Upload
others
View
1
Download
0
Embed Size (px)
Citation preview
Ametiuhingutootaja
TIIN·A VALl:
MIKS .KUULUME AMETIUHINGUSSE? Koige lihtsam vastus on: selleks, et saada haigustoetust. Seega ametiiihingusse astumine on nagu vabatahtlik, samal ajal ka sundkiik. Sotsiaalkindlustus on iiks IIIOjusam hoob, millega ametiiihing liikmeid juurde saab. KOit viirtused iihiskonnas luuakse inimeste tOOga, saiMiud tOotasudelt maksame lllllkse. Seega on loomulik, et riik ka garanteerib inimesele haigustoetuse, samuti loob voimalused turismiravi- ja puhketuusikute, abirahade saamiseks. Selleks seatud riikllkud instantsld peavad tegelema KOIGI inimeste sotsiaalkindlustusega, olenemata nende kuuluvusest ametiiihingusse.
(Jirg 3. fk)
Koigi maade proletaarlased, uhinege!
6 ·1989
Neljapaev, 9. veebruar llmub oktoobrist 19 87
Akki ei ole koilk nii nagu peab? Ei olegi. Juba vihma tibutav veebrua.rihommik ise on
tavatu. Sii.d.atalve kohta. Ja siis need liibi autoakna pilku pii.ii.d.vad uhepereelamud keset halli Uksluisust.
Aga E e s t i m a a k o i g e s u u r e m per e ei ela sellises kaunis majas. Me eksleme Piirnu-Jaagupis veel veidi ringi, enne kui leiame sombusesse Eestimaa talve sobiva ridamaja. Kolm korterit. Ohes neist elab perekond Rasva. Neli tuba ja viiskummend ruutmeetrit kasulikku pinda. Seitse last, kaheksas emal sudame all, oli Rasvadel siis, kui neile see korter anti. Nuud on lapsi ·kaheksateist. .
Sel laupiievahommikul on kodus uksteist last. Ning pereema ja -isa. Hilja ja Eino-Valdur Rasva.
Me ei leidnud neid suure laua taga hommikukohvi joomas. SeUes .kor.teris ei olegi nii suurt lauda, mille umber kogu pere mahwks. Aga kohvi pakutakse meile ometi. Elu.fuppa diivanilauale seab kodustest lastest vanim - 17aastane Rein - "'ICiihku tassid. Ema voib paris rahulikult istuda, poeg valab temagi tassi tiiis.
Aga autoaknast nahtud pilgupii.udjad? Need on Halinga kolhoosi uheperemajad, selgitab pereema. Nemad Einoga
tootavad Piirnu EPTs. Eino Rasva on seal 22 aastat kraanajuht olnud, aga ii.ldse saab tal koondises 26 aastat tiiis. Eino kutsus tema, Hiljagi sinna. Endale kraana peale troppijakS. Nuii.d. on .sellest 21 aastat. Oleks naiivne arvata, et nii suure pere ema on saanud olla kodus ja kasvatada oma lapsi.
Neli viiikest tuba ning neli lasteaia- ja uheksa koolilast. Ohes toas narid. Piirnu EPT tegi, ruttab Hilja Rasva selgitama. Kiiisid siin mootmas ja . . . Kaks last uleval ja kaks aU. Kahekesi uhel asemel. Kirjutuslaudu ma ei nae. Kuid neile pole kohtagi. Vihikud-raamatud laotatakse diivanilaua-le... ·
Me oleme kinkinud oma olii.mpiasangareile maju ja autosid. Me oleme avanud oma sudamed ja rahakotid kaugele armeenia rahvale. Me oleme kiiest kinni hoides ja pisar silmas laulnud, et maa tuleb ltiiita lastega.
Siin magab kumnel ruutmeetril kaksteist last ...
(Eestimaa suurimast perest on lugeda tanase lehe 11. kuljelt.)
MERIKE PITK LEMBIT PEEGLI foto
EES-TI TALUD USAs ja Kanadas
Eestlasi on viHja rannanud juba moodunud sajandil, kuid ulatuslikumalt lahkus neid kodumaalt Teise ·maailmasoja paevil. Valjarannanutest on osa leidnud endale elupaiga USAs ja Kanadas. Paljud ees'tlased on tegelenud seal talupidamisega. Eesti talusid leidub nii USA idaranniku osariikides kui ka laane'rannikul Californias, samuti mitmel pool Kanadas.
Tanu omaaegsele Otepaa jaoskonna konsulendile Rein Klausile, kes praegu elab USAs Dallases, teame eesti taludest ja nende tegevusest New Yorgi osariigis ja osaliselt ka Kanadas. Nimelt koostas Rein Klaus Elmar Jarvesoo iilesandel liihiiilevaa'te eesti taludest New Yorgi osariigis, mis 1976. a ilmus Pollumajandusliidu aastaraamatus nr 15 (Pohja-Ameerika Dhendriikide erinumbris) ja mille kasikirja ta saatis Eestisse Elmar Lemmingule.
Eestlas'te asumisest Kanadasse ja nende elust seal annab Ulevaate 1975. a ilmunud teos «Eestlased Kanadas». Selle raamatu ja oma 'tahelepanekute pohjal iseloomustabki Rein Klaus eesti talude teket ja arengut Kanadas.
Tema andmete abil ja lahkel loal teeme liihiiilevaate eesti talude arengust ja tegevusest· ookeani taga.
Koigepeal't monl sona Rein Klausist. Ta on siindinud Tartumaal Haaslava vallas. LOpetas Tartus Treffneri giimnaasiumi. Pollumajandusliku erihariduse sai Tartu Dlikoolis, parast lopetamist tootas Otepaal sealse jaoskonna konsulendina. Sojakeerises sattus USAsse, kus uuris eesti talusid. Praegu veedab pensionipaevi Dallases.
EESTI TALUDEST NEW YORGI OSARIIGIS
Sealne moodukal't soe mereline kliima on soodus pollumajanduse arendamiseks. Osariigi pohja- ja idaosa on magised, laanepoolne osa -- suurte jarvede ala - aga enamvahem tasane. Mullastikult on see piirkond vaga vahelduv: esineb kalju-, liivsavimuldade kui ka kiviste liivmuldadega alasid. Rohkesti on happelise reaktsiooniga lupjamist vajavaid muldi. 'Oldiselt on mullad vaheviljakad, kuid oskuslikul vaetamisel saadakse ki.illaltki korgeiri saake.
Paljud aastatel 1948-1952 USAsse voi Kanadasse siirdunud eestlased ostsid seal endale elamiseks mahajaetud majapidamisi. Seda oli vaja nii eluaseme kui ka esialgse elatuse hankimiseks. Ostutalude teket soodustasid seal valitsenud pollumajanduslikud tootmissuhted, kus jarjest arenev pollumajanduse mehhaniseerimine toi endaga kaasa tohu'tu tooviljakuse tousu. See tingis aga talude ja ka p5llumajandustootajate arvu vahenemise. Seetottu oli pisifarme voimalik osta kiillaltki soodsate hindadega. Sisserannanutele voimaldasid talude ostmist ka kiillaltki soodsad j:>angalaenu tingimused.
Ostutalud muudeti kiiresti kindlaks maakoduks. Korrastati elumajad, korvalhooned ja iimbrus.
Suuremates taludes saadi kogu sissetulek farmist. Vaiksemate 'talude omanikud olid sunnitud lisaks farmitoOle hankima teenistust veel linnas.
Mahajaetud ja vosastunud talud seati uuesti korda ning vastavalt kohapealsetele oludele hakati pidama piimakarja, kanu voi 'tegeldi hoopis juurvilja, puuvilja ja mesilastega.
Kuna loodusolud on seal heintaimede kasvule soodsad, ongi paljud eestlased piihendunud piimakarja pidamisele.
Naiteks 1949. a USAsse asunud Adolf Jaakson ostis 1950. a Andes'i lahedal vanaeestlase Laci talu, mille iildsuurus oli 100 ha (pollu- ja heinamaad 20, metsakarjamaad 28 ja metsa 52 ha). Talu osteti lepinguga, mille jargi tuli maksta iga kuu 1/3 piimarahas't ja miiiidud lehmadest saadud raha volakatteks, kuni see sai tasutud. Pollukultuuridest kasvatatakse talus ainult maisi ja sedagi umbes 2,4 hektaril, rnis annab aastas keskmiselt 120 tonni maisisilo. Dlejaanud 17,6 ha on kasu'tusel heinamaana. Seega saadakse hein .ja silo oma talust, jousoota aga ostetakse.
Piimak.a.ri on taisvereline hollandi-friisi tougu. Talus peetakse 35 liipsilehma ja 22pealist noorkarja. Kui esimestel aastatel oli keskmine piima'toodang lehma kohta 3180 kg ja piima rasvaprotsent 3, siis niiiid saadakse 6580 kg 3,7%lise rasvasisaldusega piima.
Samamoodi kujunes valja ka Stephentowni lahedal asuv Jaan llvese piimakarjafarm. Selle 66 ha suuruse talu ostis Jaan Ilves 1953. a 12 500 dollari eest. POldu ja heinamaad oli talus 26 ha, iilejaanud mets ja karjamaa. Lehmi oli 28, noorloomi 15.
LOpetanud 1968. a aktiivse talupidamise, miiiis ta osa aaremaid ehituskrun'tideks, ehitas karjalauda elamuks ja iiiiris nii vana elamu kui ka karjalaudast iimberehitatu valja. Endale ehitas uue elumaja.
On ka hulk vaiksemaid piimakarjafarme. Troy linnast 25 miili pohja poole asub Arnold Jendeki piima
karjafartn. Jendek ostis selle 26 ha suuruse talu 1945. a. Talus on 15 liipsilehma ja 10pealine noorkari. Keskmine piimatoo'dang lehma kohta aastas on 6580 kg. Talutood teevad nad abikaasaga kahekesi, valja arvatud heina'tegu, mil kasutatak:se lisatoojoudu.
On segafarme, kus kasvatatakse piimakarja ja kanu, kuid on ka ainult kanafarme.
Tiiiipiline oli Hans ja Marie Sukka kanafarm, mis asub Albany lahedal. Selles 4hektarilises pisifarmis peeti 1500 kana karval 100 hane ja paari-kolme liipsilehma. Talupidajaks oli perenaine. Kuna vaikesearvuline linnupidamine ei voimaldanud korralikku sissetulekut, siis tootas peremees valjas mitmesugustel remondi- ja ehitus'toodel. 1960ndate aastate algul loobuti lirldude pidamisest ja praegu tegeldakse veel ainult medlastega.
1950. a ostsid Elmar ja Liina Kalme pisikese kanafarmi, iegelesid sellega mone aasta ning hakkasid siis hiirekasvatajateks. Nad miiiisid neid korge hinnaga katseasutustele ja laboratooriumidele. Hiirefarm laienes, seal tOotas 10-13 toolist-talitajat,
(Jarg lk. 12.)
Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9 .. veebruar 1989'
Eestimaa Rahvarinde dek/aratsioon iseseisva Eesti riigi 71. aastapaevaks
Iseseisva Eesti Vabariigi valjakuulutamine 24. veebruarll 1918. a on aegumatu tahendusega siindmus Eesti ajaloos. Eesti Vabariigi loomises val-. jendus rabva enamuse tahe, kes Asutava Kogu valimistel andis oma haale nende era~ondade· poolt, kelle eesmargiks oli soltumatu riikliku iseseisvuse saavutamine. Suure panuse andsid selleks Jiiri Vilms, Konstantin Pats, Jaan Poska, Johan Laidoner ja paljud teised rahvusaatelised mehed, kes keerulises poliitili~es olukorras saavutasid Eesti omariikluse rahvusvahelise tunnustuse ja korralda.sid IJ.Oore vabariigi sangarlikku kaitsmist.
Eesti Vabariik on tanaseni jaanud eesti rahva korgeimaks enesemaaramise vormiks, kus riiklus andis kindlad tagatised nii eesti rahva kui ka Eestimaal elavate teiste rahvusriihmade rahulikuks ja inimvaarseks eluks ning kultuuriliseks arenguks, loi eeldused demokraatiale rajatud euroopaliku iihiskonna valjakujundamiseks. Omariiklus voimaldas ka ligemale kaheks aastakiimneks edasi liikata selliste traagiliste siindmuste alguse Eestis, mis
samaaegselt Noukogude Liidus viisid koos paljude teiste vahemusrahvustega ka sealse eesti rahvusriihma havingu ja assimileerimise teele.
Seitsme aastakiimne eest kehtestatud Eesti iseseisvuse jobker katkestamine stalinismi poolt ning eesti rahva iseseisvumistaotluste senine mittetunnustamine on jatkuvate poliitiliste pingete allikaks, milliseid soodustab ka vastuolu eesti rahve tanase oigusliku seisundi ning iseseisva Eesti poolt voimaldatu vahel. Nende pingete korvaldamine voib toimuda iiksnes Eesti suveraansuse taastamisega sellises vormis, mis voimaldaks selle riikluse rahvusvahelist tunnustamist, looks eeldused · eesti rahva kestmiseks ja koigi ·· siinsete rahvusriihmade vabaks arenguks ning t(ieliselt usalduslikeks ja vastastikku kasulikeks suheteks meie naaberrahvastega.
Seoses Eesti Vabariigi 71. aastapaevaga Eestimaa Rahvarinne kutsub iiles koiki eestlasi ja Eestimaa siipru:
1) piihitsema seda tahtpaeva Eesti linnades, alevites ja kii.lades kontsertaktuste ning teiste paevakohaste pidulike ettevotmistega;
2) heiskama riiklike, iihiskondlike ja eramajade valdajail hoonetele eesti rahvuslipud;
3) korraldama koigis Eestimaa kirikuis Iseseisvuspaeva jumafateenistusi ning helistama 24. veebruari keskpaeval koikide kirikute kelli;
4) toetama Eestimaa Rahvarinde ettepanekut Eesti NSV Vlemnoukogu Pre8iidiumile kuulutada 24. veebruar rahvuspiihaks - Eesti Iseseisvuspaevaks ning anda tOokollektiividele oiguse asenduspaeva arvel muuta 24. veebruar puhkepaevaks;
5) toetama Eestimaa Rahvarinde ettepanekut Eesti NSV tllemnoukogu Presiidiumile taastada sinimustvalge rahvuslipp Eesti riigilipuna.
Eestimaa Rahvarinne o,n seisukohal, et kuigi iseseisev Eesti riik on lakanud olemast. siis stalinismi poolt ajutiselt annekteeritud riigina on tal 01gus kasutada oma endisi riiklikke siimboleid.
Kujunegu 24. veebruar 198!t meie lootuste tugevnemise uue tousu alguseks.
Elagu suveraanne demokraatlik Eesti Vabariik!
Elagu rahvaste rahu! EESTI RAHVARINNE
KDIGILE EEST/MAA AMETIUHINGUORGANISA TSI OONIDELE, KDIGILE AMET/UHINGULIIKMETELE
Vanad ametiiihingud kannavad endas stalinismi ja stagnatsiooniajastu mojusid. Nad on eraldunud tootajatest ja nende elulistest huvidest, minetanud oma pohifunktsiooni - organiseeritult •kaitsta ning suurendada ametiiihinguliikmete poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid oigusi ning hiivesid. Ametiiihingute kohta antud hinnang ja meie n&«emus uutest ametiiihingutest (vt cRahva Baal». 3. jaan 1989) ei ole leidnud arvestatavaid oponente.
Ameti(kutse)iihingud voivad asuda uutmise teele revolutsioonilise · poordega alt iiles. See on voimalik Eestimaa ametitihingute erakorralisel kongressU. Teine voimalus - alternatiivsete ametiiihingute moodustamine - look~ lisapinged niigi keerulises poliitilises olukorras. Seda tuleks valtida.
Eesti NSV AtlN ei ole avaldanud oma seisukohta Eestimaa ametiiihingute erakorralise kongressi kokkukutsumise kohta. Kas jalle viivitamispoliitika? Voi lootus, et pisimuutustega saab ametiiihinguliikmed maha rahustada? Ometi on ju teada, et mitmeJ pool tootatakse valja Eestimaa ametiiihingute uut pohikirja.
Eestimaa ametiiihingute erakorralise kongressi iilesanne peaks olema siiltumatu Eestima~ Ametiiihingute Liidu moodustamine~ kellel on oma programm ja pohikiri, piisavad oigused ja mojus taktika liikmete oiguste
K0LAKILB 89
kaitsmiseks ning riiklik-monopolistliku majandussiisteemi tarbijavaenulike piiiidluste neutraliseerimiseks. Tulevane Eestimaa Ametiiihingute tooorgan - volikogu - pe.1ks olema uutmismeelne, vabanema riigistatusesi, kaitsma vabariigi suveraansust, IME kontseptsiooni ja oma tegevuses juhinduma ainult ametiiihinguliikmete tahtest. .
Eesti NSV AtlN on sunnitud kokku kutsuma erakorralise kongressi, kui seda nouab viihemali 1/3 ametiiihinguliikmetest.
KlJTSlJME tlLEs koiki ametiiihinguorganisatsioone ja ametiiihinguliikmeid 1989. a veebruarikuul kollekiiivlepingute konverentsidel voi erikoosolekutel esitama noudmine Eestiniaa ametiiihingute ERAKORRALISE KONGRESSI KOKKUKUTSUMISEKS 1989 AASTA ESIMESEL POOLAASTAL, s.o. hiljemalt mai- voi juunikuus.
Noudmine peab olema vormistatud protokolliga, milles on naidatud selle noudmisega iihinenud ametiiihinguliikmete arv. Protokolli valjavote saatke Eesti NSV Ametiiihingute Noukogule ja OMA RAJOONI UUTMISMEELSELE KESKUSELE (rahvarinde volikogu, uutmismeelne ametiiihingu rajoonikomitee), selleks et valtida arnsaamatusi.
Aitab sonadest, bakkame tegutsema!
RAPLA RAJOONI AMETitlHINGUTEVAHELINE INITSIATIIVGRUPP.
Kiilakilva sarjas oli kaks lohutusmangu. B-lohutusmangu voitis tasavagises heitluses Laekvere sovhoosi voistkond, joudes veerandfinaali. A-lohutusest osavotu voi'tlesid valja Pala kolhoosi, Hulja ning Vasalemma sovhoosi ja Vihtra kolhoosi kilvarid.
VOHMA LIHAKOMBINAA T
kuulutab valja KONKURSI
vabanevale
DIREKTORI AMETIKOHALE.
A-lohutusmangus esinesid teistest kindlamini Hellenurme, Ilumae ja Liiganuse kolhoos. Lohutuseks valjalangenud voistkondadele on poolfipaalis voiduloosimine koikide osavotnute vahel.
Pollumeeste paariskilvas juhivad parast I vooru Alar Sargava ja Vja'tSeslav Issajev Tiirilt.
tlbekilb (individuaalvoistlus) «VXNDRA KARU,. on laup~eval, 11. martsil kell 12 (info tel 9 56 31 - Velli Steinberg) Vandra kultuurimajas. Sedakorda puudutab osa kiisimusi Armeeniat ja Kasahstani ning edukamatele on auhindadeks vaibad.
Eesti paariskilva meistrivoistluste jarjekordne voor on 22. aPrillil kell 12 Tallinnas, ETKVL tootmiskoondise «Kooperaator>> saalis (Saku t 8). Registreeruda saab 200010 Tallinn 10, pjk 584. · Need kilvarid, kes .soovivad votta osa Kuressaare paariskilvast «ARENSBURG», peavad votma iihendust Dlo Aavikuga tel 7 7116.
Kolmeliikmeliste voistkondade maateaduskilb «MAAOUN>> on Tallinnas 1. aprillil. Info tel 44 06 12, Eduard Rihm.
A valdused esitada 2 nadala jooksul kuulutuse ilmumise paevast. Tel 23 332.
f•
~--~ ~ ----------~~---
Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989
Ametiiihingu koht iihiskonrlas
(Aigus 1. lk)
Agrotoostustootajate Ametiiihingu Haapsalu Rajoonikomitee esimees niNA VALl.
On mge, et ametiilhingud praeguses keerulises ideoloogilises ja majanduslikus situatsioonis on ji:iiinud rohkem araootavale seisukohale. Ametiiihingute muutmist tootajate huvide ja oiguste kaitsjaks takistab nende kindla, piiritletud koha puudumine iihiskonnaelus. Ametiiihingud on riigistatud seisundis.
Ametiiihingutele on antud palju iilesandeid, mis peaksid kuuluma riigi- voi majandusorganite, teiste iihiskondlike organisatsioonide padevusse. Nai'teks nappivate. tarbe- ja toidukaupade jagamine, seltsimehelike kohtute suunamine, leiutustegevus, tsiviilkaitse, karskuspropaganda ja sotsialistlik voistlus, mille eesmark on tootmine iga hinna eest, ja'ttes korvale looduse ja inimese tervise kaitse.
Arusaamatu on riiklike ja ametiiihinguklubide siisteem. Esimesi peetakse iilal riigi kulul, ametiiihinguklubi juhatajale maksavad palka aii liikmed oma maksudest keskmiselt 110-130 rbl kuus, sest rohkem pole ette nah'tud. Teatavasti tosteti sellest aastast riiklike kultuuritootajate palku meie vabariigis, endiseks on aga jaanud au siis'tee-
A.ILI MIKS, Otepaa ajakirjanik
«Mis ka Otepiiiii sii.nnib?» helistas Olev Anton ii.hel piieval ii.snagi sobralikult. Ja palus «Maalehele" kirjutada. Ega's tema ii.ksi. Piiev voi paar varem olin kuulda saanud ·,Mati Narnskilt, et «Viljaveski» tuleb kohe-kohe ise kohale. «Sotsialistlik POZl.umajandus» kavatseb oma lugejaile tutvustada Ungari t'iiikelinnade turismimajandust koos paralleelidega Otepiiiilt. «Rahva Hiiiil» huvitus EestiSoome Soprusii.hingu Otepiiii. osakonna moodustamisest ja
mi kultuuritootajate palgad. Kes selle otsustab? Kas jalle Moskva?
Ei saagi ju olla universaalset organisatsiooni, mis peab tegelema kOigega ja seda piiratud rahaliste voimaluste juures.
Paljudele tuleb kindlasti tuttav ette varasematest partei ja valitsuse otsustest loetud read: cSeniEest enam tuleb partei-, komsomoli..:, ametiiihingu- ja teistel iihiskondlikel organisatsioonidel tohustada... parandada... suurendada ... ,.. Parallelism iihiskondlike organisatsioonide toos on hajutanud ka vastutuse.
Komsomoli on nimetatud partei nooremaks vennaks. Aga ametiiihing? Tootab ju temagi partei juhtimisel. Minul kerkib paratama'tult silme ette hea vanaema, kes pole kellelegi kurja teinud, keda eriti ei kuulata ega arvestata, kes oma piskust sissetulekust jagab lastelastele naaripakke, lastele suhkru'talonge ja kaks pakki kohvi aastas.
On vaja seadust ametitihingute kohast, oigustest ja kohustustest, tema suhetest riiklike ja majandusorganite ning teiste organisatsioonidega.
Mis puutub ametiiihingute autoriteeti. siis ei tahaks noustuda nendega, kes vaidavad, et see on viimasel ajal langenud. Autoritee'ti pole ametiiihingutel ka varem robkern olnud Ametiiihingute osatahtsus peab aga hakkama tulevikus kasvama. Seda tingimusel, kui ta on iseseisev. vabatahtlikult koondunud 'tootajate iihendus, mille p<>hieesmark on oma liikmete tervise, huvide ja oiguste kaitse.
AMETitlHINGU KAADER
Seetottu ei ole ametiiihmgute praegused juhtkoosseisud valitud mitte rahva tahtel demokraiitlikult, vaid enamuses vana malli jargi, nai'tajate ja protsentide jargi. Toeliste liidritena saame endid tunda alles siis, kui meid toepoolest valitakse. -
Ikka olulisemaks peetakse kohaliku aii komitee esimene valimist. Suureneb aruandevalimiskoosolekute arv, kus esimees valitakse iildkoosolekul mitme kandidaadi seas't. On ka neid, kes vaatamata rahva soovile votavad oma kandidatuuri tagasi pohitoo huvides. Intensiivse tootmistoo karval muutub iihiskondlik ametiiihingutoo koormavaks. Ame'tiiihingujuht oli ja on ka praegu materiaalselt soltuv majandi, ettevotte juhtkonriast. Temaga vastuollu minek tahendab sageli oksa saagimist, mille! ise istud. Palgalise ail esimehe tootasu kolhoosides on kuni 240 rubla. Hea pollumajandusspetsialisti palk on suurem. Dsna moistetav, et viihem palka ei taha keegi saada. Nii satub aii komitee esimehe kohale inimene, kellele pakutavad tingimused on vastuvoetavad.
Ametiiihing on juh'tkonna ja tootajate vaheliste suhete reguleerija. Tookollektiivi iiksmeel ja teotahe olenevad paljus ka ail liidri ja majandusjuhi asjaajamise tarkusest ja arukusest.
AME'I'ICIIINGU SUII"l'ED TEISTE LDKUMISTEGA
Pean igati loomulikuks, et praegusel iihiskondliku 'teadvuse irkamisajal luuakse ~a moodustatakse mitmesuguseid liikumisi, seltse, iihinguid, liite jne. Nende elujoulisuse tagatis on vabatahtlikkus.
Enamik ametiilhingujuhte. Eriti beaks endeks pean sel-alates Ametiiihingute Nouko- liste aktivistide areenile ilgust ja lopetades rajoonikomi- mumist, kes on voimelised teedega on endised komsomo- rahvas't enda jarel viima, kelli-, partei- ja noukogude tOO- !esse usutakse. Nii monestki 'tajad, kes on harjunud tOOta- on suhteliselt liihikese ajaga rna kasukorras. Juhtorganid saanud tunnustatud parteivaliti viimati 1986. aastal. Sel juht, rahvasaadik. Rahva omaajal ei olnud paljud veel va- algatus on muutnud senlst banenud motteinertsist. Oma jaika kaadripoliitikat (kes arvamuse valjaiitlemise ja ot,. kord juhiks sai, liikus edasi sustamise asemel noustuti kiill ver'tikaalis voi horison~iiljapakut~ kandidaa'tid~g~._ __ taalis, aga ikka juhina ja nii
kolleeg suure lehe toimetu.sest andis «Valgamaalase» korrespondendile ka fakti tiihtsustamise viite: «Kas see pole mitte esimene s{jprusii.hingu osakond maal?» Ongi. Loodud 1. veebruaril 1989.
Nii plahvatuslikku huvi-tousu (ja viiikelinna valude avalikustamise soovi) kogen kii.ll oma 25aastase ajakirjanikutoo aastaist esmakordselt. Uus aeg. Ka Otepiiiile. Vanast oleme piirinud eikellegimaana tallatud tallermaa. Kasvanud huvist vOib aimata kaasaaiiamise soovi: hakkame ii.hesKoos piiiistma!
Mote sai idanema kuurriast suvest ja Rahvarindest. Esimesi radn selleks hakkas otsima Pii.hajiirve puhkekodtt direh:tcr.- Jiiri Kofk. Sugisel tul! tuline noor mees, TPI majtmdustudeng, Otepiiii keskkooii vilistlane Jaanus Raidal oma ideeprojektiga erimajandustsoonist, turismi- jc spordikeskuse tulevikust aastani 2000. Suure IME viiikese ven·nana sai projektist programm IMO (isemajandav Otepiiii), ristiisa aunimetuse piiris autoremonditehase direktor Avo Raid. Otepiia arenduskeskuse initsiatiivgrupp hakkas koos kiiima juba vanal aastaL A rut lema ja vaidlema iirkas maa ja linn. Paikkonr.a aju-
trust on teinud kii.mneid arupidamisi, esimesena teadlaste
.perest tuli appi Ivar Raig IME probleem'l'toukogust. Jonti todemuseni: vanaviisi vajub Otepiiii sohu tiiielikult, IMOga algust tehes algavad piiiistetood. Idee kiitsid heaks rajoon ja valitsus.
Uus aasta on juurde toonud julgust. "Ise teeme, ise loome!» - seisab motona kuulutustel, mis juba jaanuarikuust rahvast kokku kutsunud, kii.H teadlastega kohtumistele, IMO dis.kussioonile, noortefoorumile, rahvakoqsolekuile, ajutreeninguile ja talupida}ate noupidamistele (TPI dotsent Teo Saimre, Vallo Saar Majandusinstituudist, Ulo Voog· laid, Rein Otsason, taas Ivar Raig,l.
Uus ja uudislik on see, mis nii.ii.t! Otepi:W. kultuurimajas tiiissaali rahvast kokku toob: taidluse asemel teadasaamise tahe. Muinsuskaitse Seltsi ajalootoimkonna esimees Mart Laar kiiis jagamas Esto-piievade muljeid A ustraaliast (27. jaanuaril!. Samal piieval tiiiendati uute liikmetega Jakob Hurda 150. sii.nniaaswpaeva korra!duskomisjoni, sest ju.unija juulikuus toob sez tiihtpiiev Otepiiiile tuhandeid kii.lalisi. Laias maailmas eesti rahvaluule suurkogujana tu1c-
-pensionieani valja, vahel rooned aastad peale.gi).
Tanu nendele liikumistele on ka ametiiihingud arganud VOl aratatud. Koduvabariigi probleemide lahendamisel on toepoolest liialt passiivsed olnud meie juhtorganid, mitte
. aga liikmed. Kui me ei ole inimestele leidnud rakendust oma organisatsioonis, siis pole selles midagi halba, kui nad on iihinenud teiste liikumistega, jaades endiselt ametiiihingu liikmeteks. Vastuolu mina siin ei nae. Uutes oludes tuleb ametitihingutel timber orienteeruda, tootada viilja oma programm ja pohikiri, strateegia ja taktika. Kohalikud ametiilhinguorganisatsioonid peaksid tegelema oma ettevotte, majandi, kollektiivi valusate kohtadega.
Kui head motted ja ettepanekud varustada ametiiihingutele antud voimu ja seaduslikkusega, peaks see aitama kiiremini jouda soovitud tulemm:eni.
UUTMINE AMETItniiNGUTES
Koigepealt nendest nahtavatest muudatu..o:test, mis on toimunud viimase aasta ja viimaste kuude jooksul. Tosi, esialgu puudutavad need mitte niivord sisulist kuivord organisatsioonilist killge.
Tunduvalt on vihendatud aruandlust, paberlikku asjaajamisL AgrotOOstustOOtajate AD Vabariiklik Komitee ei noua enam rajoonikomiteede presiidiumide ja pleenumite protokolle. Kontrollimine on asendatud abistamise ja iipetamise«a
Algorganisatsioonidele on antud mitmeid oigusi ise oma asju otsustada. On toimunud teatavad nihked oiguste laien~ damises oma eelarvete koostamisel. vahendite kasutamisel. Organi....atsioonides, kus on Ule 200 liikme. on lubatud niiild maksta pOhitOOst vabastamata ail komitee esimehele lisatasu kuni 80 rubla kuus. On lubatud ise otsustada vabastatud esimehe ametikoha moodustamine (varem tuli luba kiisida Moskvast) ja vabastamata ail komitee esimehele lisatasu maksmine.
tud ja tunnustatud, tootas Jakob Hurt pastorina Otepii.iil oma ii.hiskondliku ja rahvaharidu.;liku tege:vuse korgaastail (1872-18o•j). Juhtis presidendina Eesti Kirjameeste Seltsi ja Al'?ksandrikooli komiteed. Otepiiii paikkonnale on ja jii.iib Jakob Hurt austamisviiiirseks suurte rahvapidude traditsioonile aluse panijana ja koolivorgu viiljaarendajana. Uued kooli-majad kerkisid tema ajal Pii.hajiirvele, Ilmjiirvele, Nii.plisse, Kastolatsi ja Pangodisse, ii.mber ehitati voi laiendati koolimajad Pilkuses, Vidrikes, Piiidlas, Neerutis, Paluperas ja Nounis.
A ustus meie valgusetungla kandjale kiitketakse pidustuste ajal kirikus avatavasse bareljeefi ja endise pastoraad·i parki paigaldatavasse skulptuuri. Taasavatakse ka. Otepiiii Vabadussoja monument. Tuleb esimene kirikukooride zaulupiiev Otepaa ajaloos. Muinsuskaitseklubide vabariiklikust kokkutulekust ootame samasugust elamust, nagu see o!i mullu kevadel Tartus. Mitmest teabeallikast on milllu jiiiinud teisigi suurko 1-clcutulemisi suvekuiseL Otepiii:U: triatlon ja orienteerujad. rc:ma.p ka auto- ja rattarallijad ..
Arvestada tuleb sealjuures, et ametiiihingu tootajate tootasudeks ei kulutataks mitte tile iihe kolmandiku laekuvatest liikmemaksudest. Kassat8ekk voib niiiid olla kuni lOOrublane.
Enam ei kinnitata korgemalt poolt algorganisatsioonile tilesandeid spordiilhingu liikmemaksude kogumiseks.
Et eesrindlike positiivsete muutustega kaasa minna, tuleb peapeal olev ametiiihingupiiramiid keerata oiget pidi Juhtide vastutus suundub praegu tilespoole,- mitte anapoole. Vabaneda tuleb neist kohustustest, mis kuuluvad sotsiaalhooldusministeeriumi
ja teiste ametkondade tOOvalda.
Ametiiihinguliider peab soltuma teda valinud lihtliikmete tahtest. Ta peab taitma valijate juhendeid ja andma aru nende taitmisest, mitte aga olema korgemalseisvate organite otsuste ja direktiivide allaandja ja taitmise kontrollija.
Rajoonikomitee ja vabariiklik komitee kooskolastavad neid kiisimusi, mis ei kuulu algorganisatsiooni piidevusse.
Ametiiihingutel peab olema paiis riigivoimuorganitesse vabariigis, rajoonis, linnas. -
Kontroll peab samuti kaima alt iiles. On aeg loobuda mottest, et illemusel on alati oigus. Kohaliku -ail komitee toole annab binnangu ainult ail algorganisatsioon. Ail komiteedel on oigus aru parida rajoonikomiteelt, vabariiklikult komiteelt, ametiilhing-..tte noukogult, sest nende rahaga peetakse korgemalseisvaid .organeid iilal.
Kas ametiilhingukomiteed vajavad iildse sellise koosseisu ja illeskutsega rajoonikomiteesid, vabariiklikke komiteesid, ametiiihingute noukogu, nagu nad praegu on?
Voibolla peaks rajoonikomitee koosnema hoopis ekspertidest, kes saavad oma tegutsemisjuhendi rajoonikomitee liikmetelt? Voi ...
Koik see peaks jaama algorganiEatsioonide endi otsustada.
Uus silnnib vana masinaviirgi raskes raginas. «Tehke juba midagi!» kuulen kiirsitumailt kaaslinlastelt. «Milleks ainult Otepiiii? Ka meie kant tuleb uuta ja muuta!" Jagelemist jiitkub. TargemJ.a teavad, et muutumine algab seestpool.t. KultuuTist. Kii.sin, kuulan ja kirjutan tCOr?Ja taha: maamehed Aru.m;, kes siinmail esimestena tolupidamise plaane pidama hl1kkasid, on koige muu karval votnud inglise keele koduopetaja, mitme pere suured ja. vii.ikesed on Seeri peres kord. niidalas keeletunnis. Otepiic keskkoolis loodi viis kuud tagasi soome keele, kirjanduse ja kuliuuri opi· ring, spordiinternaatkoolis uueZ aasta! soome keele rint;;. ii.hteko/cku 30 huvilist. Opetada oskajaid or: kogu linnast leida. vaid ii.ks. kes nii.ii.d ka sop;usii.hingu: Otepii.ii osakonna sekretiir· Ingrid Ruusa, aga oppida tahtJaid vee! mitme ringi jagu! Sest pohjust on, vajadus ii.hel 30liikmelisel grupn :iuba juunikuu Wpus otsene: tiinu Hellennrme kolhoosi esimehele Vambola Sipe1gate on sidemed Soome llihti maukonnaga niikauge!, et Otepdti taidlejaid oodatakse seJh,.i' foUdoorifesti1,alil.e.
--------------------------------------------...
1982. a iihendati kalurikolhoos <<Oktoober» ja Kurtna sovhoos lootuses, et rikka majandi karval ja 6igel juhtimisel saab 1<:a Kurtna osakond tugevamaks. 6 aasta jooksul on vahetatud 3 p6llumajandusosakonna· juhatajat. Ikka leitakse juhatuses lahtilaskmise pohjus.
Esimene osakonnajuhataja oli Sulaoja. Nagu ta n6udmisi esitama hakkas, oligi minek. Praegu on <<Kaljuranna» kolhoosi abimajandi juhataja ja rajoonilehest v6ib Iugeda, et ta ari on tulus.
Teine oli Kesler, kellest ei olnud p6llumehele mingit abi. Siis aga tuli Tambet Sova. Esimene aasta oli k6ik hasti, ei olnud roingeid n6udmisi juhatusele, sest ta al!es tutvus p6llumajandusega. Aga maamees nagi kohe, et temast saab asja, sest ta nagi maamehe tood ja hindas seda. Ta nagi ka seda, et kasum voeti ara Toilas. Ja Pilder isiklikult toonitas, et meie too on toota. Aga realiseerida? Lihakonservitsehh, mis ehitati Toilasse, oleks pidanud olema Kurtnas. NiiU.d viiakse Ilhakehad Toilasse ja kasumgi jaab sinna.
Kartulihoidla ehitamise ajal Kurtnasse lubati ehitada ka kr6bekartuli tsehh. Niiiid valmib tsehh siiski Toilas.
M6ni nadal tagasi avastas Kurtna mehhaanik Magi, et T01las on heovi peal uus vaetisektilvik. Room suur, meil teda hadasti vaja. Aga esimehe asetaitjalt Steinfeldilt kuulsime, et teil raha ei ole, teeme ta ringi metsaveomasinaks. Tiihendab, meie arvel saadud, aga mitte meile. Nii on olnud ka teiste masinatega.
12. novembril pidi olema suur koosolek Kuremae klubis seoses lahkuminekuga, kuid millegiparast jai see ara. Ka teisele detsembrile planeeritud koosolek jai ara.
15. detsembril vabastati Tambet Sova toolt. Novembri keskel oli ka rajooni esindaja Majajaas Kurtnas. Mida seal arutati, maamees ei tea, kuid mingeid nihkeid paremuse poole ei ole. Kogu kolhoosi rahvas teab. et <<Oktoober, nagunii iitleb meist ara, aga enne raiub veel metsa maha, sest sellest saab hea tulu. Kuigi mets kasvab kolhoosi mail, saame metsamaterjali kalli raha eest osta Toilast.
Aidake meil lahku minna. Las jaab see vaike varandus metsa naol kolhoosile. See on kogu osakonna mure.
Kurtna pollumehed
Palusime kirja kommenteerida Kohtla-Jiirve ATKI, kelle vastuse siinkohal iira toome.
Sotsialistliku pollumajanduse edendamise abinouna on meil ikka olul-iseks peetud organisatsioonilisi iimberkorraldusi. Kaheksakiimnenda'te aastate alguses toimunud rea p6llumajanduslike majandite iihendamine kalurikolhoosidega oli siisteemselt seadusparane.
Voib kohkluseta vaita, et lootustega on kaasnenud teatav majandusliku motlemise elavnemine, seda enam, et liideti ju enamasti alla keskmise 'tasemega p6llumajandusmajandid.
Samal ajal on iga majandi elukorralduses ja majandamistulemustes olulisi erinevusi, ka kalurikolhoosi «Oktoober» Kurtna pollumajandusosakonnale hinnangu andmine pole teostatav iiheselt.
Loomakasvatussaaduste tootmise intensiivsust ja diinaamikat 100 ha haritava maa · kohta ts-tes ilmestab alljargnev: Kurtna/«Oktoober•
19d1 1987 % piim 772 '935 121 liha 213 280 131
Kohtla-Jarve rajoon piim 908 1017 111 liha 213 230 109
Taimekasvatuse kogu'toodang (sti-tes) suurenes samal ajavahemikul 8,5%, rajoonis 15%.
Kiilvipinna hektarisaak 1987. ·a 2261 sti oli rajooni koige madalam. Toodetud soattihiku omahind on korge, toodangutihikule kulutatakse sOOta tile rajooni keskmise. Eeltulenevast liihtuvalt, kuid tOenaoliselt ka muude majandisiseSte p6hjuste tottu on · aasta lopu kasuminaitajad enam kui kolm korda rajooni keskmisest tagasihoidlikumad.
Olulisemaid edasiminekuid taheldame osakonna ehitustegevuses ja heakorrastuses. Kuid millised ka poleks saavutatud too'tmisalased tulemused, neid siiski ju on, ei kaalu need iiles osakonna tootajate hulgas valitsevaid pingeid.
Tulenevalt kalurikolhoosi siisteemi eriparasusest (aruandlus, majandisisene arveldus jms) on rajooni tasandil p(illumajanduse seisundi jaigimine raskendatud.
On aga seige, et majandi vahenditest on toetatud p(illumajandushoonete ehitamist ja remonti Kurtnas, samuti mitmeid sotsiaalse iseloomuga kulutusi. Kuid osakonna iseotsustamist ning oma majandusasjade eest vastutamist ei ole voimalik kinni maksta, pigem voib taheldada kohaliku rahva voorandumist kohalikust juhtimises't.
Solvumine tekita'tud iilalpeetavustundest, aga ka majandisiseste majandussuhete puudulikkusest, vajaks Kurtna rahvaga inimlikku seigeksraakimist.
Alternatiive peaks Kurtna jaoks leiduma. Vastastikku kompenseeriv omavalitsusstis'teem, mis peaks olema vastastikku kompetentne, konkreetne sisus ja loogiline mahus.
K"urtna on eelkoige K/k «Oktoober» osa, alles siis selle alluvuses ja peab siis alati oigustest esikohal olema juhtimise oigus. Alustada voiks sellest, et liidri valiks kohalik rahvas. Pollumajandus ei ole ainul't tootmine eesmargina omaette, vaid kogu kiilaelu areng, selle kavandamine ning selle eest ise vastutamine. Nendest kiisimustest raakisime novembris Kurtna spetsialistidega, pidasime vajalikuks laiemat arutel-u iildkoosolekuL Ma olen jaanud oma arvamuse juurde.
I URMAS MAJAJUS, Kohtla-Jiirve ATK esimees
Toimetuselt. Kohtla-Jlirve ATK esimehe U. Majajiilisi pikale vastusele
vaatamata jiiii.b arusaamatuks, kas ATK kavatseb midagi Kurtna pollumeeste beaks teha voi mitte. Kuidas ikkagi jouda selleni, et liidri saaks valida kohalik rahvas ja et teda nende tahte vastaselt ei vabastataks?
Suurest teest eemal, Puurmani metsanurgatalus elavad kaks meest. Isa ja poeg. Anton ja Olev Tougjas.
<<Vana on k6bus, mis sest, et kaheksakiimne kuues aasta jalal,» iitleb poeg. Ootame, kuni isa oues oma toimetamised Iopetab.
Anton on Vabadussojast osavotnu, Stalini tapalaagrist paasenu, Eesti seppade kokkutuleku vanim osavotja ... Mida veel? Et Antoni hinges on hulk headust, seda loomulikult.
Siis ta 'tulebki. Tugev tere tunnistab vist . raudset iseloomu.
Antoni stinnikodu on Aluksnes. Latimaa eestlane. Sajandivahetusel randasid tema vanemad sinna Sangastest. Vanem veli stindis poole! teel, vankris, Anton juba Aluksnes.
Oli viieteistaastane, kui laks paris sOduri pahe Vabadussotta. Sojavaljal pandi kaskjalaks. Juhtus nii, et just poisiohtu Anton paastis kindlast hukust Aluksne linnas olnudEes'ti vaeosa. Ntitid titleb Anton edasi: «Kui VabadussOda loppes, hakkasid mu vennad p6llumeesteks. Mina ei tahtnud p61lumeheks. Naabruses elas kova sepp, Jaan Lepik. · Temal oli enne sOda olnud ka viljapeksumasin, aga sakslased viisid selle minema. Lepik siis kutsuski mind endale abiliseks. Tal oli plaanis ehitada ise uus peksumasin. Talvel hakkasime tegema, kevadeks saime valmis kah. Meil ei olnud isegi treipinki. Kaisime linnas toi:ikojas treimas. Seal olid pikad jarjekorrad, teinekord ei v6etud iildse jutule. Siis os'tis Lepik kuskilt kaks laia raudteeroobast ja iitles: «Niiiid teeme ise treipingi!» Kolme kuuga oli valmis. Paeval olime sepikojas, ohtuti tegime treimistoid.»
See polnud veel koik. 'Ohel paeval arvanud Lepik - teeme ka aurukatla. Mismoodi, ei kujutanud Anton ette. Meistril olid plaanid olemas. Endisest moisa piiritusevabrikust toodi katel ja kolmekesi laks Iahti. Anton iitleb:
<<Vanalt lahinguvaljalt korjasime padrunikestasid, nendest sula'tasime kraanid. Ainult hooratas ja silinder olid ostetud. Pooleteise aastaga saime au:rukatla valmis. Riiast tulid teadusetargad meie imet uudistama. 'Oks
Nr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1989'
.~
noorem mees arvas, et ega ta survet pea, jaab sara ana niisama seisma. No meil olid ka katsetused tehtud _: seitse ja pool atmosfaari pinnisime valja. Seda nahes ei uskunud teadlased silmi. 'Otlesid. et need mehed on kangel83ed, neist tarvis lehte kirjutada.»
Anton liiheb ja otsib vanast laekast valja moned koltunud iilesvotted. Pildil on tal rounder seljas. Ajast, kui Lati armees sundaega teenis. Anton jai illeajateenijaks. Esiotsa oli allohvi'tser Anton Tougjas relvameister, parast koloneli autojuht. See fakt toi tulevikua kannatusi juurde. (Teine halb oli tulevikus oma maja.)
Vahepeal on Olev-poiss laua katnud ja me laheme hingepidet votma. Sest raakida on veel palju. Kas voi meeste viimases't kiilaskaigust siinnimaale. Sellest annab tunnistust Latimaalt toodud soolakala. Raiigime ja la.seme hea maitsta. Anton utleb, et ta arreteeri'ti koduvaravas, · vabastatud Latis, teisel oktoobril 1944. Sellele jargnes kilmme pool kuud kohtuta kinnipidamist NKVD hoiukambrites. Stitiks peeti autojuhtimist, s6-javaes 'teenimist, oma maja.
Valetati, et Anton Tougjas olevat kolme ooga tapnud koduaias viisteist punavaelast. Nouti tegemata teo omaksvotmist. Anton ei votnud. Ei kirjutanud surmaotsusele :1lla. Kiill viidi teda selle ahvardusel mahalaskmisele, moisteti poomissurma. Aga saatus hoidis, arvab ta ise.
Olev valab isale kuuma kohvi ja manitseb: «Soo niiiid natuke. Puhka ise ja lase ieistel siiiia.» Anton sOi:ib ja raagib. Sest ta on iile neljakiimne aasta oodanud, millal voib raakida. Ta raagib koduteest, mis laks Iabi Norilski laagri.
Anton ei saanudki teada, mille eest maarati talle see kiimme aastat. Anton iitleb:
<<E5elonis jagati nelisada vargapealikut v6rdselt vagunite peale ara. Need koorisid mul kohe, kui rong liikuma hal.)kas, riided seljast. Esimesel ool magasin Umalasti .. "' Norilskis hukkusid tuhanded .. Kes kaevanduses tOOtada ei suutnud, saadeti maapealsesse katjaari. Seal tegi marutuul tavaliselt puhta tOO. Ohtul tuli konvoi iiksi tagasi. Saatus hoidis mind sealgi. Paastis surmasuust ka siis, x:m juudist peaarst mulle neljal
korral iiritas miirki anda. Alles kolmteist aastat hiljem sain teada juudi raevu pohjuse: niihtavasti oli ta sirvinud minu siitidistuskokkuvotet, kus pandi minu hingele osavOtt juutide massilisest mahalaskmisest Latis ... :0
Parast koiki eluvaevu soitis Anton poja Olevi juurde Kaug-Itta. Olev Tougjas oli arreteeritud Aluksne keskkooli opilasena 25. martsi oosel 1949. Otsiti relvi, mida muidugi ei olnud. Siis loeti siiiiks isa olema'tuid patte. Oeldi -kes ei ole tneiega, on meie vastu. Kolm nadalat kestis rongisOit. Kaug-Idast vabanes Olev koos vanematega alles 1960. aastal . . . Selleparast nii hilja, et Olev ei hakanud nuhiks. Keeldumise eest tootati talle koounemis't Siberi mullas. Olev oli kangust tais nagu isa. Ei muiinud ennast ega oma nime.
Anton muheleb ja v6tab oma elu loo liihidalt kokku:
« 'Oheksa korda olen sunna1e otsa vaadanud ja viigivaldsest lOpust paisenud. Saatus ise on mind hoidnud.•
TilT LUNE
LEMBIT PEEGLI foto
TULEMAS ON MUHUMAA 'PAEV Tinisepaeval astuti esimene samm Muhumaa R1lft suvepeo suunas. Teatavasii toimub folldoorif~ cBaUiea 89• Eestis. 8. juulll otsastati festivali iihe osaaa ka Muhus ja muhulastega iika suurem pidu korraldada.
Motet toetasid Muhu RSN TK esimees Belju AuvliJirt ja kohalikud kultuuritiOtajad, kes aoovttasid peo kohaks Hellamaa. EKP Kin«iaePa Rajoonikomitee I aekretiir Jiiri RJiim kui Muhumaa mees vottis asja vlga tiisiaelt ja esitas ka oma mitteid peo korraldamiaeks.
Olgu kohe margitud, et pidu pole kavatsetud m.itte gruplle mandrimuhulastele, vaid · on mieldud eesUtt Muhu saare enda elanikele, nii noortele kui vanadele. Loomulikult oleks tore, kui sel piieval saaksld kodn&\arele tulia kiik Mandri-Eestis ja teisiel saartel elavad· muhulased, samuti muhulased kaugemalt.
Kui iga pere vii kiila votaks kaasa muhu toidud, vanu kiilalaule ja pillllugusid, voiks sellest tulia ilks nus pidu. Kavas on niiitus saare kordumatust kiisitoost, laseme esi-neda ka kiilalistel nii idasi kui laanest.
Kel on veel hii.id motteid voi ettepanekuid, palume teatada Muhu kiilanoukogusse Belju Auvaartlle tel 9 85 70 voi allakirjutanule, kes esindab mandrimuhukaid: Tallinn, Rahvaloomingu keskus, tel 43 29 66.
Kohtumiseni siidasuvisel Muhumaal! Algrakukese nimel muhulane
AIME BABOVSKI Raegma kiilast
Nr. 6(71) e Neljapaev, 9. veebruar 1989
f:t;t,~4fli#§~t!tl «JA.LLE OKS PIMESIKUMA.NG EESTI AIANDUSE OMBER, (ML 11., 19., 16. jaan ja l. veebr)
Kogu see meeletu virvarr, mis kaasneb meil Eestimaal koige hadavajalikuga - antud juhul ki:ii:igiviljaga - varustamises, tekitab tunde, et vastutajad on siiiidimatud. Sest vastutajaid on palju, aga keegi ei na1 vastutavat. Pealegi vahetuvad vastutajad niisuguse kiirusega, et vastutamist nagu polegi kelleltki nouda. Selline mulje jai ka sibulajandisse ~iiveneda piiiidmisel.
Eesti NSV Rahvakontrollikomitee andmeil sai Tallinna Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu Eesti NSV ATK kaudu 1987 aasta oktoobris Poolast 1972 tonni sibulat (peale selle tuli
Ja samal ajal, otsekui tellitult, pakkus NSV Liidu ATK varumisosakonna juhataja asetaitja Filatov Eesti NSV ATKle 3000 tonni importsibulat! ATK aianduse ja kartulikasvatuse peavalitsuse (niiiid aianduse peavalitsus) tolleaegne juhataja Kaarel Pajumagi vottis pakkumise vastu.
Kuid onnetuseks saadeti koos Poola sibulaga kohale ka see sibul, millest Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu oli leplngut katkestades ara i:ielnud.
V. Vassiljev: <<M.eil on selline olukord, et peame vastu votma ka tellimata kauba. Otsisin siis ostjat, et iileliigsest sibulast vabaneda. Saatsin lile .Liidu 22 telegrammi. Dusanbe noustus votma meilt 500 ja vee! keegi 200 tonni. Kuid raudtee keeldus vaguneid andmast. Hoidmise tegi raskemaks ka, et koik see sibul, mis eelmistel aastatel tuli viie kuu jooksul, saabus niiiid kahe kuuga.>>
A. Rallmann: <<Meil puudub iildse riitmilisus kauba saami-
vaid linna taitevkomitee. Vanasti, kui raha vee! Moskvast tuli, kavatseti linnadesse hoidlate ehitamist. Isemajandamise oludes ei saa majandid enam raha linnale kulutada.
, Mina naen asja nii, et majandites oleksid hoidlad, kus korraldatakse ki:ii:igiviija esmane ti:ii:itlemine, pakkimine ja kui vaja, ka puhastamine. Kaup viiakse majandist otse kauplusesse, ilma kaubastu vahenduseta. Ka eratootjal peaksid olema, ja osaliselt ka juba on, otsesidemed kindla kauplusega. Poodidele on vaja korralikke ladusid, et iga paev ei peaks vaikeste kogustega tilgutama. Eeskuju pakub Luunja sovhoo~i kauplusladu, kus on nadala ports sees.»
Sibulate juurest oleme joudnud varustamise korraldamatuseni iildse. Kas, tootmiskoondis «Eesti Aiandus» sundab Eesti aiandust ummikust valja aidata?
Matti Roos: <<Nii kaua, kui kasumeid, preemiaid ja aukir-
. 1972 tonnist sibulast 1321 tonni raisku
sibulat ka liidufondist - 2588 tonni). Saadud sibul iiletas plaanilise koguse 418 tonniga.
Importsibulast 294 t laaditi kiilmutuskambrisse, 1678 t aga ladudesse, kus ei olnud hoiutingimusi. Kuna Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastul on hoiuruume vahe, iiiiriti ladusid Tallinna Uussadamalt, mille eest tasuti 1987. aastal ligi 260 tuhat rubla ja 1988. aasta iiheksa kuu jooksul veel i.ile 300 tuhande rubla.
1972 tonnis't Poola sibulast jai miiiimata 67%.
Ainuiiksi ki:ii:igivilja kvaliteedi Jangusest tingitud kaod olid Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastul 1987. aastal 1,16 miljonit rubla ja 1988. aasta iiheksa kuuga 0,79 miljonit rubla. 1987. aastal moodustas pohiosa sellest impor'tsibul, mille jarelmojud ulatusid veel 1988. aastasse.
Kes ja miks tellis sibula, mida tegelikult ei vajatud?
Tallinna Puu- ja Ki:ii:igivil-jakaubastu kommertsdirektor Ants Rallmann, kes sel ajal vee! kaubastus ei ti:ii:itanud: «Telegrammil, millega Poola sibulad telliti, oli meie varustusosakonna juhataja Vassiljevi allkiri. Tegelikult poleks ATK tohtinud tema allkirjaga tellimiskirja arvestada. Oigus tellida on ainult direktoril ja tema asetaitjatel.» -
Tol ajal polnud aga kelleltki allkirja votta. Endine direktor Helmut Peitong oli kaubastust lahkumas, uus -Enn Kiiver ametisse asumata (Enn Kiiver maarati Tallinna Puu- ja Ki:ii:igiviljakaubastu direktoriks 15. okt 1987 ja Helmut Peitong vabastati sellest ametist 13. nov 1987). Ka kolm asedirektori kohta olid hetkel tiihjad.
Varumisosakonna juhataja Vj~5eslav Vassiljev: <<1. sep-: tembril 1987 oli Liiva baasis vaid 380 tonni sibulat. Ootasime liidufondi arvelt 2570 tonni. Kui Usbekistanist esimene partii - sada tonni - parale joudis, selgus, et see on madala kvaliteediga. Katkestasime 800 tonni peale tehtud lepingu. Kuid selleks, et Tallinn saaks vajalikul, eelmise aasta hulgal sibulat, oli vaja seda juurde hankida.»
sel. Kaubastul on sibula hoiuruume ainult poolteisele tuhandele tonnile. Uussadamns on vii.gev kompleks, kuid mi>eldud rohkem laadimiseks.•
V. Vassiljev: cSibul seisis seal isegi koridorides, kus oli niiske, sibulad hakkasid kasvama, konteinerid lausa oitsesid.»
Sarna! ajal, kui kallilt iiiiritud ruumides kaugert tulnud kraam riknes, polnud poodides alati sibulat.
V. Vassiljev: «Autosid ei jatkunud.»
Kaubastu ti:ii:ikollektiivi otsusega on need sibulad niiiid maha kantud ja moi:idunud aasta lopetas kaubastu esmakordselt kasumiga.
A. Rallmann: <<Seetottu, et palju tellitud kaupa jai saamata. Oleksime selle koik katte saanud, supleksime praegu sonnikus. Meie pollumajanduses valitseb ju pohimote: kasvatame kuidagi i.iles .. kiill lahti saame. See, kuidas kaup sailib, tootjat ei huvita.
Tanavu ostame sisse ainult nii palju, kui eelmisel aastal ara miiiisime. Ja ei kavatsegi osta seda, mida meile kaela maarida tahetakse. Sel aastal on kaubastul esmakordselt mgus ise lepinguid solmida nii vabariigi kui Liidu ulatuses.
'Oks pisike puu- ja ki:ii:igiviljakaubastu pole voimelinegi varustama kogu Tallinna linna. Iga 150 000 elaniku koh'ta peaks olema kaubastu. Linn meid transpordiga ei aita.»
Sellega olid pari ka ATK aianduse peavalitsuse kaubandusvalitsuse juhataja (ametis 4. jaanuarist 1988) tl1o Mallene, peaagronoom Valdar Miller ja Rahvakontrollikomitee inspektor Matti Roos.
Matti Roos: «Linnaisad ei ole asjasse suhtunud taie tosidusega. Lasnamaele pole suudetud valja ehitada hoiubaasi, plaane on peetud mitu aasta't, ainult tegudeni pole joutud.»
Valdur Miller, kes on olnud ka ATK aianduse ja kartulikasvatuse peavalitsuse juhataja kt: <<Tallinna linna ki:ii:igiviljaga varustami~e eest peab hea seisma m1tte A TK,
ju jagatakse liha ja piima jiirgi, ei ole lllOjutusvahendeid, millega panna p()llumeest koogivilja kasvatama.»
Ei ole siis ime, et kui kiimI¥ aastat tagasi oli Eestis kartuli all 98 tuhat hektarit, siis eelmisel aastal veel kOigest 35 tuhat hektarit. Ja juba teist aastat toome Poolast ka kartulit. Muuseas, iile kolmandiku kartuli~t ja ligi 51% ki:ii:igiviljast toodab erasektor.
Ants Rallmann: «Mina ei taipa, mis vabariiklikus A TKs toimub. Mi ei saa, et aina moodustatakse, lohutakse ja paigatakse. Ei usu, et riiklik tootmiskoondis kartuli- ja koogiviljakasvatuse joonde seab. Kui majandust pole taga, ei ai'ta administreeriv vagi. Ma ei saa aru, miks me iildse peaksime kellelegi alluma, kui meil on l~pingusuhted?»
Matti Roos: «Aastaid on 'tegeldud A TK siisteemi paremaks muutmisega, kuid sellest pole midagi valja tulnud. Ei usu, et praegune siisteem on iildse voimeline midagi muutma. ATK juhtimismeetodid pole majanditele vastuvoetavad. Mina olen veel iihe seesuguse j uhtimisstiiliga koondise <<Eesti Aiandus» vastu. Selle asemel voiks olla iihistute liit. Koondisesse <<Eesti Aiandus» kuuluvad majandid jaavad ju kahte alluvus~e: liha ja piima osas kamandab neid ning jagab ressursse rajooni ATK.»
Ants Ral!mann: «Mina saan i:ielda vaid kaupmehe seisukoha. Meid paastab veel ainult vaikeste tah'tedega ime. Sest IME tulekut pean rna juba toesti imeks. Kui me selle IME nii ara moonutame, nagu praegu tundub, pikendame vaid oma agooniat. Ainult aarmine radikaalsus aitaks meid veel.»
Kui niiiid IME juurest nende raisus sibulate juurde tagasi tulla, siis siiiidi pole veel kedagi moistetud. Matti Roos iitles, et see on karistamatuse tunne, mis laseb sellistel asjade! juhtuda.
Ka~ jaabki nii? Kes vastab?
MERIKE PITK
Vaga meeldiv on lugeda ja kuulda, et niiiid hakatakse rohkem tahelepanu pi:ii:irama maainimeste eluolule. Tahan ka moned motted kirja panna, lahtudes just liipsja ametist, ses't olen ka ise liipsja.
Miks on paljude liipsjate peredes alaarenguga lapsi, miks on liipsjate seas palju vallasemasid ja miks on palju vallalisi liipsjaid? Enamikul liipsjatest on lapsed kodus vaga tihti iiksi ja jarelevalveta. Teevad seal omapai, mis beaks arvavad. Vasinud ema tuleb narvilisena koju. Ees ootavad raamas ja aranutetud lapsed. Piiiiab see ema kiill rahulik olla, kuid tapeet on seinalt maha kistud, pliidi alt tuhk valja loobitud, kraanikauss voiga platserdatud ja suhkrutagavara maha puistatud Raske on rahulikuks jaada. Liiatigi siis, kui oled hommikul kella neljaks, moned veel varem, toole lainud ja just eile natukegi oma puhkepaevast tuba kasida piiiidnud. Suurivaevu joudsid veel poeski ara kaia, kust midagi peale poolkova leiva ja saia ei saanud. Ka see tekitab pinget, sest kogu aeg pabistad, mida lastele ja kogu perele siiiia anda. Taiesti oige on see, et moni maalaps ei tea, mis on viiner. Raamatupoodi nagunii ei joua. J a kui jouakski, siis kasu sellest eriti ei oleks, sest head kirjandust ei leia linnameeski alati. Maapoodi tuuakse seisma aga niisuguseid raamatuid, mida keegi ei taha lugeda. Nii ti:ii:id riigades ja pidevalt negatiivsete emotsioonide valduses olles naised manduvad. Ja neid naisi tootab iihes kollektiivis mitu, kes paevast paeva omavahel suheldes ka juba iiksteisel niirve rikuvad. Laudanaistel on halb tuju vii.ga tihti. Nad ei ole halvad inimesed, kuid pidev pinge, nii vaimne kui fiiiisiline, teevad oma tOO. Ja kui siis iikskord aastns korraldatakse farmirahvale pidu, on see ainus kord, kus enamik laudanaisi paneb selga oma parima, kleidi, teeb ehk soengugi ja laheb peale liipsi peole. Siis on naha, e't iga naine tahab olla ilus ja veetlev. Muidu aga iga paev katkised dressid (uusi pole saada), 40 number kummikud, katkine kittel (2 valget kitlit aastas, kui neid korralikult pesta, et nad ikka valged oleksid, ei pea 3 kuudki vastu), vasinud nii.gu, tursunud, punetavad kaed. Mis naine saab niisugune olla kas voi oma mehele? Kas mi'tte selleparast ei suuda paljud laudanaised olla tiie1ised naised, et nad on lihtsalt ajapikku tehtud SO(Ita tOOhobusteks, kellel vahest isegi kuude viisi puhkepaevi ei ole. Moni sirutab nii ka viinapudeli poole.
Paluksin vastu votta soovitused, mis minu arust kergendavad tunduvalt liipsja olukorda.
Osakondades peaks olema iiks toake, klis saaksid karja- ja p()llurahva lapsed mlingida ja ka siiiia, kui vanemad tOOl on. Keskuses pole alati lasteaiakohti ja ka transpordiraskused tuleksid, sest laste viimine-'toomine langeks ti:ii:iajale. Ka ho~dja peaks neile lastele leitama. Miks mitte moni majandi pensionarist vanatidi..
Liipsjatel peaks olema tOOgraafik nii seatud, et tuleks 2 puhkepaeva jiirjest. Esimesel paeval teeks ta siis oma koduseid toid ja teisel puhkaks nagu ristiinimesele kohane.
Ka liipsjaid ja teisi farmiti:ii:itajaid peaks rohkem soidutatama naitustele, kontsertidele, teatrisse. Algatus peaks tulema iilevaltpoolt, vi'iib ka ametiiihingust (kes veel siis peaks seisma toi:irahva huvide eest?). Maainimene on juba kiillaltki voorutatud kultuurist, et ta seda ise saama kipuks. Aga kui hasti korraldada, hakkab nii monigi tihedamalt toredatest iiritustest osa votma. Paraku on praegu nii, et monest huvitavast ettevotmi~est keskuses loed alles rajoonilehest.
Kaua riiagitakse liipsjate tooriietusest. Tehke ometi midagi, et nagusad ja tervislikud riided ka lauta jouaks! 40aastased naised on krooniliste haigustega. Kampaaniaga kiill kedagi terveks ei tee. Need profiilaktilised konveierlabivaatused raisk:tvad ainult niigi nappi vaba aega.
Raamatulevitajad peaksid ka farme kiilastama.
Kutsun koiki, kelle voimuses on maarahva beaks midagi ara teha, kohe tegutsema. Jatkem lobisemine! Maale on vaja normaalseid terveid inimesi.
Ma ei kirjutanud konkreetselt iihestki majandist, kuid tean, et see koik, mis kirjutasin, puudutab paljusid laudatOOtajaid. Vaga hea oleks, kui oma probleemides't kirjutaksid rohkem just laudainimesed ise. Kes siis nende muresid veel paremini teaks. Praegu on lehes probleemid rohkem iilemuste poolt vaadatuna.
MARIKA KIVIK
'JOGEV A RAJOONI RSN TA.ITEVKOMITEE ia KOMMUNAALMAJANDUSE OSAKOND
kuulutavad vilja KONKURSI
Jogeva remondi- ;a ehitus;aoskonna JUHATAJ4 AMETIKOHALE.
Tapsema informatsiooni saamiseks poorduda Jogeva linn, V. Kingissepa tn 3. Telefon: 2 27 46 Jogeva Ra;ooni RSN TK aseesimees T elefon: 2 19 89 Jog eva Raiooni RSN JK KMO juha~ ta;a.
Paide ra;ooni •KAARDIV A.ELASEn kolhoos votab vastu tellimusi VEISTE SORA VA.RKIMISE PUKKIDELE. Materjal valmistaja poolt. Pukid on kerged ja vaj~likud igas laudas.
Tellimine ja into: Paide rajoon, kolhpos ccKaardivielane>>, Ahula tookoda, tel 31616. ·
Eesti .NSV VIemnoukogu viimase istungjar:gu ajal esitas toimetus mitmele maarahva saadikule kiisimusi Eesti NSV Vlemnoukogu ja tema praeguste saadikute tegevuse ning isiklike plaanide kobta. Lahkesti olid nous vastama Ulemnoukogu agrotoostuskompleksi komisjoni· esimees VALTER UDAM, Viljandi rajooni Paala sovhoosi zootehnik VIL.JA TIKK, Viljandi rajooni cVam-. bola• kolhoosi esimees ELMAR KALLAS, Tartu rajooni Laeva katsesovhoosi direktor AAVO MOLDER.
Kas voite Eesti NSV Vlemnoukogu senise tegevuse pobjal oelda, et maarahva huve on korgeimas riigivoimuorganis alati silmas peetud ja kindlalt kaitstud? ELMAR KALLAS: Kaugeltki mttte. Pohjuseks on see, et p<jhilised maaelu edasiarendamise ja maarahva heaolu parandamise kiisimused on lahendamata ning vabariigi probleemide arutamisel jaavad need tagaplaanile.
Motlen siin eelkoige ehitustegevuse mahajaamust maal. nii majandites kui ka maaasi.llates ja vaikelinnades. Sellest .tulenevalt on pidevalt viihen.enud maaelanike arv. Paari viimase aasta arvude moningane piisistumine ei tahenda, et hiidast ollakse tile saadud, sest see tuleneb monede suurte linnade naabruses olevate rajoonide (Harju, Rakvere) nihkest paremuse poole. Paljudes rajoonides (Polva, Valga, Viljandi) on olukord endiselt halb. Arvestades, et kogu elanikkonnast on pi)llumajandustOOtajaid umbes 13% ning otseselt pi)llul ja farmides tootajaid ainult 3%, siis tuleks nende viiheste meie toitjate huvisid kaitsta hoopis teis1ti kui seni. VALTER UDAM: Meie rugJ.s algab koik plaanist. Pollumajandussaaduste riigile miiiigi iilesanded on alati pingelised olnud ja samal ajal suures osas resswrssidega katma.ta. Sellest koik need ebakolad algavad. Ulemnoukogu agrotoostuskompleksi komisjoni esimehena olen igal aastal sunIiitud olnud nende ebareaalsete plaanidega noustuma, sest plaanide vahendamise korral vii.heneksid ka riiklikud ressursid, mis niigi piiratud.
Viima&tel aastatel on liidufondi lihanorm suurenenud meie vabariigis kaks korda kii.remini kui lihatootmine ise. Kui naiteks 1970. aastaJ. miilisime liidufondi 40 tuhat tonni liha, siis kaesoleva viisaastaku lopuaastateks on planeeritud juba 78 tuhat tonni. Kui soovime oma rahva toidulauda katta, tuleb jatta tiiitmata iileliidulise fondi · iilesanded. Nii meie vaUtsus 1988. aasta teisel poole! tegi. Samasugune olukord kujunes kaesoleval aastal. Lihasaaduste defitsiit on ligi · 15 tuhat tonni. Kui meie valitsusel ka kaesoleval aastal sellist julgust jatkub, siis kujuneb olukord normaalseks. VIL.JA TIKK: Maaelu arendamiseks on kfill korduvalt vastu vootud otsuseid, kuid neid on ka tiiitmata jiietud.
On tostetud pi)Humajandustehnika ja teenuste hinda. Keset aastat tosteti ette teatamata jousfiOda hinda. Keegi
· ei ole neis asjus saadikutega aru pidanud. Maarahva saadi-. ku'te ettepanek on viia labi pollumajanduspoliitika kiisimustes eraldi istungjiirk.
Milles seisneb peamine vajakajlilimine ENSV Vlemnoukogu saadikute senises tegevuses? ' VILJA TIKK: ENSV Olemnoukogu saadikutel puudus varem
Hr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1939
rahva-· toetus ja iseseisvus nii probleemide kiisitlemisel lmi ka otsuste vastuvotmisel. ELMAR KALLAS: Kuna vastavalt elanikkonna jagunemisele linna ja maa vahel jagunevad ka saadikud, siis vabariigi probleeme niihakse peamise1t pealinnast vaadatuna.
Kui palju kordi on arutatud toiduainetega varustamist ja kui palju kordi on selle parandamiseks vOetud vastu otsuseid, kuid asja sisu juurde - kuidas muuta elujouliseks meie kUla ja pi)llumajanduslik tootmine illdse -, selleni tavaliselt ei ole joutud.
Meelde tuleb naide viimaselt UlemnOukogu istungjiirgult, kus ATKd kohustati, et ta kindlustaks Tallinna ja
VILJA TIKK: Saadikutel tuleb jarjekindlamalt · liilituda Ulemnoukogu tegevusse mitte ainult istungjarkudel ja komisjonides, vaid koilkide U!emnoukogu padevusse kuuluvate probleemide ettevalmistamisel, rahvaga liibiarutamisel ja otsuste vastuvotmisel. Kohalike oludega hiisti kursis oleva inimesena saab saadik seista julgelt probleemide tostatamise ja nende Ulemnoukogu otsusteni viimise eest. See osa saadiku toos ei ole seni .olnud vajalikul tasemel. Saadik peab hakkama rohkem kasutama istungj ar kudel aruparumse oigust, et saaks ametkondade juhtidelt kohe ametliku vastuse.
titamisest kuni tegelike loppIahendusteni. Kehtigu pi}himote, et iga peremees jaiigu oma liistude juurde. Pollumajanduses tootajana moistan, miks praegu raiigitakse p(illumajanduse prioriteedist. Uutel saadikutel tuleks selliselt talitada, et sonad ja teod hakkaksid enam iihtima.
Mille poolest peaks siigisel valitavate vabariigi korgemate riigivoimuorganite (ENSV Rahvasaadikute Kongress ja Vlemnoukogu) tOokorraldus erinema praegusest?
VIL.JA TIKK: Arvan, et ENSV Ulemnoukogu istungjargui arutusele tulevad kiisimused peavad olema varakult saadikutel teada, et nad saaksid
MAARAHVA SAADIKUNA TOOMPEAL
teiste vabariikli.ku alluvusega linnade haireteta varustamise kartuli ja koogiviljaga. On vaga kahtlane, kas see otsus annab vabariigi kartuJi.kogusele midagi juurde.
Samuti piiiitakse ras-kUIStest iile saada igasuguste iimberistumiste ja formeerimistega. VALTER UDAM: Minu arvates on peaaegu voimatu oma pOhiltoo korval.t (oleneb muidugi koormusest) edukalt tiiita saadikukohuseid. Inimene peab ikka oma tOO eest pa:Lka saama. Mina tOOtan niiiid teist kuud ENSV Ulemnoukogu. ag.:. rotoostuskompleksi komisjoni palgalise esimehena. Seda niifielda eksperimendi korras. Varem tegin sedasama oma p(ihitoo korvalt. Praegu tunnen, et saan oma saadikufilesannetesse pi)hjalikult siiveneda, loodan, et ka tOO tulemused kujunevad varasemaga vor.reldes paremaks. AA VO . MOLDER: Saadikute tegevus oleneb paljuski moodunud aegade arusaamadest ja antud voimalustest. Kui palju on kritiseeritud saadiku suhteliselt vahest aktiivsust ja anal,iiiisimise-esinemise oskusi. Pohjtllst ei ole vaja kaugelt otsida. On ju meie parlament koostatud tiinapiieva arusaamade ja vajaduste vaSitaselt. UlemnOuikogus pea~ks olema rohkem inimesi, kes oskaksid hinnata probleemide lahendamise voimalusi.
Mida tuleks esmajoones teha Olemnoukogu uue koosseisu liikmeil, et nende kohta saaksid valijad kindlalt oelda: cTegu on toeliste rahvaesindajatega!,.
ELMAR KALLAS: Uued valimised bn tunduvalt demokraatlikumad ja Ioodetavasti tulevad siis ka saadikud robkern rahvaniiolised.
Teisa·lt onaga oht selles, kas rahva niigu ja Eestimaa nagu kokku langevad voi tekib siin ehik suuremgi erinevus kui praeguses koosseisus. Ei saa ju mingit lootust panna rahvasaadikule, kes enamuse otsuse peale liiheb abi otsima mujalt, nii nagu see oli viimasel istungjargul, kus keeleseaduse vastuvo1misel lubati coiguse» jaluleseadmiseks pOOi'duda
· NSV Liidu Ulemnoukogu poole. VALTER UDAM: Arvan, et koige muu korval peaks uus koosseis IME arenguprogrammi teostamisega seonduva endale selgeks tegema. Igasuguse iihiskonna (riigi) arengu aluseks saab ikka olla majandus. T5eline suveriiiinsus ja vabadUiS tiinapiieva maailmas eeldab kfugtehnoloogial pi)hineva majanduse olemasolu. IME arengukontseptsioon loob selleks ainuJ.t eeldused, meil endil tufeb see tegelilkkuseks teha. Ulemnoukogu uuel koosseisul tuleks otsUIStada ka ENSV Ministrite Noukogu reorganiseerimis~ kiisimus, sene struktuur el vasta enam aja nouetele. llmselt on vaja taastada ministeeritliffiid. Praegused riiklikud komiteed on Sltagnaajast piirit
reorganiseerimiskampaania mojul tehtud. AAVO MOLDER: Igal elualal tuleks tooplaanide tegemisel vahet teha olulise ja vahem olulise vahel, hinnata enam jarjepidevust iilesannete piis-
sisuliselt sekkuda istungjiirgu ettevalmistusse. Hoopis kaalukama:ks peab muutuma alatiste komisjonide too, nende otsustusvoime kiisimuste lahendamisel ja ametkondadeLt arupiirimisel. Saadikugrupid peaksid ise tegema ettepanekuid, mida rahvas peab vajalikuks istungjiirgu piievakorda votta. VALTER UDAM: Selle tile tuleb veel palju moolda, kuid arvan, et jarjepidevus peaks teatud miiiiral sailima. Seeparast tuleks praeguse Ulemnoukogu positiivsed tookogemused iile votta ning piiiid'a neid osaliselt rakendada uues olukorras. Suur osa praegustest rahvasaadikutest on ka seniste kasinate voimaluste juures piiiidnud oma parima anda. Ei oleks oige seda olematuks tunnistada ja mitte naha.
ELMAR KALLAS: Senised kaks istungjarku aastas on olnud saadi'kutele rohkem demokraatia miingimine kui tegelik asjade otsustamine. Uue koosseisu saadikutele on vaja anda rohkem ii.ega p(ihitooko.: haJI.t, et nad saaksid vabariigi probleemidega kursis olla. See annaks voimalUiSe asjalikult sekkuda otsuste vastuvotmisel. Teatud osa saadikuid peaksid olema palgalised.
AA VO MOLDER: Kiisimuste ettevalmistamisest peab osa votma laiem ring spetsialiste. Tohusam peab olema otsuste jarelkontroll. Enne organisatsiooniliste iimberkorralduste tegemist peaks nende otstarve igati selge olema. Ka on vaja maarahva huvide kaitseks tulevikus istungjiirkudel vaba-
riigi majandusliku ja sotsiaalse arengu riiklikku plaani liibi arutada ja haiiletada osade kaupa, mitte enam tervikuna.
Kas noustuksite osalema tuIevastel valimistel, kui teie kandidatuur iiles seatakse? Miks?
ELMAR KALLAS: Kui selline asi juhtuks, siis minu otsus oleneb sellest, missugusena hindan olukorda valimiseelsel perioodil, kas uues koosseisus saan rahva, eriti maarahva heaks midagi iira teha voi mitte.
"\'lLJA TIKK: Ma arvan, et ei ooustuks.
Olen saadikutOOd teinud vastutustundega, .tostes iiles kiisimusi ja aidates maarahva muredele lahendusi leida nii ·komisjonides kui istungjiirkudel. ENSV (.llemnoukogu saadikuteks on vaja valida haritud, suhtlemisoskusega ning, mis pi)hiline, seda suurt iihiskondlikku tood teha tahtvaid inimesi. Pean vajalikuks, et tulevasse Ulemnoukogusse valitaks ka pensionliride esindus, sest selles eas inimeste osakaal on Eestis kiillalJt suur ning neilgi omad probleemid.
AAVO MOLDER: Mul on olnud onn (voi onnetus) kanda p5hitoo korvalt iisna suurt iihiskondlikku koormust. Annan endale selgelt aru, et selle all on kannatanud p6hit00. Siin ei tohiks keegi endale hinnaalandust lubada. Laeva rahvas on olnud tubli ja koik selle valja kannatanud. Mis sihte edasiseks . seada, on veel vara fielda. Koigepealt tahaks niiha vabariigi uut valimis-seadust. ·
V ALTER UDAM: Arvan, et jah. Tunnen, et mul on vee! palju ideid, mis varasemas olukorras ei l.eidnud erilist toetust. Samas siinnivad uued ideed. Energiast nii iihtede kui teiste teostamise eest voitlemisel ei paista samuti puudu tulevat. Mina ei pea oigeks meie massiteabevahendite ettekirjutusi, milline peab parlamendisaadik olema. Ma motlen siin vanust ja teisi ankeediandmeid. Sedasi jouame stagnaaja arusaamade juurde tagasi. Inimene peab ise oma vaimseid ja kehalisi voimeid hindama, kui ta annab nousoleku oma kandidatuuri iilesseadmiseks. Arvan, et ka valijatele ei jaa need miirkamata.
Oma nagemus on minul ka viiga ulatuslikult reklaamitud (filereklaamitud) saadikute meeskonna moodustamisest. PohimotteliselJt olen senega nous. Uhine platvorm peab olema, kuid see ei tohi varjutada individuaalsust ja isiksust, mis on saad~kutegevuses vaga olulised. Ma motlen siin ka NSV Liidu rahvasaadikute kongressi tegevust. Arvan, et koos Eesti iildiste -huvide kaitsmi-
. sega peab saadik ikka silmas pidama ka oma valimisringkonna sotsiaal-majandusliku arengu huve ja oma valijaid vaiirilisel.t esindama.
TONU KORDA
lllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllltlllllllllllllllllllllllllllll llllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllllll
Hr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989
Jurist JUHAN KALB.US
1. Missugused iiigused on linnamehel maal asuva maja subtes? Kuidas kaitstakse majaomanikku?
2. Kui palju ja kuidas saab selle inaja juurde maad? Kas seda maad viiib majand suvaliselt lira viitta?
Need ktisimused on esitanud Keila elanik R. Kont.
seda vara vabalt kasutada (osta, muua, kinkida, parandada) ja kasutada (elada seal ise voi anda titirile). Maal asuva elamu voorandamisel (ostmtitik ja kinkimine) on aga uks erand ehk piirang. Oueaiamaal asuvate hoonete voorandamisel on esmasel maakasu'tajal tihe kuu jooksul hoonete ostmise eesoigus. Ostu eesoigust ei kasutata, kui elamu ja korvalhooned voorandatakse nende aravedamiseks teise kohta voi kui ostetakse-mlitiakse voi kirigitakse maja, mis asub individuaalelamukrundil (ENSV MaaK § 145 lg 1). Kui elamu asub individuaalelamukrundil, siis omandioigu5e iileminekul liiheb uuele omanikule iile ka elamukrundi. kasutamise oigus Maakasutamisoiguse iilemineku aluseks on omandioiguse iilemineku't toendav dokument.
Oue-aiamaal asuvate hoonete voorandamine ei too aga
ehitised ning olemasolev viljapuuaed sellele ara ei mahu, siis tuleb poorduda rajooni' tiiitevkomitee poole. Tiiitevkomi'tee voib erandjuhtudel suurendada maakasutamisnormi voi siiilitada kasutuses oleva ja normi iiletava maatiiki juhul, kui seda tingivad maattiki o'tstarbeka kasutamise huvid (ENSV MaaK § 77 lg 3). Linnamees, kes tahab ka pollutooga tegelda, peab poorduma majandi poole ja s61mima lepingu pollusaaduste 'tootmi~ seks ning mtitigiks majandi ka\ldu. Selle lepingu alusel saab majand anda ihimesele nii palju ja sellist maad, nagu on vaja lepingu taitmiseks ning oma pere varustamiseks soogipoolisega. Maa antakse lepingu kehtivuse ajaks, s.o ajutiseks kasutamiseks.
Maasuhetes ei ole ega 'tohigi olla midagi, mis soltub ainult mone ametimehe suvast ja meelevallast. Nii tah'tsas eluvaldkonnas peab koik olema
MAJA MAALE Eesti NSV Konstitutsiooni
§ 13 titleb, et Eeat;i NSV kodanike isiklikus omanduses voivad olla majatarbed, isikli• ku tarbimise ja mugavuse esemed, koduse abimajapidamise inventar, elamu ning toised siiiistud. Kodanike isiklikku omandit ja selle parimise oigust kai'tseb riik. Oeldut tapsustab Eesti 'tsiviilkoodeks (peatiikid 7, 11). Koodeksi § 95 jargi on omandi-5iguse sisuks vara valdamis-, kasutamis- ja kasutamis5igustus. Omandi5igus kuulub absoluutsete subjektiivsete 5iguste kategooriasse. See tahendab, et omaniku subjektiivsele 5igusele vastab koigi teiste isikute kohustus hoiduda omanikule kuuluvate oiguste rikkumisest. Omaniku seadusparaseid oigusi kaitstakse kriminaal5igusega (riisumisel, vara tahtlikul havitamisel ja teistel juh'tudel) ja tsiviil5igusega (tsiviilkoodeksi §d 155-160). Koik eeloeldu kehtib taies ulatuses. inimeste isiklike elamute ja korvalhoonete kohta. Seejuures ei ole iildse oluline, kas majaperemees elab linnas voi maal ja kas maja asub maal voi linnas. Ka ei ole tahtis, missuguse e'ttevotte, organisatsiooni voi asutuse maal elumaja asub. Seega olete te oma elamu, korvalhoonete ja muu vara tiiisperemees ning voite
kaasa 5ueaiamaa kasutamisOiguse iileminekut. Inimeste maakasutamisoigus, kellele Uiks iile omandioigus hoonetele, vormistatakse nii nagu oue-aiamaa saamine ikka. A.raseletatult 'tahendab see, et 1mmene, kes oueaiamaad tahab, esitab kirjaliku maataotluse esmasele maakas).ltajale. Tema otsustab maa suuruse, moodab selle valja ja vormistab paberid. Kui maja ostis maal alaliselt elav voi sinna elama asunud 1mmene, siis o'tsustab antava maatiiki suuruse maa andja ise. Soovitav on, et maaperele alia 0,5 ha maad ei antaks (muidugi siis kui inimene ise vahem ei saovi). Maa suuruse iilemmaiir lepitakse tavaliselt kokku maa andja ja maa saaja vahel. Kui lepet ei saavutata, siis jaab peale maa andja tahe.
Teisiti on lugu linnamehega. Elamu ja korvalhoonete omandamisel antakse talle hoonetealune maa, ouemaa ja elujoulise viljapuu-marjaaia alune maa. A.ra voetakse p51-lu- ja koogivilja all olev maa. Igal juhul peab uuele majaomanikule andma maad aga nii palju, et ta saaks omandit normaalselt pidada ja kasutada. Erinevalt maaihimef.est, kellele seadus 5ue-aiamaa iilemmiiara ei kehtesta, on linlasele iilemmiiar olemas - 0,25 ha. Kui hooned ja
. . . maakasutamisoigus lopeb pere voi perekonna koigi liikmete iimberasumisel teise alalisse elukohta . 0 0
A. REINSALt foto
seadussattega reguleeritud ja terve moistusega p5hjendatav, moistetav. See kiiib ka maakasutamisoigt~e loppemise voi 15petamise koh'ta. Maakasutamisoigus voib loppeda ainult seaduses ettenahtud juhtudel. Selle 5iguse lopetamine muudel alustel dn meie maaseadusandluse ja inimeste oiguste jiime rikkumine. Arvestades seda, et maakasutamisoiguse loppemise aluseid peavad teadma koik, 'toome nad ara nii, nagu seaduses seisab.
Kodanike maakasutamis-oigus neile antud maale IOpeb tiiielikult viii osaliselt jiirgmistel juhtudel:
1) vabatahtlikul loobwnisel maattiki kasutamisest;
2) maatiiki moodumisel;
kasutustahtaja
3) pere voi perekonna koigi liikmete iimberasumisel teise alalisse elukohta;
4) pere voi perekonna koigi liikmete surma korral;
5) toosuhete 15ppemisel, millega seoses ametimaa oli kasutada antud, kui see oigus ei sailitata seadusandlusega elte nahtud juhtudel;
.6) maatiiki iihiskondlikeks aravotmil'el;
riiklikeks v01 vajadusteks
7) tingimuste muutumisel, mille jargi oli maaratud kodaniku maakasutamisliik v5i -norm.
Peale nende sei'tsme aluse voidakse maakasutamis5igus 15petada, kui maakasutaja:
1) on sooritanud maatiiki ostmise. mtitimise. pantimise, piirandamise, kinkimise, omavolili~e vahetamise voi mane muu riiklikku omandi5igust maale rikkuva tehingu;
2) on jatnud maatiiki kasutamata kaks aastat jarjest:
3) ei kasuta maattikki otstarbeks, milleks see oli antud.
Elamukrundi kasutamis5igus kuulub 15petamisele ja maa aravotmisele, kui maakasutaja:
1) ei pea kinni ehituspr::>jektist;
?,) ei tiiida ehitustoid kontrolliva organi korraldu~i. Toodud loetelu on loplik ega kuulu laiendavale tolgendami~ele.
(Jargnec\
Uustalu tOOstuselt?
Sellele kiisimusele ENSV Ehituskomitee esimees Peeter Palu esialgu veel vastata ei· osanud, kuna arhitektid ja insenerid alles mO'tlevad. Kiisimus oli tiks paljudest, mida meie to6stusajakirjanikud «Tartu Majas» korraldatud pressikonveren'tsil riikliku ehituse tippjuhile esitasid.
Peeter Palu selgitas, et plaane on vaikemajade, eeskatt maamajade tootmiseks peetud ktill. Pereelamu toorikuid, mis hinnalt peaksid noortele enam sobima, on kavas hakata tegema naiteks Tallinna superkoondises «ElamU>•. Omanik saaks selle tulevikumaja ehitamisel ise joudsalt kaed kiilge panna. Tema hooleks jaaksid vooderdustood, siseviimistlus jm. Hinna kohta titles · Peeter Palu: igatahes tunduvalt odavam kui praegune Parnu kombinaadi maja.
Ehituskomitee abi uustalunikele peaks Peeter Palu arvates seisnema ennekoike ehitusma'terjalide tootmise taseme tostmises, et maamehel oleks poes koik tarvilik kaeparast. Ehitusjuht titles, et maaehitajale oleks vaja anda nahtavasti limiitkaardid, e't kooperatiivid koiki ehitusmaterjale eest ara ei ostaks. ·
Peeter Palu jutus kolas ka muretoon: ehituskomitee tahab pollumeest toetada kiill, kuid sageli ei osata Oelda, mida iildse oleks vaja, isegi sene iile veel vaieldakse, kas iildse maksab talusid massiliselt rajada. Ja kellele me talumaja toodame? Kas meil jatkub iildse neisse inimesi?
Kuid ehitusjuht titles selgelt individuaalehitus peab minema kiiima ja ehituskomitee teeb selle beaks. mis saab.
Oma plaanidest raakis samas ka «Tartu Maja» juhataja Olari Taal. Ta titles, et praegu pole neilgi veel maamaja projekti, kuid kuulutatakse valja konkurss '3elle saamiseks. Pohimotteliselt nagi Olari Taal kahte lahendust. Kas «Tartu Maja» valmistab talumaja detailid v6i siis monteerib maja karbi ja teeb ara eritoOd. Neid maju hakataks ptisti panema mujalgi kui Tartumaal. Seeparast peab olema v6imalik vaheldada, et iihes vallas ei oleks iihtemoodi maju.
Nagu kuulda, on meie ehitusjuhtide mote uute maa~ajade suhtes liikvel. 'Kuid see ei 'tahenda, et tulemused juba homme ilmneksid. Kahjuks on praegu ikka nii, et see, kes kavatseb maale maja ehitama hakata, on vabatahtlikult endale raske koorma kaela votnud.
Kas siis oodata veel, kuni ehituskomitee oma rattad kaima jouab panna?
Seda peab igatiks ise otsus'tama. Kuid aeg ju ei oota.
IVO KARLEP
P.S. Samal pressikonvenmtsil oli veel juttu madaltihedast elamnehitusest. Eeskatt on siin plaanid ·olemas cTartu Majab. Madaltihe murrab aastate mOOdudes endale tee ka TallinDa, oli Peeter Palu optimisUikum kni kunagi varem. tlhendnses sellega ehk avaneb b soodne voimalus meie maa-asulate hoonestamiseks. Seni on linna abi maaleselles vallas niiha olnud peamiaelt mitmekorruseliste kuubikute kerkimises pisikestesse keskustesse.
I. K.
INSENERIKARJAARIST HUV/TATUD
Kalurikolhoos «HIIU KALUR» vajab laiade huvidega kiirgharidusega spetsialisti, kes valmis siivenema aktuaalsetesse soojustehnilistesse probleemidesse. Esialgu p5hitooks rahuldavas seisukorras ja tehniliselt huvipakkuva katlamaja juhatamine, selle m55te- ja automaatikastisteemide loplik viimistlemine. Pakutakse osavottu soojuspumpadega tegeleva loomingulise kollektiivi toost .. Teadushuvid leiavad heakskiitu ja toetust.
V5imalused har 1 astusteks:- ;Jffri Padu- rahvatantsurtihm Tiiu Masingu tenniseklubi, jahtklubi «Dago» avamerepurjetamisega, jahisektsioon, abikalurina kalapuuk, amatoorvideotehnika jne. Huvialaringid lastele. Mugavustega korter ootel.
Teatada kuu aja jooksul 203200 Kardla, Kooli t 1 kaadriosakonda vm peaenergeetikule telefonil Kardla 9 87 74. Tuntud inseneride soovitused tulevad kasuks.
PXRNU LINAKOMBINAAT koos 7. Kutsekeskkooliga pakub 9. klassi lOpetanud noormeestele ja tiitarlastele soodsat .vcimalust omandada MEISTRIABI, KANGRU voi KETRAJA eriala ettevotte stipendiaadina. Opiaeg 3 aastat (10 kl. liipetanuil 2 aastat). Tasuta iilalpidamine, head teenimisviiimalused tootmispraktika ajal. Stipendium 30-50 .rubla kuus. Kooli lopetanud kindlustatakse eriala- , se tooga ettevottes ja elamispinnaga Piirnus.
Informatsioon: Piirnu Linakombinaat 203600 Parnu Toostuse tn 38, telefon 4 35 60.
--· ... --
POL VA. KOLHOOSIDE EHITUSKONTOR vahetab veoauto ZIL-131 voi veoauto URA.L-375 soiduauto voi PA.Z tiiiipi autobussi vastu.
Vajadusel voime auto kohandada metsaveoks. Taier.davad teated telefonidel 95 696 ja 95 107. Meie aadress on Polva; Lao t 5 (raudteejaamas) .
Bill ~~----------------
Taime nitraatide omastamist mojutavad veel ka valgus ja temperatuur. Talvine koogivili on nitraadirikkam kui suvine. Temperatuuri toustes 13°lt 20°le tousis spinatis nitraadisisaldus 3 paeva jooksul 500lt 1500le mg(kg toormassi kohta. See on seotud mulla orgaanilise lammastiku mineraliseerumise tugevnemisega. Moodukas niiskus ja temperatuur voimaldavad kasvatada vahema nitraadisisaldusega saaki.
Lammastikvaetisi tuleb kasutada moistlikult. Mullale huumussisaldusega 3,5-4,5% on optimaalne lfunmastiku norm 120-150 kg/ha, soogipeedile ktmi 120 kg(ha, porgandile aga poole vahem. Turvasmuldadel ei tohi lammastiku kogus iiletada 30-60 kg(ha. Nitraate palju omastavaile kultuuridele nagu salat, spinat, soogipeet, redis, naeris, pekingi kapsas, tuleb lammastikvaetist anda mitte tile 50 kg(ha, tomatile, kurgile, hernele kuni 150 kg(ha, sellerile, porgandile, peakapsale, lillkapsale ja kartulile kuni 100 kg hektari kohta. Orgaanilist vaetist andes tuleb arvestada selle lammastikusisaldust. Oluline, millega peaks arvestama, on samuti mullalammastik, eriti kui naiteks eelmisel aastal on kasutatud orgaanilist vaetist.
KAVALAD-~
KAHJULIKUD NITRAADID 2. VAL.GUS, SOOJUS JA AEG
Lammastikvaetist on otstarbekas anda jaokaupa. Taime vegetatsiooni esimesel 40-50 paeval omastab taim ainult lG-20% lammastikust. Pohimine jagu (6G-70%) omastatakse intensiivsel kasvuperioodil. Pealtvaetamine tuleb lopetada vahemalt kaks kuud enne saagi koristust. Kasvuhoones on soovitav vaetada tiksnes parast saagi koristust.
Ka koristusajast oleneb palju. Hilised koristused sisaldavad vahem nitraate. Nii naiteks on septembris koristatud tomatis nitraate vahem kui augustis kogutud saagil. Juulis tilesv6etud porgandis ja peedis on nitraate 2-4 korda rohkem kui seP'tembris.
Liimmastikviietise mojo nitraatide· sisaldusele porgandis soltuvalt koristusajast (SDV)
Lammastiku doos·kg/ha
0 45 . 90
135 180
Nitraatide sisaldus mg/kg (toormass)
28. juuni 12.-13. juuli 2.-3. aug. 16.-17. sept.
455 705 755
1152 984
284 408 474 527 660
303 291 385 490 508
279 175 215 335 505
LehtkOOgivilja on soovitav koristada piieva teisel poole!, siis on nitraate kuni 30-40% vahem kui paeva esimesel poolel. Ohtutundidel liigub j'uurtest vahem nitraate maapealsesse 'ossa ja nitraadid lahevad seal tile orgaanilisse iihendisse - valgu koosseisu.
Nitraadisisaldus oleneb ka veel koogivilja suurusest. Niiiteks !IOOgipeet suurusega alla 100 g sisaldab nitraa'te 663-674 rng/kg, kuid 'kolm korda raskemas peedis on juba 2215-3311 mgfkg.
VALLI LOIDE, llapla rajooni peaagrok~k
Mr. 6 (72) e Meljapiev, 9. veebr~ar f989'
KOHUS MORGITAJATE OLE Kohtla-Jarve rajooni rahvakohtus oli 19. jaanuaril arutusel Iisaku Varesmetsa ktilas elava pensionarist mesiniku Heinrich Malmi hagi Iisaku sovhoosile. Asi algas 26. juunil 1988, kui sovhoosi taimekaitseagronoom K. Leigar tuli Malmi juurde ja kaskis mesi-· lased kinni panna, sest pidi algama odra pritsimine lehetaide vastu. Ilm oli soe, mesilaspered tugevad ja lend vaga aktiivne. Seeparast polnud Malmil voimalik mesilasi sulgeda. See oleks olnud mesilastele ka tappev. Maim soovitas mesila lahedalt mitte pritsida, seda aga ei arvestatud. Polde pritsiti 27. ja 29. juunil tugeva karbafossi ja Bi 58 preparaadiga. Viimati nimetatu on eriti tugev, see mtirgitab taimed pikemaks ajaks ning tapab koik putu-
Murulauku tunti juba antiikajal maitse- ja ravimtaimena. Vahepeal oli tema kasutamine pikka aega vaieldav. Praeguseks on aga selge, et tanu olide, vitamiini c ja ~. karotiini ja mineraalainete sisaldusele on see armastatud maitseaine eriti talvel ja kevadel igati soovitatav. Tema torukujulised pealsed sobivad erksa rohelise varvi t6ttu nii soojade kui killmade roogade garneerimiseks. Murulauku tuleb alati · tarvitada viirs\telt. Peeneks hakituna segatakse "seda kohupiima sisse, lisatakse munatoitudele, salatitele ja ktilmadele kastmetele voi puistatakse keedetud kartulitele. Ka voileib murulauguga maitseb suu~eparaselt.
Murulauku loigatakse kohe enne kasutamist, siis on tema moju koige tugevam. Seet6ttu on soovitav teda ise kasvatada. Murulauk kasvab igas heas aiamullas, niiske, huumuse- ja lubjarikas kasvupaik sobib eriti Ktilvatakse varakevadel lavasse, iJma soojenedes ka avamaale. Juulis istutatakse puhmaste kaupa valgusrikkasse kasvukohta. Kui murulauku kasutatakse peenra aaristusena, ei tuleks seda mitte liiga horedalt ktilvata,
huba nimetus Tall~ Xealt- --e tum turg
Loomaliha Sealiha 4.00 I.ambaliha i:analiha ICiiiililtuliha ICanaliiU11ad ( 1 tlr:) ICertul 0.80 0.80 Vii.rske kapsas o.8o 0.90 Porgand 1.00 0.80 Peet 0.80 1.20 Kaalikae o,8o. 1.00 Mugulsibul 0.90 Sibulapealsed Kiiiielauk 6.00 4.00 Hapukapsas 1.50 1.50 Hapulrurk 3.00 2.50 Ounad 3-00 2.50 Mesi 10.00 12.00 Seller, petersell
kad. Tappis ka Heinrich Malmi mesilased.
Mesinik oli onnetus olukorras. Tal on suured kogemused mesilaste pidamises ja vaga korras mesila - 44 peret, kus parematel aastatel on kogutud kuni tonn mett. Ntitid aga mesilased enam tarru tagasi ei joudnud. Kes aga veel joudis, suri lennulaual voi tarus ja mtirgitas ka noori mesilasi ning hauet.
Oma suure murega laks Heinrich Malm sovhoosi direktori jutule, et talle antaks majandist viis peret mesila taastamiseks. Sellega aga direktor nous ei olnud. Heinrich Malm poordus rajooni vetjaoskonna poole palvega 'teha ekspertiis mesila huku kohta. Ekspertiisi tegi autoriteetne komisjon, proovid saadeti Tallinna laborisse ja ...
sest seemnete idanevus pole mitte koige parem. Kevadel voib kasvatada ka ttitarsibulate abil. Mullapallid istutatakse vahedega 2G-25 em. Kui piisavalt kasta, saab pealseid kogu suve liibi kuni novembnm. Oiepunga4 tuleb ara murda. Kollaseks minevad pealsete otsad annavad marku toiteainete vahesusest, seeparast tuleks augusti lopuni iga 5 kuni 6 nadala tagant vaetada lammastikurikka liitvaetisega.
Talviseks kasvatamiseks sobivad koige paremini kaheaastased taimed, mida juunist alates enam ei loigata. Et detsembris saaki saada, tuleb sibuiad juba augusti 16pul, septembri algul mullast valja votta ja siiilitada vihma eest kaitstud kohas. Pealsed kaovad. Oktoobris-novembris lstutatakse kompostmulda ja
TUBUBIBNAD (7~veebr, erekaup)
----Tartu i:ohtla- JCShvi Pii.rnu
Jii.rve
4.50 ~-50 5.00 ~-50
3-50 0.13 0.'70 0.50 0.50 0.60 0.60 1.00 0.70 .1.30 0.80 1.00 0.70 1.00 0.80 1.50 1.00 10.00 8.00 4.50 1.30 1.50 1.50 1.50 2.00 1.50
_2.50 2.50 10.00 12.00
40.00
Kohtuistung oli asjalik. Vaatamata sovhoosi esindaja vastuseisule otsustas kohus rahuldada H. Malmi hagi 3900 rubla vaartuses, sisse n6uti ka 230 rbl kohtukulu.
Oigus seati jalule. See oli esimene kohus mesilaste mtirgitamise asjus. Siiani pole mesinike igati oigustatud noudmisi alati arvestatud. Koos mesilastega havitatakse rohkesti veel teisi kasulikke putukaid. Havivad linnupesad, konnad, janese- ja siilipojad.
Kunagi oskasime poldu harida ja korralikku saaki saada ilma keemiata. Kas oleme need teadmised taiesti unustanud?
V. SAHAR-SAAR
Honorar roheliste liikumise arvele.
parast kerget pakast viiakse potid valgusrikkasse ruumi, kus on 15-20 kraadi sooja. Kui ntitid hasti kasta, voib kolme nadala parast juba esimesi pealseid loigata. Hea hooldamise korral voib saada veel teist ja kolmandatki korda uusi pealseid. Samuti voib ette valmistada uusi taimi. Nad voetakse oktoobri lopul mullast valja ja talitatakse eelpool kirjeldatud viisil alates jaanuarist. Kasutatud juurepalle pole motet enam uuesti kasvama panna.
Varakevadel on moistlik murulauguptisikuid avamaale timber istutada. Koduseks vajaduseks piisab, kui monedele klaaspurk peale · panna. Nii kulub vorsete tekkimiseks nadal kuni kaks.
Bakvere
0.50 0.50 0.80
1.00 2.00 2.50 12.00
AJaklrjast. cWobnen lm Griinen•
Jlarva VU;Judi Valga
4.00
~-50
0.13 0.12 0.60 0.60 0.60 1.00 0.60 0.60 1.00 0.70 0.60 0.60 o.8o 0.60 0.60 1.00
5.00 7-00 6.00 1.20 1.30 1.00
3-50 1.50 1.50 2.50 ;.oo
10.00 10.00
89 ----------------------~~-------------------------------------------------------== Hr. 6 (71) e Heljapiev, 9. veebruar 1989
UUS NIIDUK Jubaja/les paberil «Maalehe» aianurga mitmed lugejad on toimetuselt kiisinud, kas cVoidu• muruniiduk KG-0,35 pole ajast-arust. Tehase peainsener L. PUUSEPP, kes meie parimisele vastas, iitleb sedasama: kone all olev niiduk on tootmises alates 1972. aastast ning moraalselt vananenud. Kohe parast tootmiE"e algust oli selgunud, ct sellise ehitusega muruniidukiga on kiillalt raske tootada ja tehas asus otsima voimalusi uue niiduki valjatoot3-miseks. Aastate jooksul on neid mitu kokku seatud. Uiiketrumli veoks on kasutatud suuri veorattaid ja hammasratasiilekannet. Kuid nagu iitleb L. Puusepp, takerdus tootmine alati suure veoratta valmistamise taha. Edasi ta kirjutab: «Rootsi firma «Husqwarna» muruniidukite skeemilahendus (suuremate veoratastega ja · hammasratasiilekandega) on parit juba 30datest aastatest. Siis valmis-
Kevadekuulutus LEMBIT PEEGLI foto
tati veorattad metallist, kuid tanapaeval plastmassist. Samasugune skeemilahendus on ka Leedus toodetaval . muruniidukil <<Veja».
<<Voidu» tehasel on koostoos Pavlovis asuva erikonstrueerimisburooga (koordineerib aiatooriistade vii.ljatootamist NSV Liidus) valminud uus E'uurte veoratastega hammasiilekandega muruniiduki GR-0,4 konstruktsioon. Muruniidukil on taielik tehniline dokumentatsioon (puudub ainult kinnitatud hind). On valminud 5 katseeksemplari (naidatud Eesti Televisiooni saatesarjas «Vaata aeda»). Nende katsetused loppesid edukalt ja ametkondadevaheline komisjon andis soovituse seeriatootmiseks.
Praegu kaib muruniiduki feeriatootmise ettevalmistus. Koige rohkem muret teeb veorataste pressvormide valmistamine. Need on kiillaltki kee-
KUI KAUA
KUPSEB
LIHA
Veisepraad Vasikapraad Seapraad Searibipraad Hanepraad Kanapoeg Kana_ (suur)
2-21/ 2 tundi l-l1/2 tundi 3--4 tundi 11/2-2 tundi 11k tundi 1/.-1/2 tundi 11/ 2 tundi
AED~NIKU VEEBRUAR Veebruarikuus jatkab aednik jaanuari tOid, see seisab nimelt selles, et ta hoolitseb peaasjalikult ilma eest. Sest lugu on nii, et veebruar on ohtlik kuu, mis ihvardab aednikku 'talve hammaste ja suve silmadega, mirja, kuiva ja"' tuultega; see kojge Uihem kuu, see rirdjas teiste kuude hulgas, see enneaegne, lisapievaga ja iileiildse ebasoliidpe kuu paistab kojgi iilejaanute seas silma oma salakavalate vempudega: olge tema suhtes ettevaatlik. Paeval meelitab ta pOOsastelt pungad vilja, aga. OOse1 korvetab kiilmaga; iihe kiega paitab meid, aga teisega teeb ninanipsu. Tont teab, miks lisatakse ilks paev liigaasta puhul just sellele heitlikule, katarraalsele. kavalale kuuabarikule; liigaasta puhul voiks lisada iihe paeva monele kaunile kuule, nagu on mai, olgu ta kohnkiimmend kaks paeva pikk -oleks tore! Mistarvis meie, aednikud, peame killl kannatama?
Jargmine hooajatOO veebruaris on esimeste kevadetunnuste varitsemine. Aednik ei pea mikski ei esimest maipornikat ega liblikat, kes harilikult ajalehtede veergudel kevadet kuulutavad. Esimesed kevadetunnused, mida aednik taga ajab, on hoopis usaldus-. vaiirsemad. Need on:
1) krookused, mis pistavad nina rohu seest valja nagu haljendavad potsakad kabikel!ed.
2) Aedniku preiskurandid, mida toob katte postiljon.
3) LUIIVkellukesed on jargmised kevade 90numi'toojad; need kujutavad endast esiotsa pinnasest viiljapilluvaid kahvaturohelisi jisusid; seejarel pakatavad nad kaheks paksuks iduleheks, ja ongi kaes. Siis ·nad puhkevad oitsema.
4) Naabrid on samuti eksimatud kevadekuulutajad. Niipea kui nad tormavad labidate ja koblaStega, niine ja kaiiridega, puude jaoks vajalike maarete ja igasuguste mulda puistatavate pulbritega igailks oma aialapile, taipab kogenud aednik, et kevad on lahedal.
Maapind on avanenud, kuid ei lase veel ainsatki rohelist liblet viilja; veel voib 'temasse suhtuda kui sellesse, mis w on - paljas ja ootav maa. Niliid markab aednik, et tema
· aias on pinnas liiga raske, lijga tihke . voi liiga liivane. liiga bapu vo1 liiga kuiv; iihes6naga temas iirkab kirglik soov pinnast kuidagi parandada. Te teate, et pinnast voib parandada tuhande vahendiga, kuid onnetuseks pole aednikul harilikult iihtegi kaeparast. Linnakohas pole sugugi kerge leida kodunt tuvisitta, pookpuulehti, kodunenud lehmas6nnikut, vana krohvi. vana turvast, pohkinud vin'tsu, kuivi mutihunnikuid, metsaalust kodu, joe-
. liiva. korstnatahma, tiigipohja Ioga, kanarbikualust huumust, puusiitt, puutuhka, kondijahu,
rulised, toomahukad ja nouavad suurt tootlemistapsust. Tehas sellega ise toime ei tule. On peetud labiraakimisi tehasega ~Pioneer», ent tema esitas sellised tingimused, mida meie taita ei suuda.
Samu'ti peeti labiraakimisi Taskendis asuva teadusliku tootmiskoondisega <<Tehnoloog», kus saaks need pressvormid valmistada, aga alles 1990. a III kvartalis. See meid ei rahulda.
Otsime voimalusi, et uue muruniiduki katsepartii (250 tk) saaks valmis 1989. a IIIIV kvartalis ning et seeriatootmist saaksime alustada 1990. a jaanuaris.
Muruniiduki GR-0,4 tehnilisi andmeid: loikealus -- 400
·· mm (50 mm laiem praegusest); loiketrumlil on viis nuga. Nendevahelist pilu saab reguleerida pealt (nagu niidukil <<Veja»). Niitekorgust reguleeritakse veorataste ja tugirullikute asendi muutmisega (tavaliselt reguleeritakse ainult tugirullikute asendit). Veorattad on viidud ettepoole (vorreldes tavalise konstruk'tsiooniga, see tagab niidukile suurema pikipiisivuse. Tootamine on veidi kergem kui «Vejaga».
Kana (vana) keedetakse Jiinesepraad Tallepraad Lambapraad Linnupraad Maks Kalkun
! 1/2-21/2 tundi l-l1/2 tundi 1 tund 2-3 tundi 1/2-l 1/2 tundi 1/ 4- 1/ 2 tundi 2-3 tundi
Liba pruuntstamiseks tarvitatakse praadimise algul vOid, hiljem voib juba soovi korr.U lisada rasva.
sarvepuru, seisnud virtsa, hobusepabula!,t:i, lupja, turbasammal't, madanenud kannupriigi ja muid toitvaid; muhendavaid ja onnistavaid aineid, riiakimata veel tohutust hulgast limmastik-, kaali-, fosfor- ja jgasugustest muudest vie'tistest.
Siis parandab ta pinnast vihemalt nii, nagu suudab: kogub kodus munakoori, po-
TU·LGE, VOTKE M00DUD JA ... Suur puudus on vaiketraktorite haakeriistadest: kahe sahaga atradest, kultivaatoritest, vorkaketest, mullafreesidest, heinakaaru'titest ja -lohistitest. Mul on peale mullafreesi koik ise vanarauast tehtud. Kultivaatorid on kolme sorti, tootulemused koigil erinevad. Uks loikab soodi hasti labi ja ka mullaharimisel on hea, ent seemendada hasti ei saa, jatab ter~d valja. Teise, rasked topeltvedrud 'teevad tohusa too igas pmnases. Kolmas, iihekordsete piidega, on kerge too jaoks. Neljas variant sai tehtud hobuvedruaketest - kolmteist piid kahel torul (saab hiidrovahendiga rippesse tosta), vaga sobiv igasugusel mullaharimistool. vanasti hobused ei joudnud kiiresti vedada aga RS-9 taga muld tuiskab.
V6rkakke tegin kuue vao laiuse (minu arvates ideaalneriistapuu kartuli harimiseks) ja nelja vao laiuse - aias harimiseks. Ainult vorkakke piisid pole kusagilt saada, moni tehds peaks tegema hakkama.
Mu kartuli vaheltharimise <<konn» on ·viie vao ja aia !arvis kolme vao laiune.
Tsehhi muruniitja .kaaruti panin hiidroseadeldisega rippesse ja kardaaniga vedama, nuiid on see heina'teol asendamatu riist.
Lohisti tegin kombaini vanadest pohukoguja piidest ja tootab laitmatult. Mina vana mees ei joudnud neid naitusele viia, aga asjahuvilised tulgu andku hinnang, votku moodud ja hakaku tootma, e't elu maal edasi hakkaks minema.
Saksa DV traktori RS-9 seadsin juppidest kokku ja panin <<Druzba» kaivitusmootoriks peale. Niiiid kiiivitan ilma akudeta ja starterita iga ilmaga nii suvel kui talvel. See on kah oma looming.
HALJEND VASSER, Polva, Tiinnassilma
MAND .TEE (1 teelilsikatiis noori kasve 1/ 4 liitri keeva veega iile valada, lasta kaane all 15 minutit tOmmata) joomine 2-3 tassi pii.evas aitab krooniliste bingamis'teede katarrid'e ja tuberkuloosi korral. Ohtlasi teha sama teega aurutamist (inhalatsiooni). TXRPENTINI AUKU (1 teelusikatais 1-2 liitri vee kohta) sissehingamine (inhalatsioon) toob kergendus't hingamiselundite haiguse ja lakakoha puhul. NOORTE KASVUDE V ANNID (2 kg noori kasve keedetakse moni minut 3-5 liitris vees, lastakse 15 minutit tommata ja lisatakse vanniveele; vanniaeg 20-30 minutit, vanne votta mitte sagedamini kui iile paeva) aitavad reuma, krampidc, soontehaiguste, puhitise, unetuse ja nirvibajguste korral.
VXRsKE V AIGUGA ravitakse varskeid vaiksemaid haavu ja nahahajgusi.
VAIGU SALV (viirske ga) parandab paiseid.
vaik segatuna mageda voi voi searasva-
~:0~. uf~:~~!;! ar~~g~~~. 7::4 MM tud kiiiisi, piihib ahjust noge kokku, kaabib pesupali poh-, jast liiva, 'torkab tanaval kogemata kepi otsa suurepiirase hobusekiki ja kaevab koik selle hoolikalt oma maa sisse; sest koik see on muhendav, soojust ja huumust tekitav substants.
Liihendatult Karel Capeki raamatust «Aedniku aasta•
KEEDIS 'tamrnekoorest (1 osa peenestatud koort 7-10 osa vee kohta, keeta paar minutit, lasta 30-40 tnin viga vaikesel tulel tOnunata, kurnata kuumalt labi linase riide, sisse votta 1 supilusikatais korraga iga 2-3 tunni tagant) aitab p()rnahaiguse, reuma, nahavigastuste ja -poletike korral (tulehaavad, pragunenud nahk, haudunud kehaosad, sammaspoolik. Neid kohti voib iihtlasi sama teega ka maarida).
KEEDIS noortest lehtedeSt (valmistamine sama) vahendab hambavalu, kui lopu'tada suud 5-10 minuti kaupa.
KOHV tammetOrudest mOOdukalt (parajalt) tarvitatuna aitab rahhiidi, verevaesuse, kroonilise kohulahtisuse, suguvoimetuse, valgevooluse ja voodimargamise puhul.
KEEDETUD TAMMELEHTEDE PULBER sissev5etuna on kohulahtisuse vastu, ninna panduna sulgeb ninaverejooksu, igeme'te hoorumisel votab ira p()letiku.
TEE ~enestatud tammekoorest (5-10 g koort 1 klaasi keeva veega iile valada, 10 minutit tommata lasta, juua 1-2 klaasi paevas).
TINKTUUR (1-2 osa peenestatud tammekoort panna 5-10 osa viina sisse, lasta 1-2 nadalat seista, vahetevahel loksutada,. kurnata, votta 50-60 tilka paevas) aitab kohulahtisuse, naarmepoletike, poiepoletiku ja hingamisorganite haiguste korral.
VANN (3 liitrit kanget tammekoorekeedist lisada vanniveele, vanniaeg 20-30 min iile paeva) aitab nahahaiguste, reuma, valgevooluse, parasoole valjalangemise (hemorroidide) korral, kosutab rahhiidihaigeid lapsi (lastele 0,5 liitrit keedist vanni kohta, vanniaeg 15 minutit),
ASKO ENNIST
108
Kellele avaldati survet?
,Peale 16. 1?-~.vembrit Uiks palJu.de suyeraanse Eesti ja uutmiskursi vastaste kiies lausa moodi tarvitada sonapaari <<avaldati survet».
Uks niiide: <<See annab ennast tunda ka dokumentides m~~ voeti vastu (mitte ilm~ margatava surveta viiljast~oolt) 16. novembri! ENSV Ule~~oukogu erakorralisel istung]argul» Lause on voetud G. Naani <<ajalukku liiinud» arti~Iist «Koik pea peale». Selhst umbisikulist vormi hakkasid usinasti k~sutama need, kellele miski ei meeldinud meie vabariigis vastu voetud o~sus~es. Dtleme niiiteks, et_. me1l voetakse mingi otsus vo1 seadus vas'tu haiiltega 90 lOne vastu, siis need viiidavad kohe, et mang pole a us_ 90_1e <<avaldati survet». On ju absurd,. eks. ole. Nii ei saagi iildse mmge1d valimisi korraldada, kui ainult sonadega <<avaldati survet» saab kahtluse alia seada valimiste mis tabes tulemuse.
On .. enam kui ilmne, et need 1~ vahe~usse jiiiinut apelleenvad Ludu keskvoimu kaastt.mdele ja abile - et tulge ja a1dake 90ne pooJt vastu voetud o~us tiihistada! Aga nii on me11. monigi asi juba lainud · · · Ja tuhkagi ei Joe haa!~tu~tulemused. Rooma riigis oeldi, et relvade keskel vaikib ~uusika. Mina iitleksin meie a.1al: «~sentraalvoimu ja demagoogia vahele ei mahu demokraatia.» Juriidiliselt ei maksa sonakolks, <<avaldati ~ur:ret» absoluutselt midagi, Junsprudents ei tunnista umbi~~~ulist vormi. Eks proovigu suualune kohtus iitlemisega -varasta.sin ja tapsin sest mulle avaldati survet ~ end puhtaks .. pesta. Ilmselge, et tuleb ka oelda, kes avaldas survet.
Vali . .t;r:ised .~:m tulekul ja elame Jalle uhe aktiviseeruva poliitilise voitluse ohkkonnas Voib arvata, et just vahemus~ ~e jaiin':'d leer hakkab Jiille zongleenma mitte midagi iitlevate sonadega. Seeparast olgu alati oeldud, kes kellele survet avaldas - Jaan Jiirile voi hoopis Mihhail Sergeile -et lug~ja leak~. Muidu jaiib ~ogu mfo poohkuks ja sellist Juttu lugeja tavaliselt ka ei UfU.
«Tungiti kallale», <<avaldati survet», <<teatud elemendid» <<natsionalistlikult meelestatud grupid», niisuguste viilienditega tulevad ikka lagedale need, kellel tegelikult midagi oelda polegi. Selline on kuulujuttude levitajate, provokaatorite intriigitsejate ja demagoogid~ k5nepruuk, sellest tunneb lugeja nad kohe ara.
OSKAR RAUD Torist
Keel est ja me·eJest Kiisimusi lnterliikumise aktivistile:
«Kes oli Noukogude Liidu kuulsai~ internatsionalist?»
<<Muidugi Lenin.»
«Mitut keelt Lenin valdas?,
«Tapselt ei maleta, aga viis vui kuus keelt.»
Miini .mees tahab olla internatsionalist ainult oma emakeelega.
(Tosielust)
Nimed marmoris. Neid. oli seitseteist, Iangenud Eestimaa vabaduse eest.
Ainult et niiiid seda malestustahvlit enam pole. Oli aeg, mil meie malust piiiiti kustutada malestusi neist. Ausambad purustati ja nimetahvlid voeti maha ning need kadusid.
Seegi tahvel, mille! Harjumaa kaitsjate, noorte talumeeste nimed, on kadunud, nagu on teadmata nende kalmud.
Kaks aastakiimmet vabaduse aega on veel elavalt meeles. Kui palju eestlasi jattis elu selle eest? Kas keegi teab?
VOLDEMAR LILLEORG Honorar Muinsuskaitse fondi
Lubatud heaolu ... Olen vana inimene, siinniaeg 1914. Sotsiaalselt paritolult lihttooline. Haridus Eesti Vabariigi aegne kohustuslik kuus klassi. Seega pole mul olnud piirgimistki kusagile konetooli sona vatrna. Egas minutaolised nii tuimad polegi, kui vast iilalt vaadates naib. Lisaks oma igapaevastele eluprobleemidele elan kaasa ka koigile sise- ja valismaailma siindmusile. Ei hakka kurtma endataoliste varasest leivateenimisest taludes karjasena ja hiljem taluteenijana. See oli olukord. Oli head, oli halba, sellest ju inimese elukaik koosnebki.
Nii need aastad on veerenud toiselt ja tegusalt ajalukku. Parast iiiirikest rahu ja vabadust oleme sattunud taas kiill liiiinest kiill idast tulnute okupatsiooni haardesse. Nii iiks kui teine on meile kuulutanud kultuuri ja heaolu. Nii loen koltunud «Valga Teataja» 25. juuli 1944. aasta numbrist, et ainult voimsa saksa rahvaga pidi meil olema onnelik. saatus (muidugi jutumarkides). Nikolai Karotamm kirfutab sama aasta 7. nov <<Rahva Haales»: «Suur Stalin on eestlaste sober. F...esti rahvas on uuesti oma maa koigi varade peremees.»
Mina soovin .kiill ainult, et jaetagu meid ometi rahule. Meie ju kedagi ei tiilita. Kunagi pole ka naljasele Ieiba keelanud, kui seda endal on. Viiikerahvastel on samuti oigus elule ja vabadusele siin paikese all nagu suurtelgi.
Tooveteran EMMI UNT Valgast
14. oktoobril 1928 avati Vabadussoja monument Torvas. Kolme meetri korgusel graniidist alusel seisis kahe · meetri korgune pronksist sodurikuju. Allalastud moogaga kasi tunnistas lahingute loppu. A vatseremoonia oli pidulik. Rahvuslippude all peeti konesid, miingis pasunakoor, esinesid koorid. Avapidustustele oli kutsutud ka riigivanem Jaan Tonisson, keda asendas minister August Kerem. Ausamba onnistasid sisse piiskop Kukk ja metropoliit Aleksander. Kuju alusele oli raiutud tekst:
1918-1920 Langenuile vabaduse eest
Helme kihelkond Torva linn
Autor oli Tartu skulptor Aleksander Eller, )1elilooja Heino 1 Elleri vend. Asjata ei pandud pronkspoissi voi, nagt, rahvas
kuju hiiiidma hakkas, «Jukut» giimnaasiumi juurde. Vabadussojas osales rohkesti kooliopilasi, paljud neist Iangesid vabaduse eest.
<<Juku» ja park selle timber oli aastaid Torva ja iimbruse rahva paljude kokkutl.llekute kohaks. Jalamll oli alati viirskeid Iilli. Saatuslik 1940. aasta liikkas timber koik eestlaste Vabadussoja malestusmargid. Uus voim kus'tutas taielikult eestlaste mineviku. Meie rahva koige piiham ja 6iglasem soda kuulutati rahvavaenulikuks. Kahekiimnendal septembril, oosel, tiriti ka «Juku» aluselt ...
Moni paev hiljem, samuti oi:isel, kogunes grupp giimnaasiumipoisse ja vilistlasi <<Jukub paastma ja peitma. Tanu sellele ausammas sailis. «Juku» sattus linna materjalide lattu, kus ta seisis kuni 1954. aastani. Ja alles siis, juba parast Stalini surma, leidus kannupoisse, kes andsid korr<!lduse kuju ara viia. Jiiljed liihevad Va!ka, ja sinna need kaovadki.
Torvas on inimesi. kes tegelevad «Juku» otsimisega. Vahepeal tekkis isegi lootus, et kuju on alles Tartu Kunstimuuseumi hoidlates. Paraku ei ole see teade siiani kinnitust leidnud. Lootust aga torvalased kaotanud ei ole.
PXIVlJ LAIPAIK To:rvast
Nr. 6 (72) e Neliapiev~ 9. veebruar 1939'
l Kaheksa aastat I kannatuste rada
I I I I
I I
Moodunud polvkondadelt parineb iitlus: «Oige halma ei hakka keegi». Stalinliku voimu ajal ei pidanud aga seegi paika. Ela~ime vaikselt oma kodus Saaremaal, millestki poliitili;;est
osa votmata. Meil ei olnud rikas kodu, aga ara elada voisime kolmekesi -
mina, ema ja invaliidist ode, puudust kannatamata. Kat'te joudis 1949. aasta martsikuu 25. paev. Tegime oma
varahommikusi toimt;tu.si. ·Ema kavatses kirikusse minna, mind aga ootas ees pesu kluvamapanek, sest ilm tootas tulia ilus paikesepaisteline. · '
Hakkasin just pesu veest valja vaanama, kui mind tabas j~lustrabav vaatepilt. Kiirel sammul tormasid tuppa neli meest. Dks neist kandis miilitsavormi, teine erariietus't, kaks olid sojavaelased, kes hoidsid piisse kaes.
Kohe tutvustati end passikontrollijatena, mind kasutati neile dokumente ette naitama. Ema ja ode aga pandi istuma ega lubatud enam kuhugi liikuda. Esitasin neile passid mille peale miil~tsavolinik lausus: . «Olete maiir~tud asumiseie valjaspool Eesb NSVd kogu elua]aks.» Kaasavoetavate esemete pakkimiseks anti aega kaks tundi, siis pidi auto jarele tulema.
Parast kaheksat rasket Siberis Novosibin.ki oblastis veedetud aastat poordusime 16puks koju tagasi. Tagasi tuli meiSt ainult kaks, sest ema pidime teisel nalja-aastal matma Siberimaa mulda.
Kiilastasin siinnikodu, mis oli v6ssa kasvanud ja takjatest iimbritsetud. Isatalu oli havitatud, ainult kaev puhta allikaveega piisis sellisena kui Iahkudes.
Niiiid kiisin iseeneselt: milleks on mul vaja neid Uibielatud raskusi veel meenutada? Kas ei ole see vana haava Iahtirebimine? See haav ei kasva aga iialgi okinni, sest okas puudutab kogu aeg hella kohta. See okkatorge meenutab aga kaheksat kannatuseaastat Siberis. Kadunud aastad, mida enam tagasi ei saa. Kuid praegune iihiskond arvestab neid sageli kui ekskursiooni-aastateks. See on kiill minu arvamus. Miks muidu suhtuvad meie riigi sotsiaalhoolduse asutused viiga killmalt neisse kannatajaisse! Kas ei oleks voimalik olnud Siberi aastaid toostaazi hulka arvestada?
Siberimaal ei ole ju igal pool arhiive. Kui elanik ei oma isegi isikut t6endavat dokumenti, siis pole ka imestada, et meie teenistuskirju ei korrastatud voi ei boitud neid isegi alles.
Ma julgen viiita, e't minu arvamust toetavad paljudki kaaskannatajad, kes motisklevad praegu - kas olid nad Siberimaal raskel tool voi huvireisil.
NADEmA AASMAA
!Abi. I ~ JDitte haletsust On olemas iiks tarkusetera, et alles siis saad teisest inimesest aru, kui oled asetatud temaga vordsesse olukorda. Niiiid invaliidina, naen ka mina maailma teise pilguga ja usun, et 'raagin k6ikide invaliidide ja vanurite nimel. Igatahes on praegu saarane tunne, nagu oleksime iihiskonnast valja heidetud kui kasutud inimesed. Riik tuletab kiill meid meelde igakuise toetusega, aga jatab meie endi otsustada, kuidas sellest ara elada.
. Me soidame tihti linna, kiill arstide juurde, raviprotsedullndele voi muidu vajalikke asju oiendama. Saame kiill invaliidsusgrupi toendiga pool piletit (mitte aga liihisliinidele nagu koolilapsed 1. okt 1. maini), istekohta ei kindlusta keegi. Voiksid ju bussis esimesed istmed kuuluda ainult invaliididele ja vanuritele. !stet pakutakse heal juhul ainult muldvanakestele.
Mi).{s ei voiks iile Eesti ja ka igasse rajooni luua invaliidide organisatsiooni voi iihingu, kus saaksid omasugused koos kaia, iiksteist moraalseltki toetada ja pakkuda endast teistele mida igaiiks suudab? Kas ei voiks invaliidsustunnistuse ettenJitami'sel olla ka jarjekorras eelised? Miks on siiani kehtiv see vaid Suure Isamaasoja veteranidele? Ma ei taha sugugi nende osatahtsust vahendada, aga ka meie tOo rahu ajal, eriti maal, pole olnud kerge. Seepiirast sooviksime, et meist peetaks rohkem lugu, kui iildse veel eksisteerib selles riigis halastus. Me ei vaja haletsust, vaid abL Ka teie saate koik iikskord vanak!l. Samuti voite oma parimas loomeeas invaliidistuda. Moelgem sellele!
EHA KOIVOPUU, II grupi invaliid Tartumaalt
DilUD Eestlane olen ja eestlaseks jiiiin -pii.ha see .mote, pii.ha see pii.ii.d. Aga eestlane olla ei ole ilks 11Jiiev · ega paar korda hoigatud hii.ild ..
Selleks taastada ,tuleb meil perekultuur, oma kodu, oma pold, oma maa. Tuleb liibi meil teha ilks puhastuskuur, ei. selleta edasi saa.
LAINE KALJOLA
. Nr. 6(72) e Neliapaev, 9. veebruar 1989
Miiletan iiht hoolikat taluperemeest, kes aja kulgu oskas ette aimata. Enne totaalset kolhoositegemist kohendas ta elamiskolblikuks iihe oma iiiiremaal asuva majapidam;_shoone, asus sinna elama, loobus talust ja piiiises nondamoodi Siberist.
Heaks taluperemeheks saadi vaid pikkade aastategal elus
noorenduskuuri. Need annavad teadmisi, oskusi ja vilumusi mitte ainult suurtootmise brigadirile ja grupijuhile, vaid ka tOoks perefarmis ning talus.
Zooveterinaar on loomakasvatusspetsialist. Tal on touaretusteadmisi, oskusi loomade haiguste raviks ja tobede ennetamiseks. Suurtootmises tuleb ta toime farmijuha'tajana, loomavelskrina, brigadirina, laborandina, moistagi siis ka talupidamises peremehe voi perenaisena. Opilased saavad lisaks pohierialale autojuhtimise, liipsioperaatori, mehhanisaatori, tiitarlapsed veel ka kodundusalased oskused.
Agrotehnik korraldab majandis voi vaiketootmises taimekasva'tust. Ta opib maaviljeluse aluseid, mullaharimisvotteid, tunneb viietisi ja taimekaitsevahendeid ning oskab neid kasutada. Loomulikult on ta siis kodus ka ohutustehnika nouete ja keskkonnakaitsega, pollutoomasina'te ja seadmete-
iimmarguselt 3hektarine oppetalu Moori'tsa kiilas, sovhoostehnikumi maa-alal, on valmis vaadatud. Ka on noudmised viiiketootmiseks sobivate tanapiievaste masinate jarele sisse antud. Umbes 100-150 tuhat rubla maksma minev 'talu peaks hiljemalt kolme aasta piirast valmis olema ja asjaosalised ise loodavad, e't viie aasta piirast on seal juba midagi ka kiilalistele niiidata.
Kui niiiid koik liihidalt. kokku votta, voib kindlalt viiita, e't Kuremaal on toredad plaanid ja hea tahtmine olemas. Kas tiihendab see ka haid tulemusi?
"Oheselt on siiski raske vastata. Pollumajandus pole just alati endale head reklaami teha suutnud. Motlema'tused tookorralduses, monel pool ajast-arust tehnika, sonnikusse uppuvad laudad . . . Seleta ja pohjenda kuidas oskad, noor inimene teeb ise omad jiireldused.
Tee1ne jiille perenaisi-pere1nehi kogetu i1helt · polvelt teisele edasiandmisega, tiitar ema ja poeg isa korval. Koolitarkused olid peale selle. Kellel olid. Hea, kui olid.
Siis andis aga peremees koik kiiest. Teda hakati painutama siia ja sinna, teda haka'ti parandama. Teame, tervete rahvastega tuldi toime, nad painutati kergesti iira. Mis siis konelda iiksikutest. Peremehe havitamine oli allakiiigu algus ja mitte ainult pollumajanduses.
Niiiid oleme sunnitud kiisima, kes hakkab taluperemeest uuesti opetama. Ning kus ja kuidas tuleb seda edaspidi teha. On hea, et oskame juba vastata, Talude taastamisest ja rajamisest pole mitte "liksnes riiiigitud, vaid iiht-teist on selleks ka ette voetud. Taluseadus hakkab toeseks saama, esimesed uued peremehed on vastu votnud maakasutuse riikliku akti, loodud on Talunike Keskliit. Uustalunik on soetanud endale juba traktori ja haakeriistu ning on viiga huvitatud pollumehe tiinapiievastest tarkustest. See koik viiski Jogeva rajooni Kuremaa sovhoostehnikumi opetajad mottele hakata jiirgnevast oppeaastast alates koolitama tulevasi taluperemehi ja -perenaisi. Niiiid on see plaan ka Eesti ATKs heaks kiidetud.
Oluliselt mojutas uue, viiiketootmise organisaatori-tehnoloogi eriala kavva votmist ka see, et thenikumis on kaua heade tulemustega opetatud agronoomi- ja zootehnikuametit. Sellest oppeaastast muutusid .need aga uuele suunale veelgi liihedasemaks. Molemad erialad (niiiid agrotehnika ja zooveterinaaria) tegid liibi
ga, oskab neid reguleerida ning korras hoida. Selle efiala lopetanu voib tootada osakonnas agronoomina, tOogrupi voi traktoribrigaadi juhina.
Nende kahe eriala tiinapiievane opetamine niiitab selgesti. et thenikumil on head voimalused ka kolmanda, viiiketodtja ehk lihtsalt peremehe ja perenaise koolitamiseks. Oppeplaan, mille pearohk on mehhaniseerimisel, taime- ja loomakasvatusel, aga klillalt oluline tahtsus ka voorkeelel, riigi- ja kodanikuopetusel, okoloogial, okonoomial, ehitusel, kodundusel ja tervishoiul on koos. Uuel oppeaastal voetakse gruppi 25-30 kuni 35-aastast keskharidusega talupidamisest huvitatud inimest. Opitakse kaks aastat kiimme kuud, millest iimmargu3elt pool aega - 58 niidalat -kulub praktilisteks toodeks. Dokumentide vastuvott algab 1. juulil ja oppetoo . 1. septembril.
Praktikakorraldus ja -baasid, need on sageli olnud ametikoolide norgaks kohaks. Kuidas aga kavatsetakse toime tulia uue eriala nii ula'tusliku praktika andmisega? Loomakasvatuse opetaja ja selle eriala tsiiklikomisjoni esimees Leili Leipalu, taimekasvatuse opetaja, tsiiklikomisjoni esimees Reet Miil. oppeosakonna juhataja Epp Jarv ning oppedirektor Dlo Nigol, kellega allakirjutanu koneles, loodavad koige paremat. Praktikal ollakse koigepealt oma tehnikumis, Eestimaa paremates majandites, aga ka taludes.
Aga kas meil siis juba kusagil on niiidistalu?
Veel ei ole, ent tulevane,
Kuremaa tehnikumis on palju ehitatud. Opetaja'te korteriolud on head. Siit ka piisiv ja voimekas kaader. On oma voimas spordihoone, on . . . Aga koiki koolihooneid paris arukalt ka tehtud ei ole.
Viimase kolme aasta jooksul on uuenenud masinapark. ent praktikamajandites ei satu just igakord korralik tehnika opilase kiitte.
Sovhoostehnikum. Keele-reeglite jiirele kannab liitsona viimane osa pohitahendust. Tegelikult on lood aga nii, et sovll<losil on rank plaan kaelas. Raskusi on, et majandi maadelt vajalik loomasoot kiitte saada ja loomulik, et siis on ka raske liha, piima ja muu tootmisega. Tootmispinge touseb sageli nonda korgele et hakkab kahjustama opetamist. Aeg lihtsalt ei luba koike hasti organiseerida ja teha. Ja dis voibki kiisida, kumb on 'tiihtsam, olulisem: tootmine voi opetamine?
Eesti uue talupoja koolitamine aga tOstab veel viihemalt iihe oige olulise probleemi. Kust saada eeskuju? Vana hea talu on Eestimaal't kadunud. Uut ja tanapiievast viiikemajapidamist saab niiha ja eeskujuks votta Soomes, Taanis, Norras, Rootsis... Oleks normaalne, et erialaopetajad maailmas ringi vaadata ja .opilased ka oma prak'tikat seal teha saaksid. Nonda on kool ka arvestanud ning oma taotlused esitanud. Siiani on otsad lahti, vastust ei ole. Selge on see, et ilma 5iget peremeest ja 'tema tood nagemata hiiid tulemusi niipea ei saa.
ENNO LUIK
Pereteatrite festival POlva laste- ja noorteteatri juhendaja Virve Tepp avaldas 22. detsembril 1988, a Polva rajooni ajalehes cKoit» artikli, milles ta muu hulgas tegi ettepaneku sarnaselt pereansamblite festivalidega hakata korraldama ka pereteatrite festivale. Vaart mote. Polva Piimakombinaadi klubi oli selleks iirituseks lubanud oma saali ja lava, mis on kiillalt avarad ja tanapaevased. Moeldud oli festival korraldada juba sel kevadel.
Kui teha see iiritus ainult
Polva rajooni ulatuses, voib aga juhtuda, et osavotjaid tuleb vahe. Seeparast voiks pereteatrite festival olla ehk Louna-Eesti ulatusega (Tartu, Polva, Voru ja Valga rajoon). Sedasama voiks teha ka teistes piirkondades ja paremad pereteatrid kutsuda vabariiklikule iilevaatusele. Asi tuleks kiiresti kaima panna, sest iilevaatused peaksid toimuma aprillis. Maarahval hiljem enam aega ei ole.
On loomisel Eesti harrastusteatrite liit. Pereteatrite festi-
val voiks olla selle organisatsiooni iiks esimesi konkreetseid tegemisi. Kuna aga seda liitu alles asutatakse, peaks pereteatrite festivali esialgu enda peale votma mont teine kultuuriasutus. Asi on :oeda vaart. Nagu on kiillalt perekonniti pillimangijaid, on ka perekonniti sonakunstnikke. Pool sajandit ja rohkemgi tagasi oli naitemangu tegemine Eestimaal vaga levinud. Taastame endised traditsioonid.
KARL PILVISTU
LEMBIT "PEEGLI foto•
Eestintaa • suurintas peres
(vt ka 1. Ik)
Me vaatame ema ja isaga laste pildialbumeid, kui korvaltoast hakkab kostma: «Kaunistagem eesti kojad kolme koduviirviga .. ·"
Rasva pere noorimad on sti"ttinud end ema-isa voodiveer~le. Nii liigutatud ei ole rna veel iihelgi laulupeol olnud.
Neid l~psi ei keelatud, kui voorad tulid. · Piisas, kui ema palus neil natuke teises toas olla. Nad mangisid ringmiingu ja laulsid: kaheteistkiimnene Marika ning aasta nooremad kaksikud Anu ja Tonu; iiheksane Tiina ja kaheksane Valdur; veebruari lopus seitsme aastaseks saavad Viivika ja Veroonika; viiene Piret ja pesamuna Margus. Koolist oodati Kerstit.
Ema riiB.gib neist, kes kodunt liiinud. Urmas esiklaps on kahekiimne neljane. Tema tootab nagu ema-isagi' Piirnu EPTs, autojuhina. Tiidrukud, peale Luule, on kokakutse valinud. Urvel on neli last ja temagi on Uihedal - Uduveres.
Luule ja Rutt on oppinud. ka muusikat. Luule Piirnu 4. keskkooli akordioniklassis. Peale keskkooli liiks ta aga Tallinna meditsiinikooli ja on niiiid Parnus halastajaode.
Rutil siindisid 2. veebruaril kaksikud tiitred. Tema kodu on Kivi-Vigalas, ta on joudnud seal juba koka-ametit pidada. Riina on piirast Vigala maakutsekeskkooli lopetamist samas koolis meister. Esimes't aastat opib seal Katrin.
«Vigalas on hea," titles pereema, «Sook ja riie on prii. Ja koos ametiga saab keskhariduse.»
Riinast jiirgmine, Rein 5pib laia profiiliga masinameheks. Teen use kolhoosi ansamblis mangib ta basskitarri ja _ laulab. Ema kehutas teda meilegi miingima. Vend Toomas iiheksanda klassi poiss, laulis kaasa. «Arge murdke ema r~se siin alleel ... »
Pillimiing ja lauluanne olevat lastel isalt. Isas on saarlase verd. Ta ema oli noore neiuna mandrile tulnud elab siin, Tarva kiilas. Hilja Rasva on aga piirit Vigalast. '
De'tsembri lopupiievil kiiidi Eesti NSV A TKst ja pollumeeste ametiiihingu vabariiklikust komiteest Eestimaa suurimale perele tiinukirja ja rahalist toetust andmas. Esimest korda. Tuhat rubla kaheksateist lapse kasva'tamise eest.
«Ostsin pesumasina. See on mul esimene tsentrifuugig~ pesumasin. Riinal aitasin kardinaid osta. Ta sai korterf. Televiisor, viirviline, on meil jiirelmaksu peale ostetud.»
Piirnu EPTst saab Hilja Rasva igal augustikuul sada rubla. Kui avalduse kirjutab. See raha ei tee lapse koh'ta kiimmet rublagi.
«Kui vahel komme ostan, jagatakse koik ilusti omavahel ara. Kas voi kolmeks teevad kommi.» Rasva peres pakutakse koigepealt ~iilalistele. Ilma et ema peaks meelde tuletama.
Raske on siia veel midagi lisada. Piirast seda, kui me alleSc hiljuti 'tegime kingipakke armeenia lastele. Aga lapsed on ka siinsamas. Ei kusagil kaugel. Meie oma Eestimaal. Toredad, armsad, voluvad.
Me oleme puudnud uksteist ule trumbata oma olumpia~ sangarite austamises. Me oleme laulnud hardal meelel maa lastega taitmisest. Ja kuulutanud: kestma jaamises onkoikl
Kes aga kingiks maja Eestimaa suurimale perele!
MERIKE PITK
12~
Suvel olid kalakasvatajad oma iga-aastasel n6upidamisel. Sedapuhku Karksi kolhoosis. Oli palju asjalikke k6-nelusi. <Jeldi valja seegi, et meie loeme siin kokku tiikides higi ja vaevaga kasvatatud kalatonne, samal ajal ujuvad Peipsil ja Vohandul reostuse Hibi otsasaanud kalade laibad.
Oleme oma igapaevasesse k6nepruuki v6tnud s6nu, mida mane aasta eest vaid teadlaste suust kuulda v6is: 6koloogia, biotsonoos, fosforiit, :Hkttioneema. Ja niiiid siis ka - fenoolid. Viimased ei ale j6udnud tanaseks mitte ainult tarbekeelde ja Laanemerre, vaid Rannapungerja joe kaudu ka Peipsisse, tem-
Bioloogi silmis on kala selle veekogu toitumisahela viimane Hili ja tema kaekaik annab tunnistust ka muu elustiku (h6ljum, bentos) olukorrast.
Inimene hoiab kalal silma peal ka seeparast, et ta ise toitumisahela jargmise liilina on oluliselt huvita'tud, et kala poleks t6bine ega ta lihasse kogunenud kahjulikke aineid.
Bioindikaatoriteks valitakse tundlikumad kalaliigid, kellel oleks madal reostumisUivi ning kelle varane · kaitumine reedaks veega juhtunu juba siis, kui «paksunahalised» end veel paris hasti tunnevad. Oluline on, et valjavalitud reageeriksid v6imalikult laiale reostusspektrile.
Enne kalade endi 16plikku hukku on nende soogilaud juba lage. Sootorganismid kirpvahid, putukate vastsed. vesikirbud jt - peavad fenoolidele veel vahem vastu.
Kui kaladel on v6imalik, hakkavad nad 0,2 mg/1 fenoolide korral reostatud veekogu osast mujale kolima.
Kalaliha maitsele m6juvad fenoolid juba 0,01 mg/1 korral. Fenoolide maitse jaiib kalalihale ka siis, kui ta soob fenoolidega reostunud vees kasvanud sootorganisme, ise aga elab naiteks allikaveelises tiigis.
Juhul kui 6nnestub kala fenoolidega reostunud piirkonnast paasta, tuleb teda mitu nadalat puhtas vees pidada,
KALADE HIRM' poga 3,5 kg oopaevas (14. detsembri seisuga) ja Purtse joe kaudu Soome lahte - 730 kg oiipaevas. Siit ka hirm kalade parast.
Vee reostumisest tulenevat kalakasvatuslikku kahju nahakse meil veel poolikult, komisjonid hindavad vaid kalade suremise k6ige agedamaid juhte. Kuid akksuremisest tulenev kalamajanduslik kahju on vaid jaamae veepealne o~a.
Suuremat kahju toob kaladele krooniline reostus. See on aga raskemini maaratletav.
1970. aastast alates on tiRO korraldanud reovete siimpoosione. Seal esitatud ettekannetes hoitakse kaks kalamajanduslike kahjude liiki raud~elt lahus. Veendugem paari seal esitatud naite varal jaamaev6rdluse 6igsuses. Ungaris hinnati aastas kalade akksurma ja krooniliste kahjustuste summaks vastavalt 1-2 miljonit ja 20-30 miljonit forinti. Sveitsis (1967. aastal) 312 tuhat ja 5 miljonit franki.
Murgitatud keskkond avaldab kaladele mitutmoodi moju: vaheneb nende toitumisaktiivsus (kuni nalgimiseni). pidurdub areng ja kasv, kaot vastupanuvoime haigustele. N6rgestatud kala langeb parasiitide marklauaks. K6ige suuremat kahju toob reostm marjale ja noorjarkudele, kes taiskasvanud kaladega vorreldes on kiimneid kordi tundlikumad.
Ihtiioloogilised monitooringud on veekogude reostuse markimisel esmatiihtsad, sest on ju kala piisavalt suur ja huvipakkuv uurimisobjekt. Temaga juhtunut marga'takse kohe.
Selleks sobivad koige robkern roovkalad, esmajarjekorras lohilased.
Pariisi veevargi vetes peetakse vikerforelli - kuni elab tema, on vesi joogiks kolblik. Konngi elab ainult puhtas vees.
Suur hulk keemilistest iihenditest jouab inimtegevuse tulemusena loppkokkuvottes veekogudesse. Nii oli 1979. aastal Reini j6es 60 tuhat uhendit. Kus siin veel kalad?
Vee-elustikule hiiirivalt v6i tapvalt m6juvaid aineid uurib ning nende piirnorme teeb kindlaks veetoksikoloogia. See teadusharu uurib ka seg>.lSid, mis koosnevad mitmest toksikandist. Segude korral on sageli tegu miirgiste iihendite koosm6ju v6imendumisega. Kui naiteks lammastikku ja fenoole sisaldavasse vette lisandub ka raskmetalle, on iihine koosm6ju iihesuunalise toime tottu kaladele 20% tapvam.
Reovete toime oleneb ka okoloogilistest faktoritest (veetemperatuur, pH, vee karedus, vees lahustunud hapnik jt). Just neist tingimustest oleneb iihelt poolt kala l6puste ja naha labilaskev6ime ning teiselt keemiliste ainete endi valmisolek tungida osmoosi teel kaladesse.
Katsetega on t6estatud, et vikerforellidel suureneb fenoolide toksilisus siis, kui vaheneb vee hapnikusisaldus. , t6useb soolsus ja langeb vee temperatuur. Eeli:ieldu pohjal on fenoolid Laanemere 16hilastele ohtlikumad just talvel.
Paljude katsetega ja tahelepanekutega on selgitatud, et kalad hakkavad end halvaSti tundma juba siis, kui fenoolisisaldus on 0,1 mg/1.
enne kui liha maitse taas tagasi saab.
Fenoolid m6juvad kaladele narvimiirgina (samuti moju-. vad naiteks ka ammoniaak. ammooniumsoolad, herbits1i..: did, fosfororgaanilised iihendid jt).
Kala kaitumispilt on hukkudes jargmine. Algul on ta rahutu, hingab ebariitmiliselt, kaies suud ja 16puskaasi avades veepinnal ohku ahmimas. Sellele jargneb liigutuste koordineerimatus ning kala langeb veekogu p6hja. Seal teeb ta krampides olles veel kaL"eid kiilili ujuda. LOpp saabub lambudes, suu ja lopuskaaned avatud. Da.hkamisel on naha verevalumeid. Neerud ja maks on turses.
Roovkalad (haug, ahven. 16he, forell) labivad kirjeldatud staadiumid kiiremini kui lepiskalad (karp, koger, latikas).
Pilt on kirjeldatud profiilaktilises mottes, Peipsis pole kalade hukkumist fenoolide t6ttu veel taheldatud.
Taolisi juhtumeid vois olla · V6handus 1988. a suvel, kui kalad hukkusid naftasaaduste katte.
Dks julge mees piiiidis aastate eest TVs korraldada piltliku katse. Forellide akvaariumi vette lisas ta pesupulbrit. Protesteerijaid oli palju. Kuid selline ebainimlikkus kalade ja muu vee-elustiku kallal saab teoks iga paev. Ja kui vahestele liiheb see korda!
· Meie veekogud on enamuses tais kasvanud ja kalad ei tunne end neis ammu enam hiisti.
ILME POST, ELVI vanemteadur
(Honorar Virumaa fondi)
LEMBIT PEEGLI foto
. . ' - .. - ~ '
Hr. 6 (72) e Heljapaev, 9. veebruar 19S9
EEST/ TALUD ... (.A1gus 2. lk.)
kes hiiri sootsid, hqplitsesid kasvatusmajade puhtuse eest, sortisid ning pakkisid hiiri transpordiks. <<Rotifarmerid» nagu Kalmesid iimbruskonnas kutsuti, j!)udsid liihikese ajaga haljale oksale ja 1960ndate aastate keskpaiku miiiisid nad oma farmi maha. ·
1953. aastast alates peab Oskar Poom 6unafarmi. Talu on 30 ha ja seal kasvatatakse peamiselt 6unapuid, saades aastas 15 000 busselit (1 bus8el = 36 liitrit) ounu. Farm asub 4 miili Kingstoni linnast · 16unasse. Hooajal kutsutakse palgalist too-j6udu. .
Aiandusega on tegelenud veel ka Jaan Soonberg, Elmar Riisenberg ning mitmed teised.
Orpaparane on Eduard Maide talu, mille ta ostis 1953. a 11 500 dollari eest. Talu .. suurus on 28 ha, millest 10,4 ha on haritavat ja 7 ha heinamaad. Talus peetakse vaiksel arvul iih~karja, kasvatatakse aedvilja, seejuures suurel hulgal maasikaid. Dhe aakri c;uuruses tiigis kasvatatakse kalu.
EESTI TALUDEST KANADAS
Kanadas on p6llumajandustootmine kujunenud vastavalt kliimale ja mullastikule Niagara iimbruses. Eriti Erie' ja Ontorio jarve vaheline ala on kujunepud puuvilja- ja viinamarjapiirkonnaks. Seepiirast ongi Kanadas eestlaste iiheks peam1seks talupidamistiiiibiks aiandusfarmid. Jiirgnevad sega- ja piima·karjafarmid. Leidub ka mesinikke. Veel moni aasta tagasi olevat Ontarios olnud 40 eesti mesinikku. Seal asub isegi mitu 'eestlaste puukooli ja iluaedade hooldamise ettevotet.
Laiine-Kanadas Vancouveris oli varem arvukalt eestlastest mustikakasvatajaid. Uueks suureks mustikakasvatuse piirkon·naks Kanadas on kujunenud Nova Scotia, kus hektarilt saa""' dakse 4-5 tonni marju ja kogutoodangut hinnatakse 10 000 tonnile. Selle ala valjakujundamisel ja saagikuse tostmisel on suuri teeneid eestlasel Endel Karmol, kes tootab eriteadlasena Nova Scotia provintsi valitsuse juures. Nova Scotia karedas kliimas iiletab mustikakasvatuse tasuvus koiki teisi p()Uumajan-dusharusid. ..
Niiiid Mulgi aiandusfarmist. Talu asub 10 miili Erie' jarvest pohja pool. Talu sai nime Alma Palootsa siinnikodu maak~nna jargi. Alma Paloots, niiiid juba manalasse varisenud, oli pollumajandusharidusega ning ta soovis teha 1955. a ostetud mahajaetud talust korralikku majapidam:ist. Abikaasa Gustav Faloots vottis talu toost vahe osa, ta tOOtas riiklikus katsejaamas sordiaretustehnikuna.
Talu kogupindala on 20 ha, sellest 16 ha poldu. Sisse on sea-tud poldude niisutussiisteem. . .
Algul kasvatati mitmeid aedvilju - tomate1d, melone1d, maasikaid, kapsaid, kartuleid, murulauku ja tubakat. Hiljem spetsialiseeruti kartulile ja sparglile.
Kartulikasvatus on mehhaniseeritud. Kartulit kasvatatakse mitu aastat samal pollul. Seejiirel kasvatatakse haljasvaetiskultuure Ding jalle kartulit.
Praegu on Palootsade poeg talu iile votnud ning juhib_ a~a~dust. Vanaharra Gustav Paloo'ts on aretanud kolm uut V1r~m1a tiiiipi tubakasorti, milledest ilks on vaga hasti labi loon~~Veel praegugi kasvatab ta oma talu pollul tubakat koostros katseasutusega sordivaliku ja haigusresistentsuse tostmise eesmargil.
Kanada ajakirjanduses on vaga palju juttu olnud Endel Toigerile kuulunud Kungla talust. Ta on esinenud korduvalt kohalikel naitustel, kus tema kari on sageli tulnud esimeseks v6i olnud esimeste hulgas · ning saanud rahalisi auhindu ja trofeesid.
Esimese taisverd friisi t6ugu mullika ja kaks vasikat ostis ta· 1949. a. tHejaanud kari oli algul segavereline. Kuid juba segaverelise karjaga saavutas Toiger hiiid tulemusi, tulles 1954. a piirkonnas esimeseks (14 lehma keskmine aastatoodang 5284 kg 3,49%list piima). Hiljem ostis ta t6ulehmi juurde, nende lehmvasikad kasvatati kuni poegimiseni ja peeti karjas 1-2 laktatsiooni. Norgemad miiiidi. ara, paremad jaeti p6hikarja. Pullvasikatest kasvatati viihesed toupullideks, enamik laks aga 4-6-kuuselt lihaloomadena miiiiki. Dksikuid peeti kastreeritult kuni kahe aastani. Pideva aretustOO tulemusena sai ta eriti vaartusliku karja omanikuks.
Endel Toigeri karja kuulus ka Kanada rekordlehm Kulla, kf!S 1uba teises lakta'tsioonis andis 13 259 kg piima rasvaprotsendlga 4,91.
Kuna ta alustas talupidamist laenukapitaliga ja ka hilisem suur osa tegevuskapitalist oli volg, koormas see talu ning ei voimaldanud seda korda seada, nagu oleks pidanud. Laut oli Ivana ja ebahiigieeniline, tal vel kiilm ja niiske. Lehmade _ asemed olid liiga liihikesed ja kitsad, mis pohjustas udarate sotkumist udarap6letikke ja muid hadasid. Karja suurenedes kasvasid {nullikad aasta vanusest kuni poegimiseni oues, sest lauta mahtusid ainult liipsilehmad ja vasikad. Mullikatele oli hiljem juurde ostetud tuulevarjuks vana laut, kuid talvel pehmemate ilmadega eelistasid nad tihedat okaspuumetsa. Joogitarvet ra.huldasid nad lumega. Muidugi, mullikaid sOOdeti tugevasti. Nli jousoot kui hein laotati lumele. Vaatamata karmile talvele olid mullikad terved. Erandjuhtudel napistas kiilm k6rvu voi 'sabaotsi.
Algul oli taln 96 ha, sellest 120 ha p(ildu. 1964. ja 1965. a: ostis Endel Toiger ka kaks naabertalu. talu kogusuuruse~. sa1 290 ha, sellest oli p6ldu 64 ha. Algul kasvatas ta ka_ ~a'teravilja, kuid hiljem loobus ja viis ~oik ~llud .. Pusl:_~humaade alia. Karmi kliima tottu sai ta hemast amult iihe lOiku-~e. kuna adal karjatati. . .
Olles joudnud karjapidamise tippu, tuli vanad~. tott'! Ja tervislikel pohjustel tOOmahtu viihendada. 1971. a s~l lope_tati piima tootmine ning kasvatati miiiigiks ainult t6uloom1. Viimased loomad miiiidi 1974. a.
Kokkuvotteks voib 6elda, et Pohja-Ameerikas on veel rohkesti heakorrastatud ja ilusaid eesti talusid. Kuid paljud talud on ka juba edasi miiiidud. Dheks pohjuse~ on seal valitse~ad majandustingimused, mis soodustavad va1ketalude kadum1st, andes ruumi suurfarmidele.
On veel teinegi pohjus, miks paljud Pohja-Ameerika ees~i talud on maaratud kadumisele: eesti noortes vali'tseb tung haridusele parema ja tasuvama too jarele. Noortel puudub huvi talupidamise vastu. Talus ollakse vaga seotud, too on raske. Seeparast ei taheta 10 000-20 OOOdollarilise aastasissetulekuga vaiketalupidajaks' hakata. Vanaduse kattejoudmisel v~~- ten.·is-;likel pohjustel on paljud talupidajad sunnitud oma va1ketalud
I maha miiiima, piisima jaavad ainult suuremad. ELMAR LEMMING
· HEINO KARBLANE
Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989
Millal ma m&letama hakkasin?
Mu si.innikodus kasvas ukse ees ilus kahar vaher. Selle varjus oli suvel kena miingida. Vaatasime, kuidas suured linnud iga paev meite oue kobal taeva all lendasid Aga need ei olnudki kotkad. Vanemad tulid heinamaalt koormatega koju, pidasid hobused ukse ees kinni ja iitle<>id: «Teafe, lapsed, suur soda on Saksamaa ja Venemaa vahel lahti paiisenud.» Sellest saadik on mu malestused. Ma polnud siis veel kolmenegi.
nud. Moni vee! siiani jarves, lained ajavad kaldale. Dks pomm kukkus maja ligidale, aknad puha puru. Parast lennukeid tulid ujuvtankid. Koik suured uhked rohud, kus kaIad sees elasid, lohuti ara. Niilid kaovad viimased libledki ara. Kus see kala siis dada saab. Dejevo asula solk liiheb koik viiikesesse jarve, see aga on Karujarvega lihenduses. Ka sauna mustad veed lasti jarve. Niiiid Iopuks tehti settetiik. Moni aasta tagasi olid haugid juba pumisekirjud, niilid ahvenad: Mullu suvel nagin esimest korda, et ka vahkidel on margid peal, sorgade otsad madanevad. «Kommunismi» kolhoosi esimees Einar Vaher oli energiline mees, kange kalamees. Toime ]arve siia ja teiste kalade maime,· jogedest viihkisid. Tema mote oli panna jarve drenaa:Zitorusid. Neid on seal sadu. Head urud vahkidele, aga eks need ahvatle ka roovpi.ilidjaid. Palju kurja teevad kajakad. Mis neil viga mada-
ainult, kuidas? Dejevo peale meite hammas ei hakka. Kogu ilma vastu ei saa. Kenad inimesed, tulge appi! Miks mul on kiiige robkem kahju luikedest?
Ella oli kaheksakiimnenda aasta kevadel Tartu haigemajas operatsioonil. Parast saadeti Saaremaale jarelravile ja siin ta suri. Noudsin iihel hommikul ]arves vorkusid. Jarsku kuulsin tiibade pai~inat. Kaks luike laskusid mu juurde. Teine teisel pool paati. Ma pole elu sees naind, e't luiged on nii julged. Kiiisid veel mitu korda. Jargmisel aastal tulid jalle, tegid pesa. Saime suurteks sopradeks. Olid kogu aeg jiirvel mulle seltsiks. Nagu kaks kaitseinglit kuskilt troostiks saadetud. Neil oli neli poega. Sligisel lendc>.:;id perega lounasse. Kevadel tulid kahekesi taga>i. Kui mind tervitasid, votsid nokaga sormeotsast kinni. Ka oues kaisid mul· jiirel. Kaheksakiimne neljanda aasta 13. aprillil laksin Karusse posti
D1n»3H31 ••
'tasin, oli ta mu paadisildas ara surnd. Praegu veel tuleb vesi silma. Isaluik vottis pojad oma hoole alla. Aga ka luigelapsed vajavad ema hellust ja manitsust. Dhel pojal leidsingi ongenoori, konks oli nokast labi. Isaluik sikutas · korgi ara, kuid konks jiii. Poeg Arvediga pigistasime konksu tangidega katki ja lind sai vaevast Iahti. Sellest perest oli iihel Juigel tiib viga
Seitsmeteistkiimnendal aastal randusid sakslased Saaremaal. Kord tuli isa 6ue;,1: ja iitles. et niiiid on kiill vooras vagi peale tulemas. Vrujateelt on kosta jalgade tume miidin ja raudasjade tasane k'Olin, aga juttu pole. Venelased nad ei ole. Nende jutt on ikka kaugele kuulda. Varsti joudsidki meie oue. Hooned vaadati labi, pandi koik kohad sOdureid tais. Hommikuks olime puhtaks 'tehtud, ei olnud meitel enam miskit toitu. Naaber oli hakkaja mees, leidis venelastest mahajaanud moonavoori ja toi sealt seljataie leibu. Saime ka iihe patsi ja sellega hoidsime esialgu hinge sees. Hiljem Uiks elu iiksteist abistades jiille roobastesse. Sakslased panid siin toostused kovas'ti kaima. Isal oli torvaahi. tema hakkas meistriks. Sellid tOid metsast puid. Aga · midagi ei laastatud. Metsades tehti korralikult isegi hooldusraiet. Kui sakslased liiksid, tuli Ees'ti omavalitsuse aeg. Elu hakkas minema. Liihikese ajaga olid koik kauplused kaupa tais.
Jarvevaht JAKOB SAAGPAKK
vud ti.ihad. Juba praegu on suvel mones kaevus joomave~ puudus. Vihma tuleb nagu ennegi, aga kuhu see vesi kaob? See talv on jalle soe, ilmad muutlikud. Vanad inimesed iitlesid: kui pole talve talve ajal, pole suis't suve ajal. Nii hirmsaste palju tihaseid pole rna enne niiind kui ni.ilid. Sel aastal koik iliilgas. Ma ole pand neile ikka toitu, muidu hakkavad mu mesipuid nokkima, mesilasi valja narrima. Hairivad nad tiles. Kui hommikul tousen, vaatan kohe tuulelippu. Loodetuulega pole motet jiirvele minna, see puhub koik elu jiirves vagaseks. Ka tarud jiiavad vaikseks. LoodetUU] kuiYatab Oied ara, nektarit need siis valja ei anna. Mesilased teavad seda. Juba mitu aastat ei anna kanarbik enam mett. Oitseb kull, mesilased kaivad peal, aga koju pole miskit tuua. Millest see on? Ennevanasti tulid mesilased tarru ikka mats ja mats, nl.iiid kergelt .. Voi on nad i,.nim!)'>tel't tlihja too tegemist oppinud?
Miks ma saarele jain? Kasvasin meheikka. Erilist
ametit oppind ei ole. Tegime vennaga 'talutOOd. Mardi oli suur talukoht, kuhu sa ikka lahed. Oed olid ka ara. Kui vanemaks sain, tuli tahtmine oma kodu luua. Kuidas me Ellaga elasime?
Ella oli kena noor tiidruk. Abiellusime SOJa eelaastal. TOOd sain Karu sojaviiebaasi ehitusel. Si.innikodu korvaltalus't Iiiksid inimesed iira, kolisid Saksamaale. Aitasin neil varem hooneid ehitada ja nii nad sene Jarve talu mulle jatsidki. Vaga kenad inimesed. niiiid elavad Kanadas, Oleme siiani kirjavahetuses, sel aastal lubasid kiilla tulia.
Esimesed kolhoosiaastad olid hirmus rasked. Kui riinka tOOd tehti! Ella oli p6lluto5line, pP.lka sai kopikaid, aga niiljas pole me olnd. Oleme ikka 'tOOga ennast toitnud. Mis omastkiiest saime, sellega tuli ira elada. Kuskilpool valskust ja pettust pole me teind. Kena oli seltsis tOOd teha. Teine aitas teist. KOige suurem hoop on see, kui sui eluseltsiline korvalt iira ~b. Ella oli mulIe ikka nii suur tugi ... Mis aju& olen Karuj&rve valvnr?
1962. aas'tast saadik. Kihelkonna cKommunismi» kolhoos vottis jarve kalakasvatuseks. Kiimme aastat hiljem ostis Karla kolhoos jarve endale. Nonda · olen tanaseni Karla meeste teenistuses. Jarvevahi amet pole kerge, aga 52rublase pensioniga ara ei ela. Niitid saan veidi iile saja rubla. Kalade piiiigi pealt tuleb 50 protsenti endale. Kui Ella veel elas, kiiisime ohtuti seltsis jarvel. Talle oli see parast kolhoositOOd nagu puhkus. Ella lasi 'VOrkusid, min,a olin aerudel. Paarkiimmend aastat tagasi oli veel palju kalu. Monikord saime iihe Ioomusega sada kilo. Oleks kalu robkern! Jarve on liiga palju rikutud. Kiill voib ikka loodus visa olla, et kogu sellele vatile vastu peab.
Kaa Karujiirv jiiib elusse? Ei tea mette. Kohe parast
sOda, kui Somerul oli lennuvagi, ftaidi iga paev Iahingpommidega pisikest Linderahu saart pommitamas. Eks nee olnd hea sihtmark. Ime, et saarest ribake alles iai. Oli sadu pomme, paljud ei lOhke-
las vees vahkisid nokkida. Vhe kajaka valjaheitest leidsin kuusteist vahisilma kivL Aga kajakaid on tohutult, nagu suur valge pilv· jiil·ve kohal.
Suvel void terve oo kaldal istuda ja ei kuule mette tihte kalaplaksu. Nagu oleksid Surnumere aares. Kalu muidugi on, kuid nad on uimased, neis pole endist eluvaimu. Kui rna praegu jarves oma palet pese, siis mu silmad on kohe haiged. Punetavad mitu paeva. Ju seal miskit on. Tahan ikka oma jarve kaitsta. Dtelge
jarele. Luiged tulid jalle madalalt metsa paalt. Tundsid mu lira, ajasid kaelad aliapoole ja tervi'tasid: kluuk-kluuk, kluuk-kluuk. Tegld tiiru mu iimber. Motlesin, mida see tahendab. Kolmeteistkiimnendast kuupaevast raagitakse ju kehvasti. Suvel IOOdigi emaluigel poegade seltsis tiivakont ka'tki ja keerati kael kahekorra. Jargmisel hommikul tuli veel minu juurde, vottis nagu ikka sorme otsast kinni, aga siiiia ei tahtnud ja haiilt tal enam polnud. Seni, kui vorkusid nou-
tlLO KRAANI foto
saand. Tema jai talveks meitele. 0Ii soe talv. Laudas ei tahtnd ta olla, elas trepikojas. Kevadel leidis paarilise. Ka neil olid pojad. Aga iihel ohtul, kui jalle vorkusid vaatasin, olid pojad liksi. Mis vanematest sai, ei tea. Pojad kartsid inimest, ligi ei lasknud. Varsti jaid ka nemad kad,unuks. See oli eelmisel suvel. Kas sel kevadel enam tuleb mu jarvele luiki? Mida olen veel looduses tahele pannud?
Kui veel liks inimpolv edasi, siis on koik meite klila kae-
Olen naind, kuidas kuldnokk peibutab kaaslast lilleoiega. Isalind -noppis peenralt lumekellukese, lendas puuri pulgaIe ja muudkui laulis, ois nokas. Kui see maha kukkus, tOi uue. Nii mitu korda, seni kuni paarilise leidis. Niil.id olen naind vaid kahte-kolm~ kuldnokka. Poisieas oli kallastel nii tihe roog, et tuul sealt paati vruja ei ajanud. Ohtuti tulid piiiisukeste parved roogu magama. Viimastel aegadel olen marganud monda liksikut · paasukest, roost on alles vaid harvad korred. Pole parte. Merelinnud hukkuvad meres naftalaikudes. Kevadel kajasid metsad hallrastaste !aulust. Mullune jiiripiieva pakane ja tuisk laastasid koledaste. Looduses pole enam tasakaalu. Ei ole enam mette s2da kena suist aega. Vanasti oli ka oo soe. J a kala said siis, kui voisid OOsel . jar-vel sargivael olla. Millega ma meelt lohutan?
Pillimanguga. Vanavanaisa Mart oli torupillimees. Lastena ikka vaatasime aidas tema torupillitorusid. Isa niuretses harmooniumi. Koik meite pere mehed miingisid seda. SOjas viis miinikild ara mu pa- · rema kae sormed. Aga allesjaand poidlast ja iihest s5rmenukis't tundsin nii suurt roomu. et ~an ikka jahil kiiia ja pilli mangida. Mul oli kena kolmerealine lootspill. Pidudel sai seda tOmmatud vahel hommikuni. Mida rohkem mangisin, seda kenamaks laks tuju. Kui venelased tagasi tulid, votsid mu pilli kapi otsast ara ja viisid Karule. Siiiil iga mees t6mbas. Venna · kingitud pill oli. Tanaseni on kahju. Praegu on mul kaherealine vene lootspill. Olen ka ise mane loo teind. «Karujarve valssi» olen ikka kiilalistele mangind. Mul on palju haid s5pru, ka mandril suures Hnnas. Kaivad mul suiti klilas, kala piiiidmas ja puhkamas. Omad lapsed ja Iapselapsed on mulle samuti sagedaste seltsiks. Kui iiksi olen, ajan Dertsiga juttu. Ta on hea ja truu hagijas. Soome ka koos - suutliis talle, suutais mull e. Mis mu tuju pahaks teeb?
Vooraid tuleb Eestimaale liiga palju juurde. Mida soovida?
Kiil~ oleks kena, kui koik olek~ kena.
,~~,--------------------------------------------------------------N_r_,6 __ [7_l_J_4t __ N_e_lia_p_a_·e_v_,_9._v_e_e_b_ru_a_r_1_9B_9
KOIGILE NDUKOGUDB
l.IIDU
AJA-
LEHTEDEL.E
JA AJAKIRJADELE Olja, Ljuda ja Leila (vt ajakiri «Rabotnitsa» nr 1) ei tea pooli asjugi. Toetudes kompetentsetele interallikatele, voime true vastutustundega teatada, et kaesoleval aastal leiavad Eestis aset jargmised jubedad siindmused:
23. veebruaril organiseerib ERSP llpallise maavarma epitsentriga <<Dvigateli» territooriumil. Samal ajal alustatakse triikikojas «Kommunish «Mein Kampfi» triikkimist (tiraaz 500 000 eks). Moni tund hiljem haarab Rahvarinne alatuid votteid kasutades voimu ka «Aerofloti» Tallinna osakonnas, «PROMPRIBORIS» ning Puu- ja Koogiviljakaubastus.
8. martsil represseeritakse koik Eesti piirides ajutiselt viibivad voi alaliselt sissekirjutatud noukogude naised.
1. aprillil varustatakse RRi turvateenistus keemiarelvaga, samal paeval alustavad kohalikud natsionalistliku kallak~ga toitlustuskooperatiivid ulatuslikku lihapirukate tootmist.
I. mai tootajate · demonstratsioonist voi oigemini selle haledast farsist (on juba valja kuulutatud konkurss koige natsionalistlikuma stsenaariumi valjaselgitamiseks) lubatakse osa votta vaid RRil ERSPl, EMSil ning teistel marurahvuslikel organisatsioonidel, kes esialgsete kuulduste pohjal marsivad korratute joukudena Lauluvaljakule. rookides kooris: «Kui saari iikskord kaineks, hakkan samuraiks, lasen ennast 6hku iiheksandaks maiks!»
GUSTAV, LEMBIT i VIKTOR
LENIN EES, LUTS KANNUL Homme, 10. veebruaril 80 aastat tagasi (1909) avaldati V. I. Lenini artikkel «Teele,,, ·
Seega polegi Teele kiliu 0. Lutsu kiriandusliku fantaasia viii, nagu seni arvati.
See on ka seadusparane.
TEADMISI
Nuhk on .iihiskonna sanitar, seltsimees ia vend.
Riakisin miilitsas suu nii puhtaks, et sinna ei iiinud enam iihtegi hammast.
Mooaas on sonade aeg. Niiiid mairavad edasiliikumise kiiruse teod.
NONDAMOODI
Kui liha on hakklihamasinast labi kiinud, ei saa koige paremagi tahtmise juures temast uuesti liha. On hakkliha, millest ehk veel ainult kotleti saab~
Nondamoodi on ka inimestega riigis. TONU SEERO
3X EDGAR VALTER
---------------Kooperatiiv
teeb elanikele, asutustele ja ettevotetele Mitmesuguseid elektritoid. Maanduskontuure. El.ektrotehnilisi kontroll- ja valgusmootmisi Emakellade remonti ia siisteemide haalestamist. Vanaaegsete kellade reinonti. Valmistab marke, embleeme jms. Pildiraame. Teated tel 4518 64 kella 10-12.
ENSV 'AGROTOOSTUSKOMITEE SPETSIALISEERITUD AUTOBAAS kutsub toole BILANSIVOIMEL!SE PEARAAMATUPIDAJA. Tootasu ja tootingimusad soodsad. footajate vedu asutuse transpordiga- T-allinnast ja Keilast.
Meie aadress: 203051, Harju rajoon Harku sidejaoskond. Te1efon 771317.
HUUMORIUHENDUS
«AARA»
Reedel, 10.02 kl 19 ansambli «UKULELE• Iorilaulude ja anekdootide parlevuo (Haljala kultuurimajas).
Laup., 11.02 kl 17 «TliDI LIA JUTUD• uue kava esietendus (J. Siitiste tee 21).
Piihap., 12.02 kl 19 «UKULELE• (Ji)geva kultuuri-majas).
Teisip~. 14.02 kl 19 Moskva huinoristide kava «NAER POLE PATttASI» tvenel!:eetes) -- (;f. Siitiste-tee. 2.1}_ -
Kolmap.,_ 15.02 . kl 19 . cNaer pole pataasi• (J. Siitiste tee 21). - ·-
Neljap., 16.02 k1 17.30 ja 20.30 cNaer pole patuasi» (Kohtla-Jarve kultuuripalee «Oktoober»).
PUetid 'l'allinna etendostele miitlgU vanalinna kassas (KuiJaeeepa Z) Ja taDd emae dendU&e a1cut ~. Siltiste tee Zl • ..,__.._. telefeail &8 Z4 '18.
FILHARMOONIA Meeleolukontsert cOHTU NEUA HABEMEGA, 12. veebruaril kl 19.30 - cEstonia kontserdisaal 17. veebruaril kl 19.30 - ~ohvi cOktoober» 18. veebruaril kl 18 ja 21·-- ~T cVanemuine» kont
serdisaal 19. veebruaril kl 13 - Koosa sovhoos Mangude maja · 19. veebruaril kl 19 - Luunja Koltuurimaja.
Babemikud: HARDI TIIDUS HUGO HDBUS VELLO ORUMETS TOIVO TOOTSEN
orkester ciiELIKON• ARVI MIIDO juhatusel solistid: REET KROMEL, SIIRI Ki\ND ohtut juhib vana .vunts LEMBIT SIBUL.
Orkester cMODERN-FOX,. uues kahe poolega loengia kontserdikavas I pool - FORMALISTLIKU TAGURLUSMUUSIKA Ti\
HELEND (Elukaugeid slaagriviise iseseisvuse ikke perioodis't)
II pool- TEE PXIKESELISE EESTI RAHVAS VALIS
Uiheneb naljakuu april! ja aeg otsustada, kellele anda ETKVL koondise ccAufo» ja. (Helgeid tilesehitusmeloodiaid 40te aastate
ENSV Ajakirjanike Liidu huumoriauhind «Meie Mats» '89 (1987. a -· E. Baskin, 1988. a 14.11 kl 20 II PJ:i!~~ Kultuurimaja
<<ME IE MATS>> KELLELE? -· S. Nommik). Tuletame uhtlasi meelde punkte juhendist. ccMeie Matsi» iaureaadiks 1 15.II kl 20 - Varska Kultuurimaja voib saada ainult uks kord eluea jooksuL Need voivad olla kunstnikud-karikaturistid, l 16.II kl 20 - Mooste Kultuurimaja kirjanikud, ajakirjanikud, naitlejad, lavastajad, uhiskondlikud tegelased, kultuuri- jt asu-
1
,1
• 17.II kl 20 - Haljala Kultuurimaja t t t'"'t · d 'f · 1 d · I' t'd 't k 1 1 d d ' 18.H kt 2G- -· Parnu Kultuurihobne us e oo a)a , m1 mesuguste ena a e spets1a !S 1 J , e on si mapaistvai teenei Eesti 19.11 kl 19 _ Poltsamaa Kultuurimaja huumori arendamisel, populariseerimisel ia toetamisel, seega meie rahva seas koige 20.n kl 20 - Valga Kultuurimaja suurema populaarsuse voitnud humoristid. 21.II kl 19 - Voru Kultuurimaja
«Meie Matsi» pronkskujuga kaasnevad koondise ccAuto» aukiri ja preemia _ 600 22.II kl 20 - Viljandi. Kultuurimaja rubla. Laureaat saab samuti ENSV AJ'akirJ'anike Liidu diplomi J·a tema nimi kantakse AJ'a-
23.II kl
20 - LinnakUla Kultuurimaja 24.II kl 20 - Antsla Kultuurimaja
kir,janike Liidu aastaraamatusse. 25.II kl 20 - Haapsalu Kultuurimaja Et kolmas «Meie Mats» toepoolest oigetesse katesse satuks, ootame kuni 25. veeb- 26.II kl 20 - Vandra Kultuurimaja
ruarini nii kollektiivide kui ka uksikisikute ettepanekuid ccMeie Matsi» tanavuse lau- 27.II kl 20 - Paide Kultuurimaja reaadi kandidaadi kohta. Oma arvamuse saatnute vahel loosime val1'a 20 tasufa ku~set 28
·II kl 20
- Komsi Kultuurimaja l.III kl 20 - Saku EMMI Klubi
..
(kehtiv kahele) 5. aprillil Tallinna linnahaliis toimuvale ccMeie Matsi» kontserdile ning 2.III kl 20 - Riisipere Kultuurimaja
«Auto» meenete komplektid. Meie aadress 200016 Tallinn, Tahetorni 21. Koondis, · 1.-----------------------...1 «Auto». Margusona- «Meie Mats».
HARRI OISMETS, •••••••
zurii liige ······--·
•
Nr. 6 (72) e Neljapaev, 9. veebruar 1989
eeeeeeeeeeeeeeeeeeeeeee Rapla rajooni SOONISTE SOVHOOS pakub tood
Z OOTEHMIK-SELEKTSIOMURU._E,_ _ KARJ4111liGM>IRILE, MEHHANISAA TORILE, LOPSJALE, NOORKARJ.AT ALIT AJALE. Soovitav perekonnad. EfaQ'llspind koigi mugavustega korteris voi soovi korral voimalus osta soodustustega talumaja. Info t~l Rapla 2 61 24, 2 61 16 voi tulia kohale Rapla raj, Laukna.
Haapsalu rajooni uSoprusen naidi'skolhoos pakub tood PEAOKONOMISTILE. Teated telefonil 9 64-74, 9 64 67
voi soita kohale.
Jogeva rajooni SAADJ.lRV1: kolhoos pakub tood
katke kolmandast raamatust 6 ..
'================·--=--=-=--:::- ELEKTRI-GAASKEEVITAJA~ lE, LOPSJALE, KARJAKULE «Pole meil jab loota ei halastust ega arusaamis't.» Kristiina nuuksatas. «Minu joud on otsas~ Olen kottpimedal umbteel,. kuidagi ei oska leida valjapiiitsu. . . Vigane jalg ... » PAIDE MEK pakub tood jaoskonnajuhatajale, toode
juhatajale, ohutustehnika insenerile, samuti oodatakse toole kvalifitseeritu_d miiiirseppi; monteerijaid, elektrikeevitajaid, puuseppi ja krohvijaid. Tookaid ja taibukaid mehi ootab MI:Kis hea korter ja toekas tasu. _ Info: Paide, Karja 18; tel 2 18 35, ohtuti 4 19 30.
r8HARJU KEK' kutsub toole: · e kvalifrtseeritud ehitustoolisi ja
• kvalifitseeritud elektrimontoore (autojuhilub.a vajalik).
Info saamis-eks poorC:Iuda -kooi1alse- personaliosakonda 203053 Keila, Paldiski mnt 2~, tel (Tallinn) 74 58 78.
' )
Polva rajooni kolhoos uKOITu kuulutab valja konkursi
ESIMEHE AMETIKOHALE Noutav: pollumajanduslik korgharidus ja juhitoo
kogemused. A valdus ja kaadriarvestuse leht esitada kahe nadala jooksul kuulutuse ilmumise paevast kolh «Koit)) juhatusele. 202630 Polva rajoon, Suurkula sjk, Tilsi. Tel 9 91 46.
Jogeva rajooni M. LILLEVERE HIM KOLHOOS pakub tood
tootmisala aseesimehele-peaagronoomile Noutav on korgharidus ja praktilise too kogemused.
Info: 202353 Poltsamaa, Ringtee 1 voi teiefonid 5 17 00 ja 5 23 80.
~ KOSE EPT votab toole metalli-puidutsehhi meist- ~ ri, betoonitsehhi meistri, TKO inseneri ning tool_isi betoonitsehhi.
Spetsialistidele korter. Teat ada Harju raj, Kose-Uuemoisa, tel Kose 5 13 40
... voi 5 12 49. .....
~
KURTNA LINNUKASVATUSE KATSEJAAM-SOVHOOS (Tallinnast 25 km) vajab LINNUTALITAJAT, LOPSJAT ja TRAKTORISTI (soovitav perekonnad).
Uibiraakimiseks tulia kohale voi hellstada telefonil "'Tallinn 72 41 35.
RAPINA PABERIVABRIK votab toole PEARAAMA TUPIDAJA.
Palk vastavalt kvalifikatsioonile. Kindlustatakse 3toaline mugavustega korter. Tulevikus iihepereelamu saamise voimalus. Meie aadress: 202611 Polva raj, Rapina, MitSurini tn 23, Rapina Paberivabrik, tel 9 15 42, 9 13 51.
Vabriku dEKSTIILn Raasiku jaoskond vajab e ladujaid, e vanutajaid, - --- -------e plokkijaid. Valjaope kohapeal. Tootasu soodne. Too uhes va
het.,uses. Puhkus suvekuudel. Info tel Raasik~ 350 voi Tallinnas 44 25 57.
-----
'""; ja JRAKTORISTILE. Teatada telefonil · Jogeva
36 291.
Jogeva rajooni ~KUNGLAn kolhoos pakub tood kogemustega kvalifitseeritud liipsjale, karjakule-traktoristile, gaasi-elektrikeevitajale, treialile, elektrikuleautomehaanikule. lnformatsioon kohapeal, eelteated · telefonil 4 31 88.
T ALLINNA EHITUSKERAA· MIKA TEHAS vahetab uue ekskavaatori 30-2621 iJue ehitustostuki An-17 (BC-22 MC, BC-18 MC) vastu ja uue 400 I diise1mootoriga betoonsegisti A TLASS-441 (4215 rbl, Suuria) vaiketraktori vastu koos haakeriistadega (muruniiduk, jarelkaru}. Teatada 200017 Tallinn, Maleva t 2, tel 44 19 10.
Vahetada auto IZ 2715 (uus, eksportvariant) uue voi vihesoitnud soiduauto vastu. Info Tallinn, telefon 45 28 33. Kask.
TEADUSYE AKADEEMIA AUTOPARK vahetab UAZ 452D vi 84. a IZ 2715 vastu. Teatada ohtuti tel 51 80 48. Roste.
27. detsembril 1988. a arandati Tallinnast taksopargi juurest punast virvi «Zaparoietsn Z.AZ-968 riikliku registreerimisnumbriga B 9853 EA. Koiki, kes on nainud sellise registreerimisnumbriga vo1 muidu kahtlasena tunduvat punast varvi «Zaparozetsit)), palu
.takse koheselt teatada telefonil 02.
Vahetada 1toal korter At'uba 17 m 2 , vesi, gaas, te:l} 2toal korteriga (soov tel, mugav). Remondivoimalus. Tel 4719 68, 200009 Tulika 1-9. Vahtra.
Noor eesti pere (mees plekk~epp) soovib tood majandis, kus voimaldatakse elamiseks iiheperekonnaelamu, voi ·ostab viiiksema kap remonti vajava talumaja. Teat 200034 Tallinn, Tammsaare 74-28. E. Lass.
Vahetada 3toal ahik korter Tallinnas (elamisp 40 m 2 , soe vesi, vann, tel, garaaz) maamajaga (kuni 30 km) voi kommunaalmajaga Tallinnas. Ohtuti 66 95 87. Hirs.
Ehklj:i meeleheide kippus maad votma, hoidis Anni end tagasi, ~ tahtnud Kristiina kombel halama hakata. Sellest pole vahimatki kasu, lohub vaid hinge.
«Ara unusta, et elu keeras hoopis uue lehekiilje,» sonas ta julgustavalt. <<Kas me oskasime loota, et kunagi veel Eesti.: maad naeme? Omade hulgas saame kiiresti jalad maha ja elu motte uuesti katte. Meid aidatakse.»
«Elu on koigil vilets ja vaeil.e ... » Kris'tiina tasandas haalt. «Kes meiesuguseid iildse aidata julgeb? Nendele jaab ju kohekahtlane vari kiilge.»
«Ega julged ja ausad inimesed maa pealt otsas ole,» sonas Anni nii veendunult ja enes.ekindlalt, kui vah,~gi oskas. <<Meid ei jaeta hatta, ma tean!»
«Oleks sul ometi oigus, Anni . . . Ara pahanda, rna kohe tunnen, et minul pole midagi head oodata. Kuhu rna oma vigasejalaga kolban? Ehiisu on paris otsas .. ·"
«Ma juba hakkan kahetsema, et Rabanurme peremehele sinust Uldse konelesin. Tanase ohtuni olid sa hoopis teine inimene, kippusid tagasijoudmise roomust lausa looritama -aga niiiid, peale pikka jutuajamist hea tuttava inimesega olekssinust nagu torm Ule kainud. . . Tule, lahme ara tuppa. Vilu ja roske, vihma tibab, kiilm ronib kaliale.»
Anni otsis keppi, leidis selle siigavalt ping]: alt. <<Tahaksin siin ihuiiksinda veel monda aega istuda,» palus
Krfstiina. «Ega rna kauaks ei jaa.» <<Kui ara lahen, hakkad viimaks jalle nutma,» muretses Anni.
«Pimedas tulevad koige kurvemad matted, rna tean omast kaest. Milleks ennast piinata?»
Kristiina suutis koguni naeratada. cEga mul siis ainuiiksi kurvad matted peas liigu. Mul kais
ju kiilas ikkagi kunagine peigmees... Usu, rna ei nuta mitte iihtegi pisarat! Uni ei tule mul niikuinii, lase mul olla.»
Anni kiill kohkles, aga jill nousse. «Pea meeles, pisaraid valada toesti ei tohi.» «Ei, kus sa sellega,,. tootas Kristiina. Ta kuulatas hinge pi
dades, kuni Anni majja joudis ja ukse sulges - ja hakkas !ohutamatult nutma. Ei suutnud peletada masendtlst, ei jaksanud ennast rahulikuks sundida. Ta ahastas enda ja samas ka koigi teiste parast . . . Elu on rikutud, loplikult purustatud. Homne ei toota kah muud kui alandusi. Annil on muidugi oigus..__ head abivalmis inimesed ei ole kadunud. Aga juba ette hakka kartrna, mis mone .aja parast aitajate enestega juhtuda voib -- viimaks loetakse suureks kuriteoks ja riigivastaseks tegevuseks, et libistatakse kunagisi joukaid, voimumeeste keeles ltulakuid. Kui siidamlikult Kristjan talle oma kodu pakkus ... aga isegi kui see kone alla tuleks, ei julgegi minna. Kristjani pealevoidakse vagagi viltu vaadata, et vottis kiiiiditamiselt tagasi tulnud kulakulese omale lahkesti majja ... Jah, oled omaenese kodumaal kui katkutobine, iga sinu puudutus voib teisele ranga onnetuse kaasa tuua.
Kristjan ... ? Kristiinale tundus, et mees on tasahilju tagasi tulnud ja sei
_sab siinsamas, otse ta korval. Ta pidi juba kae sirutama, et teda puudutada, aga jattis selle tegemata. Viimaks ta ainult kujutleb, haarab vaid tiihjust?
Miks terav valu siidames aina rohkem kipub maad votma?' Kas selleparast, et Kristjanit pole?
Aga ei, Kristjan on siiski siin, ainult et ta on pintsaku ara votnud ja tundub oma helevalges sargis hoopis laiaolgsem j!l 'Pikem ja sirgem, kui itsja ... Jah, ta on vahepeal koguni teiseks muutunud, ei juus'tes halli ega· naol moodalennanud aja poolt kirja pandud aastaid. Kas ta t5esti nii viiga roomustas:nende kokkusaamise iile, et astus oma noorusesse tagasi .... 'jah, Kristjan pooras kogu elu kaugesse minevikku, ilusaks ja rahulikuks ja beaks. Nad lahevad simmanile ja tantsivad kogu oo ... Tantsivad? Ei, see onnetu jalg ju .. . Kuidas? Jalad on terved, ja noored, ja tugevad. Nae, juba nad konnivadki Kristjaniga kahekesi, ainult et hoopis Hallaj5e aarde. Kusagil kaugel, Linnupette moisa kandis mangib keegi akordioni. On suvehaku imeline valge oo, paike vajub aeglaselt metsalatvade taha, kogu laotus hoogub soojas kumas, paasukesed Iendavad korgel-korgeL .. Jogi voolab kiiresti, ta viis kaasa kurjad aastad. Viiks ta ometi minema ka selle tigeda valu, mis rinnusaina suuremaks ja tigedamaks muutub, otsekui rohuks keegi halastamatult oma raudsed kiiiined talle pikkamOOda siidamesse ...
Kristjan hoiab tal kaest, viib ta iisna veepiirile. Seal on lai riba valkjaskollast liiva, vihmast veidi niisket ...
Kui uimastavalt lohnavad kased . . . Olen kodus, -oma armsaJ isamaal . . . Onnetunne on nii piiritu, et kipub viigisi hingematma. Kodus .. ? Jah, peaaegu uskumatu ... · Kristjan naeratab. J1lmal kiill, kui tore ja mehine ta on! Mida ta liivale kirjutab? Ei nae, silme ette vajub mingi tume, vatine pilv . . . kael ja kukal kisuvad kangeks . . . koik kipubvajuma kuhugi siigavikku. Allapoole, aina allapoole ... mingi otsatult pikk, siledate seintega koridor ... ?
Aga Kristjan vaatab kutsuvalt - ja jalle on kodune ja hea,. kogu maailm tais piiikest ja linilud siristavad ... jogi aina voolab ja voolab ...
Naine soovib suveks pubkuse- Aga Kristjan ju ootab, et ta tingimata loeks? Kui noor ta voimal ust rna ale vanema ;'lai- · · ·on . . . ja kui armas ... se juurde. 200034 Tallinn, Vil- Kristiina naeratas talle vastu ja nagi imeselgesti, et liivale de 59-26. Speek. on kirjutatud suurte, veidi kandiliste tahtedega hell ja imeilus
tootus, mis jaab kestma iile aegade - Kristiina ja Kristjan .. :_
eee
Mooda vaikset kiilavaheteed kondis samm tonts ja J'ilk tuhm.
Pimmm ... Pimmm ... • Pimmm ...
Rabanurme Kristjan,
Kirikukella kumedad leinalOogid olid talumatult valjud ja masendavad, tegid hullupoora haiget. Miks need ometi kord ei lOpe?
« .•. mullast oled sina voe'tud ja mullaks pead sa jalle saama ... »
Kristjan seisatas, poordus koguni seljataha vaatama - sedavord selgesti kolasid kirikuopetajl,l Lutzu sonad tal korvus; Ei, muidugi pole siin ainsatki hingelist, Linnupet'te alev oma kiriku ja opetaja-harraga on juba kaugel, tema jut't siiamaani ei ulata. Voi siiski? Ega kellaloogidki tohiks enam kosta, aga ometi ...
Kiriku korval on igipoline surnuaed, hauad pikkades kurbades ridades. Iga rist margib kunagi elanud inimes't, koneleb tumma keelt loppenud elust. Kristjan viis lilleoie oma naise hauale, langetas viivuks pea. Malestus temast on ilus, leinavalust on aastatega saanud elu halas'tamatu seaduse vaikne moistmine. Ilmume siia muredeorgu ei kusagilt liihikeseks viivuks - ja kaome jalle ei kuhugi, loplikult. Tuleb leppida ...
Masendava selgusega kerkis silme ette poja nooruke nagu. Ei, tenia surmaga leppida ei saa. Temal jai elu ju hoopis elamata, soda vottis ta seitsmeteistkiimneselt. Sellest on moodas juba kolmteistkiimmend aastat, aga aeg ei halasta sugugi, ei vaigista leina.
Pi:mmmm ... Kui palju ahastust inimese siidamesse i.ildse mahub? Valude
karikas oli pilgeni tais - aga tana jai Linnupette kalmistu viimasesse kaugesse serva varske kaabas ...
Rusuv angistus vottis jarsult voimust, pani pea ringi kaima, kiskus silme ees mustaks. Kristjan astus teelt korvale, tahtis toetuda kiviaiale, kuid jalad ei kuulanud sona. Ta vajus tolmustele rohukortele polvili.
« ... ka koige kibedamas leinas oskame leida leevendust ... » Kas kirikharra ise seda 'toesti usub? Valus on, hirmus valus. Pimmmmm ... Pimmmmm ... << ••• ja asugu meie siidamesse siigav tanumeel Koigevageva
ma targa held use vastu. i Tema piiritu arm aitas paljukannatanud naisterahva kaheteistkiimnendal tunnil kaugelt voorsilt meie keskele 'tagasi, et ta saaks heita igavesele unele oma armastatud isamaa piihasse mulda ... »
Kristjan ajas end vaevaliselt piisti. Tanumeel? Aga inimene ei tulnud ometi koju surema, ta ihkas siia, et elada!
Oimukohtades hakkas teravalt taguma. Keegi nagu kondis otse Kristjani · korval ja siiiidistas teda tema omaenda haiilega: sa olid kiisimistega vaga pealetiikkiv, muudkui parisid. Poleks tohtinud 'teda nii palju konelda lasta, eriti sellest, mida hirmsat ta seal kaugel iile elas.
Ei osanud rna teda ornukest hoida, kahetses Kristjan kibedalt. Ei andnud armu ta viisinud, viimseni aravaevatud siidamele - aina kiisisin ... Aga ta ju ei nimetanud poole sonagagi, e't tervisega nii balvasti on: Alles Anni raakis sellest, kui jargmisel hommikul kurva teatega Rabanurmele tuli, pilgus masendus ja kaotusevalu.
« .•• istus vaeseke kase all, silmad kinni ja nagu lopmata rahulik, nagu magaks ja naeks unes midagi oige head . . . Ilus surm.»
Jumal hoidku, surm ei saa iial ilus olla! Pimmmm ... Pimmmm ... Inimene on loodud elamiseks. Teda ei tohi iilekohtuselt ko
helda, sest siis kustub ta liiga vara, ammu enne maaratud a ega.
Kristjani kaed tombusid rasketeks rusikateks. Tuhanded eestlased on otsa saanud, tugevad taies elujous mehed. . . ja naised, lapsedki. Mis siiiitegudega nad kiill hakkama said, e't neid kodudest johkralt eemale rebiti, minema kiiiiditati, laagritesse piinlema saadeti, surma moisteti? Kas tohib inimest karistada selle eest, et ta on eestlane ja elanud omas vabas riigis, oma maa seaduste ji:irgi? Kas tuleb ta 'toesti selle pi:irast surnuks vintsutada, et ta kovasti tOOd tegi ja joukusele piiiidis?
Hinges pooras kui oherdiga, raske lein segunes valusa iilekohtu tunnetamisega. Mustast siigavikust hakkas jarelejatmatu jouga aina iilespoole kerkima terav siiiidistus, ahastav hukkamoist. Aga kellele sa iitlema li:ihed, kellelt oiglust ja moistmist ja halas'tust nouda ... ?
Pimmmmm ... Pimmmmm ...
« .•• oh vota mind, mu Jumal, kae korvale ... » Paar heledat naisehai:ilt laulab kaua, piinavalt kaua.
« ... hiivastijatuks kolm peotait kodumaa mulda ... »
'Meeletus kaotusevalus pigistas Kristjan iga peo'taie tihkeks, tumeda vi:iikese miitsatusega langes kirstukaanele tema viimane tervitus. Jahe, somerjas, liivane muld lioiab sind igavesti oma siiles ...
Linnupe'tte kalmistu viimases kauges servas on iiksildane kaabas ...
. . . ja ometi i~tub keegi heledatiivelise kase all. Ta vaatab nukralt ouevarava poole oma armsate tumeda'te silmadega -see ranga iilekohtu poolt muserdatud kiips naine, ja ta on jalle ohetav ja kaunis, nooruke orn neiu.
JiUi hiivasti, Kristiina ... Jumalaga.
• (Jlirgneb.)
OST• M00K Ostan hastihoitud VAZ-tiiiipi soiduauto (alates 1984. a). Peale kella 19 'tel 47 53 86. Lidenburg.
Ostan Rakvere raj Ilumae iimbruses maja. Samas ostetakse hoburakmeid, soidukeid ja heina. 202128 Rakvere raj, Viitna sjk, Ilumae k. T. Paakspuu.
Ostan GAZ AA ja GAZ M kabiini osi voi muid sarnaseid detaile ja veel nende automarkide ohukumme ja mantleid. Ohtuti 18-19 Tallinn, tel 43 86 73 voi 203469 Parnu raj, Kaisma. I. Kruusmaa.
Miiiia taluhooned Valgamaal Jogevestes. Tel Valga 9 80 38. E. Kraus.
Miiiia VAZ-2108 uued porkerauad (originaal). Tel 53 47 37. Meerits.
Soodsalt miiiia voi vahetada ltoaline korter Tartus. Teat tel 51 95 22. Taru.
Miiiia uus 11tereomagnetofon ja mugav lilaja Viljandis. 200019 Tallinn, Ma'tka 10. Sirge.
Miiiia maja Harju raj (krunt 1200 m 2) looduskaunis kohas jaama ja bussip li:ihedal. Tel kella 18-21 59 39 01. Klammer.
Miiiia akordion cWeltmeister» ja cR. Standard». Tel 51 48 90. Ott.
Ostan viii.kese maja. majaosa voi abihoone looduskaunis kohas. 200001 Tallinn, noudm. Otosson.
Ostan V AZ 2103 uued uksed (4 tk~ .. Helistada ohtul Viljandi 5 77 17. Liiv.
Ostan VAZ-liitipi auto. Tel ohtuti Rakvere 4 22 69. Aun.
Miiiia soidukorras autod M 412 (1981. a, mootor 1988. a), M 423 (pikap, moo'tor 412), GAZ-67 (mootor M-21). Tel Tallinn 55 27 26. Kask.
Kiiresti muua tarvitatud mooblit ja kiilmkapp. Tel 51 38 85. Tusti.
Miiiia kere remonti vajav VAZ 2106 (1600 em3). Tulia Tallinn, Sihi 64-1. P. Kula.
Soovin osta prusse 10X20 em; 8X20 em; 5X20 em. Kella 9-16.30 tel 55 07 67. Kopli-magi. .
Miiiia remonti vajav VAZ 2121. 200001 Tallinn, noudm. Seene.
Os'tan 2 teljega jlirelkli.ru ja traktori T-16 voi T-40 (esisillaveoga). Tel Tallinn 32 08 25. Oja.
Miiiia remonti vajav talumaja Haapsalu (rajoonis. 'feat 203003 Harju raj, Kostivere, tel 6 15 50. Maire Palm.
Ostan laudu ja prusse. 200001 Tallinn noudmiseni voi tel 49 09 97. Puss
Nr. 6 (72) e Neljapiev, 9. veebruar 1989
Ostan maja Kuressaares. Teat kirjalikult 203300 Kuressaare sidesolm, pk 52. Kuusk.
Ostan idaeuroopa lambakoera kutsika. Teat Tallinn, peapostkontor, pk 3061. Rebane.
Ostan Tallinna lahedale suvila. Kirj 202400 Tartu, Jaama 171-67. K. Tammemae.
Miiiia GAZ 69. Teateid · saab telefonil Rakvere 9 71 09 v5i kohapeal Rakvere raj, Roela sovhoos. Vainaste.
Ostan MTZ 05, voimalusel koos haakeinveritariga. Parnu, Karja 15-6, tel 4 34 69. J. Lohu.
Ostan prusse IOX10, 5)<10 ja 5Xl5. 200019 Morra 12, tel 2.3 98 33. Siirak.
Ostan UAZ 469 ja avarii teinud «Ziguli». Tartu, Tammsaare 4-45, telefon 6 24 96. M. Annuk.
Ostan M-20 kere voi vahetan GAZ 67 kere ja raami vo1 M-21 pohja vastu. 200001 noudm, tel 55 90 40. V. Luukas.
Ostan talumaja Tallinna li:ihedale. 200001 noudm. E. Altmaa.
Miiiia njuufaundlandi koera kutsikad. 202250 Harju raj, Raasiku sjk, Haljava. Tiivi.
Miiiia 2 'tiinet (esimest korda liipsma tulevat) kitse. Sarje 31. Podozjorova.
Miiiia objektiiv cNikkor» 1,4/50. Tel Rapla 5 52 41. Miirk.
Miiiia traktor T-40. Toopaeviti Viljandi tel 5 53 52. Pille.
Miiiia mahutid 1600, 1100 ja 700 It. Kalmistu tee 9, tel 5113 72. Betlem.
Miiiia VAZ 2107 (1988 mai). Toopaevadel tel 44 98 78. Me'ts.
Ostan suvila. Tel 47 52 Sl. Laos.
Ostan saematerjali (lauad. prussid). Teat 6htuti tel 77 09 67. Kallas.
Noor eesti perekond soovibosta viii iiiirida maakodu, voib remonti vajada, vanainimene voib sisse jaada. Toop tel 21 45 74. K. Rahutuba.
Ostan korras cZaporoietsi». Teat 200001 noudm. S. Saun.
Miiiia uus kokkupandav meta;}lgaraai. Haapsalu tel9 5516. Elbreeht.
Miiiia uus IZ 2715-01 voi vahetada uuema V AZ-tiiiipi auto vastu. Teated kirjalikult 203214 Hiiumaa raj, Kassari sjk, Esikiila. L. Paat.
Miiiia uus. akordion, heas seisukorras ja hiisti hoitud, hind soodne, firma «Akkord». Sinimae sjk, maja nr 7. J. Kaljurand.
VAHETUS
Vahetada I kv cNiva» ostuluba mone muu VAZi modifikatsiooni ostuloa vastu. Hiiumaa tel 9 54 59. Laja.
Heas soidukorras UAZ 469 B (1982. a) ja V AZ Zll&l (1982. a) vahetada GAZ 24-10 wi GAZuniversaali vastu. 200001 noudmiseni. K. Nigul.
Vahetada I kv ZAZ-968 M ostuluba VAZ voi GAZ-tiiiipi auto ostuloa vas'tu. Tel Tallinn 59 81 38. Kuusk.
4toal koigi mugav korter Tartus voi 3toal Trulinnas vahetada talumaja vastu Harju_ rajoonis. 202400 Tartu, Uus tn 61-13. Peterson.
Vahetan uue cMoskviti» IZ-2715 uue «Zjguli»-tiiiipi auto vastu. 200038 Tallinn, Vei:neri 13-179. Sinitsa.
Vahetada 3toaline mugavustega korter Rakveres (III k, telefon, garaai) korteriga · Tallinnas (nou't tel). Helistada tel 44 75 23. Saar.
Soodsalt vahetada cMoskvitS» 412 I kv ostuluba mis tahes tiiiipi «Ziguli» ostuloaga. Teatada tel 51 99 10. Keertamm.
MINU A,VASTUSI Nad kiilvasid nisu, aga loikasid kibuvitsu, nad vamtasid end asjata ja hlibenesid oma saaki.
Sa soOd, aga sa ei kiillastu, ja su koht jaab tiihjaks! Sa paned ktill korvale, kuid ei saa plilista.
Sa kiilvad, aga ei saa loigata. Sa 80tkud marjamahla, aga ei saa viina juua.
Nad kiilvavad tuult ja loikavad tormi. Korrel pole kasvu, see ei tooda jahu, voi kui toodabki, siis neela-vad selle voorad.
Pollud on riiiistatud, maapind leinab, sest viii on riiiistatud.
Pollumehed on jaanud hlibisse, nisu ja odra plirast, sest pollusaak on hlivinud.
Oh kuidas ligavad lojused, veiste karjad on bullunudf Sest neil pole karjamaad. Isegi pudulojuste karjad on hlivimas •
V. SILVER TOIMETUSELT: Rea, et on veel inimesi, kes igivanas
toes uut leiayad.
cMaaJieXT» Toimetuse ajutine aadress: 200106 Taillon,
Sekretariaat 45 28 96 •Maaleht» ilmub kord aiidalaa neljapieval.
MB-00480
Toimetaja asetaitja AGU VEETAMM
(«CeJibCKh 1'33eTa»)raaeTa ~ KII 3cToBHH
H~eKc 69'784
Gagarini pst 16 II korrus Toimetuse iildtelefon 45 35 21 Toimetaja asetliitja 45 29 02
Majanduselu 45 07 07 Uhiskonnaelu _j)!~-~aakodu ~ Kultuur ja aiandus · 45 38 61
EKP Keskkomitee Kirjastus, Tallinn, Plirnu mnt. 67-A
U~iknumbri hind 10 kop. y;:r-Kuulutuste osakond Plimu mnt 6'7a I / avatud toaplieviti kl 8.38-16.00 (1 telefonid 68 13 25, 68 13 26 t' Tiraai 225 000. /
y 2 a 4 s 1 1 a e ao (
Tellimise nr. 605 _.....,, --