2016 AASTA MAJANDUSAASTA · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv ... kasvas aastases võrdluses

Haaslava Vallavalitsus 2016 aasta majandusaasta aruanne

Vallavanem:

2016 AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

Nimetus: HAASLAVA VALLAVALITSUS

Reg. nr. 75008255

Aadress: Kurepalu

62113 Tartumaa

Telefon: 7 446 523

E-post: [email protected]

Interneti kodulehekülg: http://www.haaslava.ee

Majandusaasta algus: 01.01.2016

Majandusaasta lõpp: 31.12.2016

Majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aasta-

aruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest.

Dokument koosneb 35-st leheküljest.

mailto:[email protected]

http://www.haaslava.ee/


Vallavanem: 2

Sisukord

TEGEVUSARUANNE ..................................................................................................................... 3 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ................................................................................ 12

BILANSS .................................................................................................................................... 12

TULEMIARUANNE .................................................................................................................. 13 RAHAVOOGUDE ARUANNE ................................................................................................. 14 EELARVE TÄITMISE ARUANNE .......................................................................................... 15 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD ............................................................... 18

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted ........................................... 18

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid ............................................................................................ 21 Lisa 3 Maksunõuded ............................................................................................................... 21

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu .................................................................................................... 22 Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed ......................................................................................... 22 Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud ............................................................................... 22 Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud ............................................................................................. 23 Lisa 8 Materiaalne põhivara .................................................................................................... 24

Lisa 9 Lühiajalised kohustused ............................................................................................... 25 Lisa 10 Laenukohustused ........................................................................................................ 26

Lisa 11 Teenuste müük ........................................................................................................... 27 Lisa 12 Muud tulud ................................................................................................................. 27

Lisa 13 Saadud toetused .......................................................................................................... 28 Lisa 14 Antud toetused ............................................................................................................ 29 Lisa 15 Tööjõukulud ............................................................................................................... 30

Lisa 16 Majandamiskulud ....................................................................................................... 31

Lisa 17 Maksu- ja lõivukulud .................................................................................................. 32 Lisa 18 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus .................................................................. 32 Lisa 19 Kasutusrent ................................................................................................................. 32

Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega ..................................................................................... 33 Lisa 21 Reservfondi kasutamise aruanne ................................................................................ 34

ALLKIRI MAJANDUSAASTA ARUANDELE ........................................................................... 35 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne


Vallavanem: 3

TEGEVUSARUANNE

1. Peamised finantsnäitajad

eurodes

Likviidsus - likviidsed varad / lühiajalised kohustused (kordades). Likviidsus näitab valla

suutlikkust tasuda oma lühiajalised kohustused bilansipäeva seisuga ja kuna nimetatud suhtarv on

suurem kui 1, siis vald saab hakkama oma lühiajaliste kohustuste täitmisega ehk vald on likviidne.

Lühiajaline maksevõime- käibevara / lühiajalised kohustused (kordades). Lühiajaline maksevõime

näitab, millises ulatuses käibevara katab bilansipäeval arvel olevad lühiajalised kohustused.

Kohustuste osakaal varadest - kohustused / varad. Kohustused moodustavad varadest 17%.

Laenukohustuste osakaal varadest - laenukohustused / varad. Laenukohustused moodustavad

varadest 13,4%.

Põhitegevuse tulem – põhitegevuse tulude ja kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus

aruandeaasta lõpu seisuga on null või positiivne. Eelarvestrateegia perioodil võib kahel

mittejärjestikul aastal kavandada põhitegevuse tulemit lubatavast väärtusest väiksemana. Sellisel

juhul peab eelarvestrateegiaga hõlmatud aastate põhitegevuse tulemite summa olema null või

positiivne. Vallal on põhitegevuse tulem aruandeaastal 351 433 eurot.

Netovõlakoormus – kohustuste ja likviidsete varade vahe. Vallal on netovõlakoormus 276 663

eurot.

2. Ülevaade majanduskeskkonnast

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 317 800, mis on

1850 inimest rohkem kui aasta varem samal ajal. Negatiivse loomuliku iibe tõttu (surmade arv


Vallavanem: 4

ületas sündide oma) vähenes rahvaarv 1370 inimese võrra ning positiivse välisrändesaldo tõttu

(Eestisse saabus elama rohkem inimesi kui siit lahkus) suurenes 3220 võrra. Kokku kasvas Eesti

rahvaarv 2016. aasta jooksul 0,14%. Eesti rahvaarv on juba kaks aastat kasvanud, kuna sisseränne

on olnud suurem kui väljaränne ja negatiivne loomulik iive. Eestis sündis 2016. aastal üle 13 900

lapse. Sündide arv on püsinud ligikaudu samal tasemel juba viis aastat. 2016. aastal suri 15 300

inimest. Surmade arv on kuuendat aastat järjest püsinud samal tasemel, kõikudes +/-150 inimese

võrra. Et rahvastik vananeb ja vanemaealiste arv suureneb iga aastaga, võib eeldada oodatava

eluea jätkuvat kasvu. 2016. aastal saabus Eestisse elama 9100 inimest ja Eestist lahkus 5800

inimest. Rändestatistikat on esialgsetel andmetel kõige raskem hinnata, kuna rännet täiendab

Statistikaamet teiste registrite andmetega ja lisab hiljem ka registreerimata rände vastavalt

residentsuse indeksi põhjal rahvaarvu arvutamise metoodikale: isiku üleminemisel residendist

mitteresidendiks on väljaränne ja vastupidisel juhul sisseränne (kui ei ole tegemist sünni või

surmaga). Lõpliku tulemuse saamine on teiste sündmustega võrreldes tehniliselt ja metoodiliselt

keerukam ning võib olulisel määral suurendada rändevoogusid. Väljaränne suureneb peamiselt

Euroopa Liidu ja Eesti kodanike registreerimata lahkumise tõttu. Sisseränne suureneb peamiselt

Eesti kodanike tagasirände tõttu, mis jääb samuti registreerimata, kuna eelnev lahkumine ei olnud

registreeritud. Väljaränne jääb sisserändest enam teadlikul valikul või teadmatusest tulenevatel

põhjustel registreerimata ja seetõttu suureneb täpsustatud rahvaarvus ilmselt väljaränne

sisserändest rohkem.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%.

2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%. 2016. aastal

oli SKP jooksevhindades 20,9 miljardit eurot. 2016. aastat iseloomustab SKP aeglane, kuid

stabiilne kasv. Eesti majanduse kasvu vedasid 2016. aasta erinevates kvartalites nii kaubandus,

info ja side kui ka transpordi tegevusala. Transpordi tegevusala lisandväärtus, mis oli eelmisel

kolmel aastal reaalarvestuses majanduse üks suurimaid pidurdajaid, jätkas langust veel ka 2016.

aasta I kvartalis, kuid alates II kvartalist panustas SKP kasvu positiivselt. Enam kui pooled

tegevusaladest mõjutasid 2016. aastal majandust positiivselt. Tugevalt panustas majanduse kasvu

info ja side tegevusala lisandväärtuse suurenemine tänu tarkvara arendusteenuste jõudsale

edenemisele. Kaubanduse tegevusala lisandväärtuse kasv oli viimase nelja aasta võrdluses suurim

ning seda peamiselt jae- ja hulgikaubanduse stabiilse kasvu toel. Kuigi Eesti suurima tegevusala,

töötleva tööstuse lisandväärtus langes 2016. aasta I kvartalis, suurenes see aasta kokkuvõttes

0,8%. Neto-tootemaksud mõjutasid majandust 2016. aastal positiivselt. Kasvas nii käibe- kui ka

aktsiisimaksude laekumine, samuti suurenesid ka subsiidiumide väljamaksed.

Pärast langust 2015. aastal kasvas 2016. aastal kogumajanduse kaupade ja teenuste eksport

hinnamõju arvestades 3,6%, sh teenuste eksport 4,9%. Kaupade ja teenuste import suurenes

reaalarvestuses 4,9%. Kaupade ja teenuste eksporti mõjutas enim elektriseadmete, puidu ja

puittoodete ning elektroonikaseadmete väljavedu, importi aga mootorsõidukite, metallide,

ravimite ja kemikaalide sisseveo kasv. Ülejäänud kaubagruppide ekspordi ja impordi mõju jäi

tagasihoidlikuks. Netoekspordi ehk kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi vahe oli aasta

kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on sama tase kui 2015. aastal.

2016. aastal kasvas Eesti sisemajanduse nõudlus 2,6%, mõjutatuna enim kodumajapidamiste

tarbimiskulutuste suurenemisest. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused kasvasid eelkõige

transpordile, toidule ja vabale ajale tehtud kulutuste suurenemise tõttu. Samuti kasvasid


Vallavanem: 5

valitsemissektori ja kasumitaotluseta organisatsioonide lõpptarbimiskulutused. Kapitali

kogumahutus kahanes reaalarvestuses 2,8%. Enim mõjutasid seda ettevõtete investeeringute

vähenemine hoonetesse ja rajatistesse ning valitsemissektori investeeringud masinatesse ja

seadmetesse. Sisenõudlus kasvas kiiremini kui SKP. Lõpptarbimiskulutused, kapitali

kogumahutus ja varude muutus kokku oli toodetud SKP-st väiksem, moodustades 97,7% SKP-st.

2016. aastal kasvas SKP kiiremini kui töötatud tundide ning hõivatute arv. Seega suurenes

kogumajanduse tööjõu tootlikkus hõivatu kohta 1,4% ja tunni kohta 1,2%. Samas on suurenenud

SKP loomiseks tehtud tööjõukulud. Võrreldes 2015. aastaga kasvas tööjõu ühikukulu 4,2%.

Kaupade eksport ja import kasvas 2016. aastal võrreldes 2015. aastaga kumbki 3%. Kaubavahetus

kasvas aastases võrdluses viimati 2012. aastal. 2016. aastal eksporditi Eestist kaupu

jooksevhindades 11,9 miljardi ja imporditi Eestisse 13,5 miljardi euro eest. Kaubavahetuse

puudujääk oli 2016. aastal 1,6 miljardit eurot, mis suurenes 2015. aastaga võrreldes ligi 73 miljoni

euro võrra. Suurim ülejääk oli puidu ja puittoodete ning mitmesuguste tööstustoodete (sh mööbel,

kokkupandavad puitehitised) kaubavahetuses, suurim puudujääk oli transpordivahendite ning

keemiatööstuse tooraine ja toodete kaubavahetuses. Sarnaselt varasematele aastatele viidi Eestist

enim välja elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguekspordist oli 2016. aastal 22%. Järgnesid

puit ja puittooted (10%), põllumajandussaadused ja toidukaubad (9%) ning mitmesugused

tööstustooted (9%). Ekspordi kasvu mõjutas peamiselt mehaaniliste masinate, elektriseadmete

ning puidu ja puittoodete väljaveo suurenemine. Enim kahanes 2016. aastal mineraalsete toodete

ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu. Eesti suurim ekspordipartner oli 2016.

aastal Rootsi, kuhu veeti 18% Eesti koguekspordist. Teisel kohal oli Soome (16%) ja kolmandal

kohal Läti (9%). Aastaga kasvas kõige enam eksport Mehhikosse, Saksamaale ja Soome. Enim

kahanes 2016. aastal eksport Lätti, Rootsi ja USA-sse. Eesti päritolu kaupade ekspordi osatähtsus

kogu ekspordist moodustas 2016. aastal 72%. Eesti päritolu kaupade ekspordis on enim

suurenenud mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning elektriseadmete väljavedu. Oluliselt on

vähenenud Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljavedu.

Eestisse imporditi kõige rohkem elektriseadmeid, mille osatähtsus Eesti koguimpordist moodustas

18%. Teisel ja kolmandal kohal olid transpordivahendid (11%) ning põllumajandussaadused ja

toidukaubad (11%). Aastaga suurenes enim transpordivahendite, metalli ja metalltoodete

sissevedu. Samas kahanes mineraalsete toodete sissevedu. Eestisse imporditi 2016. aastal enim

kaupu Soomest (13% Eesti koguimpordist), Saksamaalt (11%) ja Leedust (9%). Aastaga suurenes

enim kaupade sissevedu Hollandist, Ungarist ja Prantsusmaalt. Enim vähenes import Soomest ja

Venemaalt.

Eestist eksporditi kaupu 179 riiki ja imporditi Eestisse 144 riigist. Väliskaubanduse bilanss oli

positiivne 97 riigiga. Suurim kaubavahetuse ülejääk (1 miljard eurot) tekkis kaubavahetuses

Rootsiga, järgnesid Norra, Mehhiko ja Soome. Suurim puudujääk tekkis kaubavahetuses

Saksamaa, Poola ja Leeduga. Euroopa Liidu riikide osatähtsus Eesti koguekspordis oli 2016.

aastal 74% ja -impordis 82%. Eesti kaubavahetuse puudujääk teiste EL riikidega oli 2,4 miljardit

eurot, mis on ligi 219 miljoni euro võrra suurem kui 2015. aastal. Kaubavahetuses EL riikidega

suurenes eksport 85 miljoni ja import 303 miljoni euro võrra. Samuti kaubavahetuses EL-i väliste

riikidega kasvas eksport 232 miljoni ja import 86 miljoni euro võrra. 2016. aastal võrreldes 2015.

aastaga langesid ekspordihinnad 1% ja impordihinnad 2%. 2016. aasta detsembris eksporditi


Vallavanem: 6

Eestist kaupu 1,0 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1,2 miljardi euro eest. Võrreldes

2015. aasta detsembriga kasvas eksport 10% ja import 8%.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal 1 146 eurot ja keskmine brutotunnipalk 6,90 eurot. 2015.

aastaga võrreldes tõusis brutokuupalk 7,6% ja tunnipalk 6,0%. Aasta keskmine brutokuupalk

kasvas kõikidel tegevusaladel. Kõrgeim oli brutokuupalk IV kvartalis. Kui 2014. ja 2015. aastal

püsis brutokuupalga aastakasv 6% piires, siis 2016. aastal kasv kiirenes. Reaalpalk, milles on

arvesse võetud tarbijahinnaindeksi muutuse mõju, tõusis 2015. aastaga võrreldes tarbijahindade

stabiilsuse tõttu peaaegu sama palju kui keskmine brutokuupalk – 7,5%. Ebaregulaarsed preemiad

ja lisatasud tõusid 2016. aastal võrreldes varasema aastaga palgatöötaja kohta 20,4%.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,4

protsendipunkti võrra. Keskmine brutokuupalk oli 2016. aastal jätkuvalt kõrgeim info ja side

tegevusalal ning finants- ja kindlustustegevuses. Kõige kiirem oli brutokuupalga aastakasv haldus-

ja abitegevuses (16,4%) ning kinnisvaraalases tegevuses (14,3%). Maakonniti oli 2016. aastal

keskmine brutokuupalk jätkuvalt kõrgeim Harju (1271 eurot) ja Tartu (1149 eurot) maakonnas

ning madalaim Põlva (864 eurot), Saare (880 eurot) ja Jõgeva (884 eurot) maakonnas.

Brutokuupalga aastakasv oli kiireim Lääne ja Tartu maakonnas ning aeglaseim Hiiu ja Võru

maakonnas. Palgastatistika uuringu alusel oli 2016. aastal täistööajale taandatud töötajate arv 1,2%

väiksem kui aasta varem. Täistööajale taandatud töötajate arv vähenes 2015. aastaga võrreldes

kõige rohkem muudes teenindavates tegevustes, kinnisvaraalases tegevuses ja mäetööstuses.

Valdkonnad, kus 2016. aasta jooksul on toimunud töötajate arvu kasv, on finants- ja

kindlustustegevus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning

info ja side.

2016. aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 1548 eurot ja tunnis 10,28

eurot. Keskmine kuutööjõukulu palgatöötaja kohta tõusis 2015. aastaga võrreldes 7,7%. Kõige

kõrgem oli keskmine brutokuupalk IV kvartalis – 1182 eurot, mis kasvas 2015. aasta IV kvartaliga

võrreldes 7,0%, jäädes samale tasemele eelmise kvartali aastakasvuga. Keskmine brutokuupalk oli

oktoobris 1140 eurot, novembris 1158 eurot ja detsembris 1248 eurot. Keskmine brutotunnipalk

oli 2016. aasta IV kvartalis 7,08 eurot ja see tõusis varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 6,1%.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta IV kvartalis samuti kõrgeim info ja side tegevusalal ning

finants- ja kindlustustegevuses. Võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga tõusis keskmine brutokuupalk

kõigil tegevusaladel. Kõige enam tõusis brutokuupalk IV kvartalis haldus- ja abitegevuses

(15,5%), hariduses (9,5%) ning kinnisvaraalases tegevuses (9,3%). Brutokuupalga aastakasv oli

IV kvartalis kõige aeglasem kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses ning ehituses.

Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud tõusid 2016. aasta IV kvartalis 2015. aasta IV kvartaliga

võrreldes palgatöötaja kohta 17%. Ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud mõjutasid IV kvartali

keskmise brutokuupalga aastakasvu 0,5 protsendipunkti võrra. Ilma ebaregulaarsete preemiate ja

lisatasudeta tõusis keskmine brutokuupalk 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 6,4%.

Töötuse määr oli 2016. aastal 6,8%, tööhõive määr 65,6% ja tööjõus osalemise määr 70,4%.

Aastaga on tööturule lisandunud 8300 inimest, milles mängib suurt rolli mitteaktiivsete arvu

vähenemine. Võrreldes 2015. aastaga on tööturul mitteaktiivsete arv kahanenud 9700 inimese

võrra. Töötuse määr kasvas 2016. aasta IV kvartalis võrreldes 2015. aasta IV kvartaliga

0,2 protsendipunkti. Töötute arv kasvas 2016. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga

võrreldes 1200 inimese võrra. Tööhõive määr püsis 2015. aasta IV kvartaliga samal tasemel ehk


Vallavanem: 7

65%. 2016. aastal oli Eesti tööturul hinnanguliselt 691 400 majanduslikult aktiivset inimest,

kellest 644 600 olid hõivatud ning 46 700 töötud. Töötuse määr kasvas 2016. aastal võrreldes

2015. aastaga 0,6 protsendipunkti. Töötute arv on alates 2011. aastast kahanenud, kuid kasvas

2016. aastal eelmise aastaga võrreldes 4400 inimese võrra. Töötute arv kasvas mitteaktiivsete

inimeste arvu vähenemise tõttu, milles osaliselt mängib rolli töövõimereform. 2016. aastal oli

Eestis 26 400 töötut meest ning 20 400 töötut naist. Kuigi 2016. aasta II ja III kvartalis toimus

tööturul aktiivsete inimeste arvu kiire kasv, siis 2016. aasta tervikuna suuri muutusi tööturule ei

toonud. Tööjõus osalemise määr ehk tööjõu osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus kasvas

2016. aastal võrreldes eelmise aastaga ühe protsendipunkti. Kuigi 2016. aastal ei toimunud

hõivemäära kasvus suurt muutust, kasvas see siiski nii meeste kui ka naiste seas, vähendades

hõivelõhet 0,4 protsendipunkti ning jõudes 7,6 protsendipunktini. 25–49-aastaste seas oli

hõivelõhe 2016. aastal 12,7 protsendipunkti, mis on 0,8 protsendipunkti kõrgem kui 2015. aastal.

2016. aastal oli Eestis 290 800 mitteaktiivset tööealist ehk 15–74-aastast isikut, mida on ligi 10

000 võrra vähem kui 2015. aastal. Mitteaktiivsuse peamised põhjused on jätkuvalt pensioniiga,

pooleliolevad õpingud ning haigus või puue.


Vallavanem: 8

3. Haaslava vald

Haaslava vald asub Tartumaa lõunaosas Tartust kagus. Territoorium piirneb põhjas Luunja, kirdes

Mäksa, idas Võnnu, kagus Põlvamaa Vastse-Kuuste, lõunas ja edelas Kambja ning läänes

Ülenurme vallaga. Haaslava valla pindala on 110 km2, mis moodustab 3,6% Tartumaast.

Maksimaalne pikkus põhja-lõuna suunal on 15 km ja laius 14 km. Valla halduskeskus asub

Kurepalus.

Elanike arv seisuga 01.01.2006 oli 1765, 01.01.2007 1751, 01.01.2008 1777, 01.01.2009 1830,

01.01.2010 1856, 01.01.2011 1865, 01.01.2012 1906, 01.01.2013 1922, 01.01.2014 1923,

01.01.2015 1943, 01.01.2016 1997 ja 01.01.2017 2187. Kuni 13.12.1997 kehtinud administratiiv-

territoriaalse jaotuse järgi on vallas 15 asulat (Aardla, Haaslava, Tõõraste, Lange, Igevere, Mõra,

Kurepalu, Metsanurga, Koke, Kitseküla, Kriimani, Aadami, Uniküla, Ignase külad ja Roiu alevik).

Alates 1.01.1998 on taastatud endised Aardlapalu, Alaküla, Kõivuküla, Paluküla ja Päkste külad.

Hallatavad asutused on: Sillaotsa Kool, Roiu Raamatukogu, Sillaotsa Spordihoone. Kool on ühe

asutusena tegutsev lasteaed-põhikool, jagunedes struktuurselt lasteaia osaks ja põhikooli osaks.

Valla juhtimine

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimusid 20.10.2013.a.

Haaslava valla kohaliku omavalitsuse kõrgeim võimuorgan – vallavolikogu on 9 liikmeline.

Volikogus on esindatud 2 valimisliitu (7+2 liiget). Volikogu on moodustanud 5 alalist komisjoni:

- eelarvekomisjon

- revisjonikomisjon

- maa- ja majanduskomisjon

- tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalkomisjon

- kultuuri- ja spordikomisjon

Volikogu poolt ametisse kinnitatud täitevvõim – vallavalitsus, on 3 liikmeline. Vallavalitsuse

struktuuris oli 2016.aastal 9 ametikohta, mis kõik olid täidetud.

Aruandeaastal on vallavanemale arvestatud tasu 20 132 eurot, mis koosneb ametipalgast.

2015. aastal oli arvestatud 20 132 eurot. Volikogu esimehele arvestatud tasu aruandeaastal on

6 396 eurot, 2015. aaastal oli arvestatud 5 952 eurot.

Valla arengu planeerimine

Valla arengu planeerimise aluseks on valla arengukava aastateks 2015-2020. Arengukavas on

fikseeritud eesmärgid koos vajalike tegevuste ja nende rahastamise kavandamistega.

Valla eelarve

Haaslava valla 2016. aasta kinnitatud eelarve jagunes eelarve osade järgi järgmiselt: põhitegevuse

tulud summas 2 026 168 eurot, põhitegevuse kulud summas 1 961 507 eurot, investeerimistegevus

summas -269 880 eurot, finantseerimistegevus summas -38 687 eurot ja likviidsete varade muutus

-243 906 eurot. Aasta lõpuks eelarve jagunes eelarve osade järgi järgmiselt: põhitegevuse tulud

summas 2 195 228 eurot, põhitegevuse kulud summas 2 056 773 eurot, investeerimistegevus


Vallavanem: 9

summas –468 674 eurot, finantseerimistegevus summas 86 313 eurot ja likviidsete varade muutus

-243 906 eurot.

Haaslava valla 2015. aasta kinnitatud eelarve jagunes eelarve osade järgi järgmiselt: põhitegevuse

tulud summas 1 793 297 eurot, põhitegevuse kulud summas 1 675 277 eurot, investeerimistegevus


-98 712 eurot. Aasta lõpuks eelarve jagunes eelarve osade järgi järgmiselt: põhitegevuse tulud

summas 1 881 455 eurot, põhitegevuse kulud summas 1 836 810 eurot, investeerimistegevus


-98 712 eurot.

Kulude osatähtsus tegevusalade järgi

Kulude osatähtsus tegevusalade järgi 2016 2015 2014 2013 2012 2011

Üldvalitsemine 10,6% 10,3% 9,4% 6,8% 8,9% 10,3%

Avalik kord ja julgeolek 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1% 0,1%

Majandus 6,9% 6,4% 18,2% 7,3% 7,8% 6,5%

Keskkonnakaitse 1,6% 1,4% 5,0% 22,2% 2,4% 1,7%

Elamu- ja kommunaalmajandus 4,1% 4,3% 3,4% 2,3% 2,8% 5,9%

Tervishoid 0,3% 0,3% 0,3% 0,3% 0,5% 0,4%

Kultuur ja sport 10,5% 13,0% 12,3% 12,1% 18,6% 16,5%

Haridus 52,2% 52,8% 41,5% 38,5% 46,7% 44,9%

Sotsiaalne kaitse 9,6% 8,3% 6,9% 7,4% 9,0% 10,2%

Finantseerimistehingud 4,1% 3,1% 2,9% 3,0% 3,2% 3,5%

2016.aasta kinnitatud eelarve reservfondi suuruseks oli 46 367 eurot. Reservfondist kulutati 8 623

eurot.


Vallavanem: 10

Haridus ja vaba aja veetmine

2016. aasta suuremad kultuurisündmused olid Haaslava valla 25.a juubeliüritus koos Bonzo

kontserdiga Kurepalus, „Laulukarussell 2017“ Tartumaa eelvoor Kurepalus, kolhoosi stiiliga

jaanipidu Kurepalu lauluväljakul, Haaslava Meestelaulupäev Kurepalus, Rakvere teatri etendus

„Oscar ja Roosamamma: kirjad jumalale“, Vana Baskini teatri etendus „Meie naised“.,

Kadripäeva tänuõhtu kultuurikollektiividele, Ukraina tsirkuseetendus. Aastalõpupidu stiiliga

„Suusabaasis on tantsupidu“ ansambliga Apelsin. Jõulupeod eakatele ja kodustele lastele.

Lastekaitsepäev koostöös Roiu noortekeskuse ja Sillaotsa Kooliga. Lastekaitsepäeval peeti ka

beebide „lusikapidu“. Vabariigi aastapäeval toimus kontsert-aktus, kus anti välja traditsiooniline

preemia “Tuleviku tähed“ valla tublidele lastele ja noortele. Juunikuus toimus vastuvõtt ka kõigile

Haaslava vallas elavatele koolide lõpetajatele. Raamatukogus esinesid Doris Kareva ning

kandlemees Sander. Priiuse seltsimajas toimus helitehnikaalane koolituspäev.

Spordiüritustest toimus traditsiooniline Jürijooks, toimusid Haaslava külade mängud Metsanurgas,

võõrustati Vooremäe mänge. Sillaotsa Spordihoones toimusid võrkpalli- ja korvpallikohtumised,

staadionil traditsiooniline jalgpallimatš. Vallas toimusid Vooremäe rattamaraton, Tartu ralli.

Vooremäel korraldati regulaarselt Disc-golfi võistlusi. Valla territooriumil toimusid

orienteerumisvõistlused ja maastikujooksuvõistlused. Päevakeskuses toimusid igaesmaspäevased

ja pensionäride kokkusaamised ja kohtumised külalistega. Jõulude eel etendus laulustuudio Fa-

diees jõulumuusikal.

Huviringidest tegutsesid Haaslava meeskoor, Priiuse segakoor, line-tantsu rühm Prii-line,

seltskonnatantsu ring, seenioride tantsurühm „Krüsanteem“, Haaslava titaklubi, eakate teeklubi ja

meesteklubi. Jätkati Haaslava-Võnnu mälumängusarjaga, kuhu lisandusid Mäksa mälumängurid.

Toimusid Pilatese treening ning step-fit aeroobika treening.

Toetati MTÜ Kuuste Naiskoori, Haaslava Meeskoori, Priiuse segakoori, Võnnu Jakobi Koguduse,

MTÜ Tartu Motokrossiklubi, MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts, SA Eesti Lennundusmuuseum

jt tegevusi. Tegutseb Roiu Noortekeskus.

Majandus

Talvel teostati lumetõrjet kõigil vallateedel, samuti era- ja sissesõiduteedel. Suvel hooldati

kruusateid, sh nii hööveldamine kui kruusa pealevedu ja niideti teeääri. Haljasalade niitmine

hõlmab 5 ha suurust maa-ala.

Olulised tegevused:

1. Vallateede hooldus-ja remonttööd.

2. Kurepalu-Roiu kergliiklustee ja Sinilille tänava tänavavalgustuse rajamine.

3. Tervisekeskuse rajamine.

4. Lasteaiahoone ruumide renoveerimine.

5. Mänguväljakute hooldamine, remonttööd.

6. Sillaotsa Kooli staadioni renoveerimine.

7. Haljasalade hooldus, Kurepalu ja Roiu rannaalade korrastamine.

8. Autokaupluse tegevuse toetamine.


Vallavanem: 11

Maakorraldus

Teostati 2 maa ostueesõigusega erastamise toimingut füüsilistele isikutele, mitmete kinnistute

jagamisi reaalosadeks ja maa sihtotstarvete määramisi. Algatati 4 hoonestusõiguse seadmise

menetlust. Lõpule viidi 1 hoonestusõiguse seadmise menetlus. Kinnistati 2 munitsipaalmaad ning

menetleti 23 maaüksuse munitsipaalomandisse taotlemist. Algatati 3 detailplaneeringu koostamine

ja kehtestati 2 detailplaneeringut. Väljastati tingimusi detailplaneeringute koostamiseks,

projekteerimistingimusi uute tootmishoonete ja elamute ehitamiseks ning olemasolevate hoonete

rekonstrueerimiseks. Väljastati hulgaliselt ehitus- ja kasutuslubasid.

2017. aastaks kavandatud tegevused

2017. aasta vastuvõetud eelarve jaguneb järgmiselt: põhitegevuse tulud 2 486 111 eurot,

põhitegevuse kulud 2 235 018 eurot, investeerimistegevus – 911 768 eurot,

finantseerimistegevus 423 985 eurot ja likviidsete varade muutus -236 690 eurot.

Investeeringuteks on eraldatud 1 335 480 eurot järgmisteks tegevusteks:

* Vallamaja teise korruse väljaehitamine 85 000 eurot

* Vallateede pindamine, remont 151 480 eurot

* Kergliiklustee ehitus 460 000 eurot

* Roiu paisjärve puhastamine 9 000 eurot

* Sotsiaalkorterite renoveerimine 18 000 eurot

* Vooremäe suusasillad 35 000 eurot

* Sillaotsa koolihoone juurdeehitus 500 000 eurot

* Sillaotsa kooli lasteaiahoone renoveerimine 33 000 eurot

* Sillaotsa kooli staadioni renoveerimine 28 000 eurot

* Avalikku hüve pakkuv investeeringuobjekt 16 000 eurot


Vallavanem: 12

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE

BILANSS

eurodes

Lisa 31.12.2016 31.12.2015

VARAD

Käibevara

Raha ja pangakontod 2 236 690 243 906

Maksu-, lõivu- ja trahvinõuded 3 139 088 130 074

Nõuded ostjate vastu 4 10 449 8 371

Muud nõuded ja ettemaksed 5 140 736 80 541

Käibevara kokku

526 963 462 892

Põhivara

Finantsinvesteeringud 6 112 740 112 740

Kinnisvarainvesteeringud 7 72 421 78 416

Materiaalne põhivara 8 2 438 989 2 377 823

Põhivara kokku

2 624 150 2 568 979

Varad kokku 3 151 113 3 031 871

KOHUSTUSED JA NETOVARA

Lühiajalised kohustused

Võlad tarnijatele 9 25 524 19 363

Võlad töötajatele 9 32 962 28 860

Muud kohustused ja saadud

ettemaksed 9 53 966 45 606

Laenukohustused 10 31 915 19 186

Kapitalirendikohustused 10 19 709 19 460

Lühiajalised kohustused kokku 164 076 132 475

Pikaajalised kohustused

Laenukohustused 10 87 766 0

Kapitalirendikohustused 10 283 553 303 262

Pikaajalised kohustused kokku 371 319 303 262

Kohustused kokku

535 395 435 737

Netovara

Akumuleeritud ülejääk

2 596 564 2 485 777

Aruandeaasta tulem

19 154 110 357

Netovara kokku

2 615 718 2 596 134

Kohustused ja netovara kokku 3 151 113 3 031 871


Vallavanem: 13

TULEMIARUANNE

eurodes

Lisa 2016 2015

Tegevustulud

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 3 1 477 021 1 327 371

Kaupade ja teenuste müük 11 126 888 91 863

Muud tulud 12 67 332 52 507

Saadud toetused 13 584 119 550 825

Tegevustulud kokku 2 255 360 2 022 566

Tegevuskulud

Antud toetused 14 -137 069 -115 250

Tööjõukulud 15 -943 373 -830 863

Majandamiskulud 16 -693 240 -626 738

Muud tegevuskulud 17 -163 666 -104 476

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 18 -296 282 -231 244

Tegevuskulud kokku -2 233 630 -1 908 571

Tegevustulem 21 730 113 995

Finantstulud ja -kulud

Intressikulu 10 -2 622 -3 666

Intressitulud deposiitidelt 2 46 28

Finantstulud ja -kulud kokku -2 576 -3 638

Aruandeperioodi tulem 19 154 110 357

NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE

eurodes

Aruande perioodi

tulem

Akumuleeritud

ülejääk Netovara kokku

Saldo seisuga 31.12.2014 163 926 2 321 308 2 485 234

Eelmise perioodi tulem -163 926 163 926 0

Põhivara ümberhindlus 0 543 543

Aruandeperioodi tulem 110 357 0 110 357

Saldo seisuga 31.12.2015 110 357 2 485 777 2 596 134

Eelmise perioodi tulem -110 357 110 357 0

Põhivara ümberhindlus 0 430 430

Aruandeperioodi tulem 19 154 0 19 154

Saldo seisuga 31.12.2016 19 154 2 596 564 2 615 718


Vallavanem: 14

RAHAVOOGUDE ARUANNE

eurodes

Lisa 2016 2015

Rahavood põhitegevusest

Tegevustulem

21 730 113 995

Korrigeerimised:

Põhivara amortisatsioon ja

ümberhindlus 7,8,18 296 282 231 244

Käibemaksukulu põhivara soetustelt 17 69 944 20 529

Kasum/kahjum põhivara müügist 7, 8 -15 983 -7 545

Saadud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 13 -20 647 -41 956

Korrigeeritud tegevustulem 351 326 316 267

Põhitegevusega seotud käibevarade

netomuutus 3,4,5 -69 242 -22 619

Põhitegevusega seotud kohustuste

netomuutus 9 18 623 -8 436

Kokku rahavood põhitegevusest 300 707 285 212

Rahavood investeerimisest

Tasutud materiaalse põhivara

soetamisel 8 -411 219 -136 929

Tasutud kinnisvara soetamisel 7 -8 601 -6 176

Laekunud materiaalse põhivara müügist 7 16 026 22 050

Laekunud finantstulud 2 46 28

Kokku rahavood investeerimisest -403 748 -121 027

Rahavood finantseerimisest

Laekunud laenud 10 125 000

0

Laekunud sihtfinantseerimine põhivara

soetuseks 9,13 17 412 41 956

Laenude tagasimaksed 10 -24 505 -38 271

Kapitalirendikohustuste tagasimaksed 10 -19 460 -19 010

Makstud intressid 10 -2 622 -3 666

Kokku rahavood finantseerimisest 95 825 -18 991

Puhas rahavoog -7 216 145 194

Raha ja selle ekvivalendid perioodi

algul 2 243 906 98 712

Raha ja selle ekvivalendid perioodi

lõpul 2 236 690 243 906

Raha ja selle ekvivalentide muutus

-7 216 145 194


Vallavanem: 15

EELARVE TÄITMISE ARUANNE

eurodes

Kirje nimetus

Esialgne

eelarve

Lõplik

eelarve

Eelarve

täitmine

PÕHITEGEVUSE TULUD KOKKU 2 026 168 2 195 228 2 214 133

30 Maksutulud 1 392 397 1 444 244 1 466 082

3000 Füüsilise isiku tulumaks 1 336 087 1 386 087 1 407 792

3030 Maamaks 56 310 58 157 58 290

32 Tulud kaupade ja teenuste müügist 95 328 125 639 123 889

3500, 352 Saadavad toetused tegevuskuludeks 505 943 572 070 570 887

352.00.17.1 Tasandusfond (lg 1) 61 138 61 138 61 138

352.00.17.2 Toetusfond (lg 2) 409 521 410 597 410 597

3500, 352 Muud saadud toetused tegevuskuludeks 35 284 100 335 99 152

3825, 388 Muud tegevustulud 32 500 53 275 53 275

382500, 382520 Kaevandamisõiguse tasu 30 000 39 804 39 804

382540 Laekumine vee erikasutusest 2 000 2 322 2 322

3882 Saastetasud ja keskkonnale tekitatud kahju hüvitis 500 11 149 11 149

PÕHITEGEVUSE KULUD KOKKU 1 961 507 2 056 773 1 862 700

40, 41, 4500, 452 Antavad toetused tegevuskuludeks 158 120 162 702 138 512

413 Sotsiaalabitoetused ja muud toetused füüsilistele isikutele 111 395 115 896 97 155

4500 Sihtotstarbelised toetused tegevuskuludeks 22 793 22 374 2 223

452 Mittesihtotstarbelised toetused 23 932 24 432 39 134

Muud tegevuskulud 1 803 387 1 894 071 1 724 188

50 Personalikulud 944 581 954 763 939 377

55 Majandamiskulud 807 309 896 434 780 148

60 Muud kulud 51 497 42 874 4 663

PÕHITEGEVUSE TULEM 64 661 138 455 351 433

INVESTEERIMISTEGEVUS KOKKU -269 880 -468 674 -439 685

381 Põhivara müük (+) 5 000 15 000 15 001

15 Põhivara soetus (-) -272 400 -511 950 -419 821

3502 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 0 31 956 18 412

4502 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine(-) 0 -1 000 -50 701

382 Finantstulud (+) 50 50 46

65 Finantstkulud (-) -2 530 -2 730 -2 622

EELARVE TULEM (ÜLEJÄÄK (+) / PUUDUJÄÄK (-)) -205 219 -330 219 -88 251

FINANTSEERIMISTEGEVUS -38 687 86 313 81 035

Kohustuste võtmine (+) 0 125 000 125 000

20.6 Kohustuste tasumine (-) -38 687 -38 687 -43 965

1001

LIKVIIDSETE VARADE MUUTUS (+ suurenemine, -

vähenemine) -243 906 -243 906 -7 216

PÕHITEGEVUSE KULUDE JA

INVESTEERIMISTEGEVUSE VÄLJAMINEKUTE

JAOTUS TEGEVUSALADE JÄRGI 2 236 437 2 572 453 2 335 843

01 Üldised valitsussektori teenused 220 683 223 941 174 215

01111 Valla- ja linnavolikogu 16 779 16 779 14 480

01112 Valla- ja linnavalitsus 148 077 159 758 150 222

01114 Reservfond 46 367 37 744 X

01600 Muud üldised valitsussektori teenused 6 930 6 930 6 891

01700 Valitsussektori võla teenindamine 2 530 2 730 2 622


Vallavanem: 16

03 Avalik kord ja julgeolek 745 1 745 1 543

036001 Muu avalik kord ja julgeolek 745 1 745 1 543

04 Majandus 179 280 216 049 188 929

04120 Ettevõtluse arengu toetamine, stardiabi 0 0 0

04210 Põllumajandus 900 900 725

04510 Maanteetransport (vallateede- ja tänavate korrashoid) 143 400 175 555 153 158

04512 Ühistranspordi korraldus 5 712 5 712 4 643

04710 Kaubandus ja laondus 1 300 1 300 771

04430 Ehitus 27 968 32 582 29 632

05 Keskkonnakaitse 95 957 102 467 89 399

05100 Jäätmekäitlus (prügivedu) 5 200 6 590 5 025

05200 Heitveekäitlus 65 000 68 500 58 730

05400 Bioloogilise mitmekesisuse ja maastiku kaitse, haljastus 25 757 27 377 25 644

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 102 322 160 591 148 452

06100 Elamumajanduse arendamine 24 500 33 621 26 536

06300 Veevarustus 21 843 21 091 18 924

06400 Tänavavalgustus 23 650 64 950 63 172

06605 Muu elamu- ja kommunaalmajanduse tegevus 32 329 40 929 39 820

07 Tervishoid 6 615 6 615 4 639

07110 Farmaatsiatooted - apteegid 1 505 1 505 1 138

07210 Perearst 3 110 3 110 2 090

07230 Hambaraviteenus 2 000 2 000 1 411

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 277 582 285 205 241 203

08102 Sporditegevus 90 802 96 180 85 316

08106 Laste huvialamajad ja keskused 35 000 35 000 25 871

08107 Noorsootöö ja noortekeskused 22 481 23 064 20 793

08201 Raamatukogud 29 069 30 071 28 768

08202 Rahva- ja kultuurimajad 47 177 47 177 40 838

08208 Kultuuriüritused 21 470 21 630 16 587

08209 Seltsitegevus 11 183 11 183 6 465

08300 Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 10 400 10 400 7 562

08400 Religiooni- ja muud ühiskonnateenused 1 500 2 000 1 750

08600 Muu vaba aeg, kultuur, religioon, sh. haldus 8 500 8 500 7 253

09 Haridus 1 159 398 1 374 194 1 315 753

09110 Eelharidus (lasteaiad) 453 701 627 089 613 177

09212 Põhikoolid 595 069 623 979 589 290

09220 Gümnaasiumid 25 000 25 000 23 018

09600 Koolitransport 41 916 41 916 37 185

09601 Koolitoit 41 175 44 978 42 199

09800 Muu haridus, sh. hariduse haldus 2 537 11 232 10 884

10 Sotsiaalne kaitse 193 855 201 646 171 710

10121 Muu puuetega inimeste sotsiaalne kaitse 48 251 48 251 38 542

10200 Eakate sotsiaalhoolekande asutused 14 518 14 518 12 280

10201 Muu eakate sotsiaalne kaitse 4 900 4 900 1 640

10400 Laste ja noorte sotsiaalhoolekande asutused 1 700 1 700 1 692

10402 Muu perekondade ja laste sotsiaalne kaitse 41 486 45 987 42 681

10701 Riiklik toimetulekutoetus 31 684 31 684 23 377

10702 Muu sotsiaalsete riskirühmade kaitse 2 700 2 700 2 688

10900 Muu sotsiaalne kaitse, sh. sotsiaalse kaitse haldus 48 616 51 906 48 810

MUUD NÄITAJAD Aasta alguse

seisuga

Perioodi lõpu

seisuga


Vallavanem: 17

Võlakohustused 341 908 341 908 422 943

sh sildfinantseering

Vaba jääk ehk likviidsed varad 243 906 243 906 236 690

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ning see ei ole konsolideerimata

finantsaruannetega võrreldav.


Vallavanem: 18

RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANDE LISAD

Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted

Käesolev raamatupidamise aastaruanne on koostatud vastavuses Eesti hea raamatupidamistavaga

ning valla- ja linnaeelarve seadusega. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt

tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud

raamatupidamise seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud

juhendid ning riigi raamatupidamise üldeeskiri.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes.

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes soetusmaksumuse printsiibist.

Arvestuse muutus

Alates 2011 aastast kajastatakse rahavoogude aruandes põhivara soetus koos käibemaksukuluga

elimineerides põhitegevuse rahavoogudest käibemaksukulu.

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem arvestatuna bilansikuupäevast.

Raha ja raha ekvivalendid

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pangas olevat arvelduskonto jääki.

Finantsinvesteeringud

Kajastatakse aktsiaid. Finantsinvesteeringuid aktsiatesse kajastatakse nende soetusmaksumuses.

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded

Maksu-, lõivu-, trahvi- ja muud nõuded on bilansis kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse

meetodil. Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse

lähtuvalt tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi

laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. Suure

hulga samaliigiliste nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse grupi baasil. Ebatõenäoliselt laekuvad

nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. Aruandeperioodil laekunud,

eelnevalt kuludesse kantud nõuded on kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu

vähendusena. Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude

kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud.

Kinnisvarainvesteering

Kinnisvarainvesteeringutena kajastatakse selliseid kinnisvaraobjekte (maa, hooned ja rajatised),

mida hoitakse väljarentimise eesmärgil ja mida aruandekohustuslane ei kasuta oma põhitegevuses.

Kinnisvarainvesteering on bilansis algselt arvele võetud tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka

soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud ja muud kulutused).

Edasi kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid analoogselt põhivaraga (vt Materiaalne põhivara).

Materiaalne põhivara

Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja –aruandluse juhendile tõsteti 2016.a materiaalse

põhiara arvelevõtmise piirmäära 5 000 euroni. Seoses materiaalse ja immateriaalse põhivara,


Vallavanem: 19

kinnisvarainvesteeringute ja bioloogilise vara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 5 000

euroni alates 31.10.2016 kantakse sellest väiksema soetusmaksumusega varaobjektid hiljemalt

31.12.2016 seisuga bilansist välja, kasutades rahavoo koodi 12 ja kajastades jääkväärtuse

amortisatsioonikuluna.

Varad, mille kasulik tööiga on üle 1 aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla põhivara

arvelevõtmise piirmäära, kajastatakse kuni kasutuselevõtmiseni väheväärtusliku inventarina ja

vara kasutuselevõtmise hetkel kantakse kulusse. Kuludesse kantud väheväärtusliku inventaride üle

on peetud arvestust bilansiväliselt. Põhivara remondi- ja hoolduskulud, mis tehakse eesmärgiga

säilitada vara esialgset taset, kajastatakse nende kulude tekkimisel aruandeperioodi kuludes.

Materiaalne põhivara on algselt võetud arvele tema soetusmaksumuses. Põhivara

parendusväljaminekud on lisatud põhivara soetusmaksumusele või võetud arvele parendatud

varaobjektina. Parenduse käigus asendatud varaobjekti või selle osa algne soetusmaksumus ning

vastav kulum on kantud bilansist välja. Jooksvad hooldus- ja remondikulud on kajastatud

tulemiaruandes.

Materiaalne põhivara kajastub bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud

akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused.

Kulumi arvestamisel on kasutatud lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara

objektile eraldi, sõltuvalt selle hinnangulisest kasulikust elueast.

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised:

- Hooned ja rajatised 10-50 aastat

- Masinad ja seadmed 5-10 aastat

- Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 3-5 aastat

- Inventar ja tööriistad 5-10 aastat

Maad ja kunstiväärtusi, mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita.

Ümberhindlused

Aastatel 2003 kuni 2005 viidi läbi kinnisvarainvesteeringute ja materiaalse põhivara ühekordne

ümberhindlus, mis tulenes vajadusest võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni ja

korrigeerida varasemaid puudujääke raamatupidamises. Seoses maareformi kestmisega on

ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2005.a, võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud

ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse ümberhindlusena jätkuvalt arvele

aruandeperioodil omandatud vara, mis on saadud seoses pärijate puudumisega. Ümberhindluse

läbiviimiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, millel turuhind puudub,

kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse meetodit. Maa arvelevõtmiseks

kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada.

Renditud varad

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad

riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina.

Aruandekohustuslane on rentnik. Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud

vara õiglase väärtuse summas. Kapitalirendi tingimustel renditud varasid amortiseeritakse

sarnaselt omandatud põhivaraga. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust vähendatavateks

põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt

rendiperioodi jooksul.

Sihtfinantseerimine

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud toetusi,

mille korral sihtfinantseerimise andja kontrollib toetuste sihipärast kasutamist. Sihtfinantseerimist

ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud kulutused, milleks

sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et sihtfinantseerimine leiab


Vallavanem: 20

aset. Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse

nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid

eraldi. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse

printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate

kuludega. Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema

soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna.

Tulude arvestus

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele

tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud teatistele.

Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiliselt vastavalt esitatud maksudeklaratsioonile.

Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval ning trahve trahvide määramise

päeval. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära alusel.

Kulude arvestus

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad

maksud ja lõivud kajastatakse soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel Muud tegevuskulud.

Eelarve täitmise aruanne

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik

võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Põhivara soetamisel tasutud summad

kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning põhivara müügist laekunud summad tuluna,

amortisatsiooni ja muid põhivaradega tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei

kajastata. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa arvata

sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate kaupade, teenuste ja

põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi tulemiaruande real Muud

tegevuskulud).


Vallavanem: 21

Lisa 2 Raha ja selle ekvivalendid

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Sularaha 3 529 353

Arvelduskontod pankades 233 161 243 553

Raha ja pangakontod kokku 236 690 243 906

Rahalt teenitud intressitulu 46 28

Bilansikirjel raha ja pangakontod on kajastatud raha jääk pangas arvelduskontol ja sularaha jääk kassas.

Vallavalitsusel on SEB Pangas avatud 1 (üks) arvelduskonto ja Danske Bank A/S Eesti filiaalis 1 (üks) arvelduskonto.

Lisa 3 Maksunõuded

eurodes

Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud 2016.a.

Lühiajalised Aruandeperioodil Lühiajalised

nõuded arvestatud laekumised nõuded

seisuga tulu

seisuga

31.12.2015 31.12.2016

Tulumaks 120 495 1 417 719 1 407 792 130 422

Maamaks 415 59 302 58 290 1 427

Kokku maksud 120 910 1 477 021 1 466 082 131 849

Loodusressurside

kasutamise ja saastetasud 9 164 51 350 53 275 7 239

Kokku 130 074 1 528 371 1 519 357 139 088

Maksunõuded, saadud ettemaksed ja maksutulud 2015.a.

Lühiajalised Aruandeperioodil Lühiajalised

nõuded arvestatud laekumised nõuded

seisuga tulu

seisuga

31.12.2014 31.12.2015

Tulumaks 97 339 1 271 835 1 248 679 120 495

Maamaks 70 55 536 55 191 415

Kokku maksud 97 409 1 327 371 1 303 870 120 910

Loodusressurside

kasutamise ja saastetasud 8 148 44 962 43 946 9 164

Kokku 105 557 1 372 333 1 347 816 130 074

Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle kandmata maksutulu

on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele.

Maksu- ja Tolliamet kogub tasusid loodusressursside kasutamisest ja saastetasusid. Aruandeperioodi lõpuks

deklareeritud, kuid üle kandmata tulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametilt saadud teatisele.


Vallavanem: 22

Lisa 4 Nõuded ostjate vastu

eurodes

Nõuded 31.12.2016 31.12.2015

Füüsilised isikud 7 932 6 560

Avalikku sektorisse kuuluvad äriühingud 387 235

MTÜ-d 143 510

Äriühingud 301 447

Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 1 686 619

Nõuded ostjate vastu kokku 10 449 8 371

Lisa 5 Muud nõuded ja ettemaksed

eurodes

Nõuded 31.12.2016 31.12.2015

Nõuded toetuste eest 2 228 7 208

Muud nõuded 48 960 0

Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed 33 591 29 144

Ettemakstud toetused 18 897 16 589

Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 37 060 27 600

Kokku muud nõuded ja ettemaksed 140 736 80 541

Nõuded toetuste eest summas 182 eurot on Sotsiaalkindlustusametist saadav toetus lastepuhkuse päevad eest, summas

2 046 eurot Ettevõtluse Arendamise SA-lt saadav sihtfinantseerimine Sillaotsa Kooli lasteaiahoone renoveerimiseks.

Muud nõuded summas 70 eurot on Riigimetsa Majandamise Keskusele makstud renditasu maa eest ja SA Emajõe

Veevärk poolt 2017.a tagasimakstav sihtfinantseering summas 48 870 eurot. Maksude, lõivude, trahvide ettemaksed

summas 33 591 on Maksu- ja Tolliametile tehtud maksukohustuse ettemaks. Ettemakstud toetused summas 18 897 on

seotud Hajaasustuse veeprogrammi lõpetamata töödega. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud summas -788 eurot

on töö-ja puhkusetasude ettemaks ja summas 37 848 eurot on Sillaotsa Spordihoone remondimaksed, mida hakati

maksma 15. aprillist 2009 aasta. Leping on sõlmitud Riigi Kinnisvara AS-ga.

Lisa 6 Pikaajalised finantsinvesteeringud

eurodes

Aktsiad AS Emajõe Veevärk KOKKU

arv soetusmaksumus arv soetusmaksumus

Seisuga 31.12.2015 1 176 112 740 1 176 112 740

Seisuga 31.12.2016 1 176 112 740 1 176 112 740

AS Emajõe Veevärk on asutatud 2004. aastal Tartumaa valdade koostöös uue veevärgi rajamiseks valdadesse. Kuna

AS Emajõe Veevärk aktsiad ei ole börsil noteeritud, siis ei ole neid õiglasesse väärtusesse ümber hinnatud, vaid on

kajastatud korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Haaslava Vallal on 1 176 AS Emajõe Veevärk aktsiat, osaluse

määr on 3,1077%.


Vallavanem: 23

Lisa 7 Kinnisvarainvesteeringud

eurodes

2016 2015

Soetusmaksumus perioodi algul 97 160 108 293

Soetused ja parendused 8 644 6 176

Saadud mitterahaline sihtfinantseerimine 1 190 0

Müük -43 -17 309

Mahakandmine -15 982 0

Soetusmaksumus perioodi lõpul 90 969 97 160

Akumuleeritud kulum perioodi algul -18 744 -19 022

Kulum ja allahindlus -2 696 -2 526

Mahakantud kulum 2 892 2 804

Akumuleeritud kulum perioodi lõpul -18 548 -18 744

Jääkmaksumus perioodi algul 78 416 89 271

Jääkmaksumus perioodi lõpul 72 421 78 416

Tulu kinnisvarainvesteeringutest 2016 2015

Kinnisvarainvesteeringutelt teenitud renditulu 6 359 5 382

Kinnisvarainvesteeringute haldamiskulud 16 868 8 950

Netotulu kinnisvarainvesteeringute rentimisest -10 509 -3 568

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 2016 2015

Laekumine kinnisvarainvesteeringute müügist

(rahaline) 16 026 22 050

Müüdud kinnisvarainvesteeringute jääkväärtus -43 -14 505

Kasum kinnisvarainvesteeringute müügist 15 983 7 545

2016 .aastal remonditi sotsiaalkortereid 9 386 euro väärtuses ja 2015. aastal remonditi sotsiaalkortereid 3 116 euro

väärtuses.


Vallavanem: 24

Lisa 8 Materiaalne põhivara

eurodes

Maa Hooned ja

rajatised

Masinad ja

seadmed

Muu

põhivara

Lõpetamata

põhivara Kokku

Soetusmaksumus seisuga

31.12.2014 17 739 3 362 225 84 246 27 423 36 678 3 528 311

Soetused ja parendused 0 87 740 11 426 0 17 234 116 400

Ümberklassifitseerimine 0 0 -4 423 -16 264 0 -20 687

Ümberhindlused 543 0 0 0 0 543


31.12.2015 18 282 3 449 965 91 249 11 159 53 912 3 624 567

Soetused ja parendused 155 282 150 22 775 0 36 195 341 275

Mahakandmine 0 -54 924 -18 062 -11 159 0 -84 145

Üleviimine kinnisvaragruppi -43 0 0 0 0 -43

Ümberhindlused 430 0 0 0 0 430


31.12.2016 18 824 3 677 191 95 962 0 90 107 3 882 084

Seisuga 31.12.2014 0 -950 047 -66 204 -22 462 0 -1 038 713

Kulum ja allahindlus 0 -218 970 -8 252 -1 345 -228 567

Mahakandmine 0 0 4 272 16 264 20 536

Seisuga 31.12.2015 0 -1 169 017 -70 184 -7 543 0 -1 246 744

Kulum ja allahindlus 0 -224 163 -7 264 -1 233 -232 660

Mahakandmine 0 19 272 8 260 8 776 0 36 308

Seisuga 31.12.2016 0 -1 373 908 -69 188 0 0 -1 443 096

Jääkväärtus seisuga 31.12.2014 17 739 2 412 178 18 041 4 961 36 678 2 489 597

Jääkväärtus seisuga 31.12.2015 18 282 2 280 948 21 065 3 615 53 912 2 377 823

Jääkväärtus seisuga 31.12.2016 18 824 2 303 283 26 774 0 90 107 2 438 989


Vallavanem: 25

Lisa 9 Lühiajalised kohustused

eurodes

Võlad tarnijatele 31.12.2016 31.12.2015

Avalikku sektorisse kuuluvad äriühingud 3 949 4 185

Äriühingud 20 200 14 550

MTÜd, SA, KÜ 1 277 397

Füüsilised isikud 98 231

Võlad tarnijatele kokku 25 524 19 363

Võlad töötajatele 31.12.2016 31.12.2015

Töötasu võlgnevus -37 0

Puhkusetasude kohustus 32 988 28 891

Muud võlad töövõtjatele 11 -31

Võlad töötajatele kokku 32 962 28 860

Muud kohustused ja saadud ettemaksed 31.12.2016 31.12.2015

Maksu-, lõivu- ja trahvikohustused 33 591 29 144

Muud kohustused (tagatistasud) 0 1 025

Sihtfinantseerimiseks saadud vahendid 20 375 15 437

Muud kohustused ja saadud ettemaksed kokku 53 966 45 606

Maksukohustus Maksu- ja Tolliametile 33 591 eurot. Tartu Maavalitsuselt laekunud 10 156 eurot Hajaasustuse

programmi raames, Archimedes SA-lt Comenius programmi raames saadi 7 134 eurot ja SA-lt

Keskkonnainvesteeringute Keskus 3 085 eurot.


Vallavanem: 26

Lisa 10 Laenukohustused

Antud laenude jaotus järelejäänud

tähtaja järgi eurodes

Laenukohustused

perioodi lõpus Tähtajag

a kuni 1

aasta

Tähtajaga

1-2 aastat

Tähtajaga

2-3 aastat

Tähtajaga

3-4 aastat

Tähtajaga

4-5 aastat

Tähtajaga

üle 5 aasta Kokku

31.12.2016

Pangalaenud 31 915 31 915 31 915 23 936 0 0 119 681

Kapitalirent 19 709 19 688 19 688 19 688 19 688 204 801 303 262

Kokku 51 624 19 606 19 606 19 606 19 606 204 801 422 943

Laenukohustused

perioodi lõpus Tähtajag

a kuni 1

aasta

Tähtajaga

1-2 aastat

Tähtajaga

2-3 aastat

Tähtajaga

3-4 aastat

Tähtajaga

4-5 aastat

Tähtajaga

üle 5 aasta Kokku

31.12.2015

Pangalaenud 19 186 0 0 0 0 0 19 186

Kapitalirent 19 460 19 606 19 606 19 606 19 606 224 838 322 722

Kokku 38 646 19 606 19 606 19 606 19 606 224 838 341 908

Toimunud liikumised 2016 2015

Tagasi makstud

pangalaenu -24 505 -38 271

Tagasi makstud

kapitalirendikohustust -19 460 -19 010

Kokku -43 965 -57 281

Finantslepingutega

seotud kulud

Intressikulu 2016 2015

Pangalaenudelt 208 146

Kapitalirendikohustusest 2 414 3 520

Kokku intressikulu 2 622 3 666

2006. aastal sõlmiti laenuleping summale 209 506 EUR-i, intressimääraga 6 kuu EURIBOR + 0,25% aastas ja

laenutähtpäev oli 29.06.2026. aasta. 2005. aastal sõlmiti laenuleping summale 1 525 000 krooni, intressimääraga Eesti

krooni laenude baasintress + 0,35% aastas ja laenutähtpäev oli 30.12.2025 aasta. 18.09.2007. aastal sõlmiti

laenuleping, kus liideti kaks eelnevalt sõlmitud lepingut ning lühendati laenutähtpäeva. Laenutähtpäev on

29.06.2016.aasta, laenusumma 304 781 EUR-i fikseeritud intressiga 4,65% kuni 28.09.2012. a. Alates 29. septembrist

2012. aastast kuni laenutähtpäevani on intressimäär 6 kuu EURIBOR + 0,25% aastas.

Alates 01.01.2009 on Sillaotsa Spordihoone kapitalikulu üles võetud kapitalirendikohustusena Riigi Kinnisvara AS

ees summas 440 513 eurot. Üüri suuruse muutmise aluseks on Eesti tarbijahinnaindeksi muutumine, 12-kuu

EURIBORi muutumine, riigihangete pakkumismenetluse tulemused ning omanikukohustuse summa muutmine.

2016. aastal sõlmiti laenuleping summale 125 000 EUR-i, fikseeritud intressimääraga 0,9% ja laenutähtpäev on

01.09.2020.

Pangalaenude tagatiseks on Haaslava valla eelarve.


Vallavanem: 27

Lisa 11 Teenuste müük

eurodes

2016 % 2015 %

Tulud haridusalasest tegevusest 90 090 72 68 122 74

Elamu-ja kommunaaltegevuse tulud 6 359 5 5 382 6

Riigilõivud 15 424 12 6 439 7

Tulud kultuuri- ja kunstialasest tegevusest 5 536 4 7 241 8

Üür ja rent 2 191 2 2 117 2

Tulud transpordi- ja sidealasest tegevusest 1 604 1 1 127 1

Tulud spordialasest tegevusest 0 0 189 0

Tulud sotsiaalabialasest tegevusest 1 526 1 502 1

Muu toodete ja teenuste müük 3 558 3 411 0

Tulud üldvalitsemisest 600 0 333 0

Kokku teenuste müük 126 888 100 91 863 100

Tulud haridusalased tegevusest moodustab teistelt valdadelt õppe- ja lasteaiakoha eest laekuvad tulud, lastevanemate

osalustasud lasteaias, toidurahad.

Lisa 12 Muud tulud

eurodes

2016 % 2015 %

Kaevandamisõiguse tasu (vt lisa 3) 37 914 56 42 090 80

Tasu vee erikasutusest (vt lisa 3) 2 387 4 2 480 5

Saastetasu (vt lisa 3) 11 048 16 392 1

Kasum/kahjum põhivara, varude müügist (vt lisa 7,8) 15 983 24 7 545 14

Kokku muud tulud 67 332 100 52 507 100


Vallavanem: 28

Lisa 13 Saadud toetused

eurodes

2016 % 2015 %

Saadud sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks

Ettevõtluse Arendamise SA - Lasteaiahoone soojustamine 20 457

31 956

Tartu Maavalitsus- Hajaasustuse Veeprogramm 8 308

4 387

Adamka Eevi - Lombi kinnistud 1 190

0

Siseministeerium - Priiuse seltsimaja renoveerimine 0

10 000

Kokku laekunud aruandeperioodil põhivara soetamiseks 29 955 5 46 343 8

Kokku põhivara soetamiseks 29 955 5 46 343 8

Saadud sihtfinantseerimine tegevuskuludeks

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus- KIK projekt 3-

2_2/3313-4/2015 0

3 362

Archimedes SA - Comeniuse programm 7 776

450

Tartu Maavalitsus-

Lapsehoiuteenus 25

4 201

Ujumise algõpetus 525

475

PRIA - koolipiima ja koolipuuvilja toetus 4 087

5 415

Rahandusministeerium- aadressandmete korrastamine 3 995

1 405

Rahandusministeerium - õppelaenude ja maksude

kustutamine 1 434

2 810

Siseministeerium - Päevakeskuse inventari ost 0

3 000

Tartu Vallavalitsus - raamatukogule raamatud 3 466

3 393

Tartu LV Kultuuriosakond -Vooremäe suusaradade hooldus 3 400

3 400

Haridus- ja Teadusministeerium - eesti keele õppe

korraldamine 805

1 082

Haridus- ja Teadusministeerium - IKT vahendid 0

4 000

Eesti Kooriühing - kollektiivide toetus 0

-285

Kaido Schmidt - FC Haaslava Meritreid - staadioni

kunstmuru 0

3 000

Rahvakultuuri Keskus - lauluvõistluse läbiviimiseks 0

150

Eesti Kultuurkapital - Tartumaa kultuuritöötajate arengu

toetamine 160

0

Männiku Piim OÜ-välitenniselauad 200

0

Hariduse Infotehnoloogia SA - IT vahendid 516

0

SA Eesti Teadusagentuur - Sillaotsa Koolis toimuv

teaduspäev 2 500

0

Sotsiaalkindlustusamet - Matusetoetus 500

0

Eesti Töötukassa - juhendamistasu 0

75

Kokku laekunud sihtfinantseerimise tegevuskuludeks 29 389 5 35 933 7

Saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine

Riigieelarvest* 471 735

432 779

Sponsoritelt -Vooremäe Terviseradade hoolduseks 4 150

3 085

Eraisikult - hooldusteenuse eest tasumiseks 0

15 300

Erakoolidele makstud kulude hüvitamine 44 584

13 390


Vallavanem: 29

Sponsoritelt - ürituste korraldamiseks 4 306

3 995

Kokku laekunud mittesihtotstarbelised toetused 524 775 90 468 549 85

* Vastavalt riigieelarveseadusele eraldatakse riigieelarvest kohalikele omavalitsustele tasandus- ja toetusfond

(hariduskuludeks, toimetulekutoetusteks, sotsiaaltoetuste ja -teenuste osutamiseks, sündide ja surmade

registreerimiseks, maamaksuvabastuse rakendamise korraldamiseks, vajaduspõhise peretoetuse väljamaksmiseks)

mille täpsemat kulutamist riik ei jälgi. Vastavalt üldeeskirjale liigitatakse nimetatud toetus mittesihtotstarbeliseks

toetuseks ning kajastatakse kassapõhiselt tuluna.

Lisa 14 Antud toetused

eurodes

2016 % 2015 %

Sotsiaaltoetused

Peretoetused 35 641

31 359

Toimetulekutoetused 22 626

22 324

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele 18 447

13 283

Õppetoetused 9 858

7 650

Muud sotsiaalabitoetused 8 636

6 716

Erijuhtudel riigi poolt makstav sotsiaalmaks 0

703

Preemiad ja stipendiumid 1 390 1 210

Kokku sotsiaaltoetused 96 598 70 83 245 72

Tegevuskulude sihtfinantseerimine

Eraisik - osalustasu 650

500

Hajaasustuse veeprogramm - lõpetatud tööd (OV osa) 8 308

4 387

8 958 7 4 887 4

Muud toetused

Liikmemaksud 6 891

6 698

MTÜ Tartumaa Omavalitsuste Liit 4 362

4 362

Eesti Maaomavalitsuse Liit 1 950

1 773

Tartumaa Arendusselts 579

563

Muud toetused 15 314

16 033

Haaslava Meeskoor - tegevuskuludeks 4 350

2 000

MTÜ Tartu Motokrossiklubi - tegevuskuludeks 800

700

MTÜ TriSmile - tegevuskuludeks 0

5 000

SA Maarja Küla - tegevuskuludeks 1 692

1 833

EELK Võnnu Jakobi Kogudus - tegevuskuludeks 650

1 000

EELK Tartu Maarja Kogudus - tegevuskuludeks 0

300

EELK Konstitoorium/Peretöö - tegevuskuludeks 600

0

SA Eesti Lennundusmuuseum - tegevuskuludeks 1 400

1 000

Kauplusauto - tegevuskuludeks 642

979

Kaitseliit - tegevuskuludeks 0

100

MTÜ Kurepalu külaselts - tegevuskuludeks 0

200

MTÜ Mõra Küla Selts- tegevuskuludeks 0

250


Vallavanem: 30

Laulu- ja Mänguselts Väike Punt- tegevuskuludeks 0

400

MTÜ Kuuste Naiskoor - tegevuskuludeks 800

1000

Osavõtumaksud - õpilaste spordilaager; rahvatantsijad 743

446

SA Maarja Päikesekodu - tegevuskuludeks 0

450

SA Tartu Ärinõuandla - tegevuskuludeks 423

0

MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus - tegevuskuludeks 714

375

MTÜ Tähe Noorteklubi - tegevuskuludeks 1 300

0

MTÜ Tartu Rally - tegevuskuludeks 500

0

MTÜ Tartu Akadeemiline Spordiklubi - tegevuskuludeks 200

0

Piirissaare Vallavalitsus- - tegevuskuludeks 500

0

Kokku muud toetused 22 205 16 22 731 20

Antud sihtfinantseerimine põhivara soetuseks

MTÜ Võnnu Vabatahtlik Päästeselts - päästeauto

soetamine 1 000

0

Hajaasusutse veeprogramm - lõpetatud tööd (MV osa) 8 308

4 387

Kokku põhivara soetuseks 9 308 7 4 387 4

Kokku antud toetused 137 069 100 115 250 100

Lisa 15 Tööjõukulud

eurodes

Töötasukulud 2016 2015

keskmine töötasu keskmine töötasu

töötajate kokku töötajate kokku

arv arv

Ametnikud

Valitavad ja ametisse nimetatavad

ametnikud 1 29 385 1 28 245

Volikogu 0 9 625 0 8 553

Vallavalitsus 1 19 760 1 19 692

Juhid ATS 6 94 256 5,1 68 001

Keskastme spetsialistid ATS 2 26 039 2 22 248

Kokku ametnikud 9,00 149 680 8,10 118 494

Töötajad

Juhid 4,17 51 251 4,18 42 736

Õpetajad 24,96 308 576 24,71 270 792

Tippspetsialistid 3,29 27 117 2,22 18 374

Keskastme spetsialistid 5,7 39 813 6,29 41 207

Nooremspetsialistid 0,95 9 108 0,8 6 336

Tugispetsialistid 0,75 8 014 0,92 9 859

Töölised ja abiteenistujad 14,95 103 132 14,74 89 876

Kokku töötajad 54,77 547 011 53,86 479 180


Vallavanem: 31

Ajutised töötajad

7 484

21 447

Kokku töötasukulud 63,77 704 175 61,96 619 121

Erisoodustused 2016 2015

Õppelaenude kustutamine

862

1 690

Kokku erisoodustused 862 1 690

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 2016 2015

Sotsiaalmaks töötasudelt

232 137

204 022

Sotsiaalmaks erisoodustustelt

356

697

Tulumaks erisoodustustelt

216

424

Töötuskindlustusmaksed

5 627

4 908

Kokku maksud ja

sotsiaalkindlustusmaksed 238 336 210 051

Kokku

tööjõukulud 943 373 830 862

Lisa 16 Majandamiskulud

eurodes

2016 % 2015 %

Õppevahendite ja koolituse kulud 187 697 27 169 297 27

Kinnistute,hoonete js ruumide

majandamiskulud 138 373 20 164 103 26

Rajatiste majandamiskulud 89 967 13 68 243 11

Sõidukite ülalpidamise kulud 46 213 7 48 004 8

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud 29 907 4 34 254 5

Toiduained 45 555 7 42 204 7

Kultuuriürituste korraldamise kulud 52 079 8 27 297 4

Inventari majandamiskulud 35 091 5 22 518 4

Administreerimiskulud 28 333 4 20 291 3

Uurimis- ja arendustööd 2 897 0 2 300 0

Sotsiaalabialased teenused 13 033 2 9 562 2

Koolituskulud 11 556 2 6 801 1

Teavikud 5 983 1 5 836 1

Muud majandamiskulud 1 912 0 2 683 0

Koolituskulud riigieelarvelisest

haridustoetusest 1 410 0 1 737 0

Meditsiini- ja hügieenikulud 1 973 0 647 0

Lähetuskulud 710 0 0 0

Eri- ja vormiriietus 551 0 959 0

Kokku majandamiskulud 693 240 100 626 738 100


Vallavanem: 32

Lisa 17 Maksu- ja lõivukulud

eurodes

2016 % 2015 %

Käibemaks tegevuskuludelt 92 839 57 82 690 79

Käibemaks põhivara soetustelt 69 944 43 20 529 20

Käibemaks riigieelarvelisest

haridustoetusest 595 0 430 0

Riigilõivud 288 0 819 1

Muud tegevuskulud 0 0 8 0

Kokku maksu- ja lõivukulud 163 666 100 104 476 100

Lisa 18 Põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus

eurodes

2016 2015

Materiaalse põhivara amortisatsioon (lisa 8) 232 660 228 567

Kinnisvarainvesteeringute amortisatsioon (lisa 7) 15 786 2 526

Materiaalse põhivara mahakandmine ja tasuta võõrandamine (lisa

8) 47 836 151

Kokku põhivara amortisatsioon ja ümberhindlus 296 282 231 244

Lisa 19 Kasutusrent

eurodes

31.12.2016 31.12.2015

Makstud kasutusrendimakseid perioodi

jooksul 19 159 18 599

Järgmiste perioodide kasutusrendimaksed

mittekatkestatavatest lepingutest: 93 414 80 878

s.h kuni 1 aasta 23 380 18 595

1-5 aastat 70 034 62 283

1. Autobuss IVECO - kasutusrendileping sõlmiti 14.09.2015.a, lõpptähtpäevaga 15.09.2020. Aruandeperioodil on

rendikulu tasutud 14 349 eurot km-ga, järgmiste perioodide rendikulu on 57 457 eurot km-ga.

2. Sõiduauto FIAT DOBLO - rendiobjekti maksumus on 16 480 eurot käibemaksuga. Kasutusrendileping on tähtajaga

05.12.2011-05.12.2016. Aruandeperioodil on tasutud rendikulu 2 074 eurot km-ga.

3. Sõiduauto SUBARU FORESTER – kasutusrendileping on tähtajaga 28.03.2019. Aruandeperioodil on tasutud

rendikulu 2 051 eurot km-ga, järgmiste perioodide rendikulu on 4 825 eurot km-ga.

4. Kontoritehnika printer – koopiamasin. Kasutusrendileping on sõlmitud 24.05.2012.a 3 aastaks. Aruandeperioodil

on rendikulu tasutud 685 eurot km-ga, järgmiste perioodide rendikulu on 1 632 eurot km-ga.

5. Sõiduauto SUZUKI VITARA – kasutusrendileping sõlmiti 14.12.2016, lõpptähtpäevaga 28.12.2021. Järgmiste

perioodide rendikulu on 11 250 eurot km-ga.

6. Sõiduauto VW CADDY - kasutusrendileping sõlmiti 24.01.2017, lõpptähtpäevaga 28.01.2022. Järgmiste

perioodide rendikulu on 18 250 eurot km-ga.


Vallavanem: 33

Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega

Haaslava Vallavalitsuse aastaaruande koostamisel on loetud seotud osapoolteks:

a) vallavalitsuse ja volikogu liikmed

b) eespool loetletud isikute lähedasi pereliikmeid ja nende poolt kontrollitavaid või nende olulise mõju all olevaid

ettevõtteid

Haaslava Vallavalitsus on 2016.aastal ostnud teenuseid seotud osapooltelt:

2016 2015

Ostud Müügid Ostud Müügid

Sahkar TT OÜ 80 908 0 48 107 60

Hanso MK OÜ 14 230 0 3 913 0

Sulase PT OÜ 0 0 1 980 0

Sulase Teenused OÜ 4 932 0 0 0

Farmbalt OÜ 720 30 6 624 0

Ojamaa Talu OÜ 21 482 0 0 0

Teenuste ost kokku 122 272 30 60 624 60

Jagunemine seotud osapoolte lõikes:

Ostud: 2016 2015

Sahkar TT OÜ (teede hooldus, Sillaotsa Kooli

staadioni ehitus) 80 908 48 107

Hanso MK OÜ (puude lõikus, jõulukuused,

Vooremäe korrashoiuteenused, Sillaotsa Kooli

staadioni ehitus) 14 230 3 913

Sulase Teenused OÜ (lumetõrjetööd) 4 932

Sulase PT OÜ (lumetõrjetööd) 0 1 980

Farmbalt OÜ (mänguväljaku demontaaž,

lumtõrjetööd) 720 6 624

Ojamaa Talu OÜ (lumetõrjetööd) 21 482 0

Kokku 122 272 60 624

Müügid: 30 60

Sahkar TT OÜ ( bussi kasutus) 0 60

Farmbalt OÜ (riigilõiv) 30 0

Kokku 30 60

Vallavalitsuse ja volikogu liikmetele arvestatud tasud on toodud lisas 15.


Vallavanem: 34

Lisa 21 Reservfondi kasutamise aruanne

eurodes

Selgitus 2016 2015

KINNITATUD RESERVFOND 46 367 28 087

LISAEELARVEGA ERALDATUD 0 0

KOKKU ERALDATUD RESERVFONDI 46 367 28 087

ERALDATUD RESERVFONDIST

Vallavalitsus 2 681 0

Majandamiskulud - õigusabi 2 040 0

Majandamiskulud - kinnistute muud kulud 641

Religioon 500 0

Eraldised - Piirissaare palvela taastamine 500 0

Muu vaba aeg, kultuur, religioon 0 1 450

Eraldised muudele residentidele 0 1 450

Noorsootöö ja noortekeskused 200 0

Eraldised - osalemiseks kultuurivahetusprogrammis 200

Alsuahridus - lasteaed 4 242 0

Majandamiskulud - gaasikatel 4 242 0

Investeerimistegevus 1 000 0

Eraldised põhivara soetamiseks - MTÜ-le Võnnu Vabatahtlik

Päästeselts paakauto „Sisu“ ostuks 1 000 0

KOKKU KULUTATUD 8 623 1 450

JÄÄK 37 744 26 637


Vallavanem: 35

ALLKIRI MAJANDUSAASTA ARUANDELE

Majandusaasta aruande on koostanud Haaslava Vallavalitsus.

Aruande juurde kuulub sõltumatu vandeaudiitori aruanne ning Haaslava Vallavalitsuse otsus

aruande heakskiitmise kohta.

Vallavanem Priit Lomp .........................................................

(kuupäev, allkiri)

Documents

2016 AASTA MAJANDUSAASTA · PDF fileRAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE ... Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2017. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv ... kasvas aastases võrdluses