1
SÕNUMITOOJA 17. veebruar 2016 4 Raasiku vallavolikogu liikmed käisid haldusreformi koolitusel 9. veebruaril oli Tallinnas koolitus „Selge pilt ühinemise finantsperspektiivile”. ERE UI BO Raa s i kuval l avol i ko guliik medtu- lid Tal l in nastkoo l it u seltvo l ikogu veebruari kuu is t un g il esõ nu m iga, et iseseis vana jätkamine oleks mõel davjavõi ma l ik, kuid sel ju- hul tu l eksha ka t akii res t ite gut se- ma. Tii naRüh ka mär k is, et koo l i- tu seltu l i väl j a – kui Raa s i kuvald oleks taht nud kel l egag i lii t u da,on jää dudvä gapal j u hil j aks:„Ole me palju mö ku tanud ning ko gu aeg liht saltui nu nud.” Ka Raa s i kuval l avol i ko gutei- sedliik medtõdesid,ethal dus re- for miüleot sus ta mi neonjää nud top pa ma.Tee matonaru t at ud val- las um beska hek sakuud,pea m i- seltval la vo li ko guis tun gi tel,mis toi mu vadkordkuus.Põ gu salton haldusreform i aru t a nudvo l ikogu komisjonid. Ühtset seisukohta Raa si kuval la vo li ko guvõt nudei ole. Vallavo liko gu liige Ivar Vil- berg:„Hal dus re for m i koh t a po l e vo l i ko gussiia n i võe t ud ava l ikult seisukohta, ei võeta ka praegu. Peak s i mesei su ko hasiis k i ku j un- da ma.Sot s iaal mee d ias ja ka mu j al hak ka vadlii ku maju t ud, kes meist ta hablii t u da,kesise seis va najät ka- ta, kes midagi muud. Peaksime mõt l e ma,missuu naslii ku maning sel l epai kapa ne ma,mui dulä heb ava l ik kusel evä gaeba sel gein fo.” Vallavo liko gu esimees Ants Kivimäe: „Kõigile kü simus tele po l e vas t u seidjase n i ei saa vo l i- ko guot su seidvas t u võt t a.Vo l iko- guis tun gi lepi ditu le matää ki ma ma jan dus geog raaf,kessel gi taks lii t um is i,la hu t am is i. Ku na ta nüüd eisaa nudtul l a, oo t a memärt s i is- tun g il e.” Ta üt l es, et sai koo l it u seltkind l a veen du mu seise seis va najät ka m i- se suunas: „Ma ei näe mingit muudpa re matva r ian t i. Loo dan, et kavol i ko gutoe t abise seis va najät- ka mistjasiislä heblah ti,tu le vad töög ru pidjasar na nekam paa nia, mi date g i Kii l i vald, et saa da kok- ku 5000 ela n ik ku.Ne madsaidsel- le gahak ka ma.” IvarVil berg lau sus, et ka te ma onise seis vaRaa si kuval lapoolt: „Mi na võin küll käe püs t i tõs t a ja öel da,ettoe tanprae gus tepii ri de säi li mist.Lii tu dasaabkahil jem. Liitumiseks peaks olema pruut, aga se da siin prae gu ei ole. Usun, et need 200 re g ist r istpuu duo l evat ini mest ei saa mei l e saa t us l ikuks.” Tal vi Aruaas uuris, pal juon tegel i kultRaa s i kuval l as ela n ikke, kuijuur dear ves t a da ka need, kes po l e val l arah vas t ikureg ist r is. Val la va nem Raivo Uuk kivi vas t as, et rää k is val l a re g ist r ip ida- ja HeliTens lin diga ning soo vis tea da,pal j u võiks ol l a niiöel da va- kant seidini me s i:„Te maeijul ge- nud täp set numb r itpak ku da.Küll aga on kin del, et neil, kes on ot sus- ta nuden nastmu j al re g ist r ishoi da, on sel l ekskin delpõh j us.Vä gapal- ju deljuh t u delTal l innatasu t a ühis- t rans port, mis viis meilt re g ist r ist korraga ära 60 inimest. Raasiku vallas po le olnud ka aren dus- ja ehi t us buu m i, kõik see jäi pi da ma Tal l in na-ümb ru seval da des seehk niiöeldakuld ses sering i.” Ants Ki v i mäelau sus,etonuu- ri nudRaa s i kuval l asela valtTal l in- nasse sisse kirjutatud inimeselt põh j ust:„Või bol l a po l e see ee t il i- ne, aga ma ei nõua roh ke mat, kui end aasta lõpus koduvalda sisse kirjutad, et see statistikas kajas- tuks.Pä rastkir ju tauues tiTal lin- nas sejanau d ita su t a sõi t u. Ma ei hä be nese daöel dakõi g il e, kes on Tal l in nasvaidühist rans por d i pä - rast. Ehk on see ru ma l us, aga usun, etmeta ha mejasuu da mejät ka ta ise ja vor m is t a mesel l e tah t e järg- miselkor ralotsu sena.” Kaido Kirsip avaldas arva- must, et 200-300 puu duo l e vatko- danikku on kindlasti vallas ole- mas:„Olensa mu t isu hel nudjakü- si nud, miks nad po l e Raa s i kuval l a re g ist r is. Se da peak s imeg i ava l i- kult sel g it a ma, mis on põh j u sed– mil l al ja mis põh j u selonini me se l e olu l i neol l a re g ist r is Tal l in nas,mil- lal on olu l i nesiin nere g is t er. On ka ju hu seid,kusüksva ne ma teston Tal lin nasjatei nesiinre gist ris,et laps saaks meie val l as las t eaeda.” Ja koRei nas te tõi väl j a, et en- ne emotsionaalset arutelu võiks vaa da t aaren gu ka va s id ning val l a suut l ik kust: „Kui võ t a mesuu na,et jääme iseseisvaks, kirjutame ka omafi nantsp l aa n i nii, et ra ha ei tu- lejuur de,ar ves t a mesel l e ga, et siis paa r i aas t apä rasteipeakstõ de ma, et me ei suu da te ha se da, teist ja kol man dat.Pea meak t esp t ee r ima oma suut l ik kust,min g i su gu near - vu t uspeabole makõr val,en nekui eu foo r iattäislä he me.” Ola v iLii van d i nõus t us, et en- das tu l ebsel gu se l e jõuda: „Sa mas pea mesuut maini mes t el e põh j en- da da, miks ta ha me, et vald jääks alles. Kui on hästi põhjendatud, kor ral ikpro pagan da,puu duo l evad ini me sedre g ist r is sekasaa dak se. Ei to h i jät t a kü s i must,mil l eks meil on va j aval daprae gu selku j ul. Sa- maspea meand matõe sepil d i.” Ants Ki v i mäeli sas,etüks k i lii- tu m i nepo l eseniand nudsu per t u- le mustningela ni kearvvä he neb märga t avalt,uueskogu kon naspo- le ka 10 aas t a gatek k i nudüh t sus- tunnet. Ak t iiv nearu t el uonava ne nud sotsiaalmeedias Raasiku valla grup p i desjale he kül ge del.Kaera- isikute kontodel arutatakse, kas oleksmõist liklii tu damõ nenaa- ber val l a gavõijät ka t aise seis valt. Lii t um i sepool da j adnäe vadpa r i- ma variandina Rae valda, kuhu käi vadRaa s i kuval l ast pal j ud lap- sedgüm naa s iu m is se. Elu käibTal- lin na suu nas ning Rae vald oma suu repäras te võimalus tega jääb tee l e, rää g it ak sesot s iaal mee d ias. Kiidetak seRaevallainves teeri- missuutlikkust, korralikke teid, va baajaveet m i sevõi ma l us i. Ise seis vaRaa s i kuval l a poold- jad rõ hu tavad ko gu konnatunnet ninghir mujää dalii t um i selää re- maaks, kuhu investeeringud ei jõuaks.Kom men t ee r it ak se, et elu val l as on hea ja kin del, võiks min- na samamoodi edasi ning 5000 ela n i kupiirpo l e põh j en dat ud. Valkla Kodu juhib alates jaanuarist INDREK LINDSALU INDREK LINDSALU: „Pean oluliseks süvendada klientides kodutunnet ja personaalsemat suhtumist neisse.“ ÜL LE TAMM Vei d iroh kemkuikuuae gata ga s i, 11.jaa nua r il asus ASi Hoo l ekan- de t eenu sedkutselValk l aKo duju- hi natöö le Ind rekLind sa lu, kes en nese dajuh t is As t an guKut se re- ha b il it at s ioo n iKes ku sevä l issuhe- tejakom mu n ikats ioo n iosakonda. Valk la Ko du senine juht Andra Kongi jätkab asu tu ses tööd ju hi ase t äit j a naklien d it öö alal. Ind rekLind sa l u üt l eb, et te ma ülesanne on korraldada Valkla Ko dusan t a vat tee nust ja tööd per- so nal i ga.Kui g i ta on vii mas t el ae- ga delroh kemtöö t a nudera sek t o- ris,ontapal julu ge nudjaen nast täien danud puuetega inimes te prob l ee m i deningnen deabis t am i- sevõi ma l us t etee mal.Se daeel kõi- getä nuomaabi kaa sa l e, kes töö t ab sot s iaalhoo l ekan des. Ind rekLind sa luonlõ pe ta nud Tar t uÜli koo l i 1985. aas t al aja k ir- janiku dip lo miga.Ta ütleb, et on töö t a nudjuh t ivat el ame t ikoht adel aja k ir j an du ses,tur va-jaera me d it- sii n ivald kon nas. Oma uue ameti kohta sõnab Ind rekLind sal u, et see on vää r ikas ja mis s ioo n i ga töö: „Olen aas t aid töö t anuderasek t or is, puue t e gaini- mes t evald kon nashak ka s in töö l e soo v istmi da g i head te ha. KaValk- lassaabreaal seltheadte ha,ini me- siai da ta.Siinma jas onheaõhk- kond, klien d id on häs t ito re dadja sõidan rõõmuga igal hommikul Valk l as setöö l e. Meie klien d id on vei d iteist moo d iini me sed,es ma- pil gulvõi vadnadtei s iäraeh ma t a- da, aga nad on va he t udjata ha vad su hel da.Koh t u mää ru se gaonnad teenusel esuu na t udval da valtsee- pä rast, et ei ole omaet t e ela des suu- te l i sedhak ka masaa majaneilpo l e kake da g i, kes nen de eest ööd kui päe vadhoo l it seks.Igaü helneiston oma konk reetne diag noos ja lu- gu.“ Valk l a Ko dus on töö t aj aid 80. Valk l aKo duonvii mas t el aas t at el järk j ärgultmuu de t ud üm ber koh- tumäärusegaööpäevar ing se l e tee- nusel esuu na t ud klien t i deko duks, kel le jaoks koh ti on 110.Ava tud teenu sele onAkor pu ses jäänud veelküm me kondklien t i,ne mad k i viiak selä h ia j al üle teis t es seko du- desse. Uus juht räägib, et seni pole veel otsustatud, mis A korpuse hoo nesteda s i saab. Sel l etee ma ga tegel eb ASi Hoo l ekandet eenused kin n is varao sakond.Praegukäivad üm ber kor ral du sedBjaCkor pu- ses, kus plaan on pan na kõik klien- didela ma10-11-liik me l is t es sepe- redes se.Valk l a Ko dus on praegu 8 pe retjahil j e maltsu veksko l it akse omaet t e ruu m i des seveelkakspe- ret. Seo ses sel l e gaot s it ak seValk l a Kodusse uusi töötajaid, kokku võe t ak setöö l e juurde 15 tegevus- ju hen daj at. „Ideaa l ista hak s i me,etvõi ma l i- kult pal j ud klien d id saak s idela da eral d i toas. Soov on ka, et ühes pe- res olek s idkoossar na sediag noo- siga kliendid, aga seda on päris kee ru l i nekor ral da da.Koh t umää- ru se gaöö päe va r ing se l etee nu se l e suu nabini me seriiksot s iaal k ind- lus t usamet i kau du ja me ise ei saa pla nee r i da,mil l i sediag noo s i gaon järg mi sed uued klien did. Sa mas onkapi de valtneid,kessuu na t ak- se meilt eda s ikerge ma l etee nu se- le,“ üt l ebInd rekLind sa l u. „Talendijahi“ konkurss Valkla Kodus Valkla Kodu osaleb teist aastat Hoo l ekan det ee nu sedASikon kur- sil „Ta l en d ij aht“, mil l e aas t aid ta - ga s ial ga t asVää naKo du.Hoo l e- kan de t ee nus t eko du destoi mu vad eelkonkursid, finaal viiakse läbi Vää naKo dus. Valk l aKo dueel vooronka van- da t ud 19. veeb rua r il e. Prae gu käi- vad proo v id, klien t i de seas on nii lauljaid, muu sikuid, luu letajaid, ak ro baatekuikabreik tantsijaid. Neidju hen dab Ger l yKätt mann, kel l e ame t in imet usonte ge vus j u- hen da j a-meis t er hu v it e ge vu sealal. Ger lyKätt mann:„Siinma jas on var j at ud ta l en t e pal j u. Kui esi- me selkor ralosa l es i me,saa vu t as meie klient rah va l au l u laul m isega fi naa l is tei se ko ha. Meil on ka oma näi den d ik ir j ut aj a ja plaa n it ak sete- ha näi t e män gu,agaseeonpi kem protsess.“ Etkaa sa t ako ha l ik keela n ikke, tut vus t a danei l e Valk l aKo duelu- olu ja kliente, on kavas kutsuda esi ne maKuu sa l u val l a taid l uskol- lek t ii ve.Ees t iVa ba r ii g i aas t apäeva puhul on lubanud esinema tulla kerge muu s i ka koorHeaTu j u Es- mas päevjaKuu sa luõpi las teor- kes t er. „Kutsu me endile külla, tulge esi ne ma.Mumuu s ikut estsõb rad esi ne s id hil j ut i kõi g isosa kon da des pool tun d i, klien t i de gatek k isvä ga hea kon t akt,“ lau sub Ger l y Kätt- mann. Ind rekLind sa l u li sab, et see on üksvõi ma l us,kui dasko gu kon na hir me vähendada: „Võib jääda mul j e, et meie klien t e peaks kart- ma,agaole mekõikini me sed,va- ja metu gejamõist m ist. Meie töö põ h iees märkon,etini me nesaaks ra vijatu geningsuu dakslõ puks ise seis valteda s iela da.“ Suhted kohalike elanikega Valkla küla kogukond hakkas Valkla Kodus toimuvat hoolega jäl g i mapä rastse da,kuipaaraas t at tagas ioliseo sespõ ge ne nudklien- di gavä g ivall aint s i dent,mil l eta ga- jär j elüksko ha l ik ela n ik su r i. Sa- maklientonhool de ko dustpõ ge- ne nudkor du valt,ehk k i just te ma tõt t u on Valk l aKo dusaa nudkõr- ged traa t aiadjara ken da t ud muid tur vameetmeid. Ko gu kon naesindajadontei- nud et t e pa ne kuid,kui daskü l a kes- kelpaik nevhool de ko duvõiksar - ves t a dako ha l i keela n i ke ga.Kü l a esin dusonkaa sa t ud sot s iaal m in is- tee r iu m isloo dudtöö rüh ma. Ind rekLind sa l u:„Val davena- mik meie klien t eonomaolu kor ra tead m i seksvõt nudegaki puku hu- gi. Prob l ee m idonol nudena mas t i seo t udühekonk reet sevai mu puu- dega noormehega, kes on kurt- tumm. Tema eesmärk on olnud min nako j u, mit t e kü l a pea l e kur j a te ge ma.Töö t aj ad on õp p i nudte- ma gasuht l e ma,omaloo multpo l e ta vä g i vald ne.Ül d i neiga päe va ne olukord on siin majas rahulik. Meie omalt poolt tee me tööd sel l e ni mel, et klien d id Valk l aKo dustei põ ge neks.Sel l es osas ei ole kesk- ne meede mitte kõrgete aedade ehi t us, vaid se n i sestper so naal sem ja põh j al i kumtööklien t idega.“ Loksa linna teenetemärk antakse 2, aumärk 5 inimesele. ÜL LE TAMM Lok salin na vo l i ko gukii t is heaks lin naval itsu seett epanekudtun nus- tus te jagamiseks Ees ti Vabariigi aas t apäevapu hul. Lok salin natee ne t e märg i saab Lok sagüm naa s iu m i ees t i kee l e ja kir j an du seõpe t aj a, Vii n is t u ela n ik ja kü l a selt s iükseest ve da j aid Urve Toom puu Lok sakan d i elu eden- da m i seningees t i kee l e ja kul t uu r i hoid m i seeest. Tei seteenetemär g i saab Lok sa las t eaia en d i nekauaaeg neju ha t aj a Je l i za ve taMi ga tšo va pikaaegse tähelepanu väär se panu se eest Lok saha r idu sel ueden da m isel. Lok saaas t anoo reksni me t at ak- se 12. klas s i õpi l ane Mar koKu- risoo, kes Loksa gümnaasiumi õpi l ases in du seasees imees. Lok sa lin navalitsus otsus tas au märg ian daviie l elin nae l an iku- le. Loksa lasteaia õpetajale Nadež- daFjo do ro va l e an t ak seau märk pi kaaeg sejavas t ut us r ik ka töö eest ha r i du sealal. Loksa gümnaasiumi õpetaja Lju bovKa ro feld saabau märgi mär k im is väär sepa nu seeestLok- sa ha r idusel ueden da m isel. Lok saHal j as t u setöö t aj at Han- nesPeeterman ni tun nus tatak se au märg i gako hu se t und l i kujasü- da me gateh t ud töö eest lin na hea- kor ras t am isel. Lok sa noor tekes kuse ju hile Mar g it Ame r il e an t ak seau märk noor te kaasamise, toetamise ja noor t el emit me külg se t ete ge vus- või ma l us t e loo m i seeest. Lok sagümnaasiu mihu vijuht ja muu sikakoo li õpetaja Riina Paar ta l u saabau mär g iLok saha- ri dus-,kul t uu r i- ja muu s ikatrad it- sioo n i dehoid m i seeest. Loksa linn jagab teenete- ja aumärke Valkla Kodu juht INDREK LINDSALU seisab koridoris, mille sein on kaunistatud hooldekodu klientide maalin- gutega.

4 SÕNUMITOOJA Valk la Ko du ju hib ala tes · top p a m a. Tee m at on aru ta tud val-las um b es ka h ek sa kuud, pea m i-selt val la v o li k o g u is tun g i tel, mis toi m u

  • Upload
    others

  • View
    3

  • Download
    0

Embed Size (px)

Citation preview

Page 1: 4 SÕNUMITOOJA Valk la Ko du ju hib ala tes · top p a m a. Tee m at on aru ta tud val-las um b es ka h ek sa kuud, pea m i-selt val la v o li k o g u is tun g i tel, mis toi m u

SÕNUMITOOJA 17. veebruar 20164

Raa�si�ku�val�la�vo�li�ko�gu�liik�medkäi�sid�hal�dus�re�for�mi�koo�li�tu�sel9.�veeb�rua�ril�oli�Tal�lin�naskoo�li�tus�„Sel�ge�pilt�ühi�ne�mi�se�fi�nants�pers�pek�tii�vi�le”.

ERE�UI�BO

Raa�si�ku�val�la�vo�li�ko�gu�liik�med�tu�-lid�Tal�lin�nast�koo�li�tu�selt�vo�li�ko�guveebruari�kuu�is�tun�gi�le�sõ�nu�mi�ga,et� ise�seis�va�na� jät�ka�mi�ne� oleksmõel�dav�ja�või�ma�lik,�kuid�sel�ju�-hul�tu�leks�ha�ka�ta�kii�res�ti�te�gut�se-ma.�Tii�na�Rüh�ka�mär�kis,�et�koo�li-

tu�sel�tu�li�väl�ja�–�kui�Raa�si�ku�valdoleks�taht�nud�kel�le�ga�gi�lii�tu�da,�onjää�dud�vä�ga�pal�ju�hil�jaks:�„Ole�mepal�ju�mö�ku�ta�nud�ning�ko�gu�aegliht�salt�ui�nu�nud.”

Ka�Raa�si�ku�val�la�vo�li�ko�gu�tei-sed�liik�med�tõdesid,�et�hal�dus�re-for�mi�üle�ot�sus�ta�mi�ne�on�jää�nudtop�pa�ma.�Tee�mat�on�aru�ta�tud�val-las��um�bes�ka�hek�sa�kuud,�pea�mi-selt�val�la�vo�li�ko�gu�is�tun�gi�tel,�mistoi�mu�vad�kord�kuus.�Põ�gu�salt�onhal�dus�re�for�mi�aru�ta�nud�vo�li�ko�guko�mis�jo�nid.� Üht�set� sei�su�koh�taRaa�si�ku�val�la�vo�li�ko�gu�võt�nud�eiole.

Val�la�vo�li�ko�gu�liige�Ivar�Vil-berg:�„Hal�dus�re�for�mi�koh�ta�po�levo�li�ko�gus�siia�ni�võe�tud�ava�li�kultsei�su�koh�ta,� ei� võe�ta�ka�prae�gu.Peak�si�me�sei�su�ko�ha�siis�ki�ku�jun-da�ma.�Sot�siaal�mee�dias�ja�ka�mu�jalhak�ka�vad�lii�ku�ma�ju�tud,�kes�meistta�hab�lii�tu�da,�kes�ise�seis�va�na�jät�ka-ta,�kes�mi�da�gi�muud.�Peak�si�memõt�le�ma,�mis�suu�nas�lii�ku�ma�ningsel�le�pai�ka�pa�ne�ma,�mui�du�lä�hebava�lik�ku�se�le�vä�ga�eba�sel�ge�in�fo.”

Val�la�vo�li�ko�gu� esi�mees�AntsKi�vi�mäe:�„Kõi�gi�le�kü�si�mus�te�lepo�le�vas�tu�seid�ja�se�ni�ei�saa�vo�li-ko�gu�ot�su�seid�vas�tu�võt�ta.�Vo�li�ko-gu�is�tun�gi�le�pi�di�tu�le�ma�tää�ki�mama�jan�dus�geog�raaf,�kes�sel�gi�takslii�tu�mi�si,�la�hu�ta�mi�si.�Ku�na�ta�nüüdei�saa�nud�tul�la,�oo�ta�me�märt�si��is�-tun�gi�le.”

Ta�üt�les,�et�sai�koo�li�tu�selt�kind�laveen�du�mu�se�ise�seis�va�na�jät�ka�mi-se� suu�nas:� „Ma� ei� näe� min�gitmuud�pa�re�mat�va�rian�ti.�Loo�dan,�etka�vo�li�ko�gu toe�tab�ise�seis�va�na�jät-ka�mist�ja�siis�lä�heb�lah�ti,�tu�le�vadtöög�ru�pid�ja�sar�na�ne�kam�paa�nia,mi�da�te�gi�Kii�li�vald,�et�saa�da�kok-ku�5000�ela�nik�ku.�Ne�mad�said�sel-le�ga�hak�ka�ma.”

Ivar�Vil�berg�lau�sus,�et�ka�te�maon�ise�seis�va�Raa�si�ku�val�la�poolt:„Mi�na�võin�küll�käe�püs�ti�tõs�ta�jaöel�da,�et�toe�tan�prae�gus�te�pii�ri�desäi�li�mist.�Lii�tu�da�saab�ka�hil�jem.Lii�tu�mi�seks�peaks�ole�ma�pruut,aga�se�da�siin�prae�gu�ei�ole.�Usun,et�need�200�re�gist�rist�puu�duo�le�vatini�mest�ei�saa�mei�le�saa�tus�li�kuks.”Tal�vi�Aruaas�uuris,��pal�ju�on

te�ge�li�kult�Raa�si�ku�val�las�ela�nik�ke,kui�juur�de�ar�ves�ta�da�ka�need,�kespo�le�val�la�rah�vas�ti�ku�re�gist�ris.

Val�la�va�nem Rai�vo� Uuk�ki�vivas�tas,�et�rää�kis��val�la�re�gist�ri�pi�da�-ja�He�li�Tens�lin�di�ga ning�soo�vistea�da�,�pal�ju�võiks�ol�la�niiöel�da�va�-kant�seid�ini�me�si:�„Te�ma�ei�jul�ge-nud�täp�set�numb�rit�pak�ku�da.�Küllaga�on�kin�del,�et�neil,�kes�on�ot�sus-ta�nud�en�nast�mu�jal�re�gist�ris�hoi�da,on�sel�leks�kin�del�põh�jus.�Vä�ga�pal-ju�del�juh�tu�del�Tal�lin�na�ta�su�ta�ühis-t�rans�port,�mis�viis�meilt�re�gist�ristkor�ra�ga�ära�60�ini�mest.�Raa�si�ku

val�las�po�le�ol�nud�ka�aren�dus-�jaehi�tus�buu�mi,�kõik�see�jäi�pi�da�maTal�lin�na-ümb�ru�se�val�da�des�se�ehkniiöel�da�kuld�ses�se�rin�gi.”

Ants�Ki�vi�mäe�lau�sus,�et�on�uu�-ri�nud�Raa�si�ku�val�las�ela�valt�Tal�lin-nas�se� sis�se� kir�ju�ta�tud� ini�me�seltpõh�just:�„Või�bol�la�po�le�see�ee�ti�li-ne,�aga�ma�ei�nõua�roh�ke�mat,�kuiend�aas�ta�lõ�pus�ko�du�val�da�sis�sekir�ju�tad,�et�see�sta�tis�ti�kas�ka�jas-tuks.�Pä�rast�kir�ju�ta�uues�ti�Tal�lin-nas�se�ja�nau�di�ta�su�ta�sõi�tu.�Ma�eihä�be�ne�se�da�öel�da�kõi�gi�le,�kes�onTal�lin�nas�vaid�ühist�rans�por�di�pä�-rast.�Ehk�on�see�ru�ma�lus,�aga�usun,et�me�ta�ha�me�ja�suu�da�me�jät�ka�taise�ja�vor�mis�ta�me�sel�le�tah�te�järg-mi�sel�kor�ral�ot�su�se�na.”Kai�do�Kir�sip�aval�das� ar�va-

must,�et�200-300�puu�duo�le�vat�ko�-da�nik�ku�on�kind�las�ti�val�las�ole-mas:�„Olen�sa�mu�ti�su�hel�nud�ja�kü�-si�nud,�miks�nad�po�le�Raa�si�ku�val�lare�gist�ris.�Se�da�peak�si�me�gi�ava�li-kult�sel�gi�ta�ma,�mis�on�põh�ju�sed�–mil�lal�ja�mis�põh�ju�sel�on�ini�me�se�leolu�li�ne�ol�la�re�gist�ris�Tal�lin�nas,�mil-lal�on�olu�li�ne�siin�ne�re�gis�ter.�On�kaju�hu�seid,�kus�üks�va�ne�ma�test�onTal�lin�nas�ja�tei�ne�siin�re�gist�ris,�etlaps�saaks�meie�val�las�las�teae�da.”Ja�ko�Rei�nas�te tõi�väl�ja,�et�en�-

ne�emot�sio�naal�set�aru�te�lu�võiksvaa�da�ta�aren�gu�ka�va�sid�ning�val�lasuut�lik�kust:�„Kui�võ�ta�me�suu�na,�etjää�me�ise�seis�vaks,�kir�ju�ta�me�kaoma�fi�nantsp�laa�ni�nii,�et�ra�ha�ei�tu�-le�juur�de,�ar�ves�ta�me�sel�le�ga,�et�siispaa�ri�aas�ta�pä�rast�ei�peaks�tõ�de�ma,et�me�ei�suu�da�te�ha�se�da,�teist�jakol�man�dat.�Pea�me�ak�tesp�tee�ri�maoma�suut�lik�kust,�min�gi�su�gu�ne�ar�-vu�tus�peab�ole�ma�kõr�val,�en�ne�kuieu�foo�riat�täis�lä�he�me.”Ola�vi�Lii�van�di�nõus�tus,�et�en�-

das�tu�leb�sel�gu�se�le�jõuda:�„Sa�maspea�me�suut�ma�ini�mes�te�le��põh�jen-da�da,�miks�ta�ha�me,�et�vald�jääksal�les.�Kui�on�häs�ti�põh�jen�da�tud,kor�ra�lik�pro�pa�gan�da,�puu�duo�le�vadini�me�sed�re�gist�ris�se�ka�saa�dak�se.Ei�to�hi�jät�ta�kü�si�must,�mil�leks�meilon�va�ja�val�da�prae�gu�sel�ku�jul.�Sa�-mas�pea�me�and�ma�tõe�se�pil�di.”

Ants�Ki�vi�mäe�li�sas,�et�üks�ki�lii-tu�mi�ne�po�le�seni�and�nud�su�per�tu-le�must�ning�ela�ni�ke�arv�vä�he�nebmär�ga�ta�valt,�uues�ko�gu�kon�nas�po�-le�ka�10�aas�ta�ga�tek�ki�nud�üh�tsus-tun�net.

Ak�tiiv�ne�aru�te�lu�on�ava�ne�nudsot�siaal�mee�dias� Raa�si�ku� val�lagrup�pi�des�ja�le�he�kül�ge�del.�Ka�era-i�si�ku�te�kon�to�del�aru�ta�tak�se,�kasoleks�mõist�lik�lii�tu�da�mõ�ne�naa-ber�val�la�ga�või�jät�ka�ta�ise�seis�valt.Lii�tu�mi�se�pool�da�jad�näe�vad�pa�ri-ma�va�rian�di�na�Rae�val�da,�ku�hukäi�vad�Raa�si�ku�val�last�pal�jud�lap-sed�güm�naa�siu�mis�se.�Elu�käib�Tal-lin�na�suu�nas�ning�Rae�vald�omasuu�re�pä�ras�te� või�ma�lus�te�ga� jääbtee�le,�rää�gi�tak�se�sot�siaal�mee�dias.Kii�de�tak�se�Rae�val�la�in�ves�tee�ri-mis�suut�lik�kust,� kor�ra�lik�ke� teid,va�ba�aja�veet�mi�se�või�ma�lu�si.

Ise�seis�va�Raa�si�ku�val�la�poold-jad�rõ�hu�ta�vad�ko�gu�kon�na�tun�netning�hir�mu�jää�da�lii�tu�mi�sel�ää�re-maaks,� ku�hu� in�ves�tee�rin�gud� eijõuaks.�Kom�men�tee�ri�tak�se,�et�eluval�las�on�hea�ja�kin�del,�võiks�min-na�sa�ma�moo�di�eda�si�ning�5000ela�ni�ku�piir�po�le�põh�jen�da�tud.

Valk�la�Ko�du�ju�hib�ala�tes�jaa�nua�rist�IND�REK�LIND�SA�LUIND�REK�LIND�SA�LU:�„Peanolu�li�seks�sü�ven�da�da�klien�ti�des�ko�du�tun�net�japer�so�naal�se�mat�suh�tu�mistneis�se.“

ÜL�LE�TAMM

Vei�di�roh�kem�kui�kuu�ae�ga�ta�ga�si,11.�jaa�nua�ril�asus�ASi�Hoo�le�kan-de�tee�nu�sed�kut�sel�Valk�la�Ko�du�ju�-hi�na�töö�le�Ind�rek�Lind�sa�lu,�kesen�ne�se�da�juh�tis�As�tan�gu�Kut�se�re-ha�bi�li�tat�sioo�ni�Kes�ku�se�vä�lis�su�he�-te�ja�kom�mu�ni�kat�sioo�nio�sa�kon�da.Valk�la�Ko�du�se�ni�ne�juht�And�raKon�gi jät�kab�asu�tu�ses�tööd�ju�hiase�täit�ja�na�klien�di�töö�alal.

Ind�rek�Lind�sa�lu�üt�leb,�et�te�maüle�san�ne� on� kor�ral�da�da� Valk�laKo�dus�an�ta�vat�tee�nust�ja�tööd�per-so�na�li�ga.�Kui�gi�ta�on�vii�mas�tel�ae�-ga�del�roh�kem�töö�ta�nud�era�sek�to-ris,�on�ta�pal�ju�lu�ge�nud�ja�en�nasttäien�da�nud� puue�te�ga� ini�mes�teprob�lee�mi�de�ning�nen�de�abis�ta�mi�-se�või�ma�lus�te�tee�mal.�Se�da�eel�kõi-ge�tä�nu�oma�abi�kaa�sa�le,�kes�töö�tabsot�siaal�hoo�le�kan�des.

Ind�rek�Lind�sa�lu�on�lõ�pe�ta�nudTar�tu�Üli�koo�li�1985.�aas�tal�aja�kir-ja�ni�ku�dip�lo�mi�ga.�Ta�üt�leb,�et�ontöö�ta�nud�juh�ti�va�tel�ame�ti�koh�ta�delaja�kir�jan�du�ses,�tur�va-�ja�era�me�dit-sii�ni�vald�kon�nas.

Oma�uue�ame�ti�koh�ta�sõ�nabInd�rek�Lind�sa�lu,�et�see�on�vää�ri�kasja�mis�sioo�ni�ga�töö:�„Olen�aas�taidtöö�ta�nud�era�sek�to�ris,�puue�te�ga�ini-mes�te�vald�kon�nas�hak�ka�sin�töö�lesoo�vist�mi�da�gi�head�te�ha.�Ka�Valk-las�saab�reaal�selt�head�te�ha,�ini�me-si�ai�da�ta.�Siin�ma�jas�on�hea�õhk-kond,�klien�did�on�häs�ti�to�re�dad�jasõi�dan�rõõ�mu�ga�igal�hom�mi�kulValk�las�se�töö�le.�Meie�klien�did�onvei�di�teist�moo�di�ini�me�sed,�es�ma-pil�gul�või�vad�nad�tei�si�ära�eh�ma�ta-da,�aga�nad�on�va�he�tud�ja�ta�ha�vadsu�hel�da.�Koh�tu�mää�ru�se�ga�on�nadtee�nu�se�le�suu�na�tud�val�da�valt�see-pä�rast,�et�ei�ole�omaet�te�ela�des�suu-te�li�sed�hak�ka�ma�saa�ma�ja�neil�po�leka�ke�da�gi,�kes�nen�de�eest�ööd�kuipäe�vad�hoo�lit�seks.�Igaü�hel�neist�onoma�konk�reet�ne�diag�noos�ja�lu�-gu.“

Valk�la�Ko�dus�on�töö�ta�jaid�80.Valk�la�Ko�du�on�vii�mas�tel�aas�ta�teljärk�jär�gult�muu�de�tud�üm�ber�koh-tu�mää�ru�se�ga�öö�päe�va�ring�se�le�tee-nu�se�le�suu�na�tud�klien�ti�de�ko�duks,kel�le�jaoks�koh�ti�on�110.�Ava�tudtee�nu�se�le�on�A�kor�pu�ses�jää�nudveel�küm�me�kond�klien�ti,�ne�mad�kiviiak�se�lä�hia�jal�üle�teis�tes�se�ko�du-

des�se.Uus�juht�rää�gib,�et�se�ni�po�le

veel� ot�sus�ta�tud,�mis�A�kor�pu�sehoo�nest�eda�si�saab.�Sel�le�tee�ma�gate�ge�leb�ASi�Hoo�le�kan�de�tee�nu�sedkin�nis�va�rao�sa�kond.�Prae�gu�käi�vadüm�ber�kor�ral�du�sed�B�ja�C�kor�pu-ses,�kus�plaan�on�pan�na�kõik�klien-did�ela�ma�10-11-liik�me�lis�tes�se�pe�-re�des�se.�Valk�la�Ko�dus�on�praegu�8pe�ret�ja�hil�je�malt�su�veks�ko�li�tak�seomaet�te�ruu�mi�des�se�veel�kaks�pe�-ret.�Seo�ses�sel�le�ga�ot�si�tak�se�Valk�laKo�dus�se� uu�si� töö�ta�jaid,� kok�kuvõe�tak�se�töö�le��juur�de��15��te�ge�vus-ju�hen�da�jat.

„Ideaa�lis�ta�hak�si�me,�et�või�ma�li-kult�pal�jud�klien�did�saak�sid�ela�daeral�di�toas.�Soov�on�ka,�et�ühes�pe�-res�olek�sid�koos�sar�na�se�diag�noo-si�ga�klien�did,�aga�se�da�on�pä�riskee�ru�li�ne�kor�ral�da�da.�Koh�tu�mää-ru�se�ga�öö�päe�va�ring�se�le�tee�nu�se�lesuu�nab�ini�me�se�riik�sot�siaal�kind-lus�tu�sa�me�ti�kau�du�ja�me�ise�ei�saapla�nee�ri�da,�mil�li�se�diag�noo�si�ga�onjärg�mi�sed�uued�klien�did.�Sa�mason�ka�pi�de�valt�neid,�kes�suu�na�tak-se�meilt�eda�si�ker�ge�ma�le�tee�nu�se-le,“�üt�leb�Ind�rek�Lind�sa�lu.�

„Ta�len�di�ja�hi“�kon�kurssValk�la�Ko�dus

Valk�la�Ko�du�osa�leb� teist� aas�tatHoo�le�kan�de�tee�nu�sed�ASi�kon�kur-sil�„Ta�len�di�jaht“,�mil�le�aas�taid�ta�-ga�si�al�ga�tas�Vää�na�Ko�du.�Hoo�le-kan�de�tee�nus�te�ko�du�des�toi�mu�vadeel�kon�kur�sid,�fi�naal�viiak�se�lä�bi

Vää�na�Ko�dus.Valk�la�Ko�du�eel�voor�on�ka�van-

da�tud�19.�veeb�rua�ri�le.�Prae�gu�käi-vad�proo�vid,�klien�ti�de�seas�on�niilaul�jaid,�muu�si�kuid,�luu�le�ta�jaid,ak�ro�baa�te�kui�ka�breik�tant�si�jaid.Neid�ju�hen�dab�Ger�ly�Kätt�mann,kel�le�ame�ti�ni�me�tus�on�te�ge�vus�ju-hen�da�ja-meis�ter�hu�vi�te�ge�vu�se�alal.

Ger�ly�Kätt�mann:�„Siin�ma�jason�var�ja�tud�ta�len�te�pal�ju.�Kui�esi-me�sel�kor�ral�osa�le�si�me,�saa�vu�tasmeie�klient�rah�va�lau�lu�laul�mi�se�gafi�naa�lis�tei�se�ko�ha.�Meil�on�ka�omanäi�den�di�kir�ju�ta�ja�ja�plaa�ni�tak�se�te�-ha�näi�te�män�gu,�aga�see�on�pi�kemprot�sess.“

Et�kaa�sa�ta�ko�ha�lik�ke�ela�nik�ke,tut�vus�ta�da�nei�le�Valk�la�Ko�du�elu-o�lu�ja�klien�te,�on�ka�vas�kut�su�daesi�ne�ma�Kuu�sa�lu�val�la�taid�lus�kol-lek�tii�ve.�Ees�ti�Va�ba�rii�gi�aas�ta�päe�vapu�hul�on�lu�ba�nud�esi�ne�ma�tul�laker�ge�muu�si�ka�koor�Hea�Tu�ju�Es�-mas�päev�ja�Kuu�sa�lu�õpi�las�te�or�-kes�ter.

„Kut�su�me�en�di�le�kül�la,�tul�geesi�ne�ma.�Mu�muu�si�ku�test�sõb�radesi�ne�sid�hil�ju�ti�kõi�gis�osa�kon�da�despool�tun�di,�klien�ti�de�ga�tek�kis�vä�gahea�kon�takt,“�lau�sub�Ger�ly�Kätt-mann.

Ind�rek�Lind�sa�lu�li�sab,�et�see�onüks�või�ma�lus,�kui�das�ko�gu�kon�nahir�me� vä�hen�da�da:� „Võib� jää�damul�je,�et�meie�klien�te�peaks�kart-ma,�aga�ole�me�kõik�ini�me�sed,�va�-ja�me�tu�ge�ja�mõist�mist.�Meie�tööpõ�hiees�märk�on,�et�ini�me�ne�saaksra�vi�ja�tu�ge�ning�suu�daks�lõ�puks

ise�seis�valt�eda�si�ela�da.“

Suhted�ko�ha�li�ke�ela�ni�ke�ga

Valk�la� kü�la� ko�gu�kond� hak�kasValk�la�Ko�dus�toi�mu�vat�hoo�le�gajäl�gi�ma�pä�rast�se�da,�kui�paar�aas�tatta�ga�si�oli�seo�ses�põ�ge�ne�nud�klien-di�ga�vä�gi�val�laint�si�dent,�mil�le�ta�ga-jär�jel�üks�ko�ha�lik�ela�nik�su�ri.�Sa�-ma�klient�on�hool�de�ko�dust�põ�ge-ne�nud�kor�du�valt,�ehk�ki�just�te�matõt�tu�on�Valk�la�Ko�du�saa�nud�kõr-ged�traa�taiad�ja�ra�ken�da�tud�muidtur�va�meet�meid.

Ko�gu�kon�na�esin�da�jad�on�tei-nud�et�te�pa�ne�kuid,�kui�das�kü�la�kes�-kel�paik�nev�hool�de�ko�du�võiks�ar�-ves�ta�da�ko�ha�li�ke�ela�ni�ke�ga.�Kü�laesin�dus�on�kaa�sa�tud�sot�siaal�mi�nis-tee�riu�mis�loo�dud�töö�rüh�ma.�

Ind�rek�Lind�sa�lu:�„Val�dav�ena-mik�meie�klien�te�on�oma�olu�kor�ratead�mi�seks�võt�nud�ega�ki�pu�ku�hu-gi.�Prob�lee�mid�on�ol�nud�ena�mas�tiseo�tud�ühe�konk�reet�se�vai�mu�puu-de�ga�noor�me�he�ga,�kes�on�kurt-tumm.�Te�ma�ees�märk�on�ol�nudmin�na�ko�ju,�mit�te�kü�la�pea�le�kur�jate�ge�ma.�Töö�ta�jad�on�õp�pi�nud�te�-ma�ga�suht�le�ma,�oma�loo�mult�po�leta�vä�gi�vald�ne.�Ül�di�ne�iga�päe�va�neolu�kord� on� siin� ma�jas� ra�hu�lik.Meie�omalt�poolt�tee�me�tööd�sel�leni�mel,�et�klien�did�Valk�la�Ko�dust�eipõ�ge�neks.�Sel�les�osas�ei�ole�kesk-ne�mee�de�mit�te�kõr�ge�te�ae�da�deehi�tus,�vaid�se�ni�sest�per�so�naal�semja�põh�ja�li�kum�töö�klien�ti�de�ga.“�

Loksa�linna�tee�ne�te�märkan�tak�se�2,�au�märk�5�ini�me�se�le.

ÜL�LE�TAMM

Lok�sa�lin�na�vo�li�ko�gu�kii�tis�heakslin�na�va�lit�su�se�et�te�pa�ne�kud�tun�nus-tus�te�ja�ga�mi�seks�Ees�ti�Va�ba�rii�giaas�ta�päe�va�pu�hul.�

Lok�sa�lin�na�tee�ne�te�mär�gi�saabLok�sa�güm�naa�siu�mi�ees�ti�kee�le�jakir�jan�du�se�õpe�ta�ja,�Vii�nis�tu�ela�nik

ja�kü�la�selt�si�üks�eest�ve�da�jaid�Ur�veToom�puuLok�sa�kan�di�elu�eden-da�mi�se�ning�ees�ti�kee�le�ja�kul�tuu�rihoid�mi�se�eest.�

Tei�se�teenetemär�gi�saab�Lok�salas�teaia�en�di�ne�kauaaeg�ne�ju�ha�ta�jaJe�li�za�ve�ta�Mi�ga�tšo�va pi�kaaeg�setä�he�le�pa�nu�väär�se� pa�nu�se� eestLok�sa�ha�ri�du�se�lu�eden�da�mi�sel.�

Lok�sa�aas�ta�noo�reks�ni�me�ta�tak-se�12.�klas�si�õpi�la�ne�Mar�ko�Ku�-ri�soo,� kes�Lok�sa� güm�naa�siu�miõpi�la�se�sin�du�se�asee�si�mees.�

Lok�sa� lin�na�va�lit�sus� ot�sus�tasau�mär�gi�an�da�viie�le�lin�nae�la�ni�ku�-le.�Loksa�lasteaia�õpetajale�Na�dež-da�Fjo�do�ro�va�le an�tak�se�au�märkpi�kaaeg�se�ja�vas�tu�tus�rik�ka�töö�eestha�ri�du�se�alal.�

Lok�sa� güm�naa�siu�mi� õp�etajaLju�bov�Ka�ro�feld saab�au�mär�gimär�ki�mis�väär�se�pa�nu�se�eest�Lok-sa�ha�ri�du�se�lu�eden�da�mi�sel.�

Lok�sa�Hal�jas�tu�se�töö�ta�jat�Han-nes�Pee�ter�man�ni tun�nus�ta�tak�seau�mär�gi�ga�ko�hu�se�tund�li�ku�ja�sü�-

da�me�ga�teh�tud�töö�eest�lin�na�hea-kor�ras�ta�mi�sel.

Lok�sa� noor�te�kes�ku�se� ju�hi�leMar�git�Ame�ri�le an�tak�se�au�märknoor�te� kaa�sa�mi�se,� toe�ta�mi�se� janoor�te�le�mit�me�külg�se�te�te�ge�vus-või�ma�lus�te�loo�mi�se�eest.

Lok�sa�güm�naa�siu�mi�hu�vi�juhtja� muu�si�ka�koo�li� õpe�ta�ja�Rii�naPaar�ta�lu saab�au�mär�gi�Lok�sa�ha�-ri�dus-,�kul�tuu�ri-�ja�muu�si�kat�ra�dit-sioo�ni�de�hoid�mi�se�eest.�

Lok�sa�linn�ja�gab�tee�ne�te-�ja�au�mär�ke

Valk�la�Ko�du�juht�IND�REK�LIND�SA�LU�sei�sab�ko�ri�do�ris,�mil�le�sein�on�kau�nis�ta�tud�hool�de�ko�du�klien�ti�de�maa�lin�-

gu�te�ga.�����������������������