Kinnitatud Sütevaka Gümnaasiumi Toetajate Ühenduse koosolekul 30.01.2012

Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium

ÕPPEKAVA

2012

2 

 

Sisukord I Üldosa ...................................................................................................................................... 5 

1. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid .................................................................................... 5 2. Õppekava põhimõtted ........................................................................................................ 5 3. Õppesuunad, valikkursused ja nende tunnijaotusplaanid ................................................... 6 4. Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine ....................................................................... 12 5. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted ........................ 17 6. III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused ......................................................................... 26 7. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis ....................................................................................................................... 27 8. Õppe ja kasvatuse korraldus, ajakasutus .......................................................................... 28 9. Hindamine ........................................................................................................................ 28 10. Gümnaasiumi lõpetamine ............................................................................................... 33 11. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis ning õpilaste nõustamine gümnaasiumis ................................................................................................... 33 12. Õpilaste juhendamise ja hariduslike erivajadustega õpilaste õppekorralduse põhimõtted .............................................................................................................................................. 34 13. Karjääriteenuste korraldus põhikoolis ja gümnaasiumis ................................................ 34 14. Õpetaja töökava koostamise põhimõtted ........................................................................ 35 15. Kooli õppekava uuendamise ja täiendamise kord .......................................................... 35 

II Põhikooli ainekavad ............................................................................................................. 36 Ainevaldkond EESTI KEEL JA KIRJANDUS ................................................................... 36 

EESTI KEEL .................................................................................................................... 41 KIRJANDUS .................................................................................................................... 62 

Ainevaldkond VÕÕRKEELED ........................................................................................... 79 A- VÕÕRKEEL (inglise keel) ......................................................................................... 89 B-VÕÕRKEEL (vene-, saksa-, prantsuse) ..................................................................... 101 VENE KEEL .................................................................................................................. 103 SAKSA KEEL ................................................................................................................ 106 PRANTSUSE KEEL ...................................................................................................... 110 III kooliaste (vene keel, saksa keel, prantsuse keel) ...................................................... 113 VENE KEEL .................................................................................................................. 114 SAKSA KEEL ................................................................................................................ 117 PRANTSUSE KEEL ...................................................................................................... 120 

3 

 

Ainevaldkond LOODUSAINED ........................................................................................ 126 LOODUSÕPETUS ......................................................................................................... 130 BIOLOOGIA .................................................................................................................. 151 GEOGRAAFIA .............................................................................................................. 167 FÜÜSIKA ....................................................................................................................... 182 KEEMIA ........................................................................................................................ 199 

Ainevaldkond SOTSIAALAINED .................................................................................... 211 AJALUGU ..................................................................................................................... 216 ÜHISKONNAÕPETUS ................................................................................................. 231 INIMESEÕPETUS ......................................................................................................... 242 

Ainevaldkond KUNSTIAINED ......................................................................................... 261 KUNST ........................................................................................................................... 265 MUUSIKA ..................................................................................................................... 275 

Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS .......................................................................... 324 KEHALINE KASVATUS ............................................................................................. 326 

Ainevaldkond TEHNOLOOGIAÕPETUS ........................................................................ 354 TEHNOLOOGIAÕPETUS ............................................................................................ 359 KÄSITÖÖ JA KODUNDUS ......................................................................................... 372 

Valikaine USUNDIÕPETUS ............................................................................................. 385 Valikaine INFORMAATIKA ............................................................................................ 391 

III Gümnaasiumi ainekavad ................................................................................................... 394 Ainevaldkond KEEL JA KIRJANDUS ............................................................................. 394 

EESTI KEEL .................................................................................................................. 397 KIRJANDUS .................................................................................................................. 407 

Ainevaldkond VÕÕRKEELED ......................................................................................... 431 B2-keeleoskustasemel võõrkeel ......................................................................................... 441 

INGLISE KEEL ............................................................................................................. 441 B1 keeleoskustaseme keeled (prantsuse, saksa, vene keel) ............................................... 454 

PRANTSUSE KEEL ...................................................................................................... 455 SAKSA KEEL ................................................................................................................ 465 VENE KEEL .................................................................................................................. 476 

A-keeleoskustasemel võõrkeeled ....................................................................................... 484 PRANTSUSE KEEL ...................................................................................................... 485 HISPAANIA KEEL ....................................................................................................... 489 SAKSA KEEL ................................................................................................................ 493 VENE KEEL .................................................................................................................. 496 Valikkursus „Võõrkeelne kirjandus“ (B2.1 keeletasemel õpilastele) ............................ 501 

Ainevaldkond MATEMAATIKA ...................................................................................... 502 Kitsas matemaatika (10 kursust) .................................................................................... 506 Lai matemaatika (14 kursust) ......................................................................................... 513 

Ainevaldkond LOODUSAINED ........................................................................................ 525 BIOLOOGIA .................................................................................................................. 530 Valikkursus „Rakendusbioloogia” ................................................................................. 539 GEOGRAAFIA .............................................................................................................. 542 

4 

 

Valikkursus „Globaliseeruv maailm“ ............................................................................. 550 KEEMIA ........................................................................................................................ 553 Valikkursus „Elementide keemia” ................................................................................. 561 Valikkursus „Keemiliste protsesside seaduspärasused” ................................................ 563 FÜÜSIKA ....................................................................................................................... 566 Valikkursus „Füüsika ja tehnika” ................................................................................... 585 

Ainevaldkond SOTSIAALAINED .................................................................................... 589 AJALUGU ..................................................................................................................... 594 Valikkursus Üldajalugu – maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat ....... 613 Valikkursus Üldajalugu – Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu ............. 617 ÜHISKONNAÕPETUS ................................................................................................. 624 Valikkursus „Inimene ja õigus“ ..................................................................................... 631 INIMESEÕPETUS ......................................................................................................... 637 Valikkursus „Psühholoogia“ .......................................................................................... 642 Valikkursus „Isiksus“ ..................................................................................................... 646 Valikkursus „Praktiline psühholoogia“ .......................................................................... 647 GEOGRAAFIA .............................................................................................................. 648 Valikkursus “ Sotsioloogia ” .......................................................................................... 652 Valikkursus „POLITOLOOGIA“ .................................................................................. 655 FILOSOOFIA ................................................................................................................. 658 

Ainevaldkond KUNSTIAINED ......................................................................................... 665 MUUSIKA ..................................................................................................................... 669 KUNST ........................................................................................................................... 683 Valikkursus ”Joonestamine” .......................................................................................... 690 

Ainevaldkond KEHALINE KASVATUS .......................................................................... 693 KEHALINE KASVATUS ............................................................................................. 697 

Valikaine „Ladina keel“ ..................................................................................................... 714 Valikkursus “DRAAMAÕPETUS” ............................................................................... 721 Valikkursus „Eetika” ...................................................................................................... 723 Valikkursus ”EESTI KUNST” ...................................................................................... 725 Valikkursus “Etikett” ..................................................................................................... 726 Valikkursus ”Fototöötlus- ja –disain” ............................................................................ 728 Valikkursus “ Giidinduse alused” .................................................................................. 729 Valikkursus ”Informaatika” ........................................................................................... 731 Valikkursus ”Interlingua” .............................................................................................. 733 Valikaine „Karjääriõpetus“ ............................................................................................ 735 Valikkursus “Keraamika” .............................................................................................. 740 Valikkursus “Keskkond ja säästev areng” ..................................................................... 742 Valikkursus „Kirjandus ja kinokunst“ ............................................................................ 745 Valikaine „Majandus- ja ettevõtlusõpe“ ........................................................................ 747 Valikkursus “MEEDIA” ................................................................................................ 757 Valikaine ”RIIGIKAITSE” ............................................................................................ 759 Valikkursus „Sotsiaaltöö sihtgrupid ja meetodid“ ......................................................... 775 Valikkursus “Tarbekunst” .............................................................................................. 777 Valikaine ”Usundiõpetus” .............................................................................................. 779 Valikkursus „Eesti usuline maastik“ .............................................................................. 785 Valikaine „Uurimistöö alused” ...................................................................................... 788 

5 

 

I Üldosa Õppekava alusväärtused Alusväärtustena kujundatakse üldinimlikke väärtusi: ausust, hoolivust, aukartust elu vastu, õiglust, inimväärikust, lugupidamist enda ja teiste vastu, vastutust ning ühiskondlikke väärtusi: vabadust, loovust, demokraatiat, austust emakeele ja kultuuri vastu, patriotismi, sallivust, õiguspõhisust, solidaarsust, vastutustundlikkust, soolist võrdõiguslikkust, keskkonna jätkusuutlikkust, patriotismi

1. Õppe- ja kasvatustöö üldeesmärgid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium on erakool, mille põhiväärtusteks on: Vabadus- õigus oma tõekspidamistele, arvamustele, valikutele Loovus- võime otsida ja leida, mõtestada ja teostada kordumatut eneses ning maailmas Vastutus- julgus seista silmitsi oma valikute tulemustega Kooli õppe- kasvatustöö üldeesmärk on aidata koos koduga kujuneda isiksustel, kes

• on konkurentsivõimelised jätkamaks õpinguid järgmises haridusastmes: põhikooli õpilased gümnaasiumides või kutseõppes ning gümnaasiumi õpilased kõrgkoolides

• mõtlevad loogiliselt, loovalt ja kriitiliselt • peavad lugu enesest ja kaasinimestest; oma ja teiste rahvaste kultuurist • oskavad oma tegevust eesmärgistada, kavandada ja hinnata • suudavad valida, otsustada ja vastutust võtta

2. Õppekava põhimõtted Üldeesmärkidest tulenevalt lähtutakse järgmistest põhimõtetest: Terviklikkus Õppekava lähtub maailmatunnetuse terviklikkusest. Rõhutades interpretatiivset ja loovat lähenemist, väärtustatakse humanitaar-, loodus- ja reaalteaduslikku ainekäsitlust. Õppekava tasakaalustatus, lõimumine ja avatus Õppekava hõlmab kõik tähtsad eluvaldkonnad. Õpetuse sisu valikul on arvestatud rahvuskultuuri, Euroopa ja maailmakultuuri; teoreetilise ja praktilise tegevuse tasakaalu; igapäevast toimetulekut ja tulevikuvajadusi; ainetevahelisi seoseid. Õppekava on avatud nendele muutustele, mida toob kaasa aeg. Õppija aktiivsus, loovus ja vastutus Õppekavas rõhutatakse individuaalseid valikuid ja innovatiivsust ning õpetaja ja õpilaste vahelisi kokkuleppeid ainekava kujundamisel. Õppekava rõhutab õppija vastutust oma

6 

 

tegevuse ja õpitulemuste eest. See eeldab pidevat enesearendamist, oma õppimise mõtestamist ja eesmärgistamist. Õpetaja isikupärane lähenemine Õppekava rõhutab õpetaja rolli juhendajana teadmiste ja kogemuste omandamisel antud ainevaldkonnas. Õppekava kujundamisel lähtutakse tõdemusest, et õpetamine ja õppimine on loov protsess, mis eeldab isikupärast lähenemist nii ainele kui õpilastele.

3. Õppesuunad, valikkursused ja nende tunnijaotusplaanid Põhikoolis õpivad õpilased riiklikust õppekavast enam II kooliastmes eesti keelt ja kirjandust, matemaatikat, A-võõrkeelt (inglise keel) ning B-võõrkeelt (vene-, saksa-, prantsuse); lisatund kunstis, käsitöös ja kodunduses ning tehnoloogiaõpetuses. III kooliastmes õpitakse rohkem matemaatikat. Vaba tunniressursi arvelt õpetatakse usundiõpetust ja informaatikat 8. klassis on õpilasele kohustuslik loovtöö, milleks võib olla uurimus, projekt, kirjandusteos, film, kunsti- , muusikatöö või mõni muu omaloominguline tegevus. Loovtöö temaatika lähtub mõnest õppekava läbivast või õppeaineid lõimivast teemast. Gümnaasiumis võib õpilane valida 3 õppesuuna vahel: humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund. Kõikides suundades õpetatakse süvendatult kirjandust ( 4 valikkursust), inglise keelt-tase B2 ja saksa, vene või prantsuse keelt B1 tasemel, filosoofiat, psühholoogiat ja ladina keelt. B1 taseme võõrkeele valib õpilane vastavalt soovile. Humanitaarsuunas õpetatakse riiklikust õppekavast enam inglise keelt (tase B2) ning saksa, vene, prantsuse või hispaania keelt (tase A1.2), ladina keelt, ajalugu, draamaõpetust. Sotsiaalteaduste õppesuunas õpitakse laia matemaatikat, valikainetena ajalugu, politoloogiat, sotsioloogiat, meediat. Loodussuund võimaldab laia matemaatika õpet, valikkursusi keemias, füüsikas, geograafias ja bioloogias. Gümnaasiumiastme klassides koostavad õpilased vastavalt juhendile 2 uurimistööd.

7 

 

PÕHIKOOLI TUNNIJAOTUS

Õppeaine 4 5 6 II

ka 7 8 9 III kaeesti keel 5 4 3 12 2 2 2 6kirjandus 2 2 4 2 2 2 6A-võõrkeel 4 4 3 11 3 3 3 9B-võõrkeel 2 3 5 3 3 3 9matemaatika 5 5 5 15 5 5 5 15loodusõpetus 2 2 3 7 2 2geograafia 1 2 2 5bioloogia 1 2 2 5keemia 2 2 4füüsika 2 2 4ajalugu 1 2 3 2 2 2 6inimeseõpetus 1 1 2 1 1 2ühiskonnaõpetus 1 1 2 2muusika 2 1 1 4 1 1 1 3kunst 2 1 1 4 1 1 1 3käsitöö ja kodundus; tehnoloogiaõpetus 2 2 2 6 2 2 1 5kehaline kasvatus 3 3 2 8 2 2 2 6usundiõpetus 1 1 informaatika 2 2KOKKU 25 28 30 30 32 32

8 

 

Humanitaarsuuna valikaineteks on inglise keel (tase B2), ajalugu, ladina keel Valikkursusteks on: Inglise keel – tase B2 ( 1 kursus enam loodus- ja sotsiaalsuunast) Ajaloos – valikkursus „Üldajalugu-maailma ajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat“, valikkursus „Üldajalugu-Euroopa maade ja Ameerika Ühendriikide ajalugu“ Kunstis- 1 valikkursus („Joonestamine“) enam loodus- ja sotsiaalsuunast Ladina keel – 2 kursust enam loodus- ja sotsiaalsuunast Valikkursused „Draamaõpetus“ ja A1.2 taseme võõrkeel (4 kursust) HUMANITAARSUUNA TUNNIJAOTUS Õppeaine

Kursused Tertia (10. kl)

Secunda (11. kl)

Prima (12. kl)

eesti keel 2 2 2kirjandus 3 3 3B2 taseme võõrkeel 5 4 4B1 taseme võõrkeel 4 3 4matemaatika 3 3 4geograafia 2 1 bioloogia 2 2keemia 2 2 füüsika 2 2 1ajalugu 3 2 3ühiskonnaõpetus 2muusika 1 1 1kunst 1 1 1keh kasv 2 2 1ladina keel 2 2 1filosoofia 2 2inimeseõp/psühhol 1 1 usundiõpetus 1 uurimistöö alused 1 valikaine 2 2 2 Kursuseid kokku 37 35 33

9 

 

Sotsiaalsuuna valikaineteks on ajalugu (2 kursust), politoloogia, sotsioloogia, lai matemaatika Valikkursused „Meediaõpetus“, „Inimene ja õigus“ , „Isiksus” SOTSIAALSUUNA TUNNIJAOTUS Õppeaine

Kursused Tertia (10. kl)

Secunda (11. kl)

Prima (12. kl)

eesti keel 2 2 2kirjandus 3 3 3B2 taseme võõrkeel 4 4 4B1 taseme võõrkeel 4 3 4matemaatika 5 5 4geograafia 2 1 bioloogia 2 2keemia 2 2 füüsika 2 2 1ajalugu 3 2 3ühiskonnaõpetus 2muusika 1 1 1kunst 1 1 keh kasv 2 2 1ladina keel 1 2 filosoofia 2 2inimeseõp/psühhol 1 1 usundiõpetus 1 politoloogia 1sotsioloogia 1 uurimistöö alused 1 valikaine 1 1 2 Kursuseid kokku 37 36 32

10 

 

Loodussuuna valikkursusteks on: geograafias „Globaliseeruv maailm“ bioloogias „Rakendusbioloogia“ füüsikas „Füüsika ja tehnika“ keemias „Elementide keemia“, „Keemiliste protsesside seaduspärasused“ lai matemaatika Valikkursused „Keskkond ja säästev areng“, „Majandus- ja ettevõtlusõpe“, „Giidinduse alused“ LOODUSSUUNA TUNNIJAOTUS

Õppeaine

Kursused Tertia (10. kl)

Secunda (11. kl)

Prima (12. kl)

eesti keel 2 2 2kirjandus 3 3 3B2 taseme võõrkeel 4 4 4B1 taseme võõrkeel 4 3 4matemaatika 5 5 4geograafia 3 1 bioloogia 2 3keemia 2 3 füüsika 2 2 2ajalugu 1 2 3ühiskonnaõpetus 2muusika 1 1 1kunst 1 1 keh kasv 2 2 1ladina keel 1 2 filosoofia 2 2inimeseõp/psühhol 1 1 usundiõpetus 1 uurimistöö alused 1 valikaine 1 1 2Kursuseid kokku 35 37 33

Lisaks riikliku õppekavas ettenähtud kohustuslikele kursustele on kool valinud vastavalt õppesuundadele valikkursused.

11 

 

Kooli valitud valikkursused, mis on õpilastele kohustuslikud:

Kursuse nimetus Humanitaarsuund Sotsiaalsuund Loodussuund

Müüt ja kirjandus 1 1 1 Kirjandus ja ühiskond 1 1 1 Draama ja teater 1 1 1 Kirjandus ja film 1 1 1 Üldajalugu-maailmaajalugu: tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat

1 1

Üldajalugu-Euroopa maade ja AÜ ajalugu 1 1 Võõrkeel- inglise keel B2 tase 8 7 7 Võõrkeel (saksa-, vene-prantsuse) B1tase 6 6 6 Rakendusbioloogia 1 Elementide keemia 1 1 1 Keemiliste protsesside seaduspärasused 1 Füüsika ja tehnika 1 Globaliseeruv maailm 1 Psühholoogia 1 1 1 Isiksus 1 Ladina keel 5 3 3 Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse I 1 1 1 Sissejuhatus filosoofilisse mõtlemisse II 1 1 1 Filosoofia funktsioonid 1 1 1 Filosoofia põhiküsimused 1 1 1 Joonestamine 1 Sotsioloogia 1 Politoloogia 1 Usundiõpetus “Inimene ja religioon” 1 1 1 Kitsas matemaatika „Funktsiooni tuletis ja tuletise rakendused“ „Kordamine“

2

Uurimistöö alused 1 1 1 Lisaks kohustuslikele ja kooli poolt valitud valikkursustele on gümnaasiumiastme õpilastel võimalik valida järgmisi valikaineid: informaatika, etikett, usundiõpetus, riigikaitse, inimene ja õigus, eetika, eesti kunst, tarbekunst, keraamika , praktiline psühholoogia, interlingua, võõrkeelne (inglise) kirjandus, kirjandus ja kinokunst, meedia, giidinduse alused, draamaõpetus, fototöötlus ja -disain, majandus- ja ettevõtlusõpe, karjääriõpetus, keskkond ja säästev areng, sotsiaaltöö sihtgrupid ja meetodid, A1.2 taseme võõrkeel. Tertia (10. kl) ja secunda (11. kl) sotsiaal- ja loodusuuna õpilastel on kohustuslik valida 1 valikaine, humanitaarsuuna õpilastel 2 valikainet, millest üks on A1.2 taseme võõrkeel; primas (12. kl) 2 valikainet. Õpilasel on kohustuslik valida kokku sotsiaal- ja loodussuunas 4 valikkursust, humanitaarsuunas 6 valikkursust. Humanitaarsuuna kohustuslikeks valikkursusteks on „Draamaõpetus” ja C-võõrkeel (4 kursust), sotsiaalsuuna valikkursuseks on „Meediaõpetus”, „Inimene ja õigus”.

12 

 

Loodussuuna valikkursusteks on „ Keskkond ja säästev areng”, „Majandus- ja ettevõtlusõpe” (2 kursust) ning „Giidinduse alused”. Õpilane valib ja registreerib oma valikkursused õppeaasta alguses septembrikuu jooksul õppealajuhataja juures. Valitud valikursusi hiljem üldjuhul muuta ei saa.   Õpilase vabalt valitavad valikkursused: Valikkursused gümnaasiumis Aine humanitaarsuund sotsiaalsuund loodussuund Inimene ja õigus x Informaatika x x x Etikett x x x Usundiõpetus „Eesti usuline maastik“ x x x Riigikaitse x x x Draamaõpetus x Meediaõpetus x Majandus- ja ettevõtlusõpe x x x Tarbekunst x x x Eesti kunst x x x Interlingua x x x Praktiline psühholoogia x x x Võõrkeelne kirjandus x x x Karjääriõpetus x x x Giidinduse alused x x x Kirjandus ja kinokunst x x x Fototöötlus ja -disain x x x Eetika x x x Keraamika x x x Sotsiaaltöö sihtgrupid ja meetodid x x x Keskkond ja säästev areng x x x A1.2 taseme võõrkeel (vene, saksa, prantsuse, hispaania) x

X õppesuunale kohustuslik

4. Üld- ja valdkonnapädevuste kujundamine Üld- ja valdkonnapädevused kujunevad kõikide õppeainete kaudu, tunni- ja koolivälises tegevuses ( avalikud loengud, õppekäigud, uurimistööd, salongiõhtud, kooli traditsioonilised üritused, projektitööd jne.) ning nende kujunemist jälgitakse ja suunatakse õpetajate ning kooli ja kodu ühistöös. Üldpädevusteks on ja neid kujundavad:

1) Väärtuspädevus- arenguvestlused, õppekäigud, ekskursioonid, matkad, omaloomingu konkursid, projektipäevad, näitused, kodanikupäeva tähistamine, kooli

13 

 

traditsioonilised üritused: koolilaager, rattamatk, tantsuvõistlus, spordivõistlused, kõnevõistlus, avalikud loengud, salongiõhtud, valikkursused: riigikaitse, eetika, etikett, usundilugu; õppeained: ajalugu, ühiskonnaõpetus, psühholoogia, kirjandus, filosoofia, bioloogia, geograafia, võõrkeeled; väitlusklubi tegevus Väärtuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

• Alusväärtused on igapäevaselt kõigile kättesaadavad, neid järgitakse tegevuste kavandamisel ning erinevaid töövorme kasutades arutatakse õpilastega alusväärtuste üle.

• Õpetajad arutavad tundides õpilastele eakohaselt päevakajalisi sündmusi või ühiskonnas ja maailmas esiplaanil olevaid aktuaalseid küsimusi. Arutelusid läbi viies õpetaja käsitleb mingi sündmuse, nähtuse või seisukoha erinevaid tahke, demonstreerides teatud mõtteviisi: igal nähtusel on mitu põhjendust, igal sündmusel on vähemalt mitu tõlgendust, igal seisukohal on vähemalt üks vastandseisukoht.

• Õpetajad jälgivad korrektse viitamissüsteemi kasutamist kirjalikes töödes. • Õpilaste ilumeelt kujundatakse esiteks kooli esteetilise õppekeskkonna abil. Teiseks

järgitakse põhimõtet: koolitööd peavad alati olema korrektselt ja esteetiliselt vormistatud.

2) Sotsiaalne pädevus- õppeained: ühiskonnaõpetus, politoloogia, sotsioloogia ajalugu,

geograafia , inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika, filosoofia, meedia, võõrkeeled; valikkursused: praktiline psühholoogia, etikett, teatrilugu, meedia; uurimistööd, projektid, tantsuvõistlus, SOKK (Sütevaka Oma Klassibändide konkurss), Sütevaka Swedbanki väitlusturniir, mälumängud, omaloomingu konkursid, Kolme Kooli Kohtumine (KOKOKO), projektid sõpruskoolidega.

Sotsiaalse pädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele: • Vastutustunde kujundamine toimub koolis eelkõige kokkulepete sõlmimise ja

kokkulepetest kinnipidamise jälgimise teel. Kokkulepete saavutamine tähendab osapoolte ärakuulamist ja teineteisega arvestamist (selle mõistmist, kas kokkulepet on võimalik täita) ning kõigi osapoolte kokkuleppega nõustumist. Oluline roll on selle juures õpetajatel asjakohases suhtlemises ja kannatlikkusel probleeme läbi rääkida ning järjekindlalt kokkulepetest kinnipidamist jälgida.

• Demokraatliku mõtteviisi kujundamine õpilastes toimub igapäevase õppe- ja kasvatusprotsessi korralduse abil. Õppeprotsessi kavandamine on avalik, st õpilased peavad semestri või kursuse alguses teadma, mida õpitakse, millised on oodatavad õpitulemused, kuidas toimub hindamine ning millised on hindamiskriteeriumid. Kõik muutused õppeprotsessi käigus arutatakse õpilastega läbi. Välistatud on ootamatud kokkuvõtvad hindamised.

• Õpilasi käsitletakse õppeprotsessis partneritena, õpetajad küsivad kursuse, semestri, õppeteema lõpus neilt tagasisidet õppeprotsessi läbiviimise kohta.

• Kehtestatud reeglite järgimisel näitavad õpetajad õpilastele ise eeskuju. Õpilastelt ei nõuta reeglite täitmist, mida õpetaja ise ei täida. Näiteks, kuna õpilastelt nõutakse täpsust tundi tulekul, siis tundi ei hiline ka õpetajad.

• Eraldi tähelepanu pööratakse kõikides õppeainetes õpilaste koostööoskuste arendamisel meeskonnas töötamisel. Kui õpetaja on planeerinud õppemeetodina kasutada rühmatööd, siis pärast selle läbiviimist järgneb lisaks rühmatöö tulemuste käsitlemisele ka arutelu rühma kui meeskonna toimimise teemal ning tehakse järeldused edaspidiseks.

14 

 

Enesemääratluspädevus- õppeained: psühholoogia, inimeseõpetus, bioloogia, võõrkeeled, eesti keel ja kirjandus, filosoofia; uurimistööd, spordivõistlused, tantsuvõistlus, arenguvestlused

• Enesemääratluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele: • Kõikides õppeainetes kasutatakse kujundava hindamise raames õpilaste

enesehindamist, mille käigus õpilased õpivad määratlema enda tugevaid ja nõrku külgi ning kavandama parendustegevusi. Õpilastega läbiviidavad arenguvestlused põhinevad õpilaste eneseanalüüsil, mille aluseks võib olla õpimapp. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet õpetajalt ja kaasõpilastelt. Tagasisidet võib saada eelnevalt teadaolevate kindlate kriteeriumide põhjal õpetajalt, kaaslastelt või ka eneseanalüüsi korras. 

3) Õpipädevus- kõik õppeained, uurimistööd, teatri ühiskülastused, avalikud loengud,

koolilaager, õppekäigud ja ekskursioonid, näitused, projektid, salongiõhtud, koolileht „Sütevakk”, koorid ja ansamblid

• Õpipädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele: Kõikides õppeainetes keskendutakse ühe olulisema õpipädevuse komponendi, funktsionaalse lugemisoskuse arendamisele. Eelkõige kujundatakse õpilastel oskusi leida informatsiooni teatmeteostest ja Internetist. Õpikuid käsitletakse koolis ühe teatmeteose liigina.  

• Õpiraskuste esinemisel on õpilasel õigus saada õpetajalt õpiabi.

4) Suhtluspädevus- kõik õppeained, uurimistööde kaitsmine, väitlusklubi tegevus, filmiringi tegevus, mälumängud, õpilasvahetus sõpruskoolidega, koorid ja ansamblid Suhtluspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

• Õpetajad suunavad õpilasi kasutama õigekeelsussõnaraamatut ja võõrsõnade leksikoni • Eraldi tähelepanu pööratakse õpilaste esinemisalase pädevuse kujunemisele. Enne

esinemist toimub vajadusel õpetajapoolne juhendamine ning peale esinemist annab õpetaja personaalset tagasisidet.

• Õpilastel kujundatakse oskused anda kaasõpilastele konstruktiivset kirjalikku ja suulist tagasisidet. See toimub õpetaja juhendamisel, mille käigus järgitakse konstruktiivse tagasiside andmise reegleid. 

  5) Matemaatikapädevus- õppeained: valikkursused: majandus- ja ettevõtlusõpe,

informaatika; õppeained matemaatika, ühiskonnaõpetus, geograafia, keemia, füüsika; omaloomingu võistlus, praktilised tööd Matemaatikapädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

• Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu matemaatiliste esitusviiside (näiteks diagrammid) kasutamisele oma aines. Õpetajad pööravad tähelepanu oma ainest ja õpilaste vanusest tulenevalt statistiliste andmetöötluse erinevatele meetoditele.

• Kõikides ainetes pööratakse tähelepanu õppeaines sisemiste seoste nägemisele ja esiletoomisele.

 

15 

 

6) Ettevõtlikkuspädevus- valikkursused: majandus- ja ettevõtlusõpe, karjääriõpetus, projektid, koolilaager, uurimistööd, õppeained: geograafia, bioloogia, matemaatika, keemia, füüsika, võõrkeeled, eesti keel ja kirjandus Ettevõtlikkuspädevuse kujundamisel keskendutakse järgmistele aspektidele:

• Tundides kasutatakse kogemusõppel põhinevaid aktiivõppe meetodeid, mis võimaldavad simuleeritud olukordades ennast proovile panna ja õpitud teadmisi ja oskusi rakendada. 

• Õppeprotsessis kavandatakse ühe aine piires, kui ka õppeainete vahelisi projektipõhiseid õppemeetodeid, kus õpilased peavad meeskonnana saavutama tulemused.

• Tunnivälised üritused kavandatakse projektipõhisena, kuhu kaastakse õpilased. Pädevused, mille kujunemine toimub valdkonnapädevuste kujunemise ja läbivate teemade kaudu II kooliastmes (4.-6. klass) taotletavad pädevused Teise kooliastme lõpus õpilane:

1) hindab harmoonilisi inimsuhteid, mõistab oma rolli pereliikmena, sõbrana, kaaslasena ja õpilasena; peab kinni kokkulepetest, on usaldusväärne ning vastutab oma tegude eest;

2) oskab keskenduda õppeülesannete täitmisele, oskab suunamise abil kasutada eakohaseid õpivõtteid (sealhulgas paaris- ja rühmatöövõtteid) olenevalt õppeülesande iseärasustest;

3) väärtustab oma rahvust ja kultuuri teiste rahvuste ning kultuuride seas, suhtub inimestesse eelarvamusteta, tunnustab inimeste, vaadete ja olukordade erinevusi ning mõistab kompromisside vajalikkust;

4) oskab oma tegevust kavandada ja hinnata ning tulemuse saavutamiseks vajalikke tegevusi valida ja rakendada, oma eksimusi näha ja tunnistada ning oma tegevust korrigeerida;

5) oskab oma arvamust väljendada, põhjendada ja kaitsta, teab oma tugevaid ja nõrku külgi ning püüab selgusele jõuda oma huvides;

6) oskab mõtestatult kuulata ja lugeda eakohaseid tekste, luua eakohasel tasemel keeleliselt korrektseid ning suhtlussituatsioonile vastavaid suulisi ja kirjalikke tekste ning mõista suulist kõnet;

7) tuleb vähemalt ühes võõrkeeles toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel rutiinsetel teemadel;

8) on kindlalt omandanud arvutus- ja mõõtmisoskuse ning tunneb ja oskab juhendamise abil kasutada loogikareegleid ülesannete lahendamisel erinevates eluvaldkondades;

9) väärtustab säästvat eluviisi, oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi ja hankida loodusteaduslikku teavet, oskab looduses käituda, huvitub loodusest ja looduse uurimisest;

10) oskab kasutada arvutit ja internetti suhtlusvahendina ning oskab arvutiga vormistada tekste;

11) oskab leida vastuseid oma küsimustele, hankida erinevatest allikatest vajalikku teavet, seda tõlgendada, kasutada ja edastada; oskab teha vahet faktil ja arvamusel;

12) tunnetab end oma riigi kodanikuna ning järgib ühiselu norme; 13) väärtustab kunstiloomingut ning suudab end kunstivahendite abil väljendada;

16 

 

14) väärtustab tervislikke eluviise, on teadlik tervist kahjustavatest teguritest ja sõltuvusainete ohtlikkusest;

15) on leidnud endale sobiva harrastuse ning tal on üldine ettekujutus töömaailmast. III kooliastmes (7.-9. klass) taotletavad pädevused Kolmanda kooliastme lõpus õpilane:

1) tunneb üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires;

2) tunneb ja austab oma keelt ja kultuuri ning aitab kaasa eesti keele ja kultuuri säilimisele ja arengule. Tal on teadmisi maailma eri rahvaste kultuuridest, suhtub teistest rahvustest inimestesse eelarvamustevabalt ja lugupidavalt;

3) on teadmishimuline, oskab õppida ja leida edasiõppimisvõimalusi, kasutades vajaduse korral asjakohast nõu;

4) on ettevõtlik, usub iseendasse, kujundab oma ideaale, seab endale eesmärke ja tegutseb nende nimel, juhib ja korrigeerib oma käitumist ning võtab endale vastutuse oma tegude eest;

5) suudab end olukorda ja suhtluspartnereid arvestades kõnes ja kirjas selgelt ja asjakohaselt väljendada, mõista ja tõlgendada erinevaid tekste, tunneb ja järgib õigekirjareegleid;

6) valdab vähemalt üht võõrkeelt tasemel, mis võimaldab igapäevastes olukordades suhelda kirjalikult ja suuliselt ning lugeda ja mõista eakohaseid võõrkeelseid tekste;

7) suudab lahendada igapäevaelu erinevates valdkondades tekkivaid küsimusi, mis nõuavad matemaatiliste mõttemeetodite (loogika ja ruumilise mõtlemise) ning esitusviiside (valemite, mudelite, skeemide, graafikute) kasutamist;

8) mõistab inimese ja keskkonna seoseid, suhtub vastutustundlikult elukeskkonda ning elab ja tegutseb loodust ja keskkonda säästes;

9) oskab esitada loodusteaduslikke küsimusi, nende üle arutleda, esitada teaduslikke seisukohti ja teha tõendusmaterjali põhjal järeldusi;

10) suudab tehnikamaailmas toime tulla ning tehnikat eesmärgipäraselt ja võimalikult riskita kasutada;

11) on aktiivne ja vastutustundlik kodanik, kes on huvitatud oma kooli, kodukoha ja riigi demokraatlikust arengust;

12) suudab väljendada ennast loominguliselt, peab lugu kunstist ja kultuuripärandist; 13) väärtustab ja järgib tervislikku eluviisi ning on füüsiliselt aktiivne; 14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele.

 Gümnaasiumiastmes taotletavad pädevused  Gümnaasiumi lõpetades õpilane:

1) käitub eetiliselt, järgib üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid; 1) vastutab oma valikute, otsustuste ja endale võetud kohustuste eest, austab teiste

inimeste ja iseenda vabadust, on suveräänne isiksus; 2) kasutab erinevaid õpistrateegiaid, oskab koostada uurimistööd ja seda esitleda, oskab

olla meeskonna liige ja panustada ühiste eesmärkide saavutamisse; 3) aitab teadlikult kaasa eesti rahvuse, keele, kultuuri ja Eesti riigi säilimisele ja arengule,

mõistab eesti kultuuri Euroopa ja teiste rahvaste kultuuri kontekstis; mõistab, väärtustab ja austab oma ja teiste rahvaste kultuuritraditsioone;

17 

 

4) suudab hinnata oma taotlusi, arvestades oma võimeid ning võimalusi, oskab ette näha võimalikku edu ja ebaedu, on teadlik erinevatest töövaldkondadest, tööturu suundumustest; oskab hankida teavet edasiõppimise ja tööleidmise võimaluste kohta, kavandab oma karjääri;

5) kasutab korrektset ja väljendusrikast keelt, oskab argumenteeritult väidelda; 6) mõtleb kriitiliselt ja loovalt, arendab ning hindab oma ja teiste ideid, põhjendab oma

valikuid ning seisukohti; 7) valdab vähemalt kahte võõrkeelt iseseisva keelekasutaja tasemel; 8) kasutab matemaatilisi teadmisi ja meetodeid erinevates eluvaldkondades; 9) evib väljakujunenud loodusteaduslikku maailmapilti ning mõistab nüüdisaegse

loodusteaduse olemust, teab globaalprobleeme, võtab kaasvastutuse nende lahendamise eest, väärtustab ja järgib jätkusuutliku arengu põhimõtteid;

10) kasutab nüüdisaegset tehnoloogiat eesmärgipäraselt ja vastutustundega, hindab tehnoloogiliste rakenduste mõju igapäevaelule, evib kaalutletud seisukohti tehnoloogia arengu ja selle kasutamisega seotud küsimustes;

11) on kujundanud oma aktiivse kodanikupositsiooni, tunnetab end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja globaalses kontekstis, oskab konflikte vältida ja lahendada, käitub tolerantselt;

12) hindab heatasemelist kunsti, oskab oma loomingus käsitseda töövahendeid ning kasutada tehnikaid ja materjale;

13) elab tervislikult, oskab hoida ja vajaduse korral taastada oma vaimset ja füüsilist vormi.

 

5. Läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõtted, lõimingu põhimõtted 1. Elukestev õpe ja karjääri planeerimine Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu-ja töökeskkonnas ning kujundama oma elu teadlike otsuste abil, sealhulgas tegema mõistlikke kutsevalikuid.   II kooliaste Eesmärgiks on õpilase sotsiaalsete ja toimetulekuoskuste arendamine; et õpilane õpiks tundma oma huve ja võimeid . Õpilasel aidatakse kujundada õpioskusi, empaatiavõimet ning suhtlemis- ja enesekontrollioskusi. Tutvustatakse erinevaid elukutseid ning nende seost individuaalsete eelduste ja huvidega. Teemat käsitletakse ainetundides, huviringides, kooli traditsioonilistel üritustel (koolilaager, spordivõistlused, salongiõhtud, avalikud loengud) arenguvestlustel. Külastatakse kodulinna ettevõtteid. III kooliaste

18 

 

Eesmärgiks õpilase võimete, huvide, vajaduste ja hoiakute teadvustamine, õpioskuste arendamine. Õpilasi suunatakse mõtlema oma võimalikele tulevastele tegevusvaldkondadele; edasiõppimisvõimaluste tutvustamine ning kutsenõustamine. Teemat käsitletakse ainetundides, arenguvestlusel, kooli traditsioonilistel üritustel (koolilaager, spordipäevad, salongiõhtud, avalikud loengud). Võimalusel külastatakse kodulinna erinevaid ettevõtteid. Toimub õpilasvahetus teiste Pärnu linna koolidega. Nõustamist teeb kooli psühholoog. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes väärtustab elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestab oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi, kellel on valmisolek ja oskused teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Gümnaasiumis aitab läbiv teema kujundada õpilase valmidust ja oskusi teha oma elukäiku puudutavaid valikuid ning suurendada teadmisi töömaailmast. Eesmärgiks on aidata õpilasel mõista ja väärtustada elukestvat õpet kui elustiili ning mõtestada oma karjääri planeerimist kui jätkuvat otsuste tegemise protsessi. Tähelepanu pööratakse praktilistele tööotsimisoskustele ja sellekohaste õigusaktide tundmaõppimisele. Õpilastele vahendatakse teavet edasiõppimise ja töö leidmise võimaluste kohta (sealhulgas ettevõtlus) ning neile luuakse võimalused saada karjäärinõustamist. Õpilasel on võimalik valida valikkursus „Karjääriõpe“ ja saada abi (nõuannet) kooli psühholoogilt Teema käsitlemisel toimub koostöö Pärnu teiste koolidega, ettevõtetega, õppenõustamiskeskusega. 2. Keskkond ja jätkusuutlik areng Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist sotsiaalselt aktiivseks, vastutustundlikuks ja keskkonnateadlikuks inimeseks, kes hoiab ja kaitseb keskkonda ning väärtustades jätkusuutlikkust, on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. II kooliaste Eesmärgiks on koduümbruse ja Eesti keskkonnaprobleemide käsitlemine. Arendatakse säästvat suhtumist looduskeskkonda ja tahet osaleda keskkonnaprobleemide ärahoidmises ning lahendamises. Õppekäikudel ja ainetundides arendatakse praktilisi oskusi, selgitatakse õpilastele keskkonnaprobleeme oma linnas ja Eestis. Arutletakse selle üle, kuidas neid ära hoida. Teemat käsitletakse koolilaagris, avalikel loengutel, huviringides. Toimub õppekäik (Tolkuse raba või Tammiste matkarada) III kooliaste Eesmärk on kujundada arusaama loodusest kui terviksüsteemist, looduskeskkonna haprusest ning inimese sõltuvusest loodusvaradest ja loodusressurssidest. Õpitavad teadmised, oskused ja hoiakud loovad eeldused vastutustundliku ning säästva suhtumise kujunemiseks. Teemat käsitletakse vastavalt võimalustele kõikides ainetundides, kus kesksel kohal on rühmatööd, arutelud, rollimängud. Süvendatult käsitletakse teemat loodusainetes: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia, loodusõpetus. Teema käsitlemisele pööratakse tähelepanu koolilaagris,

19 

 

arenguvestlustel, huviringides, õppekäikudel ja ekskursioonidel. Õpilane võib 8. klassis teha oma loovtöö antud teemal. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Keskkond ja jätkusuutlik areng“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist keskkonnateadlikuks ja sotsiaalselt aktiivseks inimeseks, kes elab ning toimib vastutustundlikult, pidades silmas jätkusuutlikku tulevikku, ja on valmis leidma lahendusi keskkonna- ja inimarengu küsimustele. Gümnaasiumiastmes harjutavad õpilased keskkonnaalastes küsimustes otsuste langetamist ja hinnangute andmist, arvestades nüüdisaja teaduse ja tehnoloogia arengu võimalusi (sealhulgas piiranguid), normatiivdokumente ning majanduslikke kaalutlusi. Kujundatakse valmisolekut tegeleda keskkonnakaitseküsimustega kriitiliselt mõtleva kodanikuna nii isiklikul, ühiskondlikul kui ka ülemaailmsel tasandil ning rakendada loodussäästlikke ja jätkusuutlikke tegutsemis- ning majandamisviise.  Toimub koostöö Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja 3. Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus Läbiva  teema  „Kodanikualgatus  ja  ettevõtlikkus“  käsitlemisega  taotletakse  õpilase kujunemist  aktiivseks  ning  vastutustundlikuks  kogukonna‐  ja  ühiskonnaliikmeks,  kes mõistab ühiskonna  toimimise põhimõtteid  ja mehhanisme ning kodanikualgatuse  tähtsust, tunneb  end  ühiskonnaliikmena  ning  toetub  oma  tegevuses  riigi  kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele.  II kooliaste Eesmärgiks on toetada õpilase initsiatiivi ning pakkuda talle võimalusi ja abi ühisalgatuseks. Õpilasi innustatakse iseseisvalt tegutsema ühise eesmärgi nimel ning võtma sellega kaasnevat vastutust ja kohustusi.. Õpilastel on võimalik osaleda kooli traditsioonilistel üritustel: tantsuvõistlus, spordivõistlused, mälumängud, koolilaager, SÜTETT, SOKK jne. Teemat käsitletakse ainetundides, arenguvestlustel, teemapäevadel. III kooliaste Eesmärgiks on keskendumine ühiskonna eri sektorite (avaliku, tulundus- ja mittetulundussektori) toimimisele ning nende seostele. Tähtsal kohal on riigi demokraatliku valitsemise korraldus ja üksikisiku või huvirühma osalemis- ja mõjutamisvõimalused kohaliku ja ühiskonna tasandi otsuste tegemisel. Õpilastele tutvustatakse võimalusi osaleda tegevustes paikkonna hüvanguks. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: emakeel ja kirjandus, võõrkeeled, geograafia, ajalugu, ühiskonnaõpetus. Ettevõtlikkust kujundavad huviringid, kooli traditsioonilised üritused (koolilaager, näitused, SÜTETT, SOKK), osavõtt erinevate noorteorganisatsioonide tööst; osavõtt ülelinnalistest võistlustest “Meediamull” ja Gulliveri teatrimäng, spordivõistlused, osalemine konkurssidel ja olümpiaadidel. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist aktiivseks ja vastutustundlikuks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeks, kes mõistab ühiskonna toimimise põhimõtteid ja mehhanisme ning kodanikualgatuse tähtsust, on ühiskonda lõimitud,

20 

 

toetub oma tegevuses riigi kultuurilistele traditsioonidele ja arengusuundadele, osaleb poliitiliste ning majanduslike otsuste tegemisel. Gümnaasiumiastmel on peamine kohalikul ja riigi tasandil otsustamiseks ning majanduselus osalemiseks vajalike praktiliste oskuste kujundamine. Klassi- ja kooliväliste tegevuste ning projektide kaudu süvendatakse õpilaste teadlikkust ühiskonna poliitilisest ja majanduslikust toimimisest, et õpilased saaksid oma kogemuse kaudu tunnetada aktiivseks ja informeeritud kodanikuks olemise eeliseid. Koostöö Pärnu Kodanikumajaga, linnavalitsuse, Endla teatriga, ajalehega “Pärnu Postimees” 4. Kultuuriline identiteet Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuri-teadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ning kultuuride muutumist ajaloo vältel, kellel on ettekujutus kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast ning kes väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust ning on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis. II kooliaste Kujundatakse positiivseid hoiakuid erinevate kultuuride suhtes, õpitakse respekteerima erisusi ja hindama neid kui kultuurilist mitmekesisust ning kultuuride vastastikuse rikastamise vahendit. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: ajalugu, inimeseõpetus, muusika, kunst, inglise keel, kehaline kasvatus, ühiskonnaõpetus. Korraldatakse teemapäevi, salongiõhtuid, avalikke loenguid, mälumänge. Õpilased osalevad erinevates huviringides, võtavad osa koolinoorte laulu- ja tantsupeost ning osalevad erinevatel konkurssidel ja olümpiaadidel. III kooliaste Õpilasele pakutakse erinevaid võimalusi omandada kogemusi ning süvendada teadmisi teistest kultuuridest, saada elamusi erinevatest kunsti- ja kultuurivaldkondadest. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides: ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, võõrkeeled, kirjandus, matemaatika, kunst, muusika, kehaline kasvatus. Teema mõistmisele ja käsitlemisele aitavad kaasa osavõtt koolinoorte laulu- ja tantsupeost huviringid, konkursid, spordivõistlused, kooli traditsioonilised üritused (koolilaager, tantsuvõistlus, SÜTETT, SOKK, mälumängud), õpilasvahetused sõpruskooliga Saksamaalt. Õpilane võib 8. klassis lähtuda oma loovtöös antud teemast. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Kultuuriline identiteet“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kultuuri-teadlikuks inimeseks, kes mõistab kultuuri osa inimeste mõtte- ja käitumislaadi kujundajana ja kultuuride muutumist ajaloo käigus, omab ettekujutust kultuuride mitmekesisusest ja kultuuriga määratud elupraktikate eripärast, väärtustab omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust, on kultuuriliselt salliv ja koostööaldis.

21 

 

Gümnaasiumiastme õppeprotsess toetab jätkuvalt omakultuuri väärtustamist, huvi ja eelarvamustevaba ning teadlikku suhtumist teistesse kultuuridesse. Õpilase teadmisi (Eesti ja maailma, eelkõige Euroopa Liidu liikmesriikide) erinevatest kultuuridest laiendatakse ja sünteesitakse tervikuks ajaloo, ühiskonnaõpetuse, muusika, kunstiajaloo, filosoofia, religiooni ajaloo, kirjanduse, võõrkeelte jm tundides. Oluline on luua võimalusi erinevate rahvaste ja kultuuridega tutvumiseks nii kirjanduse, interneti ja meedia teel kui ka vahetu kogemuse kaudu. Õpilasi julgustatakse arutlema selle üle, mida toob endaga kaasa elamine teises kultuuriruumis. Koostöö teiste linna põhikoolide ja gümnaasiumidega, Pärnu muuseumiga, kunstikooliga, spordikooliga, muusikakooliga, Endla teatriga, kontserdimajaga, linnavalitsusega, erinevate kultuuriseltsidega 5. Teabekeskkond Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist teabeteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat teabekeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ning toimida selles oma eesmärkide ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetika järgi.   II kooliaste Eesmärgiks on, et õpilane harjub internetis liikudes eristama avalikku ja isiklikku sfääri ning valima selle põhjal õiget suhtlusviisi. Uudist harjutakse lugema ja kuulama kui üht ajakirjanduse põhilist tekstiliiki, hindama selle kvaliteeti ning tuvastama uudises puuduvat teavet. Teemat käsitletakse erinevates ainetundides, avalikel loengutel, arenguvestlustel. Korraldatakse õppekäik ajalehe toimetusse, info otsimise võistlusi; õpilased kirjutavad oma loomingut kooli ajalehte “Sütevakk “. III kooliaste Eesmärgiks on õpetada mõistma ja analüüsima meedia rolli ühiskonnas ning kasutama meediat teabeallikana. Läbiv teema loob võimalused analüüsida meediaga seotud problemaatilisi olukordi (eraellu sekkumine, väärteabe edastamine, huvide kahjustamine, kallutatud teave vms). Teemat käsitletakse eesti keeles ja kirjanduses, võõrkeeltes, inimeseõpetuses, arvutiõpetuses, ühiskonnaõpetuses, ajaloos, geograafias, keemias, füüsikas ja võimalusel teistes ainetes. Õpilastele korraldatakse vastavateemalisi loenguid ja mälumänge. Õpilased saavad kaastööd teha kooli ajalehele “Sütevakk”. 8. klassi loovtöö võib kajastada antud teemat. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Teabekeskkond“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist infoteadlikuks inimeseks, kes tajub ja teadvustab ümbritsevat infokeskkonda, suudab seda kriitiliselt analüüsida ja selles toimida vastavalt oma eesmärkidele ja ühiskonnas omaksvõetud kommunikatsioonieetikale. Gümnaasiumiõpilane teeb meediatarbijana iseseisvaid valikuid ning põhjendab neid, lähtudes oma erinevatest huvidest ja vajadustest. Õpilane on kursis avalikus ruumis tegutsemise

22 

 

reeglitega ning taunib nende rikkumist. Ta mõistab meediamajanduse rolli ühiskonnas, tutvub globaliseerumise mõjudega meedia sisule ja inimeste meediakasutusharjumustele. Läbiva teema ja aineõppe koosmõjul suudab õpilane oma sõnumi vormistada ja seda otstarbekalt edastada. Koostöö ajalehega “Pärnu Postimees”, linna raamatukoguga, Pärnu muuseumiga, päästeameti ja politseiga 6. Tehnoloogia ja innovatsioon Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas.  II kooliaste Eesmärgiks on seostada õppetegevus praktiliste ülesannetega, mis eeldab tehnoloogia rakendamist erinevates ainetundides või huvitegevuses. Erinevates ainetundides tutvustatakse uuemaid tehnoloogilisi võimalusi teadussuuna arendamiseks. Korraldatakse õppekäik AHHAA keskusesse Tartus, mälumänge, võistlusi, arutelusid. III kooliaste Läbiva teema käsitlemine kujundab IKT rakendamise pädevusi igapäevaelus ja õpingutes. Nende pädevuste kujundamiseks tuleb erinevate õppeainete õpetamisel lõimida oma ainetundidesse IKT rakendamisel põhinevaid meetodeid ja võtteid. Selleks kujundab kool välja kaasaegse õpikeskkonna ( arvutite, videoprojektori ja puutetahvli kasutamise võimalus õppetundides). Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Tehnoloogia ja innovatsioon“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist uuendusaltiks ja nüüdisaegseid tehnoloogiaid eesmärgipäraselt kasutada oskavaks inimeseks, kes tuleb toime kiiresti muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas. Gümnaasiumis käsitletakse läbivat teemat eelkõige rühmatööna teostatavate uurimis- ja arendusprojektide vormis, püüdes võimaluse korral kaasata kodukandi innovaatilisemaid tehnoloogia-firmasid või teaduskeskusi. Eesmärgiks on positiivsete hoiakute kujundamine tehnoloogilise innovatsiooni ja sellega seonduvate karjäärivõimaluste suhtes. Samuti tuleb gümnaasiumiastme lõpuks tagada kõigi õpilaste valmisolek IKT kasutamiseks igapäevaelus, õpingutes ja töös.  Koostöö Pärnu Loodus- ja Tehnikamaja, Pärnu kolledžiga, muusikakooli, kunstikooliga. 7. Tervis ja ohutus Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ning kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele.

23 

 

a) Tervisekasvatus põhineb õpilaste tervisega seonduvate teadmiste ja hoiakute ning sotsiaalsete toimetulekuoskuste arendamisel. Seda toetab tervist edendava kooli põhimõtete rakendamine koolis.

b) Ohutuse valdkonnas õpetatakse käituma ohutult liiklus-, tule-, veeohu ja teiste keskkonnast tulenevate ohtude puhul ning otsima vajaduse korral abi.

II kooliaste Teadmiste ja oskuste kujundamise kõrval pööratakse tähelepanu vastavasisuliste väärtushinnangute kujundamisele. Käsitletakse käitumist, millega kaasnevad nt vigastused, ohu tekkimine, alkoholi ja uimastite kuritarvitamine, suitsetamine, ebatervislik toitumine, vähene kehaline aktiivsus ja kehaline ülekoormus. Teemat käsitletakse eelkõige inimeseõpetuses, kehalises kasvatuses, kirjanduses, usundiloos. Õppemeetoditeks on arutelud, rühmatööd, rollimängud, demonstratsioonid. Õppetööd ainetundides täiendavad avalikud loengud ja arenguvestlused. Kooli traditsioonilistest üritustest käsitletakse teemat koolilaagris, spordivõistlustel, mälumängudes, spordipäevadel. III kooliaste Kujundatakse tervist ja ohutust väärtustavaid hoiakuid ning tervislikku ja ohutut käitumist. Ainetundides on õppemeetoditeks aktiivõppe meetodid: arutelud, diskussioonid, rollimängud, uurimistööd. Tähelepanu pööratakse ennetustegevusele: loengud, arenguvestlused, filmid (koolis töötab filmiring). Õpilased osalevad ülelinnalistes projektides, spordipäevadel või teevad loovtöö 8. klassis. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Tervis ja ohutus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist vaimselt, emotsionaalselt, sotsiaalselt ja füüsiliselt terveks ühiskonnaliikmeks, kes on võimeline järgima tervislikku eluviisi, käituma turvaliselt ja kaasa aitama tervist edendava turvalise keskkonna kujundamisele. Gümnaasiumiosas on põhiliseks läbiva teema käsitlemise vormiks õpilaste praktiline tunniväline terviseedenduslik ja turvalisust toetav tegevus, sealhulgas nooremate juhendajatena ja projektide väljatöötajatena ning rakendajatena oma koolis või ka riiklikul tasandil. Koostöö linnavalitsuse, linna teiste põhikoolide ja gümnaasiumidega, huvikoolidega, politseiga, päästeametiga 8. Väärtused ja kõlblus Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse, ning sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires.

II kooliaste

24 

 

Teadvustatakse ja mõtestatakse kõlbelisi norme ning kujundatakse sallivust ja lugupidamist erinevate inimeste vastu. Ainetundides on õppemeetoditest kesksel kohal lugude analüüs, rühmatööd, rollimängud, arutelud. Väärtusi kujundatakse kooli traditsiooniliste ürituste kaudu: omaloomingu õhtu, luulevõistlus, kõnevõistlus.

III kooliaste

Tutvustatakse erinevaid maailmavaateid ja religioone. Teema käsitlemine toob selgemalt esile väärtushinnangute ja kõlbeliste normide ühiskondliku ning ajaloolis-kultuurilise mõõtme. Ainetundides arutletakse väärtuste ja kõlbeliste teemade üle. Teemat käsitletakse süvendatult kirjanduses, usundiloos, ühiskonnaõpetuses, geograafias, võõrkeeltes. Väärtuste kujundamisele aitavad kaasa kooli traditsioonilised üritused (koolilaager, spordivõistlused, avalikud loengud, salongiõhtud, kõnevõistlus, omaloomingu õhtu). Teemat võib kajastada 8. klassis loovtöös. Gümnaasiumiaste Läbiva teema „Väärtused ja kõlblus“ käsitlemisega taotletakse õpilase kujunemist kõlbeliselt arenenud inimeseks, kes tunneb ühiskonnas üldtunnustatud väärtusi ja kõlbluspõhimõtteid, järgib neid koolis ja väljaspool kooli, ei jää ükskõikseks, kui neid eiratakse ja sekkub vajaduse korral oma võimaluste piires. Läbiva teema käsitlemisel gümnaasiumis on kesksel kohal kriitilise mõtlemise ja argumenteerimisoskuse arendamine, asjakohase teabe kogumine ja üldistuste tegemine, tuues esile seoseid erinevate valdkondade, varasemate teadmiste ja kogemustega ning väärtussüsteemide, maailmapildi ja maailmavaate küsimustega. Soovitavate käitumisviiside kujunemist tõhustab õpilase osalus demokraatlikes diskussioonides, kooli õpilasomavalitsuse ja muude sarnaste organisatsioonide töös ning kaasatus koolielu korraldamisse.  Läbivate teemade käsitlemise üldised põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis Läbivad teemad on üld- ja valdkonnapädevuste, õppeainete ja ainevaldkondade lõimingu vahendiks ning neid arvestatakse koolikeskkonna kujundamisel. Läbivad teemad on aineülesed ja ühiskonnas tähtsustatud ning võimaldavad luua ettekujutuse ühiskonna kui terviku arengust, toetades õpilase suutlikkust oma teadmisi erinevates olukordades rakendada. Läbivate teemade õpe realiseerub eelkõige:

1) õppekeskkonna korralduses – kooli vaimse, sotsiaalse ja füüsilise õppekeskkonna kujundamisel arvestatakse läbivate teemade sisu ja eesmärke;

2) aineõppes – läbivatest teemadest lähtudes tuuakse aineõppesse sobivad teemakäsitlused, näited ja meetodid, viiakse koos läbi aineteüleseid, klassidevahelisi ja ülekoolilisi projekte. Õppeainete roll läbiva teema õppes on lähtuvalt õppeaine taotlustest ja õppesisust erinev, olenevalt sellest, kui tihe on ainevaldkonna seos läbiva teemaga;

3) valikainete valikul – valikained toetavad läbivate teemade taotlusi; 4) läbivatest teemadest lähtuvas või õppeaineid lõimivas loovtöös – õpilased võivad

läbivast teemast lähtuda selle loovtöö valikul, mida tehakse kas iseseisvalt või rühmatööna;

25 

 

5) korraldades võimaluse korral koostööd ( klassiväline õppetegevus, huviringide tegevus, projektid) Pärnu linna ja maakonna asutuste ja ettevõtete, teiste õppe- ja kultuuriasutuste ning kodanikuühendustega.

Lõimingu põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis Õppetegevus ja selle tulemused kujundatakse tervikuks lõimingu kaudu, mis toetab õpilaste üld- ja valdkonnapädevuste kujunemist. Lõimingu saavutamist kavandatakse kooli õppekava arenduse ning õppe- ja kasvatustegevuse planeerimise käigus õpetaja töökava ja kooli üldtööplaani tasandil. Lõimingu mõte avaldub selles, et ühel või teisel moel seostades eraldiseisvaid õpetatavaid teadmisi ja oskusi ning asetades need reaalse alu konteksti aidatakse õpilastel neid mõtestada ning seostada üheks tervikuks. Õppe lõimimine saavutatakse erinevate ainevaldkondade õppeainete ühisosa järgimisel, õppeainete, koolisiseste projektide ja läbivate teemade ühiste temaatiliste rõhuasetuste, õppeülesannete ning -viiside abil. Lõimingu saavutamiseks korraldab kool õpet ja kujundab õppekeskkonda ning õpetajate koostööd viisil, mis võimaldab aineülest käsitlust: täpsustades pädevusi, seades õppe-eesmärke ning määrates erinevate õppeainete ühiseid probleeme ja teemade samaaegset käsitlemist.  Lõiming on tegevus, mis eeldab suhtlemist ja arutelu ning toimub peamiselt õpetaja vahetul juhendamisel. Lisaks on õppetegevuses oluline õpilase aktiivsus ja motiveeritus. Õpetajate poolse lõimingu kaudu pakutakse õpilastele motiveeritud õppimist, seostades teadmisi õpilase huvidest lähtuvalt ning soodustades sellega õpilase aktiivsust, vähendatakse päheõppimist ja soodustakse leidmist, lahendamist ja oma lahenduste põhjendamist. Lõimingu kaudu püüdleme selles suunas, et teadmisi õpitaks kriitiliselt ja läbi mõeldult ning seostades reaalse eluga. Samuti on lõimingul oluline roll muuta õppimine õpilase jaoks tähenduslikuks. Õppetegevuses aidatakse teadmisi konstrueerida tähenduslikus kontekstis. Selle saavutamiseks kasutatakse probleemõpet, mis julgustab õpilasi uurima võimalusi, välja mõtlema alternatiivseid lahendusi, tegema koostöös teiste õpilastega, välja pakkuma ideid ja hüpoteese ning lõpuks välja pakkuma parima lahenduse, mille nad tuletasid. Õppeprotsessis püüeldakse selles suunas, et õpilasel tekiks suutlikkus ühe õppeaine teadmisi ja oskusi teise õppeainesse üle kanda, ning tekiks suutlikkus koolis õpitut seostada ka argielu teadmise ja oskusega. Lõimingutsentriks võivad olla erinevad õppeviisid (individuaalne, paaris- ja rühmatöö, diskussioon, ajurünnak, probleemõpe, õppekäik, ekskursioon, matk), mis aitavad õpilasel omandada erinevaid töövõtted ja saada kogemusi. Või õppeülesanded (projekt, referaat, uurimistöö, loovtöö, essee), mis täidavad olulist rolli sisemise lõimingu saavutamisel. Lõiminguks võib olla ka mis tahes probleem, meetod või vahend, millega kaks või enam õpikogemust seostatakse. Lõimingu õnnestumiseks on oluline õpetajate koostöö. Selleks on koolis loodud võimalused õpetajate omavaheliseks tihedaks koostööks ning samuti toetatakse õpetajate professionaalset

26 

 

arengut. Koolis on loodud tingimused, et aidata õpetajatel mõtestada seda, mida nad hetkel teevad ja antakse juhatust selles osas, kuidas võiks asju teistmoodi teha. Kavandamise aluseks on tagasiside, mis saadakse kujundava hindamise või arenguvestluste kaudu. Lõimingu viisi valik on õpetajale vaba. Viisi valik sõltub sellest, mida tahetakse lõimimisega saavutada: kas luua seoseid üksikute õpitulemuste vahel, ainevaldkondade sees ja ainevaldkondade vahel või soovitakse lõiminguga saavutada kooliastme pädevusi, üldpädevusi või valdkonnapädevusi. Õpetajal on kasutada järgmised lõiminguviisid: ainetevahelised seosed, ajaline kooskõla, ainete kombineerimine, teemakeskne ehk multidistsiplinaarne lõiming, interdistsiplinaarne valdkonnasisene või interdistsiplinaarne valdkondade vaheline lõiming. Õpetaja on lõimingu viiside valikul vaba ning lõiming kajastub õpetaja töökavas kirjeldatuna õppetegevusena.

6. III kooliastme läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö korraldamise põhimõtted ning temaatilised rõhuasetused III kooliastmes (8. klassis) korraldab kool õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö, milleks võib olla uurimus, projekt, kirjandusteos, film, kunsti- , muusikatöö või mõni muu omaloominguline tegevus. Õpilane võib loovtöö teha individuaalselt või kokkuleppel õpetajatega kollektiivselt. Uurimus eeldab materjali kogumist, analüüsimist/süstematiseerimist ja üldistamist ning järelduste tegemist. Projekt eeldab projekti kavandamist, läbiviimist ja tagasisidestamist. Kunstitöö eeldab idee loomist, teose valmistamist ning selle esitlemist näitusena. Klassijuhataja registreerib õpilase poolt valitud loovtöö 1. oktoobriks. Selle esitlus toimub kevadel maikuus loovtöö päeval direktori käskkirjaga moodustatud loovtööd korraldavale töörühmale. Loovtööna ei piisa ainuüksi loodu esitamisest, vaid sellele tuleb lisada kirjaliku tööna vajalikud selgitused, mis võimaldavad mõista, et loovtöö on läbivatest teemadest lähtuv ning õppeaineid lõimiv. Õpilane valib temaatika, milles ta planeerib loovtööd. Seejärel valib ta juhendaja ning teeb täpsema teemavaliku. Loovtöö teema peab lähtuma juhendaja kompetentsusest. Juhendaja tutvustab õpilasele loovtöö kavandamise, teostamise ja vormistamise juhendit ning annab õpilasele õppematerjali valitud teema kohta. Õpilane tutvub vastavasisulise kirjandusega ja koostab loovtöö kavandi. Õpilane teeb koos juhendajaga valiku, millisele aspektile valitud teema raames loovtöös keskendutakse ning milline loovtöö teostatakse. Õpilane sõnastab idee, koostab tegevuskava idee/ülesande lahendamiseks, teostab idee ja vormistab selle. Õpetaja tutvub tulemusega ja vajadusel viib sisse korrektiivid. Tulemus vormistatakse viisil, mis võimaldab selle esitlemist loovtööd korraldavale töörühmale.

27 

 

Vastavalt õpilase võimetele sooritatud loovtöö hinnatakse “arvestatud” või “mittearvestatud”. Klassi ja põhikooli lõpetamiseks peab loovtöö olema sooritatud hindele ”arvestatud”. Loovtöö hinne märgitakse klassitunnistusele ja põhikooli lõputunnistusele.

7. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted põhikoolis ja gümnaasiumis Iga õppeaasta alguses kavandatakse ülekoolilised ja koolidevahelised projektid (üritused) kooli üldtööplaanis. Ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamisel järgitakse järgmisi põhimõtteid: Mitmekesisus Projektides kujundatakse õpilaste mitmekülgne kooli- ja klassiväline tegevus ning mitmekesistatakse ainealast tegevust. Antakse võimalus tegutsemiseks ja oma huvide väljendamiseks erinevatele huvigruppidele. Loovus Projektide kaudu rõhutakse individuaalsust, isikupärasust ja loovust Silmaringi laiendamine ja esteetilise maitse arendamine ning kujundamine Projektides osalemisel täiustuvad ja arenevad õpilaste teadmised erinevates valdkondades. Uusi kogemusi ja oskusi omandatakse õpilasvahetuse kaudu. Õpitakse tundma rahvuskultuuri ja Euroopa kultuuri Koostöö lastevanematega Paljudesse projektidesse on kaasatud ka lapsevanemad. Eesmärgiks on arendada koostööd kooli ja lastevanemate vahel Suuremateks ülekoolilisteks projektideks on: Koolilaager Omaloomingukonkurss Tantsukavade ülevaatus SÜTETT (Sütevaka duettide konkurss) SOKK (Sütevaka Oma Klassibändide Konkurss) Jõulukontsert Väitlusturniir Kõnevõistlus Mälumängud Salongiõhtud Avaliku loengud Teatri ühiskülastused Klassidevahelised spordivõistlused (korv- ja võrkpall, jalgpall) Rattamatk Suuremateks koolidevahelisteks projektideks on: Comenius KOKOKO (kolme kooli kohtumine - Tallinna 21. Kool, H. Treffneri gümnaasium ja Sütevaka) Pargijooks (Vanalinna Põhikool, Kuninga Tänava Põhikool ja Sütevaka) Koostööprojektid Märkische Schule`ga Saksamaalt Koostööprojektid saksa, vene ja inglise keeles Pärnu linna koolidega.

28 

 

8. Õppe ja kasvatuse korraldus, ajakasutus Õppe ja kasvatuse korraldus põhikoolis Õpe on korraldatud viisil, kus kõiki õppeaineid õpitakse kogu õppeaasta vältel eristades tavapäraseid ainetunde. Õppeaasta jaguneb kaheks semestriks: sügissemester (I poolaasta) ja kevadsemester (II poolaasta). Semestri lõpus toimuvad kooli nõukogu poolt kinnitatud eksamid. Projekt-, õues- ja muuseumiõppeks ning ekskursioonideks ja õppekäikudeks vajalik aeg kavandatakse õpetaja töökavas. Õppe ja kasvatuse korraldus ja ajakasutus gümnaasiumis Gümnaasiumiastmes on perioodõpe: õppeaasta jaguneb 5-ks perioodiks. Perioodi pikkuseks on 7 nädalat, millest kuue nädala jooksul on ainetunnid ja perioodi viimane nädal on arvestuste nädal (v.a I periood, mil arvestuste nädalat ei ole). Õpilase õppekoormus gümnaasiumi jooksul on 105 kursust (1 kursus on 35 õppetundi). Õpilase valitud valikkursuste õpe on korraldatud viisil, kus erinevate kursuste õpetamine toimub teatud ajal õppeaastas. Õpilase õppekoormusesse kuuluvad kõik „Gümnaasiumi riiklikus õppekavas“ loetletud kohustuslikud kursused, arvestades võimalust valida kitsa ja laia matemaatika vahel ning kooli valitud valikkursused. Lisaks pakub kool õpilasele valida erinevaid valikkursusi. Õpilase poolt vabalt valitud valikkursuse õpe on korraldatud vähemalt 10 soovija olemasolul. Kool võimaldab õppe kolmes õppesuunas: humanitaar-, sotsiaal- ja loodussuund. Kool viib valikkursusi vajadusel läbi koostöös teiste koolide ja organisatsioonidega, sealhulgas kasutades Eesti ja rahvusvahelisi võrgustikke ning infotehnoloogilisi lahendusi. Kitsa matemaatika järgi õppinud õpilasel on soovi korral võimalik üle minna laiale matemaatikale pärast esimest kursust ning laia matemaatika järgi õppinud õpilane saab üle minna kitsale matemaatikale samuti pärast esimest kursust. Üleminek kitsalt matemaatikalt laiale ja vastupidi on võimalik erandkorras ka peale esimest kursust individuaalse õppekava alusel ja kokkuleppel kooliga.

9. Hindamine Hindamise eesmärk on:

1) toetada õpilase arengut; 2) anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta; 3) innustada ja suunata õpilast sihikindlalt õppima; 4) suunata õpilase enesehinnangu kujunemist, suunata ja toetada õpilast edasise

haridustee valikul; 5) suunata õpetaja tegevust õpilase õppimise ja individuaalse arengu toetamisel; 6) anda alus õpilase järgmisse klassi üleviimiseks ning kooli lõpetamise otsuse

tegemiseks.

29 

 

Õpitulemuste hindamine: Õppeprotsessi hindamisel arvestatakse nõutavaid õpitulemusi, õppeaine eripära ja õpilase arengut. Õppeprotsessi hindamise meetodid ja vormid valib õpetaja. Õpetaja võib kursuse (põhikoolis semestri) jooksul õpilasi jooksvalt hinnata (suuline küsitlus, kodused tööd, tunnikontroll, kontrolltöö jms). Kujundav hindamine on õppe kestel (õppetund või muu õppetegevus) toimuv hindamine, mille käigus analüüsitakse õpilase teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumist, antakse tagasisidet õpilase seniste tulemuste ning vajakajäämiste kohta; innustatakse ja suunatakse õpilast edasisel õppimisel ning kavandatakse edasise õppimise eesmärgid ja teed. Õpilase arengut võrreldakse tema varasemate saavutustega. Kujundavat hindamist viiakse läbi aineõpetaja või klassijuhataja poolt õppetegevuse või arenguvestluse käigus. Õpilane kaasatakse enese ja kaaslaste hindamisse, et arendada tema oskust eesmärke seada ning oma õppimist ja käitumist eesmärkide alusel analüüsida ning tõsta õpimotivatsiooni. Kujundava hindamise ühe vahendina võib kasutada õpimappi. Õpimapp õppimise päevikuna sisaldab nii õppetöid kui ka tööde analüüsi ja tagasisidet. Õpimappe võib koostada aine- ja valdkonnapõhiselt, läbivate teemade või üldpädevuste kohta. Arvestuslik hindamine toimub põhikoolis semestri lõpus ja gümnaasiumiastmes arvestuste nädalal (perioodi viimane nädal, v.a I periood). Sisu ja vormi valib õpetaja ning teeb õpilastele teatavaks põhikoolis semestri alguses ja gümnaasiumiastmes perioodi alguses. Põhikooli õppeained, kus toimuvad semestri lõpus arvestused/eksamid, on kindlaks määratud kooli nõukogu poolt. Arvestuse mittesooritamine või negatiivne hinne ühes õppeaines ei välista arvestuse sooritamist ettenähtud tähtaegadel teistes õppeainetes. Arvestuse tulemuseks on kas positiivne või negatiivne hinne. Negatiivse hinde saanud õpilane peab sooritama järelarvestuse. Järelarvestust saab sooritada järelarvestuste nädalal, mis on üldjuhul uue perioodi teine nädal. Arvestuse hinde põhjal on õpetajal õigus hinnata gümnaasiumiastmes kogu kursust. Arvestusele mitteilmumise korral teatab õpilane oma puudumise põhjuse enne arvestuse algust aineõpetajale. Põhjuseta puudumise korral loetakse arvestus ebaõnnestunuks ning õpilane on kohustatud sooritama järelarvestuse, st õpilasel on õigus sooritada arvestus ühel korral. Põhjusega puudumise korral on õpilasel õigus sooritada arvestus kahel korral. Kokkuvõttev hindamine Õpilase õpitulemusi õppeaines hinnatakse kokkuvõtvalt gümnaasiumiastmes kursusehinnetega ning kursusehinnete alusel kooliastmehinnetega. 12. klassis pannakse eksamiaine kooliastmehinne välja enne lõpueksami toimumist, ülejäänud ainetes õppeperioodi lõpuks. Kokkuvõttev hindamine põhikoolis on hinnete koondamine semestrihinneteks ning semestrihinnete koondamine aastahinneteks. 9. klassis pannakse aastahinded välja enne lõpueksamite toimumist. Õpilase õpitulemuste diferentseeritud hindamine õppeaine või selle osade lõikes toimub kuuepallilises hindamissüsteemis (koos sõnalise vaste ja sisulise määratlusega) järgmiselt:

30 

 

1. hinne A ehk “suurepärane” silmapaistev ja eriti põhjalik aine tundmine, vaba ja loov õpitulemuste rakendamise oskus, ulatuslik iseseisev töö, mitmekülgne õppekirjanduse tundmine. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „A”, kui õpilane on saanud 96-100 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

2. hinne B ehk. “väga hea” - õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu väga hea tundmine õppeprogrammi ja õpikute mahus; väga hea õpitulemuste rakendamise oskus. Vastustes on ilmnenud eksimused, mis ei ole sisulised ega põhimõttelised. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „B”, kui õpilane on saanud 90- 95 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

3. hinne C ehk “hea” – õppeaine teoreetilise ja rakendusliku sisu hea tundmine, hea õpitulemuste rakendamise oskus. Aine sügavamates ja detailsemates osades avaldub mõningane ebakindlus ja vastuste ebatäpsus. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „C”, kui õpilane on saanud 76- 89 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

4. hinne D ehk “rahuldav” õppeaine olulisemate teoreetiliste ja rakenduslike printsiipide, faktide ja meetodite tundmine ning nende rakendamise oskus tüüpolukordades, kuid vastustes avalduvad märgatavad puudujäägid ning ebakindlus. Rahuldavat hinnet tuleb lugeda küllaldaseks õppeprotsessi normaalse jätkamise seisukohalt. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „D”, kui õpilane on saanud 66-75 % maksimaalselt võimlikust punktide arvust

5. hinne E ehk “kasin” õpilane on omandanud miinimumteadmiste taseme, kuid nende teadmiste rakendamisel esineb tõsiseid puudujääke. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „E” , kui õpilane on saanud 50- 65 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

6. hinne F ehk “puudulik” õpilasel puudub miinimumteadmiste tase. Kui õpitulemuste hindamisel kasutatakse punktiarvestust, hinnatakse õpitulemust hindega „F”, kui õpilane on saanud alla 50 % maksimaalselt võimalikust punktide arvust

Eksam ja arvestus on sooritatud, kui hindeks on A,B,C,D või E. Eksam ja arvestus on sooritamata, kui hindeks on F. Lõpueksamid ja riiklikud tasemetööd hinnatakse vastavalt kaasasolevale hindamisjuhendile. Gümnaasiumi lõputunnistusel kajastuvad ainult numbrilised hinded. Tähed arvestatakse numbriteks järgmiselt: A ja B=5, C=4, D ja E=3, F=2 Valikkursuste hindamisel võib kasutada hinnanguid „arvestatud” ja „mittearvestatud”. Hindamisest teavitab õpetaja õpilast kursuse alguses. Gümnaasiumi lõpetamiseks sooritab õpilane lisaks riigieksamitele kolm koolieksamit ja uurimistöö. Koolieksamid on kirjandus, filosoofia ja õppesuunast tulenev eksam. Õpilase käitumist ja hoolsust hinnatakse põhikoolis kaks korda õppeaastas semestri lõpus. Nõuded põhikooli õpilase käitumisele on esitatud kooli kodukorras. Käitumise (hoolsuse) kohta toimub tagasisidestamine. Käitumise ja hoolsuse kohta antakse kirjalikku tagasisidet õpilasele ja ka vanemale vähemalt kaks korda õppeaastas eKooli või õpinguraamatu vahendusel. Kord õppeaastas on vanemal

31 

 

võimalik saada klassijuhatajalt tagasisidet õpilase käitumise ja hoolsuse kohta arenguvestlusel. Vanema soovil antakse teavet käitumisest (hoolsusest) elektroonilise õppeinfosüsteemi väljavõttena.  Käitumist hinnatakse:

• “Eeskujulik” – õpilane, kellele üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnormide järgimine on harjumuspärane igas olukorras, kes täidab kooli kodukorra nõudeid eeskujulikult ja järjepidevalt.

• “Hea” – õpilane, kes järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid.

• “Rahuldav” – õpilane, kes üldiselt järgib üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme ja täidab kooli kodukorra nõudeid, kuid kellel on esinenud eksimusi, mistõttu ta vajab pedagoogide ja lastevanemate tähelepanu ning suunamist.

• “Mitterahuldav” – õpilane, kes ei täida kooli kodukorra nõudeid või ei järgi üldtunnustatud käitumis- ja kõlblusnorme, ei allu õpetajate ega lastevanemate nõudmistele. Õpilase käitumise võib hinnata “mitterahuldavaks” ka põhjuseta puudumise korral või üksiku õigusvastase teo ja ebakõlbelise käitumise eest.

Hoolsust hinnatakse:

• Hoolsushindega “eeskujulik” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse alati kohusetundlikult, õpib kõiki õppeaineid võimetekohaselt, on ülesannete täitmisel püüdlik, hoolas ja iseseisev, ilmutab omaalgatust ja viib alustatud töö lõpuni.

• Hoolsushindega “hea” hinnatakse õpilast, kes suhtub õppimisse ja ülesannetesse kohusetundlikult, on iseseisev ja hoolikas ning õpib võimetekohaselt.

• Hoolsushindega “rahuldav” hinnatakse õpilast, kes üldiselt täidab oma õppeülesandeid ja muid kohustusi, kuid ei ole piisavalt järjekindel ega õpi kõiki aineid oma tegelike võimete ja arengu-taseme kohaselt.

• Hoolsushindega “mitterahuldav” hinnatakse õpilast, kes ei õpi võimetekohaselt, suhtub õppimisse ja ülesannetesse lohakalt ja vastutustundetult, ei täida tundides õpetajate nõudmisi, jätab sageli tegemata oma kodused õpiülesanded ning muud ülesanded koolis.

Käitumise aastahindeks pannakse “mitterahuldav” kooli õppenõukogu otsuse alusel Selleks esitab klassijuhataja õppenõukogule põhjenduse.

Järelevastamise ja järeltööde sooritamise kord Kui õpilase kirjalikku või praktilist tööd, suulist vastust on hinnatud hindega ”F” (mitterahuldav) või hinne on jäänud panemata, on õpilasel võimalus järelevastamiseks või järeltöö sooritamiseks põhikoolis kahe nädala jooksul hinde teadasaamise päevast alates, gümnaasiumiastmes järelarvestuste nädalal. Järelvastamine toimub õpetajaga kokkulepitud ajal. Gümnaasiumiastme õpilased saavad õiguse kursusehinnete ja arvestuste võlgnevuste esmakordseks likvideerimiseks järgmise perioodi teise nädala jooksul, pärast viiendat perioodi esimese nädala jooksul (järelarvestuste nädalal). Selle ebaõnnestumisel otsustab

32 

 

järelarvestuste sooritamise teistkordse võimaluse õppenõukogu. Õppenõukogu koguneb pärast järelarvestuste nädalat. Õpilane, kes kontrolltöö ajal on haige või kelle puudumine on põhjendatud, saab (võib) teha kontrolltöö järele õpetajaga kokkulepitud ajal. Põhjuseta puudumise korral otsustab järeltegemise võimaluse aineõpetaja. Gümnaasiumiastmes on kõik võlgnevuste likvideerimiseks sooritatud arvestused, eksamid, aasta- ja lõputööde kaitsmised õpilase jaoks tasulised. Vastavate tasude suuruse ja maksmise korra kehtestavad kooli omanikud Lisaõppe võimalus on kord nädalas toimuvas aineõpetaja konsultatsioonitunnis. Konsultatsioonitunnid on avalikustatud kooli kodulehel. Konsultatsiooniks registreerib õpilane ennast õpetaja juures hiljemalt eelmisel päeval e-posti teel. Täiendavale õppetööle jätmine, järgmisse klassi üleviimine ning klassikursust kordama jätmine Õpilase järgmisse klassi üleviimise, täiendavale õppetööle või klassikursust kordama jätmise otsustab õppenõukogu põhikoolis aastahinnete ja gümnaasiumiastmes kursusehinnete alusel. Õpilaste järgmisse klassi üleviimise otsus tehakse enne õppeaasta lõppu. Seda tähtaega ei kohaldata õpilase suhtes, kellele on koostatud individuaalne õppekava, kus on ette nähtud erisused järgmisse klassi üleviimise ajas. Õpilane jäetakse põhikoolis täiendavale õppetööle õppeainetes, milles tulenevalt semestrite kokkuvõtvatest hinnetest tuleks välja panna aastahinne ”F” (mitterahuldav) või ei ole sooritanud loovtööd hindele ”arvestatud”. Täiendavale õppetööle jätmise otsustab õppenõukogu enne õppeperioodi lõppu. Täiendava õppetöö raames täidab õpilane õpetaja vahetul juhendamisel spetsiaalseid õppeülesandeid, et omandada kooli õppekavaga nõutavad õpitulemused. Täiendav õppetöö viiakse läbi pärast õppeperioodi lõppu. Aastahinne pannakse välja pärast täiendava õppetöö lõppu, arvestades täiendava õppetöö tulemusi. Täiendaval õppetööl osalemise, teemad ja tulemused märgib aineõpetaja e-päevikusse. Õpilane jäetakse klassikursust kordama, kui tal on kolmes või enamas õppeaines aastahinne ”F” ning täiendav õppetöö ei ole tulemusi andnud Hindamisest ja õpilase arengust teavitamine Õpilast ja tema vanemat teavitab kool saadud hinnetest elektroonilise õppeinfosüsteemi ning õpinguraamatu vahendusel. Vähemalt üks kord õppeaasta jooksul peab klassijuhataja õpilasega ja/või tema esindajaga arenguvestluse. Arenguvestluse läbiviimise põhimõtted on sätestatud arenguvestluste läbiviimise korras. Hinnete vaidlustamine Õpilasel on õigus vaidlustada kontroll-, arvestus- ja järelarvestustöö ning kursusehinnet 5 koolipäeva jooksul õpilasele hinde teatamise päevast alates, esitades direktorile/õppealajuhatajale kirjalikult vastava taotluse.  Põhikooli lõpetamine

33 

 

Põhikooli lõpetab õpilane: 1) kellel õppeainete viimased aastahinded on vähemalt „rahuldavad“ 2) ning kes on III kooliastmes (8. klass) sooritanud loovtöö ning 3) kes on vähemalt rahuldava tulemusega sooritanud eesti keele eksami,

matemaatikaeksami ning ühe eksami omal valikul. Põhikooli lõpetanuks võib õpilase või tema seadusliku esindaja kirjaliku avalduse alusel ja õppenõukogu otsusega pidada ning põhikooli lõputunnistuse anda õpilasele:

1) kellel on üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine viimane aastahinne; 2) kellel on kahes õppeaines kummaski üks nõrk või puudulik eksamihinne või õppeaine

viimane aastahinne.

10. Gümnaasiumi lõpetamine Gümnaasiumi lõputunnistus antakse õpilasele:

1. kelle kohustuslike õppeainete kooliastmehinded on vähemalt rahuldavad, 2. kes on sooritanud valikkursused rahuldavale hindele või hinnangule

”arvestatud”, 3. kes on sooritanud vähemalt rahuldava tulemusega kohustuslikud riigieksamid

emakeeles, matemaatikas ja võõrkeeles (inglise keel) Riigieksami mitterahuldava tulemuse korral sooritatakse vastavas õppeaines kooli direktori kinnitatud materjalide alusel eksam, mille vähemalt rahuldav hinne annab õiguse gümnaasiumi lõpetamiseks

4. kes on sooritanud vähemalt rahuldavale hindele kooli lõpueksamid kirjanduses ja filosoofias ning õppesuunast tuleneva küpsuseksami,

5. kes on sooritanud uurimistöö/lõputöö

11. Õpilaste ja vanemate teavitamise ja nõustamise korraldus põhikoolis ning õpilaste nõustamine gümnaasiumis  Põhikoolis jälgivad aineõpetajad õpilase arengut ja toimetulekut koolis ning vajaduse korral kohandavad õpet vastavalt õpilase vajadustele. Õpilase võimete ja annete kõrgeimale võimalikule tasemele arendamiseks selgitatakse põhikoolis välja õpilase individuaalsed õpivajadused, valitakse sobivad õppemeetodid ning korraldatakse diferentseeritud õpet. Õpilastele, kellel tekib ajutine mahajäämus eeldatavate õpitulemuste saavutamisel, tagatakse täiendav pedagoogiline juhendamine väljaspool õppetunde. Õpetajate konsultatsiooniajad on avalikustatud kooli veebilehel. Hinnetest teavitatakse õpilast ja vanemat elektroonilise õppeinfosüsteemi ning õpinguraamatu kaudu. Õpilase arengu kohta annab tagasisidet lapsevanemale ja õpilasele