2013 oktoober

T TÜ TUDENGIA JAKIRI . O K TO O B E R 2013 . TUT STUDENT MAGAZINE

Tudengielu, mis sa oled? lk 8-9 Jörgen Martin

TTÜ Tudengimaja tähistab oma teist sünnipäeva lk 12-13 Elina Roosi

EBEC Tallinn. Tahetud tudengi otsinguil lk 16-17 Erkki Muuga

Tudengi tööotsingud tänapäeval lk 24-25 Kristine Kuusik

PEATOIMETAJA VEERG

OKTOOBER 2013 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . 3

PEATOIMETAJA: KRISTIINA ŠTÕKOVAKÜLJENDAJA: ANNEMARI SEPPKEELETOIMETAJA: EVELIN VIILMANNTÕLKIJA: SIRET LAASNERFOTOGRAAF: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE FOTO: MARKO VILBERG (TTÜ FOTOKLUBI)PEAKAANE KUJUNDUS: HEIDI TAPERSONTOIMETUS: ALEKSANDER VASSILJEV, TAAVI SIMSON, KRISTA PALDER, PEETER LAAS, KONSTANTIN JEFIMOV, JÖRGEN MARTIN, CRISELY APRIMAKETT: SANDRA STUMBURTRÜKK: AS TRÜKIKODA TRÜKISVÄLJAANDJA: TTÜ ÜLIÕPILASESINDUSAADRESS: EHITAJATE TEE 5, TALLINNKIRJUTA: [email protected]: 630 3621HTTP://WWW.TTU.EE/STUDIOOSUS

@STUDIOOSUS 2013 | KÕIK ÕIGUSED KAITSTUD

Hea Tipikas!

Ja ongi kätte jõudnud järjekordne oktoober. Väljas on pime, külm ja porine aeg - ühtlasi ka minu lemmikaastaaeg. Hilise kütteperioodi tõttu on viinakuu nimetuse kaasajastatud tähendus tulnud sellest, et soojasaamiseks pidi toas alkoholi tar-bima. Õnneks ei saa öelda, et meil tegevuse puudumisest jahe võiks olla – õppeperiood on saanud täie hoo sisse, ülikooli spordimeeskonnad alustavad hooaega, alguse saab ka Rektori Rändkarika sari ja tudengiorganisatsioonid toovad meieni mitmed traditsioonilised üritused. Küsimus, mis õhku aga jääb, on: kuidas kavatsed Sina end soojas hoida?

Ajakirja sirvides võid märgata nii mõndagi muutust. Tervitame oma meeskonda uut küljendajat, Annemari Seppa, kes oma südikuse ja oskustega kindlasti värskendavat särtsu juurde lisab. Sisulise poole pealt räägime lisandväärtustest, mida tudengiaktivism meile annab, tutvustame TTÜ Tudengimaja sünnipäevanädalat, meenutame rebaste ristimist ja toome teieni eesolevad suurejoonelised üritused, millest kindlasti üks Tehnikaülikooli tudeng osa peaks võtma.

Hoidke end sügisel tegevuses ja muutke see oluliselt soojemaks!

Dear TUT student,

And another October is now actually here. It is dark, cold, and muddy outside – and it is also my favourite season. Due to the late heating period, the updated meaning of October in Estonian “viinakuu”, which roughly translates as “vodka month”, has derived from the fact that one had to consume alcohol indoors in order to keep warm. Fortunately, we cannot really say that we feel cold due to lack of activities – the study period has been fully launched, the university’s sports teams start their new season, the series of the Rector's Cup will also begin, the organisations bring several traditional events to us, and so much more is going on. The only question that remains is how you are going to keep yourself warm?

When you browse through the magazine, you may notice some changes. We would like to welcome our new layout designer to the team – Annemari Sepp, who will definitely add a refreshing sizzle to the magazine with her spirit and skills. As far as the content is concerned, we are talking about the added value that student activities are providing, introduce the birthday week of TUT Student House, recall the welcoming of the freshmen, and bring you the upcoming spectacular events in which every student of Tallinn University of Technology should participate.

Keep yourselves busy during autumn and make it a lot warmer!

Kristiina Štõkova

PEATOIMETAJA VEERG

4 . TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI ÜLIÕPILASLEHT . OKTOOBER 2013

90

03 Peatoimetaja veerg06 Kolumn- Endast08-09 Tudengielu, mis sa oled?10-11 Kuidas rebastest tipikad said

12-13 TTÜ tudengimaja tähistab oma teist sünnipäeva14 Üliõpilaskonna esinduskogu ehk TTÜ tudengite riigikogu 14 Tudengivarju nädal 21. - 25. oktoobril

15 Tudeng - hakka aktiivseks!16-17 Tahetud tudengi otsinguil20 FS Team Tallinn otsib uusi liikmeid21 Kuljuse looja Salme Val-gemäe sünnist möödus 100 aastat

Sisukord

Tudeng

ielu

, mis s

a ole

d?

Pe

rsoon

Kuid

as

rebast

est tip

ikad s

aid

Meie

ülik

ool

Ttü

tudeng

ima

ja tähi

stab o

ma

teist sü

nnip

äev

aM

eie

ülik

ool

Tahe

tud t

udeng

i ots

ingui

l Tu

deng

tegut

seb

16-1710-118-9 12-13


31 Tagasivaade tennisesuvele '2013 Tehnikaülikooli väljakul32-33 Noor, ent kaua koos mänginud TTÜ korvpallimees-kond läks uuele hooajale vastu lootusrikkalt

34 Halva huumori instituut35 Sudoku

22 TTÜ aastal 201823 TTÜ teadusarvutuste klaster24-25 Tudengi tööotsingud tänapäeval 27 Valimisluul28-29 748 jagatud 238-ga

Kulju

se lo

oja

Salm

e Va

lgem

äe

sünn

ist

möö

dus

10

0 a

ast

at

Tudeng

tegut

seb

Tudeng

i töö

otsing

ud täna

päev

al

Arva

mus

748

jagatu

d 2

38-g

a

Sport

Noor,

ent

kaua

koo

s m

äng

inud

Ttü

korv

pallim

eesk

ond

lä

ks u

uele

hoo

aja

le v

ast

u lo

otus

rikka

lt

Kultu

ur

21 24-25 28-29 32-33


KOLUMN

Pühendunud lugejad on vast tähele pannud, et minu lood on Studioosuse kaante vahel ilmunud juba üle kolme aasta. Selle aja peale on mul kogune-nud üksjagu lugejaid, kellelt aeg-ajalt saan ikka tagasisidet ja motivatsiooni - kirjade, joonistuste ja surmaähvar-duste näol. Sellel oktoobril teen ma es-makordselt kõrvalepõike tavapärasest kolumnist. Otsustasin teha erandkorras midagi isiklikumat ja tutvustada ennast lugejale. Tegu on enesetutvustusega selle sõna laiemas tähenduses. Mõni kirjutab luuletuse, mõni essee ja mõni roppuseid peldiku seinale. Ma tegin ühe monoloogi, mis on midagi vahepealset. Järgmisel korral kohtume juba harju-muspärasemal lainel…

Endast

Olen ajale pisut jalgu jäänud,Õige pisut, kuid siiski.Olen analoog toode minevikust, Ehitatud mõne eelmise sajandi tarvis.

Olen vananenud raudvaral põhinev prototüüp.Vajan tarkvara uuendust, Digitaalset lisamoodulitVõi asendamist.

Olen poliitiliselt ebakorrektne Ja teaduslikult ebatäpne.

Keskpäraselt informeeritud tänavatark,Plahvatusohtlik valeprohvet,Tekitamas segadusi,Külvamas alusetut paanikat enda meele-lahutuseks.

Klassikaline näide halvast tootepaigu-tusest.

Ma olen ökoloogiliselt ebapuhas, informeerimata tarbija.Minu dieedis on:Süsivesikud, Transrasvad, Gluten, E-ained.

Ma ei mõtle kõike alati ette-taha läbi. Mul puuduvad PikaajalisedPrognoositavad Tulevikuväljavaated.

Õige pea olen ma laua all, Nurga taga, Teelt kõrvale kaldunud, kuid ikkagi edasi pürgimas.

Olen ühenduses oma tunnetegaEi vaja suhtesoovitusi ajakirjadelttop 10 asja mida mehed kuulda tahavad top 15 seksipositsiooni juustusõpradeletop 100 nippi kuidas saada orgasm süües küpsiseid

Olen stepihuntKuid vahel vajan hooldust.VanakooliInimlikkuPuudutust.

Olen valmistatud ühes suuruses,Ei sobi kõigile.

Mind pole dermatoloogiliselt testitud, Sertifitseeritud,Vaakumpakendatud.Ei vasta ISO standarditele.

Mu hoolduskulud on madalad,Läbisõit kõrge,Ülevaatus läbitud,Kuid kindlustus kehtetu.

Olen kummaline prototüüp.Piisavalt toimiv, et eksisteerida,Ent kaugeltki liiga kasutu, Et lasta masstootmisesse.

Ma põletan kaloreid lugedes raamatuid, Kuid ma ei loe kaloreid. Ma ei nälgi, Ma ei rasvu. Ma lihtsalt... Söön.

Ma ei tõsta raskeid asju,Eesmärgiga suurendada lihastoonust.Ma elan aktiivset elu, Passiivses tempos.

Olen kasutaja-eba-sõbralik,Interaktiivitu.

Minu postkast ripub seinal,Minu kirjadel on ümbrik,Minu raha on kortsus

Mulle tekitavad peavalu e-riigi:e-teenused,e-valimised,e-piletid.Hoian neist e-male.

Ma ei ole innovatiivne, Olen madalal tehnoloogial põhinev odav tööjõud.

Olen alamakstud, Ületöötanud,Alakvalifitseeritud,ÜleharitudEi oma kuigi perspektiivikaid karjääri-võimalusi.

Ma käivitun halvasti Ning töötan aeglaselt. Kui mul on kiire,Muutun veel aeglasemaks.

ENDAST

Aleksander VassiljevKolumnistsassipostkast@tipikas.eeretrospktiiv.blogspot.com

PERSOON


TUDENGIELU, MIS SA OLED?

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 19 sätestab, et igaühel on õigus vabale eneseteostusele. Vabast eneseteostu-sest on kindlasti maksimumi võtnud Üliõpilasesinduse (edaspidi ÜE) esimees Stanislav Štõkov ja endine partnerlussuhete spetsialist ÜE-s ja aktiivne kaasalööja tudengielus, Marti Arak, kes täna töötab reklaamimüügi projektijuhina ettevõttes Webplanet, veab Robotexì ning jätkab õpinguid Mehaanikateaduskonnas doktorikraa-di nimel.

20. oktoobril toimuvad kohaliku oma-valitsuse volikogu valimised. Viimas-tel päevadel* on ajalehtede ja online väljaannete esiküljed haaranud Savi-saare-Krossi kaikavedu, kus kummagi PR osakond vist hetkekski ei puhka ja Eesti rahvale ikka teada annab, kui korruptiivne vastaspool on. Nüüd, kui Marti magistri edukalt lõpetanud ja enam Üliõpilasesinduse töös kaasa ei löö, anname meestele võimaluse suud puhtaks rääkida. Ja, kes teab, mis seos

Jörgen MartinReporterTTÜ Üliõ[email protected]

Martil, Robotexì projektijuhil, kopte-ritega on...

Uurivat ja korruptsioonijuhtumeid ÜE-s paljastavat Bonnieri preemia väärilist ajakirjanduslikku meister-teost sellest kirjatükist siiski ei tule. Lihtsalt pole midagi alatut kajastada ja üksteise kohta jagatakse vaid kii-dusõnu.

„Tõenäoliselt müüks Marti ka oma ema maha, et saavutada soovitud eesmärk,“ ütleb naljatades Stanislav ja täpsustab, et Marti näol on tegemist inimesega, kes on äärmiselt pühendud oma tegevusse. „Tänu Marti pingu-tustele on partnerlussuhete valdkond TTÜ-s sedavõrd kõrgel tasemel – tema ajal loodi mitmeid uusi reklaamkana-leid ja valmis TTÜ Reklaamväljundite kataloog.“

„Stanislavil on suurepärane võime jää-da ka kõige ärritavamates olukordades rahulikuks. Ma pole kunagi näinud olukorda, kus ta enda üle kontrolli kao-taks. Ta on alati suutnud kõik osapoo-led maha rahustada ning jäänud ka ise kõige ebamugavamates olukordades intelligentseks inimeseks,“ oskab Mar-ti ainult head rääkida, ning kinnitab, et ÜE on endale heade juhiomadustega esimehe saanud.

Kuigi meestega rääkides puudus viskiklaas ja sigar, alustasin vestlust pisut filosoofilisemal toonil ning uu-risin, mida tähendab tudengielu nen-de jaoks ja millised väärtused sellega kaasnevad.

Stanislav: „Minu jaoks on tudengielu kõik need organisatsioonid, mis ri-

kastavad akadeemilist aega, pakkudes lisa nii meelelahutusliku kui hariva poole pealt. Panustades tudengiellu ja lüües kaasa erinevate organisatsiooni-de töös on võimalus parandada oma isikuomadusi, ehk oskusi, mida läheb vaja reaalelus ja mida akadeemiline haridus kahjuks pakkuda ei suuda. Kui ikka ei osata oma mõtteid esitada, argumenteerida, siis teadmistest on kasu suhteliselt null.“ Ta meenutab üli-kooliaja algust, mil lühikesed esitlused kaastudengite ees hääle värisema pani ning näost vähiks võttis. Täna aga pole probleemiks suure auditooriumi ees, mis täidetud tudengitest, õppejõudu-dest ja kooli juhtkonnast, ette kanda üks lööv kõne.

Marti: „Tudengielu tähendab minu jaoks väga palju. Ühest küljest on see ülilahe seltskond, kust tudeng leiab endale väga väärtuslikud kontaktid, parimad äripartnerid ja ustavaimad sõbrad. Teiselt poolt on see akadee-milise elu rikastamine, sest tudengitel on alati väga palju värvikaid ideid.“ Siinkohal ei räägi ta pelgalt mõtetest, kust odavaim õlu saada ja kus kõige rajum pidu korraldada, vaid ideedest, mis tudengielus tõesti suurt väärtust omavad; säravaimatest tudengialga-tustest toob ta esile Võti Tulevikku, Tipikas.tv ja Suure rebaste ristimise. „Suurimat kasu ei saa aga mitte need, kes seda tarbivad, vaid tudengid, kes seda korraldavad. Tihti just ülikoolielu edendades saadakse esmased kogemu-sed projektide kirjutamises, plaanide koostamises ja meeskonnajuhtimises.“

Miks otsustasite pigem panustada Üliõpilasesindusse, mitte liikuda mõ-nele erialasele tööle erasektoris?

PERSOON


Varasemalt inseneritööd teinud Stanis-lav räägib, et ÜE-s töötamine loob nii palju lisandväärtust ja pakub kiiremaid arenguvõimalusi, kui seda võimaldab traditsiooniline tööturg. Seni, kuni ollakse priid laenudest, liisingutest ja pole seotud perega, tuleks võimalikult palju ringi liikuda, erinevates valdkon-dades end harida ja isikuomadusi eden-dada. Selle kogemuse, mis Stanislav on saanud pooleteise aasta jooksul ÜE-s töötades, võrdsustab ta viie aastaga erasektoris.

Marti oli varasemalt sponsorlusega tegelenud juba mitu aastat, mistõttu partnerlussuhete spetsialisti ametikoht oli tööks, mida ta tõsiselt nautis. Et ÜE-sse astudes kultiveeris ta ka tööd Robotexìs, siis õnnestus koostööpart-nerite kattumisel tihti kaks kärbest ühe hoobiga tabada. Lisaks pakkus partnerlussuhete ametikoht piisavalt motiveerivat tulemustasu, mis sõltus otseselt müügitulemustest. Ning mui-dugi on ÜE-s tegutsedes toeks ülilahe seltskond ja väga paindlik töögraafik. „Tudengiorganisatsioonide plussiks on, et sealt saab tohutu kogemuse ja seda palju väiksema vastutuse eest. Pole vahet, kust oled saanud esialgsed teadmised projektijuhtimisest või raa-matupidamisest. Küll aga täidab osale-mine tudengiorganisatsioonides lisaks enesearendamisele ka teiste tudengite heaolu eest seismise eesmärke.“

Vabariigi Kodanikud saates rõhutati, et ajakirjandus ei tohiks nii palju rääkida tühjast-tähjast, vaid lugejat harima, teda veenma ja väärtuslikku

informatsiooni pakkuma. Kohu-setundliku ajakirjanikuna peangi Stanislavi käest küsima, millised konkreetsed ideed on ÜE-l tudengi-elu paremaks muutmiseks ja kuidas kavatsetakse tudengeid kaasata?

ÜE peamine prioriteet on anda kva-liteetset ja rahvusvaheliselt konku-rentsivõimelist haridust läbi tudengite kaasamise õppetööd puudutavatesse küsimustesse. Heaks näiteks siinko-hal on Hariduse kvaliteedi töögrupid. Samuti on plaanis arendada ÕIS-i tagasiside süsteemi, mis tuleks muu-ta lihtsamaks ja paindlikumaks, et suurendada tudengite kaasalöömist ja resultaadid nähtavamaks teha. Sot-siaalse poole pealt on murepunktiks tulemus- ja erialastipid, kus töötatakse selle nimel, et need rakenduksid ka selle aasta sisseastujatele järgmisest aastast. Ühtlasi jälgitakse kõrgharidus-reformi mõju, mille esimesi tulemusi saab näha juba kevadel. Tudengielu koha pealt toetatakse organisatsioone rahaliselt ja teadmistega, et rikastada elu kampuses.

...ja Marti käest, kuidas võiksid tu-dengiorganisatsioonid veelgi oma sotsiaalset osatähtsust suurendada; mitte ainult tudengite silmis, vaid ka tööandjate jaoks?

„Leian, et tudengiorganisatsioonid peaksid kindlasti hea seisma selle eest, et tudengite CV’des seisaks konk-reetses organisatsioonis tegutsemine kirjas. Seeläbi näevad tööandjad antud organisatsioone ning väärtustavad

neid, kui viivad kokku neile saabunud uue töötaja ja tema varasemad koge-mused. Minul on siiani CV’s kirjas nii Mehaanikateaduskonna Üliõpilas-nõukogus ja Tudengimajas oldud aeg, kui Robotexìs ja ÜE partnerlussuhete spetsialistina töötatud aeg.“

Stanislav, oma rebaste ristimise kõnes ütlesid, et elame ajas, kus tähtsam on seebiooperi tegelase surm kui kohalikus poliitikas vigased re-formid; kus tähtsam on Cosmo kui Riigiteataja järgmise väljaande luge-mine. Kas Sul on ka mingitel aegadel olnud tunnet, et üliõpilaste jaoks on tähtsamad varajaste hommikutun-dideni pummeldamine ja ärkamine võõras ühikatoas ilusa võõra inimese kõrval kui ülikooli esmane eesmärk – eneseharimine?

„Noorus on hukas.“ Intervjuu lõpuks siiski leiame, et lootus paremast pole kuhugi kadunud ning ülikoolides arendatakse ikka kõrgetasemelist vaimukultuuri, milles mängivad suurt rolli erinevad tudengiorganisatsioonid ja aktiivsed inimesed, kes seda kõike töös hoiavad ja edasi kannavad.

Mis siis on tudengielu? Tudengielu on kõige suurema arengupotentsiaaliga aeg inimese elus. Lisaks on see ilus.

*Artikli kirjutamise hetkel oli Krossi-Savisaare vastasseis üks enim kajas-tatud teemasid meedias. Studioosuse ilmumise ajaks autor selles osas prog-noose ei oma.

MEIE ÜLIKOOL


KUIDAS REBASTEST TIPIKAD SAIDpealt Sotsiaalteaduskonnaga igasuguse koostöö lõpetada. See aga rebaseid ei heidutanud ning „marjakorjamine“ ja „aknapesemine“ jätkus täie hooga ka muusika puudumisel, sest mis ikka suudaks Zumba tantsimisega kaasne-vat head tuju rikkuda?

Enne pidu tuleb kõht täis süüa!

Muidugi ei jäänud esimene joomis-mäng õhtu viimaseks ning õige pea pidid rebased taas oma maksad proo-vile panema - seekord juba veidi kar-mimalt. Nimelt tuli kuuel meeskonnal juua kõigi liikmete peale võimalikult kiiresti ära viin, mahl, siider, õlu ja Red Bull ning seda mitte rahulikult laua taga maailmaasju arutades, vaid alkoholi juurde joostes ning hiljem veel seitsmekordselt ümber puutoika keerutades, mis muutis kiire meeskon-na juurde naasmise veidi problemaa-tiliseks. Kuna taaskasutus on popp ja noortepärane, leiti peagi uus ülesanne esimeses mängus tühjenenud siid-ri- ja õllepurkidele, mida reasseisvad rebased, taaskord kiiruse peale, oma jalgade vahel esimesest viimase inime-seni pidid toimetama – kui purk maha kukkus, algas kogu trall otsast peale. Järgmisena võeti mängu juba lusikas, mis nööri otsa seotuna samuti esime-sest viimaseni jõudma pidi – seekord juba nahalähedasemal viisil: noor-meestel läbi püksisäärte, neidudel läbi pluusi. Pärast selle rebaseid äärmiselt

hane, kandsid rebasekutsikad viisakalt lipse, sest ülikoolis rebaste ristimisel teatavasti kellegi riideid ei rikuta ega nägusid määrita – mine või otse peole edasi!

Sotsiaalteaduskonna üliõpilasnõuko-gu liikmed otsustasid rebastele anda 8 eneseteostuse võimalust. Esmalt jaguneti paaridesse ning esimene joomismäng võis alata: ühele rebasele teibiti käe külge siidri- või õllepurk ning tema paarilise ülesandeks oli üliõpilaste põhiline karastusjook või-malikult kiiresti käsi kasutamata ära juua. Pärast julgestavat jooki pandi proovile aga hoopis tantsuoskused ning rebased said näidata, kuidas nad tulevikus öö läbi kestva pidutsemi-se järel enne hommikust mikro-ja makroökonoomika loengut big fat pony`t mängivad. Kuna ristimine oli sisse saanud sportliku hoo, hakati peagi tegelema soojendusharjutustega järgmiseks tantsunumbriks – selleks tuli proovile panna oma tasakaal ja meeskonnatööoskus pisikeses ringis üksteisest kinni hoides vaheldumisi kükitades ja kõndides. Kuna rebased said ülesannetega suurepäraselt hak-kama, otsustati anda neile väike eelis üldristimisel tantsitava Zumba osas – järgmine ülesanne kujutas endast hili-semaks üldtantsuks harjutamist. Kuna tehnikaülikool ei tähenda automaatselt tehniliste viperuste puudumist, ot-sustas muusikamängija poole tantsu

Väidetavalt polevat rebasestaatus kellegi staatus. Kes muu julgeks sää-rase seisukohaga välja tulla, kui mitte inimesed, kes seda omast kogemusest kinnitada teavad? Just seetõttu on vanema kursuse tudengitel septembri algul võimalus ulatada esmakursuslas-tele oma abikäsi ning vormida nad re-bastest tipikateks. Nagu TTÜ-s tradit-siooniks saanud, toimusid selle aasta 5. septembril esmalt teaduskondlikud ristimised ning seejärel said viimaseid minuteid rebasestaatuses viibivad tu-dengid juba TTÜ staadionil tipikateks kuulutatud. Et too õhtu igaveseks mäl-lu sööbida võiks, järgnes ristimisele legendaarseks saanud Topelt Rebaste Pidu klubides Parlament ja Panoraam.

Mis toimus Sotsiaalteaduskonnas?

Sotsiaalteaduskonna avaliku halduse teise kursuse tudengina oli mul või-malus jälgida kõrvalt oma teaduskonna rebaste ristimist, mis toimus tradit-siooniliselt staadioni läheduses asuval korvpalliplatsil. Kohale oli julgenud tulla umbes 50 vaprat esmakursuslast, kellest valdava enamuse moodustasid avaliku halduse õppijad. Nagu korra-likele tulevastele riigiametnikele ko-

Crisely Apri ReporterTTÜ Üliõ[email protected]

MEIE ÜLIKOOL


lähendava mängu (mille jooksul lõhuti muuhulgas ka riideid!) lõppemist oldi valmis viimaseks ja kõige rängemaks katsumuseks, mis kujutas endast tõe-list söömisorgiat. Iga meeskonnaliige sai endale kindla ülesande, millest lihtsaimaks osutus teatepulgaks oleva kondoomi täispuhumine. Järgnevateks kiiruse peale tehtavateks toiminguteks olid näiteks pakitäie oliivide, tervete küüslauguküünte, topsitäie barankade, 6 küpsise, Chewits-i kommide ning toruteibiga kaetud banaanide söömine; samuti sai juua siirupit ning toma-timahla. Üllatuslikult osutus kõige keerulisemaks ülesandeks suurte ja kuivade küpsiste söömine, mis vale taktika kasuks otsustades äärmiselt piinarikkaks ja aeganõudvaks protses-siks osutus. Viimase meeskonnaliikme ülesandeks oli kaerahelbeleotisega täidetud kausist käte abita õun kinni püüda ja ära süüa. Iseäranis õnnetult läks viimase meeskonna viimasel liikmel – kuna maitsvaid õunu kõigile ei jagunud, pidi too vapper rebane alla kugistama võrdlemisi suure raadiusega sibula.

Kuna rebased olid tublilt oma söömis- ja tantsimisoskusi demonstreerinud ning end igati heast küljest näidanud, said nad eneseteostusele punkti panna põlvili antud ametliku vandega, milles lubati lisaks ülikooli ja õppejõudude austamisele ka näiteks vabatahtlikult ülikoolilinnakut koristada. Korvpal-liplatsilt möödus juba mitmeid oma teaduskondi valjuhäälselt tutvustavaid rebaseid ning sotsiaalteadlastelgi jõudis kätte aeg täieõiguslike tipikate väljakuulutamisele marssida. Kuigi re-bastel oli esimene kodune töö ehk laulu loomine tegemata, ei murdu sotsiaal-teadlased nii kergelt – laul mõeldi välja kohapeal ning võeti suund staadioni poole.

Ühised sammud rebastena

Traditsiooniline kõigi teaduskondade ühine ristimine TTÜ staadionil algas kella 20 paiku, mil peaaegu kõik end vanematele tudengitele tõestanud esmakursuslased oma teaduskondi valjuhäälselt ülistades kohale olid jõudnud. Kultuuriklubi aktivistid tervitasid teaduskondi ning näis, et kõigi ühiseks eesmärgiks sai korraga

teistest teaduskondadest üle karjuda. Kohati polnud kultuuriklubiliste juttu õieti kuuldagi, sest eufoorias rebaste „kes-teeb-kõige-kõvemat-häält-on-kõi-ge-vingem“-võistlus ei tahtnud kuidagi lõppeda. Rebastest suutis täiel määral üle rääkida aga TTÜ Üliõpilaskonna juhatuse esimees Stanislav Štõkov, kes oma äärmiselt energilises ja meelde-jäävas kõnes kõikide erialade esindaja-tele tulevikuplaanideks soovitusi jagas. Õige varsti oli rebastel aeg viimast korda sabakest lehvitada, sest oma sobivust TTÜ tudengkonna hulka oli tõestatud küll ja veel. Tipikateks saa-mist tähistati koheselt energilise Zum-ba tantsimisega, mis Sotsiaalteadus-konna esmakursuslastel juba selgeks saanud oli. Ka üldristimise viimaseks osaks sai ametlik vande andmine ning ürituse lõpetas sadu õnnelikke nägusid valgustav ilutulestik.

Edasi suundus enamik rebaseid paari tunni möödudes legendaarsele TTÜ Rebaste peole, mis toimus korraga kahes klubis – Parlamendis ja Panoraa-mis, kus klubisid eraldav vaheuks tol ööl kõigile avatud oli. Keskööks olid klubid täitunud õnnest säravate esma-kursuslastega, kes pidutsemises sugugi vanematele tudengitele alla ei jäänud

- pigem vastupidi. Kuna staažikamad tipikad on oma eelnevate semestrite jooksul juba mitmeid kordi koge-nud, kui vahva on istuda peojärgsel hommikul kell 8 loengus, koosneski peoseltskond enamjaolt esmakursus-lastest. Loodan, et sotsiaalteadlased ei unustanud järgmisel hommikul big fat pony`t mängida!

Olles osalenud eelmisel aastal risti-misel rebasena ning näinud sel aastal kõrvalt järjekordsete esmakursuslaste tipikaks saamise teekonda, võin öel-da, et olen äärmiselt rahul nii oma teaduskonna kui ka kogu TTÜ tradit-sioonidega. Ülikooli rebaste ristimine pole üritus, mille eel võiks väriseda ning mille jälgi mitmeid päevi näolt ja riietelt küürida – tegemist on kogu kursust ideaalselt ühendava üritusega, mis toob naeratuse näole ning annab piisavalt energiat, et öö läbi pidutseda. Olen õnnelik, et meie ülikoolil on taas-kord juures nii palju ambitsioonikaid noori, kes teavad, et tipikastaatusest paremat pole.

Üliõpilasnõukogusid toetasid rebaste ristimisel Red Bull ja Põltsamaa

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi

MEIE ÜLIKOOL


TTÜ TUDENGIMAJA TÄHISTAB OMA TEIST SÜNNIPÄEVA

„Teist sellesarnast pole terves Eestis. Teist sellesarnast pole koguni terves Baltikumis.“ - Nii juhatas 2011. aasta septembris ilmunud Studioosuses TTÜ Tudengimaja tutvustava artikli sisse Katrin Köbas. Kaks aastat hiljem on TTÜ Tudengimaja jätkuvalt ainulaad-ne nii Eestis kui ka Baltikumis. Millise asutusega on siis õigupoolest tegu?

TTÜ Tudengimaja on mõeldud kogu TTÜ perele koosviibimiseks ja lõõgas-tumiseks. Lisaks omavad hoones kon-

Elina RoosiTurundusjuhtSA TTÜ [email protected]

toreid 11 aktiivsemat TTÜ-s tegutsevat tudengiorganisatsiooni. Majas jagub tegevusi kuhjaga ning et kõigile ikka midagi leiduks, on hoone jagatud ka-heks. Väikeses saalis on suured diiva-nid, kus on seltskonnaga istudes mõnus juttu rääkida, lauamänge mängida ning majas olevast tudengikohvikust endale soodsalt head ja paremat soetada. Loomulikult ei puudu ka piljard ning lauajalgpall. Suures saalis on võimalik ennast mugavalt kott-toolidesse sisse seada ning mõnusa muusika taustal sõpradega aega veeta. Kindlasti sobib suure saali pool ka õppe- ja grupitööks.Tudengimaja ürituste programm on sel aastal üsna tihe. Toimumas on konve-rentse, seminare, tutvumisõhtuid, tant-sukursusi, pidusid jne. Piilu kodulehel olevasse kalendrisse ja saa toimuvast

osa! Lisaks on võimalik ka ise ruume broneerida ning mõni põnev üritus korraldada.

Et tudeng ei peaks pead vaevama, kuhu neljapäeval peole minna ja kuidas lõ-puks kesklinnast taaskord mustamäele koju saada, muutub TTÜ Tudengimaja pea igal neljapäeval täisväärtuslikuks klubiks, kus kaastudengitega tantsu-samme harjutada ja meelt lahutada.

TTÜ Tudengimajal on selge visioon, milline ta olema peaks. Selle loomise eesmärgiks oli luua eelistatuim koh-tumispaik TTÜ perele, mis oleks ka meelelahutuslik, et viia mõtted korraks tööst ja koolist eemale. Seda, kas TTÜ Tudengimaja liigub oma eesmärgi suu-nas, peaks igaüks tulema ise üle vaata-


MEIE ÜLIKOOL

ma. Kindel on see, et avamisest alates on külastatavus järk-järgult kasvanud ning ürituste programm tihenenud. 7. – 10. oktoobril tähistab TTÜ Tu-dengimaja oma teist sünnipäeva. Nelja päeva jooksul on toimumas palju põne-vat. Kohvik kubiseb sünnipäevapakku-mistest, suu saab magusaks sünnipäe-vakringliga. Enda oskusi saab proovile panna lauajalgpalli- ja piljarditurniiril, kapis tolmu koguvatest riietest on võimalik vabaneda tipika kirbuturul. Lisaks toimuvad erinevad loosimised, millest on patt ilma jääda. Ei puudu ka vääriline sünnipäevapidu!

Tudengimaja sünnipäev on Sinu sünni-päev!

Ole meie tegemistega krusis: www.facebook.ee/Tudengimaja või www.ttu.ee/tudengimaja

Fotod: Marko Vilberg/TTÜ Fotoklubi


ÜLIÕPILASKONNA ESINDUSKOGU EHK TTÜ TUDENGITE RIIGIKOGU

Esinduskogu – paljudele tudengitele ehk mõistmatuks jääv termin. Oled kindlasti mõelnud, mida see pealtnä-ha väga korrektne, samas aga kauge organisatsioon endast kujutab. Kes on kunagi kuulunud näiteks õpilasnõu-kogusse, võib kindlasti tõmmata siia paralleeli. Ometi on siin üks põhimõt-teline erinevus. Me elame demokraat-likus ühiskonnas ja seega peab võimul olema rahvas. Kuna kõik TTÜ tuden-gid ei mahuks ühte koosolekuteruumi või auditooriumi ära, siis valitakse endale esindajad demokraatlikul teel ja enim poolehoidu saanud kandidaa-did saavadki sellesse demokraatlikult valitud organisatsiooni, mis esindab kõigi TTÜ tudengite huve.

Neid huve esindame me põhimõtte-liselt absoluutselt kõigis küsimustes: hariduse kvaliteet, õppekavade sisu, olmelised küsimused, ühikatega seo-tud küsimused jne jne. Iga aastaga muutub TTÜ Üliõpilasesindus profes-sionaalsemaks. Hetkel on meie esindus eeskujuks kõigile teiste Eesti ülikooli-de esindustele.

Evald NigulTTÜ Üliõpilasesinduse vilistlane Meie hääl ja meie arvamus loeb. Esin-

duskogu poolt valitud tipikad kuuluvad pea kõikidesse nõukogudesse, mis ülikoolis tegutsevad. Kõige tähtsam on kindlasti TTÜ Nõukogu, kuhu kuulub 8 tudengit, moodustades veerandi sellest nõukogust. Lisaks on igas tea-duskonna ja kolledži nõukogus tuden-gid veel eraldi esindatud. Kõik, mis nendes nõukogudes arutatakse, jõuab ka tudengiteni ja nende arvamusega arvestatakse.

Kuulumine esindusse annab tudengile võimaluse tegeleda väga paljude tee-madega. See kõik annab väga palju kogemusi, aga ka rohkelt kontakte, mis võivad tulevikus kasulikuks osu-tuda. Lisaks läbivad esinduse liikmed mitmeid koolitusi, mis on samuti väga vajalikud. Kokkuvõttes saab peale esindusse kuulumist kokku kirjutada päris korraliku ja kirju CV, mille peale nii mõnigi tulevane tööandja näkkab.Viimase aja ehk suurimad saavutused on kindlasti hariduse kvaliteedi töö-grupid. Juba kaks õppeaastat toimunud suur tagasiside kogumine on muutnud meie hariduse kõvasti kvaliteetsemaks. Lisaks on see toonud õppejõud tuden-gitele oluliselt lähemale ja arusaamine

TUDENGIVARJU NÄDAL 21. - 25. OKTOOBRILMäletad segadust, mis valdas Sind gümnaasiumi viimases klassis - mis saab pärast kooli?

Paljud noored on praegu samas seisus ja just Sinul, TTÜ tudeng, on või-malus nende elu muuta. Osale ja saa inspireerivaks eeskujuks paarile noo-rele inimesele, kes ei ole veel kindlad, mida oma eluga edasi teha. Tutvusta neile ülikoolielu ja aita teha elumuutev otsus.

Abituriendi poolt varjutatavaks saa-mine ei ole keeruline. Tuleb vaid täita

teineteisest on märgatavalt paranenud. Paljudele probleemiks olev kõrghari-dusreform ei ole samuti meieta kokku kirjutatud. Tipikad olid need, kes läksid kui üks mees riigikogu ette pi-keteerima ja oma arvamust avaldama. Lisaks käisid ka esinduse liikmed mitmeid kordi haridusministri jutul ja arutlesid reformi üle. Tipikad on selle reformi juures olnud ehk kõige paremi-ni esindatud.

Esinduskogu valitakse igal kevadel ja kõigil tudengitel on võimalus sinna kandideerida. Esinduskogu vilistlase-na soovitan seda soojalt. Hetkel aga on võimalik esinduse tööst vabatahtliku-na osa võtta või kandideerida mõnda esinduse allüksusesse. Näiteks otsi-takse hetkel esinduse revisjonikomis-joni uusi liikmeid. Et kõik see tegevus oleks võimalikult läbinähtav ja kõigile kättesaadav, toimuvad tulevased koos-olekud Tudengimaja saalis, kus kõik huvitatud tipikad saavad arutelust osa võtta ja ennast esindusega siduda. Kut-sun üles kõiki tudengeid meie tööst osa võtma.

Olgem esinduslikud!

avaldus ja oodata, kuni Sinuga ühen-dust võetakse.

Muuda kellegi päev oluliseks ja lisa ka oma elule vürtsi ja vaheldust.Täna tehtud otsus muudab nii Sinu kui nende noorte elu!

Rohkem infot ja registreerumine: www.ttu.ee/tudengivariKüsimuste korral küsi julgelt lisainfot: [email protected]

MEIE ÜLIKOOL

MEIE ÜLIKOOL


TUDENG - HAKKA AKTIIVSEKS!

On sul vahel mööda ülikooli koridore kõndides tunne, et midagi on puudu - üks üritus, võistlus või seminar? Kui jah, siis on see artikkel just Sulle! Saa teada, kuidas aitab TTÜ Üliõpilasesin-dus erinevate konkursside kaudu kaasa tudengielu rikastamisele ja milline võiks selles olla Sinu roll.

Igal aastal jagab Üliõpilasesindus välja rahalisi toetusi TTÜ tudengite ja organisatsioonide projektide tarbeks. Nende eesmärkideks on tudengielu edendamine, tudengite arendamine, aktiivsuse ja omaalgatuse suurenda-mine ning tudengiorganisatsioonide stabiilse ja jätkusuutliku arengu taga-mine.

Millistest konkurssidest jutt käib?Õppeaasta jooksul kuulutatakse välja kolm konkurssi: Väikeste projektide konkurss, Suurte projektide konkurss ja Aastatoetuste konkurss.

VÄIKESTE PROJEKTIDE KON-KURSSTTÜ Üliõpilasesinduse väikeste pro-jektide konkursi eesmärgiks on toetada tudengite omaalgatust ning edendada ja suunata TTÜ tudengielu. Väikepro-jektiks loetakse projekti, mille eelarve jääb alla TTÜ üliõpilaskonna juhatuse

Stanislav ŠtõkovJuhatuse esimeesTTÜ Üliõ[email protected]

poolt iga-aastaselt kinnitatud piiri ehk mida projekti kogumaksumus ei tohi ületada.

Väikeste projektide konkursi toetusele on võimalik kandideerida aastaring-selt. Rõhku on pandud just lihtsusele ja paindlikkusele. Õppeaastaks on moo-dustatud alaline konkursi komisjon, kes hindab taotlusi 2 korda semestris ehk 4 korda aastas: septembris (v.a sel aastal), novembris, veebruaris ja aprillis. Konkursil võivad osaleda kõik TTÜ üliõpilased ja üliõpilasorganisat-sioonid, kelle tegevused on apoliitili-sed.

SUURTE PROJEKTIDE KONKURSSSelle konkursi eesmärgiks on edendada TTÜ tudengielu ja tekitada ning hoida elus traditsioone. Suureks projektiks loetakse projekti, mille eelarve ületab TTÜ üliõpilaskonna juhatuse poolt iga-aastaselt kinnitatud piiri. Konkurss kuulutatakse välja ajavahemikus 20.

märts kuni 1. aprill kõigis TTÜ ÜE põhilistes kommunikatsioonikanalites (sel aastal erandkorras ka 1. oktoobril) ning osaleda võivad kõik TTÜ üliõpi-lased ja üliõpilasorganisatsioonid, kel-le tegevused on apoliitilised. Taotluses mainitud tegevus peab olema seotud TTÜ-ga ja taotlusi on võimalik esitada 4 nädalat alates konkursi väljakuuluta-misest.

AASTATOETUSTE KONKURSSViimase konkursi eesmärgiks on TTÜ üliõpilasorganisatsioonide tegevuse toetamine nende jätkusuutliku arengu tagamiseks.

Konkurss kuulutatakse välja 24. septembril kõigis TTÜ ÜE põhilistes kommunikatsioonikanalites ning osaleda võivad TTÜ-s tegutsevad apo-liitilised üliõpilasorganisatsioonid, kes saavad taotleda toetust halduskulude, põhivara ja liikmete arendamisele mõeldud kulude katteks.

Tudengielu rahastamine

Projektikonkurss Aastatoetuste susteem..

Vaiksemad projektid.. Suuremad

projektid

- Halduskulud- Pohivara- Liikmete arendamine

~

Kuidas taotleda?1) Külasta meie kodulehte: http://www.ttu.ee/organisatsioonid/uliopilasesindus/tegevused/toetame/2) Tutvu TTÜ ÜE tudengielu toetavate rahaliste vahendite jagamise eeskirjaga 3) Vali välja sobiv konkurss4) Täida ära taotlus5) Hoia silmad ja kõrvad lahti ning saada see ära

Kõigil on võrdne võimalus. Vaja on vaid julget pealehakkamist!Lisainfo: Selene Gnadenteich, email: [email protected]


TAHETUD TUDENGI OTSINGUIL

Kõige sagedasemat frustreerunud tu-dengite väidet „Ma ei kasuta elu sees seda teadmist, mida ma siin õpin“, ähvardab ümberlükkamine, kui nad kahvatuvad suurejoonelise BESTi In-senerivõistluse EBEC 2013 ürituse ees. Just see on koht, kus konkureerivad tema loomulik intelligents ja akadee-milised teadmised. Võimalik, et ka nüüd tuleb tõdeda, et üks ei ole kuigi tugev ilma teiseta, sest käsil on õpiku-ülesannete asemel elulised ülesanded.

EBEC Tallinn 2013 on Tallinna Teh-

Erkki Muuga BEST-Estonia liige [email protected]

TUDENG TEGUTSEB

nikaülikoolis toimuv insenerivõistlus, kuhu tulevad kohale Eesti suuremad ettevõtted, et luua otsene kontakt tu-dengitega. Ettevõtteid on valdkonniti seinast seina ja nad kõik vajavad la-hendust probleemidele, mis neil hetkel ettevõttes aktuaalsed. Näiteks eelmisel aastal oli ülesanne näidata, kumb on keskkonnasäästlik-kuse seisukohalt kokkuvõttes parem - kas jäätmepõletus elektri tootmiseks või jäätmete taaskasutus.

Õnneks ei pea tudeng püstitatud prob-leemiga üksi silmitsi seisma. Võistlus toimub neljaliikmelistes tiimides ning lahendamiseks on aega terve ööpäev. Neli pead on ikka neli pead ja kui ühel

tiimiliikmel peaks kohvi mõju süstee-mist kaduma, on sõber kõrval, kes teda vajadusel kohe turgutab.

EBEC 2013 üritust korraldab tuden-giorganisatsioon BEST-Estonia. Kogu üritus toimub kahes voorus elimi-neerimise põhimõttel. Esimese vooru teemad jagunevad valdkondadeks igale maitsele: • Ehitus• Majandus • Keskkond• Mehaanika• Energeetika• Infotehnoloogia Esimese vooru võitjatel on privileeg valida, kas nad tahavad teises voorus jällegi teoreetilist ülesannet lahendada või proovida seekord juba praktilise-mat, kus saab nii ajusid ragistada kui ka käed mustaks teha. Näiteks eelmisel aastal pidid finalistid ette antud juppi-dest ja materjalidest ehitama kraana, mis oleks võimalikult kiire ja efektiiv-ne.

Tundub, et tööintervjuude CV-põhine stiil on inseneride värbamiseks igane-nud. Pannes tudengi silmitsi reaalse probleemiga, võib saada hoopis pa-rema ettekujutuse tema teadmistest, meeskonnatöö oskustest ja nutikusest. Enamiku ettevõtete esindajatele on just see põhjus, mis nad siia toob. Ühtlasi on see tudengile heaks võimaluseks


TUDENG TEGUTSEB

potentsiaalsele tööandjale silma jääda.Eelmisel aastal olid kohal sellised gigandid nagu Eesti Energia, Skype, Skanska ja PKC. Saladuskatte all võib öelda, et sel aastal on kohal vähemalt sama tuntud ettevõtted.

Ehk on aeg teha korraks paus füüsika-ülesannete ahellahendamisele ja seista silmitsi pärismaailma probleemidega. Probleemidega, mis on tulnud Eesti ettevõtetelt ja vajavad noorte tuden-gite innovaatilist lähenemist. EBECil osalemine on ideaalne võimalus näha, et õpitud teadmised ja kogemused on vahendid probleemide lahendamiseks.

Uurisime ka eelmise aasta võitjate muljeid:

KERT KIVASTE – endine IT-teaduskonna tudeng, kes võitis II vooru ning pääses regionaalsesse vooru.

1. Miks otsustasid EBECist osa võtta?Tahtsin lihtsalt teha midagi ägedat ja teistmoodi. Igasugune aktiivsus avardab silmaringi ja see on vaid positiivne. Loomulikult paelus mind ka enese proovilepanek ning potentsiaalne kontakt huvitavate ette-

võtetega, nagu näiteks Skype.2. Mida see võistlus Sulle andis?Võit andis kahtlemata enesekindlust, et suudame firmadele midagi pakkuda. Samuti lähendas see mind sõpradega. Ka võiduks saadud telekas on kodus siiani kenasti oma rolli täitmas. :)3. Millised on sinu emotsioonid regionaalsest voorust?Väga positiivsed. Balti regioon tundub küll väike ala, aga igal riigil, linnal ja ülikoolil on oma eripärad ja need tulevad sellisel üritusel hästi välja. Teiste lähenemisi nähes õpid ja avastad ka ise uusi võimalusi ja kitsendusi. Napilt võidust ilma jäämine isegi väga ei morjendanud, sest sellele järgnenud eneseanalüüsi tegemine aitas paremini puudujääkidest aru saada ning nüüd tean, kuidas järgmisel korral sarnaste lahenduste presenteerimisel paremini hakkama saada.4. Miks soovitad teistel osa võtta?Mis on inseneri töö? Leida lahendusi probleemidele! BESTi insenerivõislusel antakse ette reaalne probleem reaalsest fir-mast - midagi hoopis erinevat koolitükkidest, seega hea sissejuhatus tööellu. Rääkimata kasulikest kontaktidest Sinu erialal tegutsevate firmadega. ;)

BIRGIT KARUS – majandusteaduskonna 1. aasta tudeng, kes võitis oma meeskonnaga I vooru.

1. Miks otsustasid BESTi insenerivõistlusest EBEC osa võtta?Olin alles esmakursuslane ja tahtsin ennast reaalse ettevõtte majandusliku probleemi lahendamisega proovile panna. Soovisin leida kinnitust, et valitud ärinduse eriala on minu jaoks sobilik.

2. Mida see võistlus Sulle andis?Kõige tähtsam on see, et sain veenduda, et minu eriala on minu kirg! Sain julguse oma arvamust avalikult välja öelda, sest ka mul võib olla häid ideid, mis teistele kasu võivad tuua. Muidugi esimese vooru võit, kogu huvitav lahenduskäik ja lõbusad seigad tiimiga – see on super mälestus kogu eluks!3. Kuidas see üritus Sinu elu rikastas?Sain praktilist kogemust ja tean nüüd paremini, kuidas õpitut rakendada. Muidugi on see ka mu rebasepõlve üks eredamaid mälestusi!4. Miks soovitad teistel osa võtta?Kes osa ei võta, jääb ilma! See on super kogemus ja muidugi on ka auhinnad magusad.

esmaspäev

teisipäev

kolmapäev

neljapäev

reede

laupäev

pühapäev

2

Kell 16.30 Karjääriseminar:

CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi

12

34

56

Kell 18.00 FS Team Tallinna

infopäev Tallinna Tehnikakõrgkoolis

Kell 18.30 Lindy Hop

tantsukursus

Kell 19.00 õhtune rattasõit

9.00-16.00 Doonoripäev

Tudengimajas


CV ja kaaskirjade koostamine

(vene keeles)


Legal basis for working in

Estonia (non EU students)

Kell 20.00 korp! Leola külalisõhtu

Kell 18.00 Üliõpilas-

konna sünnipäev. Vastuvõtt Tudengim

ajas.

Kell 22.00 TTÜ Tudengkonna

92. Sünnipäeva – Term

inaator live, maa-aluses

parklas

Tudengimaja sünnipäeva

piljarditurniir7

8Kell 16.00 Karjäärisem

inar: Kuidas tööintervjuul edukas olla?

Kell 19.00 ITÜN

i infotund

Tudengimaja sünnipäeva

lauajalgpalliturniir

Tipika kirbukas

9FS Team

Tallinna liikm

ekandidaatide registreerim

ise tähtaeg

Kell 16.00 Karjääriseminar :

Job search process


tantsukursus



inar: Raha kogum

ine ja paigutam

ine

Tudengimaja sünnipäeva-

pidu

11Jalkaõhtu Eesti-Türgi Tudengim

ajas12

1 3

1 41 5


Living in Estonia: How

to Adapt?

Kell 18.00 esinduskogu üldkoosolek Tudengim

ajas

Jalkaõhtu Rumeenia-Eesti

Tudengimajas

1 6Kell 16.00 Karjäärisem

inar: Karjääri planeerim

ine (vene keeles)


tantsukursus



inar: Kuidas osutuda valituks?

1 81 9

Kell 17.00 Salme Valgem

äe 100. sünniaastapäevale pühendatud tantsupidu Paides E-Piim

Spordihallis20

Kell 10.00-15.00 H

eategevuslik turg Tudengim

ajas

2122

Kell 12.00 Spagetisildade presentatsioon


CV ja kaaskirjad tööandja pilgu läbi

Kell 16.45 Spagetisildade lõhkum

ine


inar: Võtan ette ettevõtluse?


tantsukursus


inar: CV ja kaaskirjade koostam

ine (vene keeles)

Pidu tudengimajas – Interna-

tional Night I

2 52 6

27

2 82 9


How

to write a good CV and

motivation letter?

30

Kell 14.00 sümpoosium

„Eesti tööturu atraktiivsus välism

aa tudengitele“


Ajajuhtim

ine – enese juhtim

ine ajas


tantsukursus

31


Stressijuhtimise töötuba

Hallow

eeni pidu TTÜ

Tudengimajas

TalveAkadeem

ia teaduslike lühiartiklite konkursi tähtaeg

Okto

ober 20

13Ka

rjäärise

mina

ride info

ww

w.ttu.e

e/c

are

er

7.-10. o

ktoober TTÜ Tud

eng

imaja

sünnipäeva

nädal

28. o

ktoober - 4. nove

mber INSENERINÄD

AL


TUDENG TEGUTSEB

FS Team [email protected]

Mis on FS Team Tallinn? Lühidalt öel-des: unustamatu kogemus, asendamatu haridus ja igavene seltskond. Kui nüüd natukene lähemalt lahti kirjutada, on FS Team Tallinn Eesti tudengivor-meli meeskond, mis loodud koostöös TTÜ (Tallinna Tehnikaülikool) ja TTK (Tallinna Tehnikakõrgkool) inimeste poolt. Igal hooajal projek-teeritakse ning ehitatakse valmis uus vormel ning minnakse teiste riikide meeskondadega võistlema ning end proovile panema. FS Team Tallinn on seni olnud vägagi edukas, näiteks 2012. aastal võeti Ungaris üldvõit ning Silverstone is saadi auväärne 6. koht. Samuti on tehtud mehetegusid Põhja-Ameerika etappidel. Näiteks saadi Michiganis 150 auto konkurentsis 2. koht, mis on väga kõva tulemus.

2013. aastal jõudis tiim täiesti uue verstapostini - valmis esimene elekt-rivormel. Tublide tiimiliikmete töö

tulemusel valmis masin, mis tõestas, et eestlased ei oska mitte ainult elektriau-todega sõita ja neid osta, vaid vajadusel oleme valmis ka ise elektriautosid tegema. Kuna elektriauto näol on tege-mist üsnagi keeruka seadmega, siis jäi sellel aastal auto valmimine hiliseks, mistõttu teiste tiimidega eriti mõõtu võtta ei saanud. Kuid see-eest tuleb järgmisel hooajal teha puhas vuuk.

Nii nagu igas organisatsioonis, vahe-tuvad inimesed ka tudengivormeli tii-mis. Vanad lõpetavad kooli ja lähevad eluga edasi ning peale tulevad uued ja innukad noored, kes saavad võimaluse kaasa lüüa ainulaadse auto ehitamisel ning omandada haridust viisil, mida ei paku ükski teine õppeasutus Eestis.

Kui eelnev jutt sind sütitas või sinus uudishimu äratas, siis oled just sina see inimene, keda otsitakse. Nimelt otsib tudengivormel taas enda ridadesse uusi ja tublisid noori, kes tahaksid kaasa lüüa Eesti edukaima mootorispordi tiimi tegemistes. Kui mutrivõti istub

sulle pihku õigetpidi, kui su pea lõikab nagu koorelahutaja ning kui su pruut on sind äsja maha jätnud (mis tähen-dab, et sul pole elamispinda ja sul on ropult vaba aega), siis tule koputa meie tiimi uksele TTÜ-s ning juba varsti võib saada sinust meie pundi liige.

Kui sul on tunne, et teadmisi või ko-gemusi pole piisavalt, ära põe. Tiimi abivalmid liikmed on valmis sind täiendama seal, kus sul endal puudu jääb ning targaks jõuad sa areneda aastatega. Tudengivormel on võimalus, mida lihtsalt ei saa kasutamata jätta. Läbi reaalse toote projekteerimise, meeskonnatöö, auto ehitamise, võist-lemise ning ajaplaneerimise kogemuse saad sa teadmised, mida ei suuda asen-dada ükski teine õppeaine ning mis on tööturule sisenemiseks HINDAMA-TU. Ära isegi loe seda artiklit lõpuni, vaid jookse kohe, artikkel käes, meie tiimi ukse poole, sest konkurents on suur ning kes ees, see mees.

FS TEAM TALLINN OTSIB UUSI LIIKMEID

TIIMI ON OODATUD: Mehhatroonikud ja programmeerijad – elektritööd ja programmeerimist on elektriauto juures ropult Majandajad – kulud vajavad kokkulöömist ja auto turundamist Enegreetikud – elektriauto vajab elektriala asjatundjaid Tootearendajad – liikuv auto peab liikuma otse


TUDENG TEGUTSEB

Robert HeinKuljuse tantsija

„Vaadake ülespoole – ta on koos meie-ga,“ sõnas Ülo Luht augusti keskel Hiiumaal toimunud kontserdil, kus meenutati TTÜ Tantsuansambli Kuljus esimest juhti ja õpetajat, Salme Valge-mäed, kelle sünnist möödus tänavu terve sajand.

„Rända, me tants, löö avali värav, vii endaga kaasa me rõõmud“ – moto, mis ilutseb iga Kuljuses tantsiva noore inimese särgiserval. Ei, see pole mitte ainult trükipress särgil, mis trenni ajal püksivärvli vahele kaob. See on moto, mis saadab Kuljuses tantsivat inimest nii treeningsaalis kui rahvale esinedes. Kuljusel on käimas 65. juubelihooaeg, mis kulmineerub järgmise aasta mai-kuu lõpus toimuva suure kontserdiga Nokia Kontserdimajas. Kuid veelgi olulisem on ühe väärika daami sün-niaastapäev. Nimelt oleks Kuljusele alustala panijal, Salme Valgemäel, tänavu 11. augustil täitunud ilus üm-margune vanus - 100. Tänased Kuljuse tantsijad ja treenerid teavad, et Salme Valgemäeta ei oleks Tallinna Tehnika-ülikooli Tantsuansambel Kuljus see, kes ta täna on ja kus ta täna on.

Kuid kes oli Salme Valgemäe, kes oleks käesoleva aasta suve lõpul tähistanud oma sajandat sünnipäeva? Salme on Kuljuse looja, esimene tantsuõpetaja ja nimitantsu „Kuljus“ looja. Ei saa just paljud rahvatantsurühmad hoobelda sellega, et neil on oma tants. Kuljus saab ja on selle üle uhke.Salme Valgemäe rolli Eesti rahvatant-su ajaloos ei saa pidada vähetähtsaks.

KULJUSE LOOJA SALME VALGEMÄE SÜNNIST MÖÖDUS 100 AASTAT

Salme rolli Kuljuse algusaastail kir-jeldas 1998. aastal, mil Salme tähistas oma 85. sünnipäeva, toonane Kuljuse kunstiline juht Ülo Luht: „25 oma parimat aastat jättis Salme TTÜ-le, juhtides ülikoolile palju kuulsust too-nud "Kuljust". Juhtis seda Kopli-maja koridoris, majavalitsuse saalis ja keld-ris, igas muus võimalikus ja võimatus kohas... Ometi ületasid tulemused tin-gimusi nii kõrge kaarega, et keegi teine ei tulnud selle peale, et ansambli harju-tusvõimaluste parandamine võiks olla tema rida!“. Täna on Ülo Luht Kuljuse vilistlasrühma juht ning oma kogemusi jagab ta ka noorte treeningtundides.

Salme Valgemäe juhtis Kuljuse väge-sid koos oma abikaasa Ott Valgemäe toega aastatel 1949 - 1974. Ta sündis Hiiumaal ning peagi oli kohalikele selge, et see tüdruk oli sündinud tant-sukingad jalas. Juba kolmeaastasena olid tal vanema õe kõrvalt esimesed tantsusammud selgeks õpitud. Vaevalt, et kolmeaastane pisike tüdrukutirts os-kas aga juba siis aimata, et sellest saab tema elutöö.

Salme Valgemäe suure juubeliaasta tähistamist alustati 11. augustil Hiiu-maal, Tahkuna tuletorni juures, kus suurt tantsupedagoogi meenutasid nii Kuljuse vilistlasrühm kui mitmed teisedki rahvatantsurühmad, kes and-sid koos ühe meeleoluka kontserdi. Tema sünniaastapäeva tähistamine kulmineerub aga 19. oktoobril Ees-timaa südames, Paides, kus Kuljuse eestvedamisel korraldatakse sealses spordihoones suur Valgemäede tantsu-pidu. lisaks Lisaks Kuljusele astuvad seal üles kõik rahvatantsuansamblid

Eestimaa erinevatest paikadest. Esi-tusele tulevad mitmed Salme ja Ott Valgemäe loodud tantsud.

Lisaks tantsupeole esitletakse Paides ka trükivärsket raamatut, mis sisaldab Salme ja Ott Valgemäe tantsude kirjel-dusi, jooniseid ja intervjuusid, millele annavad lisaväärtuse CD ja DVD, mis sisaldavad tantsude muusikat ja video ülesvõtteid kirjeldatud tantsude vali-kust.

Salme Valgemäe 100. sünniaastapäe-vale pühendatud tantsupidu toimub 19. oktoobril Paides E-Piim Spordihallis, kuhu on oodata ligi 600 tantsijat Ees-timaa erinevaist paigust. Tantsupeo alguseks on 17:00 ning piletihinnaks on 5 eurot. Sooduspilet, mis maksab 3 eurot, kehtib õpilastele ja pensionäri-dele. Pileteid saab osta kohapealt.

tuleks esmalt vaadata, mida ülikoolide edetabel hindab. Hindamiskriteeriu-mid on üldjuhul järgnevad:• akadeemiliste juhtfiguuride ja kõrg-koolijuhtide küsitlus;• õppejõudude ja üliõpilaste suhtarv;• teaduspublikatsioonide arv ja mõju-kus;• välisõppejõudude ja –tudengite osa-kaal.

Esimese ja viimase punkti puhul on enim paranemislootust, kui vaadat esimest lõiku minu artiklist. Need asjad on omavahel tihedalt seotud. Suurenenud välistudengite arv muudab ülikooli nähtavamaks ja see muudab tõenäolisemaks selle, et akadeemili-sed juhtfiguurid avaldavad arvamust ülikooli kohta, ehk isegi positiivset ar-vamust. Just välistudengid on vähemalt minu uskumuse järgi paljuski “süüdi” TTÜ ja TÜ viimaste aastate tõusmises antud edetabelis ning nad jätkavad po-sitiivse panuse andmist ka lähiaastatel.

Mis puudutab aga õppejõudude ja tudengite suhtarvu, siis pean (kerge kurvastusega) möönama, et tegemist on iseparaneva probleemiga. (Kodu-maiste) tudengite arv väheneb lähiaas-tatel tunduvalt, kuid on väga kahtlane, et kahaneks ka õppejõudude arv. Seega on lootust ka sellest valdkonnast tule-vikus positiivsem skoor saada.

Ühesõnaga - tulevik on positiivne. Mingil hetkel tuleb muidugi ette piir, millest edasi tõusta ei saa, kuidas kas ongi ilmtingimata vaja olla kõiges esi-mene? Minu meelest piisab sellest, kui TTÜ suudab olla võrdväärne või kriip-suke parem naaberriikide ülikoolidest. See annab lootust, et TTÜ ei jookse andekatest peadest tühjaks.

Milliseks kujuneb TTÜ tegelik seis viie aasta pärast, seda teab vaid vana taevataat ise. Kui keegi veel sel ajal TTÜ-s tudeerib, siis võtke antud aja-kirja number lahti ja vaadake, kas mõni minu ennustus ka täppi läks. Minu poolt aga ilusat ülikooli sünnipäeva kõikidele tudengitele ja akadeemilisele personalile!

ARVAMUS

TTÜ AASTAL 2018


Ülikoolilinnak laieneb veelgiTTÜ on nagu miniatuurne versioon Tallinna linnast, see ei saa kunagi päris valmis. Kogu aeg ehitatakse midagi uut. Suurematest objektidest on viimaste aastate jooksul valminud uus majandusmaja, raamatukogu, Tu-dengimaja ja äsja valminud VI korpus. Tänu aktiivsele ehitustööle on kogu TTÜ campus tänaseks kompaktselt ühes kohas. Seda luksust ei ole ei Tartu Ülikoolil ega Tallinna Ülikoolil.

Arvatavasti jätkub ehitustegevus ka lähiaastatel samas vaimus. Nüüd, kui uued õppehooned kõik olemas, võib tähelepanu suunata spordirajatistele. TTÜ ametlikes plaanides on rajada praeguse spordihoone juurde ujula ja korralik staadion. Tahaks väga loota, et vajalikud finantsid leitakse ning üli-kooli suure juubeli ajal saavad tuden-gid juba päris oma basseinis mulistada või omal staadionil jalgpalli harjutada.

Kui uued rajatised Sütiste tee lähedal aga valmivad, jääb vana staadion just-kui hooleta. Räägitud on plaanidest ra-jada vana staadioni kohale täiendavad ühiselamud või kortermajad. Ise loo-dan, et need plaanid ei teostu. Pigem võiks vana staadioni asemele tulla ilus park, kus tudengid saavad jalutada, pingil istet võtta või lihtsalt päevitada. Tallinnas jääb rohelust ning rahulikke paiku järjest vähemaks, mistõttu tu-leks mõelda nende säilitamisele.

Tõusud edetabelites jätkuvadÜsna hiljuti, septembris, jõudis mee-diasse uudis, et TTÜ on maailma 450 parima ülikooli hulgas. See on kõva ning tunnustamist väärt tulemus. Tuleb silmas pidada, et ülikoole on maailmas kui murdu ning olla nii tipu lähedal on üsna märkimisväärne. Samas usun, et TTÜ-l on veel ruumi tõusmiseks ning kindlasti see tõus ka tuleb. Kui suur, see on omaette küsimus. Optimistina julgeksin uskuda, et TOP 350 või isegi TOP 300 on järgneva viie aasta jooksul täiesti saavutatav.

Et hinnata, kui palju ülikool tõusta võiks ja mida on tarvis selleks teha,

Tähelepanelikumad tudengid on ehk märganud, et sellel aastal tähistab TTÜ oma 95-ndat sünnipäeva. Tegemist on ühe õppeasutuse kohta juba igati au-väärse eaga. Kuna TTÜ on seni tublilt ajahambale vastu pidanud, võib suure kindlusega öelda, et TTÜ saab tähis-tada ka oma 100-ndat juubelit. Ilus number see 100, selline ümmargune. Järgmise kirjatüki soovingi pühendada ülikooli sünnipäeva puhul sellele, mil-line võiks olla TTÜ aastal 2018, ehk siis oma 100-ndal sünnipäeval.

Välistudengite arvu kasvIgal aastal välistudengite arv ülikoolis kasvab ning usun, et see trend jätkub ka tulevikus. Õppeaastal 2011/2012 õppis TTÜ-s 531 välistudengit ning vastu võeti 186, õppeaastal 2012/2013 olid vastavad numbrid 713 ja 296. Sarnase kasvu jätkudes ennustaksin, et õppeaastal 2018/2019 võetakse vastu umbes 500 välistudengit ning välis-õppurite arv kokku on üle 1200. See tähendab, et välistudengite osakaal moodustab üle 10% kõigist tudengitest. Matemaatikat valdavad tudengid näe-vad nüüd, et tudengite arvuks aastal 2018 ennustan ma kõige rohkem 12 000. Seda seetõttu, et eestlastest tuden-gite arv jätkab kahanemist, tingituna 90-ndate madalamast iibest võrreldes 80-ndate beebibuumiga.

Niisiis moodustavad välistudengid järjest suurema osakaalu üliõpi-lasperes. Sellel nähtusel on mitmeid positiivseid aspekte. Esiteks suureneb ülikooli tuntus mujal maailmas. Mida rohkem tudengeid ja mida rohkematest riikidest TTÜ katuse alla jõuab, seda tuntumaks muutub meie ülikool laias maailmas. Lisaks sellele suurenevad võimalused kontaktideks ja koostööks välisriikide ettevõtete ning ülikoolide-ga, mis on aluseks suurenevale kapita-livoole ja kvaliteetsemale teadustööle. Kõlab väga reklaami moodi, aga nii see paraku on. Samuti võimaldab suu-rem välistudengite arv õppida rohkem teiste rahvaste ja kultuuuride kohta.

Taavi Simson Reporter TTÜ Üliõpilasesindus [email protected]

TEADUS


TTÜ TEADUSARVUTUSTEKLASTERJaak SimmTTÜ matemaatika-loodusteaduskond, teadur

Teadusarvutamine on paljudes TTÜ teadussuundades muutunud viimaste aastatega väga oluliseks töövahendiks. Kuni viimase aastani tegid ettevõtli-kumad teadlased seda oma väikestes arvutiklastrites. Nüüd on aga TTÜs valmimas suur arvutusklaster, mis võimaldab kasutajatel saada ligipääsu suurele arvutusmahule. Kuu jooksul avame ETAISi projekti raames üle 200 serverist koosneva arvutusklast-ri. Iga arvutusserver on varustatud 24 Inteli 64-bitise tuuma ja 48 GB operatiivmäluga, mis võimaldab

lahendada üsna suure mälu- ja prot-sessori nõudlikkusega ülesandeid.

ParalleelarvutamineTänapäeval on suur küsimus, kui palju saab arvutusülesandeid mitme serveri peale jagada. Probleemid, mida saab tükkideks jagada, on väga lihtsasti skaleeritavad. Need on arvutajate lemmikud. Selliseks näiteks on DNA andmebaaside otsingud, kus päringud saab jagada mitme serveri vahel ja hiljem lihtsalt tulemused kokku panna. Samas on ka palju arvutusprobleeme, mis ei ole tükeldatavad ja nõuavad pi-devat serveritevahelist suhtlust. Sellis-te ülesannete paralleelseks lahendami-seks on kriitiline kiire võrgusuhtluse olemasolu, kusjuures eriti tähtis on

võrgu latentsus ehk mitu mik-rosekundit kulub sõnumi saatmiseks ühest arvutist teise. Selliste probleemi-de jaoks on TTÜ klastri serverid varustatud ülikiire võrguühendu-sega, Infinibandiga, mille latentsus on mõõdetav mõnedes mikrosekundites (tavalise võrgu puhul on kiirus sadu mikro-s e k u n d e i d ) . Näide sellisest ü l e s a n d e s t

on lainete simuleerimine, millega tegeleb TTÜ Meresüsteemide Ins-tituut. Lisaks on arvutusklastris ka üks spetsiaalserver, millel on 1000 GB operatiivmälu, millega saab lahendada väga suurt mälumahtu nõudvaid ülesandeid, nagu näiteks suurte maatriksitega arvutamine.

TulevikustTulevikuplaanideks on klastri kasuta-mise võimaldamine ka personaalselt seadistatud operatsioonisüsteemide-ga, kus teadlane seadistab ära oma operatsioonisüsteemi ja käivitab selle Amazoni pilve nii mitmes arvutis, kui vaja. Lisaks loodame, et arvutus-klaster võimaldab eri valdkondade teadlastel vahetada tihedamalt arvu-tustega seotud teadmisi, aitab tuden-gitel õppida paralleelset arvutamist ja

katsetada oma ideid võim-satel arvutitel.

PILTIDEL: 1. Arvutusserverid eestvaatest2. Serveriruumi valmimine aadressil Aka-deemia 15A keldris. Serveriruum võimaldab jahutada 80 kW.3. Serverite testimine, üleval on näha andme-lao (storage) serverid ja all arvutusserverid

1.

2.

3.


TUDENGI TÖÖOTSINGUD TÄNAPÄEVALSel kevadel lõpetasin „poolte kokku-leppel“ viisakalt kaheaastase töösuhte ning sukeldusin uue ja tasuvama kul-laaugu otsimisele. Ma küll eeldasin, et uus töökoht ei tule lihtsalt, kuid et see nii raske on, ei oleks ma ka ette ku-jutanud. Sellest sügisest istun ma aga juba väikese eraettevõtte kesktaseme kohal ja olen juba vaikselt töökesk-konda sulandunud. Nüüd aga kõigest järjekorras.

Nullist töövestlusteniKui ma ennast lühidalt tutvustama peaksin, siis olen kahekümne viie aastane noor naisterahvas, sotsiaaltea-duste kraadiga ja ilma lasteta. Kõige õudsem tutvustus iga potentsiaalse tööandja jaoks üldse. Kohe pärast aval-duse lauale panemist endise tööandja juures, võtsin kodus lahti CV-Online

Kristine Kuusik TTÜ üliõpilane [email protected]

keskkonna, uuendasin oma CV ja hakkasin tüüpilise kaaskirjaga kandi-deerima. Meeleheitlikult saatsin kan-dideerimisavaldusi terve kuu jooksul kokku sadu. Tagasiside oli negatiivne või ei suvatsetud üldse midagi vastata. Sel hetkel suutsin ma vaid mõelda, et kuidas see ometi võimalik on? Ma olen ju haritud ja igati sobilik kandidaat, kuid ometi ei kutsuta mind isegi vest-lusele. Milles kurat on asi, küsisin ma endalt. Oma muret kurtsin veiniõhtul ka sõbrannadele ning nemad juhtisid mu tähelepanu koolis tegutsevale kar-jäärikeskusele ja soovitasid aja kirja panna.

Alguses valdas mind kartus ja tunne, et kuidas ma sinna niimoodi oma kaug-õppes omandatava magistrikraadiga lähen, kui eeldatakse, et ma kõike niigi oskan, kuid kodus rahatuna istumine käskis mul e-maili saata ja kohtumine kokku leppida. Ukse taga oli hirm pä-ris suur, kuid laia naeratusega Ina Tepp pühkis punase pastapliiatsiga kõik

pseudomured. Tagantjärele võin öelda, et ülikoolis tegutsev karjääriseminar on lausa puhas kuld igale tudengile ja igas vanuses.

Punane kaaskiri ja „veidi“ nadi CVKarjäärikeskusest ei saa füüsiliselt tööd otsida, küll aga aidatakse seal valmistada ette seda paketti, millega kandideerida. Selge oli selleks hetkeks see, et kaugõppes õppides soovin ma leida täiskohaga tööd, kombineerides tööpäevi esmaspäevast reedeni nädala-vahetuseti toimuva kaugõppega. TTÜ karjäärikeskuses on tööl inimesed, kes on samal ajal ka mujal personalijuhid ja kes on kogu kandideerimise protses-siga eriti hästi kursis.

Kokku käisin kolmel tunniajasel koh-tumisel. Esimesel kohtumisel rebiti mu kaaskiri julmalt pooleks ja praagiti CV-st ebaoluline välja. Mina istusin lihtsalt Ina Teppi vastas ja kuulasin tummalt, kuidas pisarad mu silmamu-nadest välja tahtsid purskuda. Nagu

ARVAMUS


TUDENGI TÖÖOTSINGUD TÄNAPÄEVALma mainisin, käis see protsess julmalt ja punase pastapliiatsiga. Minu CV-d täitsid suured punased ristid, kastid ja nooled. Paberi vaba külg oli täidetud märkuste ja lisadega. Ja mina veel arva-sin, et mul on väga hea kaaskiri ja CV! Järgnesid enesetestid ja vestlused minu enda soovil. Enesetestide eesmärk on pigem luua CV-s enda iseloomuoma-duste alla tõsiseltvõetav omanäoline tutvustuspakett, mitte jääda tavapärase „aus, aktiivne, täpne“ juurde. Selgeks tehti ka CV koostamise põhitõed. Li-saks sellele, et see peab olema lühike ja konkreetne, allub see veel tervele reale mehaanilistele seaduspärasuste-le, mida tuleb kindla tööandja juurde kandideerides järgida. Selgeks sai ka kaaskirja tegelik loomus: see peab olema individuaalne pöördumine tööandja poole ja ei tohi sisalda seda, mis on CV-s juba kirjas. Pigem on see reaalne pöördumine tööandja poole stiilis: „ma küll ei oska, aga..“, kui „ma oskan kõike ja vallutan maailma ning soovin saada megasuurt töötasu“. Meie

ARVAMUS

viimane kohtumine keskendus pigem juba töövestlusele ja sellele, mida ja kui palju peaks rääkima. Minu juhendaja viskas õhku ka kurvema noodi - töö leidmiseks minevat keskeltläbi neli kuni kuus kuud. Karjääriseminaris omandatu pidin ma nüüd panema oma CV-sse ja kaaskirja. Kuna vahepeal oli jaanipäev, siis alustasin kandideerimist uue hoo ja uue CV-ga värskelt ja veel optimistlikumalt juuli keskel.

Uue hoogaUus kandideerimislaine tõi ka esimesed edusammud. Esimese nädalaga sain kokku lepitud juba kaks vestlust. Minu õnn oli muidugi piiritu: mind on vähe-malt märgatud ja asi oligi vaid valesti koostatud kandideerimispaketis, mitte minus endas. Suvel on kandideerimine muidugi veidi raskendatud, sest töö-andjad puhkavad ja personalivalimine on suhteliselt kesine. Õige tööotsimine käivitub sügisel, kui töökoormus taas tõuseb ja inimeste hõive muutub. Suvel domineerib pigem lihtsam hooajatöö.

Kandideerimisprotsess ei pruugi koosneda ainult vestlusest. Enamik riigiameteid laseb teha enne vestlusele kutsumist mingisuguse proovitöö, mil-le põhjal otsustatakse vestlusele pääse-mine. Vestluseid on seinast seina. Kui vestelda tööandja oma personalijuhiga, on tal rohkem aimu ja teadmisi, mida kandideerijalt küsida. Samuti oskavad nad paremini ja kindlamalt töösuhet puudutavatele küsimustele vastata. Ju-hul, kui tööandja ostab personaliotsin-gu teenust sisse väljastpoolt, siis võib juhtuda ja sageli ongi nii, et ei osata vastata ühelegi töösuhet puudutavale küsimusele. Samuti on töövestlus kui-dagi ebamäärane ja paljudel juhtudel ei ole näiteks küsimuse tagamaa kandi-deerijale arusaadav. Erafirmad tavali-selt proovitöid ei korralda, kuid nende suhtumine tööotsijasse on inimlikum ja adresseeritum. Erafirmade puhul pööratakse sulle tähelepanu, uuritakse vestlusel sinu enese võimekuse kohta ning tavaliselt räägitakse ka firmast, selle tulevikust ja visioonidest ning sellest, mida kandidaadilt oodatakse. Esimesed paar nädalat katsetasin ma lihtsalt sellist julma vestlustel käimist. Kandideerisin tallinlasena Haapsalus-se ja Pärnusse ning käisin vestlustel. Iga vestlus annab enesekindlust ning mida aeg edasi, seda rohkem sa tead, mis sind vestlusel ootab, st tunned ennast juba nagu „kala vees“ ja jutt muutub ladusamaks.

Ronimine redelilKarjäärikeskus ei ole koht, kuhu tu-dengil on häbi tulla. Kindlasti mitte. Soovitan igal juhul kõigil tudengitel, kel on sisenemine tööturule alles algusjärgus või soov erialasema tööpo-sitsiooni poole pöörduda, astuda meie karjäärikeskusest läbi. Tegema ei pea teste jms, kuid CV ja kaaskiri on küll sellised dokumendid, mille koostami-ne ei tulene enam pelgalt põhitõdedest ega loomulikust intelligentsist. Karjää-rikeskus ei ole koht, kus tudengite üle naerdakse. See on koht, kus käimise tulemusena võid sa sõlmida oma elu väärtuslikema töölepingu ja ronida karjääriredelil edasi takistusteta.

VALIMISLUULTõsielusari “Kes tahab saada järg-miseks Eesti (kohaliku omavalituse) ametnikuks?” on täies sõiduhoos. Kuigi reitingud on läbi põranda, pole oodata show täielikku hääbumist, sest kuidagi tuleb demokraatliku ühiskon-na illusiooni käimas hoida. Iga hääl loeb!

Ega tegelikult valimissüsteem, mille puhul saab anda poolthääli, Eestisse eriti sobigi, kuna oleme loomult kaas-maalaste suhtes kahtleva hoiakuga. Ja see eneseimetleja, kes otsustab valimistel kandideerida, on kindlasti pätt! Otsigu endale päris töö… Ehk oleks vastuhäältega süsteem palju pro-duktiivsem? Võidaks kandidaat, kes kogutud häältega kõige vähem miinu-sesse jääb. Ilmselt tõstaks see oluliselt valimisosaluse protsenti, sest keeruli-ne on leida nimekirjast “seda õiget”, aga kindlasti on keegi silma jäänud oma ebameeldiva oleku või mõtlematu tegutsemisega. Tohoh, naabrimees nimekirjas! See idioot oligi veel voli-kogust puudu?

Ka valimisperiood oleks siis ehk palju stressivabam. Osadele on muidugi vürtsikas kõmu, kaootiline poriloo-pimine ja isegi droonirünnakud rek-laamidega meelelahutuslikud, kuid paljudele meist on need photoshopitud naeratused ja sisutühjad loosungid vaid häiriv müra. Vastuhäältega süsteemi puhul oleks suurem osa poliitikutest madalam kui muru, sest igasugune kajastus on ju reklaam. Või siseneksid valimistele tankistid, kelle eesmärk oleks kogu rahva viha endale tõmmata. Kujutan ette, et nende valimisluba-dused oleksid palju säravamad kui hetkel esinevad hädised valed. “Äratan surnud ellu!”, “Loen valijate mõtteid!”, “Kolin linnavalitsuse kuule!”, “Passin neli aastat niisama, ausõna!” jne.

Tundub utoopiline? Muidugi! Ma isegi ei vaevu välja otsima suurte mõtlejate tsitaate, kes juba ammu selle ideega la-gedale on tulnud, sest ma ei tahagi siin kedagi veenda. Esiteks teeks see mi-nust kodukootud terroristi, kes üritab

Hillar Z. [email protected]

EV põhiseaduslikku korda õõnestada, ja teiseseks leian, et meie e-valimiste süsteemi arendamine otseseks demo-kraatiaks on tohutult paljulubavam idee. Jään ootama kandidaati, kes lubab oma tulevase ametikoha ebavajalikuks teha. Kolmandaks on hetkel normiks veel ülekeeratum utoopia. Luure-organisatsioonid spioneerimas oma kodanike järgi, Nobeli rahupreemia laureaat inimesi surnuks pommitamas, riikide eriüksused terrorirünnakuid korraldamas ning narkootikume smuu-

geldamas jne. Ulme asemel võib vabalt lugeda ajalehte.

Lõpetuseks pean tunnistama, et käesoleva supi retseptiks oli hunnik küünilist iba segatud populaarsemate vandenõuteooriatega. Seepärast tahan edastada ka asjaliku mõttetera. Piisa-valt kaua on “Jabba the Hutt” olnud linnapea ning reptiloidid paljunenud Toompeal, seepärast – vali inimene! Okei, arvasid õigesti, see nõuanne oli vaid saiapuru supi peal.

GONZO



KULTUUR

748 JAGATUD 238-GA

Konstantin JefimovReporterTTÜ Üliõpilasesindusjefimovkonstantin @tipikas.ee

π on 90ndate USA indie filmitegevuse lipulaev. Vaevalt oskas filmirežissöör Dar-ren Aronofsky (“Requiem For a Dream”, “Black Swan”, “The Fountain”) ennustada, et minimalistlik stsenaarium, millesse ta investeerib vaid 60 000 $, teenib varsti pea 54-kordse kasumi. Laskume matemaatilis-tesse sügavikesse, kasutamata kalkulaato-reid ja Tammeraiu õpikuid, saamaks teada, miks on see 1998. aastal ülesvõetud film fenomenaalne.

Nagu enamik Aronofsky filme, tiirleb ka selle sisu ümber ühe peategelase, kelle

üliinimlikud intellektuaalsed ponnis-tused viivad ta üsna kohutavate pato-loogiliste tagajärgedeni - peategelast rabavad enda haardesse migreenid, hallutsionatsioonid, paranoiahood, mis kõik mõjutavad tema edasist kulgemist mööda armutuid xyz-tasandikke ja tema isiklikku, sünkjat ja ahastavat numbrite maailma.

Peategelane Maximillian, üksik ja sotsiofoobiline numbriteoreetik, usub, et kõik looduses toimuv on seletatav numbritega. Ta on võimeline teostama peast lihtsamaid aritmeetilisi tehteid, mis kätkevad endas ka suuremate numbrite üksteisega jagamist-korru-tamist. See oskus hämmastab pisikest tüdukut Jennat, kes elab Maxiga samas kortermajas ja käib lõbusal ilmel vii-masel kalkulaatoriga järel, kontrollides Maxi vastuseid. Max tegeleb börsihindade spekulat-siooniga ja üritab leida seaduspärasusi erinevate hindade tõusude ja languste vahel. Ühel päeval jääb tema superar-vuti Eukleides aga seisma ning sülitab printerist välja 216-kohalise numbrite-jada. Seesama pikk number on kogu edasise filmiarengu lähtekohaks ning ühtlasi Maxi lõpliku hulluksminemise põhjuseks.On imetlusväärne, kuidas Aranofsky

KULTUUR


on lisaks matemaatika lõpmatule lõpmatusele hõlmanud ka muid teemasid - näiteks judaismi. Filmis on täheldatav omaette kogukond, mis usub, et Jumal on Toora näol saatnud juudiusulisele maailmale arvudes väljendatud sõnumi ning tähed Tooras vastavad vaid numb-ritele. Kurikuulsas juudi müstitsis-mis tuntakse seda ja paljusid teisi sarnaseid kontseptsioone ühise nimega – Kabala.

Lisaks on põnev mainida, et näit-lejad Sean Gullette ja Mark Margolis (filmis vastavalt Max ja tema kunagine õppejõud) pidid kohalikus Brooklyni Go klubis Go mängu päevade viisi õppima vaid selleks, et sooritada filmis mõneminutiline stseen. Go on iidne hiina lauamäng kahele, mis ka filmis kõlanud lause kohaselt on “äärmiselt keerulise ja kaootilise maailma mikro-kosmos”. Go-s on lõpmatult strateegi-lisi variatsioone ning professionaalide ajukatsumised võivad kesta kümneid tunde, kui mitte päevi.

Matemaatikaga sina peal olevale üli-õpilasele (või iseenesestmõistetavalt - õppejõule) hakkab kohe silma suur ko-gus erinevaid matemaatilisi teooriaid ja üleüldse viiteid maailma arvulisele käsitlusele. Näiteks märkab Max igal pool kuldset spiraali, mille kasvufak-toriks on ϕ väärtus. Looduses näeb sellist spiraali näiteks merekarpidel. Peakangelane märkab sellist seaduspä-rasust aga börsihindade muutumises.

Ma ei saa mitte mingil juhul mööda hii-

lida kogu filmi täiesti jalustrabavast es-teetikast. “π” on ideaalne näide sellest, kuidas ilma eriefektide, plahvatuste ja ülimoodsate töötlusprogrammideta on võimalik luua midagi nii ihusse-lõikavat. Filmi mürane sünkmust-ars-tikitli-valge filter ja ekstsentriline filmimisviis ei jäta muljet tavalisest vanast mustvalgest filmist, vaid loovad senitundmatu kogemuse - vaatajal on tunne, et ta langeb universumi põhja-tusse kuristikku, jättes kõrvale kõik siinse ja mööduva, kartmata sündida taas ja uuesti ning mitte kunagi enam kogeda maiset hingevalu.

Tekib teatav ühtne liin, mida mööda kulgetakse koos peategelasega, relva-deks vaid üksikisiku mõistus, külm süda ja liigmateriaalse maailma pra-gunenud hingepeeglitest kokkupandud uued, seninägemata, senitundmata, seniavastamata ideed. See rännak on nagu kõrbes kannatava eremiidi argi-päev. Püüe saavutada ihulikust mõnust ja ilmalikust elust irdumisega midagi kõrgemat on 21. sajandi kontekstis

midagi pehmelt öeldes harukordset. Aga selliseid rännakuid ei tule läbida kehaliselt, sest alati saab teha samme jalgu tõstmata - täpselt nii, nagu saab rääkida, avamata suud.

(Arvustus on kirjutatud “π” soundt-rack-i taustal, mis on trip-hopi, ambienti, jungle i, IDMì jms sõbrale puhas kuld!)


SPORT

TAGASIVAADE TENNISESUVELE '2013 TEHNIKAÜLIKOOLI VÄLJAKUL

Möödas on järjekordne tennisesuvi Tehnikaülikooli väljakul ja selle hool-damise käigus tekkinud, kodulehe Tennise Kontakt, partnerväljakutel. Samuti sai välja selgitatud tänavused Tehnikaülikooli meistrid mees- ja nai-süksikmängus.

Tehnikaülikooli meistriks meesük-sikmängus tuli tänavu järjekordselt Aram Sahradyan alistades põnevas finaalmängus Kurmo Annuse tulemu-sega 6-3 6-2 0-6 2-6 6-2. Oma esimese võiduni Tehnikaülikooli meistrivõist-lustel naisüksikmängus jõudis Marju Meristo tulemusega 6-0 6-2, kelle finaalivastane Mari Loot oli varase-mates finaalides peale jäänud.

Kokku peeti Tehnikaülikooli tenni-seväljakul 2 üksikmängu ja 2 paaris-mängu turniiri, nagu ka varasematel aastatel. Õnnitlused võitjatele, tänud peasponsor Üliõpilasesindusele ja muidugi ka kõigile abilistele!

Andres SullingTTÜ SK tennisesektsioon

Tehnikaülikooli tenniseväljaku kasu-tajate kollektiiviga saab liituda aas-taringselt aadressil [email protected] esitatud sooviavalduse alusel. Ühtlasi on tekkinud soodne pinnas tennise lülitamiseks kehalise kasvatuse kaudu deklareeritavate spor-dialade hulka Tehnikaülikoolis, näi-teks võistlustennise vormis.

Ootame tennisehuvilisi Studioosuse lugejaid juba aprillis tenniseväljakut hooajaks ettevalmistavatele töödele ja osalema väljaku püsiaegade reservee-rimisel!

Otsustasin värske tudengina kasu-tada kõiki kooli poolt pakutavaid

võimalusi ja liituda TTÜ tenniseväl-jaku kasutajate kollektiiviga. Algselt oli motivatsiooniks väikeste ressurs-sidega paar korda nädalas väljaku kasutusõigust omada. Selgus, et TTÜ tenniseväljaku kasutajate kollektiiv pakub palju enamat kui ainult väljaku kasutusõigust.

Algatuseks õppisin talgute käigus väl-jaku hooajaeelset hooldamist, pärast mida tegin esimese kiire treeningu väljakukasutuse infosüsteemi väljatöö-taja Andres Sullinguga. Treeningu ees-märgiks oli mulle kui algajale tennise põhitõdesid selgitada ning olemasolev tase määrata.

Selgus, et minu tase on napilt pii-sav osalemaks hooaja avavõistlustel paarismängus ja sealt edasi olen kätt harjutanud järgnevatel võistlustel ning treeningutel. Esimestel võistlustel mängisin esimest korda paarismängu

ja tulemus polnud just kiita. Kriitikat paarilise või vastaste poolt ma aga ei kuulnud, mis andis indu juurde ja järg-nevatel võistlustel ei kaotanudki ma kõiki mänge.

Esmakordselt on olnud võimalus har-jutada suvi läbi erinevate partneritega, mille organiseerimine on mängijale ülimalt lihtsaks tehtud. Olen selle suve käigus palju õppinud ja sellele aitas kollektiiviga liitumine hoogsalt kaasa.

Olgugi, et TTÜ omab ainult välisväl-jakut, on treeningud jätkumas ka sise-hooajal. Muhe seltskond ja varieeruvad sparringupartnerid annavad kindlasti edasisele arengule hoogu juurde. Loo-dan, et järgmisel aastal olen suurema kogemustepagasiga ja targema mängi-jana juba võimeline mõned otsustavad hetked enda kasuks pöörama.

Kollektiiviga liitumine on olnud posi-tiivne kogemus ja aidanud kaasa sport-liku suve veetmisele.

Osavõtja Martin Maasiku muljed võistlustest

I have been involved with TTÜ for the past 8 years, initially as a student and then as a faculty member. Sports has been my passion for a long time, ten-nis being one of them. Tennis can be expensive in Estonia as the court rental fee can be anywhere from 8 to 14 euros an hour. Luckily TTÜ has a tennis

court which is almost free to use for its students and faculty members. The subscription fees for an entire summer season is around 23 Euros. The court is maintained by the players who use it. Having played at many courts in Tallinn, I can say this is one of the best courts.

When I started playing tennis in Esto-nia, 2 factors made it difficult for me. One was the expensive court prices and the other was the difficulty to find ten-nis partners. Both these issues are now sorted out thanks to the well maintai-ned tennis court and the tennis partner finding system organized by Andres Sulling. He also organizes doubles and singles tournaments .

But to every good story there is usually an ugly side too. When I intially con-tacted TTÜ Sport OÜ to ask about the procedures for using the tennis faciliti-es, I received a cold response that they knew nothing about tennis at TTÜ. Some students who enquired about tennis there faced similar responses. We have had to face various off-court challenges like the distortion of tennis tournament posters on the TTÜ web-site. Some of the many suspicious inci-dents that have happened on the court like the pulling out of the court lines and missing keys can be controlled if the security camera installed at the court would be activated.

Such incidents are unfortunate since we are lucky to have one of the best tennis courts in Tallinn almost free of charge. I would encourage more students at TTÜ to make use of this wonderful tennis facility and support the efforts of the tennis loving com-munity here.

You can join the TTÜ tennis commu-nity at https://www.tennisekontakt.ee/signup.php. Once your identity has been verified by the administrators, you will be shown how to maintain the tennis court. Then you can reserve the court using the above given website and start playing.

Väljakukasutaja Vineeth Govind tenniseharrastusest Tehnikaülikoolis

SPORT


NOOR, ENT KAUA KOOS MÄNGINUD TTÜ KORVPALLIMEESKONDLÄKS UUELE HOOAJALE VASTU LOOTUSRIKKALT

konna ääremängija, täpse viskekäega Kristjan Keres, kes omandas kevadel äriinfotehnoloogia erialal magistri-kraadi ning alustas nüüd sama kraadi püüdlemist ärikorralduses. Teiseks, kui peaaegu kõik ülejäänud tugevad meistriliiga meeskonnad on kahe hoo-aja vahel tundmatuseni muutunud, siis TTÜ põhituumik on juba kolmandat hooaega sisuliselt sama. Meeskonna peatreenerina alustas teist hooaega 1988. aasta Souli olümpiavõitja Tiit Sokk, kes viis hilissuvisel valikturnii-ril Eesti korvpallikoondise 2015. aasta Euroopa meistrivõistlustele.

Koduse meistriliiga põhihooajal män-giti mullu hästi, 16 võitu ja 16 kaotust tähendasid neljandat kohta. Veerand-finaalis polnud TTÜ-l aga madalama asetusega TYCO Rapla vastu šanssi – 3:0 seljavõit raplalastele. Selle, et Rap-lale võrdväärset vastupanu ei suudetud pakkuda, võib panna paljuski tiheda mängugraafiku arvele. Mängiti ju sa-

*Lugu valmis enne koduse meistriliiga algust, seetõttu pole antud mängudest artiklis juttu.

Kümmekond päeva tagasi alustas TTÜ korvpallimeeskond uut hooaega. Noore võistkonna eesmärgid on kõrged nii Eesti liigas kui rahvusvahelises õpilasliigas ISBL. TTÜ hetkeseisule heidame pilgu peale klubi teise tree-neri Heino Lille abiga, kõrvaltvaataja arvamust küsisime Eesti ühelt värvika-malt treenerilt Andres Sõbralt. TTÜ puhul on tegemist universaalse klubiga Eesti korvpallimaastikul. Esiteks on kõik tänavu meeskonda kuuluvad mängijad üliõpilased, see-ga ütlus „sel ajal kui koolis tarkust jagati, olid sportlased trennis“ nende puhul ei kehti. Hea näide on mees-

Karl [email protected]

maaegselt Ida-Euroopa üliõpilasliigat ISBL ning näiteks üks päev enne teist kohtumist Raplaga mängiti Tallinnast 1700 kilomeetri kaugusel Kirovis kohaliku üliõpilasmeeskonnaga. Päris tühjade kätega kevadel hooaega siiski ei lõpetatud – esimest aastat toimunud üliõpilasliiga suudeti võita. Alanud hooajal seejuures liigse mängukoor-musega enam näppu lõigata ei taheta ning seetõttu on loobutud Balti liigas mängimisest.

TTÜ korvpallimeeskonna eelarve on tänavu 150 000 eurot, samas suurus-järgus ollakse selles osas Rapla, Pärnu, Valga ja Tallinna Kaleviga – suurem on toetus Kalev/Cramol, Tartu Üli-kool/Rockil ja Rakvere Tarval. Pool toetusest tuleb ülikoolilt, teise poole katavad sponsorid. Muide, TTÜ võrk-pallimeeskonna ülalpidamiseks kulub umbes 120 000 eurot. Tehnikaülikooli Spordiklubi juhatuse esimees ning korvpallimeeskonna abitreener ja mä-

SPORT


nedžer Heino Lill on tänavuse hooaja suhtes lootusrikas. „Pean poisse kiit-ma. Tekkinud on mõistev suhtumine treeningutesse, pealegi ei pea enam õppejõudude vahet jooksma ja neid õp-pimise osas järele aitama – nad saavad ise hakkama. Lisaks meistriliigale sai-me mullu palju tugevaid rahvusvahelisi mänge: osalesime ISBL-is, Balti liigas ja paljud poisid mängisid suvel ka uni-versiaadil. Enesekindlus on tänu nen-dele mängudele kasvanud ning usun, et võime oodata läbimurdeaastat,“ sõnas endine tippmängija. Koduliigas loodab Lill, kes juhendanud 1980ndate algu-ses muide Tallinna Kalevis ka mees-konna praegust peatreenerit Tiit Sokku ennast, jõuda poolfinaali. „Mitmed meie konkurendid on suvel täiendanud ridu välismängijatega, meie edasimi-nek põhineb aga sisuliselt vaid oma mängijate arengul. Selline on meie ideoloogia, kuigi jah, ka meil oleks lihtsam võõrsilt mängijaid tuua, kuid mis kasu saaks sellest Eesti korvpall?“ arutleb Lill.

Rahvusvaheline üliõpilasliiga ISBL on endiselt TTÜ plaanides tähtsal kohal. Kui mullu, mil meeskond liiga võitis, olid kõik meeskonnad Ida-Euroopast (kokku 24 tiimi), siis tänavu lisan-duvad ülikoolid Kaug-Idast, Aadria mere ümbruse riikidest ning muide ka Londonist (liigas on meeskondi kokku 40). Alagrupid on siiski moodusta-tud nii, et Ida-Euroopa meeskonnad mängivad alagrupiturniiril omavahel, uute tulijatega minnakse kokku alles uuel aastal pärast eksamiperioodi, mil alustatakse vahegrupiturniiriga. „Krii-tikud ütlesid eelmisel aastal, et liiga tase oli liiga nõrk. Üks on kindel – sel aastal on tase tugevam ja ühtlasem. Universiaadi ajal käisid Kaasanis (Lill oli seal Eesti universiaadikoondise peatreener - toim) mitmete ülikoolide treenerid ja asjapulgad mulle õlale patsutamas ja ütlemas, et seekord meil enam nii kergelt võita ei lasta,“ mui-gas Lill. „Mitmed ülikoolid on antud turniiri silmas pidades suvel koosseisu heade mängijatega täiendanud. Tuleb huvitav hooaeg.“

Kuidas iseloomustada TTÜ meeskon-da? „See on olnud alati meile väga paha vastane!“ põrutab Rakvere Tarva legendaarne peatreener Andres Sõber. „Nende eelis ongi just see, et nad on mänginud mitu aastat koos ja tunnevad üksteist läbi ja lõhki. TTÜ kaitse on alati nii kõva, et poolteist tundi nende vastu mängida on paras põrgu. Ka Tiit (Tiit Sokk – toim) on sitke vana,“ ise-

loomustas Sõber konkurente. „TTÜ-l on Eesti korvpallis kanda märkimis-väärne roll. Ühteaegu korvpalli män-gida ning ülikoolis õppida pole kerge, ent tasuta kõrghariduse pakkumine on poistele kindlasti motivatsiooniks.“

Veidi ka mängijatest endist. Mängu ehitavad tagamehed Erik Keedus (23), Kiur Akenpärg (25), Jaan Puidet (21), Siim Raudla (23) ja Priidik Ulp (21). Kui Akenpärg, kes valiti ISBL-i finaal-turniiri parimaks mängijaks, oli mullu koduses liigas TTÜ parim korvikütt keskmiselt 15 punktiga mängus, siis Raudla on tuntud hea kaitsemängijana. Keeduse ja Puideti puhul näeb Lill aga suisa tulevasi koondislasi. „Ülikooli sobitamine korvpalliga on ka seetõttu hea, kuna eestlased kipuvad olema korvpallis näiteks leedulastest mõne aasta võrra hilisema arenguga,“ leiab Lill. „Alles umbes 23 - 25 aasta va-nuselt jõuab kätte see aeg, kui noorest mehest peaks olema kujunenud mängi-ja – samal ajal lõpetatakse üldiselt ka ülikool. Üritame siin neile hea põhja luua.“ Muide, Keedusele tegi suvel arvestatava pakkumise Tartu Ülikool/Rock, kuid mängumees eelistas TTÜ-le ka sel hooajal truuks jääda, lisaks on tal alanud õppeaastal plaan ülikool lõpetada.

Kui Keedus on tegelikult mõned aas-tad tagasi juba täismeeste koondise lõhna nuusutada saanud, siis Puidet on rahvuskoondises mänginud seni vaid noorte seas. Seda aga on ta teinud edu-kalt. Näiteks kaks aastat tagasi oli just tema üks neist mängijatest, kes Eestile U20-vanuseklassi B-divisjonis teise koha ning pääsu A-divisjoni tagas. Seda, mis teeb Puideti eriliseks, teab hästi Sõber, kes oli antud koondise peatreener: „Ameerikas öeldakse te-masuguse kohta „great athlete“ (tõlge: suurepärane atleet). Hea hüppevõime, mänguvaist, kiirus, liikumine, sööt-mine ja korralik vise – Eestis on üksi-kutel see kõik olemas.“ Puideti suurem läbilöök on jäänud seni vigastuste taha. Seetõttu ongi tal hooaja alguses indivi-duaalses plaanis vaid üks soov: „Tahan terve olla ja kogu hooaja mängida.“ Muide, Puidet oli üks neist meestest, kes suutis mulluses veerandfinaalsee-rias Rapla vastu teha 0:3 allajäämisele vaatamata korralikud esitused – kesk-miselt 10 punkti ja 9 lauapalli mängus.

Veel loodab Lill peagi koondises män-gimas näha ääremängijat Mooses Kaja (25), kes on kogenud treeneri sõnul oma suhtumisega kaasmängijatele eesku-

juks. Lille arvates on ta mängijaoma-dustelt sarnane Kristjan Kanguriga, Sõber näeb teda tema positsiooni tõttu pigem Gregor Arbeti moodi olevat. Küllap jääb tõde kuskile vahepeale. „Mul tuleb meelde üks mäng, kus Kaja pani Tartu Rockile kolm kolmest jär-jest,“ meenutab Sõber aegu, kui Kaja veel Rakvere Tarva ridades pallis. Sõb-ra käe all on tänastest TTÜ mängijatest lisaks Kajale ja Puidetile pallinud veel ka keskmängija Kristjan Makke ning ääremängijad Kristjan Keres (24), Tiit Talumaa (19) ja Joonas Järveläinen (23). Kaks viimasena nimetatud meest on TTÜ ridades tänavu tegemas oma esimest täispikka hooaega. Kui Soku korvpallikooli kasvandikult Talumaalt on põhiviisikusse murdmist sel aastal ehk veel vara oodata, siis Järveläinen tõestas ilmekalt juba hooajaeelsetes sõpruskohtumistes, et võib osutuda oluliseks lisajõuks. Kolmas mees, kes tänavu TTÜ-sse mängima ja õppima tuli, on Kevin Liivamägi (20).

Korvialuses võitluses peavad TTÜ lip-pu kõrgel hoidma kolm meest – koge-nud Kristjan Makke (32), Madis Saar-mets (23) ning ameeriklane Andrew Arnold (26). Makke näol on tegemist nii vanima kui ka tituleeritui-ma TTÜ mängijaga. Just tema on lisaks Kee-dusele kuulunud klubi praegustest mängijatest Eesti k o o n d i s e s s e , kuigi seda juba mitmeid aastaid tagasi. Arnoldi näol on aga te-gemist meeskonna ainsa võõrleegionäriga. Tõsi, võõrleegionäriks nimetada on teda veidi imelik – mängib ta ju siin juba mitmendat hooaega, lisaks õpib kohalikus ülikoolis ning võttis suvel naiseks eestlanna.TTÜ meeskonna kodumänge käis mullu vaatamas keskmiselt 300 pealt-vaatajat, mida on asjaolusid arvesta-des - tegu on ikkagi suure ülikooli esindusmeeskonnaga, mis mängib koduses liigas kõrgete kohtade nimel - vähe. Lisaks on meeskonna minuti-lisi vaheaegu kaunistamas Baltimaade parimaks valitud tantsutüdrukud. Studioosus soovib TTÜ-le edukat hooaega ning kõigile tipikatele TTÜ spordihoone tihedat külastamist, sest nagu näitasid suvised Eesti koondise EM-valikmängud, on kodupublikul meeskonna mängule uskumatult suur mõju.

HALVA HUUMORI INSTITUUT


Alkohol

Alkohol ei ole õige lahendus prob-leemidele ülikoolis. On muidugi ka erand, mille puhul on alkohol täiesti loogiline ja õige lahendus – keemia laboris.

Muljetavaldav number

Arvul 0 on argielus vähe rakendust, see on matemaatikute poolt väl-jamõeldud number arvutuste liht-sustamiseks kümnendsüsteemis. Teine kuulus väljamõeldud number on see, mida matemaatikud ütlevad baaris naistele, kes nende palga kohta huvi tunnevad.

Biokeemiku õudukas Biokeemikuid valmistatakse neli aastat ette leiutama vähiravi. Hin-ges kripeldab aga reaalne hirm, et pärast lõpetamist veedavad nad kogu oma ülejäänud elu tootes lõh-naseepe ja kingaviksi.

Keeleteadused

Keskmine lingvistika magister on õppinud 7 aastat, teab 15 keelt ja ei räägi neist ühtegi.

Ehitus-matemaatika

Küsimus ehitusteaduskonna tuden-gile: - Kui palju on 2+2? -- Neli, aga arvestades ehitusmater-jali kadu, teeme igaks juhuks 5! –

HALVA HUUMORI INSTITUUTAleksander [email protected]

Meie instituudis on kaks kraadi ühe hinnaga!

SUDOKU


SUDOKU

Documents

2013 oktoober