Nr 3 (201)

Hind 0,26 € Märts 2012

Abja lehekülg

Pidupäeva hommik algas sinimustvalge lindiga kaunis-tatud lillekorvi asetamisega Vabadussõjas hukkunud Abja valla kodanike mälestustahvli ette ja küünalde süütamisega Abja vallavalitsuse poolt.

Eesti Vabariigi 94. aastapäe-va tähistamine kultuurimajas algas hommikukohviga ja jät-kus traditsioonilise ajalootun-niga, kus kõnelejaks Abja valla aukodanik, Abja muuseumi juhataja Aksel Tiideberg. Ta meenutas Abja valla ajalugu aastast 1819, samuti saime kuulda Vabadusristi kavaleri-dest, kes on seotud Abja val-laga. 100 aastat tagasi toimus Abja vallas majanduslik ja kultuuriline ärkamine. Loodi Abja linavabrik ja piimatöös-tus. Pikemalt võis kuulda ka Abja valla asutustest, kellel sel aastal täituvad juubelid (Abja lasteaed 100, hariduselu 100, Abja Gümnaasium 90).

Meenutati ka juubilare, kes on Abja vallaga seotud. Ajaloo-tunni lõpus kõneles läbiviija usust Halliste kihelkonnas ja usust oma võimetesse ja lähe-dastesse. Kultuurimaja fuajees oli seoses Abja vallale oma- valitsusliku staatuse andmi-sega väljapanek „Abja vald 20“.

Ajalootunnile järgnes kontsert-aktus. Kontserdiga tervitasid Abja gümnaasiu-mi rahvatantsijad, mudilas-koor, Kaskede pereansambel, noormeeste ansambel, Abja muusikakooli õpilased ja Abja kultuurimaja laulukoor.

Päevakohase tervitussõ-navõtuga esines Abja valla-vanem Peeter Rahnel. Aktusel kuulutati välja valla auko-danik, aastapreemia saajad ja auraamatusse kantavad inimesed. Samuti kuulutati välja valla parimad sport-lased ja sporditöö tegijad.

Pärast aktust tänas vallava-nem kõiki kohaletulnuid ja palus väikesesse saali peo-

lauast osa saama.Ülle RõigAs

Abja kultuurimaja

KODUKANDISAbjas tähistati Eesti Vabariigi 94. aastapäeva

• Aukodanik Valdo Värk – hindamatu panuse eest akordio-nimuusika populariseerimise ja tutvustamise eest Abjas, Eestis ja välisriikides.• Aastapreemia Salme Vainlo – raamatu „Mulgimaa võlu ja valu“ väljaandmise eest.• Auraamatusse Arvo Veidenberg – pikaajalise mahe-toodangu populariseerimise ja järjepideva tutvustamise eest.

• Auraamatusse Tarmo Raba – motovõistluste korralda-mise eest.• Auraamatusse Rosalie Ralja – pikaajalise kultuurilise tegevuse eest.• Auraamatusse Endla Tirgo – eakate klubi Meelespea eestvedamise eest.• 2011. a parim naissportlane – Kädy Kampus.• 2011. a parim meessportlane – Elary Talu.

Mia ole mulk

15. märtsil toimus 16. Mulgimaa laste folklooripäev. Mulgi keelepäeva teemaks oli Salme Vainlo „Mulgimaa võlu ja valu“ pärandlugude esitused. Kokku osales 18 Mulgimaa lasteaeda ja kooli. Paistu kooli võimlasse oli kogunenud 300 rahvariidetriibulist suuremat ja väiksemat mulki. Elevusest sumisedes jälgiti patjadel ja kaltsuvaipa-del istudes mulgi murdes etteasteid. Rohkearvuline selts-kond pani korraldajaid arvama, et ehk saadakse järgmisel aastal kokku kahel päeval.

Abja kooli 3. klassi lapsed osalesid folklooripäeval esi-mest korda. Et seltsis segasem ja julgem, kutsusime kaasa ka 2. klassi tüdrukud. Meie valisime jutustamiseks Salme Vainlo kirjutatud, väga armsa ja südamliku loo: ”Emält perit sünnümärk”. Kuigi lugu jutustab ammustest sünd-mustest, puudutab see jutt ka tänaseid Ellasid ja Salmesid. Lugu jäi lastele kergesti meelde, mis oli õpetajalegi pisut üllatav. Ehk tõestab see seda, et see keel on meile omane, on meis kuskil sügaval peidus.

Alli Laande MKI keeleprojekti juht: „Mulgi Kultuuri Instituudi ütess vägä tähtsass ettevõtmisess om oida, säilite viil olemen olevet kiilt ja anda edesi sedä ka lastel ja tõistel, ken sedä soovive õpata“.

sePA KARin

11. veebruaril tähistas kogu Euroopa hädaabi-numbri 112 päeva.

Kõik teavad Eestis hästi hädaabinumbrit 112. Kuid ainult pooled elanikest teavad, et number 112 keh-tib kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides.

Häirekeskus kutsus lasteaedu ja koole tegema ajavahemikul 6.–10. veeb-

ruarini oma õuealale lumest või lumele hädaabinumbri 112, et tuletada nii lastele kui ka nende vanematele meelde, milliselt numbrilt saab kutsuda abi nii Eestis kui ka kogu Euroopas.

Abja Gümnaasiumi 3. ja 5. klassi õpilased tegid 112 lumele 9. veebruaril Nuia tee ääres olevale haljasalale. Parajalt krõbe talveilm meid ei heidutanud, liikumine tegi sooja ja põsed roosaks. Lumelabidate abil ja sammhaaval tehtud numbrid sätendasid eredas hommikuvalguses. Vahva oli!

Oma tegemistest tehtud pildid saatsime häirekeskuse e-postile. Pildid pandi üles internetti, häirekeskuse face-booki leheküljele ja kõigi pildisaajate vahel loositi välja eriauhind. Eriauhinna saime meiegi.

KARin sePP

Lumest lumele 112

Klubi Meelespea pidas 20. juubelitKogunesime esimest kor-

da Abja kultuurimajja 20. veebruaril 1992. aastal, seega 20 aastat tagasi.

Valisime klubi juhatuse ja presidendiks sai Ilmar Hein. Tema lahkumise järel juhtis klubi tööd Elli-Marie Leola ja alates 2001. aastast Endla Tirgo.

Klubi nimeks sai Mee-lespea ja üritused toimuvad iga kuu viimasel neljapäeval. Alustame peoõhtut Ilmar Heina kirjutatud klubi hüm-niga ja õnnitleme ka selle kuu sünnipäevalapsi.

Klubil on ka oma tant-surühm ja kapell. Aastaid tegutses samuti nais- ja se-gaansambel, näite- ja est-raadiring. Kahjuks on need oma töö lõpetanud, sest palju tegusaid inimesi on meie hulgast lahkunud.

Tantsurühm sai algu-se tervisevõimlemisrüh-mast, mida juhendas Heljo Lepamäe. Alates 2006. aastast juhendab tantsurühma Viive Niinemäe. Nende aastate

jooksul on rühmas tantsinud 23 tantsijat ja selgeks on õpi-tud üle 100 tantsu. Tantsime loome-, rahva- ja folkloortant-se. Oleme esinenud paljudel üritustel erinevates Eestimaa paikades, millest tähtsamad on loometantsupäevad, Lõu-na-Eesti memme-taadi peod ning Mulgi peod. Riided, mida me kanname, on õm-melnud tantsijad ise või Enda

Teearu.Oleme uhked oma kapelli

üle, mida juhendab Rosalie Ralja ning solistina esinevad Hilja Sikka ja Kai Jõeste. Nen-de esinemised on jõudnud isegi Lätti ja Soome.

Traditsiooniks on saanud ka igaaastased õhtud märt-siküüditatutega ja nendega on liitunud ka Tsernobõlis käinud mehed.

Meie klubi õhtuid on sisustanud külalisi nii lähe-dalt kui ka kaugelt. Oleme eriliselt tänulikud Helmi ja Valdo Värgile ning Andrus Rõigasele. Nende toreda muusika saatel tantsisime palju aastaid.

Ilma heade inimeste abita pole me hakkama saanud. Nii pälvisidki tänukirjad ja lilled Abja kultuurimaja, val-lavalitsus, kapell, kauaaegsed tantsijad ja klubi juhatus.

Juubilare oli tulnud õn-nitlema Abja vallavanem Peeter Rahnel, Abja kultuu-rimaja naisrühm Wallatud, Abja muusikakool ja Abja gümnaasium.

Peolisi maiustati hiigel-suure tordi, tee, kohvi ja klaasikese veiniga. Pidu jät-kus kapelli ja tantsurühma väikese kontserdiga. Tant-sumuusikat tegi ansambel Lucille.

Oli meeleolukas ja tore pidu!

endlA TiRgo

Klubi juhatus õnnitlusi vastu võtmas.

Abja Gümnaasiumi 3. klass lumest lumele 112 meisterda-mas.

2011. aastapreemia pälvis Salme Vainlo raamatu „Mulgimaa võlu ja valu” eest.

Vasakult Kaili Saar, Karlos-Rein Tiik, Heliis Pruuns, Raiken Masso, Karmen Kask ja Grete Kaljusaar

Luulemehed Aapo Ilves ja Contra ei jätnud ühtki õpilast tõsiseks.

Foto: Guldar Järve.

Astasadu kodumurrak jämmid juureronte pidi

kinni kallin kodumullan Raivo Kolka

2 Abja lehekülg

Abja vallas on loodud lastele ja noortele suurepärased võima-lused muusikaga tegelemiseks. Tänu koorimuusika järjepidevale arendamisele on hakanud tekkima ka uusi väiksemaid kollektiive. Näiteks poistekooris kaheksa pikka aastat laulnud ning äsja hääle-murde läbinud noortest meestest koosnev ansambel on jõudnud oma lühikese tegevusaja jooksul üles astuda mitmetel kooli- ning vallaüritustel. Kõik etteasted on pälvinud väga sooja vastuvõtu ning antud tõsiasi on innustanud noori veel rohkem tegutsema.Sel aastal tabas Abja gümnaasiu-mi muusikaõpetajaid aga tõeline üllatus, kui juhuslikult avastati,

et meie koolis õppivate ühe pere poiste-tüdrukute vanus on täpselt samasugune nagu von Trappi pere lastel tuntud filmist „Helisev muu-sika“. Seetõttu tekkis õpetaja Kadi Kasel luua ansambel „von Kask“.

Malle ja Einart Kase seitse toredat last omandasid suurepärased laulud „Edelweiss“ ja „Kohtumi-seni“, mida esitati menukalt Abja valla vabariigi aastapäeva pidulikul aktusel.

Mõlemad eelpoolnimetatud an-samblid võtsid osa ka vabariiklikust Alo Mattiiseni nimelisest vokaa-lansamblite konkursist, kus pälviti žüriilt kiitvaid kommentaare.„Laul teeb rinna rõõmsaks,“ ütleb vanarahvas, kuid selleks, et tõelise rõõmuni jõuda, peab muusikaõpe-tajate sõnul palju vaeva nägema. On tore, kui lapsevanemad aitavad rasketel hetkedel oma järeltulijaid emotsionaalselt, sest lauluproo-vides osalemine on järjepidevuse saavutamiseks väga vajalik. Siis ei jää ka tõeline laulurõõm ja -mõnu tulemata ning publikumenu tund-mata.

siiRius siKKA

Pereansambel von Kask.

ABJA VAllAVoliKogu14.02.2012 toimunud istungil:1. Võeti vastu Abja valla 2012 aasta eelarve. 2. Anti volitused Abja Gümnaasiumi direktorile Abja Güm-naasiumi õpilaste vastuvõtutingimuste ja korra, sealhulgas teadmiste ja oskuste hindamise korra vastuvõtmiseks.3. Anti nõusolek Abja Vallavalitsusele MTÜ Abja Kultuuri- sepad projekti „Kultuuriseppade tegevustubade sisustamine ja tegevuse käivitamine“ kaasfinantseerimiseks summas 794.18 EUR.4. Otsustati nimetada valla 2011 aasta aukodanikuks Valdo Värk; kanda valla auraamatusse Arvo Veidenberg, Tarmo Raba, Rosalie Ralja, Endla Tirgo; tehti vallavalitsusele ettepanek ni-metada aastapreemia saajaks Salme Vainlo ning autasustada valla tänukirjaga Erko Erg.

ABJA VAllAVAliTsus 14.02.2012 toimunud istungil:1. kinnitati 03.02.2012 toimunud Katlamaja kinnistu enampak-kumiste tulemused.2. Muudeti SW Energia OÜ taotluse alusel Abja Gümnaasiumi piirkonna katlamajades toodetava soojusenergia müügi- hinda.3. anti nõusolek elukohajärgse kooli määramiseks gümnaasiu-mi osas Halliste valla ja Mõisaküla linna õpilastele.4. anti kooskõlastus bussiliini nr 49 sõidugraafiku muutmiseks.5. valla eelarvelistest vahenditest eraldati 90 eurot vastavalt Viljandimaa Kutsehaiguste Ühingu taotlusele.

20.02.2012 toimunud istungil:1. otsustati määrata ja maksta välja valla aastapreemia Salme Vainlole raamatu „Mulgimaa võlu ja valu“ eest2. Otsustati nimetada valla parimaks naissportlaseks Kädy Kampus ja premeerida teda 100 euroga ning parimaks mees-sportlaseks Elary Talu ja premeerida teda 100 euroga;3. Otsustati maksta toimetulekutoetust vastavalt sotsiaalhoole-kande seadusele veebruari eest kokku 1715.05 eurot (14 taotlejat);4. Otsustati maksta täiendavat sotsiaaltoetust vastavalt sot-siaal- ja tervishoiukomisjoni ettepanekule: raske ja sügava puudega inimestele kokku 519.60 eurot (7 taotlejat), puudega lapse toetust kokku 50 eurot (2 taotlejat) ja lastele ja peredele toetust 139.80 eurot (5 taotlejat).

oMAVAliTsusKRooniKAT

Abja Vallavalitsuse ja Vallavolikogu protokollidega on võimalik tutvuda www.abja.ee

MÄLESTAMEREIN ORAV

06.11.1939 – 23.02.2012EDMUND JAHN

21.11.1924 – 24.02.2012ARNOLD SOOVIK

13.01.1925 – 01.03.2012ELMAR RÄÄGEL

25.04.1924 – 12.03.2012

14. märtsil, emakeelepäeval ko-gunesid Viljandi maakonna güm-naasiumide esindajad Abja kooli kirjutama ortograafiatööd.Emakeelepäeva avamisel esineti luuletuste ja lauludega, mis olid pühendatud isamaale ja emakee-lele. Sõna võtsid Viljandi koolide eesti keele õpetajad Aili Kiin ja Erika Rummel, kes rõhutasid eesti

keele hoidmise tähtsust.Kontsert-aktusel esinesid mitmed ansamblid, õpetaja Karin Sepp luges Mare Osi Mulgi murdes luu-letuse „Puulbe õhtu kodutaren“. Peole andis hoogu noormeeste ansambli ergas esitus.Aktuse teise poole sisustasid luule-tajad Contra ja Aapo Ilves. See oli parim kooslus, mis võimalik. Juba

Contra olek ja näoilme ajasid naer-ma. Aapo Ilvese vaimukaid laule kuulates ei suutnud ükski õpilane tõsiseks jääda. Mõne luuletuse esitas Contra räppides või lausa lauldes – vähemalt üritas. Enamus luuletusi oli Võru murdes, millest aru saada ei olnud raske. Luuletu-sed olid üsna naljakad ja noortele meelepärase sisuga.

Kontsert meeldis väga, sest selline elav, humoorikas ja vaimustav aktus on midagi erilist tavalise kõrval. Aktuse lõpus autasustati meie kooli ja maakonna parimaid kee-letundjaid.

Abja gümnaasiumi meediaõpilased

Katarina ja Evar Kask 20.02.2012 sündisid tütred HELENA ja GRETE

Merle Siniroht ja Meelis Reinbach 19.02.2012 sündis poeg SVEN-MARKUS

Anu Parri ja Tanel Mõttus 25.02.2012 sündis tütar HELERI

Palju õnne lapse sünni puhul!

VJATŠESLAV TAMM 92MEETA RUMMEL 91ANNA KIIN 89LEONORA BUROKIS 88ÕILME JAKS 86LEIDA KUUSK 85ANNI RÄÄBUS 84LEIDA RÕIGAS 83OTTO-JOHANNES NIRK 81HILDA PIDIM 81VALENTINA LÄÄTS 75ELTS KARM 75LEONIDA VISNAPU 70LOO KUUSK 70

Õnnitleme eakaid sünnipäevalapsi!

Kord tuli mulle sünnipäevale tädi, kes ei toonud mitte midagi. Väikese lapse jaoks pole suuremat pettumust kui tühjad pihud

Ettevõtmisterohke kevadvaheaja eel tähistas kümmekond Abja noort 21. veebruaril noortekeskuse hoovis vastlapäeva.Vastlapäev algas põnevate võistumängudega nagu rehvikantimine, lumepallivisete võistlus ja aja peale lumetaadi meisterdamine. Päev lõp-pes Riina Sarapuu juhendamisel küpsetatud vastlakukleid maitstes.Kevadvaheajal on Abja Noortekeskusel plaanis sisustada noorte aega erinevate huvitavate tegemistega. Vaheaeg algab 21. märtsil Abja 4H klubi A.N.O. korraldatud õudukaööga, kuhu on oodatud noored alates 6. klassist. 22. märtsil on kõik huvilised teretulnud kevadmatkale, mis saab teoks koostöös Tuuli Jõesaarega. 23. märtsil korraldab noortekeskus noorte endi eestvedamisel kevadpeo.Noortekeskuse tegemistega saab end kursis hoida kodulehe www.abja.ee ning Abja Noortekeskuse facebooki lehe kaudu.

eVeli AlliK

Vastlapäevale järgneb noortel sisukas kevadvaheaeg

8. märtsil toimus Abja gümnaasiu-mis traditsiooniline maastikumäng „Keeristorm 2012“. Nii nagu kõigil eelnevatel aastatel, oli ka seekord õpilastel vaja läbida maastikule märgitud rada ning lahendada ülesandeid kontrollpunktides. Mäng tekitas erinevaid emotsioo-ne, mida alljärgnevalt lugejaga jagame (kirjaviis muutmata).• Keeristorm 2012 oli põnev, lõ-bus ja kindlasti ka väga väsitav. (Jander)• Me eksisime kaks korda ka ära. Kõndisime läbi metsa, jalanõud olid märjad, aga oli väga lõbus. (Keili) • Mulle meeldis metsas seigelda, see oli lahe. (Deiro)• Rajal meeldis mulle eriti Kaitse-

liidu punkt, kus sai lõket teha ja Abja valla kohta olid ka päris head küsimused. (Laura)• See “Keeristorm” oli seekord ras-kem. Meil läks päris kaua aega. Me eksisime ära 7. – 6. punkti vahel. Kõige toredam punkt oli 5. Seal sai süüa pirukaid ja juua sooja teed. Natuke sai ka puhata. (Kelly)• Seal juhtus väga palju asju, poisid lollitasid, eksisime ära, saime teiste inimestega tuttavaks jne. (Helen)• Rajale minnes enne esimest punkti läksime juba tülli, sest klass läks kolmeks ja kõik tahtsid minna oma rada. (Sigrit)• Huvitavad olid kõik punktid. Ei saa öelda, et miski oleks halb või igav. Kõik oli tore ja huvitav. Kõige toredam oli see, kui sai koju minna.

Kodus oli hea puhata ja mõelda, mis oli see aasta head “Keeristor-mil”. (Andra)• Ainus positiivne asi selles päevas oli seltskond, kellega rajal olime, kuna rada oli raske, aga me suut-sime ikkagi üksteist lõbustada ja koos lõpuni vastu pidada. (Age)• Kurb oli vaadata, et väga pal-jud õpilased puudusid. Nad jäid paljustki ilma. Üks tore päev koos lahedate sõpradega on palju roh-kem väärt kui üks unetund soojas voodis. (Mario)• Raja peal oli palju eksimusi, tähendab, me raja peal peaaegu et ei olnudki. Seda sellepärast, et me proovisime kogu aeg kusagilt lõigata ning selle tõttu pidime kusagil metsas ekslema. Minu

arust see oligi just kõige lahedam selle maastikumängu juures. Ning kuna metsas ei olnud kerge lume peal püsida, siis kukkusime me päris mitu korda, lõpuks loobusi-me kõndimisest ja läksime edasi rullitades. (Mari)• Mulle meeldis väga, et orien-teeruda oli raske ning selle tõttu eksisime ära. Kuid eksida sellise seltskonnaga nagu meil, oli väga tore. (Rainer)• Punktid olid suhteliselt igavad, aga rajal oli tore teistega maadelda. (Silver)

Õpilaste mõtted edastas silViA MälKsoo

Sirgun suureks sulle lauldes, minu Mulgimaa

MTÜ Mulgi Ukuvakk on uutes ruumides

MTÜ Mulgi Ukuvakk asub uutes ruumides – Kooli tn 2 (sissekäik hoovi poolt). Avatud oleme teisipäeviti kella 10–14-ni.• lõngade müük• käsitööde müük• käsitööde vastuvõtmine• nõustamine

Eesti Rahva Muuseumi poolt tänavu jaanuaris välja kuulutatud laste joonistusvõistlusel „Minu kingitus“ osales kümmekond Abja kooli-noort. Neist parimate hulka hinnati Rainer Nellise töö.Lastel paluti joonistada nii oma lemmikkingitus kui ka neile kõige enam pettumust valmistanud kingitus. Lisaks joonistamisele tuli ka põhjendada, miks üks kingitus on tundunud neile eriline ning miks mõni teine sugugi mitte. Hinnati nii joonistust kui pildile lisatud selgitust. Ühtlasi aitasid võistlustööd kaasa laste tarbimiskultuuri uurimisele.Kokku laekus Eesti Rahva Muuseumile rekordiliselt 3225 tööd. Pari-mad joonistused selgusid 27. veebruaril. 9.–12. klassi vanuserühma viie parema töö hulka hinnati ka Abja Gümnaasiumi 9. klassi õpilase Rainer Nellise joonistus „Tühjad pihud“. Rainer joonistas pildi hal-vimast sünnipäevakingist, mida ta ise kirjeldas järgmiselt: „Kord tuli mulle sünnipäevale tädi, kes ei toonud mitte midagi. Väikese lapse jaoks pole suuremat pettumust kui tühjad pihud.“ Abja noored said oma tööd valmis joonistada Abja noortekeskuses toimuvas kunstiringis osaledes või tuues valmis joonistused noor-tekeskusesse, kust kõik tööd hiljem üheskoos posti teel Eesti Rahva Muuseumile saadeti.

eVeli AlliK

Abja noored osalesid edukalt ERM-i joonistusvõistlusel

Keeristorm 2012

Maakondlik kauni emakeelepäeva aktus Abja gümnaasiumis

3Halliste ja Mõisaküla lehekülg

HALLISTE VOLIKOGU• (22. II) kinnitas Halliste valla 2012. aasta eelarve tasakaalus tulude ja kulude üldmahuga 1 295 703 €;• otsustas võõrandada Päigiste külas asuva Sõnni kinnistu üldpind-alaga 39 829 m² kirjalikul enampakkumisel alghinnaga 4000 €;• kinnitas volikogu revisjonikomisjoni tööplaani 2012. aastaks;• otsustas lõpetada Rimmu raamatukogu tegevuse alates 1. aprillist 2012 ja Uue-Kariste raamatukogu tegevuse alates 1. detsembrist 2012 seoses neis piirkondades vähenenud kohapealseid avalikke teenuseid tarbivate elanike arvuga;• tegi muudatusi Halliste vallavalitsuse hallatavate asutuste isikkoo-seisudes. HALLISTE VALLAVALITSUS• (15. II) kinnitas jaanuarikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja summas 517, 59 €, puudega laste hoolduse summaks 287, 55 € ja vanurite hoolduse summaks 230, 04 €;• väljastas ehitusloa Õisu mõisapargi rekonstrueerimiseks;• (5. III) kinnitas märtsikuu hooldajatoetuse saajate nimekirja sum-mas 562, 38 5€, puudega laste hoolduse summaks 287, 55 € ja vanurite hoolduse summaks 274, 74 €;• kinnitas veebruarikuu toimetulekutoetuse saajate nimekirja sum-mas 3165, 92 €;• andis nõusoleku Gold Optika OÜ rändkauplusele Tervisebuss peatumiseks kord kvartalis Kaarli rahvamaja parklas ja Halliste kaupluse juures;• väljastas Tele 2 Eesti AS taotlusel kasutusloa mobiilside masti püs-titamisel Kaarli külas Masti maaüksusel;• tunnistas Õisu mõisapargi rekonstrueerimise ehitusjärelevalve hanke edukaks pakkujaks Tarvaprojekt OÜ, kes tegi madalaima pakkumise summas 2484, 00 €;• maksis eelarve spordivahenditest Aivar Jaanusele laagris osale-miseks 75 €.

MõISAKüLA LInnAVOLIKOGU• (16. II) eraldas Kõpu vallavalitsusele toetust 500 €;• otsustas tagada projekti „Mõisaküla noortetoa kapitaalremont“ omafinantseeringu summas kuni 4491 €;• andis Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R. MTÜ tasuta kasutusse Pärnu tn 39 Mõisaküla kooli spordihoone ees 180 m² suuruse maa-ala sinna puhkeala rajamiseks; • kinnitas Mõisaküla linna teenistujate koosseisu, palgamäärad ja -tingimused.

MõISAKüLA LInnAVALITSUS• (8. II) lubas Mõisaküla koolil võimaldada toitlustamist kooli sööklas, sh: toidu müüki koos valmistamise ja pakkumisega kohapeal söö-miseks kõigile külastajatele kl 14-16. Kinnitas sööklast väljaviidava toiduportsjoni komplektihinnaks 1,20 €. Kinnitas peo- ja peielaudade korraldamise hinnaks 10 € inimese kohta, mis lisandub söögisaali üüritasule;eraldas spordiselts Ülo MTÜ-le 65 € osalemiseks tõstevõistlustel Albus;• (20. II) määras ja maksis välja veebruarikuu toimetulekutoetused 15 taotlejale kokku 2175, 95 €;• (5. III) eraldas tegevustoetust Mõisaküla Noortekeskus H.E.L.A.R. MTÜ-le 835 €;• kehtestas määrusena õpilase sõidukulude hüvitamise korra.

oMAVAliTsusKRooniKAT

Tänavusele eesti Vabariigi aastapäevale eelnes kalendri järgi vaid kolm päeva varem vastlapäev. sestap tähistati neid Halliste vallas mitmel pool koos.

Halliste kooli aulas toi-munud ülevallalisel kontsert-aktusel 23. veebruaril esinesid laulude-tantsudega kooli- ja lasteaialapsed. Päeva tähtsust mõtestasid lahti kooli direk-tor Merle Hüva ja vallavanem Andres Rõigas. Huvitavat Vaba-dussõjast kõneles ajalooõpetaja Reet Soosaar.

Direktorilt võtsid vastu tä-nukirja tublimad õpilased ja nende juhendajad: maakond-likul bioloogiaolümpiaadil II koha saanud Ingmar Mürksepp ja tema juhendaja õpetaja Tiiu Savi, rühmvõimlemise MM-ks valmistuv kooli parim sportlane Liisi Vister.

Pärast aktust läksid asetasid vallavanem ja kodutütarde esin-dajad parki vabadussõjalaste mälestussamba jalamile lillekim-bu ja süütasid mälestusküünla.

uue-Karistes tähistas ligi paarkümmend kesk- ja va-nemaealist inimest nii EV 94. aastapäeva kui vastlapäeva 21. veebruaril.

Päevakohase sõnavõtuga esinesid rahvamaja juhataja Ivi Alp ning külalistena valla-vanem Andres Rõigas ja valla-volikogu esimees Rein Tarkus. Inimeste küsimustele vastas valla sotsiaaltöötaja Elle Kutti. Näituselaual sai vaadata väl-japanekut EV ajalooga seotud raamatutest.

Päev algas aga rahvamaja ees lõbusalt kelgusõitu tehes ja lumes kindlat kätt ning täpset silma nõudnud sportmänge mängides. Auhinnašokolaadi vääris iga vastlaline. Rahvamaja kaminasaalis laudades lasti pä-rast hea maitsta Helgi Kikkuli keedetud maitsval hernesupil, keedetud seajalgadel ja vast-lakuklitel. Evi Allik oli kaasa toonud Evelin Ilvese retsepti järgi küpsetatud mulgi odraka-raskit. Heiki Alp valmistas puuri ja nööri kasutades puhtaks nä-ritud seajalakondist vurri, olles osav ka seda käsitsema.

Pärast kamina paistel õdu-salt veedetud aega said soovijad minna bussipeatusse vuranud kauplusbussi vajalikke sisseoste tegema.

õisu rahvas kogunes 24. veebruaril Vabadussõjas lan-genute mälestuskivi juurde, et süüdata küünlad ja asetada lillekimbud. Ajaloos toimunust rääkisid Halliste vallavanem Andres Rõigas ja Õisu rahva-seltsi esimees Virve Kivja. Päeva tähtsust rõhutades laulis Kaarli rahvamaja naisansambel Rosin kodust ja oma Mulgimaast. Seejärel asuti ühiselt teele liu-mäe poole.

Rahvaseltsi korraldatud vastlatrall sai teoks Veskijärve äärde viival teel. Vesine ilm hulka osalejaid ei heidutanud. Liueldi lumelaual, suuskadel, salvokelkudel. Enim lõbu pak-kus Kuusikute pere valmistatud pereregi. Naaberkülast olid lus-tima tulnud veel Enn Pinseli ja

volikogu esimehe Rein Tarkuse pered.

Lõpuks rivistas Tiina Triks-berg kogu seltskonna üles ja premeeris kõiki osavõtjaid šo-kolaadimedalitega ja tublimaid eriauhindadega. Kuuma tee ja kringlid oli valmis pannud Merju-Mai Leiaru. Tänu abi eest toreda ürituse korraldamisel väärivad Helle Koort, Tiiu He-limets, Tiit Puidet, Allan Leiaru ja Tiiu Hermiste.

Vana-Karistes tuli 24. veeb-ruari keskpäeval kuuskümmend erinevas eas külaelanikku endi-se Vana-Kariste vallamaja ette. Seal lauldi riigihümni ja asetati lillepärg ning küünlad endisest Vana-Kariste vallast pärit vaba-dusvõitlejate mälestuseks. Kõigi nende nimed on ka jäädvus-

tatud vallamaja seinal asuvale mälestustahvlile.

Pärast maiustamist Eesti lipuvärvides kommidega asuti teele Kulli mäele, et selgitada vastlaliugu lastes, kellel suvel kõige pikemad linad kasvavad ja kes läheb seekord kojukõige suurema vastlakukliga. Võitjaks osutus väike Grete Lemberg koos oma ema Anett Saroniga. Pärast meeleolukat liulaskmist söödi seltsimajas hernesuppi ja lasti hea maitsta Koidu Sauni küpsetatud vastlakuklitel.

Rõõm on tõdeda, et tähtsa-mateks sündmusteks naasevad endiselt kodukülla ka siit sir-gunud noored, kes argipäeviti õpivad või töötavad laias ilmas, olgu nendeks kohtadeks siis Tartu, Saksamaa, Inglismaa,

USA või Austraalia.Rimmu vastlapäeval rivis-

tus lipuheiskamisele üle kolm-ekümne inimese. Võistlejaid tervitas vallavanem Andres Rõi-gas. Peakohtunik Kalle Räästase juhtimisel läks esmalt lahti lõbus luua- või rehasõit läbi sügava lume sumbates. Kuna sulailm oli uisuvälja Kõpu jõel veega üle ujutanud, tuli see ala asendada lumepalli täpsusvisetega.

Iseseisvuspäeva auvalves-se meisterdati kokku lükatud lumevalli otsa suurte ja väikes-te lumememmede rivi. Mõni memm oli veidi naiselikum, mõnel olid peas vitskübarad ja potid või samblatutid, ei puu-dunud ka lamavad ja istuvad kujud. Libedal külakeskuse platsil oli hea väikestele sal-vokelkudega vigursõitu teha. Vastlasõidurege aga vedasid kümned hobujõud, koondatuna automootorisse.

Peale vastlamöllu täideti külatoas kõhtu Sigrid Rubeni keedetud maitsva hernesupi, võileibade ja vastlakuklitega. Iga päevast osa võtnud pere sai meeneks puidust pannilabida.

Vabariigi aastapäeva puhul oli külaliseks märulipolitsei varustusega valla konstaabel Taimo Tugi. Poisid ei jõudnud oodata, millal saab oma käega katsuda kumminuia ja selga panna raske turvavesti. Ka mehed said oma paljudele küsi-mustele ammendavad vastused. Toredat päeva toetasid Kohaliku Omaalgatuse Programm ja Hal-liste vald.

Meelis sõeRd,

TiinA TRiKsBeRg,MeRle HÜVA,

Anneli Pälsing

Õnnitleme eakaid hällilapsi!

Mõisaküla LinnavalitsusHalliste Vallavalitsus

ELNA KÕLL 92

LINDA ARU 89

HANS RIIET 85

PILVI KIKKAS 81

ENNO PÄRNASALU 75

ELLE ORG 70

JÜRI ORMUS 70

ELGI SOOTS 70

MATI OTT 70

OLEV SARAL 87

EMMA-OLINDE KOIDU 85

JEVDOKIA IVANOVA 85

MARTIN TEEARU 83

HANS KADAK 83

GEORGI SOLOVJEVSKI 82

ALIIDE KUUSK 81

IVI KASESALU 80

VALVE SALUMETS 75

ENDEL TURSK 70

REIN PAAP 70

Vabariigi aastapäeva tähistati kahasse vastlapäevaga

Halliste vallavanem Andres Rõigas koos kodutütardega süütasid Eesti Vabariigi 94. aastapäeval küünla ja asetasid lillekimbu Vabadussõjas langenute mälestussamba jalamile Halliste kiriku pargis.

Õisu rahvaseltsi korraldatud vastlapäev pakkus rõõmu nii suurtele kui väikestele.

Eesti Vabariigi 94. aastapäeva tähistamisel Rimmus oli üllatus-külaliseks märulipoltsei täisvarustust demonstreerinud Halliste valla politseitöötaja Taimo Tugi.

Fotod: Meelis Sõerd.

4 Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Vastlaspäevale Mõisakülla kogunes vesisele ilmale vaata-mata kümneid noori ja vanu, et üheskoos tervist tugevdades vastlasõitu teha ja vanarahva vastlakombeid meenutada.

Sportlikku elevust pakkus eakate tõukekelguvõistlus kul-tuurimaja ees, misjärel kelguga ümbruskonda tervisetiirulegi mindi. Käe täpsust prooviti lumepallidega märkiviskami-ses. Loomisest rõõmu tundes meisterdati mitmeid vahvaid lumememmi.

Kultuurimaja saalis korral-dati Tiina Raba juhendamisel tubaseid mänge ja Juta Jalaka

eestvõttel vastlateemaline vik-toriin.

Vanarahva kombe kohaselt saali lastud neljajalgne üllatus-külaline Pontu valis reas istu-nud vabade ja vallaliste naiste eest endale maiustamiseks meelepärase kondi, osutades nii sellele õnnelikule, kes neist tänavu tanu alla saab. Enne koduteele asumist lasid vastla-päevalised hea maitsta herne-supil ja Gea Rebase valmistatud vastlakuklitel.

Lõbusat vastlapäeva aitas kultuurimajal korraldada linna-volikogu kultuurikomisjon.

TiinA RABA

Mõisaküla spordihoone teisel korrusel avati naiste-päeval pidulikult noortekes-kuse uus avar ruum.

Spordihoone fuajee kitsa siserõdu ja selle avatud esise asemele teisele korrusele val-mis avar ligikaudu poolesaja ruutmeetrine heledate seinte ja parkettpõrandaga saal. Uus ruum ühendab nüüd noorte kasutuses olnud kaht senist väiksemat. Juba avamispäeval olid lapsed agarad proovima sinna vanarauaks läinud vana jõuseadeldise eest muretsetud velotrenažööri, jõumasinat ja poiste endi abiga üles riputa-tud poksikotti. Koha leiab seal ka lauatenniselaud.

PRIA-le ümberehituse projekti kirjutanud noortejuht Kaja Õigus teenis avamispeol ohtralt kiidusõnu linnajuhti-delt. Ehitus läks maksma üle 6000 euro, projekti omaosalu-se kattis MTÜ Noortekeskus

H.E.L.A.R. Ruumi ehitas vä-hem kui kuuga valmis Viljandi firma Pärlin. Koristustöödel olid abiks ka noored ise.

Tulevikus soovib ideedest pakatav noortejuht noorte kooskäimisvõimalusi veelgi parandada: WiFi-võimaluste-

ga hoone esisele on plaanis rajada neli kiikpinki, prü-gikastid, jalgrattahoidjad ja lillealus. Õueala ja sõidutee vahele püstitatakse turvaline piirdeaed. Projekt selleks on esitatud Mulgimaa Arendus-kojale.

Spordihalli palliplatsipool-se katuseterrassi loodab Kaja Õigus lasta tulevikus ümber ehitada köögiga välirõduks, vastaspoolse aga näiteks arvu-tiruumiks. Lisaks on esitatud projekt EAS-le, et praeguste vanade ruumide ümberehitu-sega saada filmituba jm.

Seekordsel avamispeol, mida kaunistas kitarripalade-ga Viktoria Siigur, tutvustas Kaja Õigus ka just Maksifotos köidetud pildirohket noorte-töö 2010. aasta kroonikaraa-matut. Järge on ootamas 2011. aasta oma.

Meelis sõeRd

Kaitseliidu sakala maleva juhatuse otsusega nimetati 2011. aasta kaitseliitlaseks kapral Arvo Kama Mõisakülast.

Arvo Kama on Kaitseliidu liige alates 2000. aastast, kuuludes Karksi malevkonna sisekaitse rühma autojuhina. Ta hooldab ja kasutab maleva ettevõtmiste puhul maleva veoautot, mille pidev korrashoidmine on tema teine ülesanne. Arvo on kindla sõnaga mees, kes pole siiani oma lubadust kunagi täitmata jätnud. Sageli on ta abistanud noorkotkaid ja kodutütreid, aidates kaasa nende ettevõtmistele nii transpordi, juhendamise kui julgestamisega.

Loomult tasakaaluka, heatahtliku ja abivalmina on Arvo Kama kaaslaste suhtes lugupidav ja viisakas. Nende omaduste tõttu on ta pikka aega olnud eeskujuks nii noorematele kui ka vanematele kaasvõitlejatele.

2011. aastal osales ta aktiivselt viiel maleva väljaõppel ja seitsmes seltskondlikus ja kehakultuurilises ettevõtmises. Maleva pealik avaldas talle möödunud aastal kahel korral tänu. Lisaks sellele on Arvo Kama varasematel aastatel autasustatud veel ühe maleva pealiku tänuavaldusega, kahe maleva pealiku tänukirjaga, KL ülema tänuavaldusega, KL Sakala Maleva rinnamärgiga ja KL III klassi teenetemedaliga. Mingeid rikkumisi tema poolt ei ole viimase üheteist aasta jooksul esinenud.

Tunnustuse vääriski Arvo Kama just selle eest, et oli teistest tunduvalt tublim.

Rein KiKAsOma Maa toimetaja

Kultuuriminister Rein langi sõnavõtu järgsed korraldused on võimaldanud tellida raamatukogusse tunduvalt rohkem kultuuriajakirjandust.

Siinkohal jagan kiidusõnu Halliste vallale, kust tuleb siiski suurem osa rahast teavikute ja trükiste ostmiseks. Osa valdu ei toeta raamatukogusid sugugi nii suurel määral.

Õisu raamatukogus on lugemiseks ajalehed Postimees, Sakala, Sirp, Õpetajate Leht, Maaleht, Lõuna-Mulgimaa ja Õhtuleht ning ajakirjad Maakodu, Pere ja Kodu, Eesti Naine, Käsitöö, Looduse-sõber, Kodu ja Ehitus, Raamatukogu, Loomingu Raamatukogu, Looming, Täheke, National Geographic (eesti k.) ja Teater-Muu-sika-Kino. Halliste raamatukogus on lisaks ajaleht Sirp, ajakirjad Muusika, Kunst.ee, Keel ja Kirjandus ning Vikerkaar.

Jätkuvalt on saadaval eesti kirjanduse tähtteosed, raamatud sarjadest Eesti lugu ja Eesti mälu, väliskirjanduse paremad esin-dajad, teatmeteosed, raamatud ajaloo, tervise, toitumise, spordi kohta, rohkelt lastekirjandust jm. Toonitan, et lugemist jätkub kõigil teemadel kõigile huvilistele. Ka ainult ühe raamatu aastas lugenud inimene on aktiivne lugeja.

Tulge lugejaks, sest lugejate arvust sõltub raamatukogude rahastamine ja ellujäämine.

ViRVe KiVJAÕisu raamatukogu juhataja

uudised

Mõisaküla noortetoa uue ruumi avamispeol olid poisid-tüdrukud üksteisevõidu kohe varmad seal neid ees oodanud jõumasinaid proovima.

Meeleolukal vastlapäeval Mõisakülas lõi kaasa kokku ligemale poolsada inimest. Foto: Kaja õigus.

Foto: Meelis Sõerd.

emakeelepäev Halliste põhikoolis 14. märtsil algas Karl August Hermanni luuletusega “eesti emakeel”.

Heljo Männi luuletusi lugesid 7. klassi õpilased. Õpetaja Anneli Merila rääkis Kristjan Jaak Petersonist, seadusest, sõna-võistlusest, reebustest, keelevormidest jm. Kõigil oli võimalik osa saada 8. klassi tüdrukute keelemängust, kuulata folkloorirühma Karikakar esituses mulgikeelset muistendit, laulu ja laulumängu ning 1. klassi õpilaste luulepõimikut.

Õpetajate korraldatud küsitlusest 2.–4. klassi õpilaste hulgas selgus, et eesti keel on ilusaim keel, sest see on emakeel, mida on kerge rääkida ja kirjutada. Eesti keelel on ilus kõla ja ilusad sõnad. Kauneimad neist on „kodu“, „armastus“ ja „emakeel“.

Parimad ortograafia tundjad 5.–9. klassini olid Martin Kutti, Mikk Järvis, Kaire Kuuse, Kreete Allik ja Sigrit Jaago. Viimane oli ka kooli parim keeletundja.

Parimad etteütluste kirjutajad 1.–4. klassini olid Gerli Särg, Erik Rebane, Rait Muttel ja Alar Rõigas.

Ilukirjavõistluse parimad olid 1.–4. klassini Alar Särg, Liis Get-liin Kala, Carlos Erol ja Samantha Volkova. 7.–9. klass kirjutasid sulega, võitjad olid Mari-Anne Tammiste, Jessica Volkova ja Tanel Tammiste. Eripreemia gooti kirja eest sai Merili Kallaste.

Kooli suurim lugemishuviline on Kaire Kuuse, sõnavõistluse eripreemia sai Robert Reva.

MilVi Kull

Mõisaküla noortetuba laienes

Tähistati emakeelepäeva

Aasta kaitseliitlane on Arvo Kama

Raamatukogud ootavad lugejaid

Halliste valla tänavune eelarve on tasakaalus tu-lude ja kuludega 1 295 703 eurot.

Suurima osa eelarvetulu-dest moodustab laekumine füüsilise isiku tulumaksust summas 460 000 eurot, mis on eelmise aasta tasemel. Maamaksust loodetakse sel-lele lisa 120 000 eurot.

Sihtotstarbeliste eral-distena peaks riigilt saama 299 996 eurot, sh vallateede korrashoiuks 24 826 eu-rot, hariduskuludeks 210 137 €, sotsiaaltoetusteks 61 335 11 € jm.

Üksikuteks jooksvateks kuludeks ette nähtud ta-sandusfondi suuruseks saa-dakse riigilt 203 276 eurot. Seda on ca 35 500 euro võrra

vähem kui 2011. aastal. Põh-juseks on viimasel aastal toimunud järsk rahvaarvu langus ja rahuldav tulumak-su laekumine.

Suurimad kulutused eelarvest tehakse tänavugi haridusele. Halliste Põhi-kooli ülalpidamiseks on ette nähtud 368 582,40 eurot (sh projektipõhised tegevused ja sihtotstarbelised eraldised). Osalemisele teiste omavalit-suste hariduskuludes kulub 100 368 eurot.

Pangalaenu tagasimak-seks koos intressidega on arvestatud 55 000 eurot.

Olulisimad investeerin-gud eelarvest on valdavalt projektipõhiste vahenditega rajatavad objektid: Halliste kergliiklustee põhikoolini

kogumaksumusega 200 000 eurot (sh valla omafinantsee-ring 35 642 eurot), Kaarli rah-vamaja remonditööd 50 032 eurot (omafinantseering 5265 eurot, Õisu maastikukaitse-ala väljaehitamine 38 302,80 € (omafinantseering kuni 2752 eurot, kaasfinatseerija RMK), Õisu mõisapargi ehi-tustööd koostöös AS-ga SIO Investments 180 000 eurot (omaosalus 18 051 eurot), Halliste lasteaia soojustami-ne ja akende vahetamine 19 363 eurot (omaosalus 2943 eurot), valla turismiprojekti jätkamiseks ja viitade paigal-damiseks 3000 eurot, Õisu rahvatoa väljaehitamiseks 7651 eurot. Aasta jooksul lisanduvad neile käimasole-vate programmide vahendid

(sh. võimalik algatus vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamiseks).

Mitmesugusteks kul-tuurialasteks kulutusteks on ette nähtud 5192 eurot. Heakorrale (bussijaamade koristamine, muruniitmine, järvede äärse prügi vedu jm.) kulub 45642 ja elamu-majandusele 3700 eurot.

Valla elanikke teenindava kahe kauplusbussi tegevust toetatakse 1200 euro ulatuses (50 eurot kuus mõlemale bussile). Sotsiaalkuludele on liidetud ka Päidre bussiliini toetus 730 eurot. Reservfon-di mahuks on plaanitud 10 000 eurot.

Meelis sõeRd

Mõisaküla muuseumis saab alates 21. märtsist vaa-data käsitöönäitust “loomis-rõõm”.

Igakevadine näitus toi-mub juba kaheksandat korda. Käsitöid on toonud näitusele

Mõisaküla puuetega inimeste käsitöötoa liikmed Juta Jalaka eestvedamisel, Mõisaküla kooli õpilased õpetaja Maile Kreevsi juhendamisel ja käsi-tööga tegelevad linlased. Vii-maste hulgas on rõõmustaval

kombel ka mehi. Näitus jääb vaadata 12. maini.

Jätkuvalt ootan meenutu-si Mõisaküla kinost kuni 19. mail toimuva muuseumiööni “Öös on kino”. Juba on saa-bunud mälestusi nii e-posti

kaudu kui kirja teel. Ootan rohkearvuliselt osavõtjaid nii meenutamisele kui muuseu-miöö külastamisele.

Anu lAARMAnn

Halliste valla eelarvest kulub põhiosa haridusele

Muuseumis näeb käsitöid

Mõisakülas meenutati vastlakombeid

5Halliste ja Mõisaküla lehekülg

Kunstihuvilistel on Mõi-saküla kultuurimajas veel kuni 23. märtsini võimalus vaadata Mulgimaa maa-likunstniku enno Alliku loomingut.

Kitsukeses fuajees ja väik-ses saalis on üleval üheksa-teist maastiku- ja lillemaali viimaste aastate loomingust. „Portreid ma ei saa näitustele välja panna, need on kõik inimeste käes,“ naeris enam kui kuue tuhande maali au-tor. Soovijatel on võimalik näitusel meeldima hakanud maal ka ära osta.

„Mulle on suureks tun-nustuseks, et nii palju rahvast minu näituse avamisele on tulnud,“ lausus Enno Allik

tänulikult 17. veebruaril. Mõisaküla kant ja inimesed

on kunstnikule tema sõnul tuttavad varasemast ajast,

kuid näitus, milleks kultuu-rimaja juhataja Laine Pedaja lahkesti maja kitsavõitu sei-napinda pakkus, on tal siin esmakordne.

Maalima hakkas Enno Al-lik Silvia Jõgeveri käe all 1976. aastal. Eestis on tal olnud paarkümmend isikunäitust, samapalju välismaal. Viima-sed näitused olid Kuressaares Aja majas ja Lätis Kööna kultuurimajas.

Abistav, julgustav ja toe-tav roll Enno Alliku kunstni-kuteel kuulub abikaasa Aime-le. Kunstnikutee on valinud ka nende poeg Enn.

Meelis sõeRd

Mõisaküla klubi sootulu-ke naistepäevapeo külalisteks oli oma laulude-tantsudega suur bussitäis naaberlinna Kilingi-nõmme eakate klubi taidlejaid.

„Meid on siin täna roh-kemgi kui teid,“ tõdes peo al-gul küünlasäras teelaudadega kultuurimaja saalis Sootuluke-se liikmete poole pöördudes kilinginõmmelaste nimel Hille Tuuling. Meeneks külaliste poolt kinkis ta võõrustajaile oma klubi ekspresidendist kunstniku Vaike Gustavsoni maali.

Tujuküllases esinemiska-vas astusid kordamööda üles Kilingi-Nõmme line-tantsijad

ja laulu- ja mängupunt Patla-ne. Lõpuks näitas oma tantse

ka Mõisaküla line-tantsurühm Vaprakesed Ene Akkaja ju-hendamisel. Jalakeerutuseks tegi muusikat Tuulingute pe-reansambel.

„Tore sõpruspidu – meie vaatasime teid, teie meid!“ tõdes Hille Tuuling võõrus-tajatelt tänu vastu võttes. Ar-vamust, et üheskoos sai pidu rõõmsam, jagasid ka klubi Sootuluke naised. Tunnus-tavalt märkisid nad, et mehi on Kilingi-Nõmmes taidlejate seas rohkem kui Mõisakülas.

Meelis sõeRd

sport

MÄLESTAME

HELMUT ILISTE 1. XII 1949 – 11. II 2012SOFIA NIKKINEN 10. X 1932 – 4. III 2012

Mõisaküla LinnavalitsusHalliste Vallavalitsus

SALME RAIESMAA 31. XII 1910 – 13. II 2012LEHTE VALLMANN 12. V 1931 – 23. II 2012

HELJU LAUR 7. IX 1931 – 29. II 2012LINDA NÕMMETS 23. VI 1925 – 7. III 2012

MõisAKÜlA KulTuuRi-MAJAs• 23. III kell 18 viimast korda Mõisaküla kultuurimaja näite-ringi etendus “uljas neitsi”, kaastegev segaansambel Kung-la. • 1. IV naljapäeva lõbus lau-lumäng “Ära noruta!”, lavastaja Laila Hakkaja.• 21. IV kell 10 kirbuturg “sulle-mulle” – tule ostma, müüma, vahetama! Avatud kohvik .• 22. IV kell 10 tervisepäev. • 23. IV kell 17 jüriööjooks. Info tel 5256 049.

HAllisTe RAHVAMAJAs• kolmapäeviti kell 17 laste pillimängu õpituba • kolmapäeviti kell 19 ravi-võimlemine – oodatud on uued liitujad. Info tel 5256 049.

KAARli RAHVAMAJAs • 21. IV kell 20 remondijärg-ne avapidu. Tantsuks ansam-bel PS Troika. Pääse 5 €. Info tel 5347 1393.

Kuhu minna

Õisu mõisapargi kompositsiooni sobivaid kasvujõulisi puid seal märtsis algavad raietööd ei ohusta.

Maalikunstnik Enno Allik koos abikaasa Aimega oma näituse avamisel Mõisakülas.

Peo algul andis Hille Tuuling (paremal) klubi Sootuluke juhile Ene Akkajale üle kilinginõmmelaste kingituse

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

Foto: Meelis Sõerd.

KRISTI PÕLLUMÄE ja TARMO PALM – 4.II sündis perre tütar TUULE.

MARGIT PARM ja EDUARDS BOKMANIS – 8. II perre tütar KRISTIINA.

SIRET SUPPI ja TÕNIS HIOB – 27. II sündis perre poeg RASMUS.

Halliste vallavalitsus

Eesti juunioride meistrivõistlustelt tõstmises, mis peeti Albus 17. veebruaril, tõid spordiseltsi Ülo tõstjad Mõisakülla kaks

medalit.Kehakaalus -94 kg tuli hõbemedalile Karl Tiit summaga 179 kg

ja kehakaalus -85 kg pronksmedalile Indrek Jürise summaga 221 kg. Samas kehakaalus jäi Reivo Keng 4 kg nõrgema tulemusega neljandaks.

enn RAiesTe

Tõstmine

Lauamängud Halliste valla meistriteks lauamängudes tulid tüdrukutest

Samantha Volkova, poistest Edvin Kulemin (mõlemad Halliste põhikoolist) ja meestest Mati Saks Karksi vallast.

Võitjaile järgnesid tüdrukutest Siret Eller, poistest Silver Hermis-te ja Alar Rõigas (kõik HPK) ning meestest Tauri Alp, Harri Ellermaa (mõlemad Halliste vallast) ja Ürjo Mälksoo Abja vallast.

Võisteldi kokku viiel ala: kabes, pöördkabes, lauatennises, ka-roonas ja nooleviskes. Lahtistel võistlustel osales üle veerandsaja võistleja, neist tosin last. Võistlused korraldas ja auhinnad pani välja Uue-Kariste rahvamaja.

MARTin lindeR

Kilingi-Nõmme eakad sisustasid Mõisaküla naistepäevapeo

Mõisakülas näeb Enno Alliku maale

Iseseisvuspäeval tänati tublimaid iseseisvuspäeva aktusel

24. veebruaril Mõisaküla kultuurimajas sai linna tänu osaliseks hulk tegusaid ini-mesi mitmelt tegevusalalt.

Linnapea Ervin Tamberg kutsus tänukirja ja roosiõit vastu võtma hulga tublisid oma tegevusega linna heaks panustanud inimesi. Nendeks on noortejuht Kaja Õigus, tantsujuht Ene Akkaja, kul-tuurivedurid Laine Peda-ja, Juta Jalakas, Maie-Marie Tamm, Maie Leimann ja Gea

Rebane, kirikukontsertide korraldaja Kunnar Keres, korvpallur Kristjan Keres, muuseumi juhataja Anu Laa-rmann, muusik ja sportlane Anett-Hildegard Laarmann, animafilmitegija Rait-Eino Laarmann, tõstespordi eden-daja Enn Raieste, tõstjad Ind-rek Jürise, Reivo Keng, Riho Resnis, Cardo Tisler ja Kalvi Kris Randlepp, käsipallu-rid Rasmus Ots ja Ott Varik, akordionist Helari Tehver, linna haljastaja Margit Usin,

koduõendusteenuse arendaja Lea Moorats, lasteaiatöötaja Tiiu Ruubel. Nende auks kõlas ka tušš aktust muusikaliselt si-sustanud puhkpillimängijailt Iivo Hakkaja juhatusel.

Aktuse algul luges Kaitse-liidu vormis Mõisaküla lina-pea Ervin Tamberg ette ajaloo-lise Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele. Järgnenud ajaloo-minutites Vabadussõda mee-nutanud kaitseliitlane Arvo Pede rõhutas, et ka Mõisaküla kalmistul puhkavad selles või-

delnud Eesti Vabaduse Risti kavalerid Hans Harjakas ja Märt Orumets. „Suur austus ja sügav kummardus neile, olgu Eestimaa muld neile kerge,“ soovis kõneleja.

Aktust kaunistasid laulud Abja gümnaasiumi mudilas-koorilt Kadi Kase juhatusel. Aktusele järgnes pidupäe-vatordi ja kohvi maitsmine väikeses saalis.

Meelis sõeRd

Vastavalt valminud ma-hukale õisu mõisapargi re-konstrueerimisprojektile algab pargis tänavu märtsikuus es-malt kahjustatud puude lan-getamine.

Rekonstrueerimistööde esi-meses etapis pargis tehtava raietöö usaldas Halliste vald firmale Roheline Ruum OÜ. Vallavanem Andres Rõigas ütles, et loodusesõpradel ei ole kind-lasti põhjust muretsemiseks, sest raietööd toimuvad kindla kava kohaselt ettenähtud ulatuses. Maha võetakse väheväärtus-likud puud, mis ei sobi pargi kompositsiooni või kasvavad

põlispuude võradesse. Raie par-gis toimub märtsis-aprillis. Puu-de langetamist seal sai alustada alles talvekülmade saabudes, kui pargi muul ajal pehme pin-nas vajalikku langetustehnikat kannab.

Rekonstrueerimistööde tel-lijana sai Halliste vald nendeks Keskkonnainvesteeringute Kes-kuselt 2011. aasta teises pooles 162 456,76 eurot.

Õisu mõisapargi rekonst-rueerimisprojekti, mis on saanud heakskiidu kõigilt asjaomastelt ametkondadelt, koostas töö-grupp Artes Terrae maastikuar-hitekt Sulev Nurme juhtimisel.

Algab Õisu mõisapargi rekonstrueerimine

Õnnitleme!

6 Abja, Halliste ja Mõisaküla ühislehekülg

Oodatakse vanu Kaitseliidu

dokumente, fotosid vm Kaitseliitu

puutuvaid materjale. Tel 5645 8436 (Ants Kalam).

Materjalid tagastatakse peale koopiate tegemist.

Ostame ja viime ära vanametalli! Vajadusel võtame raskesti

äraveetavad/kättesaadavad konstruktsioonid osadeks.

Samuti ostame autoromusid. (Transport tasuta.)

Info tel 5612 5006.

Tellige Lõuna-Mulgimaa!abja ja Halliste valla ning mõisaküla linna ühislehe lõuna-mulgimaa tellimusi 2012. aastaks võtavad vastu kõik eesti postkontorid.Lõuna-Mulgimaad (indeks 00927) saab tellida korraga aasta lõpuni või soovitud arvuks kuudeks, sh jooksva kuu lehte kuni 10. kuupäevani. Leht ilmub kord kuus (välja arvatud juuli), st 11 numbrit aastas. Leheeksemplar maksab 26 senti. Lehe tellimishind kolmeks kuuks on 78 senti, kuueks kuuks 1,56 eurot jne. Aastatellimus tervikuna maksab 2,86 eurot. Pdf-failina on Lõuna-Mulgimaa loetav ka internetis kohalike ajalehtede nimistust, samuti Abja ja Halliste valla ning Mõisaküla linna kodulehekülgedelt www.abja.ee , www.halliste.ee ja www.moisakyla.ee

Viljandi maakonnaliini nr 49 buss Viljandi-Õisu-Abja-Paluoja-Mõisaküla väljub alates 1. märtsist hommikul Viljandist kell 10.40 (enne väljus kell 10. 30). Sõiduplaani muudatus võimaldab kell 10.26 Viljandisse saabuvalt rongilt tulijatel Reinu tee peatuses ümber istuda Mõisaküla suunas väljuvale liini nr 49 bussile. Vastava reisi kõigi peatuste ajad nihkusid samuti kümne minuti võrra hilisemaks ning Mõisakülla jõuab buss kell 11.50 (seni jõudis kell 11.40).

Halliste Püha anna koguduse jumalateenistused

toimuvad iga kuu 2. ja 4. pühapäeval kell 14.00

(kuni ülestõusmispühadeni kiriku käärkambris).

Halliste ja Mõisaküla lehekülgede ja tagakülje toimetaja meelis sõerd (Sarja tee 18, Veskimäe küla, 69404 Abja-Paluoja postkontor). Tel 5395 7842 ja 436 0030. E-post meelis.soerd@gmail.com ja meelis@abja.ee

Kolme omavalitsuse infoleht ilmub kord kuus.

Abja lehekülgede esindaja lauri sepp. E-post lauri@abja.ee. Tel 435 4784, 5664 0344.Pärnu mnt 30, Abja-Paluoja, 69403, Viljandimaa.

Kaitseliit tähistas EV 94. aastapäeva

2013. aastal avaneb elektriturg

Aidakem leida „Kogukonna pärli“

Eesti Külaliikumine Kodukant kutsub kõiki inimesi ja or-ganisatsioone igast maakonnast esitama kandidaate konkursile „Kogukonna pärl“, mille eesmärgiks on tunnustada kogukonna arengusse panustavaid peresid üle Eesti. Kandidaatide esita-miseks saab täita veebiankeedi 15. aprillini.

Kandidaatidena nähakse peresid, kes on toonud kohalikku ellu ja tegemistesse rõõmu, innustanud uusi ettevõtmisi ning edendanud loodushoidlikku mõtteviisi ja tervet eluhoiakut.

Ankeedi saab täita järgnevalt lingilt: https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formkey

=dDc4UVhYS1JlMTNqQjl... <https://docs.google.com/spreadsheet/viewform?formke

y=dDc4UVhYS1JlMTNqQjlFZWlZb2NuX0E6MQ> .Kokku tunnustatakse tiitliga „Kogukonna pärl“ 15 peret

üle Eesti. Projekti „Kogukonna pärl“ elluviimist toetatakse regionaalministri valitsemisalast.

Kaitseliidu sakala ma-leva Karksi malevkond tähistas eV 94. aastapäe-va koos omavalitsus- ja muinsuskaitse esindajate-ga Vabadussõjas langenu-

te mälestussamba juures Karksi-nuias.

Pärja samba jalamile asetas malevkonna eks-pealik leitnant Valdur Kilk, teda assisteerisid veeblid

Harri Mäesalu ja Jaak Põld-ma. Järgnenud sõnavõtus väljendas ltn Kilk muret rahva ja eriti noorte vähe-neva kaitsetahte üle. Rah-vas, kes ei taha kaitsta oma kodu, ei saa tema sõnul kaua püsida. Me peaksime hoidma rohkem kokku ja üksteisest hoolima. Ta õn-nitles kokkutulnuid EV 94. aastapäeva puhul. Piduliku tseremoonia lõpetasid rah-vatantsijad Anneli Arraste juhendamisel. Samba juur-de tuli ka hiljem inimesi, kes asetasid selle jalamile küünlaid ja lilli.

Päev jätkus piduliku kontsertaktusega kultuuri-keskuses.

KL Karksi malevkond tänab kõiki aastapäevaüri-tusel osalenuid.

AnTs KAlAM

elektriturg avaneb 2013. aastal, kuid juba tänavu sügi-sel toob eesti energia klienti-deni uued avatud turu elekt-ripaketid.

Valida saab elektri- energia müüjat

Elektriturule läheb ainult elektrienergia osa ehk 1/3 elektriarvest. Võrguteenus ja maksud jäävad endiselt riigi kontrolli alla. „Keskmise majapidamise kuine elektri-arve on täna 26 eurot, millest 8 eurot on riiklikud maksud, 7 eurot elektrienergia ning 11 eurot võrguteenused. Just selle 7-eurose elektrienergia osas suhtes saab elektriturul valikuid teha – kas eelistada peamiselt börsihinda või lep-pida elektrimüüjaga kokku ühes kindlas hinnas näiteks terveks aastaks,“ selgitas Eesti Energia juhatuse liige Margus Rink 2013. aastast kliendi ees olevaid valikuid.

Elektriturul ostab elektri-tarbija üldteenust automaat-selt, kui ta ei sõlmi lepingut ühegi elektrimüüjaga. Üld-teenuse põhimõtted töötab välja riik, seda müüvad võr-guettevõtjad ning selle hind kujuneb praeguse info koha-selt möödunud kuu kaalutud keskmisel börsihinnal.

Elektrimüüja pakkumisel on üldteenuse ees eeliseid. Suurema elektritarbimisega äri-, aga ka koduklientidele, kes näiteks kütavad elektriga, teeb Eesti Energia perso-naalseid hinnapakkumisi. Väiksema elektritarbimisega klientidele on leping aga või-malus energia hinna müüjaga pikaks ajaks kokku leppida.

Börsihind mõjutab vaid

kolmandikku arvest

22. veebruari seisuga mak-sis kilovatt-tund elektriener-giat börsil 4,35 eurosenti, mis on umbes 50% kallim suletud turu hinnast. Seda, kui palju maksab üks kilovatt-tund elektrienergiat 2013. aastal avatud turul näitab vaid aeg.

Rääkides elektrienergia tuleva aasta börsihinnast tuleb vahet teha elektriarvel ja elektrienergia hinnal. „Kui elektrienergia börsihind tõu-seb või langeb, puudutab see ainult sedasama 7 eurot ehk elektrienergia osa,“ kasutas Rink 26-eurose elektriarve näidet. „Näiteks kui elektri börsihind tõuseb poole võrra, tähendab see, et 7 eurost saab 10,5 eurot. Kogu elektriarvele tõuseks seeläbi 26 eurolt 29,5 eurole,“ selgitas ta.

Oma elektrienergia kuist tarbimist on kõige lihtsam kindlaks määrata arve abil. Igakuine elektrienergia tar-bimiskogus on elektriarvetel eraldi võrguteenuse ja riiklike maksude kõrval välja toodud. Elektri tänast börsihinda saab kontrollida Eesti Energia veebilehel „Turu avanemine 2013“ lingil, klikkides „kui-das kujuneb elektri hind?“ jaotuse all.

Enim elektrilepinguid sõl-

mitakse e-teeninduses

Juba sügisel saavad elekt-rikliendid valida kolme elekt-ritoote vahel: kokkulepitud hind, börsihinnal põhinev pakett ning kokkulepitud hinnast ja börsihinnast kom-bineeritud pakett. Kõige enam lepinguid loodab et-tevõte sõlmida just e-teenin-duses.

Eakamad inimesed, kes internetti ei kasuta, saavad lepingut volitada sõlmima oma lapsi või lapselapsi. Vo-litused soovitab Eesti Energia korda ajada käesoleva aasta augustiks. Kuid sügisel saab lisaks e-teenindusele lepin-guid sõlmida Eesti Energia klienditelefonil 1545 ja Eesti Energia teenindusbüroodes üle Eesti.

„Stabiilset hinda eelistava kliendi jaoks on esimene valik ilmselt kokkulepitud hinnaga toode, millega on võimalik elektrienergia maksumuse isegi kuni aastaks ajaks fiksee-rida. Elektrienergia hind bör-sil võib küll üles-alla kõikuda, kuid kokkulepitud hinnaga lepingu puhul ujuv börsihind klienti ei mõjuta,“ tutvustas Rink Eesti Energia tuleva-si elektripakette. Pakettide valikusse tulevad sarnaselt tänasele ühe- ja kahetariifsed paketid ning Rohelise Energia tooted.

Kui kliendi kodu või tar-bimiskoht asub Jaotusvõrgu võrgupiirkonnas ja ta ostab elektrit Eesti Energialt, saab ta 2013. aastal sarnaselt täna-sele olukorrale igal kuul Eesti Energialt ühe arve. Arve peal on välja toodud nii tarbitud elektrienergia kui ka võrgu-teenuse maksumused ning riiklikud maksud.

Et kliente muudatuste hetkel kiiremini nõustada, suurendab Eesti Energia su-veks oma klienditeenindajate arvu kõnekeskuses ja büroo-des praeguselt 170-lt 270-le.

Hea ülevaate avatud elekt-rituru toimimise, börsihinna ja selle mõjutajate ning olu-lisimate verstapostide kohta leiab Eesti Energia kodulehelt www.energia.ee

Minu keel – minu elu,minu hääl – minu hing...käsi kuid kelle,kus kitsenev ling? Milleks sammun’d ta salakitsi paekalda pääle,kaotan’d koduse kolde,salan’d südamehääle? Kas ta kaanetab kordkeele kaunima kõla,tasuna kaelaveab katmatu võla? Tummalt tardunud väljadteis’pool emakest vett,silmis paakunud pisar,hinges hüvastijätt... Oma saarte ja lahtede,laulumaa eesttõusma ja seismanäen sirgumas meest.

MEELIS SÕERD(Lasnamäel, 19. I 1988)

Lasnamäe laul

Tihemetsa kaupluse juureskell 9.00–10.30 Kilingi-Nõmme klubi eeskell 11.30–14.30

II kvartalis 11. ja 25. aprill9. ja 23. mai6. ja 20. juuni

Bussis saate nõu pangateenuste kohta, tellida ja kätte pangakaardi, makseautomaadist oma kontole sularaha kanda ja välja võtta, teha arvuti abil makseid, sõlmida hoiuseid ja muid erinevaid lepinguid.

Tutvuge pangabussi sõiduplaani ning finants-teenuste tingimustega www.swedbank.ee. Lisainfot pangabussi teenuste, kellaaegade ja peatuste kohta saate 24h telefonilt 6 310 310.

Mustla vallamaja juureskell 13:30-15:30

II kvartalis 2. ja 16. aprill14. ja 28. mai11. ja 25. juuni

Mõisaküla linnavalitsuse juureskell 10.00–12.00

Pangabuss peatub:

Suure-JaaniKonsumi kaupluse parklaskell 14.30–17.30

II kvartalis 9. ja 23. aprill7. ja 21. mai4. ja 18. juuni

Sakala maleva kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred austasid EV 94. aastapäeval Vabadussõjas langenuid mo-numendi juures Karksi-Nuias. Foto: Ants Kalam.

eakatekodu pakub tööd

HOOldajale.

tel 554 4001.