Ainekavad gümnaasiumiastmele. - tag.ee · Ainekavad gümnaasiumiastmele. Aine nimetus: AJALUGU 1. Õppeaine kirjeldus. Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises

Ainekavad gümnaasiumiastmele.

Aine nimetus: AJALUGU

1. Õppeaine kirjeldus.

Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises keskkonnas orienteerumiseks vajalikke teadmisi ja oskusi ning teadvustada ja analüüsida

minevikunähtuste muutlikkust, tõlgendatavust, omavahelisi seoseid ning seoseid tänapäevaga. Käsitletakse inimeste igapäevaelu ja maailmapilti, ühiskonna,

kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt.

Üldajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh üldajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast

lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse,

võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.

Üldajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja

võimet asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.

Ajaloo mõistmisele aitavad kaasa ekskursioonid, õppekäigud, ajaloo- ja ilukirjandus, teater ja kino, meedia, Internet, erinevad inimesed ning paigad.

2. Õppe- ja kasvatuseesmärgid.

Gümnaasiumi ajalooõpetusega taotletakse, et õpilane:

1) tunneb huvi mineviku vastu ja teadvustab enda võimalusi mineviku uurijana ning ajaloos osalejana, määratleb end oma rahva liikmena,

eurooplasena ja maailmakodanikuna;

2) tunneb ajalugu ajastut iseloomustavate sündmuste, protsesside, vaimulaadi ja isikute kaudu;

3) mõistab ajaloosündmuste ja protsesside põhjuse-tagajärje, sarnasuse-erinevuse, järjepidevuse olemust ning erineva tõlgendamise põhjusi, võtab

oma seisukohti kujundades arvesse ajastu konteksti;

4) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning mõistab seda ühiskonna rikkuse ja arengu eeldusena, teadvustab oma võimalusi kultuuripärandi

säilitajana ning edasikandjana;

5) leiab ja analüüsib kriitiliselt ajalooteavet sisaldavat infot, hindab allikate usaldusväärsust ning kasutab erinevaid teabeallikaid eesmärgipäraselt;

6) mõistab ja tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi, kujundab ning põhjendab oma seisukohta, analüüsib ja hindab oma tegevust

ning näeb ja korrigeerib oma eksimusi;

7) teab ja kasutab kontekstis ajaloo põhimõisteid ning eristab ajaloofakti tõlgendusest ja arvamusest;

8) tunneb ja kasutab erinevaid õpivõtteid, tekstiliike, infokanaleid ja IKT-vahendeid, väljendab oma teadmisi ja oskusi suuliselt ja kirjalikult ning

kaitseb argumenteeritult oma seisukohta.

3. Hindamine.

Üldajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.

Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja põhjendatust.

Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud üldajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,

isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb üldajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi,

põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus

elanud inimese olukorda.

Kaardiülesandega kontrollitakse kaardilt informatsiooni leidmise ja tõlgendamise oskust. Allika analüüsiga hinnatakse tekstist olulise leidmise ja katkendi(te)

põhjal küsimustele vastamise oskust, allikatekstide võrdlemise, kommenteerimise, hindamise (sh allika usaldusväärsuse), ja tõlgendamise oskust. Pildi või

foto analüüsiga hinnatakse äratundmise, seostamise, iseloomustamise ja tõlgendamise oskust. Arutluse kirjutamisel võetakse arvesse arutluse vastavust

teemale, ajastu ja teemakohaste faktide tundmist, analüüsi, võrdlemise ja seoste loomise oskust ning isikliku suhtumise väljendamist hinnangute kaudu.

Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.

lisa

AJALOOAINELISE ARUTLUSE HIDAMISJUHEND

Näidis hindamisjuhend (25 punkti) 2p töö struktuur vastab arutluse nõuetele:

0p esitatud on ainult teemaarendus, töö ei ole struktureeritud; 1p töö on struktureeritud, kuid ülesehituses puudub tervik ja loogika (puudub kas sissejuhatus või kokkuvõte); 2p ülesehitus on üldnõuetele vastav (sissejuhatus, teemaarendus, kokkuvõte).

7p töö vastab üldiselt teemale, õpilane esitab ülevaatliku kirjelduse, põhiseisukohad:

1p ajaline määratlus; 1p ajalooline taust (perioodi ülevaade, hinnang); 5p kirjutatakse lahti märksõnadena/alateemadena vastavalt konkreetsele teemale.

1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element 1p teema element

6 punkti arutlus, analüüs, probleemi väljaarendamine: 0p töö ei ole tervik, esitatud on omavahel seostamata tekst, 1p töö on kirjeldava laadiga jutustus; 2p probleem on käsitletud; 3p on välja toodud teemakohased iseloomulikud jooned; 4p-6p alateemad on avatud tasakaalustatult;

arutlus on analüüsiva iseloomuga: võrdlus, seosed; probleem on lõplikult välja arendatud: analüüs, põhjendused.

4 punkti konkreetsed näited/faktoloogia:

0p esinevad tõsised faktivead, näited ei ole teemakohased; 1p esitatud on mõni üksik juhuslik fakt, mõned eksimused; 2p esitatud on mõned teemaga seostatud faktid; 3p esitatud on piisavalt fakte teema toetuseks; 4p näidete valik on põhjendatud, ilmneb õpilase lugemus.

4 punkti isiklik suhtumine ja järeldused:

0p isiklik vaatepunkt puudub, järeldused ei ole teemakohased; 1p oma arvamus (ilma põhjenduseta); 2p isiklikku hinnangut toetavad teemakohased lihtsad järeldused; 3p järeldustele tuginev isiklik hinnang on kinnitatud näidetega; 4p järeldused tulenevad analüüsist, on põhjendatud ja argumenteeritud, ilmneb eruditsioon.

2 punkti isiku- ja kohanimede õigekiri, stiil:

0p ebakorrektne stiil, tõsised kirjavead; 1p esineb üksikuid eksimusi või ebakorrektsust, töö on üldsõnaline (släng jms); 2p sõnastus ja kirjaviis on korrektne.

Kõige olulisem arutluse hindamisel on teemakohasus. Kui arutlus ei vasta teemale, jäetakse kõik teised kriteeriumid arvestamata ja töö hinnatakse 0 punktiga.

TESTI VORMIS AJALOOAINELISE TÖÖ HINDAMISJUHEND

hindega „5“- 90-100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust,

hindega «4» 75–90 (välja arvatud) %,



hindega «1» 0–20 (välja arvatud) %.

KURSUSEHINNE kujuneb välja vähemalt ühest kursuse jooksul saadud arvestuslikust hindest

4. Alljärgnev tabel:

Kursuse nimi: ÜLDAJALUGU, tundide arv 35

Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õppetegevus Õppevahendid

ANTIIKAEG (11 tundi)

Kreeka linnriigid: valitsemine, kodanikkond,

eluolu. Sparta ja Ateena

Hellenite igapäevaelu: hellenite kasvatus, haridus ja

igapäevaelu.

Kreeka kultuur: mütoloogia ja religioon.

Homerose eeposed.

Ajalookirjutuse algus.

Kõnekunst. Teater.

Filosoofia: Sokrates, Platon,

ÕPILANE …

Teab, kes oli Perikles ning

iseloomustab tema tegevust;

teab ja kasutab kontekstis

järgmisi mõisteid: polis,

aristokraatia, türannia,

demokraatia, kodanik;

Teab ja kasutab kontekstis

järgmisi mõisteid: hellen,

barbar;

Teab, kes olid Homeros,

Herodotos, Sokrates, Platon,

Aristoteles ning

iseloomustab nende

tegevust;

ÕPILANE …

Tunneb ja võrdleb

demokraatliku ja

aristokraatliku linnriigi

toimimise põhimõtteid;

näitab kaardil Kreeka

linnriike;

töötab ajastut

iseloomustavate allikatega

ning hindab neid kriitiliselt;

Näitab kaardil Kreeka

linnriike;

töötab ajastut



Iseloomustab religiooni ja

mütoloogia osa antiikaja

inimese maailmapildis;

Töö ühiskonna arengut

käsitlevate allikatega ja info

analüüsimine, töö Kreeka

linnriikide kaardiga;

võrdleva tabeli koostamine

Sparta ja Ateena kohta;

Info otsimine allikatest

hellenite kasvatuse ja

igapäevaelu kohta, saadud

info analüüs; kava

koostamine, arutelu eri

kultuuride

kokkupuutekohtade üle;

paaris- ja rühmatöö

Töö kirjanduslike allikatega,

info otsimine allikatest ja

analüüs, võrdleva tabeli

koostamine

antiikfilosoofilistest

Õpik, ajalookaardid

Õpik, ajalookaardid, allikad,

esitluslehed, kirjatarbed,

töölehed.

Õpik, kirjanduslikud allikad,


töölehed, õppekäik

antiigimuuseumisse.

Aristoteles.

Olümpiamängud.

Makedoonia tõus ja

hellenism: Aleksander Suur.

Rooma riigi teke.

Rooma vabariik ja selle

korraldus.

Rooma tõus suurriigiks: armee. Caesar. Keisrivõimu

kehtestamine: Augustus.

Lääne-Rooma ja Ida-Rooma

Rooma ühiskond ja eluolu:

perekond, kasvatus ja

haridus. Rooma õigus.

Rooma kui antiikaja

suurlinn. Ehituskunst.

Religioon: ristiusu teke ja

levik ning tõus riigiusuks.

Antiik-tsivilisatsioonide

saavutused ja tähtsus

maailma ajaloos.

Teab, kes oli Aleksander

Suur ning iseloomustab tema

tegevust;

Teab, kes olid Romulus,

Caesar, Augustus,

Constantinus Suur ning

iseloomustab nende

tegevust;


järgmisi mõisteid: senat,

konsul, vabariik, keisririik,

patriits, plebei;

Teab ja kasutab kontekstis

järgmist mõistet: Rooma

õigus;

Teab, kes olid Jeesus ja

Paulus ning iseloomustab

nende tegevust;


järgmisi mõisteid: Piibel,

Vana Testament, Uus

Testament.

töötab ajastut



Näitab kaardil hellenistliku

kultuuri levikuala;

töötab ajastut



Tunneb ja võrdleb Rooma

vabariigi ja keisririigi

toimimise põhimõtteid;

töötab ajastut



Töötab ajastut



Iseloomustab kristluse

tekkelugu ja kujunemist

riigiusuks;

töötab ajastut



Mõistab riigi, kultuuri ja

ühiskonna olemuslikku seost

antiikaja näidete põhjal;

selgitab antiik-

seisukohtadest, arutlus,

paaris- ja

rühmatöö;

Töö hellenismi

iseloomustavate allikatega,

allikaanalüüs,

töö kaardiga hellenismi

levikust, arutlus;

Töö Rooma riiklust

käsitlevate allikatega, saadud

info analüüs,

kaart Rooma laienemisest,

võrdleva tabeli koostamine

Rooma vabariigi ja

keisririigi arengu kohta;

Töö allikatega Rooma

õigusest ja arhitektuurist,

info otsimine allikatest ja

analüüs, arutlus Rooma

ühiskonna arengu üle;

Töö ristiusu levikut

käsitlevate eri liiki

tekstidega,,

kristluse leviku kaart, info

otsimine allikatest ja

analüüs, arutelu;

Õpik, töölehed, ajastut

iseloomustavad allikad

(kunstiline film),

ajalookaardid.

Õpik, ajalookaart,

ajalooallikad

Õpik, töölehed,

ajalooallikad, internet

Õpik, töölehed, ajalookaart,

erinevad tekstiliigid-

ajalooallikad.

Internet- PP esitlus,


õpik, töölehed, ajalooallikad

KESKAEG (11 tundi)

Rahvasterändamine ja

Lääne-Rooma riigi langus.

Frangi riik: Karl Suur.

Lääne-Euroopa riikide teke.

Ühiskond ja eluolu: läänikord. Feodaalide ja

talurahva eluolu.

Rüütlikultuur.

Linnaühiskond: kaubandus,

käsitöö, valitsemine.

Teab, mis ja millal oli suur

rahvasterändamine, Kes on

germaanlased: frangid,

goodid, vandaalid jt. Teab

suure rahvasterände tagajärgi

Rooma impeeriumile. Oskab

nimetada tähtsamaid

germaanlaste riike

Hispaanias, Gallias, Itaalias.

Teab, kes oli Karl Suur ning


Seletab ja kasutab kontekstis

järgmisi mõisteid: läänikord,

naturaalmajandus, raad,

tsunft, gild, Hansa Liit;

tsivilisatsioonide tähtsust

maailma ajaloos Vana-

Kreeka ja Vana-Rooma

näidete põhjal ning tunneb

tänapäeval ära

antiigipärandi;

iseloomustab näidete abil

antiikkultuuri saavutusi, toob

esile seosed antiikkultuuri ja

Euroopa kultuuri kujunemise

vahel.

Iseloomustab varakeskaja

ühiskonda ja eluolu ning

analüüsib kriitiliselt keskaja

erinevaid allikaid

Iseloomustab kujuneva

keskaja ühiskonna korraldust

ja eluolu ning analüüsib

kriitiliselt keskaja erinevaid

allikaid;

Iseloomustab kõrgkeskaja

ühiskonda ja eluolu ning

analüüsib kriitiliselt keskaja

erinevaid allikaid;

teab linnade tekkimise

põhjusi ja iseloomustab,

kuidas funktsioneeris

linnaühiskond; teab

Paaris- ja rühmatöö, arutlus

antiiktsivilisatsiooni

tähtsusest maailma ajaloos,

seoste loomine kaasajaga.

Töö allikatega,

Töö kaardiga Euroopast

rahvasterändamise ajal, info

otsimine allikatest, saadud

info analüüs, paaris- ja

rühmatöö;

Töö germaani rahvaid

käsitlevate allikatega,

analüüs,

Töö kaardiga, arutelu

üksikisiku rollist ajaloos;

Töö keskaja ühiskonda

puudutavate allikatega: info

otsimine ja analüüs,

põhimõistete seletuste

koostamine, arutelu keskaja

Õpik, ajalookaart,

ajalooallikad, töölehed

Õpik, ajalookaardid,

töölehed

Õpik, Töölehed,

ajalooallikad


ajalooallikad

Islami teke ja levik: Muhamed. Koraan

Ilmalik võim ja vaimulik

autoriteet: keisrivõim ja

paavstlus. Religiooni

dominantsus. Vaimulikud

ordud. Ketserlus.

Ristisõjad.

Ülikoolid ja skolastika.

Keskaja tähtsus ja

saavutused ajaloos.


järgmist mõistet: koraan;

teab, kes oli Muhamed ning



järgmisi mõisteid: kirik,

klooster, vaimulikud ordud,

ketserlus, inkvisitsioon; teab,

kes oli Innocentius III ning



järgmisi mõisteid: ristisõjad,

skolastika;

teab, kes oli Aquino Thomas

ning iseloomustab tema

tegevust.

sarnasusi ja erinevusi

keskaegse Eesti ja Euroopa

vahel;

Iseloomustab islami teket ja

levikut ning väärtustab

islami kultuuripärandit

Iseloomustab kiriku osa

keskaja ühiskonnas ja

kultuuris ning inimeste

mõttemaailma kujundajana;

iseloomustab keskaja

ühiskonda ja eluolu kiriku

vaatepunktist ning analüüsib

kriitiliselt keskaja erinevaid

allikaid; iseloomustab

keskaegse Euroopa ilmaliku

elu nähtuste levikut Eestisse;

Teab ristisõdade põhjusi ja

tulemusi ning mõju

kultuurile ja väärtus-

hinnangutele;

iseloomustab keskaegsete

ülikoolide tegevust;


ühiskonna olemuslikku seost

keskaja kontekstis;

selgitab keskaja tähtsust

maailma ajaloos Euroopa

keskaja näidete põhjal ning

tunneb tänapäeval ära

keskaja pärandi;

ühiskonna üle, seose

loomine kaasajaga;

Töö islami levikut ja arengut

puudutavate allikatega, kaart

islami levikust, arutelu

islami rollist maailmas,

seose loomine kaasajaga;

Töö ristiusu arengut

käsitlevate allikatega: info

otsimine ja analüüs, arutlus,

paaris- ja rühmatöö;

Töö keskaegseid ülikoole

käsitlevate allikatega: info

otsimine ja analüüs,

kaardiga, võrdleva tabeli

koostamine ristisõdade

kohta, arutelu ristisõdade

mõjust Euroopale;


keskaja tähtsuse üle,

seose loomine kaasajaga.

Õpik, töölehed,

ajalooallikad, kunstiline film

Õpik, töölehed,

ajalookaardid, ajalooallikad

Internet-PP, esitluslehed,

kirjatarbed, õpik,

ajalooallikad

Õpik, geograafiline kaart,

Ajalooallikad

UUSAEG (12 TUNDI)

Uue maailmapildi

kujunemine: renessanss ja

humanism, maadeavastuste

mõjud ja tagajärjed,

reformatsioon ja

vastureformatsioon.

Absolutism ja

parlamentarism: poliitiline

kaart uusaja alguses.

Absolutism Prantsusmaal,

parlamentarismi kujunemine

ja kindlustumine Inglismaal.

Ameerika Ühendriikide

iseseisvumine.

Prantsuse revolutsiooni ja

Napoleoni sõdade mõju

Euroopale: valgustus.

Prantsuse revolutsioon ja

Napoleoni sõjad, nende mõju

Euroopale. Viini kongress.

Rahvusluse tõus ja

rahvusriikide teke.


järgmisi mõisteid:

renessanss, humanism,

reformatsioon; teab, kes olid

Leonardo da Vinci,

Christoph Kolumbus, Fernão

de Magalhães, Martin Luther

ning iseloomustab nende

tegevust;



absolutism, parlamentarism;

teab, kes olid Louis XIV,

George Washington ning

iseloomustab nende

tegevust;


järgmisi mõisteid: valgustus,

revolutsioon, reform;

teab, kes olid Voltaire,

Napoleon ning iseloomustab

nende tegevust;


keskaja kultuurisaavutusi,

toob esile seosed keskaja ja

Euroopa kultuuri kujunemise

vahel.

Iseloomustab uut

maailmapilti ning selgitab

renessanssi, maadeavastuste

ja reformatsiooni osa selle

kujunemisel; analüüsib

kriitiliselt erinevaid allikaid;

Näitab ja analüüsib uusaja

algul toimunud muutusi

Euroopa poliitilisel kaardil;

analüüsib riikidevahelist

koostööd ja konfliktide

lahendamise viise; analüüsib

kriitiliselt erinevaid allikaid;

Teab, mis mõju avaldasid

Prantsuse revolutsioon ja

Napoleoni reformid

Euroopale;

näitab ja analüüsib uusajal

toimunud muutusi Euroopa

poliitilisel kaardil; analüüsib

riikidevahelist koostööd ja

konfliktide lahendamise

viise; analüüsib kriitiliselt

Töö renessanss, humanismi

ja reformatsiooni käsitlevate

allikatega: info otsimine ja

analüüs,

kaart maadeavastustest,

arutlus uue maailmapildi

kujunemise üle,

seose loomine kaasajaga;

Töö absolutismi ja

parlamentarismi käsitlevate

allikatega: info otsimine ja

analüüs,

uusaja alguse Euroopa kaart,

paaris- ja rühmatöö

Töö valgustust ja rahvuslust

käsitlevate allikatega,

Napoleoni järgne Euroopa

kaardil, info otsimine

allikatest, arutelu

revolutsiooni osast

ühiskonna arengus,


ajalooallikad

Õpik, töölehed,

ajalookaardid, ajalooallikad

Õpik, töölehed, ajalooatlas,

erinevat tekstiliiki

ajalooallikad.

Industriaalühiskond: tööstuslik pööre,

industriaalühiskonna

iseloomulikud tunnused,

masstootmine ja monopolid.

Maailmamajandus, teaduse

ja tehnoloogia areng uusajal.

Uusaja tähtsus ja

saavutused ajaloos.

KOKKUVÕTE



kapitalism, kolonialism,

monopol, urbaniseerumine,

sotsialism;

teab, kes olid Karl Marx ja

Otto von Bismarck ning

iseloomustab nende tegevust.

erinevaid allikaid; teab

rahvusliku liikumise etappe

Euroopas ja Eestis;

Iseloomustab industriaal-

ühiskonda ning analüüsib

selle mõju inimeste

igapäevaelule;

tunneb teaduse ja tehnika

arengu põhijooni ning

tähtsamaid saavutusi uusajal,

kirjeldab tehnoloogiliste

muutuste mõju inimeste

eluviisile; võrdleb

suurriikide mõju maailma

majandusele ja poliitikale;

analüüsib kriitiliselt

erinevaid allikaid;


ühiskonna olemusliku seose

ning väärtushinnangute

muutumist uusajal;

selgitab uusaja tähtsust

maailma ajaloos Euroopa ja

USA näidete põhjal ning

tunneb tänapäeval ära uusaja

pärandi;


uusaja kultuurisaavutusi,

toob esile seosed uusaja

kultuuri ja Euroopa kultuuri

kujunemise vahel.

paaris- ja rühmatöö, seose

loomine kaasajaga;

Töö industriaalühiskonna

kujunemist käsitlevate

allikatega,

kaart tööstuspöörde levikust,

info otsimine allikatest,

arutelu teaduse ja tehnika

arengu mõjust igapäevaelule,

paaris- ja rühmatöö, seose

loomine kaasajaga;


uusaja mõjudest kaasajale,

seose loomine kaasajaga.

Õpik, internet-PP,

esitluslehed

VÕIMALIKUD ÕPPEVAHENDID ÜLDAJALOO KURSUSE ÕPETAMISEKS/ ÕPPIMISEKS:

Seinakaart või atlas.

Teabekirjandus ja teemakirjandus.

Ilukirjandus (nt M. Waltari jt autorid).

Illustratiivne materjal.

Buehl, Doug. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. 2002.

Raudsepp, A., Pajur, A., Tannberg, T., Hallik, T. Ajalugu koolitunnis. Sõjad ja konfliktid. Tartu, Raudpats 2008.

Baltimaade ajalugu. Avita. 1998.

Baltimaade ajaloo lugemik. Avita. 2001.

Iisrael ja Palestiina. Individuaal- ja rühmatöid ajalootunniks. Koostanud Andra Kalda. 2004.

Le Goff, J. Keskaja Euroopa kultuur. 2000.

Maailma usundid. 2006.

Waines, D. Sissejuhatus islamisse. 2003.

Piibel.

Koraan.

Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. 2005.

Teeple, J. B. Maailma ajalugu. 2004.

Vanaaja lugemik. Koostanud Kattri Türk Ezzoubi. 2003.

Sari „Ajalugu. Sotsiaalteadused”.

Sari „Inimene läbi aegade”. Vana-Kreeka inimene. 2001.

http://www.avita.ee/index.php?cid=3&ctlid=23&bid=04010402001




Vana-Rooma inimene. 2004.

Bütsantsi inimene. 2002.

Keskaja inimene. 2002.

Barokiajastu inimene. 2000.

Valgustusaja inimene. 2006.

Romantismiaja inimene. 2003.

http://www.err.ee (ERR arhiiv, Vikerraadio ja R2 saated).

http://dea.nlib.ee/ (Eesti digitaliseeritud ajalehed, eeskätt XIX sajand).

http://www.ut.ee/et/oppimine/koolidele (avalikud videoloengud 2006 ja 2005).

Interaktiivsed õppematerjalid

http://www.history.ee

Muuseumid (nt Tartu Ülikooli Ajaloomuuseum, Tartu Ülikooli Kunstimuuseum, Tartu Linnamuuseum, Tallinna Linnamuuseum, maakonnamuuseumid,

kohalikud koduloomuuseumid, Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti

Maanteemuuseum jne).







http://www.err.ee/

http://dea.nlib.ee/

http://www.ut.ee/et/oppimine/koolidele

http://www.history.ee/



VALIKKURSUS AJALOOS „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat”

5. Õppeaine kirjeldus




Ajalooõpetusel on kronoloogiline, poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja ideede dimensioon. Erinevaid teemasid õppides võib rõhk olla kõigil

võrdselt või mõnel nimetatutest.

Ajalooõpetuses väärtustatakse kultuurilist mitmekesisust ning kujundatakse mõistmist, et mitmekesisus on ühiskonna rikkus ja arengu tingimus.

Antud valikkursus koosneb üheksast teemast. Kursust võib õpetada ülevaatena kõigist teemadest või käsitleda valikuliselt vähemalt nelja teemat sügavamalt.

6. Õppe- ja kasvatuseesmärgid, lähtuvalt üldpädevustest.















7. Hindamine.

Valikkursuse „Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat“ õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades

silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu. Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise adekvaatsust ja

põhjendatust.

Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud kursuse raames õpitud muistsete tsivilisatsioonide arengu kronoloogilised piirid, teab ja oskab

iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb maailma ajaloo olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid;

oskab leida ajaloosündmuste ja -nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma

seisukohti ja oskab anda hinnangut; oskab end asetada minevikus elanud inimese olukorda.







Kursuse nimi: VALIKKURSUS AJALOOS „Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat” ,tundide arv 35


1. ESIAEG JA

TSIVILISATSIOONIDE

TEKE (4 tundi)

Looduslikud olud.

Inimese kujunemine ja

esiajalooline ühiskond.

Viljelusmajanduse algus ja

tsivilisatsiooni sünd.

ÕPILANE TEAB:

Esiaja arengujärgud.

Inimese põlvnemine.

Inimene ja loodus.

Mõtlemise ja kõne

tekkimine. Kunsti

alged. Inimkonna arengu

ebaühtlus. Kütid, kalastajad

ja korilased. Maaharijad ja

karjakasvatajad.

Metallide kasutuselevõtt.

Varajaste tsivilisatsioonide

peamised tunnused.

ÕPILANE:

1) iseloomustab esiaja

arengujärke ja saavutusi

ning analüüsib seoseid ja

järjepidevust

arengus;

2) teab antropogeneesi

põhijärke ja analüüsib

erinevaid käsitlusi inimese

kujunemisest;

3) analüüsib

tsivilisatsioonide

kujunemise põhjusi ja

Info otsimine ajalooallikate

kohta, mõistekaardi

koostamine loetu põhjal. Töö

illustratiivse allikmaterjaliga.

Töö esiajaloo arengut

iseloomustava kaardiga,

geograafilise maailmakaardiga.

Õpilane tutvub inimkonna

tekkeloo kronoloogilise

ülevaatega, koostab ülevaatliku

loovteksti esiaja ja

tsivilisatsioonide tekke kohta.

Õpik, ajalookaardid,

ajalooatlas,

geograafiline

maailmakart,

ajalooallikad.

2. EGIPTUS (4 tundi)

Geograafilised ja looduslikud

olud.

Riik ja ühiskond.

Religioon ja kultuur.

3. MESOPOTAAMIA JA

EES-AASIA (7-8 tundi)

Looduslikud olud.

Riigi tekkimine. Ühiskond

ja eluolu. Religiooni

põhijooned. Surnutekultus.

Kirjandus. Teadus.

Egiptus tänapäeval.

Sumeri linnriigid: ühiskond

ja eluolu. Semiidid. Vana-

Babüloonia. Hammurabi

koodeks.

arengut, iseloomustab

näidete kaudu

tsivilisatsioonide peamisi

tunnuseid;

4) teab esiaja allikaid ning

teeb allikate alusel

järeldusi esiaja arengu

kohta;

5) näitab kaardil varajaste

tsivilisatsioonide asualasid.

1) analüüsib Egiptuse

riiklust, ühiskonda ja

igapäevaelu, loob seoseid

mineviku ja tänapäeva

vahel;

2) iseloomustab näidete

kaudu Egiptuse

kultuuripärandit ning

religiooni, teaduse ja kirja

arengut;

3) teab Egiptuse ajaloo

allikaid ning teeb allikate

alusel järeldusi Egiptuse

ajaloo kohta.

1) analüüsib riiklust,

ühiskonda ja igapäevaelu

Mesopotaamias ja Ees-

Aasias ning loob

seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

Otsib allikatest infot

maaviljeluse ja karjakasvatuse

alguse kohta, näitab kaardil

varajaste tsivilisatsioonide

asualasi.

KOKKUVÕTE teemast

Otsib allikatest infot Egiptuse

geograafilise asukoha ja

klimaatiliste olude kohta,

täidab koondtabelit või

lünkharjutust. Tutvub Egiptuse

arengu kronoloogilise

ülevaatega, teeb sellest

kokkuvõtte.

Uurib allikatest Egiptuse riigi

ja ühiskonna kohta, valmistab

ette esitluse vastavalt oma

rollikaardile (vaarao, ametnik,

sõdur, kirjutaja jne), täidab

kokkuvõtva tabeli.

Uurib allikatest Egiptuse

kultuuripärandi ja religiooni

kohta, kujundab plakati.

KOKKUVÕTE teemast

Uurib allikatest Mesopotaamia

asukoha ja geograafiliste olude

kohta, koostab Mesopotaamia

Õpik, ajalooallikad,

esitluslehed,

geograafiline ja

ajalooatlas.


esitluslehed,

geograafiline ja

ajalooatlas.

Riiklus ja ühiskond.


Hetiidid ja Pärsia impeerium.

Foiniikia ja Iisrael.

Monoteismi sünd.

Asend ja looduslikud olud.

4. KREETA-MÜKEENE

(4 tundi)

Babüloonia ühiskond ja

eluolu. Assüüria. Uus-

Babüloonia. Babüloni

ehitised. Religiooni

põhijooned. Kangelaseepika

ja Gilgameš. Teadus.

Indoeurooplased, küsimus

nende päritolust. Hetiidi

impeerium. Pärsia

impeerium.

Foiniikia ja Iisrael:

Foiniikia linnriigid,

kaubandus ja meresõit.

Kultuurikontaktid. Iisrael:

ülevaade

iisraeli rahva ajaloost.

Monoteismi kujunemine ja

Vana Testament.

Mesopotaamia ja Ees-Aasia

alad tänapäeval.

Arheoloogilised

kaevamised: Knossos,

Mükeene, Trooja. Kiri, selle

dešifreerimise tulemused.

2) iseloomustab näidete

kaudu Mesopotaamia ja

Ees-Aasia kultuuripärandit

ning religiooni,

kirja, kirjanduse ja teaduse

arengut;

3) tunneb iisraeli rahva

ajaloo põhisündmusi ja

monoteistliku religiooni

kujunemist;

4) teab olulisemaid

kirjalikke allikaid ning teeb

allikate alusel järeldusi

Mesopotaamia ja Ees-

Aasia ajaloo kohta.

1) tunneb Kreeta-Mükeene

perioodi kui varaseimat

ajajärku Kreeka ajaloos;

arengu kokkuvõtte

kronoloogilise ülevaate alusel.

Uurib allikatest, millised olid

Mesopotaamia suurriigid ning

kuidas neid valitseti.

Arutleb, diskuteerib

Hammurapi seaduste üle.

Otsib allikatest infot

varasemate kirjaviiside kohta,

teeb kokkuvõtva tabeli

Mesopotaamia jumalate kohta.

Loeb, analüüsib, kirjutab

kokkuvõtte Mesopotaamia

kirjanduse kohta.

KOKKUVÕTE teema kohta

Uurib,kasutades ajalooallikaid

ja geograafilist kaarti, kus ja

millised varased kultuurid

asusid Ees-Aasias, millised

olid klimaatilised olud.

Täidab allikate alusel

võrdlustabeli Hetiidi ja Pärsia

riigi kohta.

Töö ajalookaardiga Foiniika ja

tema kolooniate kohta, määrab

endiste Mesopotaamia ja Ees-

Aasia riikide tänapäevase

asukoha, nimetab riigid, mis

asuvad neil aladel tänapäeval.

Töötab ajalooallikatega.

KOKKUVÕTE

Tutvub allikate abil Kreeka

geograafiliste ja klimaatiliste

oludega, annab ülevaate


ajaloo- ja geograafiline

atlas.

Esitluslehed.

Geograafilised olud ja nende mõju

Kreeka tsivilisatsioonile.

Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja

kangelaseepika.

5. INDIA (4 tundi)

Geograafiline asend ja looduslikud

olud.



6. HIINA (4 tundi)

Kreeta ja Mükeene

ühiskond. Naiste positsioon

Kreetal. Kreeta-Mükeene

mõju hilisemale Kreeka

tsivilisatsiooni

Induse kultuur. Aarjalaste

sisseränd. Riikluse ja

ühiskonna areng. Kastid.

Veedad. Brahmanism.

Budism. Hinduism.

Sanskrit. Kirjandus. Teadus.

Kunst. Islami levik Indias.

India tänapäeval.

Vana-Hiina tsivilisatsiooni

kujunemine. Keisririigi

2) iseloomustab Kreeta-

Mükeene ühiskonda ja

selle mõju hilisemale

Kreeka tsivilisatsioonile;

3) teab Kreeta-Mükeene

ajaloo allikaid ning teeb

allikate alusel järeldusi

Kreeka ajaloo kohta.

1) tunneb India ajaloo

tähtsamaid arengujärke

Induse tsivilisatsioonist

Euroopa

kolonisatsiooni alguseni

ning loob seoseid mineviku

ja tänapäeva vahel;

2) analüüsib India

ühiskonda, eluolu,

religioone ja

kultuuripärandit;

3) teab India ajaloo allikaid

ning teeb allikate alusel

järeldusi India ajaloo

kohta.

1) tunneb Hiina ajaloo

peamisi arengujärke

Kreeka ajalooperioodidest.

Kujundab ja esitleb oma

arvamuse Kreeka mõjudest

Euroopa hilisemale arengule.

Uurib, mille poolest erinevad-

sarnanevad Kreeta ja Mükeene

kultuurid. Koostab PP või

paberkandjal esitluse.

Analüüsib Kreeka

kangelaseepikat, arutleb,

kuivõrd kajastavad müüdid

tegelikku elu.

Uurib, millised on India

geograafiline asukoht ja

klimaatilised olud. Leiab

seoseid India geograafia ja

esimeste tsivilisatsioonide

tekkimise vahel. Kirjutab

Mina-vormis loovtöö,

kasutades õpitut. Teeb selgeks,

kes on aarjalased ja aarjalaste

sissetungi tagajärjed. Kirjutab

arutleva kirjandi kastikorra

mõjust India ühiskonna

arengule.

Töötab ajalooallikatega,

koostab esitluse India

religioonidest. Tutvub India

kangelaseepostega. Võrdleb

muistset ja tänapäeva Indiat,

leiab muistse India mõjutusi.

KOKKUVÕTE


esitluslehed, PP

arvutis,

dokumentaalfilm India

tänapäeval,

geograafiline ja

poliitiline kaart.


esitluslehed, PP

arvutis,

dokumentaalfilm Hiina

Geograafiline asend ja looduslikud

olud.


Religioon ja filosoofia.

7. AMEERIKA

PÕLISKULTUURID

(4 tundi)

Kesk-Ameerika geograafilised ja

looduslikud olud.

Olmeegid, maiad, asteegid.

Andide tsivilisatsioon.

teke. Riigi ja ühiskonna

korraldus.

Ametnikkond. Religioon ja

filosoofia: konfutsianism,

taoism. Hieroglüüfkiri.

Kirjandus. Teadus.

Leiutised. Kunst. Hiina

tänapäeval.

1) tunneb Kesk-Ameerika ja

Andide tsivilisatsioonide

peamisi arengujärke nende

tsivilisatsioonide tekkest

kuni eurooplaste

koloniaalvallutuseni, loob

seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

2) iseloomustab ja võrdleb

Kesk-Ameerika ning

Andide tsivilisatsioonide

ühiskonda, eluolu,

religiooni ja

kultuuripärandit;

3) teab Ameerika

põlisrahvaste (maiade,

inkade, asteekide) ajaloo


alusel järeldusi Ameerika

varasemate

tsivilisatsioonide kohta.

tsivilisatsiooni tekkest kuni

keisririigi lõpuni ning

loob seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

2) iseloomustab Hiina

ühiskonda, eluolu,

religiooni ja

kultuuripärandit;

3) teab Hiina ajaloo


alusel järeldusi Hiina

ajaloo kohta.

Kesk-Ameerika

tsivilisatsioon: maiad,

asteegid. Andide

tsivilisatsioon: inkad. Riigi

ja ühiskonna

korraldus. Religioon.

Tähtsamad

kultuurisaavutused.

Ameerika tsivilisatsioonide

häving.

Tutvub Hiina geograafilise

asendi ja looduslike oludega.

Koostab Hiina riikluse arengu

kohta ajajoone, kronoloogilise

ülevaate. Töötab

ajalooallikatega, täiendab

teadmisi Hiina keisririigi

kohta. Arutleb Hiina leiutiste

ja nende rolli kohta maailma

ajaloos.

Tutvub Hiina religiooni ja

filosoofiaga.

Kirjutab arutluse Konfutsiuse

ja/või taoistliku filosoofia

teemadel. KOKKUVÕTE

Tutvub Ameerika geograafilise

asendi ja looduslike oludega.

Uurib, millised on Ameerika

vanemad tsivilisatsioonid,

täidab selle kohta koondtabeli.

Töötab ajalooallikatega,

täiendab teadmisi asteekide ja

maiade tsivilisatsiooni kohta.

Uurib erinevatest

ajalooallikatest inkade

tsivilisatsiooni kohta, leiab

sarnasusi ja erinevusi maiade

ning asteekide kultuuriga.

KOKKUVÕTE

tänapäeval, kunstiline

film Hiina ajaloost,

geograafiline ja

poliitiline kaart.

Õpik, eri liiki

ajalooallikad,

geograafiline kaart.

8. ARAABIA MAAD (5 tundi)

Geograafilised ja

looduslikud olud.

Varane ühiskond.

Muhamed ja kalifaat.

Islam, usk ja kultuur.

Moslemiriigid XI-XVI

sajandil.

Islamimaad tänapäeval.

9. AAFRIKA

TSIVILISATSIOONID

(3tundi)

Geograafilised ja

klimaatilised olud.

Etioopia ja Lääne-Aafrika

kultuurid.

Sise-Aafrika uurimine.

Koloniaalaafrika.

Aafrika tänapäeval.

Islami teke ja levik.

Muhamed. Koraan.

Religiooni osa

igapäevaelus. Abielu ja

perekond. Sunna.

Islami uskumused ja tavad.

Sunniidid, šiiidid.

Araabia vallutused, Araabia

kalifaat ja selle lagunemine.

Eri rahvaste kultuuri

ühtesulamine. Arhitektuur.

Kirjandus. Teadus. Araabia

kultuuri mõjud Aasia

ja Euroopa kultuurile.

Araabia maad tänapäeval.

Etioopia riik ja kultuur.

Lääne-Aafrika kultuurid:

Ghana ja Mali, kontaktid

Vahemere maadega;

Joruba kultuur. Zimbabwe

kultuur. Aafrika langemine

Euroopa riikide võimu alla.

Kolonisatsiooni

tagajärjed Aafrikale.

Aafrika tänapäeval.

1) tunneb islami teket ja

levikut Aasias ja Vahemere

maades ning iseloomustab

islami mõju

ühiskonnale;

2) analüüsib araabia

kultuuripärandit, toob

näiteid araabia kultuuri

mõju kohta Euroopale,

loob seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

3) teab araabia allikaid

ning teeb allikate alusel

järeldusi araabia maade

ajaloo kohta.

1) tunneb tähtsamaid

Aafrika kultuure ning loob

seoseid mineviku ja

tänapäeva vahel;

2) iseloomustab Aafrika

põlisrahvaste kultuuride

erijooni;

3) teab Aafrika ajaloo


Töö illustratiivse materjaliga,

geograafilise kaardiga.

Õpilane uurib erinevatest

ajalooallikatest, milline on

kõrbeelanike elulaad; oskab

näha ja selgitada seoseid

geograafiliste- klimaatiliste

olude ja elulaadi vahel.

Otsib erinevatest allikatest

infot islami tekkimise,

sümbolite, tavade ja leviku

kohta. Kirjutab arutleva

kirjandi islami mõju ja leviku

kohta.

Koostab kronoloogilise

ülevaate ja araablaste

vallutuste ja islami leviku

kohta, moslemiriikide arengute

kohta.

Koostab esitluse islami

kultuuripärandi kohta.

KOKKUVÕTE

Tutvub varasemate Aafrika

kultuuridega. Koostab ülevaate

Aafrika avastamise arengust,

täidab koondtabeli Aafrika

tähtsamate kultuuride kohta.

Töötab erinevate

ajalooallikatega ning selgitab

välja Aafrika koloniseerimise

peamised põhjused, ajajärgud

ja tagajärjed.

Õpik, erinevad

ajalooallikad,

geograafiline ja

poliitiline kaart,

dokumentaalfilm.

Õpik, erinevad

ajalooallikad,

dokumentaalfilm,

ajalooatlas,

geograafiline ja

poliitiline kaart.

alusel järeldusi Aafrika

ajaloo kohta.

Kirjutab arutleva kirjandi

Aafrika koloniseerimise

mõjudest tänapäeva Aafrika

riikidele.


Seinakaart või atlas.

Teabekirjandus ja teemakirjandus.

INIMENE, ÜHISKOND, KULTUUR (I, II, III OSA)

Ilukirjandus

Maailma usundid. 2006.

Waines, D. Sissejuhatus islamisse. 2003.

Piibel.

Koraan.

Saard, R. Euroopa üldine kiriku ajalugu selle algusest kuni tänapäevani. 2005.

Teeple, J. B. Maailma ajalugu. 2004.

ERR arhiiv





EESTI AJALUGU (kuni 16.–17. sajandi vahetuseni ) I





Eesti ajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Eesti ajaloo

kursuse käigus omandab õpilane oskusi temaatiliseks käsitluseks vajalike ajaliselt (ja kultuuriliselt) kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomiseks ning

nägemiseks.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh Eesti ajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast



Eesti ajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja


















3. Hindamine.

Eesti ajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.


Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud Eesti ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,










Kursuse nimi EESTI AJALUGU (kuni 16.–17. sajandi vahetuseni ) I, tundide arv 35


ESIAEG (7 tundi) ÕPILANE teab … ÕPILANE …

I Tähtsamad

arheoloogilised kultuurid

Esiaja allikad ja nende

uurimine

Kiviaja kultuurid Eestis:

Kunda kultuur,

kammkeraamika kultuur,

nöörkeraamika ehk

venekirveste kultuur –

elanike peamised tegevus-

alad ja kultuuri

iseloomustavad muistised.

Metalliaeg:

Pronksiaeg. Asva kultuur.

Rauaaeg. Põlispõllundus,

kalmed, linnused.

II Eesti esiaja lõpul

Suhted naabritega:

idaslaavlased, balti

hõimud,viikingid.

Esiaeg,

esiaja allikad

esiaja periodiseerimine

Kunda kultuur

kammkeraamika

nöörkeraamika e.

venekirveste kultuur

muistis

Asva kultuur

kalmed

kultusekivid

alepõllundus

põlispõllundus

linnused

Slaavlased idaslaavlased

balti hõimud

viikingid

teab ja iseloomustab Eesti

esiaja perioode inimeste

tegevusalade ja eluolu

muutuste alusel.

Seletab ja kasutab mõisteid:

arheoloogiline kultuur,

muistis.


mõisteid: kalme, linnus

Iseloomustab esiaja eestlaste

suhteid naaberrahvastega

Töö õppetekstiga,

suuline arutlus,seoste

loomine üldajalooga.

Koostab ajajoone muinasaja

perioodidest.


arheoloogiliste kultuuride

iseloomustamine, inimeste

tegevusalade ja eluolu

võrdlemine

erinevatel esiaja perioodidel.

Arutelu filmi ,, Kaali

saladused”

põhjal .

Filmi ,,Raua sulatamine”

vaatamine ja analüüs.

Õpitakse tundma metalliaja

inimeste tegevusalasid ja

eluolu,

hinna-

takse metalli kasutamise

olulisust ühiskonna arengus.

Õpilane kirjutab loovtöö.

Töö õppetekstiga.

Kaardi analüüs :

eestlaste naabrid,

kaubateede kujunemine.

Õpik, töölehed, ajalooallikad

Õpik, töölehed, vaatefilm

„Kaali saladused“

Õpik, töölehed,

ajalookaardid, ajalooatlas,

vaatefilm „Raua sulatamine“

Õpik, töölehed,

ajalookaardid

Rahvusvaheliste kaubateede

kujunemine ja Eesti.

Eesti ühiskond esiaja lõpul:

Sotsiaalne kihistumine.

Maakonnad ja kihelkonnad.

Linnused.

Külad ja elamud.

Muinasusund ja ristiusu

levik Eestis.

Muinasusundi seos

loodusega.

Vanimad teated ristiusu

levikust Eestis.

KESKAEG (20 tundi)

Muistne vabadusvõitlus:

Balti ristisõdade põhjused.

Muistse vabadusvõitluse

käik. Eestlaste lüüasaamise

põhjused ja tagajärjed.

Henriku Liivimaa kroonika

ajalooallikana.

Maakond

kihelkond

muinaslinnus

külad, külade tüübid

varanduslik ebavõrdsus

vanemad

malev

Muinasusk

animism

targad

esimesed misjonärid

Balti ristisõda

Mõõgavendade

ordu

Lembitu

Kaupo

Ümera lahing

Madisepäeva lahing

Danebrog

kroonik Henrik

Iseloomustab Eesti

halduskorraldust ja

majanduslikku arengut esiaja

lõpul, seletab ja kasutab

kontekstis mõisteid:

maakond, kihelkond, malev,

muinaslinnus.

Seletab ja kasutab mõistet:

animism, kirjeldab eestlaste

seoseid ristiusuga.

Analüüsib Balti ristisõdade

põhjusi, käiku ja tulemusi

erinevate osapoolte

vaatenurgast.

Teab, kes olid Lembitu,

Kaupo, piiskop Albert,

kroonik Henrik ja

iseloomustab nende

tegevust.

Töö allikatega

mõistetega,

atlasega,seinakaardiga,

õpitakse tegema järeldusi

eluolu kohta Eestis enne

Balti ristisõdu.

Töö õppetekstiga.

Diskussioon :

oma seisukoha kujundamine

ja põhjendamine.

Töö õppeteksti ja

ajalooallikatega : Henriku

Liivimaa kroonika .

Informatsiooni

leidmine teabeallikatest,

teabe analüüs,

põhjus – tagajärg seoste

leidmine.

Tabeli koostamine.


halduskaart

Õpik, töölehed


Vana-Liivimaa riigid.

Riiklik korraldus ja

poliitiline kaart.

Seisused.

Maapäev.

Vana-Liivimaa riikide

omavahelised

suhted ja suhted naabritega.

Jüriöö ülestõus, selle


Keskaja ühiskond Eestis:

Läänikorraldus.

Mõisate rajamine.

Sunnismaisuse ja teoorjuse

kujunemine.

Keskaegsed linnad. Linnade

valitsemine. Käsitöö,

kaubandus, Hansa Liit.

Gildid ja tsunftid.Eluolu

linnas.

Kirik ja kultuur.

Vaimulikud ordud ja

kloostrid.

Arhitektuur.

Liivimaa

Vana-Liivimaa

maahärrad

Vana-Liivimaa Maapäeva

seisus-

lik koosseis

Liivi ordu

ordumeister

Läänikorraldus

vasallkond

mõis

adramaa

talurahva

õiguslik seisund

talurahva kihistumine

sunnismaisus

teotöö

teoorjus

raad

tsunft gild

Hansa Liit

Katoliku kirik

missa

paavst , piiskop

preester

kloostrid

tsistertslased

dominiiklased

ja frantsisklased

augustiinlased

Tunneb muutusi Vana-

Liivimaa riiklikus

korralduses ja poliitilisel

kaardil, iseloomustab Vana-

Liivimaa suhteid

naaberriikidega,

analüüsib Jüriöö ülestõusu

tähtsust ja tähendust

ajaloolise narratiivina,seletab

ja kasutab kontekstis

mõisteid: Vana-Liivimaa,

Liivi ordu.

Iseloomustab Eesti keskaja

ühiskonda: läänikord,

talurahva õiguslik seisund ja

majanduslik olukord, käsitöö

ja kaubandus, eluolu

linnades; loob seoseid Eesti

ja Euroopa ajaloo vahel

keskajal, seletab ja kasutab

kontekstis mõisteid:adramaa

vasallkond, mõis,

sunnismaisus, teoorjus

Iseloomustab Eesti keskaja

kultuuri põhijooni ja mõistab

ristiusu mõju Eesti kultuurile

, vaimuelule,

väärtushinnangute

muutumisele; mõistab

kultuurilist järjepidevust,

analüü-


kaardi ja atlasega,

arutelu,

ülevaatetabeli

koostamine,

põhjus-tagajärg seoste

loomine


mõistetega,

seoste loomine Euroopa

ajalooga,

rühmatöö,

seminar

Võimalusel õppekäik .

Isesisev töö õppetekstiga;

Töö pildimaterjaliga,

selle kommenteerimine,

analüüs, võrdlemine,

seoste loomine

Euroopa kultuuriga

Võimalusel õppekäik

Õpik, ajalooatlas,

ajalooallikad (ilukirjanduslik

tekst), töölehed



ÜLEMINEK KESKAJAST

UUSAEGA (8 tundi)

Reformatsioon Eestis.

Haridusolud.

Eestikeelse trükisõna algus.

Liivi sõda.

Vana-Liivimaa asend

Läänemere regioonis.

Liivi sõja eellugu, käik ja

tulemused.

Reformatsioon

usupuhastus

Martin Luther,

Hermann Marsow,

Melchior Hoff-

mann

pildirüüste,

Wanradti ja Koelli

katekismus

Diplomaatiline eellugu

Wolter von Plettenberg

,,Tartu maks”

Ivan IV

sõjast osavõjad riigid

hertsog Magnus,

Pontus De la Gardie,

Jam Zapolski

vaherahu,

Pljussa vaherahu

sib kriitiliselt keskaja

kroonikaid ja teisi

teabetekste

Õpilane

iseloomustab reformatsiooni

mõju ja tähtsust eesti

kultuuriloos, analüüsib

muutusi mentaliteedis ja

vaimuelus.

Iseloomustab rahvusvahelisi

suhteid Läänemere

piirkonnas 16.sajandil,

võrdleb suurriikide mõju

Läänemere piirkonnas, teab

muutusi riiklikus korralduses

ja poliitilisel kaardil sõdade

ajal, teab, kes olid Wolter

von Plettenberg, Ivan IV.

Töö

õppetekstiga, ajalooalase

sõnavaraga, analüüs,

võrdlus, olulise leidmine ja

väärtustamine,

arutelu

Töö ajalooallikatega:

Johannes Renneri

kroonika.

Informatsiooni leidmine,

analüüs, hinnangu andmine,

põhjus-tagajärg

seoste loomine.


ajalookaardiga,


Õpik, töölehed,

ajalooallikad, ajalookaardid

Eesti kolme kuningriigi

valduses.

Riiklik korraldus ja

poliitiline kaart.

Vastureformatsioon.

Kultuuri areng

Balthasar Russowi kroonika

ajalooallikana.

Reformatsiooni ja

vastureformatsiooni

mõju vaimuelule.

Eesti ala jagatuna kolme

kuningriigi vahel,

vojevoodkonnad

staarostkonnad

Katoliikluse taastamine

Lõuna-Eestis,

vastureformat-

sioon.

Liivi sõja tulemused.

Altmargi, Brömsebro, Oliwa

rahu.

Altmargi rahu

Brömbsebro rahu

Balthasar

Russow

Piibli tõlkimise algus- Hans

Susi.

Hermen Rode,

Bernt Notke

,,Surmatants”

Michel Sittow

Teab, kuidas toimus Rootsi

võimu järkjärguline

kehtestamine kogu Eesti

alal;

iseloomustab muutusi

riiklikus korras ja poliitilisel

kaardil.

Teab, kes oli Balthasar

Russow ja iseloomustab

tema tegevust.

Oskab nimetada

kunstialaseid näiteid

reformatsiooni ja

vastureformatsiooni ajast ja

arutleda reformatsiooni

mõjust Eesti vaimuelu

edasisele kujunemisele.

oma arvamuse kujundamine

ja

põhjendamine,

seoste loomine Euroopa

ajalooga,

analüüs, kriitilise mõtlemise

kujundamine

Töö ajalooallikatega:

rühmatöö :

Balthasar Russowi kroonika.

Probleemide püstitamine,

lahenduste otsimine

Õpik, töölehed, ajalooatlas,

ajalookaardid

Õpik, ajalooallikad, internet-

PP, esitluslehed


- õppetekstid

- pildimaterjal

- teabekirjandus

- seinakaart, atlas

- õppekäigud - ja ekskursioonid

- film ,, Kaali saladused “

- film ,, Raua sulatamine”

- Buehl, Doug. Interaktiivõppe strateegiad klassiruumis. SA Omanäolise Kooli Arenduskeskus. Tallinn, 2002

- Internet

- http://www.history.ee

- http://www.history.ee/Berta

- http://www.hot.ee/arheoloogmust/

A l l i k a d

- Henriku Liivimaa kroonika, tõlk. Richard Kleis, toim. Enn Tarvel, Tallinn 1982.

- Liivimaa vanem riimkroonika, tõlk. Urmas Eelmäe, toim. Enn Tarvel, Tallinn 2003.

- Bartholomäus Hoeneke: Liivimaa noorem riimkroonika, toim. Sulev Vahtre, Tallinn 1960.

- Johann Renner: Liivimaa ajalugu 1556–1561, tõlk. Ivar Leimus, Tallinn 1995.

- Balthasar Russow: Liivimaa kroonika, tõlk. Dagmar ja Hermann Stock, Tallinn 1993.

- Christian Kelch: Liivimaa kroonika, tõlk. Ivar Leimus, Tartu 2004.

- Christian Kelch: Liivimaa kroonika järg, tõlk. Ivar Leimus, Tartu 2009

http://www.history.ee/

http://www.history.ee/Berta

http://www.hot.ee/arheoloogmust/



EESTI AJALUGU (17.sajand- 19.sajandi lõpp) II





Eesti ajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades. Eesti ajaloo

kursuse käigus omandab õpilane oskusi temaatiliseks käsitluseks vajalike ajaliselt (ja kultuuriliselt) kaugemate valdkondade vaheliste seoste loomiseks ning

nägemiseks.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh Eesti ajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast



Eesti ajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja


















7. Hindamine.

Eesti ajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.


Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud Eesti ajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,










Kursuse nimi EESTI AJALUGU (17.sajand- 19.sajandi lõpp) II, tundide arv 35


ROOTSI AEG (10

tundi)

Rootsi suurriigi ajastu

Rootsi keskvõim ja

baltisaksa

aadel

Majanduslik areng

Vaimuelu ja kultuur

ÕPILANE teab …

Rootsi suurriigi kujunemine

Eestimaa ja Liivimaa

kubermang, võimukorraldus.

Kohtukorraldus.

Rüütelkonnad

Asustus Rootsi ajal

Talurahva õiguslik seisund ja

majanduslik olukord.

Reduktsioon ja selle

tulemused.

Karl XI. Manufaktuuride

teke. Kaubandus.

Suur näljahäda

ÕPILANE …

Teab, millal ja mis asjaolud

võimaldasid Rootsil

kujuneda suurriigiks; oskab

nimetada asjaolusid, mille

poolest erines Rootsi

suurriigi ühiskonna

korraldus Lääne-Euroopa

ühiskonnast.

Iseloomustab Rootsi

poliitikat Eesti- ja Liivimaal

ning annab sellele allikate ja

teabetekstide põhjal

hinnangu, hindab allikate

usaldusväärsust;

seletab ja kasutab kontekstis

mõistet rüütelkond;

Iseloomustab talurahva

õigusliku ja majandusliku

olukorra muutumist Rootsi

ajal;



reduktsioon, vakuraamat;

teab, kes oli Karl XI ja

iseloomustab tema tegevust

Otsib erinevatest

ajalooallikatest infot Rootsi

suurriigi kujunemise kohta.

Täidab etteantud küsimuste

järgi võrdlustabeli või Venni-

diagrammi.

Töö kaardiga Eesti ajaloo

atlas või Ajaloo atlas

Venn-diagramm

Töö allikmaterjalidega

Üldine analüüs

Töö allikatega Meie kaugem

minevik. Suur näljahäda -

töölehed

Arutluse kirjutamine

Võimalusel õppekäik (ERM)

Ajalooatlas. Õpik.

Õpik, töölehed,

ajalookaardid

Õpik, ajalooatlas,

ajalookaardid


Eesti XVIII sajandil (10 tundi)

Venemaa euroopastumine

XVIII sajandil.

Põhjasõda

Rahvastikuprotsessid

Eestis XVI–XVIII sajandil

Luterlus riigiusuna.

Esimesed gümnaasiumid.

Ülikooli asutamine Tartus,

Academia Gustaviana.

Gustav II Adolf, J. Skytte.

Rahvaharidus. B. G.

Forselius. Eestikeelse

kirjasõna levik,

piiblikonverentsid, Vastne

Testament

Peeter I.

Katariina II, valgustatud

absolutism.

Põhjasõja põhjused, käik ja

tulemused.

Karl XII, Peeter I.

Sõdade, haiguste,

olmetingimuste ja

Mõistab luterluse mõju ja

Rootsi aja tähtsust eesti

kultuuri ja hariduse arengus,

ajaloos ning tänapäeval;



piiblikonverentsid, Vastne

Testament, Academia

Gustaviana;

teab, kes olid B. G.

Forselius, Gustav II Adolf, J.

Skytte ning iseloomustab

nende tegevust;

Teab, kes oli Peeter I,

Katariina II; oskab seletada

üksikisiku ja tema tegevuse

mõju ajaloo edasises kulus.

Selgitab Põhjasõja põhjusi,

tulemusi ja mõju;

teab, kes oli Karl XII; tema

seoseid Eestiga.

Analüüsib allikate ja

teabetekstide alusel

talurahva majandusliku

Rühmatöö – allikmaterjalid

ja teabetekstid TÜ ajalugu,

Eesti ajaloo allikad

Kirjutab lühireferaadi

Võimalusel õppekäik-TÜ

Ajaloomuuseumi külastus

Töö ajalookaardiga,

ajalooallikatega. Õpilane

teeb kas paberkandjal või PP

esitluse 18.saj. Vene

suurvalitsejate kohta, kirjutab

analüüsiva essee.

Tutvub õppetekstiga ja lisa-

ajalooallikaga, koostab

Põhjasõja ajatelje, kirjutab

loovtöö, kasutades õpitut,

Karl XII viibimisest laiusel.

Erinevad ajalooallikad,

ajalooatlas, õpik,

esitluslehed, töölehed.

Õpik, ajalooaalikas, tööleht.

Balti erikord

Vaimuelu 18. sajandil

III teema. Eesti XIX

sajandil ja XX sajandi

algul (18 tundi)

Moderniseeruv Euroopa

näljahädade mõju

rahvastikule.

Talurahva õiguslik seisund ja

majanduslik olukord,

mõisamajandus.

Vene keskvõim ja baltisaksa

seisuslik omavalitsus.

Balti erikord.

Asehalduskord.

Baltisaksa kultuur ja

talurahvakultuur.

Rahvaharidus. Pietism ja

valgustus, vennastekogud.

A. Thor Helle ja A. W.

Hupel.

Industriaalühiskonna

kujunemine. Linnastumine.

Raudteede areng. Rahvuslik

olukorra ning õigusliku

seisundi muutumist;

analüüsib

rahvastikuprotsesse

mõjutanud tingimusi.

Iseloomustab Balti erikorda

ning selle mõju Eesti

arengule;


järgmisi mõisteid: balti

erikord, restitutsioon,

asehalduskord.

Analüüsib Euroopa

valgustusideede mõju eesti

vaimuelule;


mõistet vennastekogud;

teab, kes olid A. Thor Helle

ja A. W. Hupel, ning

iseloomustab nende

tegevust.

Teab, mis on

industriaalühiskond, millised

on industrialiseerumise

eeldused ja näited Eestis,

Rühmatöö (sõdade, haiguste,

olmetingimuste, näljahäda

mõju rahvastikule) Kirjutab

kokkuvõtva lühiarutluse

rühmatöö tulemusena.

Juhitud lugemise alusel

täidab võrdlustabeli talu- ja

mõisaelamise kohta.

Õpilane loeb õppeteksti,

koostab mõistekaardi balti

erikorra kohta, kirjutab

loovtöö elust Eestis

kindralkuberneride ajal.

Uurib ja esitleb vabal valikul

impeeriumi teenistuses

olevat tuntud baltisakslast.


ajalooallikaga. Rühmatöö.

Uurib lisaallikatest, kuidas

kujunes tänapäevane eesti

kirjakeel. Kirjutab arutleva

lühikirjandi baltisaksa

kultuuri mõjudest eesti

rahvuslikule kultuurile.

Tutvub õppematerjalidega,

oskab teisendada teksti:

Õpik, töölehed,

ajalooallikas.

Õpik, ajalooallikad, internet.

Õpik, ajalooallikas.

Õpik.

Talurahva vabanemine

Ärkamisaeg

liikumine. Venemaa XIX

sajandil ja XX sajandi algul.

Pärisorjuse kaotamine Eestis.

Talurahva omavalitsuse

kujunemine.

Talude päriseksostmine.

Usuvahetusliikumine.

Tööstuse areng. Erinevused

Põhja- ja Lõuna-Eesti

arengus.

Eelärkamisaeg. Estofiilid. K.

E. Von Baer, F. R.

Kreutzwald.

Tartu ülikool XIX sajandil.

Eesti haritlaskonna

kujunemise algus.

Seltsiliikumine. Tähtsamad

rahvusliku liikumise

ettevõtmised ja nende

eestvedajad: J. V. Jannsen, J.

Hurt, C. R. Jakobson, L.

Koidula. Erimeelsused

eesmärkide saavutamisel.

Venestusaja mõju haridusele,

kultuurile ja rahvuslikule

liikumisele. Rahvusliku

professionaalse kultuuri

kujunemine. Uus rahvuslik

tõus, J. Tõnisson.

iseloomustab rahvusliku

liikumise eeldusi ja seoseid

Euroopaga;

Teab, kuidas muutus

talurahva õiguslik seisund ja

majanduslik olukord, ning

selgitab majandusprotsesside

ja talurahvaseaduste seoseid;

Mõistab ärkamisaja

tähendust ja tähtsust ning

selle mõju

kodanikuühiskonna

kujunemisele Eesti ajaloos;

iseloomustab rahvusliku

liikumise eeldusi ja seoseid

Euroopaga;

teab, millised olid tähtsamad


ettevõtmised ning kes olid


eestvedajad;

analüüsib allikate alusel


ettevõtmisi ja ideid;


järgmisi mõisteid: estofiil,

ärkamisaeg, rahvuslik

liikumine, venestamine,

Aleksandrikool;

- teab, kes olid K. E. von

Baer, F. R. Kreutzwald, J. V.

Jannsen, J. Hurt, C. R.

Jakobson, L. Koidula ja J.

diagrammid, tabelid ,

statistilised kokkuvõtted

tekstiks; analüüsib põhjus-

tagajärg seoseid.

Töö teabetekstidega,

arvandmetega koos

õppimisjuhendiga.

Diskussioonivõrk pärisorjuse

kaotamise küsimuses

Õpilane kirjutab arutluse

(„Vabadus kohustab…“)

Uurib õppematerjali ja

koostab ärkamisaja ajajoone,

rühmatöö.

Õpilane teeb esitluse õpitu

põhjal rahvusliku ärkamisaja

teemal. Kirjutab arutluse

antud teemal.

Õpik, ajalooallikas,

teabetekstid.

Õpik, ajalooallikad, internet.

Moderniseeruv Eesti

Kokkuvõte ja kordamine

Majanduse areng. Raudteede

ehitamine, selle mõju

majanduslikule ja

sotsiaalsele arengule.

Suurtööstuse kujunemine.

Põllumajanduse areng.

Talurahva kihistumine.

Ülevenemaaliste seaduste

laienemine Eestile.

Poliitilised rühmitused

Eestis. 1905. aasta

sündmused ja nende mõju

ühiskonnale.

Tõnisson, ning iseloomustab

nende tegevust.

Iseloomustab muutusi Eesti

ühiskonnas ja ühiskondlik-

poliitilise mõtte arengut XIX

sajandi lõpul ning loob

seoseid omariikluse

kujunemisega;

Õpilane uurib õppematerjali,

tutvub statistiliste

andmetega.

Rühmatöö, paaristöö:

poliitilised liikumised ja

ühiskonnategelased.

Võimalusel õppekäik

Põllumajandusmuuseumisse.

Sündmuste kaardistamine.

Testid, viktoriin, õppekäigud

jm.

Õpik. Töölehed.


- õppetekstid

- seinakaart, atlas

- teabekirjandus

- pildimaterjal

- Eesti ajalugu. Kronoloogia. Koost. Vahtre, S., Olion, Tallinn 1994, 2007

- Eesti rahva ajalugu 2. Taani- ja orduaeg, mõisad ja teoorjus. JK, Tallinn 1996

- Vahtre, S. Muinasaja loojang Eestis. Olion, Tallinn 1990

- Vahtre, S., Piirimäe, H. Meie kaugem minevik. Valgus, Tallinn, 1983

- Helmut Piirimäe: Rootsi riigimajandus Eesti- ja Liivimaal XVII sajandil, Tartu 2009

- Tiit Rosenberg: Eesti mõisate ajalooline ülevaade. – Eesti mõisad, Tallinn 1994, lk. 7-55.

- Seltsid ja ühiskonna muutumine: talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogumik, toim. Ea Jansen, Jaanus Arukaevu, Tartu 1995.

- Marten Seppel: Näljaabi Liivi- ja Eestimaal 17. sajandist 19. sajandi alguseni, Tartu 2008 (Dissertationes Historiae Universitatis Tartuensis, 15).

Ainekavad gümnaasiumiastmele


„Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”,




kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt

Lähiajaloo õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse kronoloogilist järgnevust silmas pidades.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh lähiajaloo kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust, analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast



Lähiajaloo kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja



Õppe- ja kasvatuseesmärgid.















2. Hindamine.

Lähiajaloo õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu, pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu.


Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud lähiajaloo kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid ajaloosündmusi,









Kursuse nimetus: „Lähiajalugu I – Eesti ja maailm 20. sajandi esimesel poolel”, tundide arv 35

Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpitegevus Õppe-vahendid

1. MAAILM

ESIMESE

MAAILMASÕ

JA EEL

ÕPILANE:

Suurriikide arengujooni: poliitiliste

süsteemide erinevused, Venemaa.

Maailma majandus:

teadusrevolutsioon, monopolid,

kapitali eksport, vabaturumajandus ja

protektsionism.

ÕPILANE:

Kursuse lõpul õpilane:

1) iseloomustab suurriikide

arengujooni ja rolli muutumist

rahvusvahelistes suhetes;

2) teab suurriikide sõjalis-poliitilisi

blokke ning analüüsib Antanti ja

Kolmikliidu taotlusi;

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,

referaat, esitlused nt

PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded töölehtedel

Õpik , Atlas gümnaasiumile

ajaloo-kaardid, allikad, esitlus-

lehed, kirjatarbed, töölehed.

Õpikud Lähiajalugu

gümnaasiumile I, II osa,

Aajalooatlas

Suurriikide liidud: kujunemise


3) tunneb maailma poliitilist kaarti

enne Esim

est maailmasõda: näitab kaardil

suurriikide

sõjalistesse blokkidesse kuuluvaid

riike, koloniaalimpeeriume;

4) iseloomustab maailma

majanduse arengujooni; analüüsib

teaduse ja tehnika mõju;

5) seletab ja kasutab kontekstis

mõisteid

imperialism,

monopol,

Antant,

Kolmikliit

gümnaasiumile,Eesti ajaloo

atlas.

2. ESIMENE

MAAILMASÕ

DA

Esimese maailmasõja põhjused.

Sõdivad pooled ja tähtsamad

sõjatandrid.

Esimese maailmasõja tagajärjed:

impeeriumide lagunemine, uute

rahvusriikide sünd Euroopas,

uus maailmakord ja Rahvasteliit.

Eesti iseseisvumine: eeldused,

iseseisvumine, Vabadussõda,

Tartu rahu.

1) analüüsib Esimese maailmasõja

põhjusi ning sõdivate poolte

taotlusi;

2) analüüsib Esimese maailmasõja

tagajärgi ja mõju maailma arengule;

3) analüüsib Eesti omariikluse

saavutamise eeldusi ja protsessi;

4) teab Eesti Vabadussõja sündmusi

ning kirjeldab sõja käiku kaardi

alusel;

5) mõistab Vabadussõja ja Tartu

rahu tähendust Eesti Vabariigi

kindlustumisel;


mõisteid

Veebruari-revolutsioon,

autonoomia,

Asutav Kogu,

Landeswehr

Tartu rahu;

7) teab, kes olid Nikolai II,

Vladimir Lenin,

Jaan Poska,

Johan Laidoner ja Konstantin Päts,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,


Õpik, Atlas

gümnaasiumileajalookaardid,

allikad, esitluslehed,

kirjatarbed, töölehed.

ning iseloomustab nende tegevust.

3.

MAAILMASÕ

DADEVAHEL

INE AEG:

DEMOKRAAT

IA JA

DIKTATUURI

D

Euroopa-kesksus ning rahvusvahelised

suhted.

Demokraatia levik.

Demokraatia põhijooned Suurbritannia,

Prantsusmaa ja

USA näitel:

poliitiline süsteem, majandus,

ühiskonnaelu.

Majanduskriis:

põhjused,

levik ja mõju,

Roosevelti uus kurss.

Autoritarism,

totalitarism:

fašism, natsionaalsotsialism,

kommunism.

Diktatuuride iseloomulikud jooned,

eripärad ja levik: poliitiline süsteem,

majandus,

ühiskonnaelu.

Uute konfliktide kujunemine,

kriisikolded.

Eesti tee demokraatialt autoritarismile:


ühiskonnaelu.

1) analüüsib ja võrdleb rahvus-

vahelisi suhteid 1920. ja 1930.

aastail ning teab muutuste

põhjusi;

2) teab ja iseloomustab

rahvusvahelisi kriise: Kaug-Ida,

Etioopia, Hispaania kodusõda;

3) iseloomustab majanduse arengut

maailmasõdadevahelisel perioodil

ning selgitab

majanduskriisi põhjusi ja mõju;

4) analüüsib ning võrdleb

demokraatlikku ja diktatuurset

ühiskonda;

5) analüüsib Eesti ühiskonna

poliitilist arengut 1920. ja 1930.

aastail, selgitab autoritarismi

kujunemise põhjusi ja mõju

ühiskonnale ning iseloomustab

vaikivat ajastut;


mõisteid

demokraatia,

diktatuur,

autoritarism,

totalitarism,

kommunism,

NSVL,

fašism,

natsionaalsotsialism,

Rahvasteliit,

Versailles’ süsteem,

Vaikiv ajastu,

parlamentarism,

vabadussõjalased;

7) teab, kes olid

Jossif Stalin,

Adolf Hitler,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,


Õpik, Atlas gümnaasiumile

ajalookaardid, allikad,


töölehed.

Benito Mussolini, Franklin D.

Roosevelt,

Konstantin Päts ja Jaan Tõnisson,


4. TEINE

MAAILMASÕ

DA

Teine maailmasõda kui Esimese

maailmasõja jätk.

Teise maailmasõja põhjused:

Saksamaa,

Nõukogude Liidu ja Jaapani

agressiivne välispoliitika

ning demokraatlike Lääneriikide

lepituspoliitika nurjumine.

Sõdivad pooled:

Saksamaa ja tema liitlased.

Hitleri-vastane koalitsioon ja selle

kujunemine:

Atlandi harta,

Teherani, Jalta ja Potsdami

konverentside tähtsus.

Tähtsamad sõjatandrid ja lahingud:

rinded,

tähtsamaid lahingud (Pearl Harbor,

Moskva,

Midway,

Stalingrad,

Kursk,

El-Alamein,

Normandia dessant).

Teise maailmasõja tulemuste

vastuolulisus ja selle tagajärjed

maailma poliitilisele, majanduslikule

ja ideoloogilisele arengule.

Eesti Teises maailmasõjas: iseseisvuse

kaotamine, okupatsioonid,

1) analüüsib rahvusvahelisi suhteid

Teise maailmasõja eel;

2) iseloomustab Teise maailmasõja

põhjusi ja tagajärgi;

3) iseloomustab sõjategevust kaardi

järgi;

4) teab Hitleri-vastase koalitsiooni

kujunemislugu;

5) analüüsib Teise maailmasõja

mõju Eesti ajaloole;

6) teab, kes olid Winston Churchill,

Charles de Gaulle, Dwight

Eisenhower, Georgi Žukov,

Johannes Vares ja Otto Tief, ning

iseloomustab nende tegevust;


mõisteid

Anšluss,

Müncheni konverents,

MRP,

baaside leping,

okupatsioon,

suvesõda,

Atlandi harta,

ÜRO

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,


Õpik, Atlas

gümnaasiumileajalookaardid,

allikad, esitluslehed,

kirjatarbed, töölehed.

sõjakaotused ja -kahjud, sõja mõju

inimeste elukäikudele.

Pagulaskond.

kursuse nimetus: „Lähiajalugu II – Eesti ja maailm 20. sajandi teisel poolel”, tundide arv 35

Teema Õppesisu/põhimõisted Õpitulemused Õpi-tegevus Õppe-vahendid

1. KÜLM

SÕDA

Külma sõja kujunemine ja selle

avaldumise vormid:

võidurelvastumine,

liidud.

Kriisid:

Korea sõda,

Suessi kriis,

Kuuba kriis,

Vietnami sõda,

Berliini kriisid.

Kahepooluseline maailm: USA ja

NSVLi vastasseis.

Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine,

kahe Saksa riigi vahelised suhted.

1) analüüsib külma sõja põhjusi ja

kujunemist ning teab

avaldumisvorme;

2) analüüsib külma sõja kriiside

tekkimise põhjusi ning osaliste

taotlusi ja tulemusi;

3) analüüsib rahvusvahelist

olukorda külma sõja ajal;

4) iseloomustab kahe Saksa riigi

arengut külma sõja ajal;

5) teab, kes olid

Harry Truman,

John F. Kennedy,

Nikita Hruštšov,

Fidel Castro,

Konrad

Adenauer ja

Willy Brandt, ning iseloomustab

nende tegevust;


mõisteid

külm sõda,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,


Õpik, atlas gümnaasiumile,

ajaloo kaardid, allikad, esitlus-


kriisikolle,

NATO,

VLO,

võidurelvastumine,

raudne eesriie.

2.

DEMOKRAAT

LIK MAAILM

PÄRAST

TEIST

MAAILMASÕ

DA

USA: poliitiline süsteem, majandus,

ühiskonnaelu.

Ühise Euroopa integratsiooni otsingud.

Euroopa integratsioon.

1) analüüsib demokraatlike riikide

arengu põhijooni;

2) teab Euroopa integratsiooni

kujunemist ja põhietappe;

3) teab, kes olid

Ronald Reagan ja Robert

Schumann, ning iseloomustab

nende tegevust;


mõisteid

Euroopa Liit,

Euroopa Nõukogu,

OSCE

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,





3. NSVL JA

KOMMUNIST

LIK

SÜSTEEM

Kommunistliku süsteemi kujunemine.

Ida-blokk:


ühiskonnaelu,

Moskva poliitika ja kriisid: Ungari

ülestõus,

Praha kevad,

Poola kriisid,

solidaarsus.

NSVL:

talinism,

sula,

stagnatsioon.

Eesti NSV:

ühiskond,

majanduse areng, rahvastik,

vastupanu vormid,

suhted välis-eestiga

1) analüüsib kommunistliku

süsteemi kujunemislugu ja

põhijooni;

2) iseloomustab NSVLi

ühiskonnaelu arengut;


süsteemi kriiside põhjusi ja

tagajärgi;

4) analüüsib Eesti ühiskonna

arengut Nõukogude okupatsiooni

ajal;


mõisteid

kollektiviseerimine,

industrialiseerimine,

stalinism,

sula,

stagnatsioon,

dissidentlus,

Brežnevi doktriin,

plaanimajandus,

sotsialismileer,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,





liiduvabariik,

kultuurirevolutsioon;

6) teab, kes olid

Jossif Stalin,

Nikita Hruštšov,

Leonid Brežnev,

Mao Zedong,

Johannes Käbin, Aleksander

Dubček ja Lech Walesa, ning


4. MAAILM

SAJANDI-

VAHETUSEL

NSVLi ja kommunistliku süsteemi

lagunemine:

Berliini müüri langemine,

majanduslikud ja

poliitilised reformid NSVLis.

Kommunistliku bloki

lagunemise ja kommunistlike ideede

krahhi mõju väärtushinnangutele.

Külma sõja lõpp ja geopoliitilised

muudatused: poliitilise kaardi

muutumine.

USA rolli muutus: uus jõudude

vahekord maailmas.

Eesti iseseisvuse taastamine.

Integratsioon Euroopasse ja maailma:

laulev revolutsioon, riikluse

taastamine.

Uued pingekolded:

Balkani kriis.


süsteemi lagunemise põhjusi;

2) teab ja näitab muutusi maailma

poliitilisel kaardil pärast külma sõja

lõppu;

3) analüüsib jõudude vahekorra

muutusi rahvusvahelistes suhetes

ning uute pingekollete

kujunemist;

4) analüüsib Eesti iseseisvuse

taastamist ning teab riikluse

ülesehitamise käiku;

5) selgitab Eesti integreerumist

Euroopasse ja maailma;

6) teab, kes olid

Ronald Reagan,

Mihhail Gorbatšov,

Boris Jeltsin,

George Bush,

Helmut Kohl,

Vaclav Havel,

Arnold Rüütel,

Lennart Meri,

Edgar Savisaar ja

Mart Laar, ning

iseloomustab nende tegevust;


mõisteid

perestroika,

glasnost,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,





laulev revolutsioon,

Rahvarinne,

Balti kett,

interrinne,

ERSP,

Eesti Kongress,

Põhiseaduse Assamblee.

kursuse nimetus: „Lähiajalugu III – 20. sajandi arengu põhijooned: Eesti ja maailm”,tundide arv 35


1. ELUOLU

JA

KULTUUR

Ühiskondlikud liikumised ja

ideoloogiad:

sotsialism,

liberalism,

noorsooliikumine, neegriliikumine,

feminism,

keskkonnakaitse.

Ühiskondlike liikumiste ja ideoloogiate

avaldumine kultuuris.

Muutused eluolus: viktoriaanliku

maailma lagunemine,

naiste emantsipatsioon,

spordi populaarsuse kasv,

mood,

massikultuur,

kodumasinad.

1) teab tähtsamate ideoloogiate

põhiseisukohti ja iseloomustab nende

mõju ühiskonnale;

2) teab teaduse ja tehnika arengu

saavutusi ning iseloomustab nende

rakendumist igapäevaelus;

3) analüüsib kultuuri arengu

põhijooni ning seostab neid

ühiskonnas toimunud muutustega.

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel


ajaloo-kaardid, allikad,


töölehed.

Teaduse ja tehnika areng: autoajastu,

raadio, televisioon,

arvuti ja internet, kosmoseajastu.

Kultuurivaldkondade arengu

iseloomulikud jooned:

vaimse murrangu ilmingud kunstis,

kirjanduses, arhitektuuris, muusikas.

Multikultuursuse kontseptsioon.

Poliitiliste olude mõju Eesti kultuurile ja

eluolule.

2. SÕJA JA

RAHU

KÜSIMUS

Suhtumine sõdadesse: patsifism,

võidurelvastumine, desarmeerimine,

tuumasõja oht.

Rahvusvahelised organisatsioonid:

Rahvasteliit,

ÜRO, NATO,

uue maailmakorra loomise katsed.

Konfliktid ja nende lahendamise püüded

Lähis-Ida näitel.

Eesti osalemine rahvusvaheliste

organisatsioonide töös.

1) analüüsib, mis asjaoludel

kujunesid ja muutusid inimeste

hoiakud ning väärtushinnangud

sõja ja rahu küsimuses 20. sajandi

jooksul;

2) analüüsib rahvusvaheliste

organisatsioonide rolli

riikidevahelistes suhetes;

3) teab Lähis-Ida kriisikolde

kujunemise põhjusi, selgitab kriisi

olemust ja püüdeid seda

lahendada;


mõisteid

desarmeerimine,

võidurelvastumine,

patsifism

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

3.

INIMSUSEV

ASTASED

KURITEOD

Massikuritegude ideoloogilised alused ja

psühholoogilised juured.

Koonduslaagrid,

GULAG.

Küüditamised.

Natsismikuriteod:

holokaust.

1) selgitab, millised arengusuunad

ühiskonnas tegid võimalikuks

inimsusevastaste kuritegude

toimepaneku;

2) mõistab inimsusevastaste

kuritegude olemust ning nende

taunimise ja vältimise

vajalikkust;

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

Kommunismikuriteod.

Genotsiid,

etnilised puhastused.

Inimsusevastased kuriteod Eestis.

3) teab inimsusevastaste kuritegude

toimepanemise viise ja nende

tagajärgi;


mõisteid

genotsiid, holokaust,

küüditamine, GULAG

4. MUU

MAAILM

Koloniaalsüsteemi lagunemine ja selle

tagajärjed.

Uute vastasseisude kujunemine,

terrorism.

Islamimaailma aktiviseerumine ja

vastuolud läänega

1) iseloomustab koloniaalsüsteemi

toimimist, selle lagunemise põhjusi

ja tagajärgi;

2) analüüsib uute vastasseisude

kujunemist maailmas pärast külma

sõja lõppu.

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.



VALIKKURSUS „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu”,




kultuuri ja mõtteviisi, sh väärtushinnangute muutumist ning ajaloolisi isikuid ja sündmusi nii enda kui ka teiste vaatenurgast lähtuvalt

Üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu õpetuse kursuste järjekord on kronoloogilis-temaatiline, st ajaloolisi probleeme käsitletakse

kronoloogilist järgnevust silmas pidades.

Gümnaasiumi ajalooõpetuses, sh üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu kursuses, tähtsustatakse probleemikeskset käsitlust,

analüüsides hinnanguid ja tõlgendusi erinevast seisukohast lähtuvalt. Mõistmaks, et ajalookirjutamine sõltub ajast ning ajaloouurija seisukohast, kujundatakse

kriitilist suhtumist erinevatesse mõtteviisidesse, võrreldakse ajaloosündmuste ja -nähtuste käsitlemist eri allikates ning hinnatakse allikate usaldusväärsust.

Antud kursuses teadvustatakse õppija rolli kultuuripärandi säilitajana ning edasikandjana. Ajalooõpetus toetab õppija enesemääratluse kujunemist ja võimet

asetada end kellegi teise olukorda, vaadelda maailma kellegi teise seisukohast lähtudes.


Õppe- ja kasvatuseesmärgid.















4. Hindamine.

Üldajaloo – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu õpetuses kontrollitakse ja hinnatakse õpitulemuste saavutatust erinevate ülesannete kaudu,

pidades silmas teadmiste ja oskuste tasakaalu. Ülesanded on erineva raskusastmega, hinnatakse analüüsioskust, üldistamisoskust, hinnangu andmise

adekvaatsust ja põhjendatust.

Hindamisel kontrollitakse, kas õpilane on omandanud ajalookursuse kronoloogilised piirid, teab ja oskab iseloomustada ja analüüsida tähtsamaid

ajaloosündmusi, isikuid, kultuurinähtusi ja -panust; tunneb antud ajalookursuse olulisemaid sündmusi, protsesse ja isikuid; oskab leida ajaloosündmuste ja -

nähtuste sarnasusi ja erinevusi, põhjusi ja tagajärgi; saab aru, et ajaloosündmusi võib alati mitmeti tõlgendada; põhjendab oma seisukohti ja oskab anda

hinnangut; oskab end asetada minevikus elanud inimese olukorda.






Kursuse nimetus: VALIKKURSUS „Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu”, tundide arv 35


1. EUROOPA

RAHVASTIK

ÕPILANE TEAB: ÕPILANE:

1) eristab Euroopa kultuuriareaale,

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,



MAJANDUS JA

KOMMUNI-

KATSIOON

Rahvaarvu dünaamika ja seda

mõjutanud tegurid.

Perekond.

Ühiskonna valitsemise

põhijooned.

Riikluse vormid ja nende

muutumine.

Seisuslik

korraldus.

Modernse demokraatia

kujunemine.

Majanduse arengu põhijooned.

Lääne- ja Ida-Euroopa arengu

erijooned.

Kommunikatsiooni ja

meedia areng.

Euroopa kultuuriline

lõimumine.

Vabadus ja sõltuvus Euroopa

ajaloos.

selgitab nende eripära kujunemise põhjusi ja

ajaloolisi tagamaid ning tähtsust Euroopa

ajaloo kujunemisel ja seoseid tänapäevaga;

2) analüüsib Euroopa riikide ühiskonda,

kultuuri ja vaimulaadi, arengu sarnasusi ja

erinevusi, vastastikuseid seoseid ning

ajaloolise arengu järjepidevust;

3) tunneb Ameerika Ühendriikide ajaloo

põhijooni ning selle seost Euroopa ajalooga;

4) analüüsib Euroopa ajaloo mõju Eestile ning

seostab Eesti ajalugu Euroopa ajaloo üldiste

protsessidega poliitikas, majanduses ja

kultuuris;

5) väärtustab kultuurilist mitmekesisust ning

teadvustab oma rolli kultuurikandjana ja

kultuuripärandi säilitajana;

6) analüüsib ideoloogiliste ja tehnoloogiliste

muutuste mõju inimeste eluviisile ja

väärtushinnangutele; analüüsib riikidevahelist

koostööd ning konfliktide lahendamise viise;

7) kasutab erinevaid teabeallikaid, sh

ajalookaarte ja seisukohti, mõistab

ajaloosündmuste ja -protsesside erineva

tõlgendamise põhjusi ning hindab allika või

käsitluse usaldusväärsust;

8) rekonstrueerib minevikus elanud inimeste

elu, vaadeldes maailma nende pilgu läbi ning

võttes arvesse ajastu eripära.

ÕPILANE:

1) nimetab Euroopa rahvaarvu muutumist

mõjutanud tegureid ning analüüsib seoseid

rahvaarvu muutumise ja valitseva peremudeli

vahel;

2) kirjeldab Euroopa ühiskonna valitsemise

põhijooni erinevatel ajastutel, analüüsib

riikluse

vormide muutumist, seisuslikku korraldust ja

selle tähtsust ühiskonna valitsemisel ning

modernse demokraatia kujunemist;


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel


töölehed.

Õpikud: Inimene. Ühiskond.

Kultuur I,II,III osa

3) kirjeldab Euroopa majandusliku arengu

põhijooni eri aegadel ning võrdleb Lääne- ja

Ida-

Euroopa majanduslikku arengut;

4) iseloomustab kommunikatsiooni ja meedia

arengu põhijooni ning tähendust Euroopa

kultuurilisele lõimumisele;

5) analüüsib rahvastiku-, majandus- ja

kommunikatsiooniprotsesside mõju

üksikisikule.

2. PRANTSUS-

MAA

Frangi riik.

Keskaegne Prantsusmaa.

Saja-aastane sõda.

Reformatsioon Prantsusmaal.

Hugenottide

sõjad.

Absolutismi kujunemine

Prantsusmaal.

Louis XIV.

Barokk-kultuuri õitseng.

Prantsusmaa

revolutsiooni eelõhtul.

Revolutsiooni põhietapid

ja tagajärjed.

Revolutsioonisõjad.

Napoleoni sõjad ja

ümberkorraldused Euroopas.

Bourbonide

1) teab Frangi riiki Prantsusmaa eelkäijana,

tunneb Prantsuse riigi kujunemise olulisemaid

etappe ja ühiskonnaelu muutumist;

2) teab reformatsiooni ajal katoliku usu

püsimajäämise põhjusi;

3) teab valgustusliikumise, Prantsuse

revolutsiooni ja Napoleoni sõdade tähendust

Euroopa ajaloo taustal;

4) analüüsib Prantsusmaa ajaloo seoseid

Euroopa ajaloo protsessidega;

5) väärtustab Prantsusmaa kultuuripärandit,

teab tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning

leiab nende kohta infot;

6) seletab ja kasutab kontekstis mõisteid

generaalstaadid,

pärtliöö,

žirondiinid

, jakobiinid;

7) teab, kes olid

Henri IV,

kardinal Richelieu,

Louis XIV,

Napoleon Bonaparte ja

Robespierre,


Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

restauratsioon. Juulimonarhia.

Teine keisririik.

Pariisi Kommuun. Kolmas

vabariik.

Koloniaalpoliitika.

3. SUUR-

BRITANNIA

Inglismaa enne normannide

vallutusi.

Keskaegne Inglismaa. Rooside

sõda.

Reformatsioon

Inglismaal.

Elizabeth I.

Kuninga ja parlamendi

vastasseis Charles I ajal.

Kodusõja puhkemine,

selle konfessionaalsed jooned.

Cromwelli diktatuur.

Restauratsioon.

Isikuvabaduse ja

parlamentarismi kindlustumine

17. sajandi lõpulja 18. sajandil.

Inglismaa tõus juhtivaks

koloniaalvõimuks.

Kuninganna Victoria ajastu.

Parlamendireform.

Iiri küsimus.

„Hiilgav

isolatsioon” välispoliitikas.

1) teab normannide tähendust Inglismaa

kujunemisel;

2) teab Inglismaa reformatsiooni eripära;

3) seletab parlamentarismi ning modernse

demokraatia kujunemist;

4) selgitab Suurbritannia tõusu juhtivaks

koloniaalvõimuks;

5) analüüsib Suurbritannia ajaloo seoseid

Euroopa ajalooga;

6) väärtustab Suurbritannia kultuuripärandit,




Magna Charta,

puritaanid ja independendid,

õiguste bill,

toorid ja viigid,

tööstusrevolutsioon,

tšartism;

8) teab, kes olid

Püha Patrick,

William Vallutaja,

Henry VIII,

Elizabeth I,

Cromwell ja

Victoria,


Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

Briti koloniaalimpeerium.

4. SAKSAMAA

Karl Suure keisririik.

Saksa Rahva Püha Rooma riik.

Saksamaa partikularism.

Kuurvürstid.

Habsburgide valduste

kasv Karl V ajal.

Reformatsiooni mõju

Saksamaa arengule.

Kolmekümne-aastane sõda.

Brandenburgi-Preisimaa tõus.

Friedrich II valgustatud

absolutism.

Austria

Habsburgide võimu all.

Türgi ekspansiooni taga

sitõrjumine.

Keiser Joseph II

valgustuslikud reformid.

Preisimaa häving ja uuenemine

Rahvusluse tõus Saksamaal.

1848.–1849. aasta

revolutsioon.

Saksamaa ühendamine.

Saksa keisririik enne Esimest

maailmasõda.

1) teab Karl Suure keisririiki;

2) teab Saksamaa partikularismi põhjusi ja

reformatsiooni osa selles;

3) iseloomustab Preisimaa ja Austria arengu

põhijooni, sealhulgas valgustuslikke reforme

nendes riikides;

4) iseloomustab Saksamaa ühinemist ja Saksa

keisririigi arengut enne Esimest maailmasõda;

5) analüüsib Saksamaa ajaloo seoseid Euroopa

ajalooga;

6) väärtustab Saksamaa kultuuripärandit, teab

tähtsamaid kultuuri- ja ajalooobjekte ning leiab

nende kohta infot;

7) teab, kes olid

Karl Suur,

Karl V,

Friedrich II,

Maria Theresia,

Joseph II,

Metternich ja

Otto von Bismarck, ning iseloomustab nende

tegevust.

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

5.

SKANDINAAVIA

Skandinaavia ühiskond

varakeskajal.

1) iseloomustab Skandinaavia ajaloolise

arengu sarnasust ja eripära võrreldes muu

Euroopaga;

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,




Viikingid.

Ristiusustamine ja riikide teke.

Skandinaavlaste

muistne maailmapilt.

Kalmari unioon.

Luteriusu kindlustumine

Skandinaavia maades.

Rootsi suurvõimu ajastu

Läänemere ruumis.

Skandinaavia maade arengu

põhijooni pärast Põhjasõda.

2) teab olulisemaid poliitilisi arengusuundi

Läänemere regioonis tervikuna, poliitiliste

jõudude vahekorda ja selle muutumist;


viikingid,

normannid,

varjaagid,

ruunikiri,

saaga,

Valhalla;

4) analüüsib Skandinaavia maade ajaloo

seoseid Euroopa ajalooga;

5) väärtustab Skandinaavia maade

kultuuripärandit,



6) teab, kes olid

Leif Eriksson,

Knut Suur,

Gustav I Vasa,

Gustav II Adolf,

Karl XI ja

Karl XII,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel


töölehed.

6. BÜTSANTS JA

VENEMAA

Bütsantsi riik ja ühiskond

pärast Lääne-Rooma

langemist.

Kreekakatoliku kiriku

kujunemine.

Bütsants ristisõdade ajastul.

Türgi ekspansiooni algus.

Konstantinoopoli langemine.

Slaavlased ja Kiievi riik.

Keskaegne Novgorod.

1) teab õigeusu kiriku kujunemist Bütsantsis

ning Bütsantsi riigi ja ühiskonna põhijooni;

2) iseloomustab Venemaa ühiskonna arengu ja

valitsemise eripära, püüdu euroopastumisele

ning vastandumist Euroopale;

3) iseloomustab õigeusu mõju Venemaa

arengule ja kultuurile ning seletab Moskva kui

„kolmanda Rooma” kontseptsiooni;

4) kirjeldab Vene ekspansionismi põhisuundi

ja tulemusi;

5) analüüsib Bütsantsi ja Venemaa ajaloo


6) väärtustab Bütsantsi ja Venemaa

kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja

ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;


Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel




töölehed.

Venemaa Kuldhordi

ülemvõimu all.

Moskva kui „kolmas Rooma”.

Ivan Julm ja opritšnina.

Vene ekspansionism 16.–19.

sajandil ning selle tulemused.

Segaduste aeg ja Romanovite

dünastia võimuletulek.

Õigeusu kirik vaimuelu

kujundajana. Kirikulõhe.

Peeter I Venemaa

euroopastajana.

Katariina II valgustatud

absolutism.

Aleksander I reformid. 1812.

aasta Vene-Prantsuse

sõda.

Detsembrimäss.

Läänlased ja slavofiilid.

Aleksander II ja pärisorjuse

kaotamine.

Terrorism. Narodniklus.

Moderniseerimine, rahvuslus

ja

venestamine.

patriarh,

metropoliit,

ikoon,

kirillitsa,

veetše,

družiina,

opritšnina,

vanausulised,

dekabristid,

slavofiilid,

narodnikud;

8) teab, kes olid

Justinianus,

Rjurik,

Vladimir Püha,

Jaroslav Tark,

Ivan IV Julm,

Peeter I,

Katariina II,

Aleksander I,

Aleksander II

ja Pjotr Stolõpin,

ning iseloomustab nende

tegevust.

7. AMEERIKA

ÜHEND-RIIGID

Põhja-Ameerika

koloniseerimine.

1) teab ja seletab Ameerika Ühendriikide

tekkimist ning valitsemise ajaloolisi juuri, eriti

Õppetöö klassis,

kodused ülesanded,




Inglismaa ja Prantsusmaa

rivaliteet Põhja-Ameerikas.

Inglise kolooniate

lahkulöömine ning Ameerika

Ühendriikide iseseisvussõda.

Poliitiline süsteem.

Uute territooriumide

hõlvamine läänes.

Orjanduse küsimus. Lõuna ja

põhja eripära.

Kodusõda ja selle

tagajärjed.

Lõuna rekonstruktsioon.

Tööstuslik tõus. Reformid

majandusvabaduse tagamiseks

ja

sotsiaalsete olude

parandamiseks.

iseseisvussõja ja kodusõja tähendust ühiskonna

arengule;

2) tunneb põhja, lõuna ja lääne eripära

Ameerika ühiskonna arengus;

3) teab Ameerika Ühendriikide tähtsust

majandusvabaduse ja sotsiaalsete reformide

teostamisel 19. sajandi lõpul ning 20. sajandi

algul;

4) analüüsib Ameerika Ühendriikide ajaloo


5) väärtustab Ameerika Ühendriikide

kultuuripärandit, teab tähtsamaid kultuuri- ja

ajalooobjekte ning leiab nende kohta infot;


iseseisvusdeklaratsioon,

farmerlus,

abolitsionism;

7) teab, kes olid

George Washington,

Thomas Jefferson ja Abraham Lincoln,

ning


PowerPoint,

kontrolltööd,

ülesanded

töölehtedel


töölehed.

Documents

Ainekavad gümnaasiumiastmele. - tag.ee · Ainekavad gümnaasiumiastmele. Aine nimetus: AJALUGU 1. Õppeaine kirjeldus. Ajalooõpetus aitab õpilasel omandada kultuuriruumis ja ajaloolises