1

Aed-mädarõigasArmoracia rusticana

Sugukond ristõielised

Katrin Uurman

2008

2

Botaanilised iseärasused

• Mitmeaastane taim kuid kasvatatakse 1...2 aastasena.

• Püstised varred, mille ülemine osa on harunenud, võivad kasvada kuni 1m kõrguseks.

• Juurmised lehed suured (pikkus 40...50cm, laius 15cm), lõhestumata piklikud või piklikovaalsed. Alumised varrelehed lõhestunud.

3

• Õied valged, tugevasti lõhnavad, steriilsed ja seemneid ei anna.

• Paljundatatkse vegetatiivselt.

• Samal kohal mitmeid aastaid kasvades moodustab tugeva, kuni 8cm läbimõõduga valge lihaka juure.

• Juured võivad kasvada kuni 1m pikkuseks ja haruneda.

4

Bioloogilised iseärasused

• On külmakindel taim, mille juurestik talvitub mullas väga hästi.

• Välja kaevatult saavad juured külmakahjustuse juba mõnekraadise külma korral.

5

Kasvukoht• Eelviljaks sobib sõnnikut saanud

rühvelkultuur. Ka pärast mädarõigast tuleks kasvatada kultuure, mis võimaldavad harimise käigus mulda jäänud juuretükid hävitada.

• Mullaniiskuse suhtes on nõudlik. Niiskuse puuduses juured puituvad ja harunevad tugevasti.

• Mullaviljakuse suhtes pole eriti nõudlik. Kasutab hästi nii orgaanilisi kui ka mineraalväetisi.

6

• Suuremat saaki annab kobedatel, viljakatel, hea niiskusmahutavusega saviliiv- või liivsavimuldadel.

• Hästi kasvab ka kuivendatud soomuldadel.

• Rasketel liivsavimuldadel juured harunevad tugevasti ja purunevad koristamisel.

• Kergetel muldadel kasvanud mädarõigas on oma maitseomadustelt tagasihoidlikum.

• Kasvukohta vahetatakse 3...4 aasta järel kuna võib kergesti muutuda umbrohuks.

7

Mulla ettevalmistamine• Ettevalmistamine hakkabpärast eelvilja koristamist..• Kündmine (vähemalt 25cm) koos 10...15cm sügavuse

põhjakobestusega.• Sügiskünni alla antakse olenevalt mulla viljakusest

sõnnikut 40...80t/ha, mille võib asendada kompostiga.• Võimalusel kasutada väävlit sisaldavaid väetiseid.• Toiteelementide vajadus (sõltub mulla väetustarbest):

– 100...200kg/ha N– 30...40kg/ha P– 180...230kg/ha K

8

Istutusmaterjali varumine ja istutamine

• Paljundatakse juurepistikutega.• Sügisel kogutakse üheaastased 15...30cm

pikkused, 7...15mm läbimõõduga juuretükkid. Kuidas lõigatakse?

• Vähemalt 10mm jämeduste, 15...30cm pikkuste pistikutega rajatud põllult saab saaki juba istutusaasta sügisel.

• Väiksemate pistikute korral kulub saagi saamiseks 1,5...2 aastat.

• 1ha mädarõikapõllu koristamisel saab 2,5...3ha suuruse põllu istutusmaterjali.

9

• Valmis lõigatud pistikud seotakse kimpudesse ja säilitatakse hoidlas temperatuuril 0...-1oC liivas või kilekotis. – samades tingimustes säilitatakse ka saaki!

• Enne istutamist hõõrutakse pistiku keskosa kareda riidega, et eemaldada/hävitada uinuvad pungad. Koort mitte vigastada!

• Terveks jäetakse pungad ainult 2...3cm ulatuses (nii ülemine kui ka alumine pistiku osa).

• Ülemistest pungadest arenevad lehed, alumistest juured.

10

• Pistikud istutatakse kevadest hilissügiseni kuid otstarbekam on istutada

aprill III...mai I

• Pistikud peavad sattuma niiskesse mulda. Kuivas mullas juurduvad pistikud halvasti ja nad võivad närtsida.

• Taimede kasvu kiirendamiseks kasutatakse pistikute ettekasvatamist. – kestab 5...10 päeva niiskes 15...20oC liivas või

turbas.

11

• Pistikud istutatakse 10...15cm sügavustesse vagudesse ja poolviltu.

• Istutatakse selliselt, et pärast vao kinni ajamist jääb pistik 3...5cm paksuse mullakihi alla.

• Istutusskeem: – 70×25...30cm– ribaistutus 70...80+50+50×30cm

• Istutusskeem valitakse vastavalt hilisemale vaheltharimisele.

12

• Pistikuid võib maha panna ka istutusmasinaga.

• Väiksemate põldude korral istutatakse pistikud käsitsi istutuspulga abil.

• Hektari kohta kulub 50 000...60 000 pistikut (massiga 0,6...1t).

13

Kasvuaegne hooldamine

• Mullaharimine– vaheltharimine (esimene kohe pärast

tõusmete ilmumist, vagude korral, enne tõusmete ilmumist) sügavus 6...8cm

– reavahede kobestamine– suvel kerge muldamine

• Õievarte eemaldamine

• Üleliigsete lehekodarike eemaldamine– ühele taimele mitte rohkem kui 2

14

• Kasvuaegne juurte läbilõikamine– kui enne istutamist pistiku keskosadest ei vigastatud

uinuvaid pungi

• Pealtväetamine– esimene: nädal pärast istutamist– teine: suve keskel

• Umbrohutõrje– istutuseelse mullaharimisega– kasvuaegse mullaharimisega

• Kahjurid– maakirbud – võivad ahjustada juba idulehtede faasis

15

Saagi koristamine

• Koristatakse hilissügisel okt III...nov I, pärast vegetatsiooniperioodi lõppu.

• Väikeaedades kaevatakse juured hargiga.

• Suurtootmises – eemaldatakse esmalt 3...5cm kõrguselt lehed– kergitatakse juured nt juurviljakoristusmasina abil– lahtikergitatud juured koristatakse nt

kartulikoristusmasinaga

16

• Koristatud juured – puhastatakse mulla– külgjuured lõigatakse ära– sorteeritakse

• Kasutuskõlbulik saagiosa realiseeritakse koheselt või pannakse säilima.

• Realiseerimiseks mittekõlbulikud peenemad juured kogutakse ja säilitatakse ületalve istutusmaterjalina.

17

• Kaubastamiskõlbulik saagikus – üheaastase kultuurina 5...8t/ha– kaheaastase kultuurina 15...20t/ha– lisaks 1,5...2t/ha istutusmaterjali.

18

Kasutatud materjalid1. Kleemann, M., 2003. Köögiviljad aeda. Maalehe Raamat.

lk 239...243.

2. Meenaslu, L. /koost/., 1988. Köögiviljandus. Tallinn Valgus. lk 295...298.

3. http://www.maaleht.ee/?old_rubriik=7570&old_art=38083&old_num

4. http://www.uni-graz.at/~katzer/engl/Armo_rus.html

5. http://en.wikipedia.org/wiki/Horseradish

6. http://www.flickr.com