismaa 60%

Vesi 26%

Õhk 6%

Eesti transport müügitulu alusel 2013. aastal

Allikas: Eesti Statistikaamet

-20

-10

0

10

20

0

1

2

3

4

5

6

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mld EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Müügitulu

Müügitulu Kasv (parem skaala)

Page 53: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

53

Rahvusvahelistel vedudel läbis Eesti sadamaid 2013. aastal 9,6 miljonit sõitjat ning riigisisestel regulaarvedudel 2 miljonit sõitjat. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud. Sadamatesse saabus välismaalt 5 miljonit ja välismaale lähetati 4,6 miljonit sõitjat.

Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 4,2% enam kui 2012. aastal. Eestisse saabunud kruiisituristide arv oli 510 000, mis oli ligi 20% võrra rohkem võrreldes eelmise aastaga.

2013. aastal veeti AS Eesti Raudtee infrastruktuuril 24,4 miljonit tonni kaupu, mis oli ligi 7% vähem, kui 2012. aastal. Kaubakogustest 18,7 miljonit tuli transiitvedude, 1,2 miljonit ekspordi ja 1,3 miljonit tonni impordi arvelt. Suuremateks raudteel veetud artikliteks olid kivisüsi, pruunsüsi, toornafta, maagaas ning põlevkivi, mis moodustasid 45% kogu vedude mahust, järgnesid koks ja rafineeritud naftatooted 36,3%-ga ja keemiatooted 9%-ga. Kohalikud veod moodustasid 4 miljonit tonni. 2013. aasta kaubaveomaht oli 6,8% väiksem 2012. aasta mahust.

Rongireisijate arv kahanes 2013. aasta alguses seoses laialdaste rekonstrueerimistöödega erinevatel liinidel, mistõttu langes ka teenuse kvaliteet, kannatas reisijate mugavus, sõiduaeg ning samuti teenuse usaldusväärsus. Aasta teisel poolel hakkas reisijate arv jõudsalt kasvama, kuid aasta kokkuvõttes jäi reisijate arv 2012. aastale siiski alla. Reisijate arv raudteel kahanes aastaga 5%, ulatudes 4,2 miljoni inimeseni. Enamik rongireise tehti siseliinidel, välisreisid moodustasid vaid 3%. Aasta teisel poolel toodi liinidele uued elektrirongid.

2013. aastal näitas õhutransport kaubavedude osas kerget langust. Õhutranspordiga veetavate kaupade osas suurenes vaid postisaadetiste osakaal, mis võrreldes 2012. aastaga näitas 12,8%-st kasvu. Samuti oli võrreldes eelmise aastaga languses ka reisijate vedu, mis langes 11,6% võrreldes 2012. aastaga, seda eelkõige Estonian Airi tegevusmahu languse tõttu. Kaubavedu Eesti lennujaamade kaudu langes aastaga 12,4% ja ulatus 21 000 tonnini. Lennujaamu kasutas kokku veidi alla 2 miljoni inimese, millest enamiku moodustasid välislende teinud reisijad. Siseriiklike lennuliinide reisijate osatähtsus on väike (2%), nende arv vähenes 2012. aastaga võrreldes 22%.

Ülekaalukalt suurimaks õhuväravaks on Eestis jätkuvalt Tallinna lennujaam, mida 2013. aastal kasutas 1,9 miljonit reisijat ning mille kaudu veeti ka põhiline osa kaupadest.

0

50000

100000

150000

200000

250000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

TEU Konteinerite vedu läbi Eesti sadamate

Allikas: Eesti Statistikaamet

Raudtee-transport;

43680 Maantee-transport;

33131

Mere-transport;

1911

Eesti transpordiettevõtete kaubavedu 2013 (tuhat tonni)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-30

-20

-10

0

10

20

0

10

20

30

40

50

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea mln t Kaubavedu läbi Eesti sadamate

Veosed kokku

Transiit

Veoste muutus % (parem skaala)

Transiidi muutus % (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-30

-20

-10

0

10

20

0102030405060708090

100

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea mln t

Allikas: Eesti Statistikaamet

Veosed

Veetud kaup Muutus (parem skaala)

Page 54: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

54

Eesti maanteetranspordiettevõtete kaubaveod olid 2013. aastal oma 4,4%-lise kasvuga jätkuvalt tõusuteel. Kõige suurem kasv oli maanteetranspordiettevõtete välisvedudes, kasvades võrreldes 2012. aastaga 20%. Vedude maht oli 33,1 miljonit tonni, millest rahvusvahelised veod moodustasid kuuendiku. Veosekäive vähenes eelmise aastaga võrreldes kokku 8,8%, sh välisvedudel 12,8%.

Sõitjatevedu maanteetranspordis näitas 2013. aastal 8% kasvu. Sõitjate arv kokku oli 202,3 miljonit, sellest ligi 87% moodustasid sõitjad linnaliinidel, kelle arv suurenes ligikaudu 34%. Osalt on sõitjate arvu ja sõitjakäibe kasvu linnaliinidel mõjutanud sõitjate arvestuse muudatused 2012. aasta I kvartalis ja 2013. aasta I kvartalis. Teisalt on kasvu põhjuseks Tallinnas 2013. aastal kehtima hakanud tasuta ühistranspordi kasutamise võimalus Tallinna elanikele. Sarnaselt 2012. aastaga kahenes sõitjate arv maakonnaliinidel 16,6 miljoni sõitjani, mis andis võrreldes eelmise aastaga languseks 7%. Rahvus-vahelistel liinidel jätkus reisijate arvu kasv, mis tõusis 734 000-ni. See tegi rahvusvaheliste liinide kasvuks võrreldes eelmise aastaga 16%.

Tööjõu-uuringu andmetel toimus 2013. aastal transpordisektoris (sh veonduse abitegevused ja laondus) 7%line tööhõive langus. Samas ettevõtlusstatistika järgi tõusis veonduses ja laonduses hõivatute arv 3,8%.

0

40

80

120

160

200

0

2

4

6

8

10

2008 2009 2010 2011 2012 2013

Eesti ettevõtete veetud reisijad transpordiliigi järgi 2013. aastal

( mln reisijat)

Raudtee (vasak skaala) Vesi (vasak skaala)

Õhk (vasak skaala) Maantee (parem skaala)

Allikas: Eesti Statistikaamet

-15

-10

-5

0

5

10

15

0

10 000

20 000

30 000

40 000

50 000

60 000

2008 2009 2010 2011 2012 2013

% vea

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate arv

Hõivatute arv (tööjõu-uuring)

Hõivatute arv (ettevõtlusstatistika)

Hõivatute arvu muutus (tööjõu-uuring)

Hõivatute arvu muutus (ettevõtlusstatistika)

-6

-4

-2

0

2

4

0

200

400

600

800

1 000

2009 2010 2011 2012 2013

Allikas: Eesti Statistikaamet

Töötajate palgad

Keskmine palk (eurot)

Palga muutus (parem skaala)

-40-30-20-10010203040

0100200300400500600700800900

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Lisandväärtus, tööjõukulud ja tootlikkus

Lisandväärtus

Tööjõukulud

Kogutootlikkuse kasv (parem skaala)

Tööjõukulude tootlikkuse kasv (parem skaala)

-60

-40

-20

0

20

40

60

80

0

100

200

300

400

500

600

2008 2009 2010 2011 2012 2013*

% vea mln EUR

Allikas: Eesti Statistikaamet

Ettevõtete investeeringud

Investeeringud põhivarasse

Investeeringute muutus (parem skaala)

Raudtee-transport

34%

Maismaa-transport

57%

Vee-transport

9%

Õhu-transport

0%

Investeeringute jaotus põhivarasse transpordisektoris 2013. aastal

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 55: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

55

2013. aastal oli veonduse ja laonduse tegevusala keskmine brutopalk ligilähedane Eesti keskmise palgaga, ulatudes 939 euroni (Eesti keskmine palk oli 2013. aastal 948 eurot). Palga reaalkasvuks oli 9,1%.

Võrreldes 2012. aastaga olid investeeringud veonduses ja laonduses languses. Samas kasvasid hüppeliselt investeeringud veetranspordis, kus tõus võrreldes 2012. aastaga oli lausa enam kui kümnekordne, kuid andmed pole täielikud ning seega üheselt võrreldavad. Osaliselt tingis tõusu Veeteede Ameti poolt Kihnu ning Vormsiga ühenduse pidamiseks vajalike laevade soetamine. 67% kogu-investeeringutest läks transpordivahendite soeta-

miseks, 20% ehitiste soetamiseks, ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks ning 9% masinate ja seadmete ostmiseks.

Tulenevalt majanduskasvu tugevast aeglustumisest ning sellega kaasnevast vähesest nõudlusest (sh ekspordinõudlus), ei ole transpordisektoris 2014. aastal olulist kasvu ette näha. Kaubavedu peaks suurtes piirides jääma eelmise aasta tasemele, välistatud ei ole ka mõningane langus. Rongiliikluses võib tänu 2014. aastal kõikidel liinidel kasutusele võetavatele uutele rongidele näha ette nii 2014. aastal kui ka järgnevatel aastatel reisijateveo märgatavat kasvu.

Page 56: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

56

Lisad

Lisa 1. Kaubavahetus riikide ühendustega

Riikide Maht (mln eurot) Osatähtsus (%) Muutus (vea)

ühendus Eksport Import Eksport Import Eksport Import

2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013 2012 2013

EL 8 266,7 8 712,4 11 051,2 11 377,9 66,0 71,0 79,6 83,4 5,4 3,0

SRÜ 1 824,2 1 646,1 1 465,2 981,9 14,6 13,4 10,6 7,2 -9,8 -33,0

EFTA 477,6 513,2 286,9 225,6 3,8 4,2 2,1 1,7 7,5 -21,4

NAFTA 772,1 462,1 130,3 151,9 6,2 3,8 0,9 1,1 -40,2 16,6

Kokku 11 340,7 11 333,7 12 933,7 12 737,2 90,6 92,3 93,2 93,3 -0,1 -1,5

Eesti kokku 12 520,5 12 274,6 13 877,9 13 648,6 100,0 100,0 100,0 100,0 -2,0 -1,7

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 57: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

57

Lisa 2. Eksport kaubarühmiti peamiste sihtriikide lõikes 2013. aastal (%)

Kaubarühm Rootsi Soome Venemaa Läti Leedu Saksamaa Norra USA Suurbritannia Taani Osatähtsus kokku

Elusloomad ja loomsed tooted 3,8 11,7 15,0 21,1 18,2 5,8 1,0 0,2 0,4 2,0 79,3

Taimsed tooted 7,6 24,7 3,6 10,8 3,2 3,9 4,4 1,9 3,3 63,3

Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 0,0 5,0 2,5 36,7 41,4 4,1 0,1 0,0 0,8 90,6

Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 6,2 21,0 30,8 16,1 9,5 0,6 0,9 0,1 0,3 2,7 88,3

Mineraalsed tooted 6,2 6,6 4,1 18,1 6,5 1,4 0,1 11,6 1,0 2,4 58,0

Keemiatooted 4,8 6,0 26,9 15,9 11,2 3,8 0,8 3,2 2,2 0,8 75,6

Plastmassid ja plasttooted, kummitooted 14,6 19,9 10,0 15,3 11,5 8,6 2,3 1,3 0,4 0,9 84,7

Nahk, karusnahk ja tooted neist 2,9 23,4 25,8 6,8 2,4 1,3 0,3 0,0 0,7 0,1 63,7

Puit ja puittooted 18,7 16,8 1,0 5,5 1,7 9,4 7,6 1,0 4,8 7,9 74,5

Paberimass ja tooted sellest 9,2 14,5 8,4 4,4 4,3 3,8 8,5 0,3 4,3 2,2 59,9

Tekstiil ja tekstiiltooted 14,5 19,9 14,8 20,1 6,5 4,1 3,9 0,4 1,3 3,2 88,5

Jalatsid; peakatted; vihmavarjud 7,1 28,9 20,6 17,3 13,8 0,1 5,0 0,0 0,1 0,3 93,2

Tooted kivimitest; keraamikast ja klaasist 12,6 29,8 9,6 10,2 5,9 1,5 6,4 0,7 0,2 0,1 77,0

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 8,8 5,0 0,6 11,5 3,4 1,2 3,7 0,0 22,3 2,2 58,6

Metallid ja metalltooted 10,0 25,7 7,6 11,0 5,9 3,8 3,3 1,5 0,5 1,5 70,9

Masinad ja seadmed 33,5 13,8 14,3 4,0 2,8 3,2 2,2 2,9 2,4 1,4 80,3

Transpordivahendid 10,0 27,0 6,5 19,6 11,3 4,0 4,5 0,5 0,7 0,4 84,4

Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 13,3 5,7 19,9 2,9 2,6 19,2 0,6 9,2 1,7 0,8 75,9

Relvad ja laskemoon 5,0 4,1 58,4 11,5 15,9 95,0

Muud tööstuskaubad 14,5 22,8 7,1 2,9 1,5 9,2 14,2 2,7 5,1 4,5 84,5

Kunstiteosed, antiikesemed 31,5 10,9 19,0 0,1 12,5 20,7 94,7

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 58: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

58

Lisa 3. Import kaubarühmiti peamiste saatjariikide lõikes 2013. aastal (%)

Kaubarühm Soome Saksamaa Rootsi Läti Leedu Poola Venemaa Suurbritannia Hiina Holland Osatähtsus kokku

Elusloomad ja loomsed tooted 13,8 7,9 3,7 28,5 11,4 9,2 0,9 1,4 0,1 3,3 80,2

Taimsed tooted 9,8 5,6 5,4 25,3 11,2 4,4 0,8 0,1 0,4 17,0 80,1

Loomsed ja taimsed rasvad ning õlid 10,3 7,9 4,0 18,6 6,8 9,2 4,4 0,3 6,1 67,6

Valmistoidukaubad; joogid; tubakas 10,8 8,0 3,1 11,7 14,4 8,8 1,2 10,6 0,1 5,6 74,2

Mineraalsed tooted 23,6 1,6 2,7 6,3 30,0 0,3 23,7 2,4 0,0 1,0 91,6

Keemiatooted 9,8 13,0 5,3 9,3 12,2 9,5 8,5 2,0 1,0 7,0 77,6

Plastmassid, plast- ja kummitooted 12,9 18,5 7,7 10,9 6,7 10,9 2,0 1,7 2,8 5,5 79,5

Nahk, karusnahk ja tooted neist 39,8 3,7 3,0 5,2 4,1 2,5 3,5 0,9 5,6 4,3 72,5

Puit ja puittooted 13,4 3,9 4,9 24,4 7,0 2,6 30,6 0,9 0,6 0,5 88,8

Paberimass ja tooted sellest 32,9 6,4 13,8 11,7 4,5 7,1 5,0 2,7 1,0 1,7 86,9

Tekstiil ja tekstiiltooted 9,7 10,6 6,1 16,1 4,9 5,0 0,6 2,7 8,4 3,4 67,6

Jalatsid, peakatted, vihmavarjud 21,4 12,0 5,1 12,8 2,9 6,4 0,8 1,5 4,2 5,3 72,4

Tooted kivimitest, keraamikast, klaasist 13,3 16,5 3,1 9,2 6,6 19,9 4,9 0,8 3,2 1,3 78,8

Kalliskivid, väärismetallid, juveelitooted 5,7 15,2 2,0 12,0 1,8 0,4 0,4 0,5 0,4 0,6 39,0

Metallid ja metalltooted 21,3 11,3 11,0 6,9 4,1 9,4 7,1 1,0 2,8 1,4 76,3

Masinad ja seadmed 11,2 10,7 18,0 6,4 3,7 9,0 0,5 7,6 7,7 2,8 77,5

Transpordivahendid 15,9 16,9 15,1 7,7 2,2 14,2 1,5 3,5 0,4 2,2 79,6

Mõõte- ja meditsiiniaparaadid 14,7 24,4 11,9 3,9 2,3 3,0 0,8 3,2 1,4 4,0 69,7

Relvad ja laskemoon 1,8 7,2 0,4 0,8 1,0 3,3 0,5 0,1 0,1 15,2

Muud tööstuskaubad 20,4 8,5 4,5 11,2 9,4 8,6 0,9 4,7 7,2 1,9 77,2

Kunstiteosed, antiikesemed 0,5 0,4 0,1 0,5 0,0 16,3 0,1 17,8

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 59: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

59

Lisa 4. Turistide majutamine Eesti majutuskohtades

Majutatute arv Ööbimiste arv

2011 Muutus vea,

% Osatähtsus,

% 2011 Muutus vea,

% Osatähtsus,

%

Kokku 2 980 865 5,0% 100,0% 5 734 033 3,4% 100,0%

Eesti 1 040 735 7,7% 34,9% 1 824 707 6,0% 31,8%

Soome 894 504 7,9% 30,0% 1 691 035 2,4% 29,5%

Venemaa 304 644 14,4% 10,2% 679 343 14,4% 11,8%

Läti 105 480 4,8% 3,5% 158 031 3,6% 2,8%

Saksamaa 101 596 -8,7% 3,4% 210 955 -7,5% 3,7%

Rootsi 74 313 -5,2% 2,5% 159 813 -1,0% 2,8%

Leedu 52 201 10,1% 1,8% 93 784 20,9% 1,6%

Suurbritannia 43 109 -20,6% 1,4% 99 742 -22,1% 1,7%

Norra 36 918 -23,8% 1,2% 91 451 -17,7% 1,6%

Ameerika Ühendriigid 27 442 -7,3% 0,9% 63 690 -4,5% 1,1%

Itaalia 26 506 -13,3% 0,9% 62 700 -10,5% 1,1%

Poola 26 001 1,9% 0,9% 60 788 20,7% 1,1%

Hispaania 22 926 -8,3% 0,8% 54 633 2,8% 1,0%

Prantsusmaa 22 780 -5,4% 0,8% 52 368 -4,4% 0,9%

Holland 16 358 -10,5% 0,5% 34 117 -12,3% 0,6%

Taani 11 900 -15,5% 0,4% 24 174 -13,3% 0,4%

Ukraina 11 181 19,1% 0,4% 26 422 22,9% 0,5%

Jaapan 10 768 22,7% 0,4% 19 272 22,6% 0,3%

Šveits 9 213 -11,1% 0,3% 17 659 -9,4% 0,3%

Belgia 7 855 -5,5% 0,3% 16 539 -8,9% 0,3%

Hiina 7 806 31,5% 0,3% 15 339 48,4% 0,3%

Korea Vabariik 6 925 60,4% 0,2% 8 826 51,9% 0,2%

Austria 6 297 -24,1% 0,2% 15 306 -13,4% 0,3%

Tšehhi 6 184 -4,5% 0,2% 16 890 -19,1% 0,3%

Austraalia 5 981 8,4% 0,2% 13 133 8,5% 0,2%

Türgi 5 811 12,6% 0,2% 13 948 21,3% 0,2%

Ungari 3 871 9,4% 0,1% 10 280 22,0% 0,2%

Kanada 3 823 -15,3% 0,1% 8 935 -14,5% 0,2%

Iirimaa 3 318 -38,1% 0,1% 8 300 -37,0% 0,1%

Portugal 2 990 -0,7% 0,1% 6 965 -4,0% 0,1%

Brasiilia 2 975 -6,1% 0,1% 6 267 5,8% 0,1%

Rumeenia 2 717 16,8% 0,1% 10 841 92,5% 0,2%

Slovakkia 2 148 -23,6% 0,1% 6 150 -12,0% 0,1%

Kreeka 2 082 -19,5% 0,1% 5 928 -2,5% 0,1%

Sloveenia 1 612 -6,5% 0,1% 4 272 7,8% 0,1%

Bulgaaria 1 499 -8,6% 0,1% 3 981 -12,5% 0,1%

Island 1 222 37,3% 0,0% 3 178 46,7% 0,1%

Luksemburg 1 042 -29,1% 0,0% 1 844 -36,3% 0,0%

Horvaatia 727 -35,3% 0,0% 2 509 17,2% 0,0%

Malta 417 3,5% 0,0% 962 12,8% 0,0%

Lõuna-Aafrika Vabariik 410 -10,9% 0,0% 942 -0,4% 0,0%

Küpros 363 -45,1% 0,0% 931 -43,5% 0,0%

Albaania 162 -46,5% 0,0% 447 -22,7% 0,0%

Muud riigid 64 053 3,4% 2,1% 126 636 5,6% 2,2%

Allikas: Eesti Statistikaamet

Page 60: 2013. AASTA MAJANDUSÜLEVAADE - MKM2013. aasta majandusülevaade Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2014 6 Valitsussektori võlakoormus ulatus 2013. aasta

2013. aasta majandusülevaade

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium 2013

60

Ülevaate koostasid

Vastutav toimetaja

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Makromajanduslik olukord Irina Bõtškova (Rahandusministeerium) Madis Aben (Rahandusministeerium) Kristjan Pungas (Rahandusministeerium) Margus Täht (Rahandusministeerium)

611 3432 611 3506 611 3284 611 3047

[email protected] [email protected] [email protected] [email protected]

Väliskaubandus Elektri- ja optikaseadmete tootmine

Merike Riipinen

Toiduainete ja jookide tootmine Tekstiilitootmine Rõivatootmine Puidutöötlemine Paberimassi, paberi ja pabertoodete tootmine Mööblitootmine Sisekaubandus

Karel Lember 625 6402 [email protected]

Töötlev tööstus Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine Kummi- ja plasttoodete tootmine Metalli ja metalltoodete tootmine Masinate ja seadmete tootmine Transpordivahendite tootmine Turism

Mario Lambing 625 6387 [email protected]

Ehitussektor

Margus Tali 639 7672 [email protected]

Transport

Eva Unt 625 6485 [email protected]

Info ja side

Meelis Kitsing 625 6455 [email protected]