Kinnitatud 24.10.2013 Ahtme Kooli direktori käskkirjaga nr. 1-2/6

Vastuvõetud Ahtme Kooli õppenõukogus 28.08.2013 otsusega nr.1 Kooskõlastatud Ahtme Kooli hoolekogus 29.08.2013 otsusega nr. 1

AHTME KOOLI LIHTSUSTATUD ÕPPEKAVA ÜLDSÄTTED Ahtme Kooli õppekava on Ahtme Kooli õppe- ja kasvatustegevuse alusdokument. Kooli õppekava terviktekst on kättesaadav kooli koduleheküljel ja õpetajatetoas. Kooli õppekava koostades on lähtutud Põhikooli riiklikust õppekavast (VV määrus nr 1 vastu võetud 06.01.2011), Põhikooli lihtsustatud riiklikust õppekavast (VV määrus nr 182 vastu võetud 16.12.2010) ja kooli arengukavast. Ahtme Kooli õppekavas on üldosa ning lihtsustatud, toimetuleku ja hooldusõppe ainekavad lisadena. Ahtme Kooli õppekava üldosas esitatakse:

1) õppe- ja kasvatuseesmärgid ning -põhimõtted; 2) läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted; 3) ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted; 4) õppe ja kasvatuse korraldus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja

õppekäikudeks vajalik aeg); 5) hindamise korraldus; 6) õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus; 7) õpilaste juhendamise ja õppekorralduse põhimõtted; 8) õpetaja töökava koostamise põhimõtted; 9) kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord.

Ainevaldkonniti koondatud ainekavad esitatakse klassiti. ÕPPE- KASVATUSTEGEVUSE EESMÄRGID JA PÕHIMÕTTED. Lihtsustatud õpet rakendatakse kerge intellektipuudega õpilastele, toimetulekuõpet mõõduka intellektipuudega õpilastele ning hooldusõpet raske ja sügava intellektipuudega õpilastele. Vastavalt Ahtme Kooli põhimäärusele on kooli ülesanne tagada erivajadustega lastele kvaliteetne õppekeskkond, võimetekohane areng ja edukas sotsialiseerimine kaasaegsetes tingimustes. Lihtsustatud õppe põhiülesanne on suunata kerge intellektipuudega õpilase arengut ja aidata kujuneda isiksusel, kes tuleb eluga toime võimalikult iseseisvalt, teeb võimetekohast tööd, määratleb end oma rahva liikmena ja riigi kodanikuna. Toimetulekuõppe põhiülesanne on toetada mõõduka intellektipuudega õpilase arengut ning tema kujunemist Eesti kodanikuks, kes tuleb eluga toime tuttavates tingimustes, teeb võimetekohast praktilist tööd ja teab oma kuulumisest oma rahva ja Eesti kodanike hulka.

Hooldusõppe põhiülesanne on sügava ja raske intellektipuudega lapsel olemasolevate funktsioonide ja oskuste säilitamine ja arendamine, et tagada harjumuspärases keskkonnas tema potentsiaalile vastav järjest iseseisvam toimimine. Lisades esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning õppe ja kasvatuse korraldus: 1) lihtsustatud õppe puhul (lisa 1); 2) toimetulekuõppe puhul (lisa 2, 3, 4); 3) hooldusõppe puhul (lisa 5). Lihtsustatud, toimetuleku- ja hooldusõppe korraldamisel lähtutakse „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse” § 15 lõike 2, „Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava“ VV määruse nr.182 ning „Põhikooli riikliku õppekava“ VV määruse nr. 1 alusel kehtestatud põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud põhihariduse alusväärtustest, õppe- ja kasvatuse eesmärkidest, õppimiskäsitusest, hindamispõhimõtetest, nõuetest õpikeskkonnale ning õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldusest, võttes arvesse erisusi ning õpilaste arenguvajaduste rõhuasetusi. Lihtsustatud õpe Lihtsustatud õppes toimub õppetöö põhikooli lihtsustatud riikliku (LÕK) õppekava alusel. Ahtme Kooli ning Põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel koostavad õpetajad ainekavad ja töökavad. Lihtsustatud õppe lõpetajad sooritavad kooli lõpetamiseks koolieksamid. Õppe- ja kasvatuseesmärgid lihtsustatud õppes Lihtsustatud õppele kohaldatakse põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatuseesmärke ning pädevusi, arvestades järgmisi rõhuasetusi:

- õpilane peab lugu iseendast, kodust ja perekonnast, suudab majandada ennast ja oma perekonda; - õpilane armastab kodumaad; - õpilane teadvustab ennast ja kaasinimesi ning nende erinevusi, oma ja teiste rahvaste kultuurilisi

erinevusi; - õpilane tunneb ja järgib võimetekohaselt õigusnorme ja demokraatia põhimõtteid; - õpilane hoidub eetiliselt valedest ahvatlustest ja ettepanekutest; - õpilane tunneb terveid eluviise ning püüab neid järgida; - õpilane teab loodushoiu peamisi seisukohti ja püüab tegutseda keskkonda säästes; - õpilane eesmärgistab, kavandab ja hindab oma igapäevast tegevust; - õpilane oskab tuttavates situatsioonides valida, nõu küsida, otsustada ja vastutust kanda; - õpilane on valmis koostööks; - õpilane osaleb võimetele vastavas täiendusõppes; - õpilane mõistab lihtsat teavet, oskab teavet hankida (sh Internetist); - õpilane valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine ja kõne mõistmine, kõnelemine;

lugemine, kirjutamine, arvutamine; - õpilane mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile, on

valmis endale otsima sobivat tööd; - õpilane omab kujutlust maailmast kui tervikust.

Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted lihtsustatud õppes Lihtsustatud õppes lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

• Lihtsustatud õppes lähtutakse põhimõttest, et igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul arvestatakse õpilaste võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi.

• Lihtsustatud õppes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Tähelepanu pööratakse sallivusele erinevuste suhtes, kaaslaste erivajaduste mõistmisele; oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele.

• Taotletakse iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Selle aluseks on iga lapse arengutaseme ja -võimaluste hindamine. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse eeldatavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

• Lihtsustatud õppe sisu on valdavalt suunatud praktiliste oskuste ja teadmiste omandamisele. Kooli õppekava koostatakse nii, et õpilased omandaksid igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused, väärtushinnangud ja toimimisviisid. Lihtsustatud õppe väljundiks on praktilist tööd väärtustav ja kutseõppeks valmis olev ühiskonna liige. Taotletakse õpetamist, kasvatamist ja arengu toetamist valdavalt praktilise õppeviisi (harjutamise) kaudu. Reegleid ja teooriaid käsitletakse minimaalselt, nende ülesandeks on üldistada ja teadvustada praktiliselt omandatut. Praktilised oskused konkretiseeritakse õpitulemustes. Praktiliste oskuste omandamisel toetutakse emakeeles (suhtlemine, teabe hankimine), matemaatikas jt ainetes omandatud teadmistele ja oskustele. Seosed eri ainevaldkondade vahel kujunevad üldõppe või selle elementide rakendamise, õpetust läbivate teemade, õppeülesannete, -meetodite ja -viiside abil.

• Lihtsustatud õppes suunatakse õpilast omandama sotsiaalseid kogemusi: täitma ülesandeid koostöös, eeskuju järgi, näidise põhjal ning sõnalise selgituse alusel. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Oluline on õpetaja ja õpilaste emotsionaalne kontakt ühistegevuses, õppe jõukohasus, heatahtlik ja toetav miljöö. Õpioskuste kujunemist soodustavad õpetaja ja lastevanemate sagedased kontaktid (ühised nõudmised, samalaadne abi).

• Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse kooli ja klassi õpilastega. Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla/linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega.

Toimetulekuõpe Õppe- ja kasvatuseesmärgid toimetulekuõppes Toimetulekuõppe õppekava on koostatud arengutasemete kaupa - I, II ja III arengutase. Kõikidel arengutasemetel tegeldakse õpilase individuaalse ja võimetekohase õpetamisega läbi tunnetusprotsesside – taju, mälu, mõtlemine, motoorika – arendamise. Toimetulekuõppe üldeesmärk on aidata kujuneda isiksusel, kes vastavalt oma võimetele: - teadvustab ennast (MINA) ja kaasinimesi (MINA–MEIE–TEISED), on teadlik nende erisuste ja eri kultuuride

võimalikkusest, eristab kuuluvust OMA–VÕÕRAS–ÜHINE; - suhtub positiivselt iseendasse, oma perekonda, kaaslastesse ja kodumaasse, järgib võimetekohaselt

õigusnorme, hoidub vägivallast; - järgib võimetekohaselt oma tervise ja looduse hoidmise põhimõtteid; - orienteerub keskkonnas ja igapäevastes toimingutes, tegutseb tuttavates situatsioonides, hoidub

teadaolevatest ohtudest ja küsib vajaduse korral abi; - valdab järgmisi elementaaroskusi: vaatlemine, kuulamine; - mõistab talle suunatud kohandatud kõnet ja/või alternatiivseid väljendusvahendeid;

- väljendab arusaadavalt oma soove/vajadusi omandatud keeleüksuste ja/või alternatiivsete väljendusvahendite abil;

- tuleb toime võimetele vastavate lugemis-, kirjutamis- ja arvutamisülesannetega; - mõistab töö vajalikkust, valdab baasoskusi, suudab tööaja jooksul alluda töödistsipliinile; - teeb jõukohast tööd, on valmis jätkuõppeks. Õppe- ja kasvatustegevuse põhimõtted toimetulekuõppes

• Toimetulekuõppes lähtutakse põhimõtetest, mille kohaselt igaühel peab olema võimalus saada haridust vastavalt oma võimetele. Õppekorralduses ja õppesisu valikul lähtutakse iga õpilase arengutasemest valdkonniti, arvestatakse õpilaste potentsiaalseid võimeid ja teisi individuaalseid iseärasusi.

• Toimetulekuõppes ja igapäevastes koolisuhetes peetakse oluliseks samu humanistlikke seisukohti, mida püstitab põhikooli riiklik õppekava. Enam pööratakse tähelepanu oma võimaluste ja piirangute teadvustamisele, sallivusele erinevuste suhtes ning kaaslaste erivajaduse mõistmisele.

• Õppekava taotleb iga õpilase arengu toetamist: lapse arengupuuete ületamiseks või vähendamiseks rakendatakse temale sobilikke eripedagoogilisi meetodeid. Arendamine toimub iga lapse arengutaseme ja arenguvõimaluste hindamise alusel. Õppetöö kavandamisel arvestatakse nii klassi tervikuna, puude struktuurist tulenevaid õpilasrühmi klassis kui ka iga õpilast individuaalselt. Õppeülesanded valitakse õpilase potentsiaalset arenguvalda arvestades: need nõuavad pingutust, kuid abi korral on jõukohased. Arendamist vajavad toimetulekuõppel oleva õpilase psüühika, isiksuseomadused ning tegevusvaldkonnad: tunnetustegevus (tähelepanu, taju, mälu, mõtlemine); suhtlemisvahendid ja suhtlemine; tunde- ja tahtevald; psühhomotoorika; hinnangud ja hoiakud jne. Õpetamise tulemusel kujunevad ajus kompensatsioonimehhanismid – muutub ja täiustub kahjustatud (alaarenenud) funktsionaalsüsteemide talitlus, hakkavad arenema mõned puuduvad süsteemid. Eesmärk on kujundada organismi funktsioonid võimalikult iseseisvaks toimetulekuks sotsiaalses keskkonnas. Üldised arengueesmärgid konkretiseeritakse kooli õppekavas arengu- ja tegevusvaldkondade kaupa, individuaalseid kajastavad individuaalsed õppekavad, mille koostamisel arvestatakse ka isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

• Õpetamine ja kasvatamine toimub jõukohase praktilise tegevuse protsessis, millega kaasneb õpilastele mõistetav verbaalne teave. Eesmärk on, et õpilased omandaksid jõukohased praktilised oskused ja selleks vajalikud minimaalsed teadmised igapäevastes korduvates situatsioonides toimetulekuks. Oskused konkretiseeritakse õpitulemustes, mis on kooli õppekavas ainekavade koostamise aluseks. Elus toimetuleku oskuste kujundamisel on olulisemad elu- ja toimetulekuõpe ning tööõpe (kunst ja käeline tegevus). Toimetuleku eelduseks oleva motoorika arendamine toimub peamiselt rütmika ja kehalise kasvatuse tundides, pikapäevarühmas ning klassi- ja koolivälises tegevuses. Oma ja teiste tegevust, sh käitumisele võimalikult adekvaatse hinnangu andmist, kujundatakse pidevalt, rõhutatakse positiivset ja suunatakse otsima eksimuse parandamise võimalusi.

• Õppimine toimub võimalikult reaalses keskkonnas. Toimetulekuõpe suunab õpilast täitma korduvates situatsioonides praktilisi ülesandeid koostegevuses ja eeskuju järgi, rakendama omandatud oskusi näidise ja lihtsa suulise korralduse alusel. Õpilased võtavad võimetekohaselt osa oma tegevuse kavandamisest ja tulemuse hindamisest. Õpilase tähelepanu tuleb lõpptulemuse saavutamiseks suunata iga osatoimingu tähtsusele. Õpilaste aktiviseerimine eeldab nende psüühilisele arengule vastavate tegevuste valikut, jõukohast õpitegevust, konkreetset ja arusaadavat eesmärgiseadet, õpilaste tegevuse pidevat stimuleerimist ja edusammudele hinnangu andmist. Tähtsustatakse õpilase huvi kujundamist võimalikult iseseisvalt tegutsemiseks.

• Oluline on õpetaja ja õpilase positiivne ühistegevus, õpilase tegevus potentsiaalses arenguvallas, abi täpne reguleerimine. Õpioskuste kujundamist soodustavad kõigi pedagoogide ja lastevanemate ühised nõudmised ja samalaadne abi. Toimingute struktuuri omandamine toimub minimaalsete tegevussammude ja osaoskuste kaupa, omandatud osatoimingud ühendatakse ahelaks.

• Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse kooli ja klassi õpilastega. Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla/linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega.

• Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kogemustele (mälukujutlustele) toetuv vaimne tegevus, kujunevad tunnetustegevuse elementaarsed oskused.

• Õppe- ja kasvatusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimetele vastavalt: 1) kasutama olemasolevaid teadmisi ja oskusi varieeruvates tingimustes; 2) küsima ja uusi oskusi omandama; 3) tegutsema; 4) kasutama oma kaemuslik-kujundilist intellekti, reguleerima emotsioone lähtuvalt oma intellekti

arengust; 5) konstrueerima eeskuju ja näidise alusel; 6) võrdlema oma tegevuse tulemust etaloniga; 7) õppima koostegevuses või juhendatult koos teistega, õppima jälgima kaaslaste ja oma tegevust

ning hindama resultaati; 8) lahendama praktilisi probleeme ja tegema valikuid.

Hooldusõpe Õppe- ja kasvatuseesmärgid hooldusõppes Arendamise eesmärk on aidata kujuneda kodanikul, kes vastavalt oma arengutasemele õpib tajuma oma keha, märkab ja oskab õpitud moel märku anda oma põhivajadustest ja soovidest ning oskab oma võimete piires neid kas iseseisvalt või abiga rahuldada; omandab ja oskab kasutada verbaalseid, mitteverbaalseid ja/või alternatiivseid kommunikatsioonivahendeid oma võimete piires. Õppe- ja arendustegevuse põhimõtted hooldusõppes

• Arendamine ja õpetamine on ühtne eesmärgistatud protsess. Hooldusõppe korralduses ja õppesisu valikul lähtutakse iga õpilase arengutasemest ja potentsiaalsetest võimetest toimida järjest iseseisvamalt.

• Lähtutakse humanistliku abistamise põhimõtetest. Tähelepanu suunatakse iga lapse individuaalse eripära arvestamisele, sallivusele, teistele ja endale ohtlikust käitumisest hoidumisele.

• Hooldusõpe taotleb õpilase puuduliku arengu korvamist valdkondade kaupa, arvestades õpilase individuaalset arengupotentsiaali. Arengupuuete osaliseks vähendamiseks rakendatakse pedagoogiliste vahendite spetsiifilist süsteemi. Õppe- ja arendustegevuse käigus arendatakse ja/või kujundatakse puuduvaid ja/või lokaalsetest anatoomilistest kahjustustest sõltuvaid spetsiifilisi funktsionaalsüsteeme.

• Õppeülesanded valitakse potentsiaalset arenguvalda arvestades: need sooritatakse vajaliku abiga, valdavalt koostegevuses. Praktilise tegevuse kaudu arendatakse lapse motoorikat, eneseteenindamise oskusi, elementaarset tunnetustegevust ja suhtlemist, kujundatakse hoiakuid. Individuaalsete õppekavade koostamisel arvestatakse ka isiklikke rehabilitatsiooniplaane.

• Arendamise ja õpetamise suunitlus on võimalikult iseseisev eneseteenindamine. Arendatakse orienteerumisoskust lähimas ümbruses, motoorikat, sensomotoorseid oskusi ning elementaarset suhtlemist, sh võimaluse korral kõnet.

• Hooldusõpe suunab õpilast omandama eneseteeninduse elementaarseid oskusi, elus toimetuleku oskusi ning võimetekohast käitumist lähimas ümbruses ja sotsiaalses keskkonnas. Oluline on tegevuste harjutamine potentsiaalse arenguvalla piirides, abi võimalikult täpne reguleerimine. Oluline on harjutamine tuttavas keskkonnas, pedagoogide ja lastevanemate kooskõlastatud tegevuses.

• Kooli õppekava rakendamisel ja arendamisel arvestatakse kooli ja klassi õpilastega. Tähtis on koostöö eripedagoogiga, aineõpetajatega, lapsevanematega, kutseõppe korraldajatega, valla/linna esindajatega, vajaduse korral spetsialistidega väljastpoolt kooli ja õpilastega.

• Hooldusõppes toimub õpetamine tegevusvaldkondade kaupa ja toetub õpilase sensomotoorsele arengule (taju ja liigutuste seos). Harjutamine toimub minimaalsete tegevussammude / osaoskuste

kaupa, omandatud osaoskusi rakendatakse ahelana. Õppimine toimub reaalses lähimas keskkonnas. Praktilise tegevuse baasil areneb suhtlemine ja kujunevad harjumused. Õpilased võtavad koostegevuses võimetekohaselt osa oma tegevuse jaoks vajalike vahendite valikust ja suudavad neid vähevarieeruvas situatsioonis kasutada.

• Õppe- ja arendusprotsessi käigus õpivad õpilased oma võimete ulatuses: 1) tunnetama (ära tundma) ümbritsevat keskkonda ja tuttavas olukorras harjumuspäraselt

käituma; 2) märku andma oma vajadustest ja väljendama vähesel määral oma tundeid ümbritseva suhtes,

eelistama positiivseid emotsioone; 3) omandama lihtsaid oskusi või osaoskuste ahelaid tuttavas situatsioonis ja keskkonnas pideva

korduva tegutsemise ja harjutamise tulemusel; 4) sooritama omandatud toiminguid koostegevuses täiskasvanuga, positiivselt suhtuma abistaja

tegevusse (suunamine, füüsiline abi); 5) tegutsema koos juhendajaga, osalema toimingute sooritamisel vastavalt oma sensomotoorsele

arengule; 6) sooritama praktilisi valikuid vähevarieeruvates olukordades.

Põhihariduse alusväärtused Ahtme Kooli õppekava oluliseks hariduse alusväärtused tulenevad „Eesti Vabariigi põhiseaduses”, ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis, lapse õiguste konventsioonis ning Euroopa Liidu alusdokumentides nimetatud eetilistest põhimõtetest. Alusväärtustena tähtsustatakse üldinimlikke väärtusi (ausus, hoolivus, õiglus, inimväärikus, lugupidamine enda ja teiste vastu) ja ühiskondlikke väärtusi (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, keskkonna jätkusuutlikkus, õiguspõhisus, solidaarsus, vastutustundlikkus jne). Kool tagab HEV-õpilastele võimalikult hea toimetuleku edaspidises elus. Ahtme Kool kujundab väärtushoiakuid ja -hinnanguid, toetab intellektipuudega õpilase kujunemist Eesti kodunikuks. Ahtme Koolis toetatakse võrdsel määral õpilase vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Kool loob tingimused õpilaste individuaalsete võimete arenguks ja eneseteostuseks ning teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks. Õppekeskkond Õppekeskkond toetab õpilase arenemist iseseisvaks ja aktiivseks õppijaks, kannab põhihariduse alusväärtusi ja oma kooli vaimsust ning säilitab ja arendab edasi paikkonna ja koolipere traditsioone. Ahtme Kool korraldab õppe, mis kaitseb ning edendab õpilaste vaimset ja füüsilist tervist. Õppekoormus vastab õpilase individuaalsetele võimetele. Sotsiaalse ja vaimse keskkonna kujundamisel:

1) osaleb kogu koolipere; 2) luuakse vastastikusel lugupidamisel ja üksteise seisukohtade arvestamisel põhinevad ning kokkuleppeid

austavad suhted õpilaste, vanemate, õpetajate, kooli juhtkonna ning teiste õpetuse ja kasvatusega seotud osaliste vahel;

3) koheldakse kõiki õpilasi eelarvamusteta, õiglaselt ja võrdõiguslikult, austades nende eneseväärikust ning isikupära;

4) jagatakse asjakohaselt ja selgelt otsustusõigus ja vastutus; 5) märgatakse ja tunnustatakse kõigi õpilaste pingutusi ja õpiedu;

6) hoidutakse õpilaste sildistamisest ja nende eneseusu vähendamisest; 7) välditakse õpilastevahelist vägivalda ja kiusamist; 8) ollakse avatud vabale arvamusvahetusele, sealhulgas kriitikale; 9) luuakse õpilastele võimalusi näidata initsiatiivi, osaleda otsustamises ning tegutseda nii üksi kui ka koos

kaaslastega; 10) luuakse õhkkond, mida iseloomustab abivalmidus ning üksteise toetamine õpi- ja eluraskuste puhul; 11) luuakse õhkkond, mis rajaneb inimeste usalduslikel suhetel, sõbralikkusel ja heatahtlikkusel; 12) korraldatakse koolielu inimõigusi ja demokraatiat austava ühiskonna mudelina, mida iseloomustavad

kooliperes jagatud ja püsivad alusväärtused ning heade ideede ja positiivsete uuenduste toetamine; 13) korraldatakse koolielu lähtudes rahvusliku, rassilise ja soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest.

Füüsilist keskkonda kujundades jälgib Ahtme Kool, et: 1) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus ning kujundus on õppe seisukohast otstarbekas; 2) õppes on võimalused kasutada internetiühendusega arvutit ja esitlustehnikat ning õpilastel on võimalus

kasutada kooliraamatukogu; 3) kasutatavate rajatiste ja ruumide sisustus on turvaline ning vastab tervisekaitse- ja ohutusnõuetele; 4) ruumid, sisseseade ja õppevara on esteetilise väljanägemisega; 5) kasutatakse eakohast ning individuaalsele eripärale kohandatavat õppevara, sealhulgas nüüdisaegseid

info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õppematerjale ja -vahendeid; 6) on olemas kehalise tegevuse ning tervislike eluviiside edendamise võimalused nii koolitundides kui ka

tunniväliselt Õpet korraldatakse ka väljaspool kooli ruume (sh kooliõues, looduses, muuseumides, keskkonnahariduskeskustes, ettevõtetes ja asutustes) ning virtuaalses õppekeskkonnas. Tunnijaotusplaan õppeaineti Lihtsustatud õppe tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti

Klassid Õppetundide arv nädalas Õppeained 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9.

Eesti keel / Vene keel 7 9 8 8 7 6 6 6 6 Eesti keel teise keelena 2 2 2 2 2 2 2 Võõrkeel 2 2 2 2 2 Matemaatika 5 5 5 5 5 5 4 5 5 Loodusõpetus 1 1 2 2 2 4 4 4 4 Ajalugu 1 2 2 1 Inimeseõpetus 1 1 1 2 2 2 2 2 1 Muusikaõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Kunstiõpetus 1 1 1 1 1 1 1 1 1 Kehaline kasvatus 2 3 3 2 2 2 2 2 2 Tööõpetus 2 2 2 2 4 4 4 5 7 Nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32

Toimetulekuõppe tunnijaotusplaan õppeaineti ja klassiti

Ained Klassid 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. LA1* LA2*

Elu- ja toimetulekuõpe 4 5 5 5 7 7 6 6 6 6 6 Eesti keel / Vene keel 4 5 6 6 6 6 6 6 6 5 5 Matemaatika 2 3 4 4 5 5 4 4 4 4 4 Kunst ja käeline tegevus 5 5 5 5 5 2 2 2 3 3 3 Muusikaõpetus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Tööõpe 5 5 7 7 7 7 Kehaline kasvatus 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 2 Rütmika 1 1 1 1 1 1 1 1 Valikained Võõrkeel 2 2 2 2 2 Nädalakoormus 20 23 25 25 28 30 30 32 32 32 32 * LA1 ja LA2 juhul tunni jaotus ja ainete sisu muudetakse individuaalõppekaval õpilaste võimalustele ja vajadustele vastavalt. Hooldusõppe tunnijaotusplaan Tegevusvaldkonnad Arenguastmed LA1 LA2 I II III Sotsiaalsed oskused 5 5 5 5 5 Motoorika 5 5 5 5 5 Kommunikatsioon 5 5 5 5 5 Kognitiivsed oskused 5 5 5 5 5 Lubatud koormus 20 20 20 20 20 Õppe – ja kasvatustegevusega taotletavad pädevused Õppe- ja kasvatustegevuse pädevused seovad üldeesmärke aine-eesmärkidega, õpitegevust koolis ja tegevust väljaspool ainetunde. Pädevusi kujundatakse kõikide ainete õpetamise käigus ning tunni- ja koolivälises tegevuses. 1.–2. klassis on õppetegevuse ülesandeks anda õpilastele igapäevases elus toimetulekuks vajalikud teadmised ja oskused. Toetutakse õppimisele – lugemisele, kirjutamisele, arvutamisele jne. – õppetegevuse ülesandeks Lihtsustatud õpe. 2. klassi lõpuks õpilane:

- tunneb end oma pere liikmena, oma klassi ja kooli õpilasena; - eristab oma-võõrast-ühist; - hoiab korras oma koolitarbed ja välimuse, hoiab puhtust; - märkab ilu; - kuulab ja vastab küsimustele; - kontakteerub ühistegevuses teiste inimestega, palub abi ja osutab ise abi kaaslastele; - osaleb klassi ühistegevuses (sh õpitud süžeemängudes); - käitub tuttavas situatsioonis viisakalt;

- hindab käitumisakte õige/vale-, meeldib / ei meeldi- tasandil; - oskab looduses käituda õpitu ulatuses ning hinnata oma ja teiste käitumist looduses õige/vale-

põhimõttel; - täidab ülesanded koostegevuses, eeskuju, näidise ja omandatud oskuste piirides suulise korralduse

järgi; - selgitab mõisteid ööpäev ja aastaajad; - leiab paberilehelt ja raamatu leheküljelt vajaliku teabe (suunamisel); - vaatleb esemeid ja märkab nende erinevusi; - eristab objekte ja nende kujutisi kuju, suuruse ja värvuse järgi; tajub ruumisuhteid esemete ja kujutiste

ning nende osade vahel; - võrdleb ja rühmitab esemeid ja kujutisi erinevate tajutavate tunnuste alusel; - viib kokku eseme või kujutluse ja keelelise väljendi, tunneb tuttavaid esemeid kirjelduse järgi; - väljendab ennast 3–4-sõnaliste lihtlausetega; - kujutab ette ja modelleerib lühitekstis kirjeldatud situatsiooni; - loeb jõukohast õpitud teksti lühikeste sõnade ja/või kõnetaktide kaupa; - arvutab 20 piires.

3.– 5. klassi ülesanne on õpilased ette valmistada uute õppeainete ja aineteooria elementide õppimiseks ning tööoskuste omandamiseks. Lugemine, kirjutamine, arvutamine, orienteerumine tekstis, vaatlus- ning võrdlusoskus jm omandatakse tasemel, mis võimaldab neid hiljem kasutada järgmistes klassides ülesannete täitmisel, st ainealaste teadmiste ja oskuste omandamisel. Õpioskustest omandab sel etapil olulise tähtsuse kõne: sisekõne kujunemine ja selle pinnal kõne reguleeriva ja kavandava funktsiooni arenemine. Peamiseks õppeviisiks on praktiline harjutamine. Soovitatav on üldõpetuse ja aineõpetuse kombineeritud variant. Kujundatakse iseseisva töö ja enesekontrolli oskusi. Õpitoimingute kujundamisel pööratakse tähelepanu ülesandes orienteerumisele ja järelkontrollile. 5. klassi lõpuks õpilane:

- osaleb jõukohaselt ühistegevuses, abistab kaaslasi; - alustab ja jätkab dialoogi; - käitub koolis ja avalikes kohtades viisakalt, tunneb ja järgib lihtsamaid kombeid; - arvestab teadaolevaid motiive ja tingimusi käitumisaktide hindamisel, väljendab käitumisaktis ilmnenud

iseloomuomadusi; - kirjeldab oma käitumist konfliktsituatsioonis; - hoidub kaaslast kahjustavast käitumisest; - väljendab ennast arusaadavalt (sh lühitekstide abil); - mõistab omandisuhteid OMA – VÕÕRAS – ÜHINE-tasandil ja käitub vastavalt; - eristab fantaasiat ja reaalsust; - hoiab puhtust ja korda kodus ning koolis, hoidub loodust kahjustavast käitumisest; - täidab ülesandeid eeskuju, näidise ja õpitud oskuse piirides verbaalse korralduse (sh kirjaliku

instruktsiooni) järgi; - õpib üksi, klassis ning kodus, osaleb ühistöös; - kasutab tuttavaid abivahendeid õpiülesannete täitmisel (sh lihtsaid skeeme ja sümboleid); - kirjeldab oma tegevust nii tegevuse ajal kui ka tagantjärele; - kasutab õpitud enesekontrollivõtteid (resultaadi kontroll, operatsionaalne kontroll); - mõistab ruumi ja aja suhteid, väljendab neid kõnes; - vaatleb sihipäraselt, võrdleb ning rühmitab objekte ja nähtusi, kui rühmitusalus on antud; - eristab tuttavates situatsioonides ja oma tegevuses põhjust, tagajärge ja eesmärki; - loeb jõukohast õppeteksti ladusalt, tõlgendab õpitud teksti oma sõnadega, kujutab kirjeldatud objekte ja

situatsioone ette; - vormistab oma õpiülesanded nõuetekohaselt.

6.–7.klassi ülesandeks on õpilased ette valmistada iseseisvaks eluks. Õppetegevusse lisanduvad aineteooria elemendid. Oluline on õpitu seostamine igapäevaeluga. Kõige mahukamaks õppeaineks on klassides tööõpetus. Omandatakse õpitavate töövaldkondade peamised operatsioonid, kujuneb oskus oma tööd planeerida ja kontrollida. Areneb võime end tööprotsessis füüsiliselt pingutada, kujuneb harjumus täita tööohutusreegleid. Seega luuakse eeldused jätkuvaks võimetekohaseks ametiõppeks. 6.–7.klassis muutub õppetegevus ainekesksemaks, algab loodusõpetuse, maateaduse ja ajaloo õppimine. Sel etapil omandatakse ladus lugemine ja oskus kasutada õppetekste teadmiste omandamisel, oskus teha märkmeid. Suureneb kutseõppe osakaal. Arenevad kõne tunnetuslik ja reguleeriv-planeeriv funktsioon, mis võimaldavad omandada lihtsamaid teooriaid ning toetada õppimisülesannete täitmisel reeglitele, suureneb iseseisva töö osa. 7. klassi lõpuks õpilane:

- lahendab konflikte rahumeelselt; - selgitab rahulikult oma seisukohta kaaslastele; - täidab ühistegevuses erinevaid ülesandeid, käitub vastavalt rollile; - käitub viisakalt, tunneb kombeid; - tegutseb vastavalt päevakavale; - tunneb tervisliku eluviisi põhitõdesid ja järgib neid; - hindab objektiivselt kaaslaste käitumist, saab aru iseloomude ja võimete erinevustest; - kirjeldab oma käitumist, hindab seda ja vajaduse korral korrigeerib; - mõistab töö vajalikkust; - kasutab õpioskusi ja tuttavaid abivahendeid; - oskab märgata oma õpiraskusi, küsib raskuste puhul abi ja kasutab seda; - täidab õpitud erialal tööülesandeid, kasutab juhendaja abi; - valdab omandatud õpitoimingute struktuuri: formuleerib ülesande, kavandab tegevuse, täidab ülesande,

kontrollib ja hindab tulemust; - teeb vaatluse põhjal järeldusi; - kirjeldab oma praktilist ja vaimset tegevust; - loeb ladusalt, hangib informatsiooni oma teadmistele vastavast tekstist; - loeb lihtsat plaani, kaarti, tabelit; - teab inimtegevuse mõju loodusele, hoidub loodust kahjustamast; - valdab emakeele praktilist grammatikat, st mõistab ja kasutab süntaktilisi konstruktsioone nende

tähendust arvestades. 8. – 9. klassiga jõuab õpilane põhihariduse omandamiseni. Pedagoogide ülesandeks on aidata õpilastel sotsialiseeruda, omandada tööoskused, noored jõukohaseks kutseõppeks ja /või tööks ette valmistada. Sotsialiseerumise käigus peab õpilastel kujunema õige arusaam oma võimetest ja perspektiivist tööturul. Oluline on omandada oskus suhelda töökollektiivis ja perekonnas ning eetilistele tõekspidamistele vastavad käitumisharjumused, õppida orienteeruma lihtsamates konfliktolukordades, hakata mõistma rühma- ja isikuhuvide vahekorda ning vajadust seista vastu sotsiaalsele manipuleerimisele, tunda oma õigusi ja kohustusi kodanikuna. Õpilased harjuvad tahtepingutusega, omandatakse töövaldkondade alusoskused (tööoperatsioonid, töö kavandamine, töö kirjalike instruktsioonide järgi, tulemuste kontroll ). Suureneb õpilaste iseseisvus ja vastutustunne. Põhikooli lõpuks õpilane:

- suhtleb vastavalt olukorrale, arvestab partneriga; - esitab oma soove, selgitab oma seisukohti, osaleb arutelus ja arvestab teistega; - järgib ühiselu reegleid kodus, koolis ja väljaspool kooli; - lahendab lihtsamad eriolukorrad, astub vastu ebasoovitavatele ahvatlustele ning eetiliselt või õiguslikult

valedele ettepanekutele;

- tunnetab end oma rahvuse liikmena ja Eesti kodanikuna; - hindab õigesti oma võimeid ning kujutab ette oma toimetulekut elus (sh tööturul); - nimetab oma peamisi õigusi ja kohustusi, oskab seista oma õiguste eest, lahendab konflikte seadusi

ning moraalinorme arvestades; - arvestab rühma huvisid ja isiklikku huvi, peab kinni kokkulepetest (sh perekonnas), tunneb vastutust

oma tegude eest; - loeb, kirjutab ja loob tekste iseseisvaks toimetulekuks vajalikul tasemel; - eristab vahendeid tarbekeemias ja füüsikas; - kasutab jõukohaseid teabevahendeid, teeb märkmeid (konspekteerib), koostab tarbekirja; - täidab korrektselt jõukohaseid ülesandeid individuaalselt ja rühmas; - teab kutseõppe ja täiendusõppe võimalusi; - mõistab igapäevaelus ilmnevaid inimese ja keskkonna seoseid; - mõistab ülesannete õige tõlgendamise ning enesekontrolli tähtsust, kasutab omandatud töövõtteid; - väärtustab praktilist tööd ja on omandanud valmisoleku kutseõppeks.

Toimetulekuõpe Taotletavad pädevused I arengutasemel I arengutaseme lõpuks õpilane:

- eristab objekte tajutava tunnuse või funktsiooni järgi; - tajub objektidevahelisi ruumisuhteid (all, peal, ees, taga, kõrval); - sooritab tegevusakte lihtsate lühikeste verbaalsete või alternatiivsete vahenditega esitatud korralduste

alusel koostegevuses ja eeskuju järgi, sooritab omandatud tegevusakte iseseisvalt; - oskab tuttava mänguasja või didaktilise vahendiga tegutseda vastavalt selle funktsioonile; - tunneb enamasti ära õpitud märgid või sümbolid objektide, sündmuste ja tegevuste tähistamiseks; - otsib kontakti täiskasvanute ja kaaslastega; - väljendab oma põhivajadusi ja soove lihtsate keeleliste või alternatiivsete vahenditega (sõnad,

baaslausungid); - meeldetuletamisel kasutab õpitud käitumismalle tuttavates situatsioonides; - hindab tuttavaid tegevusakte ÕIGE – VALE põhimõttel; - oskab tuttavates situatsioonides märgata ohtlikke olukordi ja hoidub neist; - tunneb ära oma asjad; - säilitab õppeülesannete täitmise ajal suunatult tähelepanu (kuni 3 min); - reageerib arusaadavatele korraldustele adekvaatselt, vastab arusaadavatele repliikidele keelelisi või

alternatiivseid vahendeid kasutades; - säilitab töömälus 2–3 objekti järjestuse; - lahendab abiga tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii

tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes; - rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel, sh rühmitamise aluseid muutes; - orienteerub ööpäeva osades; - orienteerub 2–3 objekti vahelistes ruumisuhetes; - sooritab liigutusi eeskuju järgi, muutes liigutuste rütmi ja tempot; koordineerib silma ja käe koostööd;

jälgib liikuvat objekti. Taotletavad pädevused II arengutasemel II arengutaseme lõpuks õpilane:

- eristab tuttavaid objekte ja sündmusi, eristab olulisi tüüpilisi tunnuseid juhuslikest tunnustest, tunneb ära sama objekti eri taustal ja eri asendis;

- teadvustab objekti asukohta ruumis teiste objektide suhtes; - varieeruvates tingimustes sooritab tuttavaid ja jõukohaseid tegevusakte iseseisvalt;

- oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile; - tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid; suudab luua seost objekt – pilt

– keeleüksus; - oskab astuda kontakti täiskasvanute ja kaaslastega; - väljendab arusaadavalt oma põhivajadusi ja soove ning küsib teistelt abi, kasutades keelelisi või

alternatiivseid vahendeid; - teadvustab oma rolli ühistegevuses osalejana; - valib tuttavates situatsioonides käitumiseks sobivaid õpitud käitumismalle; - hindab tuttavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI; - suudab tuttavates situatsioonides ohtu ette kujutada ning ohule adekvaatselt reageerida; - valib tegevusakti eesmärgist lähtuvalt sobivaid vahendeid; - säilitab õppeülesannete täitmise ajal tähelepanu (kuni 5 min); - täidab lühikesi ja arusaadavaid korraldusi harjumuspäraselt tegutsedes, kommenteerib suunatult

tegevust (mida teeb?, mida?, millega?, kus?); - säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse; - lahendab arusaadavaid praktilisi ülesandeid nii tuttavates kui ka varieeruvates tingimustes tajuväljas

olevaid abivahendeid kasutades; - orienteerub ööpäeva rütmiga seotud tegevustes, teab nädalapäevade ja aastaaegade järjestust; - sooritab erisuunalisi liigutusi ja liigutuste stereotüüpset ahelat mälukujutlustele toetudes, suudab

koordineerida eri kehaosade motoorikat; - võrdleb suunatult oma töö resultaati näidisega; - sooritab eneseteeninduse toimingud vastavalt omandatud kogemusele.

Taotletavad pädevused III arengutasemel III arengutaseme lõpuks õpilane:

- tunneb kirjelduste järgi ära ja kujutab ette tuttavaid objekte ja sündmusi; - teadvustab objekti asukohta ruumis, arvestab kahte parameetrit (all paremal, taga peal jne); - sooritab ka varieeruvates tingimustes harjumuslikke tegevusakte iseseisvalt; - oskab didaktilise vahendi või tuttava tööriistaga tegutseda vastavalt selle funktsioonile ja tegevuse

eesmärgist lähtudes; - tunneb ära ja kasutab õpitud märke või sümboleid, sh tähti ja numbreid; suudab luua seost objekt – pilt

– skeem – keeleüksus; - oskab suhelda tuttavas situatsioonis vastavalt rollile nii täiskasvanute kui ka kaaslastega; - väljendab oma vajadusi ja soove, arvestades etiketisuhtlemist ja tuttavaid käitumisreegleid, tal on

kujunenud hoiak ja oskus teatada teabe puudulikust mõistmisest ja täiendava teabe vajadusest; - teadvustab oma rolli tegevuses; - oskab tuttavates situatsioonides valida sobivat käitumismalli, lähtudes motiividest TAHAN – ON VAJA –

PEAB ja reeglitest TOHIB – EI TOHI; - hindab tajutavaid tegevusakte põhimõttel ÕIGE – VALE, MEELDIB – EI MEELDI; - suudab ette kujutada ohtlikke situatsioone, neid vältida ja ohule adekvaatselt reageerida; - suudab tegevusakti eesmärgist lähtuvalt valida, ise teha ja kasutada sobivaid vahendeid variatiivsetes

tingimustes; - suudab jõukohaste õppe- ja tööülesannete täitmise ajal olukorrast sõltuvalt tähelepanu ümber lülitada ja

säilitada; - täidab arusaadavaid korraldusi, seostab mitteverbaalset ja verbaalset teavet, ühendab ja kasutab

tegevuses (planeerimine, sooritamine, enesekontroll) verbaalset ja visuaalset teavet, kommenteerib tegevust ja tulemust;

- säilitab töömälus kuni 5 objekti järjestuse; - rakendab omandatud toiminguid ahelana (sh osaliselt muutuvates tingimustes); - valib (positiivne/negatiivne valik) või teeb ise vajalikke abivahendeid ning lahendab arusaadavaid

praktilisi ülesandeid tajuväljas olevaid abivahendeid kasutades (sh tuttavates ja ka varieeruvates tingimustes);

- rühmitab objekte ja nende kujutisi tajutavate tunnuste alusel (sh rühmitamise objekte, nende hulka ja aluseid muutes);

- suudab ligikaudu ette kujutada tuttava toimingu sooritamiseks kuluvat aega, orienteerub kellaajas vähemalt pooltunni täpsusega, seostab kalendrikuu ja aastaaja;

- sooritab praktiliseks tööks vajalikke liigutusi ja suudab neid varieerida sõltuvalt tingimustest; - võrdleb oma töö resultaati näidisega.

Hooldusõpe Taotletavad pädevused I arengutasemel I arengutaseme lõpuks õpilane:

- märkab läheduses olevaid objekte; tunneb ära temaga tegelevad inimesed; - tajub lähiümbruses asetsevaid objekte (sh erisugusel taustal); - sooritab stereotüüpseid liigutusi ja tegevusakte koostegevuses ja imiteerimise teel; - hoiab kättepandud esemeid; haarab esemeid, (ühe/kahe käega), manipuleerib nendega ja laseb käest

lahti; - tunneb enamasti ära tuttavad žestid; - reageerib kontaktile (hääl, puudutus, sõna) liigutuste, žestide ja häälitsustega, otsib mõnikord kontakti; - annab märku mõnest oma põhivajadusest; - suudab suunatult säilitada tähelepanu (rohkem kui 2 sek); - stereotüüpsetes situatsioonides märkab talle suunatud kontaktipüüdlust, reageerib adekvaatselt

intonatsioonile, žestidele ja mõnele tuttavale sõnale; - sooritab mõnda eneseteeninduseks vajalikku liigutust füüsilise abiga.

Taotletavad pädevused II arengutasemel II arengutaseme lõpuks õpilane:

- märkab ja tunneb ära 2–3 objekti hulgast mõne tuttava objekti; - tajub objekte eri meeltega, märkab 2–3 eristavat tunnust; - sooritab varieeruvates situatsioonides stereotüüpseid liigutusi ja tegevusakte koostegevuses ja

imiteerimise teel, suudab seostada silma- ja käeliigutusi (vajaduse korral suunatult); - kasutab tuttavat tegevusvahendit stereotüüpsetes ja vähevarieeruvates tingimustes; - reageerib enamasti adekvaatselt suhtlemises kasutatavatele tuttavatele vahenditele (žestid, sõnad,

pildid jne); - reageerib alternatiivsetele suhtlemisvahenditele või lihtsale situatiivsele kõnele võimetekohaselt; - annab oma vajadustest (sh soovist kontakti astuda) arusaadavate keeleliste ja/või alternatiivsete

vahenditega märku; - suudab koostegevuses valikuliselt tähelepanu suunata; - reageerib adekvaatselt intonatsioonile, žestidele ja mõnele tuttavale sõnale/lausungile

tegevussituatsioonides; - osaleb eneseteeninduses, sooritab mõningaid jõukohaseid operatsioone/osatoiminguid iseseisvalt.

III arengutasemel taotletavad pädevused III arengutaseme lõpuks õpilane:

- märkab ja tunneb oma kogemustele toetudes ära objekti selle funktsiooni järgi (sh varieeruvates tingimustes);

- tajub objekte eri meeltega, märkab eristavaid tunnuseid; - koordineerib (vajaduse korral abiga) sõltuvalt tegevusest oma liigutusi ja liikumist ruumis; - kasutab tuttavat tegevusvahendit varieeruvates tingimustes; - reageerib adekvaatselt lähtuvalt situatsioonist suhtlemises kasutatavatele tuttavatele vahenditele (sh

varieeruvates olukordades); - mõistab situatiivseid repliike ja vastab neile oma kogemuste ja suhtlemisvahendite valdamise (sh kõne

arengu) taseme piires;

- teatab arusaadavalt oma vajadustest (sh soovist kontakti astuda) keelelisi ja/või alternatiivseid vahendeid kasutades;

- säilitab tähelepanu harjumuspärases tegevuses (mõnest osatoimingust koosnev ahel); - reageerib ja vastab adekvaatselt arusaadavatele korraldustele; - sooritab eneseteeninduseks vajalikke toiminguid omandatud oskuste piires iseseisvalt.

Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks. Läbivate teemade sisu ja eesmärke arvestatakse kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õpikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad, mis on fikseeritud riiklikus õppekavas, kehtivad üldjuhul jõukohastatult ka lihtsustatud õppe korral, kohandades neid vastavalt laste võimetele ja kooli eripärale. Valdkonna õppeainete eesmärgiseade, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel on erineval määral silmas peetud kõiki õppekava läbivaid teemasid olenevalt kooliastmest, õppeaine spetsiifikast ja seostest ühe või teise läbiva teemaga. Ahtme Kooli õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: Eluks ettevalmistus ja kutsevalik Taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Tervis ja ohutus Taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Väärtused ja kõlblus Taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Keskkond ja jätkusuutlik areng Taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Mina kui kodanik Taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ning vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, tunneb end ühiskonnaliikmena ning toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele. Teabekeskkond Taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.

LÄBIVATE TEEMADE KAVAD Läbiv teema „ Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” Läbiva teema „ Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste kaudu, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid. Õpilast suunatakse:

1) teadvustama oma huve, võimeid ja oskusi, mis aitavad kaasa adekvaatse enesehinnangu kujunemisele ning kutseplaanide konkreetsemaks muutumisele;

2) arendama oma õpioskusi, suhtlemisoskusi, koostöö- ja otsustamisoskusi ning teabega ümberkäimise oskusi;

3) arendama oskust seada endale eesmärke ning tegutseda neid ellu viies süsteemselt; 4) kujundama valmisolekut elukestvalt õppida ja kutseotsuseid teha ning tundma haridus- ja

koolitusvõimalusi; 5) tutvuma erinevate ametite ja elukutsetega, nende arenguga minevikus ja tulevikus, tundma õppima

töösuhteid reguleerivaid õigusakte ning kodukoha majanduskeskkonda. Läbiva teema „ Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” käsitlemine I arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine I arengutasemel/kooliastmes aitab õpilasel kujundada positiivset hoiakut õppimisse ning toetab esmaste õpioskuste omandamist. Mänguliste tegevuste abil aidatakse õpilasel kujundada ning õppida tundma ennast ja lähiümbruse töömaailma, tuginedes õpilase kogemustele igapäevaelust. Õpilasele tutvustatakse erinevaid tegevusalasid ja ameteid, nende olulisust ning omavahelisi seoseid. Läbiva teema „ Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” käsitlemine II arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine II kooliastmes keskendub õpilase sotsiaalsetele ja toimetulekuoskustele, oma huvide ja võimete tundmaõppimisele ning arendamisele. Eesmärk on aidata õpilasel kujundada põhilisi õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Õpilasele tutvustatakse erinevaid elukutseid ja töid ning nende seost inimeste individuaalsete eelduste ja huvidega. Läbiva teema „ Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes keskendub õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamisele, õpioskuste arendamisele ning esmaste kutsevalikutega seostamisele. Õpilasi juhitakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele ning arutlema, millised eeldused ja võimalused on neil olemas, et oma soove ellu viia. Tähtis on käsitleda töö ja kutsega seotud stereotüüpseid suhtumisi kriitiliselt, et need ei muutuks õpilase tulevikuväljavaadete piirajateks. Õpilasi teavitatakse erinevatest tööharjutamise võimalustest ning julgustatakse neid kasutama. Õpilasele vahendatakse teavet edasiõppimisvõimaluste kohta ning luuakse võimalus saada kutsenõustamist. Läbiv teema „Tervis ja ohutus” Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis. b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi. Õpilast suunatakse: tervise valdkonnas:

1) terviseteadlikkuse arenemisele, sealhulgas oma tervise ja turvalise käitumise väärtustamisele;

2) kasutama oma teadmisi, enesega toimetuleku oskusi ning üldisi sotsiaalseid oskusi enda ja teiste turvalisuse, sealhulgas turvalise koolikeskkonna kujundamiseks;

3) teadvustama oma otsuste ja käitumise ning selle tagajärgede seost tervise ja turvalisusega; 4) leidma ning kasutama usaldusväärset terviseteavet ja abiteenuseid; 5) teadvustama keskkonna mõju oma tervisele.

ohutuse valdkonnas:

1) tundma eri liiki ohuallikate ja ohtlike olukordade olemust ning nende võimalikku tekkemehhanismi; 2) vältima ohuolukordadesse sattumist; 3) kujundama turvalisele kooli- ja kodukeskkonnale ning liiklusohutusele suunatud hoiakuid ja käitumist; 4) omandama teadmisi ning oskusi ohu- ja kriisiolukordades tõhusalt käituda; 5) kujundama õiget liikluskäitumist, harjuma järgima liikluses kehtivaid norme ning arvestama

kaasliiklejaid; 6) tundma õppima ja väärtustama liikluse ning ohutuse reeglitest tulenevaid õigusi, kohustusi ja vastutust.

Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine I arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemisel I arengutasemel/kooliastmes pannakse rõhk tervislike ja ohutute käitumisviiside kujundamisele. Õppija omandab eakohased teadmised ja oskused seonduvalt tervise füüsilise, vaimse, emotsionaalse kui sotsiaalse tervise aspektiga ning kujuneb tervist väärtustav hoiak. Selles vanuses on tähtis, et õpilane mõistaks ohu olemust ja selle tekkepõhjusi oma igapäevases keskkonnas ning omandaks oskused käituda ohutult ja turvaliselt. Õppemeetoditest on rõhk jutustustel, aruteludel, rühmatöödel, demonstratsioonidel, rollimängudel ja käitumise modelleerimisel. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine II arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemisel II arengutasemel/kooliastmes pööratakse teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval tähelepanu eelkõige vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele, õpetuse elulahedusele ja levinuma riskikäitumise ärahoidmisele (käitumine, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi jt uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, seksuaalne riskikäitumine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus). Õppemeetoditest sobivad aktiivõppemeetodid, arutelu, rühmatöö, rollimängud ja demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides saavad täiendada noortelt noortele metoodikal põhinevad tunnivälised projektid. Läbiva teema „Tervis ja ohutus” käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemisel III arengutasemel/kooliastmes pööratakse tähelepanu tervist ja ohutust väärtustavate hoiakute kujundamisele ning tervisliku ja ohutu käitumise oskuste arendamisele. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, diskussioon, juhtumianalüüsid, rühmatöö, uurimisprojektid ja rollimängud. Tähtsal kohal on ka õpilastega korraldatavad klassivälised ennetusprogrammid ning õpilaste maksimaalne kaasamine tervist edendavatesse ja ümbritseva turvalisust suurendavatesse tegevustesse. Läbiv teema „Väärtused ja kõlblus” Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Õpilast suunatakse:

1) tunnustama väärtusi, kõlbelisi norme ja viisakusreegleid; 2) analüüsima süstemaatiliselt kõlbelisi norme ja väärtusi; 3) arutlema üldtunnustatud eetiliste printsiipide üle ja neid omaks võtma; 4) juhinduma oma käitumises neist põhimõtetest ning hindama iseenda ja kaasinimeste käitumist nende

alusel; 5) osalema kollektiivi (klassi, kooli, huviringi jm) eetikakoodeksi ja käitumisreeglite väljatöötamises ning neid

järgima;

6) reflekteerima nii iseenda kui ka kaasinimeste käitumispõhimõtete üle, kasutades kõlbeliste konfliktide lahendamise ning vastutustundlike valikute tegemise oskusi.

Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine I arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemisel I arengutasemel/kooliastmes on rõhk iseenda tundmaõppimisel, heade kommete omandamisel ja sellise klassikollektiivi kujundamisel, kus peetakse oluliseks õiglust, ausust, hoolivust, sallivust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, lubaduste pidamist ning demokraatlikku osalemist ja rahvuslikkust. Õppemeetoditest on esikohal töö jutustustega, rollimängud, arutelud ja õpetaja selgitused, mille vältel õpitakse oma kogemusi teadvustama ning oma tegutsemist jälgima ja reflekteerima. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine II arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemisega II arengutasemel/kooliastmes teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Erinevaid vaatenurki pakkuva käsitluse kaudu taotletakse õpilase isiklike seisukohtade kujunemist humanistlike kõlbeliste normide taustal. Õpilase mõttearendustesse tuleks suhtuda paindlikult, jättes õpilasele võimaluse säilitada oma arvamus. Õppemeetoditest on kesksel kohal lugude analüüs, aktiivõppemeetodid, rühmatöö, konfliktsete juhtumite arutelu ning rollimängud. Õppevara kaudu tutvustatakse õpilasele positiivseid kõlbelisi eeskujusid ja ideaale. Igapäevases koolielus pakutakse võimalusi rakendada omandatud teadmisi. Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus” käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Erinevate maailmavaadete ja religioonide tutvustamisega (ajaloos ning tänapäeval) toetatakse sallivuse ja lugupidava suhtumise ning maailmavaatelistes küsimustes orienteerumise oskuste kujunemist. Eri allikatest teabe kogumisega, erinevates õppeainetes käsitletu ning kogemuste põhjal juhitakse õpilasi arutlema väärtuste ja kõlbelisuse teemade üle, võrdlema erinevaid seisukohti ja põhjendama oma seisukohti, pidades silmas eelarvamusteta, taktitundelist, avatud ja lugupidavat suhtumist erinevatesse arusaamadesse. Sobilik on teha uurimisprojekte, mis võimaldavad käsitleda küsimusi sügavamalt ja mitmekülgsemalt. Läbiv teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Õpilast suunatakse:

1) aru saama loodusest kui terviksüsteemist, inimese ja teda ümbritseva keskkonna vastastikustest seostest ning inimese sõltuvusest loodusressurssidest;

2) aru saama inimkonna kultuurilise, sotsiaalse, majandusliku, tehnoloogilise ja inimarengu erinevate tunnuste vastastikusest seotusest ning inimtegevusega kaasnevatest mõjudest;

3) väärtustama bioloogilist (sealhulgas maastikulist) ja kultuurilist mitmekesisust ning ökoloogilist jatkusuutlikkust;

4) arutlema keskkonnaprobleemide üle nii kodukoha, ühiskonna kui ka üleilmsel tasandil, kujundama isiklikke keskkonnaalaseid seisukohti ning pakkuma lahendusi keskkonnaprobleemidele;

5) võtma vastutust jätkusuutiku arengu eest, kasutama loodussäästlikke ja jätkusuutlikku arengut toetavaid tegutsemisviise;

6) hindama ning vajaduse korral muutma oma tarbimisvalikuid ja eluviisi. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” kasitlemine I arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine I arengutasemel/kooliastmes tugineb õpilase kogemustele, igapäevaelu nähtustele ning looduse vahetule kogemisele. Õppe ja kasvatuse kaudu taotletakse õpilase keskkonnataju kujunemist, pööratakse tähelepanu kodu- ja kooliümbruse keskkonnaküsimustele ning tegutsemisviisidele, mille abil on keskkonnaprobleeme võimalik praktiliselt ära hoida ja lahendada.

Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine II arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine II arengutasemel/kooliastmes keskendub peamiselt koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemisele. Arendatakse tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ja lahendamises ning kujundatakse keskkonnaalast otsustamisoskust. Arendatakse säästvat suhtumist ümbritsevasse ja elukeskkonna väärtustamist, õpitakse teadvustama end tarbijana ning toimima keskkonda hoidvalt. Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng” käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes keskendub kohalike ning globaalsete keskkonna- ja inimarenguprobleemide käsitlemisele. Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja -ressurssidest. Õppemeetoditest on kesksel kohal aktiivõppemeetodid, rühmatööd, juhtumiuuringud, arutelud ning rollimängud. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks oma elukeskkonda ning eetiliste, moraalsete ja esteetiliste aspektide arvestamiseks igapäevaelu probleemide lahendamisel. Läbiv teema „Mina kui kodanik” Õpilast suunatakse:

1) väärtustama ühiselu tolerantset korraldamist, koostööd ning konfliktide rahumeelset ja vägivallatut lahendamist;

2) tundma õppima ja kaitsma enda ja teiste õigusi ning mõistma nendega kaasnevat vastutust ja kohustusi;

3) mõistma ennast kultuuri kandjana ja kultuuride vahendajana 4) mõistma kultuuridevahelise suhtlemise ja koostöö tähtsust; 5) olema salliv ja suhtuma lugupidavalt teiste kultuuride esindajatesse ning nende tavadesse ja

loomingusse; 6) tundma õppima ning väärtustama oma ja teiste kultuuride pärandit ja eripära.

Läbiva teema „Mina kui kodanik” käsitlemine III arengutasemel/ kooliastmes. Läbiva teema käsitlemisel on keskne saada koostöö ja ühiste otsuste tegemise kogemusi. Selle viisid on õpilaste vabatahtlik tegevus, nt talgutöö, ühisürituste korraldamine vms. Lähtudes võimalustest, tutvustatakse õpilasele kodukandi ettevõtteid, noorteühinguid ja teisi vabatahtlikke organisatsioone või huvirühmi, kes korraldavad kogukonnas üldkasulikke tegevusi, milles õpilased saavad osaleda. Õpilasel aidatakse jõuda mõistmiseni, et teatud tavad ja kombed on omased teatud kultuurile. Läbiv teema „Teabekeskkond” Õpilast suunatakse:

1) määrama oma teabevajadusi ja leidma sobivat teavet; 2) kujundama tõhusaid teabeotsingumeetodeid; 3) mõistma tehnoloogiliste uuenduste mõju inimeste töö- ja eluviisile, elukvaliteedile ning keskkonnale 4) kasutama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat eluliste probleemide lahendamiseks ning oma

õppimise tõhustamiseks. Läbiva teema „ Teabekeskkond” käsitlemine I ja II arengutasemel/kooliastmes. Õpilane õpib eristama olulisi teateid ebaolulistest. Läbiva teema käsitlemisel I kooliastmes õpitakse tundma infotehnoloogia kasutamise põhivõtteid, vormistades arvutiga loovtöid. Soovitatav on kasutada eelkõige frontaalset õpetamismeetodit ning mängulisi arvutiprogramme. Läbiva teema „ Teabekeskkond ” käsitlemine III arengutasemel/kooliastmes. Läbiva teema käsitlemisel on käsitluse keskmes avalikus ja privaatses ruumis toimimise seaduspärasused ning põhiliste kommunikatsiooniformaatide tundmaõppimine. Teise kooliastme jooksul harjutakse lugema ja kuulama uudist kui üht ajakirjanduse põhilist teksti liiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet.

Läbiva teema käsitlemine III kooliastmes põhineb eelkõige kooli ja õppetööga seonduvatel praktilistel ülesannetel, mis eeldavad tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted Ahtme Koolis mõistetakse projekti all ühekordse iseloomuga tööd, millel on kindel eesmärk ja ressurss. Projektide kavandamisel lähtutakse kooli arengukavast, koolile seatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärkidest ning kooli traditsioonidest. Projektides osalemisel keskendub kool õpilastes väärtus-, õpi-, suhtlus- ja ettevõtlikkuspädevuste ning sotsiaalsete pädevuste arendamisele. Projektide eemärgiks on arendada õpilaste ja õpetajate erialaseid ja üldkultuurilisi teadmisi, meeskonnatööd, tegevuste planeerimist ja analüüsi- ning juhtimisoskust. Osavõtt õppeainetega seonduvatest projektidest: 1. Koolidevahelistes projektides osalemiseks tehakse koostööd sõpruskoolidega ning osaletakse

maakondlikes, üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides. Õppe ja kasvatuse korraldus Õppetöö Ahtme Koolis toimub põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava alusel – lihtsustatud õpe, toimetulekuõpe ja hooldusõpe. Koolis rakendatakse traditsioonilist klassiõpet. Õppe ja kasvatuse korraldusel lähtutakse riiklikus õppekavas esitatud nõuetest. Valdavalt õpitakse kõiki õppeaineid kogu õppeaasta vältel. Õppe- ja kasvatuskorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis, õues või väljaspool kooli ekskursioonina. Õppe ja kasvatuse korraldus lihtsustatud õppes Lihtsustatud õpet korraldatakse õppeainete kaupa, rakendades õppeainete lõimimise põhimõtet. Kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel, erinevate õppeainete õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas.

- Õppetöö toimub põhikooli lihtsustatud riikliku ja kooli õppekava alusel. - Koolis rakendatakse traditsioonilist klassiõpet. - Õppetöö toimub eesti ja vene keeles. - Õppetöö toimub tunnijaotusplaani alusel. -

Eesti õppekeelega klassides võõrkeelena õpetatakse inglise või vene keelt, mille valib kool, arvestades oma võimalusi ja õpilaste soove. Võõrkeele õpe algab 5. klassist. Vene õppekeelega klassides õpetatakse eesti keelt kui teist keelt alates kolmandast klassist. Vajaduse korral koostatakse õpilasele individuaalne õppekava, milles esitatakse vähendatud või ka kõrgendatud nõuded õpitulemustele. Sellisel juhul kohaldatakse taotletavate õpitulemustena õpilasele koostatud individuaalses õppekavas sätestatud õpitulemusi.

Õppe ja kasvatuse korraldus toimetulekuõppes: Toimetulekuõppel olevatele õpilastele koostatakse individuaalne õppekava, mille aluseks on arengutasemetes kirjeldatud tegevused ning teemad. Toimetulekuõppel olev õpilane liigub igal õppeaastal järgmisesse klassi, kuid õppesisu ja taotletavad pädevused valitakse vastavalt õpilase individuaalsele arengutasemele. Õppe ja kasvatuse ajakasutus (sealhulgas projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg) määratakse kooli õppekavas, arvestades „Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses“ sätestatud nõudeid õppeaasta pikkusele, õpilase suurima nädalakoormuse piiranguid ning tunnijaotusplaani. Lapsevanema poolt hiljemalt 9. klassi esimesel poolaastal esitatud põhjendatud taotluse alusel võib õppenõukogu otsusega pikendada õpilase õppeaega kahe õppeaasta võrra kuni 32 nädalatunni ulatuses igal õppeaastal. Täiendavate õppeaastate õppeainete kohta koostatakse jätkuvalt õpilasele individuaalne õppekava. Õppe ja kasvatuse korraldus hooldusõppes. Õpetus jaguneb tegevusvaldkondadeks, mis realiseeritakse praktiliste tegevuste käigus. Hooldusõppe puhul lähtutakse iga õpilase arengutasemest ja õppekavas fikseeritud tegevusvaldkondadest kolmel tasandil. Igale õpilasele koostatakse lähtuvalt võimetest individuaalne õppekava. Õppe- ja arendustegevus planeeritakse tegevusvaldkonniti. Kogu õpe võib toimuda üleminekuga ühelt arengutasemelt teisele või ainult ühe arengutaseme piires. Õppetegevus korraldatakse üldjuhul õpperühmadena, kus arvestatakse iga lapse arengutaset ja individuaalsust ning kus on tagatud individuaalne lähenemine. Õppetööd rühmas viivad läbi õpetaja ja abiõpetaja(d). HINDAMINE Hindamise põhimõtted Ahtme Koolis Kujundav hindamine Kujundava hindamisena mõistetakse õppe kestel toimuvat hindamist, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta, innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Kujundav hindamine keskendub eelkõige õpilase arengu võrdlemisele tema varasemate saavutustega. Tagasiside kirjeldab õigel ajal ja võimalikult täpselt õpilase tugevaid külgi ja vajakajäämisi ning sisaldab ettepanekuid edaspidisteks tegevusteks, mis toetavad õpilase arengut. Õppetunni vältel saab õpilane enamasti suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet õppeainet ja ainevaldkonda puudutavate teadmiste ja oskuste (sealhulgas üldpädevuste, kooliastme õppe- ja kasvatuseesmärkide ja läbivate teemade) kohta. Kogu õppepäeva vältel annavad pedagoogid õpilasele tagasisidet, et toetada õpilase käitumise, hoiakute ja väärtushinnangute kujunemist. Põhikool reageerib juhtumitele, mis on vastuolus üldtunnustatud väärtuste ning heade tavadega. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise ühe vahendina kasutatakse õpimappi, kui õppimise päevikut, mis sisaldab õpilase õppetöid ja õpetaja lühihinnanguid. Teadmiste ja oskuste hindamine kui kokkuvõtvate hinnete alus 1) Ainekavas kirjeldatud õpitulemusi Lihtsustatud tasemel õppivate õpilaste puhul hinnatakse 2.-9. klassis

numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis, kus hinne «5» on «väga hea», «4» – «hea», «3» – «rahuldav»,

«2» – «puudulik» ja «1» – «nõrk». 1. ja 2. klassis õpilaste teadmiste ja oskuste hindamisel võib mõnes või kõigis õppeainetes kasutada hinnete asemel suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid, mis kirjeldavad õpilase teadmisi ja oskusi erinevates õppeainetes.

2) Hindamine lähtub kõikides ainetes õppe-eesmärkidest. Numbriline hinne näitab nõutava õpitulemuse ja saavutatud õpitulemuse suhet.

3) Toimetulekuõppe tasemel õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid: - «tuleb hästi toime» (THT) - õpilane on võimeline iseseisvalt tööülesannet täitma - «tuleb toime» (TT) - õpilane vajab ülesannete lahendamiseks õpetajapoolseid selgitusi, tuleb ülesannetega vähese abiga iseseisvalt toime - «tuleb toime abiga» (TTA) - õpilane vajab õpiülesannete täitmiseks õpetajapoolset sõnalist abi või

õpilane on võimeline matkima õpetaja eeskuju alusel või tuleb toime ainult õpetajaga koos tegutsemisel - « ei tule toime» (ETT) - viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava ning seda ei kasutata

kokkuvõtval hindamisel.

4) Hooldusõppe tasemel õppivate õpilaste puhul kasutatakse hindamisel ainult sõnalisi hinnanguid: - „tuleb toime“ (TT) - tuleb ülesannetega iseseisvalt toime või vähese abiga; - „tuleb toime sõnalise abiga“ (SA) - õpilane vajab õpiülesannete täitmiseks õpetajapoolset sõnalist abi; - „tuleb toime näidise või eeskuju järgi“(EJ) - õpilane vajab ülesannete lahendamiseks õpetajapoolseid

selgitusi, on võimeline matkima õpetaja eeskuju alusel; - „tuleb toime koostegevuses“(KT) - õpilane vajab ülesannete lahendamisel pidevat individuaalset

juhendamist, abi. Tuleb toime ainult õpetajaga koos tegutsemisel. - „ei tule toime“ (ETT) - viitab vajadusele muuta individuaalset õppekava ning seda ei kasutata

kokkuvõtval hindamisel. 5) Hindamisel arvestatakse ainult õpitulemust. Õpilase hoolsuse, püüdlikkuse, tehtud töö hulga, käitumise,

hoiakute, väärtushinnangute vms kohta antakse suulisi/kirjalikke sõnalisi hinnanguid. 6) Kõiki õppeaineid hinnatakse ühesuguste põhimõtete järgi, ainespetsiifikast tulenevad erinevused kajastuvad

ainekavades kirjeldatud õpitulemustes. 7) Õpetaja valib hindamise objektid ja hindamisvahendid ja fikseerib need töökavas. Õpetaja otsustab, kuidas

hindeid kasutatakse kokkuvõtval hindamisel. 8) Õpetaja selgitab õpilastele õppeaasta/veerandi/uue õppeülesande eel õppekava nõudeid, oodatavaid

õpitulemusi, hindamistingimusi, hinnete osakaalu. 9) Õpilane on hindamisel võrdsetes tingimustes teistega. 10) Hindamise aeg, koht ja viis on ette teatatud ja kõigile õpilastele ühesugune. 11) Hinnatavad õppeülesanded on kohustuslikud kõigile õpilastele. Põhjuseta sooritamata /tähtajaks tegemata

töö hinnatakse „nõrgaks“ („1“). 12) Õpetaja vastutab hinde objektiivsuse eest. 13) Pärast õpitulemuste hindamist on õpilasel õigus saada selgitusi hinde kohta. 14) „Puudulikke“ („2“) ja „nõrku“ („1“) hindeid püütakse ennetada. Nimetatud hindeid saab parandada, kui

õpilane on täitnud kõik õpitulemuste saavutamiseks vajalikud ülesanded, on vastu võtnud kooli poolt pakutava õpiabi.

15) Kokkuvõttev hindamine veerandi/poolaasta lõpul põhineb klassipäevikusse kantud hinnetel ning iseloomustab kooli õppekava nõuete täitmist nimetatud perioodil.

16) Kokkuvõttev hindamine on hinnete koondamine veerandihinneteks ning veerandihinnete koondamine aastahinneteks.

17) Kokkuvõtva hinde võib panemata jätta, kui õpilane on põhjusega puudunud üle 50% vastava aine tundidest või tal on sellest tulenevalt sooritamata planeeritud hinnatavad õppeülesanded. Õpilasele leitakse sobiv tugisüsteem võlgnevuste likvideerimiseks.

18) Aastahinde aluseks on kokkuvõtvad hinded. Kokkuvõtva hindamise sagedust kirjeldatakse ainekavades. 19) Õpilasele, kellel on mõni veerand/poolaasta hindamata ning kes pole hindelisi töid sooritanud õppeaasta

lõpuks, pannakse aastahinne pärast täiendavat õppetööd.

20) Õpilase täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu. Iga juhtum vaadeldakse eraldi ja lähtuvalt probleemist.

21) Õpilasi ja vanemaid hinnetest ja hinnangutest teavitatakse kaks nädalat enne õppeveerendi lõppu. INDIVIDUAALNE ÕPPEKAVA (IÕK). KOOSTAMINE JA RAKENDAMINE Individuaalne õppekava koostatakse kõigile toimetuleku- või hooldusõppel olevatele õpilastele. Toimetuleku- või hooldusõppel olevale ning vajadusel lihtsustatud õppel õppivale õpilasele koostatakse igaks aastaks individuaalne õppekava, kus esitatakse: 1) üldised andmed õpilase kohta; 2) õpilase pedagoogilis-psühholoogiline kirjeldus ja õpilase tervisliku seisundi kirjeldus; 3) erisused õppesisus ja õpitulemustes; 4) õpilasele rakendatavad meetmed või õppe läbiviimise eritingimused, sealhulgas õppevara kohta; 5) õpitulemuste ja arengu hindamise kord, sealhulgas hindamisviisid ja vahendid, õpilase arengule tagasiside

andmise viisid ja vahendid; 6) individuaalse õppekava rakendamise aeg; 7) individuaalse õppekava koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.

Individuaalõppekava koostatakse mistahes klassis, õpilastele, kes vajavad kooli õppekavast erinevat õppesisu ja tingimusi ühes või mitmes aines või ainelõigus. IÕK rakendamise etapid

• õpilase arengu kirjeldamine/ hinnang • eesmärkide püstitamine, vajaliku eriabi määramine • õppeprotsessi määramine • IÕK korrigeerimine • hinnang õppeaasta lõpus

KODUÕPE Koduõpet Ahtme Koolis korraldatakse vastavalt EV Haridus-ja teadusministri määrusele “Koduõppe ja haiglaõppe tingimused ja kord” (vastu võetud 11.08.2010 nr 40 RT I 2010, 56, 367) «Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse» § 23 lõike 2 ja § 53 lõike 3 alusel. Koduõppena käsitletakse käesoleva määruse tähenduses õppetöö korraldamist õpilasele, kelle tervislikust seisundist tulenevad hariduslikud erivajadused ei võimalda tal osaleda kooli ruumides toimuvas õppetöös. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendatakse õpilasele, kellel on raske funktsioonihäire, haigus või puue või kelle tervislik seisund võib selle põhjustada. Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele koostab Ahtme Kool koostöös lapsevanemaga tema võimeid ja erivajadusi arvestava individuaalse õppekava, lähtudes raviarsti või eriarsti ja nõustamiskomisjoni soovitustest ning temale kohaldatavas riiklikus õppekavas sätestatud kohustuslikest ainetest. Tervislikel põhjustel koduõppel õppivale õpilasele viiakse kooli poolt juhendatud õpet läbi vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas. Tervislikel põhjustel koduõppel õppiva õpilase hindamise korraldus määratakse individuaalses õppekavas, arvestades seejuures riiklikus õppekavas hindamisele sätestatud nõudeid.

Põhikooli lõpetamine Lihtsustatud õppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kelle viimased aastahinded kõikides õppeainetes on vähemalt „rahuldavad” ning kes on sooritanud eesti keele ja matemaatika koolieksami ning kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine koolieksami. Kooli valitud eksami õppeaine ja vormi määrab kooli direktor ning teeb selle põhikoolilõpetajale ja tema seaduslikule esindajale teatavaks hiljemalt jooksva õppeaasta 1. veebruariks. Õpilane, kelle õppekeel ei ole eesti keel või kes asus eesti õppekeelega koolis või klassis õppima viimase kuue õppeaasta jooksul, võib eesti keele eksami asemel sooritada eesti keele kui teise keele koolieksami. Õppenõukogu otsusel võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud taotluse põhjal anda põhikooli lõputunnistuse ka lihtsustatud õppes õppivale õpilasele, kellel on: 1) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne ühes õppeaines; 2) „nõrk” või „puudulik” lõpueksamihinne või õppeaine viimane aastahinne kahes õppeaines.

Toimetuleku- ja hooldusõppes väljastatakse õppenõukogu otsuse alusel põhikooli lõputunnistus õpilasele, kes on läbinud temale koostatud individuaalse õppekava. Koolieksamite korraldamise tingimused ja kord Lihtsustatud õppel olev põhikoolilõpetaja sooritab põhikooli lõpetamisel järgmised koolieksamid:

1. eesti keele eksam; 2. matemaatika eksam; 3. kooli poolt kohustuslike õppeainete hulgast valitud õppeaine eksam.

Kooli lõpueksam võib olla:

1. kirjalik; 2. kirjalik ja suuline; 3. suuline; 4. praktiline töö.

Eksamid algavad kell 10.00 ning eksamiks antakse aega kaks kuni kolm astronoomilist tundi. Põhikooli koolieksamite eesmärgid

• Motiveerida õpilast suhtuma oma õpitulemustesse kohuse- ja vastutustundega. • Saada tagasisidet õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest.

Põhikooli koolieksamite korraldamine

• Koolieksamite ajakava kinnitab õppenõukogu III veerandi lõpus. • Koolieksamite korraldamise ning kooli lõpetamise tingimusi ja korda tutvustab klassijuhataja

õpilastele ja lastevanematele IV veerandil (üldine informeerimine toimub õppeaasta algul). • Koolieksamitöö materjalid koostab aineõpetaja koostöös ainekomisjoniga, arvestades

lihtsustatud õppe õppekava (LÕK) nõudeid. Koolieksami materjalid kinnitab kooli direktor käskkirjaga.

• Koolieksami läbiviimisel arvestatakse õpilase individuaalseid teadmisi – oskusi, valitakse vastav tegevuse juhendamise tasand.

• Koolieksamite korraldamise eest vastutab direktori käskkirjaga moodustatud koolieksamikomisjon.

Põhikooli koolieksamite sooritamine • Õppenõukogu otsusega lubatakse koolieksamile lõpuklassi õpilased, kellel on kõigis

õppeainetes vähemalt rahuldavad tulemused või kellel on kuni kahes õppeaines aastahindeks „nõrk” või „puudulik”.

• Koolieksami sooritamine määratud kuupäeval ja kellaajal on kõigile eksamile lubatud õpilastele kohustuslik

• Põhikooli lõpetaja, kes koolieksami ajal haigestub või ei saa sellel osaleda muul kooli direktori poolt mõjuvaks loetud põhjusel, sooritab põhikooli lõpueksamid kooli direktori poolt määratud ajal.

• Koolieksamile ei lubata õpilast, kellel on kolmes või enamas õppeainetes aastahindeks „nõrk” või „puudulik”.

• Koolieksamile lubamisest (mittelubamise põhjustest) teavitab õpilasi ja lapsevanemaid klassijuhataja hiljemalt kolm päeva enne eksamiperioodi algust.

• Koolieksamitöid säilitatakse koolis kolm aastat. Põhikooli koolieksamikomisjon

• Koolieksamikomisjoni moodustab direktor käskkirjaga. • Enne koolieksami algust koolieksamikomisjon:

- tutvustab eksaminandidele koolieksami toimumise korraldust; - juhib eksaminandide tähelepanu eksamiülesannete tiitellehel olevatele juhistele; - hoiatab eksaminande, et koolieksamil kõrvalise abi kasutamisel või mahakirjutamisel; - eksamitöö tulemus tunnistatakse kehtetuks; - jagab koolieksami ülesanded eksaminandidele.

Koolieksamikomisjon kindlustab, et eksaminandid: istuvad eksami ajal ühekaupa; sooritavad eksami käesoleva korra ja eksamitöö tiitellehel olevate juhiste kohaselt; kasutavad eksamil ainult õppeaine eksamijuhendis lubatud töövahendeid; ei kasuta eksamil kõrvalist abi ega kirjuta maha. Koolieksami töid hindab koolieksamikomisjon, lähtudes eksamitöö hindamisjuhendist. Põhikooli koolieksamitöö hindamine

• Koolieksamitööde hindamine toimub vastavalt kooli õppekavas kehtestatud hindamiskriteeriumitele.

• Koolieksamitööde hinded märgitakse klassipäevikusse vastava õppeaine leheküljele pärast aastahinnet eri tähistusega „E”.

• Kui koolieksamikomisjonil tekib hindamisel lahkarvamusi, otsustatakse küsimus häälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustavaks koolieksamikomisjoni esimehe hääl. Koolieksamikomisjoni liikmete eriarvamused kantakse hindamisprotokolli.

• Koolieksami hindeks „nõrga” või „puuduliku” saanud põhikoolilõpetaja sooritab korduseksami koolieksamina 10.juuniks. Eksami toimumise kuupäev määratakse kindlaks direktori ja õpilase vastastikusel kokkuleppel. Õpilase taotlusel võib eksam toimuda ka pärast 30. juunit, hiljemalt 25.augustil.

• Koolieksamitega seotud erijuhtumid lahendab õppenõukogu. • Koolieksami tulemused protokollitakse vormi kohaselt.

Täiendav õppetöö

• Täiendavale õppetööle võib jätta peale eksamite sooritamist kokkulepitud ajal õpilase, kellel on kuni kahes õppeaines mitterahuldav aastahinne.

• Täiendavale õppetööle jäetakse õpilane õppenõukogu otsusega 5-10 õppepäevaks. Õppepäeva pikkus on 5 õppetundi.

Õpilaste nõustamise ja õpiabi rakendamise kord Käesolev kord rakendatakse hariduslike erivajadustega õpilastele selleks, et kõik õpilased, olenemata hariduslikust erivajadusest, tuleksid koolis toime ja suudaksid omandada ettenähtud õpitulemused ning elus toime tulemiseks vajalikud pädevused. Õpiabi rakendamise võimalused õpilase õpitulemuste parandamiseks Õpilaste nõustamise ja õpiabi osutamise meetmed koolis on: - arenguvestlused - ainealased konsultatsioonid - õpiabi plaan - logopeediline abi ehk kõneravi - psühholoogi ning sotsialpedagoogi abi - pikapäevarühm - kool kaasab vajadusel kohaliku omavalitsuse spetsialiste. Ennetav töö õpilase mitterahuldava hinde vältimiseks Rakendatakse õpilastele, kellele on üksikhindena pandud „nõrk” või „puudulik”.

- klassi- ja aineõpetaja abi ning nõustamine ja järeleaitamine; kui õpilane on saanud mitterahuldava hinde, püüab õpetaja aru saada tekkinud probleemi põhjustest ja kavandab tegevused, mis tagavad õpilase edasijõudmise;

- klassi- ja aineõpetaja poolt õpilase individuaalsust arvestava õpetamise rakendamine; - klassi- ja aineõpetaja poolt tagasiside andmine õpilasele ja lapsevanemale õpilase õpiraskuste kohta.

Kui õpilane on saanud mitterahuldava hinde ning kui õpilase hinded jätkuvalt ei parane, kavandatakse arutelus lapsevanemaga tegevused tekkinud olukorra lahendamiseks.

Õpilase abistamine ja nõustamine on õpetaja igapäevane ülesanne. Aineõpetajal on võimalus määrata õpilast abistav tugisüsteem. Aineõpetaja konsultatsioonitundides osalemine Aineõpetaja kohustab õpilast käima õpetaja poolt kindlaks määratud konsultatsioonitundides, mis on teatavaks tehtud kooli stendil ja kodulehel. Aineõpetaja võib konsultatsiooniaegu õpilastega kokku leppida vastavalt vajadusele ja ametliku konsultatsiooniaja väliselt. Aineõpetaja peab arvestust toimunud konsultatsioonitundide kohta ja koostab veerandi lõpus kokkuvõtte. Kohustuslikud konsultatsioonitunnid lapsevanemale teatamisega Kui õpilasele on määratud õpiabiks kohustuslik konsultatsioon, siis aineõpetaja koostab konsultatsioonitundide kuupäevalise tegevuskava, mis saadetakse lapsevanemale allkirjastamiseks. Kui õpilane eirab kohustusliku konsultatsiooni nõuet, teavitab aineõpetaja koheselt klassijuhatajat, kellel on kohustus välja selgitada mittetulemise põhjus ja teavitada mitteilmumisest ka lapsevanemat. Aineõpetaja peab kohustusliku konsultatsiooni tegevuse kohta arvestust ja otsustab selle kestvuse vastavalt toimunud tööle. Veerandi lõpus esitab aineõpetaja toimunud töö kohta kirjaliku analüüsi, milles annab teada tugisüsteemi toimimisest ja tulemusest ning lisab ettepanekud järgnevaks õppeperioodiks õpiabi vajalikkuse kohta. Kui aineõpetaja poolt määratud tugisüsteem ei ole andnud rahuldavat tulemust õppetöös, kutsutakse kokku töörühm, kus tuleb kõigi osapoolte kaasamise abil leida täiendavaid lahendusi õpilase toetamiseks. Õpilaste õppimist ja arengut toetavas töörühmas osalevad:

- klassijuhataja - aineõpetaja

- logopeed - sotsiaalpedagoog - psühholoog - vajadusel pikapäevarühma ning õpilaskodu kasvatajad. -

Töörühma ülesanded on: - õpilasele sobiva tugisüsteemi määramine; - õpilasega toimunud töö analüüs ja tulemustest kokkuvõtete tegemine; Töörühma töökorraldus: - töörühm tuleb kokku vastavalt vajadusele; - töörühma tööd koordineerib HEV-koordineerija; - otsused fikseeritakse töökoosoleku protokollis, kuhu märgitakse õpiraskuse kirjeldus, rakendatavad tugisüsteemid ja nendega seotud isikud. Õpiabi osutamise efektiivsuse analüüs Õpiabi osutamise käigus hinnatakse õpiabi tulemuslikkust ja selle efektiivsust. Kui vaatamata osutatud õpiabile on õpilast jätkuvalt hinnatud hindega „2” või on jäetud hindamata, siis analüüsi tulemusel teeb aineõpetaja ettepaneku, milliseid muudatusi peaks tegema selle õpilase õpiabis, kuna seni rakendatu pole olnud tulemuslik. Täiendav õppetöö veerandi lõpus Kui õpilane ei ole suutnud õppeveerandi jooksul ettenähtud teemasid rahuldavalt omandada või on palju puudunud, võib õppenõukogu otsusega määrata talle ühes või mitmes õppeaines õppeveerandi lõpus täiendav õppetöö. Täiendava õppetöö toimumise kestvuse ja aja määrab aineõpetaja, kes peab kirjalikku arvestust õpilasega toimunud töö ja tulemuste kohta ning annab sellest ülevaate õppenõukogus. Täiendav õppetöö lepitakse kokku lapsevanema teadmisel ja nõusolekul. Koostöö klassijuhatajaga Aineõpetaja pöördub klassijuhataja poole, et koos selgitada välja võimalused õpilase abistamiseks ning koostöö viis. Klassijuhataja teostab nõustamist, lähtudes iga oma klassi õpilase vajadusest. Klassijuhataja kasutab vajadusel aineõpetaja, koolilogopeedi, lapsevanema abi. Koostöös sotsiaaltöötajaga on klassijuhatajal võimalik välja selgitada õpilase puudumiste põhjus ja vajadusel õpilane kooli toimetada. Samuti on võimalik tuge pakkuda õpilasele, kelle kodused sotsiaalsed olud ei võimalda täisväärtuslikult koolielust osa saada. Koostöö lapsevanemaga Koostöö lapsevanemaga toimub info vahetamise eesmärgil. Koos selgitatakse välja eesmärgid ja tegevused õpilase õppetulemuste parandamiseks. Pikapäevarühma kasvataja kaasamine Aineõpetaja pöördub pikapäevarühma kasvataja poole selleks, et pikapäevarühmas võimaldataks õpilasele koduste õpiülesannete täitmist pikapäevarühma kasvataja järelevalve all. Pikapäevarühma kasvataja annab vajadusel infot aineõpetajale, kui õpilasel on pikapäevarühmas tekkinud iseseisvate õppeülesannete täitmisega raskusi. Koostöö logopeediga Logopeedilist abi rakendatakse kõne-, õigekirja- ja lugemishäiretega õpilastele. Logopeedi ja aineõpetaja vahel toimub koostöö. Logopeed seab vajadusel sisse õpilaste individuaalsuse kaardid. Õppetöö sõltub õpilase kõnearengu tasemest. Olulise osa hõlmab kõnearenduslik töö.

Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus Klassi- või aineõpetajad jälgivad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpe. Kool nõustab vajaduse korral õpilase vanemat õpilase arengu toetamises ja kodus õppimises. Kool korraldab õpilaste ja vanemate teavitamist edasiõppimisvõimalustest ning tagab õpilastele karjääriteenuste (karjääriõpe, -info või -nõustamine) kättesaadavuse. Kool tagab õpilasele ning vanematele teabe kättesaadavuse õppe ja kasvatuse korralduse kohta ning juhendamise ja nõustamise õppetööd käsitlevates küsimustes. Peamised õppeteemad, vajalikud õppevahendid, hindamise korraldus ja planeeritavad üritused tehakse õpilasele teatavaks õppeveerandi algul. Karjääriteenuste korraldus

• Läbiva teema “Eluks ettevalmistus ja kutsevalik” käsitlemine lepitakse kokku õpetajate koostöös. • Igal kevadel planeeritakse 8., 9. klassidele ametikoolide külastused. • Tehakse koostööd Virumaa, Võrumaa ja Narva Kutsehariduskeskustega, Astangu

Kutserehabilitatsiooni Keskusega, kohalike asutuste ja ettevõtjatega. • Arenguvestlusel toimub klassijuhataja, lapsevanema, õpilase koostöös õpilase karjääri planeerimine

ja õpilase võimete arutelu.

Õpetaja töökava koostamise põhimõtted Töökava on dokument, mille alusel toimub õppetöö õppetunnis. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli õppeekskursiooni, muuseumiõppe, õuesõppe tunnina või õppekäiguna. Töökava koostamine ja arendamine kuulub klassiõpetaja ja aineõpetaja pädevusse. Klassiõpetaja ja aineõpetaja koostavad kooli õppekava alusel oma töökava, mis arvestab klassi omapära ja suundumust, kooli arengusuunda ja eripära, õpilaste vaimseid võimeid ja kooli materiaalseid ressursse. Klassi- ja aineõpetaja töökavas täpsustatakse kooli õppekava üldosas ja ainekavas esitatut, arvestades konkreetseid õpilasi, kasutatavat õppekirjandust ja -materjale, õpetajatevahelist koostööd, õpetajate- ja kasvatajatevahelist koostööd ning õppeaasta üldtööplaani. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavad on vormistatud õppeveerandi kalenderplaanina. Klassiõpetaja ja aineõpetaja töökavas on õppesisu liigendatud ulatuslikumate õppeteemade järgi. Näidatud on:

- teemad ja olulisemad alateemad - eeldatavad õpitulemused - õppekirjandus ja muu materjal.

Töökavad esitatakse õppealajuhatajale tutvumiseks kaks korda aastas: esimesel poolaastal on töökavade esitamise tähtaeg - 30.september, teilsel poolaastal – kolmanda õppeveerandi esimene päev. Koduõpe - neli korda aastas: esimesel veerandil on töökavade esitamise aeg – 30.september, teistel õppeveeranditel on tähtaeg õppeveerandi esimene päev.

Ahtme Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord Kooli õppekava uuendamine või täiendamine toimub taotluse alusel, mis tuleb esitada õppealajuhatajale kirjalikult koos ettepanekute ja põhjendustega. Kooli direktor määrab õppekava uuendamise ja täiendamise töörühma. Töörühm vaatab läbi esitatud ettepanekud, teeb vajadusel õppekavas muudatusi ning esitab õppenõukogule heaks kiitmisele. Lisa 1 Lihtsustatud õpe Lisa 2 Toimetulekuõpe I arengutase Lisa 3 Toimetulekuõpe II arengutase Lisa 4 Toimetulekuõpe III arengutase Lisa 5 Hooldusõpe