AEGVIIDU VALD - Üldinfo · AEGVIIDUVALLÜLDPANEERING on väga muutlik, ulatudes 10-15 meetrini. Laiemad soostunud orundeid lõikavad sageli lamedaharjalised liiva- ja moreen-seljandikud

TÖÖ NR 292/01

A E G V I I D U V A L D ÜLDPLANEERING

VASTUVÕETUD: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 22. aprill 2002

KEHTESTATUD: . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 20. september 2002

1 . N O V E M B E R 2 0 0 1

AS ENTEC Rävala pst. 8 tel. + 372- 660 4547 10143 Tallinn Estonia fax + 372- 6466 522 registrikoodi nr 10449959 e-mail: [email protected]

mailto:[email protected]

A E G V I I D U V A L L A Ü L D P L A N E E R I N G

SISUKORD SISUKORD .............................................................................................................................................1

EESSÕNA ...............................................................................................................................................3

1 AEGVIIDU TAUSTINFORMATSIOONI ANALÜÜS...............................................................4 1.1 ASUKOHT JA KUJUNEMINE ...............................................................................................4 1.2 LOODUSKESKKOND ............................................................................................................4

1.2.1 Geomorfoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogiline iseloomustus .........................................5 1.2.2 Pinnaveed .........................................................................................................................6 1.2.3 Keskkonna seisund............................................................................................................6

1.3 SOTSIAALNE JA KULTUURILINE TAUST........................................................................7 1.3.1 Rahvastik ja tööturg..........................................................................................................7 1.3.2 Meditsiin ja sotsiaalhoolekanne .......................................................................................8 1.3.3 Haridus .............................................................................................................................8 1.3.4 Kultuur ja sport ................................................................................................................9 1.3.5 Kirik................................................................................................................................10

1.4 KAITSTAVAD ALAD JA OBJEKTID.................................................................................10 1.5 ELAMUMAJANDUS ............................................................................................................11 1.6 ETTEVÕTLUS.......................................................................................................................11

1.6.1 Turism ja puhkemajandus...............................................................................................11 1.6.2 Kaubandus ja teenindus..................................................................................................12 1.6.3 Tootmine .........................................................................................................................13

1.7 TEED JA TRANSPORT ........................................................................................................13 1.7.1 Raudteeühendus..............................................................................................................14

1.8 KOMMUNIKATSIOONID JA KOMMUNAALMAJANDUS.............................................14 1.8.1 Telefoni ja postiside........................................................................................................14 1.8.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus .................................................................................14 1.8.3 Veevarustus ja kanalisatsioon ........................................................................................15 1.8.4 Soojavarustus ja katlamajad...........................................................................................15

1.9 KOOSTÖÖVÕIMALUSED...................................................................................................15 2 KESKKONNA PIKAAJALISEST JA SÄÄSTLIKUST KASUTAMISEST ..........................16

3 ARENGUEELDUSED .................................................................................................................17 3.1 TUGEVAD KÜLJED.............................................................................................................17 3.2 NÕRGAD KÜLJED...............................................................................................................17 3.3 VÕIMALUSED......................................................................................................................17 3.4 OHUD.....................................................................................................................................17

4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2015 ..........................................18 4.1 ELUKESKKONNA ARENG.................................................................................................18

4.1.1 Asendist tulenevad arenguvõimalused............................................................................18 4.1.2 Asustuse ja rahvastiku prognoos ....................................................................................18 4.1.3 Alevi piirkondadeks jaotamine........................................................................................19

4.2 TURISMI ARENDAMISE VÕIMALUSED JA PUHKEALAD...........................................19 4.3 MILJÖÖPIIRKONNAD JA ALEVI SISENE HALJASTUS.................................................21 4.4 KAITSET VAJAVAD OBJEKTID........................................................................................22 4.5 KULTUURISFÄÄR...............................................................................................................22

4.5.1 Kultuur ja sport ..............................................................................................................22 4.5.2 Klubid, seltsid, vabaõhuüritused ....................................................................................23

4.6 SOTSIAALNE INFRASTRUKTUUR...................................................................................24 4.6.1 Haridus- ja lasteasutused ...............................................................................................24 4.6.2 Meditsiiniline teenindus ja sotsiaalhoolekande asutused ...............................................24

4.7 ETTEVÕTLUS.......................................................................................................................25 4.7.1 Teenindus ja kaubandus .................................................................................................25 4.7.2 Tööstus ja tootmine.........................................................................................................25

ENTEC AS 2001

1


4.7.3 Turism.............................................................................................................................25

4.8 ELAMUMAJANDUSE PÕHIMÕTTED ...............................................................................26 4.9 TEED JA TRANSPORDIKORRALDUS ..............................................................................27

4.9.1 Teed ja tänavad, liikluskorraldus ...................................................................................27 4.9.2 Raudteed .........................................................................................................................27 4.9.3 Parkimine........................................................................................................................28

4.10 TEHNILINE INFRASTRUKTUUR ......................................................................................28 4.10.1 Elektrivõrk ......................................................................................................................28 4.10.2 Veevärk ja kanalisatsioon...............................................................................................28

4.11 JÄÄTMEMAJANDUS...........................................................................................................29 5 MAA- JA VEEALADE KASUTUSPÕHIMÕTTED JA KEHTIVAD PIIRANGUD ............30

5.1 KEHTIVAD PIIRANGUD.....................................................................................................30 5.1.1 Riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd ...............................................................30 5.1.2 Looduskaitsealuse objekti piiranguvöönd.......................................................................31 5.1.3 Veekaitsevööndid ja veekogu ehituskeelualad ................................................................32 5.1.4 Metsakaitse kategooria...................................................................................................33 5.1.5 Maantee kaitsevöönd ......................................................................................................34 5.1.6 Raudtee kaitsevöönd .......................................................................................................35 5.1.7 Liinikoridorid kinnisasjal ...............................................................................................36 5.1.8 Televõrkude kaitsevööndid .............................................................................................36 5.1.9 Kõrgepinge õhuliinide kaitsevöönd ................................................................................36 5.1.10 Puurkaevude sanitaarkaitsevöönd..................................................................................37 5.1.11 Kanalisatsiooni reoveepuhastite ja -pumplate kujad......................................................38 5.1.12 Välisõhu saastekaitse......................................................................................................39 5.1.13 Tuleohutusnõuded...........................................................................................................39 5.1.14 Müranormid....................................................................................................................40

5.2 MAA RESERVEERIMINE....................................................................................................41 6 EHITAMINE TIHEASUSTUSALAS.........................................................................................43

6.1 DETAILPLANEERINGUTE VAJADUS..............................................................................43 6.2 ELAMUEHITUSE PÕHIMÕTTED.......................................................................................44 6.3 OLEMASOLEVAD PLANEERINGUD JA UUTE KOOSTAMINE....................................44

7 STRATEEGILINE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE........................................................46 7.1 PLANEERINGU KOOSTAMISE LÄHTEKOHAD .............................................................46 7.2 ÜLDPLANEERINGUGA KAVANDATU............................................................................47

7.2.1 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja nende leevendamine ........................48 KASUTATUD MATERJALID ...........................................................................................................53

LISAD

LISA 1. AEGVIIDU VALLA VEEKOGUD LISA 2. ARHITEKTUURI- JA AJALOOMÄLESTISED LISA 3. AEGVIIDU ÜMBERSÕIDUTEE LISA 4. AS EESTI ENERGIA PÕHIVÕRGU KIRI 03.07.2001 NR PV-EVO-ARE-6/545 LISA 5. KÕRVEMAA MAASTIKUKAITSEALA KAITSE-EESKIRI (KINNITAMATA)

FOTOD

OTSUSED

KOOSKÕLASTUSED

ÜLDPLANEERINGU KAART M 1:5000

ENTEC AS 2001

2


EESSÕNA Aegviidu valla üldplaneeringu koostamise aluseks on Aegviidu Vallavoli-kogu otsus, millega algatati Aegviidu valla üldplaneering. Planeering valmis AS Entec ja Aegviidu Vallavalitsuse vahelises koostöös. Üldplaneering on vajalik saavutamaks parimat valla territooriumil olevate maa- ning veealade kasutamist ja see koostatakse lähtudes lähima 10 - 15 aasta perspektiivist. Üldplaneering tugineb valla arengukavas toodud tulevikuvisioonidele ning strateegiatele ja loob eeldused valla hoidmiseks soovitud arengu teel. Üldplaneering tähendab eelkõige kokkuleppeid. Selle koostamise käigus üritatakse leida parim lahendus vastuoludele, mis eksisteerivad erinevate huvide esindajate vahel, näiteks riigi, valla elanike ja vallas olevate erinevate huvigruppide vahel. Vastuvõetud üldplaneering on omakorda aluseks detailplaneeringute koostamisele. Üldplaneeringu aktuaalsuse säilitamiseks peab kehtivat üldplaneeringut perioodiliselt üle vaatama (näiteks iga 3 aasta järel) ja kui selleks on vajadus, siis vastavalt muutuste läbi uute detailplaneeringute või korduva üldplaneeringu protsessi täiendama või uuendama. Käesoleva üldplaneeringu koostamine algas arengukava läbivaatamisega. Sellele järgnes olemasoleva olukorra kohta materjali kogumine ja lähte-ülesande välja andmine. Lähtematerjal töödeldi läbi ja täiendati, koostati arengustrateegia ning üldplaneeringu ettepanek. Üldplaneeringu koostamisega tegeles töögrupp koosseisus: Merje Muiso AS Entec arhitekt-planeerija, projektijuht Kaur Lass AS Entec planeeringuspetsialist Kerttu Kõll AS Entec maastikuarhitekt Lauri Aasalo AS Entec ehitusinsener Mihkel Vaarik AS Entec keskkonnaekspert Mari Kallas Aegviidu valla arhitekt Tiina Paltser Aegviidu valla maakorraldaja Mati Sinivee Aegviidu vallavanem

ENTEC AS 2001

3


1 AEGVIIDU TAUSTINFORMATSIOONI ANALÜÜS

1.1 Asukoht ja kujunemine

Aegviidu vald asub Põhja-Eestis, Harju maakonna kaguosas. Põhja poolt ümbritseb Aegviidut Anija vald, lõunas piirneb vald Järva maakonna ning Lehtse vallaga - Jäneda osavallaga. Aegviidu asustus on arenenud piki Piibe maanteed, haldusala pikkus põhjast lõunasse on 6,3 km ja laius ida-lääne suunas 3,2 km. Aegviidu vald asetseb suhteliselt väikesel alal, valla pindala on 11,3 km². Aegviidu piirkonda iseloomustab looduslike olude tõttu teatav eraldatus. Samas läbivad piirkonda mitmed olulised teed: Piibe maantee (vana Tallinn-Tartu mnt) ja Tallinn-Tapa raudtee. Mööda Piibe maanteed on Tallinnast Aegviitu 64 km, mööda raudteed 56 km. Aegviidust Tapa linnani on raudtee kaudu 21 km, maantee kaudu 30 km. Paide asub Aegviidust 55 km kaugusel. Aegviidu asula tekkis tõenäoliselt seoses Piibe maantee rajamisega 18. sajandil. Esimesed ametlikud andmed Aegviidu kohta pärinevad aastast 1796, krahv Mellini koostatud Liivimaa kaardilt, kuhu oli kantud kohanimi Aegwid. Põhjasõja ja sellele järgnenud katku läbi hävines kohalik elanikkond peaaegu täielikult ja koos sellega läks suurel määral kaotsi ka kohalik rahvapärimus. Tallinn - Peterburi raudteeliini avamine 1870. aastal kiirendas Aegviidu kasvu ja arengut. Eesti Vabariigi valitsus andis Aegviidule suvitus-aleviku õigused 1926. aastal. Aegviidu populaarsus hakkas kiiresti kasvama. Aegviidu sai alevi õigused 1945. aastal, ajalooliselt on ta kuulunud Järvamaa Lehtse valla ning alates 1962. aastast Harjumaa (Harju rajooni) koosseisu. Omavalitsusliku haldusüksuse staatuse sai Aegviidu alev 20. juunil 1991. aastal. Alates 25. augustist 1993 asub Aegviidu alev Aegviidu valla territooriumil. Aegviidu valla praegused piirid on välja kujunenud peamiselt II maailmasõja järgsetel aastatel, vastavalt Aegviidu alevi arengule ja vajadustele.

1.2 Looduskeskkond

Üheks piirkonna omapäraks on hästi säilinud looduskeskkond. Aegviidu vald paikneb Põhja-Eestis Kõrvemaa maastikurajoonis ning osa vallast kuulub Kõrvemaa maastikukaitseala koosseisu, seetõttu on Aegviidut kutsutud Kõrvemaa pealinnaks. Kõrvemaa on laialdane metsarohke ning hõredalt asustatud maastik Põhja-Eesti lavamaa ja Pandivere vahel. Siin asub palju metsi, rabasid ja soid, samuti jõgesid, ja järvi. Jääaja lõpul ujutasid Kõrvemaad pikka aega üle jääpaisjärvede veed, hiljem algas soostumine. Ainult vähestes kohtades

ENTEC AS 2001

4


ulatub aluspõhi maapinnani, viljakat moreenpinnast võib leida väga harva. Lainjat reljeefi iseloomustavad otsamoreenid, vallseljakud ja väikevoored. Positiivsete pinnavormide vahel paiknevad järved, jõed ning raba-maastikud. Kõrvemaa on maastikuliselt mitmekesine ala. Mitmesuguse kallakuga pinnad, nende erinev asend päikesekiirte langemise suhtes ja pinnakatte erinev koosseis loovad väga mitmesugused niiskus-, valgus- ja soojus-tingimused. Taimedel esineb seetõttu palju erinevaid kasvukohti ja kujunenud on suurte erinevustega kooslused, isegi ühe ja sama pinnavormi piires. Siin laiuvad ulatuslikud metsamassiivid, sood ja rabad. Kultuurmaastikku leidub vähe. Aegviidu valla territooriumil kasvavad peamiselt nõmme- ja palumetsad. Jänijõe ääres kasvab Eestis haruldane uhtlamm-mets, mille moodustavad hall lepp ja sanglepp, saar, tamm, pärn, jalakas ja toomingas. Harvem tabab silm künnapuid ja vahtraid. Ka põõsasrinne on rikkalik: sarapuu, harilik kuslapuu, lodjapuu, türnpuu, näsiniin, jt. Puudel ja põõsastel põimuvad humalaväädid nagu liaanid. Ürgmetsamuljet suurendavad ka risti-rästi üle jõe varisenud tüved. Jänijõele on toodud kopraid, kes on hästi kodunenud ja levinud ka naaberveekogudes.

1.2.1 Geomorfoloogiline ehitus ja ehitusgeoloogiline iseloomustus

Aegviidu asub geomorfoloogiliselt mitmekesisel alal. Käsitletava ala ehitusgeoloogiline rajoneerimine on keerukas, sest pinnase geotehnilised omadused sõltuvad nende geneetilisest tüübist. Üldjoontes võib eraldada kolme piirkonda: 1. Aegviidu alevi keskust hõlmav ja samuti Nelijärvest põhja poole jääv

künkliku reljeefiga jääjõeline mõhnastikala, kus ehitusaluseks jäävad põhiliselt tolm-, peen- ja keskliivad, mille paksus on keskmiselt 8-10 m. Liivade geotehnilised omadused on head. Pinnasevesi on siin enamasti allpool vundeerimissügavust. Omaette allrajooni moodustab mõhnastikku lõikuva Mustjõe kitsas lamm, kus fluvioglatsiaalsed liivapealseid katavad holotseeni soosetted – muda ja turvas kuni 3 m paksuses, mis on ehitusaluseks sobimatud. Pinnavesi on kõrgel, ulatudes praktiliselt maapinnani.

2. Aegviidu raudteejaamast lõuna ja lääne pool asuv tasane piirkond, kus vundeerimissügavuses asenduvad limnoglatsiaalsed savid, liiv-savid, saviliivad ja tolmliivad jämepurrurikka (20-40%) saviliivmo-reeniga. Pinnaste geotehnilised omadused on väga erinevad ja nende üle võib otsustada vaid konkreetsete ehitusgeoloogiliste uurimustööde põhjal. Üldiselt on pinnased ehitusaluseks sobivad. Pinnaveetase on kogu rajooni piires kõrgel, ulatudes sageli maapinnani

3. Nelijärve oosid Piibe maanteest lõuna. Oosideala on nii vertikaalselt kui ka horisontaalselt äärmiselt liigestatud. Pinnavormidest vahel-duvad siin järsunõlvalised kruusatuumikuga künkad rohkete sulg-lohkude, sälkorgude ja termokarstilehtrite ja teiste pinnavormidega, kus valdavaks pinnasettetüübiks on ehitusaluseks praktiliselt sobi-matud holotseeni soosetted (turvas, järvelubi, muda). Viimaste paksus

ENTEC AS 2001

5


on väga muutlik, ulatudes 10-15 meetrini. Laiemad soostunud orundeid lõikavad sageli lamedaharjalised liiva- ja moreen-seljandikud.

Aluspõhi, ülemordoviitsiumi Rakvere lademe mikrokristalsed lubjakivid, lamab kogu piirkonnas üle 20-40m sügavusel maapinnast.

1.2.2 Pinnaveed

Aegviidu alevi keskusest 1,5–3,5 km kagu pool paikneb seitsmest pisi-järvest (Nikerjärv, Vahejärv, Urbukse järv, Sisalikujärv, Ahvenajärv ja Linajärv) koosnev Nelijärve järvestik. Aegviidu järved on tekkinud hilisjääajal III Peipsi jääpaisjärve perioodil eksisteerinud suure jääpais-järve taandumise järel. Nüüdisajaks on järvede nõod setetega tublisti täitunud ja soostunud. Siirdesood Niker-, Vahe ja Urbukse järve vahel viitavad nende järvede kunagisele ühendusele. Siinsete järvede põhiline väärtus on puhkemajanduslik, sest nad on head vee- ja õngespordiks. Ka esteetiliselt omavad järved suurt väärtust (vt lisa 1).

1.2.3 Keskkonna seisund

1.2.3.1 Haljastus ja heakord

Aegviidu valla suurimad haljasalad on: Piibe maantee ja raudtee vaheline ala, Aegviidu sauna kõrval paiknev ala, kooli hoov ja ümbrus, Kõlakoja park, lasteaia hoov ja ümbrus, rahvamaja ümbrus, Piibe 17 elamu ümbrus, bussipeatuse ümbrus ja vallamaja esine. Praegused probleemsemad kohad on: alevisse sissesõit - ülesõidu ümbrus mõlemal pool raudteed; raudtee ja maantee vaheline ala; bussijaama ümbrus ja selle vastas olev plats; vallamaja esine ala; kõlakoja park; koguduse maja ja vana kalmistu ümbrus; perroonide vastas; sauna plats; veetorni ümbrus; jaama park; kalmistu aed; kiriku ümbrus.

Loetletud probleemsemad haljasalad paiknevad suures osas nn alevi südames ja peaksid olema vastupidiselt praegusele hoopis valla visiit-kaardiks ning esimeseks (positiivseks) elamuseks Aegviitu sissesõitjatele ja mööda Piibe maanteed sõitjatele. Oluline on haljasalad korrastada ja järgida haljasalade hoolduspõhimõtteid vastavalt Aegviidu aleviku haljastusprojektile, kus on inventariseeritud ja dendroloogiliselt uuritud kõik Aegviidu alevi keskuse haljastud.

ENTEC AS 2001

6


Heakorraga seotud probleemid on seotud prügi mahapanekuga selleks mitte ettenähtud kohtades. Probleemseimad mainitud kohad on: “Neegrikülas”, kiriku ümbruses, prügila ümbruses.

1.2.3.2 Jäätmekäitlus

Jäätmekäitlust Aegviidu vallas reguleerib volikogu poolt 15.11.99 kinnitatud jäätmehoolduseeskiri. Vallal oli 1971. aastal avatud prügila, mis asub Anija vallas 1,7 ha suurusel maa-alal. Praegu toimub prügila sulgemine ja maa rekultiveerimine. Olmeprügi veoga tegeleb vallas lepingujärgselt AS HARKO. Samalt firmalt on rendile võetud 70 prügikonteinerit (36 suurt-0.6 m² ja 34 väikest-0.24 m² mahutavusega), nendest 45 on elanike ning 17 valla allasutuste ja muude asutuste kasutuses. Vald on omakorda sõlminud prügiveolepingud elanike ja firmadega. Antud prügiveofirma poolt kokkukogutud jäätmed viiakse vallast välja ja ladustatakse Keila valda Tuula prügimäele. Ohtlike jäätmete kogumiseks pole vallas kogumispunkti: neid ei tohi valla prügimäele ladustada. Valla poolt oleks vajalik korraldada ohtlike jäät-mete kogumine. Üks võimalikke lahendusi võiks olla igakuine (või mingi muu aja tagant) ohtlike jäätmete kogumise ring vallas. Kuna suurem osa vallast on ilma veevärgi ja kanalisatsioonita, siis on jäätmekäitluse korraldamises oluline osa ka fekaalide ladustamisel. Praegu ladustatakse fekaalid prügimäe taha. Selline ladustamisviis ei ole piisav.

1.3 Sotsiaalne ja kultuuriline taust

1.3.1 Rahvastik ja tööturg

Aegviidu vallas elab 1. jaanuari 2000. aasta seisuga 1057 elanikku (0,07% kogu Eesti rahvastikust), elanike arvult on Aegviidu Harjumaa väikseim vald. Valla elanikkond jaguneb valla territooriumil ebaühtlaselt. 1990. aastaks toimus vallas suhteliselt suur rahvaarvu langus, mida tasakaalustas 90. aastate teisel poolel toimunud rahvaarvu kasv. Loomulik iive (sündimuse ja suremuse vahe) on olnud viimase viie aasta jooksul pidevalt negatiivne. Tuleb täheldada, et rahvaarvu kasv on suurenenud sisserände tulemusena. Viimasel kahel aastal on märgata rahvaarvu vähenemist. Aegviidu rahvastikus on ülekaalus eestlased, kuid vallas elab arvukalt ka teiste rahvuste esindajaid. Valla 1057 elanikust moodustavad tööealised 44%. Aegviidu valla tööhõivestruktuuri kohta ei ole täpseid andmeid võimalik saada, sest pole teada, kui palju on vallas faktiliselt töötuid ja kui palju on faktiliselt lapsepuhkusel olevaid inimesi. Ametlikult on 2000. aasta juuli seisuga vallas registreeritud 7 töötut, kuid tööta inimesi võib olla

ENTEC AS 2001

7


tunduvalt rohkem. Lisaks puudub vallas täpne ülevaade sellest, kus elanikud tööl käivad. Tööealisest elanikkonnast hinnanguliselt veerand ehk ca 100 inimest töötab Aegviidu vallas. Ülejäänud tööealised valla elanikud, so 3/4 tööealisest elanikkonnast ehk ca 300 inimest, käib tööl väljaspool valda. Seega on väljaspool valda töölkäivate tööealiste elanike osatähtsus Aegviidu vallas väga suur. Väljaspool valda töötajatest moodustavad suure osa Tallinnas tööl käivad inimesed. Väljaspool valda töölkäimist soodustavad on töökohtade vähesus vallas, Tallinna lähedus ja sealsed suhteliselt kõrgemad palgad, samuti Piibe maantee kui olulise liikumissuuna olemasolu. Taolise tööalase pendelrände taga võib märgata ka suundumust, et Aegviidu vald on kujunemas üheks Tallinna “magalaks” või puhkealaks. Väljaspool valda elavatest inimestest käib Aegviidu vallas hinnanguliselt tööl umbes 30 inimest (Nelijärve puhkekeskuses, puidutöötlusettevõtetes, lasteaias, kaupluses, kütusetanklas ja mujal). Järelikult võib väljastpoolt valda töölkäivate inimeste osatähtsust Aegviidu valla tööhõivestruktuuris lugeda suhteliselt suureks. Vallaasutustes, milleks on kool, lasteaed, raamatukogu, vallakantselei, saun ja rahvamaja, töötab hetke seisuga 45 inimest. Munitsipaalasutuste töökohad moodustavad seega üle 1/3 valla töökohtadest. Suurimad era-ettevõtjatest tööandjad Aegviidu vallas on puidutöötlemis- ja metsandus-firmad ning puhke- ja majutusettevõtted. Kokku töötab eraettevõtluses ca 50 valla elanikku, Aegviidu metskonnas on 16 töötajat.

1.3.2 Meditsiin ja sotsiaalhoolekanne

Vallas tegutseb üks perearst ja meditsiiniõde, kelle nimistus on ~1000 isikut. Arstipunkt asub uutes nõuetele vastavates ruumides, kus on olemas vajalik sisseseade ja instrumentaarium. Statsionaarset ravi ja taastusravi saavad elanikud väljaspool valda. Haiglaravi toimub valla elanikele Keila haiglas, mis on Harjumaa maakonnahaigla. Kiirabi teenust osutab Kehra Kiirabijaam. Sotsiaalhoolekandes on rõhku pandud avahooldusele. Vallas töötab 2 sotsiaaltöötajat. Vallas puuduvad sotsiaalkorterid. Hooldekodude, turvakodude ja lastekodu teenuseid ostetakse teistelt omavalitsustelt või asutustelt. Vallas toimub ka lastekaitsealane tegevus. Noorsootöö toimub hetkel EELK Aleksandri koguduse baasil.

1.3.3 Haridus

Haridusasutustest asuvad Aegviidu vallas Aegviidu Lasteaed ja Aegviidu Põhikool, mis on vastavalt kohalikud alushariduse ja põhihariduse omandamise õppeasutused. Keskhariduse (gümnaasiumihariduse) saavad valla elanikud väljastpoolt valda. Venekeelse hariduse omandamise võimalust vallas ei ole. Hariduse omandamise võimalus teistes oma-valitsustes on hästi kättesaadav, tänu Aegviidu - Tallinna - Aegviidu

ENTEC AS 2001

8


suunal toimuvale elektri- ja diiselrongi liiklusele. Puuduseks tuleks pidada rongiliikluse puudumist peale õppetundide lõppu Aegviidu-Tallinn suunas. Enamus väljaspool valda koolis käivatest lastest õpivad mainitud sõidutrassi lähedal asuvates õppeasutustes - Kehras ja Tallinnas. Aegviidus ei ole täiskasvanute täiendõpet ja koolitust korraldavat asutust. Enamik Aegviidu lasteaias ja põhikoolis õppivatest lastest on pärit kohalikust vallast. Suur osa väljastpoolt valda siia haridusasutustesse tulevad õpilased on pärit Anija vallast. LASTEAED

Lasteaias töötab 5 pedagoogilist töötajat. Aegviidu lasteaias õppis 1999/2000. õppeaasta lõpuks 41 last, nendest 12 olid kooli minejad ja said kooliks ettevalmistuse. Lasteaed asub uutes ruumides ühes kompleksis vallamajaga. Väljatöötamisel on Aegviidu Lasteaia arengukava. KOOL

Põhikoolis õppis 2001/2002 õppeaastal 101 last, aastani 2003 ei näita õpilaste arvu prognoos õpilaste arvu vähenemistendentsi. Alles 2005. aastaks on ette näha väike õpilaste arvu langus, mistõttu oleks võimalik komplekteerida kõigest 7 klassikomplekti. Käesolevat õpilaste arvu prognoosi võib pidada suhteliselt õigeks, sest möödunud aastate prognooside õpilaste arv on võrreldes reaalse õpilaste arvuga olnud kõigest kuni 5 õpilase võrra erinev. Seega pole lähitulevikus oodata suurearvulist õpilaste vähenemist.

±

Koolimaja on suhteliselt vana ja ruumikitsikuses. Ruumikitsikusest üle saamiseks on praegu välja pakutud 2 varianti: koolile juurdeehituse ehitamist ning kooli pööningukorruse ja keldrikorruse väljaehitamist. Kooli spordiväljak on ehitamisel. Selle valmides saab õpilastel olema rohkem võimalusi tegeleda spordiga ja erinevate spordialadega. Tänu korrastatud suusaradadele on talvel olemas head võimalused talispordi harrastamiseks. Koolil on valmimas uus arengukava, millega praegu aktiivselt tegeletakse.

1.3.4 Kultuur ja sport

Vallas asuvad raamatukogu ja rahvamaja, kuid nende mõlema seisukord on halb. Mõlemad hooned vajaksid kapitaalremonti, uute ruumide leidmist või hoopis ühtse uue maja ehitamist. Raamatukogus on avatud avalik internetipunkt. Rahvamaja ruumides toimuvad eelkõige vanemale elanikkonnale suunatud üritused. Koolis asub ajaloomuuseum, millele oleks tarvis suuremaid ruume.

ENTEC AS 2001

9


Peamiseks rahva kogunemiskohaks on kõlakoda ja selle ümbruse park, mis on andnud rahvale juurde ühe meeldivama võimaluse kokkusaamiseks ja ürituste korraldamiseks. Kuid hetkel puudub traditsiooniline, vaid Aegviidule ainuomane üritus, mis võiks kutsuda kokku inimesi nii oma vallast kui ka väljastpoolt valda. Sportimisvõimalused on vallas paljuski seotud looduse poolt võimal-datavate tingimustega, nt ujumine Nikerjärve ja Purgatsi järvedes, ratta-sport, ratsutamine, orienteerumine, metsajooks, jahi- ja kalapüük. Head sportimistingimused Aegviidu vallas on suusarajad, mis küll tegelikult paiknevad suuremas osas Anija valla maadel. Spordibaasidel on korvpalli ja võrkpalliplatsid, samuti saab tegeleda seinaronimisega. Vajadusel laenutatakse spordivarustust. Aegviidu kooli juurde rajatakse samuti spordiplatsid ja staadion. Suvel on võimalik kasutada vaba aja veetmiseks ja sportimise eesmärgil Kõrvemaale loodud matka- ja jalgrattaradu, mis asuvad nii Aegviidus kui väljaspool valda. Puhkuse ja vaba aja veetmise tingimused on suurepärased looduse, vaikuse ja tervislike (sportlike) eluviiside armastajatele, kes saavad nautida siinseid looduse ja asustuse ajaloolise kujunemise omapärasid. Laste ja noorte vaba aja sisustamiseks mõeldud tegevustele on rõhku pandud kooli huvitegevuses. Aegviidu olulisemad kultuurikeskused on Aegviidu koolimaja, raamatu-kogu, rahvamaja ja Anna Raudkatsi elumaja. Aegviidu jaamahoone koos kõrvalhoonetega on hästi säilinud terviklik ansambel, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena riikliku kaitse alla. Tänapäeval on Aegviidu valla kultuuri ja hariduselu koondunud peamiselt kohaliku rahvamaja, raamatukogu ja koolimaja juurde. Juba 15 aastat on tegutsenud Aegviidu Põhikooli muuseum.

1.3.5 Kirik

1992. aastast on Aegviidus iseseisev EELK Aleksandri kogudus. Aegviidu kabel (kirik) valmis 1895. a lõpupäevil. Peale mitmeid ümberehitamisi ja remonte on kabelist saanud väike kirik, mille ümber on koondunud Aegviidu koguduse tegevus. Kaotsis on algne interjöör – praegune põrandast laeni lakitud puitviimistlusega kirikuruum kannab 70. aastate sisekujunduse pitserit (põhjalik remont 1971–1974 kohaliku arhitekti Ilo Auriku projekti alusel).

1.4 Kaitstavad alad ja objektid

Aegviidus on küllalt terviklikult ja hästi säilinud raudteejaama hooned ja rajatised. Neist enamus on võetud muinsuskaitse alla. Samuti on kaitse all Aegviidu vana kalmistu ja Anna Raudkatsi haud (vt lisa 2). Looduskaitsealustest objektidest jääb Aegviidu valda Kõrvemaa Maas-tikukaitseala, millele tehakse uut kaitse-eeskirja (vt lisa 4). Kaitseala piir on kantud üldplaneeringu kaardile.

ENTEC AS 2001

10


1.5 Elamumajandus

Vallas on 453 elamut, millest põhilise osa moodustavad puitelamud, ca 25 % majade välisviimistluseks on kasutatud kivi. Vallas on kokku 133 korterit, millest 29 kuuluvad munitsipaalomandisse. Tabel 1. Aegviidu valla munitsipaalomandis olevad elamispinnad Asukoht korterite arv elamispinna suurus Piibe 12 24 591 m² Piibe 13 2 76,2 m² Tamme 13 3 134 m²

Kogu valla territooriumist on elamute õuemaad ~10 %, s.o. 106,8 km2. Põhiline osa elamutest on ehitatud nõukogude perioodil Vanuse järgi jagunevad elamud Aegviidu vallas järgmiselt: • kuni 1945. aastani ehitatud 127 elamut moodustavad 28 %; • ajavahemikus 1946-1990 ehitatud 315 elamut moodustavad 69,6 %: • aastatel 1991-2000 ehitatud 11 elamut moodustavad 2,4 % elamutest.

1.6 Ettevõtlus

Aegviidu vallal on iseloomulik majandusstruktuur, mis on kujunenud peamiselt valla loodusliku keskkonna tõttu. Peamisteks majandusharudeks on siin metsa- ja puhkemajandus. Statistikaameti andmetel on registreeritud 2000. aasta alguse seisuga Aegviidus 9 füüsilisest isikust ettevõtjat, 13 osaühingut ning 1 aktsiaselts. Enim ettevõtjaid kuulub teenindava sektori hulka. Riiklikest ettevõtetest on vallas esindatud AS Eesti Raudtee ja AS Elektriraudtee, AS Eesti Post ja AS Eesti Telefon, kus kokku töötab üle 20 inimese.

1.6.1 Turism ja puhkemajandus

Turism ja puhkemajandus on Aegviidu valla üheks tähtsaimaks majandus-haruks, seda eelkõige piirkonna atraktiivse loodusliku keskkonna pärast. Aegviidu asub Kõrvemaa maastikurajoonis, seetõttu on teda nimetatud ka Kõrvemaa pealinnaks. Reljeefi ja looduse vaheldusrikkus on puhke-majanduse, turismi ja sportimisvõimaluste arengu peamiseks eelduseks vallas. Turismi ja puhkemajanduse seisukohalt on oluline suure elanike arvuga Tallinna lähedus, kelle puhkevajadused peaksid saama siin rahuldatud. Taliturismi aluseks on Aegviidus suusatamine, mida soodustab suhteliselt pikk lumeperiood. Aegviidus on erineva pikkusega heal tasemel suusa-rajad, mis paiknevad suures osas Anija valla maadel. Vallas asuvad ka jalgratta- ja matkarajad, olemas on jalgrattalaenutus ja telkimiskohad. Aegviidu vallas on võimalus korraldada spordilaagreid ja spordivõistlusi. Vallas osutatakse giidi, matkajuhi ja bussirendi teenust, matkaradadel on võimalik organiseerida matku. Spordibaaside juures on korvpalli ja

ENTEC AS 2001

11


võrkpalli mängimise, samuti näiteks seinaronimise võimalused ning spordivarustuse laenutus. Ujuda on võimalik Aegviidu-Nelijärve järvedes, Nikerjärve ja Purgatsi järve ääres on rajatud ujumiskohad. Lisaks saab Aegviidus ja selle ümbruses tegeleda orienteerumise, ratsutamise, jahi ja kalapüügiga. Lisaks looduskeskkonnale on kohalikeks huviväärsusteks EELK Aegviidu Aleksandri koguduse kirik, Aegviidu raudteejaama hooned, Aegviidu kooli ajaloomuuseum ja mälestuskivid. Ametlikku turismiinfopunkti vallas ei ole. Kõrvemaa kohta saab infot Riigimetsa Majandamise Keskuse juures asuvast Loodusmajast Kalda tn 1. Nelijärve Puhkekeskus on praegu suurim turismikompleks valla territooriumil, sealt saab Puhkekeskuses toimuvate ürituste ja puhke-võimaluste kohta infot. Aegviidu valla kui turismile, spordile ja puhkemajandusele orienteeritud valla probleemiks on info ja reklaami vähesus turismiobjektide ja ürituste ning valla enda kohta. Puuduvad tänapäevased trükised ja voldikud ning Aegviidut tutvustav korralik interneti kodulehekülg, praktiliselt puudub ka suveniirimajandus - valda tutvustavad postkaardid ja suveniirid. Aegviidu vald teeb turismi- ja puhkemajandusealast koostööd naaberoma-valitsustega. turismialane koostöö kuue Kõrvemaa piirkonnas asuva omavalitsuse vahel, milles lisaks Aegviidu vallale on Anija ja Kõue vald Harjumaalt ning Albu, Ambla ja Lehtse vald Järvamaalt. Kohalik turism arvati olevat selle sarnaste loodus- ja kultuurioludega piirkonna üheks arengut edasiviivaks jõuks. 2000. aastal asutati mittetulundusühing “Kõrvemaa Turism”, mille eesmärk on ühendada erinevaid omavalitsusi ja ettevõtjaid ning edendada nendevahelist koostööd, säilitamaks Kõrvemaa loodus- ja kultuuripärandit ning arendamaks kohalike elanike heaolu toetavat turismi Kõrvemaal. 2000. aasta kevadel valmis Kõrvemaa viie valla turismi arengukava aastateks 2000-2003, samal ajal valmis ka Kõrvemaa turismikaart. Väga oluliseks turismi arendamise seisukohalt on Piibe maantee arengu-projekti elluviimine. Projektiga soovivad omavalitsused, mida läbib Piibe mnt, rakendada ühiseid jõupingutusi Piibe mnt ja sellega piirneva ala arendamiseks ühtse koridorina. Kuna Piibe mnt läbib Aegviidu valda ca 6,5 km ulatuses, on see suurepärane võimalus nii rahvusvaheliselt kui üldriiklikult piirkonna tähtsuse tõstmisel.

1.6.2 Kaubandus ja teenindus

Enamik ettevõtteid on peamiselt seotud erineva teenindamisega: 8 ette-võtet tegeleb toitlustamise ja toidukaupade müügiga, 2 tööstuskaupade ning üks ravimite müügiga. Vallas asub 4 majutusettevõtet, mis tegelevad ka toitlustamisega, pakuvad seminaride ja konverentside pidamise võimalusi ning teisi lisateenuseid.

ENTEC AS 2001

12


Ettevõtted teevad koostööd nii valla siseselt kui ka naabervaldade turismiettevõtjatega, kuid turismi- ja puhkemajandusalane koostöö võiks olla veel efektiivsem. Majutusettevõtted pakuvad erineval tasemel maju-tust, kasutamata potentsiaal on kodumajutus. Kodumajutusega võiksid tegeleda kohalikud elanikud, saades sellega turistide ja puhkajate tipp-hooaegadel töövõimalusi ja lisasissetulekuid. Hetkel on valla majutus-asutustes kokku 272 kohta: Tabel 2. Aegviidu valla majutusasutused Majutusettevõtte nimi Majutuskohtade arv Hotell Stroom AS Nelijärve Puhkekeskus 140 kohta AS Entek OÜ Harju KEK Aegviidu puhkebaas 52 kohta AS SAA Aegviidu puhkebaas 50 kohta Tallinna Spordiameti puhkebaas 30 kohta

1.6.3 Tootmine

Aegviidus puudub suuremahuline põllumajanduslik tootmine. Põllumajan-dus- ja aiasaadusi kasvatatakse kohalike elanike poolt peamiselt eramu-kruntidel ja aiamaadel. Maabilansi järgi on Aegviidus haritavat maad alla 1 % valla pindalast. Primaar- ja sekundaarsektori moodustavad Aegviidus peamiselt metsanduse ja puiduga tegelevad ettevõtjad. Metsamaad on maabilansi järgi 80 %, sellest omakorda ~85 % on riigimetsamaa. Metsatööstuse, puidu töötlemise ja metsade majandamisega saab vallas tööd ligi 80 inimest. Tööstuslikust tootmisest on vallas kolme ettevõttega esindatud vaid metsatööstus. Valla suurim tööandja on 39 töötajaga AS Aegviidu Puit.

1.7 Teed ja transport

Valda läbivatest transporditeedest on tähtsamad Piibe maantee ja Tallinn-Tapa raudtee. Aegviidu valla teede ja tänavate kogupikkus on 24,8 km, sealhulgas asfaltkattega 6,0 km ning katteta 18,8 km. Metsateede kogu-pikkus on 5,1 km, neist kõik on katteta. Erateid on vallas 5,1 km. Oluliseks transporditeeks raudtee kõrval on Jägala – Käravete maantee (Piibe maantee), mis on alternatiivne liikumissuund Tallinn - Tartu maan-teele. Piibe maantee äärsed aktiivsemad vallad on koostanud koostöö-deklaratsiooni Piibe maantee arenguprojekt, millega tahetakse tõsta maan-tee tuntust ja parandada tee olukorda. Aegviidu valla territooriumil võib maantee seisukorda lugeda suhteliselt heaks, kuid tee kvaliteet on halb Jäneda piirkonnas, seetõttu on oluline vaadelda teega seotud probleeme kompleksselt kogu trassi pikkuses. Piibe maantee kaudu on Aegviidust Tallinnasse 64 km. 18 km kaugusel Aegviidu keskusest ristub Piibe maan-tee Pärnu - Rakvere maanteega. Teede ja tänavate seisukord alevis on suhteliselt hea. Kaks korda aastas toimub teede ja tänavate greideerimine.

ENTEC AS 2001

13


1.7.1 Raudteeühendus

Ühistranspordist on Aegviidus kõige tähtsamal kohal raudteetransport, bussitransport omab raudteega võrreldes väiksemat tähtsust. Aegviidut läbib Tallinn-Tapa raudtee, mis hargneb Tapal Rakvere-Narva ja Tartu suunas. Raudtee infrastruktuurid kuuluvad AS-le Eesti Raudtee, reisijate veoga raudteel tegeleb AS Edelaraudtee. Lisaks on Tallinnast Aegviiduni välja ehitatud elektriraudtee infrastruktuurid, elektrirongide reisijate veoga sellel suunal tegeleb AS Elektriraudtee. Raudteejaama hoone (reisijatele praegu suletud) asub Aegviidus (valla keskuses) ja peatus Nelijärvel. Reisijateveo graafik on tihedam Tallinna suunal. Elanike igapäevased kooli ja tööle liikumised toimuvadki suures osas Tallinnasse, Kehrasse ja Tapale ning nende vahele jäävatesse raudteeäärsetesse asulatesse. Läbi Aegviidu toimub raudteed mööda ka kaubavedu. Raudteetranspordi ja -infrastruktuuride tulevik sõltub suurel määral AS Eesti Raudtee erastamise tulemustest.

1.8 Kommunikatsioonid ja kommunaalmajandus

1.8.1 Telefoni ja postiside

Aegviidu vallas asub Eesti Posti esindus, mis pakub posti- ja side-teenuseid. Vallas on ca 300 analoogtelefoninumbrit ning ca 30 digitaal-telefoninumbrit. Telefonikaabel puudub Metsa tänavalt Nelijärveni. On olemas üks kaarditaksofon. Vallas puudub digitaaljaam. Aegviidu paikneb kõigi kolme Eesti mobiilside operaatori (EMT, Radiolinja Eesti, TELE2) levipiirkonnas. Vallas on koos erasektoriga ca 20 interneti ühendus kasutajat, interneti püsiühendus on ca 5 asutusel (ka Vallavalitsusel). Aegviidu raamatukogu ruumides on loodud avalik internetipunkt. Lähiaastatel võib vallas oodata interneti ühenduste arvu suurenemist, sellega tuleb vajalike infra-struktuuride planeerimisel ja väljaarendamisel arvestada.

1.8.2 Elektrivarustus ja tänavavalgustus

Elektrivarustus Aegviidu vallas toimub Aegviidu 35/10 kV alajaama baasil. Toite saab alajaam Tapa 110/35 kV alajaamast ja Kehra 110/35 kV alajaamast. Põhitoide toimub Kehrast, vaid avariide korral kasutatakse Tapa toidet. Valla tänavavalgustus koosneb 104 valguspunktist. Tänavavalgustus puudub täielikult Aegviidu keskusest Kosenõmmeni, Tagajärve tänaval ja Uueveski tänaval (kokku ca 2 km liini). Tänavavalgustus töötab säästlikkuse huvides lühendatud režiimil, tänavavalgustus on sisse lülitatud 21. augustist 1. maini, öökatkestusega kell 24.00-6.00. Kokku-hoiu huvides on plaanis välja vahetada osa suurema võimsusega tänava-valgustusarmatuure.

ENTEC AS 2001

14


1.8.3 Veevarustus ja kanalisatsioon

Vee müügiga vallas tegeleb Aegviidu Vallavalitsus. Veetrasside kogu-pikkus on ligi 3 km. Vallale kuulub 4 puurkaevu, mis on saadud koos elamufondiga Metsamajandilt ja Eesti Raudteelt: • Veetorni pumbamaja; • Kalda tn (Poolemõisa) pumbamaja; • Jõe tn pumbamaja; • Kase tn pumbamaja. Vallal on sõlmitud veevarustuslepingud 6 asutuse ja 60 eraisikuga. Probleemiks on vanad ja amortiseerunud veetorustikud ning veetöötlus-seadmete puudumine, mille tõttu on joogivesi suure rauasisalduse ja halva maitsega. Seni on suudetud tellida vaid avariiliste tööde ja säilitusremondi tegemist pumbajaamades. Ühiskanalisatsioon vallas puudub. Biopuhastusseadmed on olemas ainult Nelijärve puhkekeskusel (asuvad Jäneda valla maadel) ja Harju KEKi puhkekeskusel. Need on vaja rekonstrueerida. Lasteaial on filterväljak. Enamus valla kinnistutest on varustatud kogumiskaevudega.

1.8.4 Soojavarustus ja katlamajad

Aegviidus puudub ühtne soojavarustus, hooned on kohalikul küttel, milleks on valdavalt puit. Vallas kasutatakse ka elektrikütet.

1.9 Koostöövõimalused

Aegviidu vallal on sõprusvald Soomes - Ylihärmä (asub Helsingist 420 ja Vaasast 55 km kaugusel). Kontaktid Aegviidu ja Ylihärmä vahel on olnud peamiselt kultuuri- ja spordialased. Ylihärmä ja Ylivieska valdade koguduste abil ehitati Aegviidus koguduse hoone. Aegviidu vald teeb turismi- ja puhkemajanduse alast koostööd Kõrvemaa valdadega: vald kuulub MTÜsse Kõrvemaa Turism, koostatud on ühine Kõrvemaa viie valla turismi arengukava. Aegviidu vald osaleb teiste Kõrvemaa valdade kõrval ka Kõrvemaa spordimängude korraldamises. Omavalitsustevaheline koostöö on ka talviste suusasõitude (Tallinna maraton, Tallinna suusasõit) korraldamine, need suusaüritused toimuvad suures osas Anija valla maadel. Kohalikud ettevõtjad teevad samuti koostööd naaberomavalitsuste (Anija vald, Jäneda piirkond) ettevõtjatega. Aegviidu valla koostöö teiste omavalitsustega võiks olla veel tugevam ja efektiivsem, hõlmates erinevaid eluvaldkondi ja suhtlustasandeid. Kuigi hetkel ei ole haldusreformi küsimus Aegviidu jaoks selge, tasub (vaatamata haldusreformi tulemustele) tulevikus kindlasti teha efektiiv-semat koostööd Aegviidule lähedal asuva Jäneda piirkonnaga, eriti hariduse, kultuuri, spordi, turismi ja puhkemajanduse osas

ENTEC AS 2001

15


2 KESKKONNA PIKAAJALISEST JA SÄÄSTLIKUST KASU-TAMISEST

Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Looduskeskkond on ressursiks, mida tuleb kasutada läbimõeldult ja säästvalt. Riigikogu poolt on heaks kiidetud Eesti keskkonnastrateegia (RT I 1997, 26, 390), kus on määratletud looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja põhiülesanded aastani 2000 ja 2010. Meie heaolu üheks aluseks on väärtusliku looduskeskkonna taastamine ja säilitamine. Rikutud looduskeskkonna puhul on raske valla elanikkonna kindlustamine võimalikult heade elu-, teenindus-, töö- ja puhketingi-mustega. Seega on oluline, et kogu maakasutus ja valla arengustrateegia viiksid parema keskkonna kasutamiseni. Selleks on vajalik igale konk-reetsele kohale eelistada just sinna sobivat maakasutuse vormi ja ulatust. Juhul, kui valla üldise arengu nimel ongi vaja kuhugi paigutada saasta-vama iseloomuga objekte (tööstust jms), siis võib seda teha eelkõige seal, kus keskkonnale tekitatav kahju on kõiki keskkonda mõjutavaid faktoreid arvestades kõige väiksem. Vastavalt Säästva arengu seadusele (RT I 1997, 26, 390) võib omandi käsutamise ja ettevõtlusega tegelemise õigust kooskõlas seadustega kitsendada, seda lähtudes vajadusest kaitsta loodust, kui inimkonna ühisvara ja rahvuslikku rikkust. Alates 01.01.2001 kehtib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaaudi-teerimise seadus (RT I 2000, 54, 348). Seadus sätestab, et kõigile planee-ringutele koostatakse strateegiline keskkonnamõjude hindamine (vt ptk 7), mis avalikustatakse koos planeeringu avalikustamisega vastavalt Planeeri-mis- ja ehitusseaduse nõuetele. Lisaks strateegilisele keskkonnamõju hindamisele on järelevalvet teos-taval maavanemal vastavalt Planeerimis- ja ehitusseaduse (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398, 29, 399; 2000, 54, 348) §22 lg 4 õigus nõuda täiendavat keskkonnamõju hindamist järele-valve objektiks olevale planeeringule, mis viiakse läbi vastavalt Kesk-konnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seaduses toodud kesk-konnamõju hindamise korrale. Täiendava keskkonnamõju hindamist võib pidada otstarbekaks juhul, kui muudetakse käesolevat üldplaneeringut ja/ või tegemist on detailplaneeringutega, mille alusel kavandatakse võtta kasutusele maid saastavama loomuga tööstuse vms jaoks. Planeerimine võimaldab efektiivselt mobiliseerida ressursse ja selgitada, mida soovitakse. Seega teha ümberkorraldusi mõtestatumalt ja väiksemate kulutustega. Kokkuvõtvalt võib öelda, et üldplaneeringu ja kogu planee-ringusüsteemi peamiseks ülesandeks on halbade otsuste vastuvõtmise vältimine. Ja seda eelkõige looduskeskkonna suhtes.

ENTEC AS 2001

16


3 ARENGUEELDUSED Käesolevas peatükis välja toodud arengueeldused on võetud Aegviidu valla arengukava SWOT analüüsist.

3.1 Tugevad küljed

1) soodne asukoht 2) transpordivõimaluste (raudtee, maantee) olemasolu 3) looduslähedus 4) traditsiooniline puhkekoht 5) reostamata loodus 6) territooriumi kompaktsus 7) eesti keelt kõnelev elanikkond 8) privaatne elukeskkond 9) madal kuritegevuse tase 10) põhihariduse omandamise võimalus 11) head looduslikud võimalused kehakultuuriga (spordiga) tegelemiseks

3.2 Nõrgad küljed

1) väike territoorium 2) vähe tööealisi elanikke 3) mahajäämus infrastruktuuride osas 4) kohapeal puudub päästeteenistus 5) piiratud vaba aja veetmise võimalused 6) kvalifikatsioonile vastavate töökohtade vähesus 7) kvalifitseeritud tööjõu puudus

3.3 Võimalused

1) turism ja puhkemajandus 2) ettevõtluse arendamine 3) kinnisvara arendamine 4) kooli muutmine haridus- ja kultuurikeskuseks 5) transpordi arendamine 6) looduskeskkonna potentsiaali ärakasutamine 7) tervisliku elukeskkonna loomine

3.4 Ohud

1) isoleeritus kriisi olukorras 2) ettevõtluse ja elamuehituse hääbumisel elanike arv kahaneb veelgi 3) elanikkond vananeb 4) ettevõtluse arendamisel võib tekkida tööjõu puudus 5) kuritegevuse kasv 6) keskkonna taluvuspiiri ületamine 7) suur sõltuvus looduskeskkonna tingimustest

ENTEC AS 2001

17


4 ÜLDPLANEERINGU ARENGUSTRATEEGIA AASTANI 2015 Arengustrateegiaga on paika pandud territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Aegviidu valla haldusalas järgnevateks 10…15 aastateks so kuidas ja kuhu suunas allpool toodud valdkonnad peaksid arenema.

4.1 Elukeskkonna areng

4.1.1 Asendist tulenevad arenguvõimalused

Aegviidu valla rikkuseks on vahelduv maastik, mille loovad oosid koos nendevahelistes sulglohkudes olevate järvedega. Osa valla territooriumist kuulub Kõrvemaa Maastikukaitseala koosseisu, kuna piirkond kuulub Põhja-Kõrvemaa maastikurajooni. Aegviidul on väga hea ühendus nii Tallinnaga kui ka Aegviidu naaber-valdade keskustega. Perspektiivis on plaanis välja arendada nii rahvus-vaheliselt kui ka riiklikult tähtis objekt Piibe maantee. Hea asukoha ja kauni looduse tõttu on Aegviidu vallal võimalus kujuneda hinnatud elamiskohaks ja tuntuks turismipiirkonnaks. Valla põhieesmärgiks on kujundada Aegviidust meeldiv elamispiirkond. Eramukrundid tipitud rahulikku miljöösse ning rajatavad sotsiaalsed ja tehnilised infrastruktuurid loovad head võimalused rajada Aegviitu oma kodu. Teine prioriteet on turism. Aegviidus on talviti palju lund ja see püsib kaua, võrreldes teiste Eestimaa kohtadega. Aegviidu on ümbritsetud metsadega – kaunis ja maaliline loodus kutsub matkama nii suvel kui talvel. Aegviidu on tuntud ka Tallinna lähedase spordikeskusena. Selleks on vajalik parandada infrastruktuuri taset, samuti teeninduse- ja kaubanduse kvaliteeti.

4.1.2 Asustuse ja rahvastiku prognoos

Kõige olulisemalt mõjutavad valla rahvastiku situatsiooni ränne ja sündimus. Ränne sõltub otseselt valla üldisest arengust, mõjutades omakorda sündimust. Positiivset rändesaldot puhul saabuvad enamasti noored ning sellega kaasneb kõrgem sündimus. Negatiivseks trendiks on rahvastiku vananemine, seda eelkõige sündimuse languse tõttu. See omakorda mõjutab haridussfääri, toimub järsk laste arvu langus. Arvestades momendil valitsevaid trende, kus toimub rahvastiku liikumine linnadesse ja linnalistesse asulatesse, võib arvata, et alevi elanike arv tõuseb uute planeeritud elamumaade asustamise arvelt. Atraktiivne loodusmaastik ja piirkonna lähedus Tallinnale võivad sihipärase tegutsemise juures elanikke valda juurde tuua. Täpsemaid muudatusi rahvastiku kasvus hetkesituatsioonist lähtudes aga prognoosida ei saa.

ENTEC AS 2001

18


Üldplaneeringuga on reserveeritud elamumaad Männi, Kuusiku, Lavassaare, Jalaka, Urbukse, Uueveski ja Metsa kvartalid. Kokku on võimalik Aegviitu juurde rajada ~250 väikeelamut. Kuid uute elamute ehitamine ja olemasolevate kasutus sõltub suurel määral infrastruktuuri arengust Aegviidus.

4.1.3 Alevi piirkondadeks jaotamine

Aegviidu võib tinglikult jaotada seitsmeks elamu asumiks: Aegviidu keskus, Poolemõisa, Kosenõmme, Lavassaare, Nikerjärve, Uueveski ja Nelijärve. Administratiivse ja sotsiaalse infrastruktuuri keskuseks Aegviidus on raudteejaama ümbrus nn Aegviidu keskus. Selles asumis asub enamik ühiskondlikke hooneid (vallavalitsus, lasteaed, kool, kirik, rahvamaja, jaam) ja suur osa eramuid. Raudteest põhja pool on välja kujunenud korrapärane tänavatevõrk, lõuna pool ääristavad eramud Piibe maanteed. Lõuna poole raudteed on planeeritud rajada kaks uut elamukvartalit: Metsa ja Jalaka. Poolemõisa asum paikneb Aegviidu keskusest loodes. Tänavate struktuur on küll välja kujunenud, kuid segasuse tõttu vajaks detailplaneeringut ja korrastamist. Sellesse asumisse on planeeritud uus Männi elamukvartal. Kosenõmme asum jääb Aegviidu keskusest ja Poolemõisast põhja poole Piibe maantee äärde. Kvartalis asuvad Aegviidu puidutööstused ja ainus bensiinitankla. Enamik elamuid on rajatud 35 kV õhuliini ja Nõmme tee äärde. Asumisse on planeeritud uus Kuusiku elamukvartal. Aegviidu keskusest idas Anija vallas asuva suurima TPI spordibaasi maa kõrval paikneb Lavassaare asum. Praegusel ajal on asum hõredalt asus-tatud, aga käesoleva üldplaneeringuga on reserveeritud maa uue Lavas-saare elamukvartali rajamiseks. Nikerjärve asum paikneb sama nimelise järve ümbruses. See Aegviidu asumitest üks väikseim. Teine väike asum Uueveski, jääb Nikerjärvest kagusse Jänijõe äärde. Uueveski asumisse jõest loodesse on planeeritud rajada ka väike uus elamukvartal. Tuntuim asum Nelijärve paikneb Nelijärve mägedest põhjas Purgatsi ja Urbukse järvede ja raudtee vahel. Looduskaunis koht on teinud sellest asumist hinnatud puhkekoha. Olemasolevatele elamutele lisaks on reser-veeritud maa ka uue Urbukse elamukvartali jaoks.

4.2 Turismi arendamise võimalused ja puhkealad

Aegviidu on Kõrvemaa keskus ja pealinn. Kuigi Aegviidu vald asub suhteliselt väiksel alal, on Aegviidu oluline sõlmpunkt Kõrvemaa keskel, kust kulgevad läbi olulised teed ümbritsevale maastikukaitsealale. Kogu Kõrvemaa piirkonna looduslik omapära loob eeldused mitmekesise

ENTEC AS 2001

19


aastaringse kasutusega puhketegevuste arendamiseks. Piirkonna loodus-väärtused on metsad, järved ja jõed ning sood ja rabad. Piirkonnas tuleb luua mitmekesised puhkevõimalused, et inimestel oleks võimalus igapäevaselt, nädalalõppudel (puhkajad üle Eesti) kui ka pike-maajaliselt (puhkajad nii Eestist kui välismaalt) Aegviidus oma puhkust veeta. Puhkajaile osutatavate teenuste mitmekesisust tuleb suurendada. Tuleb tähelepanu pöörata sellele, et turismihooaeg oleks kahesesoonne – suvine ja talvine. Suvel tegelevad puhkajad veekogudega seotud harrastuste ja aktiivse puhkusega. Puhketegevused peaksid olema seotud nii loodusturismiga (matkamine, jalgrattasõit, ratsutamine, kanuu- ja paadisõit, kalastamine, linnuvaatlus), rahvaspordi (orienteerumine, jalgratta sõit, rulluisutamine, ujumine, staadionisport, minigolfi mängimine jne.) ja kultuuriturismiga (kultuurilooliste vaatamisväärsustega tutvumine, vabaõhuüritused). Talvel oleksid põhiliseks tõmbenumbriks ettevalmistatud suusarajad metsades, talvine kalapüük, jäämootorsport jne. Loodushuviliste turistide piirkonda meelitamise seisukohast on oluline muinsus- ja looduskaitse all olevate üksikobjektide säilitamine ja läbi-mõeldult eksponeerimine. Alustada tuleb nende tähistamisest. Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on asetatud keskkonna-sõbralikule turismile ja puhketegevusele, hajutades tegevust võimalikult laiale alale. Seetõttu on vallas eelistatud reisikorralduse viisiks ökoturism. Ökoturism - see on vastutustundlik reisimine, mis toetab loodus- ja kultuuripärandi säilimist ning kohalike elanike heaolu (Tenno, 1999). Ökoturism on reisikorralduse viis, mis ei määra, kus reisitakse, vaid kuidas seda tehakse: loodust ja kultuuriväärtusi säästes, piirkonna majandust edendades ja reisijate rahulolu teenides. Hädavajalikud ehitised - matkarajad märgaladele ja märgadesse loodusmetsadesse - tuleb ehitada enne suurte hulkade huviliste saabumist. Loodust tundvad inimesed võivad omapäi matkates seigelda teedeta loodusmaastikes. Ökoturismi teenindusala algab sealt, kus loodus on tulijate vastuvõtuks ette valmistatud. Otstarbekas on koostada turismi arengukontseptsioon. Põhirõhk rekreatiivsete teenuste pakkumisel on vaja asetada kesk-konnasõbralikule turismile ja puhketegevusele. Kasulik on keskkonna ja turismi vahelisi seoseid reguleerida kolmes põhisuunas: • turismi liigendamise, kaasaarvatud massiturismi parema juhtimise

ning erinevate vormide toetamisega; • turismiteenuste kvaliteedi parandamise, sealhulgas informeerituse ja

teadlikkuse suurendamise ning külastajatele sobivate vastuvõtuviiside ja kohtade korraldamisega;

ENTEC AS 2001

20


• turistide käitumise mõjutamisega, milleks võib rakendada pressi-

kampaaniaid ja töötada välja käitumisreeglid. Väljaarendatavad rekreatsioonialad täiendavad teineteist mitmekülgsete puhketegevustega. Oluline on hea juurdepääs puhkealadele ning teenuste komplekssus. Tähtis on ka, et oleks loodud terviklik viidasüsteem ja reguleeritud parkimine. Oluline on korraldada ka juurdepääs jalgratastele ja tagada jalgrataste parkimine. Puhkealad on valdavalt Aegviidu territooriumil asuvad riigimetsad, eeskätt Kõrvemaa Maastikukaitseala metsad. Metsadesse on juba rajatud ja kavatsetakse rajada uusi matkaradasid. Looduse õpperajad kulgevad Nelijärve piirkonnas järvede vahelisel metsasel alal. Nelijärve matkarajad on orgaaniliselt ühendatud Jäneda ja sealsete matkaradadega. Kõik matkarajad peaksid olema tähistatud viitadega. Tähistatud (viidastatud) matkarajad võiksid kulgeda ka piirkonna huvitavamate kooslustega rabadesse. Telkimisplats (Nikerjärve vahetus läheduses, kaardil tähistatud alal) on lõkkeplatside, küttepuude, välikäimlate ja prügiurnidega varustatud. Sõidukelamute laagrikoht paikneb Uueveski järve ääres. Piirkonna loodusväärtusi peab tutvustama ja kättesaadavaks tegema nii, et piirkonda tuleks võimalikult rohkem rahvast Samas peab rahvahulki osavalt suunama, et koormus mõnes paigas loodusele liiga ei teeks. Järjest intensiivsema kasutamise tingimustes on vajalik ette näha loodus-kompleksidele uus tasakaalunivoo, st määrata ühele või teisele alale lubatud muutuste (rikkumiste) aste ja vahendid uue tasakaalunivoo tagamiseks.

4.3 Miljööpiirkonnad ja alevi sisene haljastus

Väärtusliku maastikumiljööga aladeks loetakse käesoleva üldplaneerin-guga järgmised alad: • kogu Nelijärve järvede piirkond Jänijõest Piibe maanteeni (väärtus-

likud objektid: Nelijärve tammikud, Nelijärve mäed, järved ja metsad);

• raudteejaama kompleks Aegviidu alevis (hetkel on alal eraldi paiknevad muinsuskaitsealused objektid).

Nendel aladel tuleb tähelepanu pöörata, et säiliks miljööalade omapära, nende looduslike motiivide ja kultuuriliste vormide väljakujunenud suhe. Vajadusel tuleb kavandada vaadete avamist ja nende hoidmist avatuna. Vältida tuleb kõiki omaduselt või väljanägemiselt piirkonnale võõraid elemente. Vajadusega kaitsta ja säilitada valla maastiku omapära, on käesoleva planeeringuga määratud kaitsemetsa maa juhtfunktsioon enamusele Aegviidu vallas paiknevatele metsadele. Kaitsemetsa parkmetsa maa on mõeldud kujundada rekreatsioonialaks, sinna võib võimalusel ja

ENTEC AS 2001

21


vajadusel rajada parkidele iseloomulikke elemente: pinke, prügiurne, spordi-inventari jm väikevorme, Aegviidu alevi keskuses on oluline arvestada ja pöörata erilist rõhku alevi haljasalade kujundusele. Keskuse rohestruktuurid koosnevad parkmetsast, mitmetest parkidest, väiksematest haljasaladest ja alleedest. Aegviidu alevi keskuse kohta on koostatud haljastusprojekt, kus põhjalikult on analüüsitud olemasolevate puude tervislikku seisundit, käsitletud on alevisiseste haljasalade hooldusvajadusi ja uute haljasalade rajamise põhimõtteid. Uued istumiskohad on planeeritud Jaama parki ja ETK kaupluse juurde. Olemasolevad haljasalad on plaanis korrastada hooldus- ja kujundusraietega, uue taimmaterjali istutamise ja välimööbli paigu-tamise läbi.

4.4 Kaitset vajavad objektid

Muinsuskaitse objektide loetelu on antud lisas nr 2. Enamus neist asuvad raudteejaamas ja vajaksid ühtse miljööpiirkonna staatust. Ettepanek on moodustada Aegviidu raudteejaama muinsuskaitseobjektide alusel muin-suskaitseala. Samuti tehakse ettepanek vabastada kaitse alt Aegviidu jaama pumbamaja, mis asub raudteejaama kompleksist väljas. Kaitstavatest loodusobjektidest asub osaliselt Aegviidu valla territooriumil Kõrvemaa Maastikukaitseala. Käesoleva planeeringuga tehakse ettepanek arvata maastikukaitseala piiridesse vaid need Tallinn - Tapa raudteest ja Piibe maanteest lõuna pool asuvad metsamaad, millele pole käesoleva planeeringuga määratud elamumaa, ärimaa või mõnda muud maakasutuse juhtfunktsiooni või reserveeritud juhtfunktsiooni.

4.5 Kultuurisfäär

4.5.1 Kultuur ja sport

Praeguse rahvamaja asemele tuleb rajada uus hoone - multifunktsionaalne keskus, mis sisaldaks: polüfunktsionaalse saali nii kultuuriüritusteks kui sportimiseks, administratsioonruume, turismiinfopunkti, raamatukogu koos internetipunktiga, huviringide ja seltside ruume, pensionäride päeva-keskuse ruume, spordiruume. See oleks valla kultuuriline ja administra-tiivne keskus. Saali peab olema võimalik kasutada ka spordiürituste läbiviimiseks. Kuna rahvamaja krundi kõrghaljastus ei võimalda kahjuks sinna rajada välistaadioni või palliväljakuid, on leitud variant rajada need kooli juurde. Vastavalt Aegviidu valla volikogu otsusele augustist 2001 alustab vald spordiväljaku ehitamist põhikooli juurde. Projektiga antud lahenduses on paigutatud spordiväljaku maa-alale 4 rajaga 100 m jooksurada, kaugus-hüpe kahe maandumiskastiga, kõrgushüpe, oda-, ja pallivise, kuulitõuge, kettaheide ning vähendatud mõõtmetega jalgpalliväljak. Samuti saavad seal asuma ka korv-, tennis- ja võrkpalli väljakud.

ENTEC AS 2001

22


Puhkuse ja vaba aja veetmise tingimused on Aegviidu vallas suurepärased looduse, eraldatuse, vaikuse ja tervislike (loodusega seotud) eluviiside eelistajatele, kes saavad kasutada siinseid looduse ja asustuse ajaloolise kujunemise omapäradest tingitud hüvesid. TTÜ baasid, mis asuvad Anija valla maadel, on kasulik jätta tali-spordikeskuseks. Tegemist on TTÜ spordibaasiga, mis ka nõukogude ajal oli talispordikeskuseks. Anija vallale teha ettepanek säilitada TTÜ spordi-baasi juhtfunktsiooniks spordi- ja turismirajatiste maa. Kuna Aegviidu valla eesmärk on Aegviidust kujundada Tallinna lähedane talispordi-keskus, tuleb ümberkaudsete valdadega teha koostööd suusaradade ja spordibaaside säilitamiseks ja arendamiseks. Puhkevõimaluste avardamiseks Nelijärvel on ettenähtud selles piirkonnas telkimis- ning sõidukelamute laagriplatsid. Aegviidu alevi keskuseks jääb Aegviidu raudteejaama kompleks. Kuna vallal puuduvad vahendid hoonete korrashoiuks, siis volikogu otsustas hooneid mitte üle võtta Eesti Raudteelt. Hoonete kompleks on tähistanud. Raudteejaamast peaks saama turismikeskus ja kogu piirkonna infopunkt koos raudteemuuseumiga. Hoonetesse võiksid koha leida teenindus-asutused - restoran ja väiksem toitlustuskoht. Lisaks raudteereisijate teenindusele võiks jaam teenindada ka bussireisijaid. Raudteejaama ruumides võiks korraldada ka väiksemaid üritusi valla elanikele ja külalistele. Oluline ja vajalik on säilitada kompleksi ajalooline hõng. Olemasolevad hooned ja rajatised tuleks läbimõeldult eksponeerida ja säilitada ajalooline atmosfäär alal.

4.5.2 Klubid, seltsid, vabaõhuüritused

Aegviidu vallal tuleb toetada eksisteerivat klubide-seltside-liitude võrgu säilimist ja arenemist, mis toetavad piirkonna identiteeti. Samuti tuleb toetada koduküla kultuuritraditsioonide loomist ja säilitamist ühistegevuse läbi. Seltsid on nn kolmanda sektori esindajad, kelleta kodanikeühiskonna väljaarendamine pole võimalik. Valla elanike ja külastajate vaba aja veetmise eesmärgil tuleb võimalikult maksimaalselt ära kasutada olemasolevaid ehitisi, näiteks klubilise tegevuse ja huviringide arendamisel rahvamaja. Olemasoleva Aegviidu rahvamaja asemele rajatakse uus hoone, kuhu paigutatakse vallakeskus koos raamatukoguga ja ruumid huviala ringide tegevuse arendamiseks. Külaliste ja kohalike elanike vaba aja veetmise eesmärgil võivad seltsid korraldada ka hooajalisi kursusi. Et viia ellu kontseptsioon Aegviidu kujunemiseks Kõrvemaa turismi-keskuseks, tuleb leida võimalusi rahvaürituste korraldamiseks. Koostöös Anija vallaga tuleks leida asukoht suusastaadionile, et luua võimalus üle-eestiliste spordiürituste korraldamiseks. Spordiväljaku rajamine on planeeritud ka Aegviidu põhikooli juurde, kus oleksid nii palliplatsid kui ka võimalused kergejõustiku harrastamiseks.

ENTEC AS 2001

23


Pargialad, kus oleks ühe eelistatud tegevusena võimalik ka kultuuriürituste korraldamine, on:

• Kõlakoja park; • Lasteaia tagune park; • Kabelimägi; • Lambamägi.

Kõlakoja park jääks noorte kooskäimise kohaks. Sinna võiks rajada rulaplatsi, lõkkeplatsi, paigaldada kiiged jms. Noorimatele jääks lasteaia tagune park, kuhu võiks teha lastemänguväljakuid.

4.6 Sotsiaalne infrastruktuur

Inimene on osa kodukohast ja see tähendab, et võimalikke muutusi ei saa kavandada vaid tehniliste protsessidena, kavandatavad tegevused laiene-vad alati ka sotsiaalsfääri. Sotsiaalne infrastruktuur piirkonnas peab olema vastavuses asustus-tihedusega. Olemasolev situatsioon on rahuldav. Seoses elamumaade reserveerimisega ja uute elanike võimaliku tulekuga Aegviidu valda, tuleb rahvaarvu suurenemisel koostada täiendavate sotsiaalasutuste vajalikkuse kohta uuring.

4.6.1 Haridus- ja lasteasutused

Valla lastele on loodud igakülgsed võimalused alus- ja põhihariduse omandamiseks, võimalused huvitegevuseks. Põhikooli baasil on välja arendatud täiskasvanute koolitus. Vajalik on põhikooli säilimine vallas. Koolihoone vajab renoveerimist ja juurdeehitust. Kui elamumaade reserveerimisega on ette näha uute inimeste tulek piirkonda, on oluline, et vallas oleks olemas võimalus hea hariduse saamiseks. Tekkivas koolidevahelises konkurentsis tuleb erilist tähelepanu pöörata kohapeal antava hariduse taseme säilitamisele ja parandamisele. Koolidesse vajalikul hulgal ja tasemel kaadri leidmiseks ja selle läbi koolides antava hariduse konkurentsivõime tõstmiseks tuleb enam väärtustada maakoolide õpetaja elukutset. Aegviidu vald peaks toetama võimaluse piires õpetajate (täiendus-) koolitust.

4.6.2 Meditsiiniline teenindus ja sotsiaalhoolekande asutused

Vallas tööle rakendunud perearstide süsteem võimaldab elanikele esmast arstiabi, suuremat tähelepanu vajab preventiivse töö korraldamine. Lähtuda tuleb sellest, et ka igal valla külastajal oleks arstiabi võimalus kättesaadav. Aegviidus võiks olla erakapitalil põhinev pansionaat. See looks juurde töökohti ja annaks vallale ka tuntust. Pansionaadi parim asukoht on

ENTEC AS 2001

24


Uueveski piirkonnas. Erinevas ulatuses ravi- ja terviseteenuseid võiksid pakkuda ka valla teised majutusettevõtted.

4.7 Ettevõtlus

Kohalikus majanduses domineerib keskkonnasõbralik ettevõtlus. Aegvii-dust on kujunenud Põhja-Eesti tähtsaim spordikeskus, kus arenenud infrastruktuurid võimaldavad korraldada ka rahvusvahelisi spordi- ja turismisüritusi

4.7.1 Teenindus ja kaubandus

Peamiseks majandusharudeks Aegviidu vallas on turism ja puhkemajan-dus, seega on paljud inimesed seotud teenindamisega. Kaheksa ettevõtet tegeleb vallas toitlustamise ja toidukaupade müügiga, kaks tööstus-kaupade ning üks ravimite müügiga. Olemasolevad toitlustusasutused rahuldavad praeguse vajaduse, kuid tuleviku tarbeks on planeeritud Kosenõmmele suurema ja esinduslikuma söögikoha (kaupluse) rajamise võimalus. Samuti peab reserveeritud elamumaade detailplaneeringute tegemisel arvestama võimalike müügi ja teenindusettevõtete rajamisega.

4.7.2 Tööstus ja tootmine

Peamised tootmisharud Aegviidu tööstuses on metsamajandus, puidu-tööstus ja -töötlemine. Olemasolevad saetööstused vajavad laiendamiseks maad juurde, nendele on reserveeritud tootmismaa praeguste saetööstuste juurde. Poolemõisa piirkonda on raudtee äärde planeeritud tootmise reservmaa, kus võiks hakata arendama ettevõtlust. Võimalik on ära kasutada raudtee potentsiaali. Aegviidu keskuses lasteaia taguse pargi taha Mustjõe äärde on reserveeritud tootmismaa kalakasvatuse ja kalapüügiga seotud ette-võtlusele.

4.7.3 Turism

Aegviidu turismipiirkonnaks jäävad Nelijärve, Nikerjärve ja Uueveski. Kõik nimetatud piirkonnad asuvad Kõrvemaa Maastikukaitseala piirides ja sobivad hästi turismiarenduseks ja puhkamiseks. Olemasolevad puhkebaasid peavad säilitama oma turismi- ja puhkusega seotud iseloomu. Võimalusel ja looduse tasakaalu säilitades tuleb puhkekeskusi laiendada ja arendada. Kaardile on märgitud sobivad maad nii telkimiseks kui ka sõidukelamute laagrikohaks. Turismiarengu seisukohalt on oluline Piibe mnt arenguprojekt, millega koostatakse Piibe maantee arengukoridori funktsionaalne tsoneering üld-planeeringu täpsusastmes, mis oleks täpsustav täiendus käesolevale üldplaneeringule. Piibe maantee koostööprogrammi eesmärgiks on muuta Eesti kaht suurimat linna ühendav Piibe maantee rahvusvaheliseks turismiteeks ja kujundada arengukoridor turvaliseks ja mitmekesiseid võimalusi pakkuvaks regiooniks.

ENTEC AS 2001

25


Aegviidu keskuses asuv raudteejaama kompleks tuleb välja arendada piirkonna puhkevõimaluste informatsioonikeskuseks. Sobiv on see koht seetõttu, et puhkajad, kes tulevad rongi või bussiga, satuvad kõigepealt raudteejaama. Sinna võiks rajada reisijate teenindamiseks infoleti või väiksemaid poekesi tutvustava materjaliga ümbruskonna puhkevõimaluste kohta ja restoran-söögikoha. Teiselpool Aegviidu keskust jääb turismikeskuseks Lavassaare. Sellega saab orgaaniliselt ühendada Anija valla maadel asuvad TTÜ spordibaasid. Tähelepanu peab pöörama heade ühenduste loomisele puhkekeskuste ja Aegviidu keskuse vahel, et puhkajad saaksid tegeleda erinevate tegevus-tega. Soovitav ons rajada jalgrattateid, mida mööda nii puhkajad kui ka aktiivsed sportijad saaksid liikuda.

4.8 Elamumajanduse põhimõtted

Käesolevasse planeeringusse on reserveeritud elamumaadena märgitud seitse võimalikku uut elamukvartalite asukohta. Maa reserveerimine on toimunud põhimõttel, et uued kvartalid ei tohi muuta Aegviidu kontseptsiooni meeldivast elukeskkonnast. Eelkõige koosneb see haju-tatud hoonestusest metsade vahel. Kuna hinnatud elukeskkond vajab sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu, on püütud kvartaleid ühendada olemasoleva tee- ja tänavavõrgustiku kaudu. Kõik uued elurajoonid on planeeritud väike-elamu kvartalitena. Väike-elamute väikseim krundisuurus on 1000 m2, kuid kvartalite eripärast lähtudes võib suurus kasvada kuni 3 korda. Tabel 3. Planeeritud elamukvartalite suurused.

Jrk nr

Elamukvartali nimetus (lähima tänava järgi)

Asukoht Aegviidu vallas

Keskmine krundi suurus

Elamuteks reserveeritud maa suurus

1 Männi kvartal Poolemõisa asum 2000 m2 62 000 m2 2 Kuusiku kvartal Poolemõisa asum 2000 m2 53 000 m2 3 Lavassaare kvartal Lavassaare asum 3000 m2 145 000 m2 4 Jalaka kvartal Aegviidu keskus 1100 m2 67 500 m2 5 Metsa kvartal Aegviidu keskus 2000 m2 62 000 m2 6 Urbukse kvartal Nelijärve asum 1200 m2 71 000 m2 7 Uueveski kvartal Uueveski asum 2200 m2 31 500 m2 Esimeses järjekorras võiks kasutusele võtta Uueveski ja Jalaka elamu-kvartalid. Lavassaare kvartal on plaanitud jätta kõige pikema-ajalisse reservi. Enamus reserveeritud elamukvartalitest asuvad riigimetsamaadel, vaid Urbukse elamukvartal on reserveeritud vabade maade arvelt. Korterelamuid kvartalina planeeritud pole, kuid vastava vajaduse tekki-misel on lubatud nende rajamine Poolemõisa asumisse Männi elamu-kvartalisse olemasolevate korterelamute kõrvale. Need hooned ei või olla üle 2 korruse kõrged, soovitav korterite arv on 4 – 8.

ENTEC AS 2001

26


4.9 Teed ja transpordikorraldus

4.9.1 Teed ja tänavad, liikluskorraldus

Aegviidu valda läbib ca 6,5 km ulatuses Jägala – Käravete maantee (Piibe maantee). Piibe maantee äärsed aktiivsemad vallad on koostanud koostöö-deklaratsiooni Piibe maantee arenguprojekt, milles avaldatakse tahet rakendada ühiseid jõupingutusi tee ja sellega piirneva ala arendamiseks ühtse arengukoridorina. Selle liikumise raames püütakse rahastada projekte, mis elavdavad kohalikku ettevõtlust, kaasavad mittetulundus-ühinguid, seltse jt organisatsioone, tugevadavad koostöö partnerite vahelisi sidemeid ning korrastavad maantee viidastust ja tähistust. Peamiselt turismi ja puhkemajanduse tähtsuse tõttu on Aegviidu jaoks oluline Piibe maantee teekatte seisukord ja maantee korrashoid, seda mitte ainult valla territooriumil, vaid kogu maantee ulatuses. Seetõttu tuleb teha aktiivset koostööd Piibe maanteed ümbritsevate, samuti suures osas turismile ja puhkemajandusele orienteeritud omavalitsustega, lisaks kindlasti Maanteeametiga. Paljud valla elanikud ja ka siin puhkajad armastavad sõita alevi sees jalgrattaga. Seetõttu on kaardile märgitud Piibe mnt äärne kergliiklustee, mis kulgeb läbi kogu valla ületades raudtee vana Piibe mnt koha peal. Jäneda suunal on planeeritud kergliiklustee kokku viidud Piibe mnt äärde projekteeritava jalgrattateega (K&H 2002). Väiksematel tänavatel ja teedel jalgrattaga liikumine ei ole probleemiks ja seetõttu eraldi jalg-rattateid elamukvartalite sees näidatud pole. Olemasolev tänavavõrk katab Aegviidu alevi vajadused. Uued tänavad on ette nähtud rajada vaid uute reserveeritud elamualade sisse. Nende asu-kohad ja struktuuristik pannakse paika piirkondlike detailplaneeringutega. Liikluse intensiivistudes on kavas rajada Aegviidu alevi ümbersõit (vt lisa 3 ümbersõiduskeem). Aegviidu möödasõit kulgeb suures osas Anija valla maadel, läbides siiski ka Lehtse valda Jäneda osavalda ja Aegviidu alevit. Info ümbersõidutee trassivaliku kohta pärineb Maanteeametist. Uus teetrass kulgeb suures osas mööda olemasolevat metsasihti ristudes raud-teega kahetasandiliselt Nelijärve peatusest Tapa pool. Ümbersõidutee pik-kus on planeeritud ca 5 km, sellega väheneks kogu Piibe maantee pikkus ca 3 km võrra. Perspektiivne teetrass on kantud üldplaneeringu kardile.

4.9.2 Raudteed

Aegviidu valda läbiv raudtee on kavandatud transiidiveoks. Aegviidu jaam säilib reisijate teenindamiseks, vähesel määral ka veoste vastuvõtuks ja väljaandmiseks. Jaama rööpmestikud võimaldavad rongide vahetuse ja möödasõidu korraldamist. Aegviidus puudub vajadus haruteede välja-ehituseks. Tootmise kasvu tõusu Eestis, mille vedamiseks ja laadimiseks kasutatakse raudteed, pole ette nähtud. Aegviidus säilib ka reisirongide peatuskoht Nelijärvel.

ENTEC AS 2001

27


Praegune raudteeülesõit Piibe maanteel jääb olemasolevasse asukohta. Liiklusvoogude suurenemisel nii raudteel kui maanteel, on vajalik välja ehitada uus Aegviidu ümbersõit koos kahetasandilise ristmikuga üle raudtee Nelijärve peatuse juures. Kuigi ümbersõidu teetrass jääb suures osas Anija valla ja maadele, on uus tee vajalik just Aegviidule (vt lisa 3 ümbersõiduskeem). Näha ette võimalus jalakäijatele raudteest kahetasandilise ülekäigu ehitamiseks või jalakäijate tunnelite rajamiseks.

4.9.3 Parkimine

Vajalik on rajada keskusesse parklaid: raudteejaama-bussijaama juurde, kõlakoja juurde, lasteaia taha suusaradade algusesse (võimalikud asu-kohad märgitud planeeringu kaardile).

4.10 Tehniline infrastruktuur

4.10.1 Elektrivõrk

AS Eesti Energia Põhivõrkude andmetel on Aegviidusse plaanis rajada uus 110/20 kV alajaam. Vastavalt Harjumaa Infrastruktuuride planeerin-gule on plaanitud Jänedalt Aruküla – Tapa õhuliinilt tuua toide Aegviitu 110 kV kaheahelaline õhuliin. Liin on plaanis rajada piki 35 kV õhuliini koridori, mis muudetakse uue liini valmides 10 kV. Uue alajaama asukoht on reserveeritud Piibe mnt äärde Nikerjärve piirkonda. Sealt arendatakse välja nii olemasolevate kui ka juurde rajatavate 10 kV liinide võrk.

4.10.2 Veevärk ja kanalisatsioon

Aegviidu alevik koosneb suurest arvust asumitest, mis asuvad üksteisest suhteliselt kaugel. Lähtuvalt sellest ei ole otstarbekas rajada ühte ühis-veevärki, vaid välja tuleb arendada mitmest erinevast väiksemast vee-värgist koosnev süsteem. Eraldiseisvad veevärgid oleksid alljärgnevad: Aedviidu keskosa. Veevärk hõlmab Aegviidu keskuse, Poolemõisa koos planeeritud Männi ja Kuusiku elamukvartalitega ning Kosenõmme asumid. Olemasoleva elanikkonna veevajadus on kasutades analoogsete asulate veetarbimist ca 60 m3/d. Kui hoonestatakse Männi ja Kuusiku reservalad suureneb veevajadus ca 25 m3/d võrra Maksimaalse tunni veevajadus on ca 15 m3/h ehk 4,2 l/s. Aegviidu keskosa on võimalik varustada majandus-joogiveega kasutades olemasolevaid Kase tn ja Kalda tn puurkaevusid. Lisaks neile võiks kaaluda ühe veehaarde rajamist Maasika tn või Nõmme tee kanti. Kõik veehaarded tuleb varustada veetöötlusseadmetega ning teise astme pumplate ja reservuaariga (tagamaks tulekustutamiseks nõutava vee kättesaadavust). Raudteest lõunasse jääv Aegviidu keskuse osa. Veevärk hõlmab Aegviidu keskuse raudteest lõunapoolsed kvartalid ning reserveeritud Metsa ja Jalaka uuselamukvartalid. Piirkonna olemasoleva elanikkonna veevajadus

ENTEC AS 2001

28


on ca 20 m3/d. Lisanduvate elurajoonide maksimaalne veetarve on 40 m3/d. Maksimaalne tunni veevajadus on seega ca 9 m3/d ehk 2,5 l/s. Asumile on soovitav rajada esialgu üks veehaare, mis koosneks kahest puurkaevust ja veetöötlusseadmetest (survefilter). Kaaluda võiks veevärgi ühendamist keskuse veevärgiga viies raudtee alt läbi torustiku. Ülejäänud väikestes asumites, mis kõik asuvad keskusest ja üksteisest suhteliselt kaugel, rajatakse omaette väikesed veevärgid. Iga veevärgi tarbeks kasutatakse kas olemasolevaid või juurde puuritavaid puur-kaevusid, kõigisse paigaldatakse veetöötlusseadmed. Üldplaneeringus on näidatud kaks võimalikku tsentraalse reoveepuhasti asukohta Milline aukoht valitakse (võimalik ka 2 puhastit) ja milline puhasti rajatakse, peavad näitama majanduslikud arvutused ning juba puhasti rajamisele eelnev keskkonnamõju hindamine. Reoveepuhastite maa-alade valikul on lähtutud Keskkonnaministri 16. mai 2001.a määrusest nr 171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded. Mõle-mas võimalikus reoveepuhasti asukohas on tagatud kuja 100 m, mis on maksimaalne nõutav kuja alla 2000 ie reoveepuhastitele. Reserveeringud asuvad aladel, mis ei ole üleujutatavad ja kus puhasti avarii korral on võimalik vältida ohtu põhjaveele. Mõlema asukohad vastavad täielikult Eesti Vabariigis kehtivale seadusandlusele. Mõlemad reoveepuhastid asuksid Tallinna pinnaveehaardesse suubuvate jõgede valgalades. Nii Jänijõgi kui ka Mustjõgi on tüüpilised väikese valgalaga Põhja-Eesti jõekesed. Jänijõe valgalas reserveeritud maa-ala kasuks räägib asjaolu, et enne suubumist jõkke läbiks reovesi küllaltki ulatusliku märgala kus toimuks täiendav reovee puhastus. Kui otsustatakse siiski rajada reoveepuhasti Mustjõe äärde tuleks arvestada ekstensiivse järelpuhasti (biotiigi või lodu) rajamisega. Lisaks tsentraalsele reoveepuhastile ei ole võimalik välistada lokaalsete reoveepuhastite rajamise võimalust kaugemal asuvate asumite tarbeks (nt Nikerjärve) kust reovee transpordi kulud (pumpla, survetorustik jne.) vähemalt esialgu ületaksid tunduvalt sobiliku väikepuhasti rajamise maksumuse. Täpne ühisveevärgi ja kanalisatsiooni lahendus tuleb määrata Ühisvee-värgi ja -kanalisatsiooni perspektiivskeemiga (koos variantide võrdluse ja tasuvus-uuringuga) ning seejärel koostatava ÜVK arengukavaga.

4.11 Jäätmemajandus

Vastavalt Harju maakonna planeeringule tuleb arendada koostööd naaber-omavalitsuste vahel ühtse jäätmemajanduse skeemi väljatöötamiseks ja kõigil omavalitsustel tuleb koostada keskkonnanõuetele ja säästva arengu põhimõtetele vastavad jäätmekavad. Aegviidu valla prügi kogutakse spetsiaalsetesse konteineritesse ja viiakse kas Harjumaa Jõelähtme või Järvamaa Väätsa prügilasse.

ENTEC AS 2001

29


5 MAA- JA VEEALADE KASUTUSPÕHIMÕTTED JA KEHTI-VAD PIIRANGUD

Maa- ja veealade kasutamise põhimõtted juhinduvad ühelt poolt seadus-andluse poolt kindlaks määratud piirangutest ning teisalt juba eksistee-rivast maakasutusest ja keskkonnast. Allpool on välja toodud piirangut kehtestav õigusakt ning piirangu üld-iseloomustus. Täpsemaks piirangute rakendamiseks või nendega põhja-likumalt tutvumiseks on vajalik siin viidatud seadusandlusega vahetu tutvumine. Peatüki lõpuosa kajastab maa reserveerimise tähendust.

5.1 Kehtivad piirangud

5.1.1 Riikliku kaitse all oleva mälestise kaitsevöönd

Alus: Muinsuskaitseseadus (RT I 1994, 24, 391; 1996, 49, 953; 86, 1538; 1997, 93, 1559).

Kinnismälestise kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, millele laienevad kaitsekohustuse teatises esitatud kitsendused. Kui mälestiseks tunnista-mise aktis ei ole märgitud teisiti, on kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Muinsuskaitseinspektsiooni loata on kinnismälestise ja selle kaitsevööndi ulatuses keelatud: • maaharimine, ehituste püstitamine, teede, kraavide, trasside rajamine

ning muud mulla- ja ehitustööd; • puude ja põõsaste istutamine, mahavõtmine ja juurimine; • kinnismälestiste ümberpaigutamine, ümber- ja sisseehitamine, kon-

serveerimine, restaureerimine, remontimine, mälestisele seda kahjus-tavate või ilmet muutvate objektide paigaldamine, samuti muul viisil mälestise ilme muutmine.

Aegviidu valla arhitektuuri- ja ajaloomälestised on toodud üldplaneeringu lisas nr 2. Arheoloogiamälestisi Aegviidu territooriumil ei esine. Mälestise kasutamise kitsendused määrab kindlaks Muinsuskaitseinspekt-sioon kaitsekohustuse teatises. Muinsuskaitseinspektsioon võib sätestatud kitsendusi leevendada. Mälestise ja muinsuskaitseala silueti nähtavuse ja vaadeldavuse tagami-seks tuleb üld- ja detailplaneeringute koostamisel arvestada Muinsuskait-seinspektsiooni poolt kooskõlastatud eritingimusi.

ENTEC AS 2001

30


5.1.2 Looduskaitsealuse objekti piiranguvöönd

Alus: Kaitstavate loodusobjektide seadus (RT I 1994, 46, 773; 1998, 36/37, 555; 1999, 54, 583; 95, 843; 2001, 50, 286)

Kaitstavad loodusobjektid on: kaitsealad, kaitstavad looduse üksikobjek-tid, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid. Kaitstavaid looduse üksikobjekte Aegviidu territooriumil ei ole. Kuid lõunapoolne osa Aeg-viidu territooriumist jääb Kõrvemaa Maastikukaitseala piiridesse, mille uus kehtestamist ootav kaitse-eeskiri on toodud lisas nr 5. Kaitsealad jagunevad vastavalt seadusele kaitsevöönditeks. Kaitseala-vööndi tüübid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd, piiranguvöönd ja prog-rammiala üldvöönd, nendes rakendatavad kitsendused sätestatakse kaitse-eeskirjas. Kaitseala piires ei tohi kaitseala valitseja nõusolekuta: • muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja pindala; • kinnitada maakorralduskava; • väljastada metsaomanikule metsamajandamiskava; • kehtestada detail- ja üldplaneeringut; • anda projekteerimistingimusi. Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kin-nisasja omanikul ei ole õigust keelata teiste isikute viibimist omal maal seoses teadusliku uurimistöö, järelevalve või päästetöödega. Kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad erateed ja -rajad on päikese tõusust loojanguni avalikuks kasutamiseks. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uute maaparandussüsteemide rajamine; veekogude vee taseme muutmine ja nende kallaste kahjustamine; maavarade ja maa-ainese kaevandamine; puhtpuistute kujundamine, üheliigiliste metsakultuuride ja energiapuistute rajamine; lõppraie (uuendusraie), välja arvatud turberaie perioodiga vähemalt 40 aastat; jäätmete ladustamine; väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine; teede, õhuliinide ja muude kommunikatsioonide rajamine; uute ehitiste püstitamine; jahipidamine ja kalapüük; mootorsõiduki, jalg-ratta ja ujuvvahendiga liiklemine selleks mitte ettenähtud ja tähistamata liiklusteel; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas. I kategooria kaitsealuste liikide isendite ning nende elu-, sigimis- või pesitsuspaikade ja rändeteede ning kasvukohtade kahjustamine on keela-tud. I kategooria kaitsealuse liigi täpset kasvukohta või elupaika käsitleva teabe avalikustamine on keelatud, kui objekt selle tagajärjel ohtu võib sattuda. I kategooria kaitsealuse liigi seni kaitsmata kasvukoha või pesa-paiga (püsielupaiga) avastamisteate saamisel saadab keskkonnaminister

ENTEC AS 2001

31


maaomanikule või -valdajale kaitsekohustuse teatise täita kaitsealuse liigi kaitseks sätestatud nõudeid. Kaitstava loodusobjekti kaitse-eeskirjaga sätestatud kitsendused ja kohus-tused vähendavad maamaksu määra. Maamaksust on vabastatud maa, kus kaitsekord välistab majandustegevuse, kusjuures majandustegevuseks ei loeta kaitse-eeskirjaga sätestatud kohustuslikku tegevust looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Kaitsekorrast põhjustatud kohaliku omavalitsuse tulude vähenemist arvestatakse kohaliku omavalitsuse eel-arve tasakaalustamisel riigieelarvega. Kaitseala piires oleva või kaitstavat looduse üksikobjekti sisaldava kinnisasja omanikul on õigus kaitstava loodusobjekti valitsejalt taotleda loodusobjekti külastustasu kehtestamist.

5.1.3 Veekaitsevööndid ja veekogu ehituskeelualad

Alus: Ranna ja kalda kaitse seadus (RT I 1995, 31, 382; 1999, 95, 843; 2001, 50, 290) Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 24, 133; 42, 234; 50, 283) Vabariigi Valitsuse 18. 07. 1996. määrus nr 191 Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kinnitamine (RT I 1996, 58, 1090; 1997, 73, 1205; 2000, 80, 513)

Kalda ulatus. Tiheasustusalal määrab kalda ulatuse üldplaneeringuga kohalik omavalitsus. Aegviidus on üle 25 km2 suuruse valgalaga jõgede kaldad 200 m laiused. Ülejäänud veekogudel on kalda ulatus 50 m. Ehituskeeluvööndi ulatus. Kõikide veekogude ehituskeeluvöönd on tihe-asustusalal 50 m. Ehituskeeld ei laiene üld- ja detailplaneeringute alusel toimuvatele töödele, mille tegevuse ulatus määratakse üldplaneeringuga: • kallaste kindlustamiseks ja heakorrastamiseks; • avaliku tee või kallasraja rajamiseks; • säilitamiseks määratud hoonestusega alal; • maaparandussüsteemide ehitamiseks. Rannal ja kaldal võib poldrit rajada kehtestatud planeeringu alusel maavalitsuse nõusolekul. Tabel 4. Aegviidu valla territooriumile jäävad veekogud

1995.a kood

Veekogu nimi Valgala/pind-ala suurus

Kalda ulatus

Ehitus-keeluala

Suubla Märkused

10857 Mustjõgi 104 km2 200 m 50 m Jägala jõgi 10850 Jänijõgi 168 km2 200 m 50 m Jägala jõgi 202080 Nikerjärv 4,4 km2 50 m 50 m Umbjärv 202090 Vahejärv 3,1 km2 50 m 50 m Umbjärv 202100 Urbukse järv 4,6 km2 50 m 50 m Umbjärv 202110 Sisaliku järv 0,5 km2 50 m 50 m Umbjärv Pole avalik202120 Ahvenajärv 0,5 km2 50 m 50 m Umbjärv Pole avalik202130 Purgatsi järv 4,5 km2 50 m 50 m Umbjärv

Linajärv 0,35 km2 50 m 50 m Umbjärv Pole avalik

ENTEC AS 2001

32


Kallasrada. Kallasrada on kaldariba avaliku veekogu ja avalikuks kasu-tamiseks määratud veekogu ääres ning asub kaldavööndis. Kallasraja ulatus on 4 m. Suurvee ajal, kui kallasrada on üleujutatud, võib vabalt ja takistamatult liikuda 2 m laiusel kaldaribal. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Rannal ja kaldal asuvate kinnisasjade omanikud ja valdajad on kohustatud hoidma veekogu rannad ja kaldad puhtana ning hooldama kallasrada ja tagama rajal ini-mestele vaba läbipääs.

5.1.4 Metsakaitse kategooria

Alus: Metsaseadus (RT I 1998, 113/114, 1872; 1999, 54, 583; 82, 750; 95, 843; 2000, 51, 319; 102, 670; 2001, 50, 282) Keskkonnaministri 9. 04. 1999. määrus nr 40 Metsakaitse ees-kiri (RTL 1999, 68, 894; 2000, 30, 384)

Metsaks loetakse puittaimestiku kasvukohta pindalaga 0,5 ha või enam, mis vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: • seal kasvavad puud kõrgusega vähemalt 1,3 m ja puuvõrade liitusega

vähemalt 30%; • seda majandatakse puidu ja teiste metsasaaduste saamiseks või seal

säilitatakse puittaimestikku seaduses nimetatud viisidel kasutamiseks. Metsas toimuva ja metsaga seotud inimtegevuse reguleerimiseks jagatakse metsad kolme kategooriasse: hoiumetsad, kaitsemetsad (neis kahes keh-tivad metsakasutuse kitsendused) ja tulundusmetsad. Metsakategooria ja metsa kasutamise viis fikseeritakse metsamajandamiskavas või metsa majandamise soovitustes ja need on aluseks metsamajandusliku tegevuse kavandamisel või soovitamisel metsa korraldajate poolt. Hoiumets - loodusobjektide hoidmiseks määratud mets kaitseala loodus-reservaadis ja sihtkaitsevööndis ning sellega võrdsustatud alal, kus majan-damise kitsendused tulenevad kaitstavate loodusobjektide seadusest ja kaitseala kaitse-eeskirjast. Selliseid metsi Aegviidu vallas ei ole. Kaitsemets - keskkonnaseisundi kaitsmiseks määratud mets, majandami-sel ei tohi lageraielangi laius ületada 30 m ja pindala 2 ha ning turberaie-langi pindala ületada 10 ha. Käesoleva planeeringuga on määratud kaitse-metsa funktsioon kõikidele Aegviidu vallas paiknevatele riigimetsadele ja osadele erametsadele (üldplaneeringu kaardil kaitsemetsa maa). Tulundusmets - hoiu- või kaitsemetsaks määramata mets on tulundus-mets, kaitset vajavad tulundusmetsas võtmebiotoobid. Tulundusmetsas on lubatud kõik metsa kasutamise viisid, mille valib metsaomanik. Aegviidu vallas on mõnedele erametsadele määratud tulundusmetsa funktsioon (üldplaneeringu kaardil metsamaa).

ENTEC AS 2001

33


5.1.5 Maantee kaitsevöönd

Alus: Teeseadus (RT I 1999, 26, 377; 93, 831; 2001, 43, 241) Teede- ja sideministri 28. 09. 1999. määrus nr 59 Tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõuded (RTL 1999, 155, 2173) Teede- ja sideministri 15. 02. 2001 määrus nr 8 Riigimaan-teede nimekiri ja riigimaanteede liigid (RTL 2001, 29, 368)

Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks. Avalikult kasutatavad teed on riigimaantee, kohalik maantee ja tänav. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks. Tabel 5. Aegviidu valla territooriumile jäävad riigimaanteed (ka osaliselt)

Maantee nr Maantee nimetus Marsruudi kogupikkus (km) 13 Jägala – Käravete 52,800

11135 Nelijärve puhkebaasi tee 0,4 Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. • Riigimaanteede (põhimaanteede, tugimaanteede ja kõrvalmaanteede)

kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 m.

• Kohaliku maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 20…50 m.

• Eratee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 10…50 m.

• Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 m, vööndi laius nähakse ette detailplaneeringuga.

Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud: • maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja

muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid; • teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid

töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitse-vööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;

• ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istan-dikku;

• ehitada kiirendus- või aeglustusrada, peale- või mahasõiduteed, alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;

• takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;

ENTEC AS 2001

34


• paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; • korraldada spordivõistlust või muud rahvaüritust; • kaevandada maavara ja maa-ainest; • teha metsa uuendamiseks lageraiet; • teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandus- või muud teehoiu-

välist tööd. Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal Maantee-ametiga, Harju Teedevalitsusega või Aegviidu Vallavalitsusega. Tee kaitsevööndi maa omanik või kasutaja on kohustatud: • hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel

paikneva rajatise; • lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu

liiklusele ohtliku rajatise; • peab võimaldama paigaldada teega külgnevale kaitsevööndi kinnis-

tule talihooldetöödeks ajutisi lumetõkkeid, rajade lumevalle, ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning paisata lund väljapoole teemaad, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu tema elukohale ja varale.

Teemaal ja teemaaga külgneval alal mulla-, maaharimis-, ehitus- ja teisi töid tegevad juriidilised ja füüsilised isikud vastutavad selle eest, et sõidukid ei kannaks teele pori, sõnnikut jms. või tagavad selle pideva koristamise sõiduteelt, hoiatades ühtlasi liiklejaid teel esinevast ohust.

5.1.6 Raudtee kaitsevöönd

Alus: Raudteeseadus (RT I 1999, 29, 405; 2001, 31, 170) Raudteemaa on raudtee ja raudtee sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike hoonete ja rajatiste alune ning nende teenindamiseks vajalik maa. Raudtee kaitsevöönd on raudtee sihtotstarbelise tegevuse ja häireteta raud-teeliikluse tagamiseks ning raudteelt lähtuvate kahjulike mõjude vähenda-miseks. Raudtee kaitsevööndi laiuseks on rööpa teljest (mitmeteelistel raudteedel ja jaamades äärmise rööpa teljest) linnades ja asulates 30 m. Raudtee kaitsevööndis paikneva kinnisasja valdaja ei tohi oma tegevuse või tegevusetusega takistada raudtee sihtotstarbelist kasutamist, halven-dada raudtee korrashoidu ega ohustada liiklust. Maaparandussüsteemide rajamine, maavara kaevandamine, kaevamis-tööde teostamine, metsa lageraie, ja muud looduskeskkonda muutvad tööd, hoonete ja rajatiste ehitamine, kergestisüttivate ainete ja lõhkeainete tootmine ja ladustamine, samuti seadmete ja materjalide ladustamine ja paigaldamine, mis seab ohtu nähtavuse kaitsevööndis saavad toimuda raudtee kaitsevööndis vastava raudteeinfrastruktuuri-ettevõtja eelneval kirjalikul nõusolekul, millega võib kehtestada raudtee kaitsevööndis teos-tatavatele töödele täiendavaid nõudeid.

ENTEC AS 2001

35


5.1.7 Liinikoridorid kinnisasjal

Alus: Asjaõigusseadus (RT I 1993, 39, 590; 1999, 44, 509, 2001, 34, 185)

Omanik peab lubama paigutada oma kinnisasjale maapinnal, maapõues ja õhuruumis tehnovõrke ja -rajatisi (tehnorajatisi), kui nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või kui nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Samuti peab omanik lubama teostada oma kinnisasjal seaduslikul alusel paikneva tehnorajatise teenindamiseks vajalikke töid. Avariitöid võib teha omanikuga eelnevalt kokku leppimata. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kin-nisasja olulised osad. Liiniservituut annab õiguse juhtida läbi võõra kinnisasja oma kinnisasjale gaasi-, elektri-, side- ja muid liine.

5.1.8 Televõrkude kaitsevööndid

Alus: Telekommunikatsiooniseadus (RT I 2000, 18, 116; 78, 495; 2001, 23, 125; 53, 310).

Telekommunikatsiooniteenus seisneb signaalide edastamises või suuna-mises telekommunikatsioonivõrgus ning ühenduste loomises telekommu-nikatsioonivõrgu lõpp-punktide vahel. Telekommunikatsiooni liinirajatis on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsioonivõrgu osa, milleks on kaabli-tunnel või -kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum. Liinirajatiseks on ka raadiosidemast. Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise kesk-joonest mõlemale poole või raadiomasti keskpunktist raadiusega. Liini-rajatise kaitsevööndi mõõtmed on:

maismaal – 2 m; Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud iga-sugune tegevus, mis võib ohustada liinirajatist. Liinirajatise kaitsevööndis kasvavate puude okste lõikamise kohustus on maavaldajal, kelle maa peal need puud kasvavad. Sellega seotud kulud kannab liinirajatise omanik, kui tema ja maavaldaja ei ole kokku leppinud teisiti.

5.1.9 Kõrgepinge õhuliinide kaitsevöönd

Alus: Energiaseadus (RT I 1997, 52, 833; 2001, 52, 303) Vabariigi Valitsuse 20. 01. 1999. määrus nr 22 Elektri-, gaasi-

ja kaugküttevõrgu kaitsevööndite ulatus (RT I 1999, 8, 123; 37, 472)

Elektrivõrgu kaitsevööndite ulatus kehtestatakse:

ENTEC AS 2001

36


1) piki õhuliine maa-ala ja õhuruumina, mida piiravad mõttelised verti-kaaltasandid, mis asuvad liini teljest mõlemal pool:

alla 1 kV pingega liinide korral - 2 m; kuni 20 kV pingega liinide korral - 10 m; 35…110 kV pingega liinide korral - 25 m;

2) piki maakaabelliine -- maa-ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; 3) alajaamade ja jaotusseadmete ümber -- maa-ala 2 m kaugusel piirde-aiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektri-võrgu ehitisteni, ladustada jäätmeid, tuleohtlikke materjale ja aineid, teha tuld, põhjustada oma tegevusega elektrivõrgu ehitiste saastamist ja korro-siooni, korraldada üle 1000 V pingega elektrivõrgu õhuliinide kaitse-vööndis massiüritusi. Elektrivõrgu kaitsevööndis on keelatud ilma võrguettevõtja loata: • ehitada, rekonstrueerida või lammutada hooneid ja rajatisi, teha, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada ja langetada puid ja põõsaid;

• sõita masinate ja mehhanismidega õhuliini kaitsevööndis, mille üld-kõrgus maapinnast koos veosega või ilma on üle 4,5 m;

• üle 1 000 V pingega õhuliinide kaitsevööndis rajada karjaaedu, traat-tarasid ja loomade joogikohti;

• maakaabelliinide kaitsevööndis töötada löökmehhanismidega, planee-rida pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 m, küntaval maal sügavamal kui 0,45 m ning ladustada ja teisaldada raskusi.

Rajatavad ehitised ja tööd kaitsetsoonides on lubatud Eesti Energia AS Harjumaa - Tallinna Elekter loal. Liinikoridoris võib tegeleda põllun-dusega. Aedades ei tohi viljapuude kõrgus ületada 4 m. Kokkuleppel liini valdajaga võib kasvatada istikuid, jõulukuuski ja energeetilist võsa.

5.1.10 Puurkaevude sanitaarkaitsevöönd

Alus: Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 24, 133; 42, 234; 50, 283)

Keskkonnaministri 16. 12. 1996. määrus nr 61, Veehaarde sanitaarkaitseala moodustamise ja projekteerimise kord (RTL 1997, 3, 8)

Põhjaveehaardele moodustatakse sanitaarkaitseala, üldjuhul 50 m raadiu-ses ümber puurkaevu või 50 m kaugusele mõlemale poole kaevusid ühen-davast sirgjoonest ja 50 m raadiuses ümber puurkaevude rea otsmiste puurkaevude.

ENTEC AS 2001

37


Sanitaarkaitseala ei moodustata, kui kasutatav põhjavesi ei sobi omadustelt olmeveeks või kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 m3 ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Veehaarde sanitaarkaitseala ulatust võib vähendada Keskkonnaminister veeseaduses § 28 toodud juhtudel. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on keelatud majandustegevus, välja arvatud veehaarderajatiste teenindamine, metsa hooldamine, heintaimede niitmine ja veeseire. Veehaarde omanik või valdaja võib keelata veehaar-derajatise teenindamisega mitteseotud isikute viibimise veehaarderajatise seadmetel.

5.1.11 Kanalisatsiooni reoveepuhastite ja -pumplate kujad

Alus: Veeseadus (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234) Vabariigi Valitsuse 16. 05. 2001. määrus nr 171, Kanalisatsiooni-ehitiste veekaitsenõuded (RT I 2001, 47, 261)

Reostusallika ohtliku seisundi tekke vältimiseks ja vee reostumise enneta-miseks on kehtestatud kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, mis on potentsiaalselt ohtlike reostusallikate ehitus-, planeerimis- ja eksplua-tatsiooninõuded, mis aitavad vältida reostusallika ohtlikku seisundit ja vähendada tekkiva reostuse mõju. Reoveepuhasti asukoha valikul tuleb arvestada: • et reoveepuhasti paikneks kohas, kus reoveepuhasti avarii korral

reovesi ei ohusta põhjavett; • et reoveepuhasti jääks asulast valdavate tuulte suhtes allatuult; • et reoveepuhasti paikneks kohas, mida ei ohusta üleujutused; • maa-ala ehitus- ja hüdrogeoloogilisi tingimusi. Tabel 6. Reoveepuhasti kuja: Reovee puhastamisviis Kuja (m) Reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakutega mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti või eraldi paiknevad reoveesettetahendus- ja kompostimisväljakud

100

Biotiik, tehismärgala, avaveeline taimestikpuhasti 100 Mehaaniline või bioloogiline reoveepuhasti, kus reoveesetet käideldakse kinnises hoones

50

Ühiskanalisatsiooni reoveepumpla kuja - lubatud kõige väiksem kaugus tsiviilhoonest või joogivee salvkaevust - sõltub reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulgast: kui vooluhulk on kuni 10 m3/d, on kuja 10 m; kui vooluhulk on üle 10 m3/d, on kuja 20 m.

ENTEC AS 2001

38


5.1.12 Välisõhu saastekaitse

Alus: Välisõhu kaitse seadus (RT I 1998, 41/42, 624; 1999, 10, 155; 95, 843; 2001, 24, 133) Sotsiaalministri 18. 09. 2000. määrus nr 59, Paikse saaste-allika sanitaarkaitseala eritingimused (RTL 2000, 103, 1617)

Saasteallikas on saasteaineid välisõhku suunav või eraldav objekt. Saaste-allikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Paikne saaste-allikas on püsiva asukohaga saasteallikas. Liikuv saasteallikas on mootor-sõiduk või liikurmasin, mis kasutab gaasilist, vedelat või tahket kütust. Paikse saasteallika valdajale annab saasteloa saasteallika asukohajärgne keskkonnateenistus, kui saasteainete väljumiskõrgus on kuni 100 m maa-pinnast ning Keskkonnaministeerium, kui saasteainete väljumiskõrgus vähemalt ühest saasteallika valdaja valduses olevast saasteallikast on üle 100 m maapinnast. Välisõhu saastamise all mõistetakse saasteallikast tingitud saasteainete sisaldust välisõhus, mis tulenevad mitteioniseerivast kiirgusest, mürast, vibratsioonist, infra- ja ultrahelist. Paikse saasteallika valdaja peab kavan-dama meetmeid välisõhku eralduvate saasteainete koguste piiramiseks, et vähendada saastetaset ebasoodsate ilmastikutingimuste puhul. Kui saasteallika valdajal on tehnilistel või majanduslikel põhjustel võima-tu vältida saastetaseme piirväärtuse ületamist väljaspool oma territoo-riumi, võib ta taotleda sanitaarkaitseala moodustamist saasteallika ümber. Sanitaarkaitseala on maa-ala saasteallika ümber, mille piires kehtivad eritingimused ning mille kohal olevas õhus võib saastetaseme piirväärtust ületada. Sanitaarkaitseala piirid määrab omavalitsus kokkuleppel saasteallikaga piirnevate maavaldajatega. Sanitaarkaitsealale ei projekteerita ega rajata elamuid, puhke-, spordi-, laste-, õppe-, tervishoiu- ja hoolekandeehitisi. Sanitaarkaitseala ei kasutata puhkealana, seal ei korraldata spordiüritusi ega muid inimeste massilise kogunemisega seotud üritusi või tegevust. Saasteainete välisõhku eraldumist vähendavad abinõud ei tohi kaasa tuua mulla, vee ja muude loodusobjektide saastamist.

5.1.13 Tuleohutusnõuded

Alus: Siseministri 8. 09. 2000. määrus nr 55 Tuleohutuse üldnõuded (RTL 2000, 99, 1559)

Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Territooriumi sõidutee, juurdepääs ehitisele ja ladustatud mater-jalile ning tuletõrje-veevõtukohale hoitakse vaba ning aastaringselt kasu-tamiskõlblikus seisukorras. Objekti territoorium tuleb hoida alaliselt puhas põlevmaterjali jäätmetest. Põlevmaterjali jäätmeid kogutakse ja hoitakse selleks määratud kohas või taaras. Jäätmete hoiukoht peab paiknema

ENTEC AS 2001

39


põlevmaterjalist või süttiva pinnakihiga ehitisest või mis tahes tule-püsivusega ehitise välisseinas olevast ukse-, akna- või muust avast vähemalt 2 m kaugusel. Territooriumil ei tohi: • ladustada ehitiste vahelisse tuleohutuskuja alasse mis tahes põlev-

materjali, põlevpakendis seadet või -taarat ning parkida mootor-sõidukit või muud tehnikat;

• rajada ehitist ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita; • sõita sädemepüüdjata mootorsõidukiga põlevvedeliku või -gaasi või

muu kergestisüttiva materjali kasutamis- ja hoiukohta või -ruumi; • teostada tule- ja plahvatusohtlikku protsessi väljaspool selleks ots-

tarbeks seadistatud kohta; • remontida põlevvedeliku või -gaasiga täidetud torustikku või seadet; • ladustada põlevmaterjali vahetult isoleerimata juhtmetega elektri-

õhuliini alla või lähemale kui 2 m objekti territooriumi välispiirist; • valada põlevvedelikku ja oksüdeerijat maha või kanalisatsioonivõrku; • tankida mootorsõidukit vahetult selle hoiukohas; • põletada kulu, välja arvatud keskkonnaministri 15. juuni 1998. a

määruses nr 46 “Metsa ja muu taimestikuga kaetud alade tuleohutus-nõuete kinnitamine” (RTL 1998, 216/217, 854) kehtestatud juhtudel ja korras.

Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest, nende uksed lukustatakse ning aknad klaasitakse ja suletakse. Ehitises on keelatud muuta ehitise või ruumi kasutusotstarvet, seda rekonstrueerida, ümber planeerida, kapitaalselt remontida või tehniliselt ümber seadistada ilma kehtestatud korras heakskiidetud ehitusprojektita Kütust tuleb hoida selleks ettenähtud ruumis või väljaspool ehitist vähemalt 4 m kaugusel asuval platsil. Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine või päästmine ohustatud alast.

5.1.14 Müranormid

Alus: SN 3077-84; EV tervisekaitsenormid TKNE-2/1997 (eelnõu); Eluruumidele esitatavad nõuded 26.01.1999. a (RT I 1999, 9, 138).

Vastavalt kehtivatele müra sanitaarnormidele SN 3077-84 on elamute välisterritooriumil ekvivalentse (keskmise energeetilise) mürataseme lubatav piirväärtus päeval (07.00-22.00) 55 dB ja maksimaalse müra lubatav piirväärtus on 70 dB. Öösel on müra lubatavad piirväärtused vastavalt 10 dB väiksemad.

ENTEC AS 2001

40


Vastavalt tervisekaitsenormide TKNE-2/1997 eelnõule on mürataseme lubatavad piirväärtused järgmised: • ajavahemikus kell 07.00-18.00 keskmiselt 55 dB ja max 70 dB; • ajavahemikus kell 18.00-22.00 keskmiselt 50 dB ja max 65 dB; • ajavahemikul kell 22.00-07.00 keskmiselt 45 dB ja max 60 dB. Müra eluruumis ei tohi ületada päeval 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli. Hoone kapitaalremondi või renoveerimise korral tulevad eluruumidena kasutatavad ruumid ümber ehitada vastavalt käesolevatele nõuetele.

5.2 Maa reserveerimine

Maade juhtfunktsioonid on määratud vastavalt planeerimis- ja ehitus-seadusele (RT I 1995, 59, 1006; 1996, 36, 738; 49, 953; 1999, 27, 380; 29, 398; 399; 95, 843; 2000, 54, 348; 2001, 42, 234; 50, 283; 65, 377) §9 lg 4 ja katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise alustele (RT I 1995, 13, 150; 1996, 32, 636). Kehtestatud planeeringuga saab teha ettepaneku maakasutuse sihtotstarbe muutmiseks koheselt, märkides planeeringus maale uus senisest erinev juhtfunktsioon või siis reserveerida maa-ala mingiks kindlaks otstarbeks. Maa reserveerimise all mõistetakse alasid, mis on reserveeritud teiseks maakasutamise eesmärgiks, kui seda on praegune sihtotstarve. See ei tähenda maa-ala terviklikku ega automaatset teise eesmärgiga kasutusele võttu vaid pigem, et antud ala oleks võimalik hiljem sellekohase vajaduse ja soovi tekkimisel reserveeritud otstarbel kasutada. Näiteks maade reservi arvamine elamuehitamiseks, teede rajamiseks või mõneks teiseks ees-märgiks. Reserveeritud maad võib maa omanik edasi kasutada selle praegusel siht-otstarbel seni, kuni ta seda soovib. Maa reserveeritud otstarbel käiku-võtmiseks tuleb seda teha läbi detailplaneeringu või maakatastris toodud sihtotstarbe muudatuse. Kui maad soovib kasutada planeeringus toodud eesmärgil keegi teine peale maaomaniku, tuleb tal maa praeguselt maa-omanikult võõrandada. Näiteks saab elamuehitusmaana reserveeritud maale tellida detailplaneeringu ja vastavalt sellele müüa maa elamu-ehituseks. Üldplaneeringu või detailplaneeringu elluviimiseks võidakse kohaldada kinnisasja sundvõõrandamist (s.o kinnisasja võõrandamine omaniku nõus-olekuta üldistes huvides õiglase ja kohese hüvitamise eest) Kinnisasja sundvõõrandamise seaduses (RT I 1995, 30, 380; 59, 1006) ettenähtud alustel. Kui algatatav detailplaneering võib kaasa tuua sundvõõrandamise vajaduse või krundi senise ehitusõiguse muutmise, teatab kohalik oma-valitsus tähitud kirjaga detailplaneeringu algatamisest vastava kinnisasja omanikule kahe nädala jooksul arvates planeeringu otsuse tegemise päevast. Juhul, kui üld- või detailplaneeringuga kitsendatakse senist maa-kasutust või krundi ehitusõigust teatab kohalik omavalitsus kinnisasja omanikule tähitud kirjaga antud planeeringu avalikust väljapanekust hilje-

ENTEC AS 2001

41


malt kaks nädalat enne avalikku väljapanekut ja ka kahe nädala jooksul pärast antud planeeringu kehtestamist. Kinnisasja omanikul on õigus nõuda kitsendustest ja ka detailplaneeringu tühistamisest tuleneva kahju õiglast ja kohest hüvitamist Planeerimis- ja ehitusseaduse §30 ja Kinnisasja sundvõõrandamise seaduse kehtestatud korras.

ENTEC AS 2001

42


6 EHITAMINE TIHEASUSTUSALAS Tiheasustusalad on linnad, alevid, alevikud ja teised kompaktse hoones-tusega alad. Tiheasustusalas on detailplaneeringute tegemine kohustuslik. Maa-alade planeerimise, hoonete ja rajatiste projekteerimise ning ehita-mise kord Aegviidu alevis on sätestatud Aegviidu ehitusmäärusega

6.1 Detailplaneeringute vajadus

Detailplaneering koostatakse omavalitsuse territooriumi väiksema osa kohta ja see on lähiaastateks kavandatava ehitustegevuse aluseks. Detailplaneeringuga määratakse planeeritava ala kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, tänavate maa-alad ja liikluskorralduse põhimõtted, haljastus ja heakorrastus, ehitistevahelised kujad, tehnovõrkude ja –ra-jatiste paigutus, keskkonnakaitse abinõud, maakasutuse ja ehitamise erinõuded kaitsealadel ja kaitsealustel objektidel, vajaduse korral ette-panekud maa-alade ja objektide kaitse alla võtmiseks, olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele, servituutide vajadus, riigikaitselised maa-alad ning muud seadustest tulenevad kinnisomandit puudutavad kitsendused. Detailplaneering koostatakse üldjuhul saavutamaks üldplaneeringuga kavandatu elluviimist, kuid sellega võib taotleda ka üldplaneeringu osalist muutmist. Detailplaneeringu koostamist Aegviidu alevi territooriumil kor-raldab Aegviidu Vallavalitsus, kes võib sõlmida lepingu detailplaneeringu koostamise, korraldamise ja finantseerimise õiguse andmiseks kinnisasja omanikule või teistele isikutele, kes on huvitatud vastava maa-ala kohta planeeringu koostamisest, st isikutele, kellel on soov antud maa-alale ehitada. Kui detailplaneeringu läbiviimist finantseerib maaomanik või ehitustegevusest huvitatu, on kohalikul omavalitsusel kohustus korraldada avalikkusega suhtlemist planeeringuprotsessi käigus. Tiheasustusalal Aegviidu alevi territooriumil on vastavalt seadusele detail-planeeringu kohustus. See tähendab, et uute hoonete ehitamine ja olemas-olevatele hoonetele juurdeehitiste tegemine ning maa-alade jaotamine kruntideks ja olemasolevate kruntide piiride muutmine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse kehtestatud detailplaneeringu alusel. Detailplaneeringut võib koostada nii paari krundi piiride muutmiseks kui ka suuremale elamu- või tööstuspiirkonnale. Maa-ala sobiv suurus on harilikult konkreetselt ehitamisele mineva krundi või kruntide suurus. Väiksemate maa-alade planeerimise hõlbustamiseks on vastu võetud detailplaneeringu koostamise lihtsustatud kord Planeerimis- ja ehitus-seaduse muutmise seadusega (vastu võetud 23. veebruaril 1999, RT I 1999, 29, 399, mis muutis §211 senist sõnastust). Lihtsustatud kord kehtib olemasolevatele hoonetele ja rajatistele krundi suuruse määramiseks aladel, kuhu ei rajata uusi ehitisi, ja kuni kolme ühepereelamu, suvila või

ENTEC AS 2001

43


aiamaja krundi detailplaneerimiseks ning olemasoleva hoonestuse vahele jääva ühe tühja krundi detailplaneerimiseks linnas või asulas, kui krundile kavandatava ehitise põhifunktsioon on elamu.

6.2 Elamuehituse põhimõtted

Käesoleva planeeringuga on ette nähtud seitse võimalikku uut väike-elamukvartali asukohta. Asukohavalikul on lähtutud sotsiaalsest ja tehnilisest infrastruktuurist ning olemasolevast tee- ja tänavavõrgustikust. Kõik uued elurajoonid on planeeritud väike-elamu kvartalitena. Planee-ritud elamukvartalite krundisuurused on antud tabelis 3 peatükis 4.8. Korterelamute rajamine on lubatud Poolemõisa asumisse Männi elamu-kvartalisse olemasolevate korterelamute kõrvale. Esimeses ehitusjärjekorras on soovitav rajada Uueveski ja Jalaka elamu-kvartalid. Lavassaare kvartal võtta kasutusele viimases järjekorras. Üldised soovitused: • elamukvartalite rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel arvestada ole-

masoleva hoonestuse paigutust ja väljakujunenud asumite struktuuri; • uute elamukvartalite rajamisel lähtuda üldplaneeringus märgitud asu-

kohtadest; • eelistada väike-elamute madalat hoonestust (eramud, 2-3 korruselised,

üldpinnaga mitte üle 600 m2); • koos kvartalisiseste tänavatega rajada võimalus jalgratta- ja jalakäijate

liikumiseks, mis arvestaksid ka puuetega inimeste vajadusi. Olemasolevates ja väljakujunenud elamupiirkondades tuleb hoonete re-konstrueerimisel ja uute hoonete projekteerimisel lähtuda vastava piirkonna ehitustraditsioonist. Puithoonete piirkonda eelistada uute puithoonete rajamist. Samuti eelistada viilkatustega hoonete piirkonda uusi viilkatusega hooneid. Kogu Aegviidu alevis tuleb välisuste ja akende väljavahetamisel järgida olemasolevat uste ja akende stiili (ukse kattematerjal, akna impostide jaotus, akna raami laius jne). Eramajade piirdeaedade rajamisel tuleb kinni pidada välja kujunenud traditsioonidest. Käesoleva üldplaneeringuga on keelatud Aegviidu alevis üle 1,1 m kõrguste kiviaedade rajamine ning läbipaistmatute plankpiirete rajamine.

6.3 Olemasolevad planeeringud ja uute koostamine

Konkreetsete piirkondade väljaarendamisega seonduvad detailplaneerin-gud on käesoleva ajani Aegviidu vallal puudunud. Elamu- ja puhke-majanduse prioriteediks seadmine nõuab detailplaneeringuid esmajärje-korras elamukvartalitele ja puhkepiirkondadele. Detailplaneeringuid vajaksid: • Aegviidu raudteejaama kompleks;

ENTEC AS 2001

44


• Aegviidu multifunktsionaalne kultuurikeskus (rahvamaja asemel); • Reserveeritud elamupiirkonnad Männi, Kuusiku, Jalaka, Urbukse,

Uueveski, Metsa ja Lavassaare; • Puhastusseadmete asukoht; • Reserveeritud ärimaa Kosenõmme asumis; • Reserveeritud tootmismaa puidutööstuste juures; • Äritegevuse reservmaa Poolemõisa asumis raudtee ääres; • Kalakasvatuse ja -püügiga seotud ärimaa Mustjõe ääres; • Uue 110/20 kV alajaam Piibe mnt ääres Nikerjärve piirkonnas. Konkreetne planeeringute koostamise järjestus sõltub siiski arengust tingitud vajadustest ja investeerijate ning ehitada soovijate olemasolust. Siin toodud järjestus on soovitusliku iseloomuga ja kajastab käesoleva hetkeprobleeme ja lahendust vajavate küsimuste aktuaalsust. Oluline ideelahendus, mida peab lähiajal käsitlema on Piibe maantee arenguprojekt üldplaneeringu täpsusastmes, mis oleks täpsustav täiendus üldplaneeringule Piibe maantee koridori piires. Läbi mõtlemist ja välja ehitamise prioriteetide määratlemist vajavad kul-tuuriürituste korraldamise kohad: Kõlakoja park, Lasteaia tagune park, Kabelimägi ja Lambamägi. Lahendada tuleb ka Parkimise korraldamine Aegviidu territooriumil: käesolevas üldplaneeringus määratud parklate kohad välja ehitada. Kogu Aegviidu valda hõlmavatest projektidest peaks esmajärjekorras koostama Aegviidu kui Kõrvemaa turismikeskuse arengukontseptsiooni. Detailsemalt tuleb tähelepanu pöörata Nelijärve järvede väärtusliku maastikumiljöö säilimise programmile. Samuti peab koostöös Maastiku-kaitseala valitsejaga täpsustama Kõrvemaa Maastikukaitseala piirid vastavalt käesolevale üldplaneeringule. Eraldi on vaja koostada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning jäätmemajanduse kava.

ENTEC AS 2001

45


7 STRATEEGILINE KESKKONNAMÕJU HINDAMINE Alates 01.01.2001 peab vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele (RT I 200, 54, 348) olema planeeringu alusel kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnatud planeeringu koostamise käigus (vt ka ptk 2). Siinses peatükis antakse ülevaade Aegviidu valla üldplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimisest tulenevatest võimalikest strateegilistest keskkonnamõjudest. Keskkonnamõjude hindamise eesmärk on planeeringu elluviimisest tule-nevate otseste ja kaudsete keskkonna muudatuste analüüsimine, võimalike kahjulike mõjude prognoosimine ning vajadusel leevendavate meetmete väljapakkumine. Käesoleva keskkonnamõju hindamisel lähtuti lisaks üldplaneeringule Aegviidu valla arengukavast, dokumendist Kõrvemaa viie valla arengu-suunad aastani 2010 ning piirkonna kohta teostatud uurimustest. Kasu-tada olnud materjal võimaldas saada hea ülevaate piirkonna looduskesk-konnast ja andis töö tegemise käigus piisava tausta planeeringu otsuste tegemiseks.

7.1 Planeeringu koostamise lähtekohad

Üldplaneeringu koostamisel on arvestatud Aegviidu valla arengukavast tuleneva arengustsenaariumiga, millest lähtudes on välja toodud järgmised olulised lähtekohad: • Majanduses domineerib keskkonnasõbralik ettevõtlus. Peamised

majandusharud ja tähtsamad kohalikud tööandjad on turism ja puhke-majandus ning metsamajandus, puidutööstus ja -töötlemine.

• Tööalase pendelrände tõttu on Aegviidu vald kujunenud üheks Tallinna puhkealaks. Elanike arv on vallas aastaks 2025 kasvanud umbes kaks korda võrreldes tänasega, hoogustunud on elamuehitus. Turism ja puhkemajandus ning suurenenud elanike arv ei ole tekitanud vallas olulisi keskkonnaprobleeme, arvestatakse keskkonna taluvus-võimega.

• Vallas on välja arendatud heal tasemel vee- ja kanalisatsiooni-võrgustik. Valda iseloomustavad raudteel ja Piibe maanteel põhinev efektiivne transpordikorraldus ning heas korras infrastruktuurid.

• Aegviidust on kujunenud Põhja-Eesti tähtsaim spordikeskus, kus arenenud infrastruktuurid võimaldavad korraldada ka mitmeid rahvusvahelisi spordiüritusi.

Lähtudes neist lähtekohtadest võib väita, et planeeringu koostamisel tuli arvestada järgmisega: • Uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi (vt tabel 7). • Arenev turism tooks mõningatele aladele kaasa küllaltki olulises

ulatuses keskkonnakahjustusi. Riskid peituvad eelkõige püsivates muudatustes (vt tabel 8).

ENTEC AS 2001

46


• Edasise ettevõtluse ja äritegevuse arendamisel tuleb silmas pidada

kavandatud leevendusvariante (tabel 9). • Keskkonna muudatustega kaasnevad probleemid rajatavate infra-

struktuuride (rahvusvaheliste spordiürituste tarbeks ehitatavate raja-tiste, vee- ja kanalisatsioonivõrgustik) vahetu lähiümbruse taimesti-kule ja põhjaveele. Infrastruktuuride väljaehitamine võib põhjustada püsiva iseloomuga muudatusi piirkonna looduskeskkonnale (vt tabel 10).

Põhieesmärk planeeringu koostamisel on olnud keskkonnakasutamise ja ehitustegevuse senisest täpsem reguleerimine.

7.2 Üldplaneeringuga kavandatu

Vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Aegviidust meeldiva elamispiirkonna, kus eramukrundid oleks sobitatud senisesse rahulikku miljöösse. Elamukrunte on sel otstarbel reserveeritud hajutatult erine-vatesse kvartalitesse. Ettevõtlusalane prioriteet lasub vastavalt planeeringule turismialase ettevõtluse ja sellega seonduvate vaba-aja veetmise traditsioonide säilita-mises ja kvalitatiivses arendamises. Sellele loob eeldused Aegviidu ümbritsetus kauni ja maalilise loodusega ning Tallinna lähedus. Eesmärk on eelkõige parandada infrastruktuuri, teeninduse ja kaubandust taset. Tootmise osas on maad peamiselt juurde reserveeritud olemasolevate tootmisettevõtete kõrvale. Sellega tagatakse tootmise jaoks mõeldud maade senisest otstarbekam kasutamine, mis arvestab ettevõtluse jätkusuutlikkuse tagamise vajadust. Seeläbi on võimalik tagada vallas töökohtade arvu mõõdukas kasv. Raudtee osas üldplaneering muudatusi ette ei näe. Olemasolevad jaama-teed ja valda läbiv raudtee säilivad. Oluline on raudtee äärsete elamute ja hoonete ümberprojekteerimisel ning rekonstrueerimisel järgida, et võe-takse arvesse kehtivaid müranorme (vt ptk 5.1.14). Aegviidu paremaks ja häireteta varustamiseks elektrienergiaga on plaanis rajada uus 110/20 kV alajaam. Uue alajaama asukoht on reserveeritud Piibe mnt äärde Nikerjärve piirkonda. Sealt arendatakse välja nii olemasolevate kui ka juurde rajatavate 10 kV liinide võrk. Alajaama toiteks ettenähtud 110 kV kaheahelalisele õhuliinile on üldplaneeringus välja pakutud kaks alternatiivset metsamassiivi läbivat trassikoridori. Kõik valla olemasolevad ja perspektiivsed hoonestusalad on ette nähtud varustada ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga. Olemasolevate puurkaevude ning vajadusel rajatavate perspektiivsete uute puurkaevude juurde baasil luuakse ühtne veevarustuse ringvõrk, millega tagatakse joogivee parem kvaliteet.

ENTEC AS 2001

47


Kanalisatsioonitrasside väljaehitamise järel likvideeritakse olemasolevad potentsiaalse reostusohtlikkusega kogumiskaevud. Ühiskanalisatsiooniga kogutava reovee puhastamiseks rajatakse nõuetekohased uued puhastus-seadmed, mille jõudlusest piisaks kogu alevi vajadusteks. Üldplaneeringus on selleks välja pakutud kaks alternatiivset asukohta. Lõplik puhastus-seadme(te) asukohavalik otsustatakse pärast valla ÜVK arendamise kava valmimist. Seega loob käesolev planeering eelkõige eeldused olemasoleva paremaks kasutamiseks ja uute alade kasutamiseks lähtuvalt juba välja kujunenud ehitus- ja maakasutustraditsioonidest. Kokkuvõtvalt võib väita, et üldplaneering ja selle arengustrateegia elluviimine kõrvaldab mitmeid seniseid probleeme ning kontroll olukorra üle piirkonnas muutub senisest paremaks. Lähtudes sellest võib tõdeda, et Aegviidu valla üldplaneeringu elluviimine ei too kaasa olulises mahus negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeringu elluviimisel tuleks rakendada eri tegevusvaldkondi analüüsivates tabelites toodud leevenda-vaid meetmeid.

7.2.1 Planeeringuga kavandatavate tegevuste mõjud ja nende leevendamine

Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on keskkonnale ebasoodsad mõjud, mis võivad seatud arengu-eesmärkide saavutamisel avalduda keskkonnale. Järgnevalt on analüüsitud nelja kõige olulisema püsiva tegevuse mõju piirkonna keskkonnale: hoonete ja rajatiste ehitamine, turismi ja ettevõt-luse arendamine ning infrastruktuuri tugevdamine. (vt tabelid 7, 8, 9, 10) Negatiivse mõju olemasolu korral on välja toodud ka võimalikud leeven-dusvariandid.

ENTEC AS 2001

48


Tabel 7. Hoonete, teede, parklate, spordiväljakute jm muude rajatiste ehitamine.

Positiivsed mõjud Negatiivsed mõjud Leevendusvariandid

• elukeskkonna kvaliteet ja elamis-tingimused paranevad

• majandusliku arengu intensiivistumine, kohaliku elanikkonna tööhõive suurenemine

• toob elu mahajäänud piirkonda (uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid)

• transpordi- ja infrastruktuuri paranemine

• reguleeritud parkimis-korraldus

• jalgrattaliikluse elavnemine (nn pehme liiklus – loodus-keskkonda hoidev)

• liikumisvõimalused ja juurdepääsetavus paranevad

• loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduslike koosluste hävimine)

• võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)

• pinna- ja põhjavete reostusohu suurenemine

• ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud

• võimalik visuaalne reostus

• säilitada väärtuslikku haljastust ja looduslikku pinnareljeefi ehitusaladel

• ehitamisel väärtusliku loodusega piikonnas kasutada kergeid ehitus-masinaid

• eelistada traditsioonilist ja loodussõbralikku ehitus-viisi, kasutades ökoloogilisi materjale ja tehnikaid

• valla jäätmekavas näha ette ehitusprahi koristamise kord

• reovee- ja jäätmekäitlus-rajatised paigutata aladele, kus need kõige vähem ohustavad keskkonda ja selleks teostada uuringud leidmaks asukohta nõuete-kohaste puhastusseadmete rajamiseks

• eelistada vanade teede korrastamist uute rajamisele

• rajada võimalikult vähe asfaltkatendiga teid ja parklaid, eelistada muruparklad ja pinnasteid

ENTEC AS 2001

49


Tabel 8. Turism


• Aegviidu valla tuntuse ja maine tõus

• piirkonna rekreat-siooniressursside ära kasutamine, Tallinna, Tapa, Kehra ja Paide elanike vaba aja veetmise võimaluste paranemine

• piirkonna majandusliku arengu intensiivistumine ja kohaliku elanikkonna tööhõive suurenemine

• koostöö Kõrvemaa valdade vahel paraneb (valdade ühine ja kooskõlastatud soov piirkonda arendada)

• hooajaline asustus toob investeeringuid ja teenuste tarbijaid

• kompleksne probleemide lahendus, paraneb teenuste pakkumine

• turismi arendamine võib osutuda majanduslikult mittetasuvaks (oht, et ehitatud objektid jäävad laokile)

• looduslike koosluste hävimine kontrolli-matu ja stiihilise turismi korral (ohustatud metsa-kooslused, lindude häirimine, alus-taimestiku tallamine)

• pinna- ja põhjavete reostusohu suurenemine

• metsatulekahjude ohu suurenemine – külastajate ja telkijate arvukuse kasvuga suureneb õnnetusrisk

• ebasoovitavad muutused kohalike elanike elurütmis seoses püsielanike saabumisega ja turistide arvu tõusuga, kultuuripärandi ja traditsioonilise eluviisi hääbumise oht

• võimalikud konfliktid püsielanike ja turistide vahel

• turismi suunamine ja korraldamine - turistide liikumist saab reguleerida viitadega ja väljaehitatud turismimarsruutidega

• jagada infot ööbimis- ja telkimiskohtadest (näiteks, viidad, infopunkt või infotahvel aleviku sissesõidul) - teabe õigel jagamisel saab liikumist reguleerida ja külastajate arv ei koorma väärtuslikke looduspiirkondi

• ökoturismi arendamine • määratleda keskkonna

seisukohalt tundlikud alad, mis ei sobi turismi-arenduseks, see võimaldab väärtuslikud metsa-piirkonnad ja looduskaitse seisukohalt väärtuslikud alad säilitata puutumatutena

ENTEC AS 2001

50


Tabel 9. Ettevõtlusest tulenevad keskkonnamõjud


• majanduslikust atraktiivsusest tulenev võimalik keskkonna-kvaliteedi paranemine

• investeeringud metsa-saaduste ümber-töötlemisse

• maaettevõtluse arendamine ja mitme-kesistamine, mis annab erinevaid tegutsemisvõimalusi ja alternatiivse sissetuleku Aegviidu ümbruskonna elanikele

• nii erametsanduse kui ka riikliku metsanduse arendamine, ka metsandustoodete töötlemine ja turustamine

• loodusressursside tarbimise suurenemine (puidu kasutamine, vee tarbimine)

• saaste mõju kesk-konna kvaliteedile

• planeerida ja reguleerida tegevusi

• mitte lubada keskkonda kahjustavaid ettevõtlus-piirkondi järgmiste alade lähedusse (puhvertsoo-nidega piiramine): − alad, kus on kaitsmata

põhjavesi või tundlikud ökosüsteemid,

− kaitseala piires (ka selleks soovitatud alad), väärtuslikud maastikud ja ökovõrgustiku alad, teised suure loodus-väärtusega alad ja objektid (ka pool-looduslikud kooslused, rabad, geomorfoloogilist huvi pakkuvad alad ja objektid, haruldaste/ ohustatud ökosüsteemide ja liikidega alad)

• minimeerida taastumatute ressursside kasutamine

• kasutada taastuvaid ressursse taastumis-võimelisuse piirides

• edendada keskkonna-teadlikkust, -haridust ja –koolitust

• suurendada ja kaitsta olemasolevate maastike bioloogilist mitmekesisust

ENTEC AS 2001

51


Tabel 10. Infrastruktuurist tulenevad keskkonnamõjud


• pinna- ja põhjavee-kvaliteedi paranemine läbi uute puhastus-seadmete rajamise

• kogumiskaevude sulgemine ja ühis-kanalisatsiooni rajamine

• keskkonna- ja tervise-riski vähenemine

• fekaalide ladustamise lõpetamine prügilasse

• joogiveekvaliteedi paranemine ja vee-kadude vähendamine seoses trasside uuendamisega

• ettevõtlus- ja elamu-ehitus-võimaluste parenemine läbi toimiva reovee-puhastus-süsteemi ja uue alajaama rajamise

• maakasutusalased piirangud puhastusseadmete ja alajaama ümbruses

• rajatiste ja trasside ehitustööde käigus esinevad lokaalsed mõjud ja häiringud

• võimalik müra ja haisu levimine puhasti läheduses asuvatele kinnistutele

• täiendav saaste-koormus heitvee-suublana kasutusele võetavale veekogule (taluvus)

• uute elektriliinide rajamisega lõhutakse olemasoleva metsa-massiivi terviklikkust

• puhastusseadmete tehnoloogia valida lähtudes keskkonna-kriteeriumist

• tagada võrkude ja puhastusseadmete sama-aegne rajamine (puhastus-seadmete tööle hakkamise efekti suurendamine).

• puhastusseadmete lõplik asukohavalik eeldab põhjalikku keskkonna- ja sotsiaal-majanduslike küsimuste kaalumist ja arvessevõtmist

• trasside rajamisel säilitada maksimaalselt olemas-olevaid puid ja haljastust

• elektriliinide rajamisel valida vähem loodus-keskkonda kahjustav alternatiiv

ENTEC AS 2001

52


ENTEC AS 2001

53

KASUTATUD MATERJALID 1. Aegviidu valla arengukava. 2000. Tartu 2. Aegviidu valla ehitusgeoloogiline iseloomustus, 1977, Harjumaa 3. Eesti Arhitektuur 3. 1997. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn 4. Eesti järved. 1968. Tallinn 5. Eesti maastikud. 1984. Tallinn 6. Harju maakonna planeering I etapp. 1998. Harju Maavalitsus.

Tallinn 7. Kõrvemaa viie valla arengusuunad aastani 2010. 2001. Järve-

Madise, Tartu 8. Looduse õpperajad. 1986. Koostanud J. Eilart. Eesti NSV

Looduskaitse Selts, Tallinn 9. Kõrvemaa arengukava 10. Mäemets, A. 1977. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tallinn 11. Mäemets, A. 1989. Matk Eesti järvedele. Tallinn 12. Viilma, K., Öövel, J., Tamm, P., Amos, T., Ostonen, I., Sørensen,

P., Kuuba, R. Eesti metsakaitsealade võrgustik. Projekti Eesti metsa-kaitsealade võrgustik lõpparuanne. Triip Grupp, Tartu, 2001.

LISA 1

Aegviidu valla Nelijärve järvestiku järved Nimi Pindala

(ha) Keskmine sügavus (m)

Märkused

Nikerjärv 4,4 2,8

Umbjärv. Väheliigestatud kaldajoon. Idakallas sobiv puhketegevuseks. Põhja katab sapropeeli kiht. Taimestik liigivaene. Märgatavalt eutro-feerunud vähetoiteline järv. Hea kalajärv kõrge esteetilise väärtusega.

Vahejärv 3,1 3,1

Umbjärv. Segametsaga kaetud kaldad on üsna kõrged. Liigivaene taimestik. Võrdlemisi kala-vaene. Pehmeveeline rohketoiteline järv, väärtuslik maastikuelement.

Urbuksejärv 4,6 5,3

Umbjärv. Liigestatud kaldajoonega. Liivane kaldavööde. Vähesel hulgal leidub järves haruldasi taimi: vesilobeeliat ja järv-lahnarohtu. Järvestiku parim kalajärv. Mõõdukalt kihistunud, üsna tugevalt eutrofeerunud vähe-toiteline järv, mille elustikust vähetoiteliste järvede liigid on kadumas.

Sisaliku järv 0,5 4,0 Umbjärv, mudase põhja ja seisva veega. Taimi vähe. Eutrofeerunud vähetoiteline järv, väärtuslik maastikuelement..

Ahvenajärv 0,5 5,0

Umbjärv. Kaldad pehmed, põhi mudane, veidi kõrgemat kallast leidub kirdes. Järvestiku kõige selgemaveeline. Taimestik vähene. Eutrofee-runud vähetoiteline järv, väärtuslik maastiku-element.

Purgatsi järv 4,5 5,3

Umbjärv. Põhja-Eesti sügavaim järv. Vähe-liigestatud kaldajoone ja metsase kaldaga järv. Taimestiku vaesus kogre ainusesinemine kalastikus. Pehmeveeline rohketoiteline järv. Väärtuslik puhkemajanduslikult ja maastiku-elemendina.

Linajärv 0,35 5,4

Umbjärv. Põhjaloomastiku erakordne vaesus ja kogre ainuesinemine. Pehmeveeline segatoite-line järv on maastikust kadumas kinni-kasvamise tõttu.

Aegviidu valda läbivad jõed.

Jrk. nr

1995. a kood

Nimi Lähe Suubla Pikkus Valgla

240 10857 Mustjõgi Aegviidu alevist 9 km ida pool

Jägala jõgi 33 km 104 km2

238 10850 Jänijõgi Ambla külast 5,5 km lääne pool

Jägala jõgi 28 km 168 km2

LISA 2

Arhitektuuri- ja ajaloomälestised Mälestise nimetus Registri nr Asukoht Ministri

määrus Aegviidu jaama peahoone, 1870.a.

2665 Aegviidu alev RTL 1997, 5, 27

Aegviidu jaama elamu 1, 1870.a.


Aegviidu jaama elamu 2, 1870.a.


Aegviidu jaama depoo, 1870.a. 2668 Aegviidu alev RTL 1997, 5, 27

Aegviidu jaama küttekuur, 1870.a.


Aegviidu jaama tualett, 1870.a. 2670 Aegviidu alev RTL 1997, 5, 27

Aegviidu jaama kelder, 1870.a. 2671 Aegviidu alev RTL 1997, 5, 27

Aegviidu jaama veetorn, 1870.a.


Aegviidu jaama pumbamaja, 1870.a.


Aegviidu jaama tuletõrjekuur, 1870.a.


Aegviidu jaama ladu, 1870.a. 2675 Aegviidu alev RTL 1997, 5, 27

Aegviidu vana kalmistu 1 Aegviidu alev RTL 1996, 119/120, 627

Anna Raudkatsi (1886-1965) haud

8296 Aegviidu vana kalmistu

RTL 1997, 163/164, 917

Documents

AEGVIIDU VALD - Üldinfo · AEGVIIDUVALLÜLDPANEERING on väga muutlik, ulatudes 10-15 meetrini. Laiemad soostunud orundeid lõikavad sageli lamedaharjalised liiva- ja moreen-seljandikud