Kaitseväelase avalikkusega suhtlemisel tuleb kinni pidada kahest raudsest reeglist: iga kaitseväelane

kujundab kaitseväe mainet; ei maksa teha seda, mille jõudmine meediasse ei sobiks väärikale inimesele.

432

Näpunäiteid, kuidas metsas

mugavamalt hakkama saada

Nooremleitnant Karotamm: psühholoogiliste operatsioonide ohvitser

Iga sõdur on kaitseväe reklaamnägu

kadumine on tekitanud rahulolema-tust – kui seni kehtinud kaitseväetee-nistuse seadus nägi ette, et ajateenijale tagatakse tegevteenistuse ajal tasuta majutus ning kaitseministri kehtes-tatud ulatuses tasuta toitlustamine, siis nüüd on sõnastust muudetud – ajateenijale tagatakse tasuta majutus ja toitlustus ajateenistuse läbiviimise kohas. Puhkuse ajal ei viibi ajateenija „ajateenistuse läbiviimise kohas” ja seepärast ei maksta puhkusele mine-vale ajateenijale enam ka söögiraha perioodi eest, kui ta viibib puhkusel väljaspool väeosa. On arusaadav, et olukord, kus märtsis puhanud kaas-võitlejale maksti toiduraha ja aprillis puhkavale sõdurile enam mitte, teki-tas küsimusi.

Seadus ei muutu siiski igal aas­tal. Mis on tüüpiline mure, mil­lega teie poole pöördutakse?

Probleemid pole vennad, kuid tea-tud seaduspärasused muidugi on. Kui SBK toimub külmal ajal, on ka tervi-sega seotud avaldusi rohkem – kel-lel hakkab vana vigastus valutama, kes arvab, et laagreid peetakse liiga külma ilmaga. Ikka ja jälle on küsitud väljalubade saamise, õigemini nende mittesaamise kohta. Vähemaks on jäänud küsimusi juuste lubatud pik-kuse kohta.

Ehk siis, kui metsas ebamuga­vaks läheb, hakatakse „viilima”?

Ei pea kohe nii resoluutseks minema – külmaga hakkavadki välitingimustes vanad vigastused roh-kem segama. Kuid muidugi on ka neid, kes oma tervise osas siirad ei ole ning kes üritavad metsast kasarmusse pää-seda või ka lihtsalt varem koju saada.

Kes üldse saavad teie poole pöörduda?

Vastavalt põhimäärusele kaitse-väega teenistussuhtes olevad isikud, kuid tegelikult kurdavad oma muresid lisaks tegevväelastele ja ajateenijatele ka sõdurpoiste emad ning elukaasla-sed. Kuna kaitsevägi on kodanike tee-nistuses, suhtleme kõigi pöördujatega ja anname lahenduse leidmiseks alati endast parima.

Kui ajateenija pöördub õigus­vahemehe poole, siis kas ta peab sellest ka oma vahetule ülemale ette kandma?

Kõigil on õigus vabalt pöörduda, ülemale ei pea ette kandma. Paraku, kui tegu on tüliga, pean ma ära kuu-

lama mõlemad osapooled, ehk kahe inimese konflikti puhul pole kaebusi ühepoolselt võimalik menetleda.

Millises vormis saab õigusvahe­mehele avaldust esitada?

Alati saab saata e-kirja, kuid vaja-

sõdurilehtNR 13 (389) august 2013, issN 1736-3411

Intervjueeris 1. jalaväe-brigaadi teabeohvitser nooremleitnant Simmo Saar.

Õigusvahemehe poole ta-sub pöörduda alles siis, kui kohapeal murele mingil põhjusel lahendust ei leita.

Kes on kaitseväe õigusvahe­mees?

Õigusvahemehe nimigi ütleb – mees, kes on õigusega kellegi või mil-legi „vahel”. Seda siis, kui on tekkinud õiguslik vaidlus, lihtsamalt öeldes tüli. Minu ülesanne on sellisel juhul otsida lepitust või anda olukorrale õiguslik hinnang.

Peainspektoriteenistuse põhimää-ruse järgi on igal tegevteenistuses oleval kaitseväelasel ja kaitseväega teenistus- või töösuhtes oleval isikul õigus pöörduda otse peainspektori õigusvahemehe poole avaldusega hin-nata või tuvastada:

1) ülema antud käskkirja, käsu või korralduse põhiseadusele ja seadus-tele vastavust;

2) ülema või teenistuskaaslaste poolt tema põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtte ning hea halduse tava järgimist;

3) ülema või teenistuskaaslaste poolset diskrimineerimist;

4) muid kaitseväeteenistuse alaseid minetusi.

Kellele te allute?Õigusvahemehe teenistuskoht on

peainspektorteenistuses, mis allub vahetult kaitseväe juhatajatele. Kuna peainspektori ametikoht on praegu täitmata, allun otse juhatajatele.

Kui palju õigusvahemehele aas­tas avaldusi saadetakse?

Eelmisel aastal laekus umbes 70 avaldust. Käesoleval aastal on sama-palju avaldusi laekunud juba prae-guseks. Kindlasti on käesoleva aasta avalduste rohkust mõjutanud tõsi-asi, et 1. aprillist hakkas kehtima uus kaitse väeteenistuse seadus (KVTS).

Miks ja millisel moel uus seaduste pakett probleeme teki­tab?

Näiteks ajateenijate puhul sõltus ajateenija toetuse suurus varem tema ametikohast – nii said jaoülema toe-tust nii kaprali kui ka nooremseer-sandi auastmes ajateenijad. Aprillist loeb aga auaste, mitte ametikoht. Seega tuli mõnel madalama auast-mega jaoülemal või rühmavanemal uue seaduse jõustumisel leppida vara-semast väiksema toetusega.

Ka ajateenija nn puhkusetasu

Kaitseväe õigusvahemees major Ilmar Kikkas: Mulle saab nii helistada kui ka kirjutada

dusel võin avalduse ka telefonitsi vastu võtta – siis tuleb see mul aval-daja sõnade kohaselt protokollida. Üldiselt, kui on mure, piisab mis tahes märguandest. Kui tegu on suurema probleemiga, mille kohta tuleks asja-oludes selguse saamiseks avaldus kir-jalikult esitada, siis palun ma seda teha. Elu näitab, et üldjuhul on tõsta-tatud probleemi sisulise lahendamise võti ikka pigem kohapealsete ülemate kui õigusvahemehe käes. Seetõttu tasub õigusvahemehe poole pöörduda alles siis, kui kohapeal sellele mingil põhjusel lahendust ei leita.

Kindlasti tekitab ajateenijates segadust tühise ja keelatud käsu temaatika. Küsingi lihtsalt – kui­das neil vahet teha?

Tegelikult pole mõtet käsutemaa-tikat liiga keeruliseks ajada. Oluline on ära tunda tühine käsk. Meelde peab jätma, et tühist käsku ei pea täitma ja keelatud käsu peab. Tühine käsk on nagu tühi rahakott – kuigi seostame rahakotti rahaga ja viimast võimega poest midagi osta, puudub tühjal rahakotil selleks vajalik sisu. Nii on ka tühise käsuga – antud küll käsu vormis, kuid kohustab täitjat kas toime panema süütegu, alandab käsu saajat või kolmandat isikut, antakse kas mitteteenistuslikel eesmärkidel või nii, et käsust ei selgu käsu andja. Sellisel juhul ei pea käsku täitma. Kui käsu saajat kohustatakse käsuga toime panema süütegu, ei tohigi käsu saaja seda täita, vastasel juhul peab ta arvestama vastutusega käsu täit-mise tagajärgede eest. Sõna „süütegu” ei tohi siin segamini ajada sõnaga „distsiplinaarsüütegu”. Iga seadusega vastuolus olev tegu ei ole veel süütegu. Kui käsuga nõutav tegu on küll vastu-olus seadusega, kuid pole süütegu, on tegu keelatud, mitte tühise käsuga ja selline käsk tuleb täita.

Keelatud käsk on küll vastuolus seadusega, kuid ei sunni täitjat toime panema süü-, kuri- ega väärtegu.

Seepärast ongi käsu saajal oluline ära tunda just tühine käsk, sest kee-latud käsk tuleb täita nagu õiguspä-ranegi. Tuleb arvestada, et otsustada tuleb kiiresti. Mõistlikult võiks eel-dada, et enamasti on käsud ikkagi õiguspärased. Kuid kui miski tundub käsusaajale imelik ning kuritegelik, tuleks oma sisetundest lähtuda ning veenduda, kas tegu pole tühise käsuga.

***Kaitseväe õigusvahemehele saab

helistada numbritel 5621 1137 ja 717 1283 või kirjutada e-postile pea-inspektor@mil.ee.

sõdurileht

sõdurileht Kaitsevägi internetis: www.mil.ee, www.youtube.com/sodurileht Kaitseväe pildialbum: pildid.mil.eeVaata ka: Sõdurilehe Facebooki-lehekülge www.facebook.com/s6durileht

august 2013

kommentaar

Lugupeetud ajateenija!

Elus on kohustused, mida tuleb täita. Mõned neist valime ise, kuid osad on seatud kõrgemalt. „Ajatee-nistus on kohustus” – see on kõigile tuttav loosung juba koolipõlvest. „Vaid sõjavägi teeb sinust mehe” – kui palju oleme seda kuulnud? Need ja paljud teised trafaretsed üleskut-sed on noori mehi saatnud aasta-kümneid. Raske on sellisele reklaa-mile anda lisaväärtust ning kinnitada, et ajateenistus on auasi ja moodus-tab noore mehe arengus väga olulise etapi. Tean oma kogemusest, et see nii on ja noorte meeste teenistus on iga aastaga muutunud sisukamaks ja meeleolukamaks.

Kohustused on kahesuunalised. Midagi andes peab midagi ka tagasi saama. Mida sa oma vaba aega ära andes vastu saad? Esiteks koge-muse, kuidas olla ja saada hakkama suletud ühiskonnas, kus on kindlad raamid ja reeglid. Seda vennastumist ja enese tundmaõppimise kursust ei paku sulle elu jooksul keegi. Kõlavad loosungid on üldise suunitlusega ja mehe teeb noorest ikka ainult tema ise. Ajateenistus on koht, kus tunned meeskonna jõudu ning leiad üllatu-sega enda varjatud andeid.

Tean oma kogemustest, kui muser-davad olid ajateenistuse esimesed nädalad. Aja möödudes leiad, et noorteaeg oli üks parem ja tegevus-rohkeim periood teenistuses. Harju-matu on, et keegi on plaaninud sinu päeva, käitumise ja harjumused, kuid aja möödudes oled sellega leppi-nud. Kogenud ajateenija tunned ära vastusest küsimusele: „Mis oli hom-mikusöögiks?” Vastus on järgmine: „Ei mäleta, kuid kindlasti käisin.” Tähtsad pole pisiasjad, vaid kogu tegevuse olemus ja konkreetsus.

Soovin teile kõigile meelekindlust ning jõudu. Meestevahelised side-med, mis luuakse koos teenistuses, on väärtus ning püsivad lõpuni.

Parimat,

Nooremleitnant Taavi Karotamm: Ajateenistusse tulles ei oleks ma osanud arvata, et oma tuleviku kaitseväega seon

Teavituskeskus, Filtri tee 12, 15007 TallinnPeatoimetaja: vanemveebel Diana Pilme, 717 2171

Intervjueeris 1. jalaväe-brigaadi teabeohvitser nooremleitnant Simmo Saar.

Kaitseväe peastaabis strateegi-lise kommunikatsiooni osa-konnas psühholoogiliste ope-

ratsioonide ehk otseteavituse ohvit-serina teeniv nooremleitnant Taavi Karotamm pälvis Ameerika Ühendrii-kide erioperatsioonide koolis õppides Ühendriikide armee teenetemedali (Army Achievement Medal).

John F. Kennedy nimelises eriope-ratsioonide koolis neljakuulise psüh-holoogiliste operatsioonide kursuse paremuselt teise tulemusega lõpeta-nud nooremleitnant Karotamm oli ühtlasi kursuse parim välismaalasest lõpetaja ning sai autasu silmapaistva teadmiste omandamise ja oskuste rakendamise eest. Saavutus on mär-kimisväärne, kuna kursus on mõel-dud eelkõige kapteni auastmes kaitse-väelastele. Kursusele kandideeris üle saja Ameerika Ühendriikide ohvitseri. Kursusel osalemine eeldab nii head füüsilist kui ka vaimset võimekust. Kokku oli kursusel kolmkümmend ohvitseri Ühendriikidest ja partner-riikidest.

Millal aega teenisid ja kus?Ajateenistust alustasin 2009. aastal

Tallinnas vahipataljonis. Teenisin 11 kuud.

Kuidas sinust elukutseline kait­seväelane sai?

Alustuseks pean ütlema, et ajatee-nistusse tulles ei oleks ma osanud arvata, et oma tuleviku kaitseväega

seon. Pärast SBKd avanes mul aga võimalus teha koostööd Sõdurilehe ja peastaabi teavitusosakonnaga ning üks asi viis teiseni. Ajateenistuse järel tehti mulle pakkumine teenistust jät-kata.

Kas mõtlesid enne pakkumise vastu võtmist pikalt?

Ei saa öelda, et oleksin pikalt mõel-nud – pakkumine oli küllaltki huvitav. Samas otsustasin aasta kaitseväest eemal olla ja pisut puhata ning reisida. Mulle meeldiva üllatusena oli pak-kumine pärast kodumaale naasmist endiselt jõus. Nii ma 2011. aasta 1. septembril tegevteenistust alustasingi.

Kas leiad, et kaitseväes on head karjäärivõimalused või tunned pigem, et siin teenimine nõuab teatud ohvrit?

Tegelikult on karjäärivõimalused kaitseväes päris head. Üldiselt arva-takse, et militaarstruktuurid on äär-miselt jäigad – alustad sõdurina, saad allohvitse-riks, juhid jagu, siis rühma jne. Arvatakse, et kait-seväes saab teha ainult ühelaadset karjääri. Tegeli-kult on siin eri-alad, millel on võimalik liikuda mööda karjäärirede-lit nii üles kui ka paralleelset erialasid vahetades. Mulle selline paindlikkus meeldib.

Eesti kaitseväe eelis ongi paind-likkus ja inimesepõhine juhtimine – vajadusel leitakse ikka sobiv ja parim variant. USAs on teenistus küllaltki palju plaanides ja karjäärimudelites

kinni ning oma soov jääb karjääri juh-timisel tihti tagaplaanile.

Kuidas on sinu karjäär kulge­nud?

Teenistust alustasin teavitusvald-konnas, kuid pärast pooltteist aastat avanes mul võimalus läbida kursused ja saada psühholoogiliste operatsioo-nide (PSYOPS) ohvitseriks. Otsustasin proovida ning pean tõdema, et valik oli igati õige.

Mis imeloom see PSYOPS üldse on? Vaadates filmi „Mehed, kes jõllitavad kitsesid”, jääb sellest mulje kui mingist voodoo’st.

Tegelikult on PSYOPS võrreldav turundusega militaarkontekstis. Tei-sisõnu – PSYOPS uurib inimese käi-tumist ja mõttemaailma ning tänu saadud infole on võimalik suunata inimest tegema neid valikuid ja otsu-seid, mida meie tahame, et ta teeks. Üldjoontes on see vägagi vajalik vald-

kond just oma rahva turvalisuse tagamiseks.

Kuna olen turundustaustaga ning praegu õpin Tallinna Ülikoolis interaktiivse mee-dia magistrantuu-ris, sobib see eri-ala mulle.

Kui rääkida PSYOPSist, siis käi­sid ju Ameerika Ühendriikides neljakuulisel kursusel erialaga sügavuti tutvumas. Millisel tase­mel on Eesti sõdur Ühendriikide sõduriga võrreldes?

Alustame sellest, et kursus oli mõeldud kapteni auastmes ohvitseri-

dele. Enamik kursusel osalenud amee-riklastest olid teeninud taktikalistes üksustes ning kursuse eel läbinud mitu rotatsiooni Afganistanis, Iraa-gis või muus kriisikoldes. Selle baa-sil, mida mina nägin ja kogesin, võin väita, et meie üksiksõduri väljaõppe tase ja varustus on liitlastega vähemalt võrdväärne.

Kas ameeriklaste relvastus oli parem?

Kasutasime poolautomaatset ründe karabiini M4 ja püstolit M9. Relvaõpet mulle eraldi ei tehtud, anti lihtsalt relv kätte ja öeldi, et anna aga minna. Eestis oli mind piisavalt õpe-tatud, nii et probleeme ei olnud lask-mise ega relva lahti võtmisega. Aga ma ei ütleks, et relvad oleksid paremad olnud. Samasugused nagu meilgi.

Mida soovitad praegustele aja­teenijatele? Ka sul pole ajatee­nistusest veel kuigi palju aega möödas.

Ajateenistus õpetab hästi, kuidas keerukasse olukorda sattudes alla andmise asemel hoopis lahendus leida. Samuti muutuvad paljud varem vägagi suurena tundunud probleemid tühiseks ning asjad, mis varem olid iseenesest mõistetavad, omandavad hoopis suurema väärtuse.

Hoolimata sellest, kas kavatsete jätkata teenistust kaitseväes või mitte ning kas olete ajateenijana teenimise fänn või mitte, siis soovitan võtta ajateenistust kui head võimalust end tundma õppida.

Inimese maailmapilt ja arusaam enda oskustest, võimetest ning piiri-dest avardub seal olles tohutult. Võib öelda, et ajateenistus kasvatab isik-sust.

PSYOPS uurib inimese käitumist ja mõttemaailma ning tänu saadud infole on võimalik suunata inimest tegema neid valikuid ja ot-suseid, mida meie tahame.

Leia meid Facebookistfacebook.com/s6durilehtja YouTube’istwww.youtube.com/sodurileht

TANEL MEIELkaptenTeK ülema abi

sõdurilehtaugust 2013

Iga kaitseväelane, esimest kuud teenivast ajateenijast kuni kaitse-väe juhatajani välja, on kaitseväe

esindusisik. Kaitseväelane esindab kaitseväge iga oma tegevuse ja väljaüt-lemisega. Seega on oluline jälgida oma tegusid ja mõelda, enne kui midagi tehakse või öeldakse.

Siiani on enim vastukaja pälvinud kaitseväelaste tegevused ja ütlemised läbi massimeedia. Näiteks kui keegi satub teenistusautoga avariisse, on alati seda kajastavas uudisloos mär-gitud, et just kaitseväe auto sattus liiklusõnnetusse. Kui kaitseväelane ütleb midagi massimeedias, siis tihti-lugu peetakse tema väljaöeldut kogu kaitseväe ja kõigi kaitseväelaste arva-museks.

Siinjuures tuleb alati meeles pidada, et vähemalt seni, kuni kait-seväelane on vormis või muul moel identifitseeritav kui kaitseväelane, ei ole tal avalikkuse ja meedia jaoks isik-likku arvamust. Tema väljaütlemist tõlgendatakse kogu kaitseväe arvamu-sena.

Sellised näited ja üldistused ei tähenda, et kaitseväelane peaks olema meediapelglik või loobuma oma arva-musest, tõrjuma ajakirjanikku endast eemale ja hoiduma sotsiaalmeedia-kanalite kasutamisest. Kui kaitseväe-lased teevad midagi positiivset, olgu see siis teenistuse käigus või ka väljas-pool, siis ei ole selle teistega jagamine probleem. Kaitseväelase heategu loob positiivse kuvandi nii talle endale kui ka kogu kaitseväele.

Seega võib ajakirjandust käsitleda kui helisüsteemi, läbi mille meie teod, olgu need siis head või halvad, või-mendatakse ja edastatakse avalikku-sele. Tähtis on veel meeles pidada, et kaitseväelane võib ajakirjanikuga suhelda, kui on selle eelnevalt koos-kõlastanud väeosa teabeohvitseri või kaitseväe peastaabi strateegilise kom-munikatsiooni osakonnaga.

Mõistlikult FacebookisAjakirjandusega suhtlemise kõrval kehtivad samalaadsed reeglid ka muul

avalikkusega suhtlemisel, näiteks sot-siaalmeedia puhul.

Nii tasuks olla pigem kriitiline nende videote ja fotode üleslaadimise suhtes, mis võivad mõjuda nega-tiivselt autori ja kaitseväe mainele. Video- ja fotopangad on avalikud ja nende tarbijad pigem kannavad ühe kaitseväelase jäädvustatud rumalused üle kogu kaitseväele.

Videojagamise keskkonda You-tube laetakse igas minutis üles 100 tundi videomaterjali, mis teeb kokku ligikaudu 16 aasta jagu videoid ööpäevas. Nagu aga tilk tõrva rikub mee-poti, pii-sab ka vaid mõneküm-nesekundili-sest videost, et tekitada ühis-konnas viha, pettumust ja muid negatiivseid emot-sioone.

Näitena võib tuua 11. jaanuaril 2012 avalikkuse ette tulnud video Ameerika Ühendriikide merejalaväe-lastest, kes rüvetasid talibite laipu nende peale urineerides. Lisaks äge-dale ühiskondlikule diskussioonile algas ka juurdlus, mille tulemusel olid videos nähtud isikud kahe päeva jook-

sul tuvastatud. Teoga seotud sõdurid said karmilt karistada.

Ka Eesti kaitseväe lähiminevikust on näiteid videotest, kus sõdurid käi-tuvad vormis olles ebakaitseväelas-likult. Näiteks ilmus meedias klipp, kus mereväebaasi ajateenijad tantsi-sid hardstyle-muusika järgi, jaoülem rivi ees ette näitamas. Lisaks vormi-kandmiseeskirja rikkumisele alanda-sid selles videos olnud jaoülematest

ajateenijad nii mereväe kui ka kogu kait-seväe mainet, demonstree-rides võimu väärkasu-tust.

I s e g i kui video sisu ei pee-

geldanud tegelikku olukorda ja kõik filmis nähtud isikud võtsid asja huumoriga, ei pruugi internetist klipi leidjale asi õige tunduda. Seesuguste olukordade vältimiseks ongi õige enne mõelda, millist nalja tehakse ja mida internetti üles laetakse.

Ka Facebooki postitatud sõnavõ-tud ja pildid võivad hetkega muutuda toredast naljast kaarega tagasi tule-vaks bumerangiks. Postitus „rühma-ülem on idioot” võib osutuda küllalt ohtlikuks, sest rühmaülem võib sat-

tuda seda postitust nägema, olgugi, et autori profiil on nähtav vaid tema sõpradele. Keegi ju ei garanteeri, et rühmaülem pole mõne postituse autori sõbraga hea semu ja kogemata ei satuta ühiste tuttavate profiile vaa-tama.

Mõelda tasub tulevikuleLisaks isiklike probleemide tekitami-sele ja kaitseväe maine halvustami-sele võivad postitatud peopildid või rumalad kommentaarid kujundada inimesele väga negatiivse maine. Näi-teks kaustavad tööandjad üha rohkem inimese taustauuringuks just sotsiaal-meedia kanaleid ja ka lihtsalt guugel-damist.

Mõneti on inimese guugeldamine isegi objektiivsem taustinfo uuri-mine potentsiaalse töötaja endistelt kolleegidelt. Endised kolleegid lisa-vad iseloomustamisel tihtipeale oma subjektiivselt positiivse või negatiivse vaatenurga.

Personaalse info levitamine on iga inimese enda kontrolli all. Internetti postitamisel tuleb aga alati arvestada, et see teave võib saada avalikuks. Meeles tasub pidada, et infot laiali saata on lihtne, pärast kustutada aga peaaegu võimatu.

Taavi Karotamm

Iga sõdur on kaitseväe reklaamnäguAvalikkusega suhtlemi-sel tuleb kaitseväelasel kinni pidada kahest reeglist: iga kaitseväela-ne kujundab kaitseväe mainet; ei maksa teha seda, mille jõudmine meediasse ei sobiks vää-rikale inimesele.

sõdurileht

ristsõna

4 august 2013

Näpunäiteid sõdurile: kuidas metsaelu mugavamaks tehaVigastuste ennetamiseks pani Sõdurileht kirja metsas abiks tulevad näpunäited.

Ettevalmistus enne metsa:

• Sokid – võib ju tunduda, et nii-disoki kandmine on kõige mugavam.

Tegelikult on jalad erinevad ja õige valiku teeb igaüks ise. Sõdurileht soo-vitab rännakuteks poolvillast sokki– selles saab jalg paremini hingata.

• Teipimine – pärast esimest rännakut avastad, millised on sinu tundlikud kohad ja järgmisel ränna-kul tuleks teadlikult need kohad juba varasemalt sporditeibiga katta.

• Plaastrid – enneta villide ja hõõ-rumishaavade teket. Rakmed võivad rännakul puusad ära hõõruda ja XXL-plaaster päästab hilisemast vaevast.

Ka varbad kipuvad üksteistega tüli norima ja nende omavahelist läbisaa-mist saab parandada plaastrite abil.

• Beebipuuder ehk sõduritalk. Kao-tab jalgevahelt „siili” ja kuivatab niis-kuse.

• Võta metsa kaasa magusat ja soo-last näksimist, kuid ära kogusega üle pinguta.

Seljakott seljas:• Paki nii kott kui ka rakmed nii

nagu on ette nähtud – raskemad asjad põhja. Seljakott peab olema tasakaa-lus, siis ei väsi üks pool kehast enne ära.

Paki asjad nii, et sa otsitava eseme öösel üles leiaksid.

• Seljakott peab toetuma rakmetele selliselt, et kui rinnalt klamber lahti lasta, siis kott võiks püsida seljas isegi käsi õlarihmadest läbi hoidmata.

Rännakul:• Õlad on esimesed, mis kipuvad

väsima. Igal pausil kasuta võimalust võtta kott õlgadelt maha. Väike puh-kus taastab korralikult vereringe ja kiirendab taastumist.

• Sammupaarid ja positiivsed mõt-ted – kindla rütmi hoidmiseks sobivad suurepäraselt sammupaarid.

Nende lugemine viib mõtted mujale ning kui nendele lisada veel naerul nägu, siis paremat dopingut on rännakul raske leida.

• Joo rohkelt vett!

Metsas:• Puhastuslapid – metsas olles saad

tuttavaks enneolematute hädadega. Üks nendest on higilööve, mis kujutab endast kipitavat ja sügelevat selga.

Selle häiriva probleemi lahendus on pidev hügieeni hoidmine.

Kuna vett metsas eriti ei ole, siis vabadel hetkedel võiks võimaluse kor-ral selja paljaks koorida ning seda puhastuslappidega puhastada. Sama meetodit saab kasutada ka maskeeri-misvärvi näost eemaldamisel.

• Vihm – kõige tüütum asi metsas. Riided kuivavad ära kõige paremini seljas. Kui sadu ei lakka, tasub niiskete riietega minna magamiskotti ja teki-tada kuivatuskapi efekt.

• Et jalad saaksid hingata, on hea saapad jalast ära võtta ja neile võima-likult tihti teha nii-öelda õhuvanne.

• Kui keegi on metsa võtnud midagi head ja maitsvat ning seda sullegi

pakub, siis keeldu viisakalt. Keegi ei võta ju metsa midagi head kaasa sel-leks, et teisi toita. Samas on kõiki õpetatud toitu jagama. Peaks kehtima põhimõte, et viisakas on pakkuda ning viisakas on pakutavast keelduda. Iga-ühel peaks olema piisavalt taipu, et ise endale meelepärast kaasa võtta. Sama kehtib ka suitsu ja tubaka kohta.

Pärast metsa:• Sudo kreem ja Bepanthen – ime-

vahendid haavade parandamisel.• Vigastuste või haiguste tekkimisel

pöörduda kohe laatsaretti.• Õpi enda ja kaaslaste kogemus-

test – ei ole mõtet sõjardit mängida!SL

1. Varusta ennast asjalike abiva-henditega. Näiteks nõudepesušvammi tugevam pool (karu keel) või jahipoodi-des müüdavad relvaõlid on heaks abiks.

2. Selgita välja kõige efektiivsem puhastamisjärjekord ja järgi seda alati.

3. Enne, kui üldse lapiga nühkima hakkad, õlita relva osad kergelt üle ja lase neil veidi seista.

4. Kui relv on must, alusta puhasta-

mist väljastpoolt sissepoole, kui puhas, siis vastupidi.

5. Välitingimustes sooja ilmaga relva puhastades võta relv lahti ja lase sel pisut päikese käes seista.

6. Kui võimalik, puhasta vintrauaõõnt kohe pärast laskmist, siis, kui see veel soe on.

7. Vintrauda puhasta alati lukukoja, mitte leegisummuti poolt.

8. Vintrauda puhastades lükka puhastushari rauast lõpuni läbi ja alles siis tõmba tagasi.

9. Pärast paukpadrunite ja trasser-moona laskmist puhasta relv tavalisest põhjalikumalt, kuna nende laskmisel eralduvad jäägid määrivad relva rohkem.

10. Enne kuivadesse, liivastesse ja tolmustesse oludesse minekut pühi relv üle niiskust imava paberiga.

Kümme näpunäidet relva lihtsamaks puhastamiseks