Acta Semiotica Estica XIII - semiootika.ee · Acta Semiotica Estica XIII Eessõna Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule kohaselt limalt mitmekesine, liikudes vaevata

Acta Semiotica Estica XIII


Tartu 2016

Koostajad ja toimetajad: Ott Puumeister, Silvi Salupere

Raamatu vljaandmist toetas grant PHVFI 16939

Keeletoimetaja:

Eva Lepik

Kaanekujundus: Mehmet Emir Uslu

Kaanefoto: Timo Maran

Toimetuskolleegium:

Hasso Krull (Tartu, Eesti)

Peet Lepik (Tallinn, Eesti) Peeter Linnap (Tartu, Eesti)

Andres Luure (Tallinn, Eesti) Aare Pilv (Tartu, Eesti)

Marek Tamm (Tallinn, Eesti)

Aleksei Turovski (Tallinn, Eesti) Jaan Valsiner (Worcester, USA)

Vilmos Voigt (Budapest, Ungari)

ISSN 14069563

Autoriigus Eesti Semiootika Selts 2016

Tartu: Bookmill


SISUKORD

EESSNA .................................................................................. 7

MARI-LIIS MADISSON

Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja

ohtude konstrueerimine ......................................................... 10

JAANIKA ANDERSON, MARIA-KRISTIINA LOTMAN

Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes (Tartu li-

kooli kunstimuuseumi kogude phjal) .................................. 36

TRIINU UPKIN

Rahvuste kujutamine klassikalises balletis ............................ 64

ANDRES LUURE

Idioodi armastus .................................................................... 104

KATRE PRN

Semiootika koht modelleerivate ssteemide reas: eelmrk-

meid loomingulisest ja mngulisest modelleerimisest huma-

nitaarteadustes ....................................................................... 119

MRKAMISI

Ott Puumeister

Mtisklusi tehnoloogilisest inimesest .......................................... 165

Madis Ligema Eesti Vabaerakond kui rahvusterviklik konservatiivsus libe-

raalses nahas ................................................................................ 174

Ekaterina Velmezova, Kalevi Kull

Juttu Tiit-Rein Viitsoga, semiootikast ......................................... 185

Sisukord

Tlkimine kui zoosemiootika phiksimus: Aleksei Turovski ja

TartuMoskva koolkond ............................................................. 197

Juri Lotman Tekst ja kultuuri mitmekeelsus .................................................... 211

Olga Freidenberg Sisenemine eesli seljas Jeruusalemma (evangeeliumimtoloo-

giast) ............................................................................................ 218

KROONIKA 2015 ..................................................................... 237

ABSTRACTS ............................................................................. 261


Eessna

Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule

kohaselt limalt mitmekesine, liikudes vaevata objektianalsist

semiootika ldteoreetiliste probleemide lahkamiseni. Kesolev

number sisaldab viite originaalartiklit; lisaks on tavapraselt kohal

ka mrkamiste rubriik tlgete, intervjuude ja esseedega. Loomuli-

kult annab Acta ka levaate thtsamatest semiootikat puudutavatest

sndmustest, mille hulka kuuluvad nii X Tartu semiootika suvekool

kui ka Peeter Toropi juubelile phendatud konverents, ning

semiootika osakonnas kaitstud magistri- ja doktoritdest.

XIII numbri avab Mari-Liis Madissoni artikkel Snowdeni

skandaali kujutamine eesti meedias: hirmu ja ohtude konstruee-

rimine, mille eesmrgiks on selgitada USA salajase jlgimisprog-

rammiga PRISM seonduvate infolekituste vastuvttu eesti meedias.

Internetivabadust nhakse tnapeval he peamise identiteediloome

alustalana, mistttu puudutasid Snowdeni paljastused laiemat hulka

inimesi kui tavaprased poliitilised skandaalid. Uute tehnoloogiate

seostamine demokraatlike ja innovaatiliste hiskondlike arengutega

sattus Snowdeni lekituste valguses mrkimisvrse kahtluse alla.

Artiklis ksitletakse kolme philist tpi, kuidas erinevad artiklid ja

kommentaarid PRISMiga seonduvaid hirme vljendasid. Muuhulgas

selgub, et PRISMi retseptsioonis prdusid tehnoutopistikud kuju-

telmad suuresti mber ning asendusid dstoopiliste panoptikumi-

visioonidega ning et tnapevaste jlgimistehnoloogiate kaardis-

tamisel tmmati sageli paralleele totalitaarsete hiskondade

kirjeldustega.

Jrgnevalt prdume Jaanika Andersoni ja Maria-Kristiina

Lotmani artikli Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes

(Tartu likooli Kunstimuuseumi kogude nitel) juurde ning

vaatame, kuidas autorid ritavad lahendada keerukaid jljenduse ja

originaali vaheliste piiridega seonduvaid probleeme. Tekst analsib

T kunstimuuseumi kogudes olevaid valandeid intrasemiootiliste

tlketeostena, lhtudes eelkige Umberto Eco teoreetilisest

raamistikust. Vttes eristuse aluseks viisi, kuidas koopia prototpi

Eessna

muudab vi edasi arendab, tuuakse vlja intrasemiootilise

tlkevormi alatbid. Vaadeldakse kopeerimise kigus toimunud

muutusi materjalis, tehnikas, mtmetes, terviklikkuses, stiilis ja

anris.

Triinu Upkin jtkab kunstianalsiga artiklis Rahvuste kujuta-

misest klassikalises balletis. Phihpoteesiks on, et kultuuriimpe-

rialistlikud ja orientalistlikud vaated, mis on tnapevani

balletiklassikas silinud, ei tulene mitte niivrd 19. sajandil loodud

narratiividest kui balletianri enda vormidest. Artiklis antakse

phjalik levaade klassikalise balleti anri kujunemisloost ja

spetsiifilistest vljendusvahenditest (vaadeldakse liikumiskeelt,

keha, muusikat ja koreograafiat). Seejrel analsitakse tnapeval

kige aktiivsemalt tismahus etendatavaid klassikalisi ballette, kus

tegelaste rahvused on olulised ja rhutatud. Need balletid on

grupeeritud rahvuste kujutamise viisi jrgi: 1) he vrrahvuse

balletid, mille tegevus toimub hest rahvusest tegelastega, aga see

rahvus on vaataja jaoks vras, eksootiline teine; vastandatud

rahvuste balletid ja rahvuste divertismendiga balletid, milles

rahvused on olulised vaid divertismendi tantsudes ja neil on

meelelahutusliku vahelduse pakkumise funktsioon. Anals testab

veenvalt, et orientalistlikud ja imperialistlikud vaated on

klassikalises balletis silinud ja svenenud mral, mis tnapeva

diskrimineerimist ja represseerimist pelgavas multikultuurses

maailmas on lausa naeruvrne, aga keegi ei pane seda thele.

Andres Luure esitab artiklis Idioodi armastus he versiooni

armastusest ning selle thtsusest semiootikale ning seob mningad

mtted armastuse kohta vrst Mkini armastusega Fjodor

Dostojevski Idioodis. Luure eristab kahte armastuse ilmingut:

armunud armastust ning armulist armastust; et armastus oleks

terviklik, peavad mlemad ilmingud kohal olema. Mrgi ja

thenduse vahelise suhte kaks klge vastavad Luure tlgenduses

armulisele armastusele ja armunud armastusele.

Originaalartiklite rubriigi lpetab Katre Prna Semiootika koht

modelleerivate ssteemide reas: eelmrkmeid loomingulisest ja

mngulisest modelleerimisest humanitaarteadustes. Artikli kirjuta-

mise ajendiks oli Prna jaoks tik, et Juri Lotmani artiklis Kunst

modelleerivate ssteemide reas esitatud kunstilise modelleerimise

ksitlusel on mitmeid sarnasusi tnase humanitaarteadusliku

Eessna

mtlemise ja praktikaga. Autor uurib, mille alusel Lotman

teaduslikku, mngulist ja kunstilist modelleerimist eritleb. Selleks

antakse esmalt levaade Lotmani (ja TartuMoskva koolkonna)

modelleerivate ssteemide ksitlusest, toomaks vlja olulisimad

tahud: modelleerivate ssteemide ksitluse mtestamine tunnetus- ja

tegevusteooriana, modelleeriva ssteemi agentsus, modelleeriva

tegevuse pragmaatilisus, modelleerimine kui tlkimine, suhtumine

mudeli tinglikkusse ja modelleerimise mitmetasandilisus.

Mrkamiste rubriiki alustab Ott Puumeister Mtisklustega

tehnoloogilisest inimesest, vites, et inimese ja tehnoloogia suhet

ennast tuleks vaadelda tehnikana, milles suhte kaks nivalt

eraldiseisvat osapoolt alles tekitatakse. Madis Ligema kirjutab

Eesti Vabaerakonnast kui rahvusterviklikust konservatiivsusest

liberaalses nahas, analsides Vabaerakonna keelekasutust ja

imagoloogiat. Edasi rgivad Ekaterina Velmezova ja Kalevi Kull

juttu semiootikast Tiit-Rein Viitsoga, tuntud soome-ugri keeletead-

lase, Tartu likooli lnemeresoome keelte emeriitprofessoriga.

Samade autorite sulest on kogumikus ka vestlus karismaatilise

zoosemiootiku Aleksei Turovskiga. Jrgnevalt on meil vimalus

Silvi Salupere tlkes lugeda Juri Lotmani loomingu hilisesse

perioodi kuuluvat artiklit Tekst ja kultuuri mitmekeelsus, mis

ilmus esmakordselt alles 1992. aastal. Tanel Perni tlkes on

kogumikus esindatud nukogude filoloogi ja kultuuriuurija Olga

Freidenbergi evangeeliumimtoloogia ksitlus Sisenemine eesli

seljas Jeruusalemma. Teksti autori eluajal ei avaldatud,

Freidenbergi taasavastasid TartuMoskva koolkonna semiootikud

ja esimesed tema td ilmusid veerandsajandi pikkuse vaheaja jrel

1973. aastal ajakirja Tid mrgissteemide alalt kuuendas

numbris.

Kroonika osa on tavapraselt sisutihe, kajastades semiootikute

tegemisi 2015. aasta jooksul.

Toimetajad


Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias:

hirmu ja ohtude konstrueerimine

Mari-Liis Madisson

Artikli eesmrgiks on selgitada USA salajase jlgimisprogrammiga PRISM

seonduvate infolekituste retseptsiooni eesti meediaruumis. Snowdeni skan-

daal sai Eestis vrdlemisi tormilist avalikku vastukaja ning knetas ka ini-

mesi, kes tavaliselt end poliitikakaugena mratlevad. Nimelt puudutas see

tnapevase identiteediloome ht olulist alustala: igust vabale internetile.

Internetti on sageli seostatud vljendusvabaduse, horisontaalsete vimusu-

hete, lbipaistva riigivalitsemisega jne mrgitud aspektidele osutades m-

testatakse internetti kui essentsiaalselt demokraatlikku ja progressiivset

meediumi. Kesolev uurimus vaatleb, kuidas selline tehnoutopistlik identi-

teedidiskursus resoneerib kultuuriliste hirmudega jlgimise ning varjatud

kontrolli ees.

Mrksnad: PRISM, e-Eesti, tehnoloogiline determinism, identiteedi-

loome, hirmusemiootika, vandenuteooria

Artikli sihiks on avada Snowdeni skandaali1 mbritsevaid sotsiokul-

tuurilisi thendusi ning kaardistada nende konstrueerimise loogikat

eesti meedias. Toetun teoreetilises plaanis eelkige kultuurisemioo-

tikale, mis mratleb kultuuri kui inimhiskonna organiseerituse

(informatsiooni) sfri, mis desorganisatsioonile (entroopiale) vas-

tandub (Ivanov jt 1998: 61). Kultuurisemiootika eesmrgiks on uuri-

da, kuidas erinevad mrgissteemid reaalsust modelleerivad ning

kuidas erinevad modelleerivad keeled omavahel funktsionaalselt su-

hestuvad. On oluline mrkida, et kultuurisemiootikat ei huvita reaal-

sus kogu selle mitmekesisuses, vaid ksnes reaalsuse mrgilised

mudelid, mis kipuvad vga sageli lihtsustavad olema (M. Lotman

1 Edward Joseph Snowden on USA Riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) endine

ttaja, kes sai maailmakuulsaks 2013. aasta mais, mil ta lekitas ajakirjandusele

infot salajase jlgimisprogrammi PRISM kohta. Snowdeni paljastused phjus-

tasid tulise diskussiooni varjatud jlgimistehnoloogia, infopoliitika ning privaat-

suse thenduse muutumise kohta, vt:

https://en.wikipedia.org/wiki/Edward_Snowden

https://en.wikipedia.org/wiki/Edward_Snowden

Snowdeni skandaali kujutamine eesti meedias 11

2001: 216217). Niisiis keskendub siinne uurimus thendussfrile,

mis Snowdeni paljastuste valguses PRISMi2 eesti meedias mbrit-

sema hakkas, mitte aga jlgimisprogrammi enda spetsiifikale. Hooli-

mata asjaolust, et siin analsitavad tekstid on adresseeritud eelki-

ge n- tavalugejale, kel puuduvad eriteadmised IKT3 ja rahvusvahe-

lise infopoliitika kohta, on siiski tegemist olulise uurimismaterjaliga,

kuna Snowdeni lekitusi mbritsev thendussfr vimaldab saada

aimu sotsiokultuurilistest vrtustest, mis interneti ja laiemalt

infohiskonna klge seotakse.

Tnapevane kultuurianals ei tohiks ksitleda internetti pelga

tehnoloogilise kihistusena, mis meie elusid mjutab ega ka ainult

kohana, kus sotsiaalsed interaktsioonid aset leiavad, uurimused

peaks kindlasti ka selgitama, kuidas kollektiivsed arusaamad, lo-

kaalsed ja globaalsed identiteedid selle klge seotakse (Kelty 2010:

13). Paljud uurimused on vlja toonud, et viimastel kmnenditel

toimunud IKT arengutest mtlemise ldlevinud viisiks on tehnoloo-

giline determinism (Ballinger 2011, Bell 2001, Hirst 2012, Mosco

1996, 2004, Morozov 2011, Sandywell 2006). Vga kokkuvtlikult

eldes thendab see suundumust nha masinate (tehnika) ja inimeste

(hiskonna) vahelist suhet eelkige hesuunalisena: eeldatakse, et

tehnikas toimunud arengud mjutavad olulisel mral sotsiaalseid

muutusi vi on koguni nende phjustajateks (Mosco 2004: 10).

Mitmete autorite arvates on tehnoloogilise determinismi selgitusraa-

mistikud lne kultuurimllu sgavalt juurdunud ning niteks

internetist, sotsiaalmeediast ja kikvimalikest nutiseadmetest rgi-

takse hmmastavalt sarnastes retoorilistes raamides nagu kunagi

telegraafist, elektrist, telefonist, raadiost ja televisioonist (Hirst

2012, Mosco 2004). heks jooneks, mis massikasutusse linud

tehnikainnovatsioonide sotsiaalseid mjusid avavat diskursust

iseloomustab, on tehnoloogiate phjustatud sotsiaalse olukorra

uudsuse vi koguni enneolematuse rhutamine. Uute tehnoloogiate

2 PRISM oli NSA lisalajane jlgimisprogramm, mille abil koguti andmeid

vhemalt heksa suure USA internetiettevtte (nt Microsoft, Yahoo!, Google,

Facebook, YouTube, Skype, Apple) vahendatud kommunikatsiooni kohta.

PRISM kivitati George W. Bushi valitsemisajal, vt

https://en.wikipedia.org/wiki/PRISM_(surveillance_program). 3 IKT on laialdaselt levinud lhend, mis thistab info- ja kommunikatsiooni

tehnoloogiat.

https://en.wikipedia.org/wiki/PRISM_(surveillance_program

12 Mari-Liis Madisson

klge haagitakse sageli hperboolsed fraasid, nagu: elektroonika ajajrk, infoajastu, telekommunikatsiooni revolutsioon, mis markee-

rivad, et leiutistel on lausa epohhiloov mju (Sandywell 2006: 41).

Sarnast tlgendusskeemi vib mrgata ka veendumuses, et uued teh-

noloogiad toovad kaasa varasematest tiesti erinevate kitumisvii-

side ja vrtushinnangutega plvkonna kujunemise.

Alljrgnevad peatkid vtavad luubi alla, millised vrtused ning

optimistlikud ja pessimistlikud tulevikuvisioonid Eesti kontekstis

tnapevase IKT klge kinnituvad. Esmalt tuleb ksitlemisele e-

patriotism ehk tehnooptimistlik identiteedidiskursus, mis tstab esile

riiklikke IT-infrastruktuure ning inimeste arvutiteadlikkust, mis

teevad Eestist kodanikke kaasava, emantsipatoorse ning progres-

siivse riigi, mis on nutivaldkonnas kogu maailmale teenitajaks.

Tehnoutopism: kberdemokraatia diskursus ja e-Eesti

Digiajastu tehnoutopistlike kujutelmade ning nende kujunemise

tagamaade uurimine on vrdlemisi paljude kultuuri- ja meediauu-

rijate thelepanu plvinud (Holmes 2005, Jordan 1999, Mosco 2004,

Morozov 2011, 2013, Turner 2006, Sderberg 2013 jne). Interneti

ning iseranis sotsiaalmeedia utopistlikud visioonid ehituvad suures-

ti mber idee, et uudsed kommunikatsioonivimalused avavad tee

passiivsete meediatarbijate emantsipatsiooniks ning panevad aluse

n- tavakodanikke seningematult kaasavale ning olemuslikult anti-

autoritaarsele kommunikatsioonile (Kreiss jt 2011: 247, Morozov

2011: xiiixiv, Mosco 2004: 113). Interneti kui demokraatiat toes-

tava ressursi kinnismte on IT-entusiastide, kodanikuaktivistidest

blogijate ja ajakirjanike4 ning koguni akadeemiliste ksitluste (vt nt

Gilder 1994, Negroponte 1995, Tapscott 1998) peenelt artikulee-

ritud visioonide tttu tugevaks selgituslikuks karkassiks arenenud.

See on omakorda avaldanud mju rahvalike tlgenduste kujunemi-

sele, mis seovad neid lokaalsete sndmuste, kogukondliku mlu

ning vahetute kogemuste mtestamisega.

4 Mitmed uurimused on vlja toonud, et tehnoloogiaajakirjanikud on hed olu-

lisemad tehnoutopistlike visioonide toetajad (vt Boyer 2010, Hirst 2012,

Hofheinz 2011).


Prast Eesti taasiseseisvumist sai sellisest kberoptimistlikust

diskursusest rahvusliku tulevikku orienteeritud identiteedi ks oluli-

ne kese. Avalike enesekirjelduste tasandil hakati rhutama, et inno-

vaatilised ja demokraatiat soodustavad IKT-lahendused annavad

Eestile vimaluse postsovetlike riikide foonilt kiiresti esile tusta ja

lnelikele vrtustele lheneda. Aro Velmet on osutanud, et e-Eesti

edunarratiivi hakati artikuleerima 1990ndate alguses, mil riigiasu-

tuste sisemine korraldus muudeti internetiphiseks. heks keskseks

arengu ja edasipdlikkuse smboliks kujunes valitsuse istungite

paberitest vabastamine 2000. aastal. E-Eesti teiseks thendusfoo-

kuseks kujunes aga idee, et tnu IKTle on vimalik vhendada

sotsiaalset ja regionaalset ebavrdust ning suurendada inimeste

aktiivset kaasatust avalike teemade arutamisse. Taoline retoorika

seostus eelkige 1996. aastal algatatud riikliku Tiigrihppe projek-

tiga, mille peamiseks sihiks oli digitaalse infrastruktuuri arenda-

mine, kusjuures erilist rhku pandi seal haridusasutuste arvutitega

varustamisele. 2000ndatel lisandus e-edunarratiivi veel osalus-

demokraatia ja kodanikuhariduse dominant (Velmet 2015: 140).

Mitmed akadeemilised ksitlused toovad e-Eesti nidet esile kui

kige silmapaistvamat rahvuse brndimise5 projekti, mille kigus

loodud thenduspakett kujutab Eestit innovaatilise paberivaba

riigina, kus kivad ksikes rikkumata loodus ning krgtasemel

digitarkused (Jansen 2012: 8588; Kulcsr, Yum 2012: 198; Mosco

2004: 172). Eesti e-eduloosse lisab heroilise nansi asjaolu, et

paberivaba riik 2007. aasta kberrnnakutes6 prmu ei vajunud,

vaid vljus neist teadlikuma ja tugevamana kui kunagi varem, olles

nd kogu maailma kontekstis oluline kberkaitsekeskus (Jansen

2012: 88). Loomulikult on kberutopistlikel visioonidel vga oluline

roll ka kohalikus (nii ametlikus kui vernakulaarses) identiteedi-

diskursuses, rgitakse koguni eestlastele omasest e-patriotismist7.

Niisuguste enesekirjelduste he alustroobi on tabavalt vtnud kokku

Aro Velmet (2015: 139), kelle jrgi toetub eestlaste e-patriotism

5 Ingl k national branding. 6 hed rngimad kberrnnakud toimusid Eestis 2007. aasta aprillirahutuste

ajal, mil halvati mitmete oluliste avalike veebileheklgede t, muuhulgas olid

rivist vljas Riigikogu, ministeeriumite, ajalehtede ning pankade lehekljed. 7 Vt Velmet 2015; Hinsberg 2015.


sageli jakobhurtlikule visioonile rahvast, kes vib olla kll arvult

vike, aga suur oma IT-vimekuse poolest. See kujund on iseranis

pdev e-residentsuse puhul, mis lubab 2025. aastaks 10 miljonit e-

eestlast8, samuti kikvimalike riiklike IT-lahenduste (nt e-

valimised, e-kool, digiretsept, digiallkiri jne) didaktilise klvamise

puhul laia maailma. Selline retooriline raam rhutab kimasolevate

IKT projektide thenduslikkust ning seob nad lihtsa ja heselt

mistetava kausaalsusahela vahendusel Eestit lhitulevikus ootava

itsenguperioodiga. lalpool osutatu krval on Eesti e-edu then-

dusuniversumi olulisteks komponentideks veel Skype, laialdane

wifi-levi, Tiigrihpe ja eestlaste leldised IT-pdevused, Twitteri-

president Toomas Hendrik Ilves9, maailmarekord startupide arvult

inimese kohta10

jne. Seda loetelu viks veel jtkata, aga ldiselt

kannab peaaegu kik, mis on seotud interneti ja digilahendustega,

tugevaid positiivseid konnotatsioone: seda mistetakse kui tulevikku

orienteeritut, progressiivset ja vabastavat.

On thelepanuvrne, et tehnoutopistlikud ksitlused lhtuvad

sageli kberneetilis-informatsionalistlikust epistemoloogiast ehk

levinud on hpermeedia tunnuste, nagu mittehierarhilisus, interak-tiivsus, keskse organiseerimistelje puudumine vrdlemisi kshene

lekandmine uut tpi hiskonna kirjeldustesse (Boyer 2010: 79

80, vt ka Madisson, Ventsel 2015: 9). Osutatud karakteristikud mb-

ritsetakse tugeva aksioloogilise laenguga, neis nhakse progressi ja

kodanikuvabaduste garante. Interneti interaktsioonivimalustes taju-

takse sageli otsese demokraatia potentsiaali revolutsioonilist kasvu,

8 E-residentsus on virtuaalne residentsus riigi alalise elaniku staatusele

lhedane staatus, mille vivad omandada isikud, kes riigis ei resideeri. Sellega

kaasneb riiklikult vljastatud turvaline digitaalne identiteet, mis annab

vlismaalastele vimaluse kasutada e-teenuseid, mis tavapraselt on olnud

avatud vaid kohalikele elanikele, niteks vimalus anda digitaalseid allkirju.

(https://et.wikipedia.org/wiki/E-residentsus) 9 Ameerika meediavljaanne Buzzfeed valis Ilvese 2013 aastal Twitteris enim

silma paistnud presidendiks, see sndmus leidis Eestis palju vastukaja ning

kinnistas muuhulgas Ilvese kuvandit e-Eesti arendajana. 10 Eesti e-eduloo vtmethistajad esinevad iseranis kontsentreeritult koos nt

jrgmistes artiklites: http://www.bbc.com/news/business-22317297;

http://www.economist.com/blogs/schumpeter/2013/07/estonias-technology-

cluster

https://et.wikipedia.org/wiki/E-residentsushttp://www.bbc.com/news/business-22317297http://www.economist.com/blogs/schumpeter/2013/07/estonias-technology-clusterhttp://www.economist.com/blogs/schumpeter/2013/07/estonias-technology-cluster


mitmesuunalise vi alt les kommunikatsiooni arengut aktiivsete

kodanike ja vimuinstitutsioonide vahel (Holmes 2005: 9, 84).

Arvatakse, et tnu virtuaalsetes kogukondades osalemise ning

aktiivse sisuloome kogemusele on kasvamas les uus plvkond, kes

teeb lpu rangetele, militaarseid kordi vi brokraatiat iseloomus-

tanud sotsiaalsete hierarhiatele, ning asendab need vabatahtlikkusel

ja hishuvidel phinevate horisontaalsete vimusuhetega (Mosco

2004: 89, Turner 2006: 38). Utopistlikud e-demokraatia visioonid

nevad internetti sageli alternatiivse avaliku sfri vi foorumina,

kus keskse tsenseeriva instantsi vi konkreetsete rihuvide puudu-

mise tttu saavad kuuldavaks kikvimalike huvigruppide hled

ning seal navigeerivad indiviidid saavad astuda rikastavasse inter-

aktsiooni vga mitmekesiste, vahel nende maailmangemusele

koguni vastanduvate vaadetega (Atton, Hamilton 2008: 81, McQuail

2003: 111, Ballinger 2011: 177). Suured lootused on pandud ka e-

valitsemise ideele, mis peaks vimaldama erinevatel rohujuureta-

sandi gruppidel organiseeruda ning seadusandlike jududega

vahetumalt ning vabamalt koostd teha (Mosco 2004: 113,

Sderberg 2013: 1282).

Konkreetsed kodanikke kaasava e-demokraatia visioonid saavu-

tasid Eestis oma populaarsuse tipu vahetult enne Snowdeni paljas-

tusi. 2012 aasta alguses tusis seoses ACTA ratifitseerimislbi-

rkimistega avalike arutelude fookusse mure vaba interneti prast.

See ti kaasa ka Eesti kontekstis tavatult rahvarohked avalikud

protestid, mis aga omakorda nitab, et teema puudutas paljude ini-

meste jaoks olulisi vrtusi11

. 2012. teisel poolel hoogustusid dis-

kussioonid, mis seadsid agendasse Eesti riigivalitsemise varjukljed,

peamisteks ksimusteks kujunesid poliitilise kultuuri lbipaistvus

ning kodanike ja mitteparteiliste huvigruppide kaasamine otsustus-

protsessidesse. Mainitud arutelude hoogustumise tulemusena koos-

tasid seitseteist Eesti kodanikuaktivisti ja haritlaskonna esindajat

avaliku prdumise Harta 12, mis viis omakorda selleni, et president

kutsus 21. novembril Jkeldrisse kokku kodanikuhiskonna ja

erakondade esindajad, kultuuritegelased ja poliitikauurijad. Jkeldri

algatusel otsustati, et demokraatia edendamiseks tuleb vlja ttada

11 Olen ACTAga seonduvat diskursust phjalikumalt ksitlenud hes

varasemas artiklis (Madisson, Ventsel 2015).


hisloome12

platvorm Rahvakogu, mille abil saaksid ID-kaarti

omavad inimesed oma ettepanekuid Riigikogule vahendada.

Kuigi e-demokraatial ning muude e-eduloo komponentidel on

Eesti tnapevases identiteedidiskursuses keskne roll, oleks

lekohtune vita, et IKTga vahetult seotud pessimistlikke arusaamu

ldse ei eksisteeriks ning, et PRISMiga seotud hirmudiskursus just

kui thja koha peale tekkiks. Toon alljrgnevalt vlja, millised on

arvutiajastu dstopistlike visioonide peamised teemad Eestis.

Arvutiajastu dstopistlikud visioonid

Arvutiajastu dstopistlikud ksitlused on utopistlike krval pigem

avalike arutelude perifeeriasse jnud ning neid esitatakse reeglina

vasakpoolse, sageli lausa anarhistliku vi vasakrmusliku maail-

mavaate mber koondud subkultuuride13

kontekstis. Ilmselt on sel

phjusel ka oluliselt vhem ilmunud tehnodstopismile keskendu-

vaid akadeemilisi uurimusi (vt Fisher, Wright 2001, Fuchs 2013,

Sandywell 2006). Reeglina reartikuleerivad internetiajastu dsto-

pistlikud hiskonnavisioonid William Gibsoni Neuromancerist

(1984) tuttavaid stsenaariume, kus arvutite vidukigu tttu on

svenenud sotsiaalne ebavrdsus infot omavate suurfirmade ja IT-

ekspertide ning tavainimeste vahel; kadunud igasugune lootus

privaatsele kommunikatsioonile; vrandutud silmast silma suhtle-

misest ning inimlikest vrtustest (Bell 2001: 22, Dodge, Kitchin

2001: 230, Fisher, Wright 2001; Sandywell 2006: 42). Ses konteks-

tis aktualiseeruvad ka teised kultuurimlusse talletunud jlgimis-

hiskonna troobid, nagu idee globaalsest autoritaarset kontrollist

(NWOst)14

, Suurest Vennast (vt Sandywell 2006: 48) ning ajupestud

tavakodanike massidest.

Ka Eesti avalikul areenil on aeg-ajalt ilmunud snavtte, mis

12 ingl k crowd-sourcing. 13 Niteks radikaalsed environmentalistid, neoludiidid, globaliseerumisvastase

liikumise aktivistid. 14 NWO on lhend ingliskeelsest nimetusest New World Order ehk uus

maailmakord ning vga kokkuvtlikult eldes thistab see globaalset

vandenud, mille sihiks on leilmse totalitaarse reiimi kehtestamine.


nevad internetti ja nutitehnoloogiat sotsiaalsete probleemide ph-

justajana, niteks arvatakse, et noorte pidev sotsiaalmeediasuhtlus

muudab neid n- priselus kohmetumaks ja snaahtramaks vi et

likeimise, shareimise jms faatiliste tegevustega harjunud plvkond

ei ole enam vimeline analtiliselt mtlema ja n- suurt pilti kokku

panema (Carr 2010) ning et vanemad inimesed on vhese arvuti-

oskuse prast ha rohkem hiskondlikust elust krvale jetud (Niitra

2011). Samuti seatakse vahel kahtluse alla e-valimiste turvalisus

ning usaldusvrsus (vt nt Koorits 2013) ning tuuakse esile kodanik-

ke kaasavate hisloomeprojektide (nt Rahvakogu) vrdlemisi

lbipaistmatu ning populistlik loomus (vt nt Ilves 2013a). Siinkir-

jutajale jb mulje, et vrreldes kberdemokraatia ja e-edulugude

diskursusega on osutatud teemad oluliselt kitsamad, puudutades

konkreetsemaid probleeme vi ealisi gruppe, samas kui tehno-

utopistlikud visioonid artikuleerivad proportsionaalselt knekamaid

ning laiaphjalisemaid sotsiaalseid muutusi.

PRISMi mbritseva tlgendussfri uurimine lubab heita valgust

dstopistlike selgituste ekspansioonile jlgimisprogrammiga seotud

avalikesse aruteludesse, samuti aitab see kaardistada hirmu- ja ohu-

tunde mber koondunud tlgenduste suhestumist valitseva tehno-

utopistiku identiteedidiskursusega.

PRISMi retseptsioonist eesti meedias

Hlmamaks nii dominantses kui alternatiivses15

meedias artikulee-

ritud thendusi, otsustasin analsida suuremate ajalehtede arva-

musartikleid ning nende kommentaare. Kokku uurisin 35 arvamus-

lugu ning 140 kommentaari, mis Edward Snowdeni lekitusi,

PRISMi vi NSA tegevust puudutasid. Konkreetsetest vljaannetest

15 Kesolev artikkel mistab alternatiivmeediat Chris Attoni ja James Hamiltoni

mratlusele toetudes (Atton, Hamilton 2008: 1). Nad toovad vlja, et alterna-

tiivmeedia peamiseks tukepunktiks on reeglina rahulolematus teatud teemade

katmise ja kajastamisega peavoolumeedias. Niteks soovitakse pakkuda alter-

natiive traditsioonilistele uudisekonventsioonidele, representeerimisviisidele

vi vastandutakse peavoolu vljaannete kommertslikkusele, elitaristlikele hoia-

kutele, objektiivsuse ja tasakaalustatud informatsiooni normidele. Ideaaljuhul

luuakse alternatiivmeediat vljaspool peavoolu institutsioonide vrgustikku.


valisin analsiks Postimehe kui suurima Eesti pevalehe ja Eesti

Ekspressi kui suurima ndalalehe ning Delfi kui suurima veebip-

hise uudisteportaali, mil on kige populaarsem kommentaarium.

Veel uurisin blogide Memokraat ja Persona in fieri sissekandeid,

kuna seal keskenduti Snowdeni lekitustele ja tnapevasele infopo-

liitikale kige eksplitsiitsemalt. Tekstide (artiklite, kommentaaride,

blogipostituste) analsimisel pidasin silmas eelkige kolme tasan-

dit: teksti dominantset teemat ja vtmethistajaid, agentsuse omista-

mist ning troopide kasutamist. Selgitamaks PRISMi thenduste

artikuleerimist mjutanud laiemaid sotsiokultuurilisi mehhanisme,

toetun hirmusemiootika, kultuuriuuringute ning meediasotsioloogia

raamistikele.

Hirmu ja ohtude artikuleerimine

PRISMi-taolisi jlgimistehnoloogiad mbritseb juba eos kahtluste ja

kontrollimatuse atmosfr ning see on justkui orgaaniliselt seotud

kollektiivse mure- ja ohutunde artikuleerimisega. Juba PRISMi

mbritseva tekstikorpuse esmasel vaatlusel andis tugevalt tooni

otsene hirmule ja revusele osutamine. Toon siinkohal vlja paar

nidet arvamusartiklite avalausetest:

Snowdeni paljastused kinnitasid meile dokumentaalselt seda, mida me

oleme kogu aeg peljanud. Nimelt, et suurriigid jlgivad nn vaba Internetti

vga laiaulatuslikult ega prku seejuures tagasi ka kige philisemate

inimiguste rikkumiste ees. (Pder 2013)

Eile ilmus Glenn Greenwaldi sulest Guardianis jrjekordne artikkel 29-

aastase Edward Snowdeni lekituste kohta. Seekordne lugu oli hirmutav.

Vga hirmutav ning kogu senist leket mitmekordselt letav. (Turk 2013)

Juri Lotmani (2007: 108110) jrgi kaasneb ambivalentselt vi

hmaselt selgitatud hiskondlike murrangutega sageli terav ohum-

toloogia kasv. Peaaegu kik uuritud tekstid presenteerisid PRISMi

kui midagi murettekitavat. Manati esile erinevaid jlgimistehno-

loogiatega seotud hirme, kuid ldiseks reegliks oli, et domi-

nantsetes vljaannetes avaldatud tekstid rkisid eelkige vimali-

kest ohtudest ning nende visandatud tumedad tulevikuvisioonid olid


antud vrdlemisi abstraktselt. Alternatiivmeedias reflekteeriti massi-

lise jlgimisega seotud ohte mrksa konkreetsemalt, need said

sdlaste, ohvrite ja sndmuspaikade nol oma osutused. Alljrgne-

valt ksitlen kolme philist tpi, kuidas erinevad artiklid ja

kommentaarid PRISMiga seonduvaid hirme vljendasid.

Fobofoobia: hirm hirmu ees

Mned tlgendused mbritsevad Snowdeni lekitused teatava meta-

tasandi hirmu ehk fobofoobiaga murega kollektiivse hirmu- ja

abitusetunde laastava mju prast. Fobofoobia ehitub arusaamale, et

hiskonnal puudub kompetents mingi pletava probleemi lahenda-

miseks ning et hetkeolukord saab ainult kriitilisemaks minna, kuna

ldise segaduse ja revuse atmosfris kituvad inimesed irratsio-

naalselt ja nendega on tavalisest lihtsam manipuleerida. Tihti mrgi-

takse, et pole piisavalt eksperte, kes sooviksid vi oleksid suutelised

tnapevaste jlgimistehnoloogiate potentsiaalseid mjusid n-

tavainimestele selgitama. ks autor toob vlja, et PRISMi kohta

kivas infokaoses orienteerumine on demokraatlike vrtuste hoid-

misel ja kaitsmisel vtmethtsusega, kuid ei ole kedagi, kes teemat

arusaadavalt selgitaks:

Meil ei j le muud kui loota neile, kes oskavad ja suudavad, ning seletada

toimuvat nii lihtsalt kui vhegi vimalik. (Korv 2013)

Tuuakse vlja, et koguni maailma juhtivate vljaannete tehnikaaja-

kirjanikud on PRISMi kajastamisel kndimatud ning ollakse

mures, et leldine teadmatuse ning kontrollimatuse tunne vib viia

lahmiva ja destruktiivse arutelukliimani, kus vivad vimust vtta

isehakanud kallutatud kneisikud ning populistlikud jud (Eslas

2013). Mned autorid vidavad, et maad on vtmas mustvalged

ksitlused ja vandenuteooriad ning levimas on ldine knilisus ja

usaldamatus vaba informatsiooni ning infohiskonna kui niisuguse

vimalikkuse kohta (Tuisk 2013). Autorid muretsevad peataoleku

prast, mis vib seada ohtu oluliste teemade mrkamise, niteks kui

inimesed on kogu oma mureliku valvsuse Big Datale koondanud, ei pruugi nad mrgata Meta Dataga seotud ohte, mil vivad olla


tsised tagajrjed (Ilves 2013b).

Niisiis paigutab fobofoobia diskursus kaoseolukorrast vljatule-

ku vimalused hpoteetiliste poliitikaanaltikutest IT-geeniuste

ktesse, kellele omistatakse vime orienteeruda salajaste luuress-

teemide ning lobby-organisatsioonide tegevuses. Lisaks sellele rhu-

tatakse, et nad ei tohiks olla omakasupdlikud ning mis kige

olulisem, ekspertidel peaks olema erakordselt suur pdevus oma

spetsiifilisi teadmisi edastada. Samas vib theldada, et tunnetatakse

teatavat vastutust nii Eestis kui ka maailmamastaabis tekkinud IT-

alase destruktiivse hirmutunde leevendamise osas. Tuuakse vlja, et

e-lahenduste eesrindlastena peaksid just Eesti IT-eksperdid olukorra

laiaphjalisse ning tasakaalustatud analsimisse panustama. Samu-

ti osutatakse, et peaksime PRISMi valguses senisest enam riiklike e-

lahenduste lbipaistvusse panustama ning teistele eeskujuks prgi-

ma, ks autor toob niteks vlja, et

Freedom Housei internetivabaduse indeksis esikohal oleva riigina on Eestil

roll olla eeskujuks ja nidata, et lbipaistev ja aus riik on vimalik. (Meikar

2013)

Samas aeg-ajalt paigutatakse infohiskonna mber tekkinud hirmu-

atmosfr ka pahatahtlike vliste judude agendasse. Videtakse, et

Snowdeni paljastusega seonduv hiskondlik paanika on meediains-

titutsioonide kaudu teadlikult kultiveeritud ning selle peamiseks

sihiks on kinnistada inimestes terrorismihirmu, mis vimaldaks ha

ulatuslikumate jlgimismeetmete kasutuselevttu. Niteks kirjuta-

takse:

Meedia tekitab ldrahvaliku viha objekte, kes aitavad les ehitada Viha

vabariiki, mis tugineb ksikindiviidi hirmule langeda vihaobjekti

kategooriasse. See sunnib kodanikke olema valitsevale reiimile piiritult

truu ja vtma vaidlematult omaks meedia poolt ette sdetud

kibetdesid.16

Olgu etteruttavalt eldud, et peavoolumeedia kuritahtlikust kalluta-

tusest ning salajase eliidi huve teenivast terrorismihirmust tuleb

16 http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/; vt

ka (Luik 2013).

http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/


pikemalt juttu NWO vandenuteooriate alapeatkis.

Hirm, et jlgimistehnoloogiad vivad otseselt kahjustada: a)

globaalset demokraatiat ja/vi b) inimigusi

Vga sageli tuuakse vlja, et segane ja vhereguleeritud jlgimis-

poliitika annab mnele riigile maailmaareenil eelispositsiooni.

Autorid muretsevad, et teatud riikide ning teatud huvigruppide vim

vib tnapevase jlgimistehnoloogia toel eksponentsiaalselt kasva-

da, see seab aga ohtu demokraatia ideaalid ning usu rahvusvahelisse

igusesse. Reeglina osutatakse, et USA (CIA, NSA ja mned lobby-

organisatsioonid) ning rahvusvahelised IT-firmad dikteerivad nd

vrdlemisi segamatult globaalset kberjulgeoleku- ja infopoliitikat.

Niteks mrgitakse hes artiklis:

Liitlasriikide kodanike pealtkuulamiseks peaks olema vaja luba ja kontrolli

nende lubade andmise le, kuid praegune ssteem toetub salajasele kohtule,

salajastele otsustele ja senaatoritele, kes peaksid jrelevalvet tegema. Tit

pilti, kellel ja millal on igus pealt kuulata, ei anta. (Tuisk 2013)

Tajutakse, et info hankimine ja salvestamine on muutunud kontrolli-

matuks ning pole olemas seadusi, mis seda valdkonda rahuldaval

mral reguleeriks. Tabavalt vtab arutelude he peamise tuuma

kokku ksimus:

Kui meil on valida kikvimsa kohtumistja heasoovlikkuse vi seaduse

vimu vahel, siis peame valima viimase vi mitte? (Lobjakas 2013)

Vga sageli viidatakse USAle Suure Venna metafoori abil, samuti

kasutatakse rohkelt ka teisi populaarseid dstoopiatega seonduvaid

mrksnu: nt tepolitsei, temasin, meelsuskontroll, panoptikum, salasilm jne. Omaette kihistuse moodustab selles diskursuses

paralleelide tmbamine nukogude julgeolekuteenistuste tegevu-

sega, rgitakse niteks nuhkidest, koputajatest ning uue ajastu

KGB-arhiividest. ks autor manab esile mahlakad assotsiatsioonid

kditamisega:


Infotehnoloogiliselt taanduks kditamisnimekirja koostamine mrksna-

otsingule, kahtlase seltskonna eraldamisele ja logistikaksimusele, et mitu

konteinerit seekord tarvis lheb. (Irve 2013)

Sarnastele ohtudele osutatakse ka tekstides, mis reflekteerivad selle

le, kuidas jlgimistehnoloogia konkreetsete indiviidide elu mjuta-

da vib. Kllaltki ennustatavalt samastavad autorid end siinpuhul

vimalike ohvritega ning vljendavad seetttu oma hirme mrksa

julisemalt. Lbivaks teemaks on ksikisiku privaatsuse ohustami-

ne. Niteks mrgib ks autor: PRISM juhatas meid privaat-

susejrgsesse aega (Lobjakas 2013). Teine avaldab aga muret

selleprast, et info, mis varem konfidentsiaalne oli, niteks isiklikud

failid ja e-kirjad, pangalekanded, arsti ja patsiendi ning advokaadi

ja kliendi vaheline suhtlus, on nd potentsiaalselt kolmandatele

osapooltele kttesaadav (Turk 2013). Kige pessimistlikumad

visioonid nevad jlgimistehnoloogiaid potentsiaalselt eluohtlikena,

ks autor mrgib kniliselt:

Kui aksepteerime seda, et droonid vivad arvuti analsidele toetudes tappa

suvalisi inimesi maailmas, kelle s pole testatud ega kohtu alla antud, siis

tegelikult aksepteerime sellist maaima, kus mustades maskides mehed

teevad haaranguid ja inimesed kaovad igeveseks, sest tlesid midagi

halvasti vimulolijate kohta. Ka turvalisuse ja rahu huvides ikkagi.

Kohtuprotsessita. Nii nagu luurajad vi valitsus soovivad.17

Jlgimistehnoloogiate sidumine droonidega osutub kllaltki popu-

laarseks, nimelt tmmatakse paralleele Lhis-Idas ja Phja-Aafrikas

terrorismivastaste operatsioonide kigus kasutatud droonirnnaku-

tega. Droone seostatakse nii salajase andmete hankimise, kui ka

jlgijate jaoks ohtlike indiviidide krvaldamise ning hirmutamisega.

Uuritud tekstid peegeldavad ldiselt arusaama, et jlgimistehno-

loogiatega seonduvate probleemide vti peitub meist kui eestlastest,

kui vikeriigist ning kui eurooplastest vljaspool. Sageli nhakse

end vljaspoolsete judude poolt kahjustatuna ja manipuleerituna.

Nagu juba eespool mrgitud, on keskne agentsus omistatud USAle

(riigile ja suurfirmadele) ning samuti IT-geeniustele, kes PRISMi

taolisi ssteeme hoomata suudavad. Ainult ksikud autorid toovad

17 Artikli Hvostov 2013 kommentaar 15.08.2013 09:39.


vlja, et eestlased ning ilma ekspertteadmisteta tavakodanikud

peaksid olukorra parandamiseks midagi ette vtma.

Hirm, et PRISM on mrk NWO vandenust

PRISMi retseptsiooni heks oluliseks keskmeks on hirm vandenu

ees; seda laadi tlgendused on vga levinud alternatiivmeedias, kuid

samuti on need esindatud mningates ajaleheartiklites. ldiselt vib

vandenud mratleda kui pahatahtlike agentide varjatud tegevust,

mis viib mingi hiskondlikult olulise (ja reeglina ebameeldiva)

sndmuse vi sndmuste seeriani18

. PRISMi temaatika genereerib

peaaegu loomulikult tlgendusi, mis osutavad vandenule, kuna

tuli ilmsiks, et massilist jrgimist vimaldav ssteem oli varjatud

ning puudutas potentsiaalselt vga suurt inimhulka. Teisalt peab

mingi tlgenduse konspiratsiooniteooriaks nimetamiseks avalduma

veel ks tunnus: varjatult tegutsevad agendid peavad lhtuma tead-

likust soovist kedagi kahjustada (Madisson 2014: 287). Reeglina

kujutatakse vandenulasi moraalselt allakinutena, arvatakse, et

neid motiveerib puhas omakasu vi soov omada absoluutset vimu

(vt Ballinger 2011: 268, Fenster 2008: 101, Knight 2008: 176).

Tlgendustes, mis PRISMi vandenuteooriaga seovad, vib

tuvastada kaht tendentsi: 1) osutatakse vimalikule vandenule ning

2) rgitakse laialdasest ning pikka aega eksisteerinud vandenu-

ssteemist, millel on vtmeroll globaalsete arengute kujundamisel.

Dominantses meedias ilmunud artiklites tuntakse muret, et USA

(riiklikud institutsioonid ning mningad huvigrupid) on loonud

ulatuslikku jlgimist vimaldavad programmid, mille eesmrgiks on

rahuldada erapoolikut soovi salaja mjuvimu kasvatada. Sellised

tlgendused nevad USA pahatahtlikke kavatsusi kllaltki kitsas

seostevrgustikus; reeglina rgitakse ksnes konkreetsest omakasu

eesmrgil loodud jlgimisssteemist. Vandenu kahjulikku mju,

niteks ohtlikkust demokraatiale vi inimigustele nhakse ldiselt

18 Nustun autoritega, kelle jrgi on ajaloos ka priselt vandenusid aset leid-

nud (vt Birchall 2006). Pean aga vajalikuks rhutada, et siinne artikkel ei sea

endale vhimatki ambitsiooni PRISMiga seotud vandenuksitluste tevrtuse

le otsustada.


vimalikkuse tasandil ning reeglina projekteeritakse taolised

ebameeldivad hiskondlikud tagajrjed tulevikku. Ajaleheartiklites

vib theldada ka suundumust, et PRISMi seostatakse vandenuga

teadlikult liialdavas vi naljatlevas vtmes, niteks kirjutatakse:

Tna pole selget vastust selle kohta, mis eesmrgil jnkide totaalne andmete

kogumine ja silitamine kib. Vandenuteoreetikutel on inspiratsiooni tis

pevad. (Luts 2013)

ks teine autor mrgib:

Maailmas sveneb vimuvitlus, kus vga lihtsustatult eldes on hel pool

rindejoont need, kes kirjutavad koodi, ja teisel need, kes kirjutavad seadusi,

ehk leilmsed veebigigandid versus riigid. Aga vahest on vitlus hoopis

niline, sest vastased lepivad omavahel kokku? Salaprotokollidest kuuleme

hiljem vi kuulevad meie lapsed. Loodan, et see kik on vandenuteooria.

(Korv 2013)

Teist tpi tlgendused nevad PRISMi aga ulatusliku Uue maail-

makorra (NWO) vandenu vahetu osana19

. NWO vandenuteooria

rgib pahatahtlikust rhmitusest, mis on pikaajalise ssteemse

tegutsemise kigus imbunud leilmse majandusliku ja poliitilise

eliidi hulka ning mjutab nd ldsuse eest varjatult dominantset

meediat, haridust, sjandust jne. Vandenu sihiks on luua leilmne

tsentraliseeritud reiim: Totalitaarne Maailmavalitsus (vahel

rgitakse ka sionistlikust okupatsioonivalitsusest, mida tuntakse

lhendi ZOG jrgi), mille lppeesmrgiks on saavutada absoluutne

kontroll inimeste tegevuse ning mtete le (Ballinger 2011: 64;

Spark 2003: 537). Mned alternatiivmeedia allikad paigutavad

PRISMini viinud sndmusteahela alguse sajanditetagusesse aega

ning nevad seda osana illuminaatide disainitud maailma levtu-

plaanist20, samuti on kllaltki levinud selle sidumine Bilderbergi

grupi21

sstemaatilise tegevusega. Kige sagedamini seostatakse

19 Tlgendused, mis ksitlevad PRISMi ulatusliku vandenussteemi osana, ei

ole alati koherentsed. Autorid rhutavad vandenu kaardistamisel erinevaid

aspekte, mis on vahel koguni ksteist vlistavad. 20 Nt artikli Luik 2013a kommentaar 05.07.2013 15:29. 21 Vt nt http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-

hauakaevajad/

http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/


PRISMi 11. septembri terrorirnnakute ja 2013. aastal Bostoni

maratoni ajal korraldatud pommirnnakutega. Enamasti tuuakse

vlja, et osutatud rnnakud olid lne eliidi hulka imbunud vande-

nulaste n- siset, mis vimaldas igustada Iraagi sda ning

PRISMi legaliseerimist. Mrgitud tlgendamissuundumust illust-

reerivad ilmekalt jrgmised postitused:

Vimu soovitakse hoida kindlates ktes ja selleks ongi vaja PRISM-i, et

vimu hoidmist hlpsamalt teostada. Terrorism on hea ettekne ssteemi

arendamiseks ja kulude igustamiseks. Nagu Bostoni sndmustest nha on

phjust veel tiendavate rahasstide lisamiseks PRISM arenguks. (Luts

2013)

ning

[] 9/11 ei olnud see, millena seda meile siiani serveeritakse, see oli 100%

libaterror, siset.22

Osutatakse, et selliseks sisetks vib pidada ka 2007. aastal

toimunud Eesti vastu suunatud kberrnnakuid, niisuguse pettuse

eesmrgina tuuakse vlja jlgede segamine NATO kberkaitse-

keskuse loomiseks. Niteks kirjutab ks kommentaator:

Peale 2007 aasta rnnakuid on eesti saanud nautida kberkaitse thesra

ning siia toodi ka NATO Kberkaitsekeskus. Lne infoturberingkondades

on juba pikalt olnud kuulda sahinaid, et Stuxneti23 loomisel oli suur roll just

NATO Kberkaitsekeskusel. Mille le meil on siis au uhke olla?24

Ametlikes selgitustes kasutusel olevate nimetuste, nagu terrorirn-

nakud, terrorioht, turvalisus jne jutumrkidesse panek on NWO-

diskursuses vga tpiline.

On thelepanuvrne, et dominantsel meedial nhakse vga suurt

rolli dstoopilise jlgimishiskonna kehtestamisele kaasa aitamises.

22 Artikli Hvostov 2013 kommentaar 2013-08-15 14:44:21. 23 Stuxnet on ussviirus, mis nakatab Microsoft Windowsi operatsioonissteeme

kasutavaid arvuteid, pahavara sihtmrgiks on Siemensi tstustarkvara.

Arvatakse, et viirus pdis rnnata Iraani tuumajaamades uraani rikastamiseks

kasutatud infrastruktuuri (vt https://et.wikipedia.org/wiki/Stuxnet) 24 Artikli Hvostov 2013 kommentaar 2013-08-23 15:12:37 .

https://et.wikipedia.org/wiki/Stuxnet


Muuhulgas sdistatakse ajakirjandust niteks 11. septembri

rnnaku tegelike faktide kinnimtsimises, PRISMi lbisurumise

jaoks sobiva hirmuhkkonna loomises (vt fobofoobia), NSA tege-

vuse tahtlikus ebaadekvaatses kajastamises, Snowdeni demonisee-

rimises ning leldises ajupesus ja valeinfo levitamises25

. Kuigi

tlgendustes, mis PRISMi NWO osana mtestavad, on philine

vim ning tegutsemispotentsiaal vandenulastele omistatud, taju-

takse end siiski ignorantsest ldsusest, kes vandenulaste tegevust

thelegi ei pane vi koguni sellele osutamist naeruvristab, oluliselt

teadlikuma ning arukamana. Loodetakse, et ehk nnestub peagi

vandenu suuremate masside jaoks paljastada, kuna hetkeolukord

ilmutab endas teatavaid murranguajastu mrke. Nimelt mrgivad

mned autorid, et Snowdeni ning mitmesuguste alternatiivmeedia

kanalite paljastused aitavad kaasa kaaskodanike ldise teadlikkuse

ning skeptilisuse tusule. Niteks kirjutatakse:

Inimesed rkavad ha rohkem ning mainstreami pasa tootmine ei lhe

tnapeval enam lbi nagu seda tehti 9/11 ajal ja minevikus, ja mul on selle

le vaid hea meel.26

Sarnaselt toob teine kommentaator vlja:

nneks inimesed jrjest rohkem rkavad, loevad alternatiiv-meedia

uudiseid ja mtlevad rohkem oma peaga mida uskuda ning mida mitte.27

PRISM ja hirmu semiootilised mehhanismid

Nagu eelnevas peatkis nidatud, on Snowdeni paljastuste retsept-

siooni heks oluliseks keskmeks hirmudiskursus, mis seob PRISMi

nii vahetute kui potentsiaalsete ohtudega. Pan kultuurisemiootika

raamistikele toetudes selgitada, millised on selliste tlgendamis-

suundumuste sotsiokultuurilised tagamaad. Juri Lotmani jrgi on

25 Vt nt http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-

hauakaevajad/ 26 Artikli Luik 2013b kommentaar 12.06.2013 20:00. 27 Artikli Luik 2013b kommentaar 12.06.2013 19:54.

http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/http://personainfieri.wordpress.com/2013/06/22/liberalismi-hauakaevajad/


uutel ja traditsioonivlistel asjadel krgenenud smboolsus. Vib

elda, et asjade semiootika genereerib asjade mtoloogia (Lotman

2007: 87). Neis hakatakse ngema rohkem kui nad ise on ehk siis

neis tajutakse kas itsengu vi hvingu mrke. Vincent Mosco

(2004: 32) jrgi toodab IKTd mbritsev thendussfr liminaalsuse

tunnetamist, levib arvamus, et elatakse just katkestuse vi paradig-

made vahetumise situatsioonis (nii majanduslikus, sotsiaalses,

poliitilises kui kultuurilises mttes), kus innovatsioon ei ole veel

lplikult prale judnud, kuid hetkeolukord on tiine kikvimalikest

uue asjastu mrkidest. Toimuva murrangu pidev artikuleerimine

ei luba tehnoloogiarevolutsiooni krval keskenduda sotsiaalse

reaalsuse teistele aspektidele, mis aitaksid nha toimuva laiemat

hiskondlikku ning ajaloolist konteksti (Mosco 2004: 49). Mosco

thelepanekut on Twitteri ja Facebooki revolutsiooni diskursust

analsides edasi arendanud Martin Hirst (2012: 7), kes sedastab, et

tehnoloogiaarengute liintensiivse sotsiaalse thenduslikkuse taju-

mine viib meid mugavalt krvale komplekssetest selgitustest, mis

neksid lineaarsete kausaalsusahelate krval keerukat vastasmjude

vlja, kus on oma roll ka juhustel ja vastuoludel ning tehnikaid

kujundaval ja legitimeerival inimagentsusel. Sellist murrangulisuse

rhutamisse takerduvat kontseptuaalset horisonti vib ksitleda

NEXTOPIAna. NEXTOPIA artikuleerib sotsiokultuurilisi fantaa-

siaid, mida arvatakse teoks saavat uue tehnoloogiaplvkonna

vahendusel (Hofheinz 2011: 1423).

Eesti e-eduloo kontekstis artikuleeritud NEXTOPIA-kujutelm,

mis mtestas tnapevast IKTd kui revolutsioonilist vahendit

demokraatia, kodanikuhiskonna ning lbipaistva riigivalitsemise

arendamisel, omas mrkimisvrset rolli ka PRISMi ksitlevates

aruteludes. Vib mrkida, et kllaltki suures osas demonstreeris

PRISMi retseptsioon utopistlike visioonide jrsku mberprdumist

ning dstopistlikega asendumist. Kusjuures tehnoloogia rmiselt

suure thenduslikkuse tajumine ji mlemal puhul konstantseks,

kuid positiivne vrtuslaeng muutus paljuski miinusmrgiliseks.

Niteks hakkasid e-Eesti eduloo olulised teethised nagu NATO

kberkaitsekeskus vi e-tervishoiussteem thistama pigem hunti

lambanahas ehk turvalisuse ja mugavuse kattevarjus sisse smuugel-

datud ohtu. E-demokraatia diskursust lbivad horisontaalsete

vimusuhete, snavabaduse, lbipaistva riigivalitsemise teemad


asendusid kujunditega, mis on tuntud totalitaarsete hiskondade

kirjeldusest. Hakkas levima ngemus, et tnapevased IKT-ressursid

hoopis nestavad demokraatlikke vabadusi (nt eraisiku privaatsust)

ning et tnapevane infopoliitika on nii rahvuslikul kui rahvus-

vahelisel tasandil kike muud kui selge ja lbipaistev. Uusi

tehnoloogiad oma teenistusse rakendava KGB tegevusega seostuv

hirmudiskursus ei ole tnapeva Eestis oma aktuaalsust kaotanud,

vaid see pimib omavahel (ndseks kttesaadavaid) dokumen-

taalseid materjale emotsionaalsete mlestustega kokkupuudetest

nukogudeaja jlgimisreiimiga (Kalmre 2007: 130). Nukogude

jlgimistehnoloogiatega seostuva vernakulaarse diskursuse heks

oluliseks keskmeks on riigi alatise kohaloleku ja mjuvimu taju-

mine isiklikus sfris (Astapova 2015: 55). PRISMi retseptsioonis

elustusid kultuurimlus olevad jlgimishiskonna vtmetroobid,

niteks paralleelid nukogude reiimi julgeoleku- ja propaganda-

poliitikaga ning vgivallaga kui ka koolide kohustusliku kirjanduse

varamusse kuuluvate kunstiliste dstoopiatega, nagu 1984 ja Hea

uus ilm. Sellised tlgendused kujutasid vahel tnapevase IKT

toestatud jlgimisssteemi koguni nii kaugele ulatuvana, et selle abil

sai kontrollida ja suunata inimeste mtteid ning seetttu rgiti lausa

privaatsusejrgsest ajastust. On oluline mrgata, et sageli kipuvad

konkreetseid hirme ja ohte artikuleerivad selgitused pimuma

jlgimishirmude le naljatlevate vi ironiseerivate lugudega

(Astapova 2015: 55).

he phjusena, miks laiaulatuslikud tehnoloogilised uuendused

sageli hirmu ning skeptilisust ratavad, nimetab Lotman nendega

kaasnevat hiskondlike arengute ennustamatuse kasvu. Olulise

ohutegurina nhakse ka uudse tehnoloogia printsiibitust ehk raken-

datavust mis tahes huvigruppide teenistusse (Lotman 2007: 76).

PRISMi hiskondlike mjude kaardistamisel kujunes heks

suundumuseks ebakindluse ning teadmatuse vljendamine, mis

vttis puhuti fobofoobia ehk ldistatud hirmudiskursuse kuju

hakati muret tundma hirmu- ja kaosehkkonna enda prast. Levis

arusaam, et tnapeva IKTd ning nende kikvimalikud ebameel-

divad lisad (mis vib-olla alles kaugemas tulevikus avalikuks

tulevad) ei ole tavakodanike ning isegi tehnikaajakirjanike vi

kohalike IT-ekspertide jaoks terviklikult mistetavad. Lisaks sellele

theldatakse mrkimisvrset kontrollimatust ja reguleerimatust ka


rahvusvahelise seadusandluse tasandil. Leonidas Donskis on selle

tlgendussuundumuse mtestamiseks vtnud kasutusele tehnokraat-liku demonoloogia miste, millest kantud arusaamad kipuvad

sotsiaalsete probleemide ja ebameeldivate sndmuste taga ngema

lihtinimese jaoks hoomamatuid tehnoloogilisi ja/vi bioloogilisi

manipulatsioone, mis ei jta nende mjualustele indiviidele mingit

isiklikku valikut (Donskis 2002: 115). Nagu PRISMi retseptsioonist

kujukalt vlja tuli, kaardistatakse tnapevaseid jlgimistehno-

loogiaid sellistes tlgendustes sageli nota Vimu ehk Suure Venna

kujundi abil, kes kehastab tavainimese jaoks ksitamatut kontrolli.

Kuna sellisena tajutud vimul pole sageli kergesti lokaliseeritavat

keset ega asukohta, tekitab see tlgendajates juetuse ja manipulee-

rituse tunnet ning vimendab hirmu Suure Venna dikteeritud

tuleviku ees (vt Sandywell 2006: 4748). Nii visandatakse niteks

dstoopilisi stsenaariume, kus nii ssteemivastase tegevuse definee-

rimise, tuvastamise kui ka karistamise viivad tide meie igapeva-

tehnoloogiasse istutatud algoritmid ning taevas tiirutavad droonid.

Donskis (2002: 115) osutab, et kurjade tehnokraatlike judude

vastu nib aitavat vaid ekspertide juhendamine, kes on ratsionaal-

suse limate vormidega hsti kursis. Umbisikuliste ekspertide vlja-

toomine annab mrkimisvrselt tooni ka PRISMiga seonduvate

ohtude kaardistamisel. Tunnetatakse, et samal ajal nii rahvusvahe-

lises iguses kui IT-s orienteeruvate geeniuste abivalmiduses ja

heatatlikkuses ei saa iial kindel olla, sest nad vivad lhtuda ka

omahuvist vi varjatud kuritahtlikest eemrkidest. End tehnokraat-

like judude meelevallas olevana tajuvad tlgendajad kipuvad

paigutuma moraalsele ohvripositsioonile, mis taandab nad igasugu-

sest isiklikust vastutustest (Donskis 2002: 116). Kindlasti ei iseloo-

musta niisugune passiivse ohvripositsiooni vtmine kiki tlgen-

dusi, mned autorid nevad endal ning leldse eestlastel lesannet

PRISMiga seonduvate ksikasjade ja ldise sotsiokultuurilise kon-

teksti selgitamisel: ekspertarvamuste kajastamisel, igusloomesse

sekkumisel, rahvusvahelisel teavitustl jne. Samas leidub ka neid,

kes osutatud nanssidesse (kui kuritahtlike koodikirjutajate disaini-

tud ning tavainimese jaoks phimtteliselt arusaamatutesse keerd-

kikudesse) svenemisest loobuvad ning hoopis ohtliku jlgimisss-

teemi ellu kutsunud judude ning nende varjatud eesmrkide

kaardistamisega tegelevad.


Vandenuteooria on kllaltki universaalne seosteraamistik, see

vimaldab ra seletada mis tahes ebameeldiva arengu tekkephjused

ning paigutada toimunu lhemate ja kaugemate sndmuste, tegelaste

ja toimumiskohtade koordinaadistikku (vt Madisson 2014). Konspi-

ratsiooniteooria kvaliteedimrgiks ongi see, et kike nhakse

seostatu, thendusliku ning vandenulaste kurjade kavatsuste poolt

motiveerituna (Melley 2002: 69). Vandenuteooriate heks oluli-

seks kultuuriliseks funktsiooniks on tlgendajaid frustreerivate

juhuste ja vastuolude ning kontrollimatusetunde mahendamine.

PRISMi retseptsioonis tusid esile NWO vandenuteooriad, mis

paigutasid jlgimisprogrammi 11. septembri rnnakute, Bostoni

maratoni pommirnnakute ning terrorismihirmu klvavate meedia-

kampaaniate krvale, nhes selles ht hooba totalitaarse maailma-

valitsuse loomisel.

Kokkuvte

Kesolev artikkel demonstreeris, et tnapevaste jlgimistehnoloo-

giate sotsiokultuuriliste mjude artikuleerimist suunavad olulisel

mral tehnoloogilisele determinismile tuginevad e-Eesti visioonid.

E-diskursus on viimastel kmnenditel olnud tulevikku orienteeritud

Eesti identiteedi heks oluliseks nurgakiviks. Uute tehnoloogiate

seostamine demokraatlike ja innovaatiliste hiskondlike arengutega

(nt lbipaistva riigivalitsemise, snavabaduse, info vaba liikumise,

horisontaalsete vimusuhete jms soodustamine) sattus Snowdeni

lekituste valguses mrkimisvrse kahtluse alla. PRISMi retseptsi-

oonis prdusid tehnoutopistikud kujutelmad suuresti mber ning

asendusid dstoopiliste panoptikumi-visioonidega. Tnapevaste

jlgimistehnoloogiate kaardistamisel tmmati sageli paralleele

totalitaarsete hiskondade kirjeldustega.

Selle artikli kirjutamise ajal on Snowdeni lekitustest ning nende-

le jrgnenud aruteludest mdunud peaaegu kolm aastat. Kahtlema-

ta vib theldada, et PRISMi retseptsioonis trganud dstopistlik

diskursus on taandunud avaliku mttevahetuse perifeeriasse. E-

eduloo artikuleerimisel on Eesti brndimise kontekstis endiselt

keskne roll, samuti on sel oluline kaal mitmete sotsio-kultuuriliste

gruppide enesekirjeldustes. Teisalt tuleb mrkida, et e-eduloo


snastamisel ei asetata enam philist fookust e-demokraatia ning

aktiivsete kodanike emantsipeerumise vimaluste edendamisele,

vaid pigem rgitakse e-Eestist kui majanduslikust nirvaanast, mille

domineerivateks mrksnadeks on: e-tarbimine, brokraatlike

protsesside kiirus ning kuluefektiivsus (Velmet 2015: 141).

Kirjandus

Astapova, Anastasiya 2015. Negotiating Belarusianness: Political

folklore betwixt and between. Tartu: University of Tartu Press.

Atton, Chris; Hamilton, James F. 2008. Alternative journalism. Los

Angeles, London: Sage.

Ballinger, Dean 2011. Conspiratoria: the Internet and the Logic of

Conspiracy Theory. The University of Waikato, the Department of

Screen and Media Studies. Doctoral thesis.

Bell, David 2001. An Introduction to Cybercultures. Routledge:

London and NewYork.

Birchall, Clare 2006. Knowledge goes pop. Oxford, New York: Berg.

Boyer, Dominic 2010. Digital Expertise in Online Journalism (and

Anthropology). Anthropological Quarterly 83 (1): 7396.

Carr, Nicholas 2010. Kuidas internet meid rumalaks muudab.

Diplomaatia 85. http://www.diplomaatia.ee/artikkel/kuidas-internet-

meid-rumalaks-muudab

Dodge, Martin; Kitchin, Rob 2001. Atlas of Cyberspace. London:

Pearson Education Ltd.

Donskis, Leonidas 2002. Vandenuteooria kui teise demonisee

rimine. Karl Popperi vandenuteooria kontseptsioon. Vikerkaar 89:

103116.

Eslas, Urve 2013. Suur Vend ja vike ttu de. Postimees 20.06.2013,

http://arvamus.postimees.ee/1276146/urve-eslas-suur-vend-ja-vaike-

tuutu-ode

Fenster, Mark 2008. Conspiracy Theories: Secrecy and Power in

American Culture. Minneapolis, London: University of Minnesota

Press.

Fisher, Dana R.; Wright, Larry Michael 2001. On Utopias and

Dystopias: Toward an Understanding of the Discourse Surrounding

the Internet. Journal of Computer-Mediated Communication 6 (2),

http://arvamus.postimees.ee/1276146/urve-eslas-suur-vend-ja-vaike-tuutu-odehttp://arvamus.postimees.ee/1276146/urve-eslas-suur-vend-ja-vaike-tuutu-ode


http://onlinelibrary.wiley.com.ezproxy.utlib.ee/doi/10.1111/j.1083-

6101.2001.tb00115.x/full

Fuchs, Christian 2013. Societal and ideological impacts of Deep Packet

Inspection (DPI) internet surveillance. Information, Communication

and Society 16 (8): 13281359.

Gibson, William 1984. Neuromancer. London: Grafton Books.

Gilder, George 1994. Life After Television: The Coming

Transformation of Media and American Life. New York: W. W.

Norton & Company.

Hirst, Martin 2012. One tweet does not make a revolution:

Technological determinism, media and social change. Global Media

Journal - Australian Edition 6 (2): 112.

Hinsberg, Hille 2015. E-riik kui uus normaalsus ja selle piirid.

http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/e-riik-kui-uus-normaalsus-

ja-selle-piirid/

Hofheinz, Albrecht 2011. Nextopia? Beyond Revolution 2.0. Interna-

tional Journal of Communication 5: 14171434.

Holmes, David 2005. Communication Theory: Media, Technology and

Society. London: Sage Publications.

Hvostov, Andrei 2013. Vilepuhujad ja tapjadroonid. Eesti Ekspress

15.08.2013, http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/andrei-

hvostov-vilepuhujad-ja-

tapjadroonid.d?id=66587085&com=1&no=0&s=1

Ilves, Toomas Hendrik 2013a. Kne iseseisvuspeva kontsert-aktusel

Estonias 24.02.2013,

https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/8664-2013-02-24-

16-31-56/index.htm

2013b. Suure Venna krval tuleks thelepanu prata Viksele ele.

Postimees 05.07.2013, http://www.postimees.ee/1290800/ilves-suure-

venna-korval-tuleks-tahelepanu-poorata-vaiksele-oele

Irve, Jaagup 2013. NSA ja Eesti: ksimata ksimused. Postimees

26.06.2013, http://arvamus.postimees.ee/1281460/jaagup-irve-nsa-

ja-eesti-kusimata-kusimused

Ivanov jt 1998. Kultuurisemiootika teesid. Ivanov V., Lotman J.,

Pjatigorskij A., Toporov V., Uspenskij B. Theses on the Semiotic

Study of Cultures. Tartu: Tartu University Press, 2986.

Jansen, Sue Curry 2012. Redesigning a Nation: Welcome to Estonia,

20012018. Kaneva, Nadia (ed.). Branding Post-Communist

Nations Marketizing National Identities in the New Europe. New

York, Abington: Routledge, 7998.

http://onlinelibrary.wiley.com.ezproxy.utlib.ee/doi/10.1111/j.1083-6101.2001.tb00115.x/fullhttp://onlinelibrary.wiley.com.ezproxy.utlib.ee/doi/10.1111/j.1083-6101.2001.tb00115.x/fullhttp://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/e-riik-kui-uus-normaalsus-ja-selle-piirid/http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c21-teadus/e-riik-kui-uus-normaalsus-ja-selle-piirid/http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/andrei-hvostov-vilepuhujad-ja-tapjadroonid.d?id=66587085&com=1&no=0&s=1http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/andrei-hvostov-vilepuhujad-ja-tapjadroonid.d?id=66587085&com=1&no=0&s=1http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/andrei-hvostov-vilepuhujad-ja-tapjadroonid.d?id=66587085&com=1&no=0&s=1https://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/8664-2013-02-24-16-31-56/index.htmhttps://www.president.ee/et/ametitegevus/koned/8664-2013-02-24-16-31-56/index.htmhttp://www.postimees.ee/1290800/ilves-suure-venna-korval-tuleks-tahelepanu-poorata-vaiksele-oelehttp://www.postimees.ee/1290800/ilves-suure-venna-korval-tuleks-tahelepanu-poorata-vaiksele-oelehttp://arvamus.postimees.ee/1281460/jaagup-irve-nsa-ja-eesti-kusimata-kusimusedhttp://arvamus.postimees.ee/1281460/jaagup-irve-nsa-ja-eesti-kusimata-kusimused


Jordan, Tim 1999. Cyberpower: the culture and politics of cyberspace

and the Internet. London, New York: Routledge.

Kalmre, Eda 2007. Hirm ja vraviha sjajrgses Tartus. Tartu: EKM

Teaduskirjastus.

Knight, Peter 2008. Outrageous Conspiracy Theories: Popular and

Official Responses to 9/11 in Germany and The United States. New

German Ciritique 1: 165195.

Koorits, Vahur 2013. Savisaar: paremparteid vitsid valimised e-

valimiste tulemusi vltsides. Delfi 4.05.2013,

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-paremparteid-

voitsid-valimised-e-valimiste-tulemusi-voltsides?id=66073466

Korv, Neeme 2013. Avatud maailma ohud. Postimees 17.06.2013,

http://arvamus.postimees.ee/1272192/neeme-korv-avatud-maailma-

ohud

Kreiss, Daniel; Finn, Megan; Turner, Fred 2011. The limits of peer

production: Some reminders from Max Weber for the network

society. New Media & Society 13(2): 243259.

Kulcsr, Lszl; Yum, Young-ok 2012. One nation, one brand? nation

branding and identity reconstruction in post-communist Hungary.

Kaneva, Nadia (ed.). Branding Post-Communist Nations Marketizing

National Identities in the New Europe. New York, Abington:

Routledge,193212.

Lobjakas, Ahto 2013. Ameerika salasilm. Postimees 02.07.2013,

http://arvamus.postimees.ee/1287584/ahto-lobjakas-ameerika-

salasilm

Lotman, Juri 2007. Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleem.

Hirm ja segadus: Esseid kultuurisemiootikast. Tallinn: Varrak, 69

90.

Lotman, Mihhail 2001. Paradoksaalne semiosfr. Juri Lotman.

Kultuur ja plahvatus. Tallinn: Varrak, 215226.

Luik, Hans H. 2013a. USA luure: vimsam presidendist, vimsam

kohtust. Eesti Ekspress 04.06.2013,

http://ekspress.delfi.ee/kuum/hans-h-luik-usa-luure-voimsam-

presidendist-voimsam-kohtust?id=66389498&reg=0

2013b. Juba selgus, et USA vilepuhuja Snowden on nohik ja friik.

Eesti Ekspress 12.06. 2013, http://ekspress.delfi.ee/arvamus/hans-h-

luik-juba-selgus-et-usa-vilepuhuja-snowden-on-nohik-ja-

friik?id=66279302

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-paremparteid-voitsid-valimised-e-valimiste-tulemusi-voltsides?id=66073466http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/savisaar-paremparteid-voitsid-valimised-e-valimiste-tulemusi-voltsides?id=66073466http://arvamus.postimees.ee/1272192/neeme-korv-avatud-maailma-ohudhttp://arvamus.postimees.ee/1272192/neeme-korv-avatud-maailma-ohudhttp://arvamus.postimees.ee/1287584/ahto-lobjakas-ameerika-salasilmhttp://arvamus.postimees.ee/1287584/ahto-lobjakas-ameerika-salasilmhttp://ekspress.delfi.ee/kuum/hans-h-luik-usa-luure-voimsam-presidendist-voimsam-kohtust?id=66389498&reg=0http://ekspress.delfi.ee/kuum/hans-h-luik-usa-luure-voimsam-presidendist-voimsam-kohtust?id=66389498&reg=0http://ekspress.delfi.ee/arvamus/hans-h-luik-juba-selgus-et-usa-vilepuhuja-snowden-on-nohik-ja-friik?id=66279302http://ekspress.delfi.ee/arvamus/hans-h-luik-juba-selgus-et-usa-vilepuhuja-snowden-on-nohik-ja-friik?id=66279302http://ekspress.delfi.ee/arvamus/hans-h-luik-juba-selgus-et-usa-vilepuhuja-snowden-on-nohik-ja-friik?id=66279302


Luts, Janek 2013. George Orwell: Ma ju hoiatasin! Eesti Ekspress

13.06 2013, http://ekspress.delfi.ee/arvamus/janek-luts-george-

orwell-ma-ju-hoiatasin?id=66280568

Madisson, Mari-Liis 2014. The semiotic logic of signification of

conspiracy theories, Semiotica 202: 273300.

Madisson, Mari-Liis; Ventsel, Andreas 2015. Grupuskulaarne

identiteediloome paremrmuslaste vrgusuhtluses. Methis. Studia

humaniora Estonica 12(15): 827.

McQuail, Denis 2003. McQuaili massikommunikatsiooni teooria.

Tartu: Tartu likooli Kirjastus.

Meikar, Silver 2013. Avatus ja lbipaistvus taastaks usalduse.

Postimees 17.06.2013, http://arvamus.postimees.ee/1272534/silver-

meikar-avatus-ja-labipaistvus-taastaks-usalduse

Melley, Timothy 2002. Agency, Panic and the Culture of Conspiracys.

Knight, P. (ed.). Empire of Conspiracy: The Culture of Paranoia in

the Postwar America. New York: Cornell University Press, 5781.

Mosco, Vincent 1996. The Political Economy of Communication:

rethinking and renewal. London: Sage.

2004. The Digital Sublime: Myth, Power, and Cyberspace.

Cambridge, Massachusetts: MIT Press.

Morozov, Evgeny 2011. The net delusion: the dark side of internet

freedom. New York: PublicAffairs.

Negroponte, Nicholas 1995. Being Digital. New York: Vintage Books.

Niitra, Sirje 2011. Kihnu kmmekond eakat tegid arvutiga lhemat

tutvust. Postimees 31.08.2011,

http://tarbija24.postimees.ee/548092/kihnu-kummekond-eakat-tegid-

arvutiga-lahemat-tutvust

Pder, Mrt 2013. Mrt Pder: mis teeb vilepuhujaks? Postimees

11.07.2013, http://arvamus.postimees.ee/1297560/mart-poder-mis-

teeb-vilepuhujaks

Sandywell, Barry 2006. Monsters in cyberspace cyberphobia and

cultural panic in the information age. Information, Communication &

Society 9 (1): 3961.

Spark, Alasdair 2003. New World Order. Knight, P. Conspiracy

Theories in American History: An Encyclopedia. Santa Barbara:

ABC-CLIO, 536539.

Sderberg, Johan 2013. Determining social change: The role of

technological determinism in the collective action framing of

hackers. New Media and Society 15 (8): 12771293.

http://ekspress.delfi.ee/arvamus/janek-luts-george-orwell-ma-ju-hoiatasin?id=66280568http://ekspress.delfi.ee/arvamus/janek-luts-george-orwell-ma-ju-hoiatasin?id=66280568http://arvamus.postimees.ee/1272534/silver-meikar-avatus-ja-labipaistvus-taastaks-usaldusehttp://arvamus.postimees.ee/1272534/silver-meikar-avatus-ja-labipaistvus-taastaks-usaldusehttp://tarbija24.postimees.ee/548092/kihnu-kummekond-eakat-tegid-arvutiga-lahemat-tutvusthttp://tarbija24.postimees.ee/548092/kihnu-kummekond-eakat-tegid-arvutiga-lahemat-tutvusthttp://arvamus.postimees.ee/1297560/mart-poder-mis-teeb-vilepuhujakshttp://arvamus.postimees.ee/1297560/mart-poder-mis-teeb-vilepuhujaks


Tapscott, Don 1998. Growing up digital: the rise of the net generation.

New York, McGraw-Hill.

Tuisk, Siim 2013. Kas Eestil jtkub julgust? Postimees 12.06.2013,

http://arvamus.postimees.ee/1267174/siim-tuisk-kas-eestil-jatkub-

julgust

Turk, Karmen 2013. Minu kirjade ja dokumentidega tutvutakse

julgeoleku huvides? Postimees 01.08.2013,

http://arvamus.postimees.ee/1318758/karmen-turk-minu-kirjade-ja-

dokumentidega-tutvutakse-julgeoleku-huvides

Turner, Fred 2006. From Counterculture to Cyberculture: Stewart

Brand, the Whole Earth Network and the Rise of Digital Utopianism.

Chicago, London: The University of Chicago Press.

Velmet, Aro 2015. E-kodanikud ja e-tarbijad. Kaks lugu 21. sajandi

eestlusest. Vikerkaar 1011: 139147.

http://arvamus.postimees.ee/1267174/siim-tuisk-kas-eestil-jatkub-julgusthttp://arvamus.postimees.ee/1267174/siim-tuisk-kas-eestil-jatkub-julgusthttp://arvamus.postimees.ee/1318758/karmen-turk-minu-kirjade-ja-dokumentidega-tutvutakse-julgeoleku-huvideshttp://arvamus.postimees.ee/1318758/karmen-turk-minu-kirjade-ja-dokumentidega-tutvutakse-julgeoleku-huvides


Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes

(Tartu likooli kunstimuuseumi kogude nitel)

Jaanika Anderson, Maria-Kristiina Lotman

Originaali, koopia ja jljenduse vahekorraga seotud probleemistik antiik-

kunstis ja selle retseptsioonis on olnud ammu diskussioonide objektiks ja

kitnud uurijaid erinevate nurkade alt. Kus lpeb jljendus ja algab origi-

naal? Kas me saame ldse rkida koopiast selle tavamistes? On uurijaid,

kes eristavad telisi koopiaid alguprasest loomingust, teised eelistavad

kasutada terminit vaba koopia, kolmandad rgivad imitatsioonist,

neljandad hoopis uutest originaalidest (kuni selleni, et iga koopia on alati

originaal). Millised on nende nhtuste piirid ja vastassuhted? Artiklis ana-

lsitakse neid ksimusi tlketeooria valguses ja lhenetakse T

kunstimuuseumi kogudes sisalduvatele valanditele kui intrasemiootilistele

tlketeostele, lhtudes eelkige Umberto Eco pakutud teoreetilisest

raamistikust, eristades ja kirjeldades nende thtsamaid alatpe.

Mrksnad: intrasemiootiline tlge, T kunstimuuseum, koopia ja

originaal, antiikkunsti jljendused

Sissejuhatus

Originaali, koopia ja jljenduse vahekorraga seotud probleemistik

antiikkunstis ja selle retseptsioonis on olnud ammu diskussioonide

objektiks ja kitnud uurijaid eri nurkade alt. Varased Vana-Kreeka

kunsti ksitlused ei tee selget vahet originaalidel ja vimalikel koo-

piatel. Ei tstata ksimust, mida peaks ksitlema kui telist Kreeka

kunstiteost ja mida kui Kreeka stiilis Rooma-aegset1 loomingut.

Kuidas antiiksed koopiad erinevad suuremates vi viksemates

detailides oma originaalist, hakati analsima 19. sajandil, mil are-

1 Siin ja edaspidi thistab Rooma-aegne perioodi Kreeka ajaloos Korintose

lahingust 146. eKr, millega Rooma alistas Kreeka, kuni 330. aastani, mil

Constantinus I asutas Konstantinoopoli endise Vana-Kreeka linna Byzantioni

kohale ning sellest sai Ida-Rooma riigi pealinn.

Intrasemiootiline tlge antiikkunsti jljendustes 37

nes vlja nn koopiakriitika (sks k Kopienkritik), meetod, millega ritati paralleelsete koopiate sstemaatilise uurimise kaudu rekonst-

rueerida kreeka originaale. Nimelt ilmnevad paljudel Rooma skulp-

tuuridel lhemal vaatlusel tpoloogilised sarnasused, mis viitab

sellele, et neil on olnud hine eeskujumudel.2 Antiikskulptuuri koo-

pia vib oma varaseimast eeskujust erineda mrgatavalt ning need

erinevused vivad olla nii taotluslikud kui tuleneda pikast koopiatra-

ditsioonist. Koopia prototbiks ehk otseseks eeskujuks vib

varaseima teose asemel olla hoopis koopia, mis vib omakorda

samuti olla loodud mne koopia jrgi.

Ent kus siis lpeb jljendus ja algab originaal? Kas me saame

sellisel juhul ldse enam rkida koopiast selle tavamistes? On

uurijaid, kes eristavad telisi koopiaid alguprasest loomingust (vrd

Fullerton 1990: 113), teised eelistavad kasutada terminit vaba

koopia (nt Perry 2005), kolmandad rgivad imitatsioonist, neljan-

dad hoopis uutest originaalidest (kuni selleni, et iga koopia on alati

originaal, vrd Groys 2008: 75). Millised on nende nhtuste piirid ja

vastassuhted?

Alljrgnev analsib neid ksimusi tlketeooria raamistikus ja

lheneb T kunstimuuseumi kogudes sisalduvatele valanditele kui

intrasemiootilistele tlketeostele. Anals keskendub jljendamisel

produtseeritud mrkidele ja vaid visuaalsele koodile, hlmamata

keerulisemaid mrgilisi suhteid nt visuaalse ja museograafilise

koodi vahel (vrd Horta 1992: 108109).

1. Koopiakunst tlketeaduslikust vaatenurgast

Nii koopiakunsti ajaloost kui koopiate kriitilistest ksitlustest vib

eeldada, et tlketeaduslik lhenemine vib olla produktiivne nii selle

2 Johann Joachim Winckelmannil (17171768) tekkis Itaaliast vlja kaevatud

skulptuuride osas kahtlus, kas need olid testi Kreeka pritolu vi oli tegemist

hilisemate koopiate vi jljendustega. Kuna Winckelmannile polnud varased

Kreeka skulptuurid kttesaadavad, ei olnud tal vimalik anda sellele ksimusele

ammendavat vastust. Kreeka skulptuurid hakkasid Lne-Euroopa muuseumi-

desse saabuma 19. sajandi alguses ja ning alles siis osutus vimalikuks vrrelda

Kreeka originaalteoseid empiiriliselt Rooma-aegsete koopiate ning adaptsi-

oonidega (Potts 2000: 19).

38 Jaanika Anderson, Maria-Kristiina Lotman

ajaloo ja arengute kirjeldamisel kui ka nhtuse enda piiritlemisel ja

tpologiseerimisel. Kuigi koopiakunstile kui tlkevormile juhtis

Maria de Lourdes Parreiras Horta thelepanu juba heksakmnen-

date algul (vrd Horta 1992: 8690), nib, et sstemaatilisemat

analsi pole sellise lhenemise alusel siiamaani teostatud.

Koopiast rkides tuleb silmas pidada, et ldjuhul ei ole see

originaaliga tiesti identne.3 Erinevused vivad olla nii materjalis,

tehnikas, suuruses, stilistikas kui ka kuju enda detailides. Olulise-

mate lahknevuste puhul tuleb eristada kahte erijuhtumit:

1. Koopia erineb alguprandist taotluslikult siia kuuluvad Rooma-

aegsed Kreeka skulptuuride koopiad, millele on lisatud roomalikke

detaile, ent ka uuema aja kunstiteosed, mis on selgelt inspireeritud

mnest antiikaegsest skulptuurist.

2. Erinevused on tinginud restaureerimine fragmendid on valesti

hendatud, antiiksele artefaktile on kinnitatud mitteautentseid ja

vhetenolisi lisandeid vi on seda tiendatud restauraatori etteku-

jutuste jrgi jne. Kui esimeste juhtude analoogiks oleks verbaalse

tlke analsis nn mberkirjutamine, siis teised oleksid pigem

vrreldavad juhtumitega, kus tlkija tidab ksikirjas oleva lnga

oma konjektuuri vi lihtsalt oletusega.

Ka teised verbaaltlke analsis kibivad misted leiavad koopia-

kunstis kergesti analoogia. Nii vib koopiaid analsida tpsema ja

vabama imitatsiooni skaalal (verbaalse tlke analsis levinud

opositsioon originaalitruudus vs vaba tlge vi mugandus), oma

analoogiad on opositsioonil otsetlge vs kaudtlge (teise koopia vahendusel tehtud koopia). Siingi vime rkida dnaamilistest vi

funktsionaalsetest ekvivalentidest, kui analsime nt Rooma-aegset

koopiakunsti, kus skulptuure kaasajastati roomapraste detailidega,

3 Koopia ks alaliike on valand, mille valmistamiseks on kasutatud originaal-

taieselt vetud vormi ja materjalina kipsi, pronksi vm. Seega on valand oma

vormilt ja proportsioonidelt identne originaaltga, kuid vib erineda materjali

poolest. Valandis saab salvestada originaalt erinevaid detaile, nt bst tervi-

kust, vi seisundit, nt skulptuur enne restaureerimist. Seetttu pakuvad antiik-

kunsti valandid sobivat materjali analsimaks koopiate reprodutseerimise

lugu. Sarnast problemaatikat maalide puhul vrd Elgin 1997: 106.


analsida vraprastavaid ja kodustavaid strateegiaid, arutleda

tlgitavuse ja tlkimise vimalikkuse le jne.

Ent teisalt tuleb koopiakunsti ilukirjanduslike tekstide tlkega

vrreldes silmas pidades selle phimtteliselt omadust: tegu on ena-

masti intrassteemse, ssteemisisesese tlkega, s.t tlgitakse skulp-

tuure skulptuurideks, freskosid freskodeks jne (vrd Eco 2001: 102

103). Sellisel juhul viks analoogiaid otsida keelesisesest, intraling-

vaalsest tlkest, mille puhul nt tpsusastme jrgi liigendades on

vimalik skaala hes otsas vaadelda tpset koopiat ja teises otsas

kige vabamat tlkeviisi seda esindab nt mberkirjutamine (sh

jrelluule ehk Nachdichtung), mille puhul on kll lhtetekst(id)

inspiratsiooniallikaks, ent mille tulemusel snnib juba uus kirjan-

dusteos4. Interssteemsusest vime rkida siis, kui tulemuseks on

lhtetekst, mis kuulub teise anri, nt on skulptuur olnud maali,

gemmi vi graafilise lehe aluseks (vrd Eco 2001: 117118).

Kesoleva artikli tarbeks eristame antud intrasemiootilise tlke-

vormi vimalikud alatbid, kusjuures eristuse aluseks on viis,

kuidas koopia prototpi muudab vi edasi arendab. Antud artikli

thelepanu alt jb vlja vltsing, mis on erijuhtum ja vajab eraldi

ksitlust. Vrd lhemalt nt Benhamou, Ginsburgh 2005: 3.

1.1. Antiikaegne koopiakunst

Kreeklased ppisid pronksskulptuure valmistama Lhis-Ida eeskujul

8. sajandil eKr. Esimesed elusuuruses pronkskujud on teada 6.

sajandist eKr. Tnu Plinius Vanema (2379 pKr) Loodusloole ja

Pausaniase (u 110180 pKr) reisikirjale Kreekamaa kirjeldus on

meieni judnud teave arvukatest antiikaegsetest pronkskujudest.

Kuna pronkskujusid sulatati les ja taaskasutati, siis ei ole neid eriti

palju silinud. ks tuntumaid on Delfist Apolloni templist leitud

kaarikujuht5 (Beard, Henderson 2001: 84). Paljud klassikalisel

4 Jrelluulest rgitakse kll tavaliselt vaid interlingvaalse tlke kontekstis, ent

samavrra oluline on see intralingvaalses tlkes. 5 Kaarikusitja (478 vi 474 eKr), mis leiti 1896. aastal, asub Delfi arheoloo-

giamuuseumis. Kuju on valmistatud Ptia mngudel osalenud kaarikusitjate

vistkonna auks.

40 Jaanika Anderson, Maria-Kristiina Lotman

perioodil valatud pronksskulptuurid on meile teada vaid tnu

roomlaste valmistatud marmorkoopiatele.

Roomlased vallutasid Kreeka 3. sajandil eKr, millele jrgnes

kultuuriline plahvatus: Kreeka eeskujude mjul arenes kirjakultuur,

ent populaarseks muutus ka Kreeka kunst ning kunstiteoseid hakati

Rooma tooma suurtes kogustes. Nagu kirjutas Plutarchos (46120

pKr) Aemilius Paulluse elus, olevat 168. aastal eKr, kui Rooma

saabus Makedoonia kuningriigi vallutanud vejuht Lucius Aemilius

Paullus (229160 eKr), rahva silme eest mda veetud 250

koormatit kunstiesemeid. Kahjuks hvis transpordi kigus suur

hulk taieseid ja paljud lksid kaotsi laevahukkudes (Beard,

Henderson 2001: 89).

Nudlus Kreeka skulptuuride jrgi oli juba antiikajal suur ja

Rooma kollektsionrid olid skulptoritele ja kunstikaupmeestele

suureprane turg. Jukad roomlased tellisid krgelt hinnatud Kreeka

pronks- ja marmorskulptuuridest koopiaid, et kaunistada oma

elamuid ja aedasid. Telliti nii elusuuruses skulptuure kui ainult

portreid ja bste kuulsatest teostest. Villa Papyrist Herculaneumis

on leitud bstide galerii, kus olid eksponeeritud nt Pseudo-Seneca,

Sappho, Dionysos-Priapos, Berenike (Artemis) ning muu hulgas

Odakandja6 herm tervikskulptuurist

7 (Beard, Henderson 2001: 91

94).

Tpse koopia valmistamine oli tmahukas ja aeganudev prot-

sess. Kopeerijad tegid tihti marmorskulptuure valmistades vastavalt

ajastu maitsele teatud muudatusi. Niteks on nii Belvedere Apollo-

ni8 kui Knidose Aphrodite

9 Rooma-aegsetel koopiatel laubal rooma-

6 Odakandja on ks tuntumaid klassikalise perioodi skulptuure, mille hvinud

pronksoriginaali autoriks oli Polykleitos u 440 eKr. 7 Nimetatud skulptuurid asuvad Napoli Rahvuslikus arheoloogiamuuseumis. 8 See Leocharese pronksskulptuur on ks kuulsamaid ja enim kopeeritud Kree-

ka skulptuure (u 350325 eKr), mille roomaaegne marmorkoopia (u 120140)

leiti 15. sajandil Kesk-Itaaliast. 1509. aastal oli kuju Vatikanis ja 15111797

Belvedere lossis. 1798. aastal toodi Belvedere Apollon vidurongkiguga Parii-

si, kust ta naases Rooma Belvedere ue 1816. aastal (Haskell, Penny 2006:

148151).

Varastel joonistustel puudub Belvedere Apollonil suurem osa vasakust

kest ja osa paremast kest. Peagi prast Rooma saabumist 1532. vi 1533.

aastal tegi itaalia skulptor Giovanni Angelo Montorsoli kujule marmorist

tiendused, lisades puuduvad ked, mis jid antiikset kunstiteost tiendama


prane juustest stitud lehv. Ka Laokoon poegadega, Belvedere

torso ja paljud teised tuntud antiikskulptuurid on Rooma-aegsed

koopiad Kreeka skulptuuridest. Tnapeval on keeruline kindlaks

teha, kas meie ajani silinud Rooma-aegse koopia valmistamisel on

prototbiks olnud Vana-Kreeka originaaltaies vi juba selle

koopia.

1954. aastal leiti Napoli lahe rest Baiaest seni suurim Antiik-

Rooma kipsvalandite tkoda (Landwehr 1985: 56). Leid koosnes

neljasajast valanditkist, mis prinevad kahekmne neljalt kuni

kolmekmne kolmelt skulptuurilt, kusjuures mned neist olid hsti

tuntud klassikalised vi hellenistlikud Kreeka taiesed. Baiae frag-

mente uuris 1960. aastatel Gisela Richter, kes avastas nende hulgas

Trannitapjate gruppi10

kuulunud Aristogeitoni no (Richter 1970:

296297). Christa Landwehr on nende kipsvalandite hulgast identi

fitseerinud heteistkmne skulptuuri fragmendid, sh Harmodiose

Trannitapjate grupist, Athena Velletri11

, Aphrodite Borghese12

ja

Eirene vikese Plutosega13. See testab, et Baiae fragmendid on

kuulsate Kreeka pronksskulptuuride jrgi 5. ja 4. sajandil eKr

valmistatud kipsvalandite jnused, mis lubab oletada, et Baiaes oli

sajanditeks. Restaureeringud eemaldati skulptuurilt alles mni aeg tagasi, kuid

enam kui kolme sajandi vltel valmistati restaureeritud skulptuuri jrgi koo-

piaid, kipsvalandeid ja tehti joonistusi (Haskell, Penny 2006: 148). 9 4. sajandil eKr Praxitelese loodud Aphrodite skulptuur pole silinud, ent sel-

lest on tehtud rohkem vi vhem tpseid koo

Documents

Acta Semiotica Estica XIII - semiootika.ee · Acta Semiotica Estica XIII Eessõna Acta Semiotica Estica XIII number on avatud teemavalikule kohaselt limalt mitmekesine, liikudes vaevata