Click here to load reader

Ainevaldkond ,,MATEMAATIKA“ 1. Üldalused - maetaguse.edu.ee · Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled. Kujundatakse oskust väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt

  • View
    2

  • Download
    0

Embed Size (px)

Text of Ainevaldkond ,,MATEMAATIKA“ 1. Üldalused - maetaguse.edu.ee · Keel ja kirjandus, sh...

  • 1

    Lisa 3

    Ainevaldkond ,,MATEMAATIKA

    1. ldalused

    1.1. Matemaatikapdevus

    Matemaatika petamise eesmrgiks on kujundada phikoolipilastes eakohane

    matemaatikapdevus, see thendab suutlikkus kasutada matemaatikale omast keelt, smboleid

    ja meetodeid erinevates lesannetes nii matemaatikas kui ka teistes ppeainetes ja

    eluvaldkondades ning mista matemaatika sotsiaalset, kultuurilist ja personaalset thendust;

    oskus pstitada probleeme, leida sobivaid lahendusstrateegiaid ja neid rakendada, analsida

    lahendusideed ja kontrollida tulemuse tesust, loogiliselt arutleda, phjendada ja testada ning

    selleks erinevaid esitusviise kasutada ja neist aru saada.

    Matemaatika petamise kaudu taotletakse, et phikooli lpuks pilane:

    1) vrtustab matemaatikat ning tunneb rmu matemaatikaga tegelemisest;

    2) tunneb matemaatilisi misteid ja seoseid;

    3) arutleb, phjendab ja testab loogiliselt;

    4) kasutab tplesannete lahendusstrateegiaid ja lahendab probleemlesandeid;

    5) oskab infot esitada teksti, graafiku, tabeli, diagrammi ja valemina;

    6) kasutab ppides info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid;

    7) oskab analsida ja juab olemasolevate faktide phjal arutluse kaudu jreldusteni;

    8) rakendab matemaatikateadmisi teistes ppeainetes ja igapevaelus;

    9) teab ainevaldkonnaga seotud erialasid ja ameteid ning hindab oma vimeid ja huvi siduda

    tulevased pingud matemaatikaga seotud valdkondadega

    1.2. Ainevaldkonna ppeained ja maht

    Ainevaldkonda kuulub ppeainena matemaatika, mida pitakse 1. 9. klassini.

    Matemaatika ndalatundide jaotumine kooliastmeti on jrgmine:

    I kooliaste 12 ndalatundi

    II kooliaste 15 ndalatundi

    III kooliaste 13,5 ndalatundi

  • 2

    ppeainete ndalatundide jagunemine kooliastmete sees mratakse klasside kaupa kindlaks

    kooli ppekavas arvestusega, et taotletavad pitulemused ja ppe-kasvatuseesmrgid on

    saavutatavad. ppesisu ksitlemises teeb ainepetaja valiku arvestusega, et kooliastmeti

    kirjeldatud pitulemused, valdkonnapdevused ja ldpdevused on saavutatavad.

    1.3. Ainevaldkonna kirjeldus

    Matemaatika tegeleb mudelitega, seoste kirjeldamise ning meetodite vljattamisega.

    Phikooli matemaatikapetus annab pilastele valmisoleku mista ning kirjeldada loogilisi,

    kvantitatiivseid ja ruumilisi seoseid. Matemaatikakursuses omandatakse kirjaliku,kalkulaatoril

    ja peastarvutamise oskus, tutvutakse tasandiliste ja ruumiliste kujundite omadustega, pitakse

    matemaatiliselt seoseid kirjeldama. Omandatakse vajalikud algebra phioskused. Saadakse

    esmane ettekujutus mbritsevate juhuslike sndmuste maailmast ja selle kirjeldamise vtetest.

    Phikooli matemaatikakursuses omandatud meetodeid ja keelt saavad pilased kasutada teistes

    ppeainetes.

    pet les ehitades pratakse erilist thelepanu pitavast arusaamisele ning pilaste loogilise

    ja loova mtlemise arendamisele. Rhutatakse tpsuse, jrjepidevuse ja pilaste aktiivse

    mttet olulisust kogu ppeaja vltel. Matemaatilisi probleemlesandeid lahendades saavad

    pilased ahaa-elamuse kaudu kogeda edu ja avastamisrmu. ppeprotsessis kasutatakse info-

    ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vimalusi .

    1.4. ldpdevuste kujundamise vimalusi

    Matemaatika ppimise kaudu kujundatakse ja arendatakse matemaatilise pdevuse krval kiki

    riiklikus ppekavas kirjeldatud ldpdevusi.

    Kultuuri- ja vrtuspdevus.

    Matemaatika on erinevaid kultuure hendav teadus, milles pilased saavad tutvuda eri maade

    ja ajastute matemaatiliste avastustega. pilasi suunatakse tunnetama loogiliste mttekikude

    elegantsi ning pitavate geomeetrilist e kujundite ilu ja seost arhitektuuri ning loodusega.

    Matemaatika ppimine arendab pilastes selliseid iseloomuomadusi nagu sihikindlus, psivus,

    visadus, tpsus ja thelepanelikkus, samuti petab distsipliini jrgima. Lahendades

    matemaatikalesandeid, tekib huvi mbritseva vastu ning arusaamine loodusseadustest.

    pilased pivad mrkama matemaatika seotust igapevaeluga, aga ka aru saama, et

    matemaatika alusteadmised aitavad paremini teisi teadusi mista.

  • 3

    Sotsiaalne ja kodanikupdevus.

    Vastutustunnet hiskonna ja kaaskodanike ees kasvatatakse selleteemaliste lesannete

    lahendamise kaudu. Paaris- ja grupitdega arendatakse pilastes koost- ja vastastikuse

    abistamise oskusi, kasvatatakse sallivust erinevate matemaatiliste vimetega pilaste suhtes.

    Enesemratluspdevus

    Matemaatikas on thtsal kohal pilaste iseseisev t. Iseseisva lesannete lahendamise kaudu

    vimaldatakse pilastel hinnata ja arendada oma matemaatilisi vimeid.

    pipdevus

    Matemaatikat ppides on vga oluline tunnetada pimaterjali sgavuti ning saada kigest aru.

    Probleemlesandeid lahendades arendatakse analsimise, ratsionaalsete vtete otsimise ja

    tulemuste kriitilise hindamise oskust. Oluline on ka ldistamise ja analoogia kasutamise oskus,

    samuti oskus kanda pitud teadmised le elus ette tulevatesse olukordadesse. Osa

    matemaatikateadmistest peaks pilane saama uurimusliku ppet kaudu ja interneti vimalusi

    kasutades.

    Suhtluspdevus

    Matemaatikas arendatakse suutlikkust vljendada oma mtet selgelt, lhidalt ja tpselt.

    Eelkige toimub see hpoteese snastades ning lesande lahendust vormistades.

    Tekstlesannete lahendamise kaudu areneb oskus teksti mista: eristada olulist ebaolulisest ja

    otsida vlja etteantud suuruse leidmiseks vajalik info. Matemaatika oluline roll on kujundada

    valmisolek eri viisidel (tekst, graafik, tabel, diagramm, valem) esitatud infot mista, seostada

    ja edastada.

    Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pdevus.

    Matemaatikas arendatakse oskusi, mis on aluseks tendusphiste otsuste tegemisel. pitakse

    tundma andmete ttlemise, mtmise, vrdlemise, liigitamise, sstematiseerimise meetodeid

    ja tehnikaid.

    Ettevtlikkuspdevus

    Ettevtlikkuspdevust arendatakse eluliste andmetega lesannete lahendamise kaudu.

    Erinevate lahendusteede leidmine arendab paindlikku mtlemist ning ideede genereerimise

    oskust.

    Digipdevus

  • 4

    Digipdevust arendatakse ppesisu informaatikaga limides.

    1.5. Matemaatika limingu vimalusi teiste ainevaldkondadega

    Matemaatikapetus limitakse teiste ainevaldkondade ppega kahel viisil. pilastel kujuneb

    teistes ainevaldkondades rakendatavate matemaatiliste meetodite kasutamise kaudu arusaam

    matemaatikast kui oma universaalse keele ja meetoditega baasteadusest, mis toetab teisi

    ainevaldkondi. Teiste ainevaldkondade ja igapevaeluga seotud lesannete kasutamine annab

    pilastele ettekujutuse matemaatika rakendamise vimalustest.

    Keel ja kirjandus, sh vrkeeled.

    Kujundatakse oskust vljendada ennast selgelt ja asjakohaselt nii suuliselt kui ka kirjalikult,

    luuakse tekste, sealhulgas tabeleid, graafikuid jm ning pitakse neid tlgendama ja esitama.

    pilasi suunatakse kasutama kohaseid keele vahendeid ja matemaatika oskussnavara ning

    jrgima igekeelsusnudeid. Tekstlesandeid lahendades arendatakse funktsionaalset

    lugemisoskust, sealhulgas visuaalselt esitatud infost arusaamist. Juhitakse thelepanu

    arvsnade igekirjale, teksti, graafiku, tabeli jm teabe korrektsele vormistusele. Selgitatakse

    vrkeelse algupraga matemaatilisi misteid ning vrkeeleoskust arendatakse lisamaterjali

    otsimisel ja kasutamisel.

    Loodusained

    Tihedat koostd saab matemaatikapetaja teha loodusvaldkonna ainete petajatega. Niisuguse

    koost viljakus oleneb helt poolt matemaatikapetaja teadmistest teistes valdkondades

    petatava ainese kohta ning teiselt poolt loodusainete petajate arusaamadest ja oskustest oma

    ppeaines matemaatikat ning selle keelt mistlikul ja korrektsel viisil kasutada. Uurimuslik pe

    loodusainetes eeldab, et pilased oskavad vaatluste ja eksperimentide kigus kogutud andmeid

    analsida ning vaatluste ja eksperimentide tulemusi graafiliselt, diagrammide ja tabelitena

    esitleda.

    Sotsiaalained

    lesannete lahendamise kaudu arendatakse oskust infot mista ja valida: eristada olulist

    ebaolulisest, leida (tekstist, jooniselt jm) probleemi lahendamiseks vajalikud andmed. lesande

    lahendust vormistades, hpoteese ja teoreeme snastades arendatakse oma mtete selge, lhida

    ja tpse vljendamise oskust. Koos matemaatikamistetega saab anda pilastele teavet sellistel

    olulistel hiskonda puudutavatel teemadel nagu rahvastiku struktuur ja erinevate sotsiaalsete

    gruppide osakaal selles, ksikisiku ja riigi eelarve, palk ja maksud, intressid, viivised, kiirlaenu

  • 5

    vtmise ohud, promilli ja protsendipunkti kasutamine igapevaelus jne. Sotsiaalvaldkonnast

    prinevaid andmeid kasutatakse statistikat puudutavate matemaatikateemade puhul. pitakse

    kasutama erinevaid teabekeskkondi (hindama pitu phjal niteks meedias avaldatud

    diagrammide tele vastavust), tutvutakse kehtiva maksussteemiga. Loogiline arutlus ja

    faktidele toetuv mtlemine aitavad inimestel elus igeid otsuseid teha. Praktilised td,

    rhmatd ja projektides osalemine kujundavad koostvalmidust, ksteise toetamist ja

    ksteisest lugupidamist.

    Kunstiained

    Kunst ja geomeetria (joonestamine, mtmine) on tihedalt seotud. Kunstipdevuse kujunemist

    saab toetada geomeetria rakendusi demonstreeriva materjaliga sellistest kunstivaldkondadest

    nagu arhitektuur, ruumikujundus, ornamentika, disain jne. Geomeetriamisted vivad olla

    aluseks kunstipetuses vaadeldavate objektide analsil. Kujundite oluliste tunnuste liigitamine

    ja smbolite kasutamine on kunsti lahutamatu osa, nagu ka piltidel olevate esemete-nhtuste

    tunnuste vrdlemine ja liigitamine. Limingu tulemusel oskavad pilased mrgata

    arvutiprogrammidega joonistatud graafikute ilu, nha erinevate geomeetriliste kujundite ilu

    oma kodus ja looduses, vajaduse korral leida tuttavate kujundite pindala ja ruumala. Muusikas

    vljendatakse intervalle, taktimtu ja noodivltust harilike murdudena.

    Tehnoloogia

    Ksit ja kodunduse ning t- ja tehnoloogiapetuse tundides tehakse tde kavandamisel ja

    valmistamisel praktilisi mtmisi ja arvutusi, loetakse ja tehakse jooniseid jne.

    Kehaline kasvatus.

    Arvandmete tlgendamise oskus vljendub sporditulemuste vrdlemises ja edetabelites

    esitatava info mistmises. Tekstlesannete kaudu selgitatakse tervislike eluviiside, liikumise ja

    sportimise thtsust inimese tervisele, samuti meditsiinisaavutuste olulisust. Objektiivsete

    arvandmete alusel saab hinnata oma tervisekitumist, niteks suhkru kogust toiduainetes,

    liikluskitumist (kiirus, pidurdusteekond, nhtavus) jm. Fsiline tegevus ja liikumine aitavad

    kaasa hikute ja mtmisssteemidega seotud phimistete omandamisele. he matemaatikas

    ksitletava tegelikkuse mudeli ehk kaardi jrgi orienteerumise oskust pitakse kehalise

    kasvatuse tundides. Jrjepidevus, tpsus ning kige lihtsama ja parema lahenduskigu leidmine

    on nii matemaatika kui ka spordi lahutamatu osa.

  • 6

    1.6. Lbivate teemade rakendamise vimalusi

    ppekava ldosas esitatud lbivad teemad realiseeritakse phikooli matemaatikapetuses

    eelkige ppetegevuse sihiprase korraldamise ja viidete tegemise kaudu ksitletava aine

    juures.

    Elukestev pe ja karjriplaneerimine.

    Matemaatika ppimisel tajutakse ppimise vajadust ning areneb iseseisva ppimise oskus.

    Matemaatikatundides kujundatakse vimet abstraktselt ja loogiliselt melda. Oma vimete

    realistlik hindamine on ks olulisemaid edasise karjri planeerimise tingimusi. pilasi

    suunatakse arendama oma pi-, suhtlemis-, koost-, otsustamis- ja infoga mberkimise

    oskusi. ppetegevus vimaldab vahetult kokku puutuda tmaailmaga, nt ettevtte klastused,

    pilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud ameteid ja erialasid.

    Keskkond ja jtkusuutlik areng.

    Matemaatikalesannetes saab kasutada reaalseid andmeid keskkonnaressursside kasutamise

    kohta. Neid analsides arendatakse sstvat suhtumist keskkonda ning petatakse seda

    vrtustama. Vimalikud on ueppetunnid. pilased pivad vtma isiklikku vastutust

    jtkusuutliku tuleviku eest ning omandama sellekohaseid vrtushinnanguid ja kitumisnorme.

    Kujundatakse objektiivsele informatsioonile rajatud kriitilist mtlemist ning probleemide

    lahendamise oskust. Faktidele toetudes hinnatakse keskkonna ja inimarengu perspektiive. Selle

    teema ksitlemisel on thtsal kohal protsentarvutus, statistikaelemendid ning muutumist ja

    seoseid kirjeldav matemaatika.

    Kodanikualgatus ja ettevtlikkus.

    Matemaatikat ja teisi ppeaineid limivate histegevuste (uurimistd, rhmatd, projektid)

    kaudu arendatakse pilastes koostvalmidust ning sallivust teiste inimeste tegevuse ja

    arvamuste suhtes. Protsentarvutuse ja statistikaelementide ksitlemine vimaldab pilastel aru

    saada hiskonna ning selle arengu kirjeldamiseks kasutatavate arvnitajate thendusest.

    Kultuuriline identiteet.

    Matemaatika on nii maailma- kui ka rahvuskultuuri osa. Tnapevane elukeskkond ei saa

    eksisteerida matemaatikata. Sellele saab thelepanu juhtida matemaatika ajaloo tutvustamise,

    hiskonna ja matemaatikateaduse arengu seostamise kaudu jne. Protsentarvutuse ja statistika

    abil kirjeldatakse mitmekultuurilises hiskonnas toimuvaid protsesse (erinevad rahvused,

    usundid, erinev sotsiaalne positsioon hiskonnas jne).

  • 7

    Teabekeskkond.

    Teabekeskkonnaga seondub oskus esitada ja mista eri vormis infot (joonis, pilt, valem, mudel).

    Meediamanipulatsioonide adekvaatset tajumist toetavad matemaatikakursuse lesanded, milles

    kasutatakse statistilisi protseduure ja protsentarvutusi. pilast suunatakse teavet kriitiliselt

    analsima.

    Tehnoloogia ja innovatsioon.

    Matemaatikakursuse limimise kaudu tehnoloogia ja loodusainetega tutvustatakse

    tehnoloogilisi protsesse ning modelleerimist. Tegevusi kavandades ja ellu viies ning

    lpptulemusi hinnates teeb pilane mtmisi ja arvutusi, kasutab ppimise ja oma t

    thustamiseks IKTvahendeid. Matemaatikappes saab rakendada mitmesugust pitarkvara.

    Loodusteadused ja tehnoloogia.

    lesannete lahendamisel pitakse kasutama tehnoloogilisi abivahendeid, mistma matemaatika

    olulisust teaduse ja tehnoloogia arengus.

    Tervis ja ohutus.

    Matemaatikapetuses saab lahendada ohutus- ja tervishoiuandmeid sisaldavaid lesandeid (nt

    liikluskeskkonna, liiklejate ja sidukite liikumisega seotud tekstlesanded, muud riskitegureid

    sisaldavate andmetega lesanded ja graafikud)

    Vrtused ja klblus.

    Matemaatika on jukohane, kui pilane arendab endas sstemaatilisust, jrjekindlust, psivust,

    tpsust, korrektsust ja kohusetunnet. petaja eeskujul kujundavad pilased tolerantset

    suhtumist erinevate vimetega kaaslastesse. Matemaatika ppimine ja petamine peab

    pakkuma pilastele vimalikult palju positiivseid emotsioone.

    1.7. ppetegevuse kavandamine ja korraldamine

    ppetegevust kavandades ja korraldades:

    1) lhtutakse ppekava alusvrtustest, ldpdevustest, ppeaine petamise eesmrkidest,

    ppesisust ja oodatavatest pitulemustest ning toetatakse limingut teiste ppeainete ja

    lbivate teemadega;

    2) taotletakse, et pilaste pikoormus (sh kodutde maht) on mdukas, jaotub ppeaasta

    jooksul htlaselt ning jtab neile piisavalt aega puhata ja huvitegevustega tegelda;

  • 8

    3) kasutatakse diferentseeritud ppelesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad

    individualiseeritud ksitlust ning suurendavad pimotivatsiooni;

    4) rakendatakse info- ja kommunikatsioonitehnoloogial phinevaid pikeskkondi ning

    ppematerjale ja -vahendeid;

    5) arendatakse pilaste teadmisi, oskusi ja hoiakuid, seejuures on phirhk hoiakute

    kujundamisel;

    6) kasutatakse mitmeklgset ppemeetodite valikut rhuasetusega aktiivppemeetoditel:

    iseseisev t, vestlus, arutelu, diskussioon, paarist, projektpe, rhmat;

    7) luuakse vimalused koostada referaat, pimapp ja uurimist, sooritada praktilisi

    mtmistid jne;

    8) laiendatakse pikeskkonda: arvutiklass, asutused, uepe jm.

    9) ppesisu ja -tegevuse kavandamisel lhtutakse mtlemise hierarhilistest tasanditest:

    1) faktide, protseduuride ja mistete teadmine (meenutamine, ratundmine, info

    leidmine, arvutamine, mtmine, klassifitseerimine/jrjestamine);

    2) teadmiste rakendamine (meetodite valimine, matemaatilise info eri viisidel esitamine,

    modelleerimine, rutiinsete lesannete lahendamine);

    3) arutlemine (phjendamine, anals, sntees, ldistamine, tulemuste hindamine,

    harjumuspratute lesannete lahendamine).

    1.8. Hindamise alused

    pitulemuste hindamise aluseks on ppekava ldosas stestatud hindamise phimtted.

    Hindamise tpsem korraldus mratakse kooli ppekavas. Hindamisel kasutatakse kujundavat

    ja kokkuvtvat hindamist. Kujundava hindamise puhul keskendutakse eelkige pilase arengu

    vrdlemisele tema varasemate saavutustega. Kokkuvtval hindamisel vrreldakse pilase

    saavutusi taotletavate pitulemustega. Praktiliste tde ja lesannete puhul hinnatakse nii

    tulemust kui ka protsessi.

    Kujundav hindamine annab infot lesannete ldise lahendamisoskuse ja matemaatilise

    mtlemise ning pilase suhtumise kohta matemaatikasse. ppetunni vi muu ppetegevuse ajal

    antakse pilasele tagasisidet aine ja ainevaldkonna teadmistest ja oskustest ning pilase

    hoiakutest ja vrtustest. Koosts kaaslaste ja petajaga saab pilane seatud eesmrkide ja

    pitulemuste phjal tiendavat, julgustavat ning konstruktiivset tagasisidet oma tugevuste ja

    nrkuste kohta. Praktiliste tde ja lesannete puhul ei hinnata mitte ainult t tulemust, vaid

    ka protsessi. Kokkuvtva hindamise korral vrreldakse pilase arengut ppekavas toodud

  • 9

    oodatavate tulemustega, kasutades numbrilist hindamist. pilaste teadmisi ja oskusi

    kontrollitakse kolmel tasemel: teadmine, rakendamine ning arutlemine. pilane saab hinde

    hea, kui ta on omandanud matemaatika ainekavas esitatud pitulemused teadmise ja

    rakendamise tasemel, ning hinde vga hea, kui ta on omandanud pitulemused arutlemise

    tasemel.

    1.9. Fsiline pikeskkond

    1. Kool korraldab ppe klassis, kus on tahvlile joonestamise vahendid.

    2. Kool vimaldab kasutada:

    1) klassiruumis taskuarvutite komplekti;

    2) tasandiliste ja ruumiliste kujundite komplekti;

    3) internetihendusega arvutiklassi;

    4) esitlustehnikat seoste visualiseerimiseks.

    Ainekava

    pitulemused matemaatikas I kooliastme lpuks

    I kooliastme lpuks pilane:

    1) saab aru pitud reeglitest ning oskab neid tita;

    2) loeb, mistab ja edastab eakohaseid matemaatilisi tekste;

    3) neb matemaatikat mbritsevas elus ning kirjeldab seda arvude vi geomeetriliste kujundite

    abil;

    4) loendab mbritseva maailma esemeid ning liigitab ja vrdleb neid he-kahe tunnuse jrgi;

    5) kasutab suurusi mtes sobivaid abivahendeid ning mthikuid;

    6) kasutab digitaalseid ppematerjale (sh piprogramme, elektroonilisi tlehti);

    7) tunnetab soovi ja vajaduse erinevust;

    8) tunneb huvi mbritseva vastu; tahab ppida;

    9) hoiab korras oma tkohta, tegutseb klassis ja rhmas teisi arvestavalt, mistes, et see on

    oluline osa tkultuurist;

  • 10

    10) oskab ohuolukordi analsida ning juab olemasolevatest faktidest arutluse kaudu

    jreldusteni.

    1. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

    Arvud 0-100 (nende tundmine, lugemine,

    kirjutamine, jrjestamine, vrdlemine).

    Jrgarvud.

    Mrgid +, -, =, >,

  • 11

    teab seoseid 1 tund = 60 minutit ja 1 pev = 24 tundi.

    Rahahikud: kibivad rahahikud. pilane:

    nimetab Eestis kibel olevad rahahikud, kasutab neid lihtsamates

    tehingutes;

    teab seost 1 euro = 100 senti.

    Tekstlesanded: hetehtelised 20 piires

    liitmist ja lahutamist sisaldavad

    tekstlesanded.

    pilane:

    koostab matemaatilisi jutte hulki hendades, hulgast osa eraldades ja

    hulki vrreldes;

    lahendab hetehtelisi 20 piires liitmist ja lahutamist sisaldavaid

    tekstlesandeid;

    pstitab ise ksimusi osalise tekstiga

    lesannetes;

    hindab petaja abiga lesande lahendamisel saadud tulemuse

    reaalsust.

    GEOMEETRILISED KUJUNDID

    ppesisu pitulemused

    Punkt, sirglik ja sirge. pilane:

    eristab sirget kverjoonest, teab sirgligu osi (punkt ja sirglik);

    joonestab ja mdab joonlaua abil sirgliku sentimeetrites.

    Ruut, ristklik ja kolmnurk; nende

    elemendid tipp, klg ja nurk. Ring.

    pilane:

    eristab ruutu, ristklikut ja kolmnurka teistest kujunditest, nitab nende tippe,

    klgi ja nurki;

    eristab ringi teistest kujunditest.

    Kuup, risttahukas ja pramiid: nende tipud,

    servad ja tahud. Kera.

    Geomeetrilised kujundid meie mber.

    pilane:

    eristab kuupi, risttahukat ja pramiidi teistest ruumilistest kujunditest, nitab

    maketil nende tippe, servi ja tahke;

    eristab kera teistest ruumilistest kujunditest;

    leiab mbritsevast pitud tasandilisi ja ruumilisi kujundeid.

    Esemete ja kujundite rhmitamine, asukoha

    ja suuruse kirjeldamine ning vrdlemine.

    pilane:

    rhmitab esemeid ja kujundeid histe tunnuste alusel;

    vrdleb esemeid ja kujundeid asendi- ja suurustunnustel.

    2. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

  • 12

    Arvud 0-1000 (nende tundmine, lugemine,

    kirjutamine, jrjestamine ja vrdlemine).

    pilane:

    loeb, kirjutab, jrjestab ja vrdleb arve 0-1000;

    nimetab arvule eelneva vi jrgneva arvu;

    selgitab arvvrduse ja vrratuse erinevat thendust;

    vrdleb mitme liitmis- vi lahutamistehtega arvavaldiste vrtusi.

    Arvu jrgud: heline, kmneline, sajaline. pilane:

    nimetab kahe- ja kolmekohalises arvus jrke (helised, kmnelised, sajalised);

    mrab nende arvu;

    esitab kahekohalist aru heliste ja kmneliste summana;

    esitab kolmekohalist arvu heliste, kmneliste ja sajaliste summana.

    Arvu suurendamine ja vhendamine teatud

    arvu vrra.

    pilane:

    selgitab aja kasutab igesti misteid vhendada teatud arvu vrra,

    suurendada teatud arvu vrra.

    Liitmis- ja lahutamistehte liikmete

    nimetused.

    pilane:

    nimetab liitmistehte liikmeid (liidetav, summa) ja lahutamistehte liikmeid

    (vhendatav, vhendaja, vahe).

    Liitmine ja lahutamine 20 piires.

    Peast hekohalise arvu liitmine

    kahekohalise arvuga 100 piires.

    Peast kahekohalisest arvust hekohalise

    arvu lahutamine 100 piires. Tiskmnete ja

    sadade liitmine ja lahutamine 1000 piires.

    Mitme tehtega liitmis- ja

    lahutamislesanded.

    pilane:

    liidab ja lahutab peast 100 piires;

    arvutab enam kui kahe tehtega liitmis- ja lahutamislesandeid;

    liidab peast hekohalist arvu he- ja kahekohalise arvuga 100 piires;

    lahutab peast kahekohalisest arvust hekohalist arvu 100 piires;

    liidab ja lahutab peast tissadadega 1000 piires.

    Korrutamise seos liitmisega.

    Arvude 1 10 korrutamine ja jagamine 2,

    3, 4 ja 5-ga.

    Korrutamise ja jagamise vaheline seos.

    pilane:

    selgitab korrutamist liitmise kaudu;

    korrutab arve 1 10 kahe, kolme, nelja ja viiega;

    selgitab jagamise thendust, kontrollib jagamise igsust korrutamise kaudu.

    Tht arvu thisena.

    The arvvrtuse leidmine vrdustes

    analoogia ja proovimise teel.

    pilane:

    leiab the arvvrtuse vrdustes proovimise vi analoogia teel;

    tidab proovimise teel tabeli, milles esineb thtavaldis.

    MTMINE JA TEKSTLESANDED

    ppesisu pitulemused

  • 13

    Pikkushikud: sentimeeter, detsimeeter,

    kilomeeter.

    pilane:

    kirjeldab pikkushikut kilomeeter tuttavate suuruste kaudu, kasutab thist

    km;

    hindab lihtsamatel juhtudel pikkust silma jrgi (tissentimeetrites- vi

    meetrites);

    teisendab sentimeetrid detsimeetriteks, detsimeetrid meetriteks.

    Massihikud: gramm, kilogramm. pilane:

    kirjeldab massihikuid gramm ja kilogramm tuttavate suuruste kaudu;

    vrdleb erinevate esemete masse.

    Mahuhikud: liiter. pilane:

    kirjeldab suurusi veerand liitrit, pool liitrit, kolmveerand liitrit tuttavate

    suuruste kaudu.

    Ajahikud: sekund, minut, tund ja nende

    thised.

    Kell (ka osutitega kell) ja kellaaeg.

    Kalender.

    pilane:

    kasutab ajahikute lhendeid s, min, h;

    kirjeldab ajahikuid veerand, pool ja kolmveerand tundi oma elus toimuvate

    sndmuste abil;

    eristab hommikusi ja htuseid kellaaegu;

    nimetab tistundide arvu pevas ja arvutab tistundidega;

    loeb kellaaegu (kasutades ka snu veerand, pool, kolmveerand);

    tunneb kalendrit ja seostab seda oma elutegevuste ja sndmustega.

    Temperatuuri mtmine, skaala.

    Temperatuuri mthik kraad.

    pilane:

    kirjeldab termomeetri kasutust, loeb klma- ja soojakraade.

    henimeliste nimega suuruste liitmine ja

    lahutamine.

    pilane:

    arvutab nimega arvudega.

    hetehtelised tekstlesanded pitud

    arvutusoskuste piires.

    Lihtsamad kahetehtelised tekstlesanded.

    pilane:

    lahendab erinevat liiki hetehtelisi tekstlesandeid pitud arvutusoskuste

    piires;

    koostab hetehtelisi tekstlesandeid igapevaelu teemadel;

    lahendab petaja juhendamisel kahetehtelisi tekstlesandeid.

    GEOMEETRILISED KUJUNDID

    ppesisu pitulemused

    Sirglik, tisnurk, nelinurk, ruut, ristklik,

    kolmnurk; nende thistamine ning

    jooneelementide pikkuste mtmine.

    Antud pikkusega ligu joonestamine.

    pilane:

    mdab sentimeetrites, thistab ja loeb ligu pikkust ning ruudu, ristkliku ja

    kolmnurga klgede pikkusi;

  • 14

    joonestab antud pikkusega ligu;

    vrdleb sirglikude pikkusi;

    eristab visuaalselt tisnurka teistest nurkadest;

    eristab nelinurkade hulgas ristklikuid ja ruute; thistab nende tippe, nimetab

    klgi ja nurki;

    thistab kolmnurga tipud, nimetab selle kljed ja nurgad.

    Ring ja ringjoon, nende eristamine. pilane:

    eristab visuaalselt ringi ja ringjoont teineteisest;

    kasutab sirklit ringjoone joonestamiseks;

    nitab sirkliga joonestatud ringjoone keskpunkti asukohta;

    mdab ringjoone keskpunkti kauguse ringjoonel olevast punktist.

    Kuup, risttahukas, pramiid, silinder,

    koonus, kera.

    Geomeetrilised kujundid meie mber.

    pilane:

    kirjeldab kuubi tahke; loendab kuubi tippe, servi, tahke;

    kirjeldab risttahuka tahke, loendab risttahuka tippe, servi ja tahke;

    eristab kolmnurkset ja nelinurkset pramiidi phja jrgi;

    leiab piltidelt ja mbritsevast kuubi, risttahuka, pramiidi, silindri, koonuse,

    kera.

    3. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

    Arvud 0 10 000. Nende esitus heliste,

    kmneliste, sajaliste ja tuhandeliste

    summana.

    Arvude vrdlemine ja jrjestamine

    10 000 piires.

    Peast kahekohaliste arvude liitmine ja

    lahutamine 100 piires.

    Kirjalik liitmine ja lahutamine 10 000

    piires.

    pilane:

    loeb, kirjutab, jrjestab ja vrdleb arve kuni 10 000-ni;

    nimetab arvule eelneva vi jrgneva arvu;

    mrab arvu asukoha naturaalarvude seas;

    esitab arvu heliste, kmneliste, sajaliste ja tuhandeliste summana;

    liidab ja lahutab peast arve 100 piires;

    liidab ja lahutab kirjalikult arve 10 000 piires;

    selgitab avaldises olevate tehete jrjekorda.

    Korrutustabel. pilane:

  • 15

    Korrutamis- ja jagamistehte liikmete

    nimetused.

    Misted: korda suurem, korda viksem.

    nimetab korrutamis- ja jagamistehte liikmeid (tegur, korrutis, jagatav, jagaja,

    jagatis);

    selgitab jagamist kui korrutamise prdtehet;

    valdab korrutustabelit, korrutab ja jagab peast arve korrutustabeli piires, korrutab

    arvudega 1 ja 0;

    korrutab peast hekohalist arvu kahekohalise arvuga ja jagab peast

    kahekohalist arvu hekohalise arvuga 100

    piires.

    The arvvrtuse leidmine vrduses

    (analoogia abil).

    pilane:

    tidab proovimise teel tabeli, milles esineb thtavaldis;

    leiab the arvvrtuse vrdustes proovimise vi analoogia teel.

    Arvavaldis, tehete jrjekord ja sulud.

    Summa korrutamine ja jagamine arvuga.

    pilane:

    mrab tehete jrjekorra avaldises (sulud, korrutamine/jagamine,

    liitmine/lahutamine).

    MTMINE JA TEKSTLESANDED

    ppesisu pitulemused

    Mthikud: millimeeter, tonn ja sajand.

    Mthikute teisendusi (lihtsamad

    igapevaelus ettetulevad juhud).

    pilane:

    nimetab pikkusmte millimeetrist kilomeetrini ja kirjeldan neid tuntud

    suuruste abil;

    nimetab massihikuid gramm, kilogramm, tonn ja kirjeldan neid tuntud

    suuruste abil;

    nimetab ajahikuid sekund, minut, tund, pev, ndal, kuu, aasta, sajand ja

    kirjeldab neid oma elus asetleidvate

    sndmuste abil;

    teisendab pikkus-, massi- ja ajahikuid;

    arvutab nimega arvudega.

    Murrud 1

    2, 1

    3, 1

    4, 1

    5 nende phjal arvust osa

    leidmine.

    pilane:

    selgitab murdude 1

    2, 1

    3, 1

    4, 1

    5 thendust;

    leiab 1

    2, 1

    3, 1

    4, 1

    5 osa arvust;

    selgitab nidete phjal, kuidas leitakse osa jrgi arvu.

    he- ja kahetehteliste tekstlesannete

    lahendamine.

    hetehteliste tekstlesannete

    koostamine.

    pilane:

    lahendab he- ja kahetehtelisi tekstlesandeid pitud arvutusoskuse

    piires;

    koostab erinevat liiki hetehtelisi tekstlesandeid;

  • 16

    pstitab lesande lahendamiseks vajalikud kimused;

    hindab saadud tulemuste reaalsust.

    GEOMEETRILISED KUJUNDID

    ppesisu pitulemused

    Murdjoon, hulknurk, ristklik, ruut ja

    kolmnurk, nende elemendid.

    Murdjoone pikkuse ning ruudu,

    ristkliku ja kolmnurga mbermdu

    leidmine.

    pilane:

    eristab murdjoont teistest joontest; mdab ja arvutab murdjoone pikkuse

    sentimeetrites;

    joonestab ristkliku, sealhulgas ruudu, joonlaua abil;

    arvutab ruudu, ristkliku ja kolmnurga mbermdu kljepikkuste kaudu.

    Vrdklgne kolmnurk, selle

    joonestamine sirkli ja joonlaua abil.

    Ring ja ringjoon, raadius ja keskpunkt.

    Etteantud raadiusega ringjoone

    joonestamine.

    pilane:

    kirjeldab vrdklgset kolmnurka;

    joonestab vrdklgset kolmnurka sirkli ja joonlaua abil;

    joonestab erineva raadiusega ringjooni; mrgib ringjoone raadiuse ja keskpunkti.

    Kuup, risttahukas, kera, silinder, koonus,

    kolm- ja nelinurkne pramiid. Nende

    philised elemendid (servad, tipud,

    tahud).

    Geomeetrilised kujundid igapevaelus.

    pilane:

    leiab mbritsevast pitud ruumilisi kujundeid;

    eristab kuupi ja risttahukat teistest kehadest ning nimetab ja nitab nende

    tippe, servi, tahke;

    nitab maketi abil silindri phju ja klgpinda; nimetab phjaks olevat ringi;

    nitab maketi abil koonuse klgpinda, tippu ja phja; nimetab phjaks olevat

    ringi;

    nitab ja nimetab maketi abil pramiidi klgtahke, phja, tippe.

    pitulemused matemaatikas II kooliastme lpuks

    II kooliastme lpuks pilane:

    1) kasutab erinevaid matemaatilise info esitamise viise ning oskab le minna helt esitusviisilt

    teisele;

    2) liigitab objekte ja nhtusi ning analsib ja kirjeldab neid mitme tunnuse jrgi;

    3) tunneb probleemlesande lahendamise ldist skeemi;

    4) leiab lesannetele erinevaid lahendusteid;

    5) phjendab oma mttekike ja kontrollib nende igsust;

    6) kasutab arvutusvahendeid arvutamiseks ja tulemuste kontrollimiseks;

  • 17

    7) nitab les initsiatiivi lahendada kodus ja koolis ilmnevaid matemaatilist laadi probleeme;

    8) kasutab enda jaoks sobivaid pioskusi, vajaduse korral otsib abi ja infot erinevatest

    teabeallikatest.

    4. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

    Arvude lugemine ja kirjutamine.

    Arvude esitamine heliste,

    kmneliste, sajaliste,

    tuhandeliste, kmne-ja

    sajatuhandeliste summana.

    pilane:

    selgitab nidete varal termineid arv ja number, kasutab neid lesannetes;

    kirjutab ja loeb arve 1 000 000 piires;

    esitab arvu heliste, kmneliste, sajaliste, tuhandeliste, kmne-ja sajatuhandeliste

    summana;

    vrdleb ja jrjestab naturaalarve, nimetab arvule eelneva vi jrgneva arvu;

    kujutab arve arvkiirel

    Liitmine ja lahutamine, nende

    omadused. Kirjalik liitmine ja

    lahutamine.

    pilane:

    nimetab liitmise ja lahutamise tehte komponente (liidetav, summa, vhendatav, vhendaja, vahe);

    tunneb liitmis- ja lahutamistehte liikmete ning tulemuste vahelisi seoseid;

    kirjutab liitmistehtele vastava lahutamistehte ja vastupidi;

    snastab ja esitab ldkujul liitmise omadusi (liidetavate vahetuvuse ja rhmitamise omadus)

    ja kasutab neid arvutamise hlbustamiseks;

    snastab ja esitab ldkujul arvust summa ja vahe lahutamise ning arvule vahe liitmise omadusi ja

    kasutab neid arvutamisel;

    kujutab kahe arvu liitmist ja lahutamist arvkiirel;

    liidab ja lahutab peast kuni kolmekohalisi arve;

    liidab ja lahutab kirjalikult arve miljoni piires, selgitab oma tegevust;

    Naturaalarvude korrutamine.

    Korrutamise omadused. Kirjalik

    korrutamine.

    pilane;

    nimetab korrutamise tehte komponente (tegur, korrutis);

    esitab kahe arvu korrutise vrdsete liidetavate summana vi selle summa korrutisena;

    kirjutab korrutamistehtele vastava jagamistehte ja vastupidi;

    tunneb korrutamistehte liikmete ning tulemuse vahelisi seoseid;

    snastab ja esitab ldkujul korrutamise omadusi: tegurite vahetuvus, tegurite rhmitamine, summa

    korrutamine arvuga;

  • 18

    kasutab korrutamise omadusi arvutamise lihtsustamiseks;

    korrutab peast arve 100 piires;

    korrutab naturaalarvu 10, 100 ja 1000-ga;

    arvutab enam kui kahe arvu korrutist;

    korrutab kirjalikult kuni kahekohalisi naturaalarvu ja kuni kolmekohalisi arve

    jrkarvudega.

    Naturaalarvude jagamine.

    Jgiga jagamine. Kirjalik

    jagamine. Arv null tehetes.

    pilane:

    nimetab jagamistehte komponente (jagatav, jagaja, jagatis);

    tunneb jagamistehte liikmete ja tulemuse vahelisi seoseid;

    jagab peast arve korrutustabeli piires;

    kontrollib jagamistehte tulemust korrutamise abil;

    selgitab, mida thendab ks arv jagub teisega;

    jagab jgiga ja selgitab selle jagamise thendust;

    jagab nullidega lppevaid arve peast 10, 100 ja 1000-ga;

    jagab nullidega lppevaid arve jrkarvudega;

    jagab summat arvuga;

    jagab kirjalikult arvu hekohalise ja kahekohalise arvuga;

    liidab ja lahutab nulli, korrutab nulliga;

    selgitab, millega vrdub null jagatud arvuga ja nulliga jagatud vimatust.

    Tehete jrjekord. pilane:

    tunneb tehete jrjekorda sulgudeta ja he paari sulgudega arvavaldises;

    arvutab kahe- ja kolmetehteliste arvavaldiste vrtuse.

    Naturaalarvu ruut. pilane:

    selgitab arvu ruudu thendust, arvutab naturaalarvu ruudu;

    teab peast arvude 0 10 ruutusid;

    kasutab arvu ruutu pindala arvutamisel.

    Murrud. pilane:

    selgitab murru lugeja ja nimetaja thendust;

    kujutab joonisel murdu osana tervikust;

    nimetab joonisel mrgitud terviku osale vastava murru;

    arvutab osa (he kahendiku, kolmandiku jne) tervikust.

    Rooma numbrid. pilane:

    loeb ja kirjutab enamkasutatavaid rooma numbreid (kuni kolmekmneni), selgitab arvu

    lekirjutuse phimtet.

    ANDMED JA ALGEBRA

  • 19

    ppesisu pitulemused

    Tekstlesanded. pilane:

    lahendab kuni kolmetehtelisi elulisi sisuga tekstlesandeid;

    modelleerib petaja abiga tekstlesandeid;

    koostab ise he- kuni kahetehtelisi tekstlesandeid;

    hindab lesande lahendustulemuse reaalsust.

    Tht vrduses. pilane:

    leiab hetehtelisest vrdusest the arvvrtuse proovimise vi analoogia teel.

    GEOMEETRILISED KUJUNDID JA MTMINE

    ppesisu pitulemused

    Kolmnurk. pilane:

    leiab mbritsevast ruumist kolmnurki ning eristab neid;

    nimetab ja nitab kolmnurga klgi, tippe ja nurki;

    joonestab kolmnurka kolme klje jrgi;

    selgitab kolmnurga mbermdu thendust ja nitab mbermtu joonisel;

    arvutab kolmnurga mbermdu nii klgede mtmise teel kui ka etteantud kljepikkuste

    korral.

    Nelinurk, ristklik ja ruut. pilane:

    leiab mbritsevast ruumist nelinurki, ristklikuid ja ruute ning eristab neid;

    nimetab ning nitab ristkliku ja ruudu klgi, vastasklgi, lhisklgi, tippe ja nurki;

    joonestab ristkliku ja ruudu nurklaua abil;

    selgitab nelinurga mbermdu thendust ja nitab mbermtu joonisel;

    arvutab ristkliku, sealhulgas ruudu, mbermdu;

    selgitab ristkliku, sealhulgas ruudu, pindala thendust joonise abil;

    teab peast ristkliku, sealhulgas ruudu, mbermdu ning pindala valemeid;

    arvutab ristkliku, sealhulgas ruudu, pindala.

    Kujundi mbermdu ja pindala

    leidmine.

    pilane:

    kasutab mbermdu ja pindala arvutamisel sobivaid mthikuid;

    arvutab kolmnurkadest ja pitud nelinurkadest koosneva liitkujundi mbermdu;

    arvutab pitud nelinurkadest koosneva liitkujundi pindala;

    rakendab geomeetria teadmisi tekstlesannete lahendamisel.

    Pikkushikud. pilane:

  • 20

    nimetab pikkushikuid mm, cm, dm, m, km, selgitab nende hikute vahelisi seoseid;

    mdab igapevaelus ettetulevaid pikkusi, kasutades sobivaid mthikuid;

    toob niteid erinevate pikkuste kohta, hindab pikkusi silma jrgi;

    teisendab pikkushikuid henimelisteks.

    Pindalahikud. pilane:

    selgitab pindalahikute mm, cm, dm, m, ha, km thendust;

    kasutab pindala arvutamisel sobivaid hikuid;

    selgitab pindalahikute vahelisi seoseid.

    Massihikud. pilane:

    nimetab massihikuid g, kg, t, selgitab massihikute vahelisi seoseid ja kasutab massi

    arvutamisel sobivaid hikuid;

    toob niteid erinevate masside kohta, hindab massi ligikaudu.

    Mahuhikud. pilane:

    kirjeldab mahuhikut liiter, hindab keha mahtu ligikaudu.

    Rahahikud. pilane:

    nimetab Eestis kibelolevaid rahahikuid, selgitab rahahikute vahelisi seoseid, kasutab

    arvutustes rahahikuid.

    Ajahikud. pilane:

    nimetab aja mtmise hikuid tund, minut, sekund, pev, ndal, kuu, aasta, sajand; teab

    nimetatud ajahikute vahelisi seoseid.

    Kiirus ja kiirushikud. pilane:

    selgitab kiiruse mistet ning kiiruse, teepikkuse ja aja vahelist seost;

    kasutab kiirushikut km/h lihtsamates lesannetes.

    Temperatuuri mtmine. pilane:

    loeb termomeetri skaalalt temperatuuri kraadides, mrgib etteantud temperatuuri skaalale;

    kasutab klmakraadide mrkimisel negatiivseid arve.

    Arvutamine nimega arvudega. pilane:

    liidab ja lahutab nimega arve;

    korrutab nimega arvu hekohalise arvuga;

    jagab nimega arve hekohalise arvuga, kui kik hikud jaguvad antud arvuga;

    kasutab mthikuid tekstlesannete lahendamisel;

    otsib iseseisvalt teabeallikatest niteid erinevate suuruste (pikkus, pindala, mass, maht, aeg,

    temperatuur) kohta, esitab neid tabelis.

  • 21

    5. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

    Miljonite klass ja miljardite klass.

    Arvu jrk, jrguhikud ja jrkarv.

    Naturaalarvu kujutamine

    arvkiirel. Naturaalarvu

    vrdlemine.

    pilane:

    loeb numbritega kirjutatud arve miljardi piires;

    kirjutab arve dikteerimise jrgi;

    mrab arvu jrke ja klasse;

    kirjutab naturaalarve jrkarvude summana ja jrguhikute kordsete summana;

    kirjutab arve kasvavas/kahanevas jrjekorras;

    mrgib naturaalarve arvkiirele;

    vrdleb naturaalarve.

    Naturaalarvude mardamine. pilane:

    teab mardamisreegleid ja mardab arvu etteantud tpsuseni.

    Neli phitehet naturaalarvudega.

    Liitmise- ja korrutamistehte

    phiomadused ja nende

    rakendamine.

    Arvu kuup.

    Tehete jrjekord. Avaldise

    vrtuse arvutamine. Arvavaldise

    lihtsustamine sulgude avamise ja

    histeguri sulgudest

    vljatoomisega.

    pilane:

    liidab ja lahutab kirjalikult naturaalarve miljardi piires;

    selgitab ja kasutab liitmise ja korrutamise seadusi;

    korrutab kirjalikult kuni kolmekohalisi naturaalarve;

    jagab kirjalikult kuni 5-kohalisi arve kuni 2-kohalise arvuga;

    selgitab arvu kuubi thendust ja leiab arvu kuubi;

    tunneb tehete jrjekorda (liitmine/lahutamine, korrutamine/jagamine, sulud), arvutab kuni

    neljatehteliste arvavaldiste vrtusi;

    avab sulgusid arvavaldiste korral; toob hise teguri sulgudest vlja.

    Paaris- ja paaritud arvud.

    Jaguvuse tunnused (2-ga, 3-ga, 4-

    ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga).

    Arvu tegurid ja kordsed.

    Algarvud ja kordarvud, algtegur.

    Arvude suurim histegur ja vhim

    hiskordne.

    pilane:

    eristab paaris- ja paarituid arve;

    otsustab (tehet sooritamata), kas arv jagub 2-ga, 3-ga, 4-ga, 5-ga, 9-ga, 10-ga;

    leiab arvu tegureid ja kordseid;

    teab, et arv 1 ei ole alg-ega kordarv;

    esitab naturaalarvu algtegurite korrutisena;

    otsustab 100 piires, kas arv on alg-vi kordarv;

    esitab naturaalarvu algarvuliste tegurite korrutisena;

  • 22

    leiab arvude suurima histeguri (ST) ja vhima hiskordse (VK).

    Murdarv, harilik murd, murru

    lugeja ja nimetaja.

    Kmnendmurrud.

    pilane:

    selgitab hariliku murru lugeja ja nimetaja thendust;

    tunneb kmnendmurru kmnendkohti ja loeb kmnendmurde;

    kirjutab kmnendmurde numbrite abil verbaalse esituse jrgi;

    vrdleb ja jrjestab kmnendmurde;

    kujutab kmnendmurde arvkiirel.

    Kmnendmurru mardamine. pilane:

    mardab kmnendmurde etteantud tpsuseni.

    Tehted kmnendmurdudega. pilane:

    liidab ja lahutab kirjalikult kmnendmurde;

    korrutab ja jagab peast kmnendmurde jrguhikutega (10, 100, 1000, 10 000 ja 0,1,

    0,01, 0,001);

    korrutab kirjalikult kuni kolme tvenumbriga kmnendmurde;

    jagab kirjalikult kuni kolme tvenumbriga murde murruga, milles on kuni kaks

    tvenumbrit;

    tunneb tehete jrjekorda ja sooritab mitme tehtega lesandeid kmnendmurdudega.

    Taskuarvutil, neli phitehet. pilane:

    sooritab arvutuste kontrollimiseks neli phitehet (liitmine/lahutamine, korrutamine/jagamine)

    taskuarvutil.

    ANDMED JA ALGEBRA

    ppesisu pitulemused

    Arvavaldis, thtavaldis, valem.

    Vrrandi ja selle lahendi miste.

    Vrrandi lahendamine

    proovimise ja analoogi teel.

    pilane:

    tunneb ra arvavaldise ja thtavaldise;

    lihtsustab he muutujaga tisarvuliste kordajatega avaldise, arvutab lihtsa thtavaldise

    vrtuse;

    kirjutab smbolites tekstina kirjeldatud lihtsamaid thtavaldisi;

    eristab valemit avaldisest;

    kasutab valemit ja selles sisalduvaid thiseid arvutamise lihtsustamiseks;

    tunneb ra vrrandi, selgitab, mis on vrrandi lahend;

    lahendab proovimise vi analoogia abil vrrandi, mis sisaldab hte tehet ja naturaalarve;

    selgitab, mis on vrrandi lahendi kontrollimine.

    Arvandmete kogumine ja

    korrastamine.

    Sagedustabel.

    pilane:

    kogub lihtsa andmestiku;

  • 23

    Skaala.

    Diagrammid: tulpdiagramm,

    sirglikdiagramm.

    Aritmeetiline keskmine.

    korrastab lihtsamaid arvandmeid ja kannab neid sagedustabelisse;

    tunneb mistet sagedus ning oskab seda leida;

    tajub skaala thendust arvkiire he osana;

    loeb andmeid erinevatelt skaaladelt ja toob niteid skaalade kasutamise kohta igapevaelus;

    loeb andmeid tulpdiagrammilt ja oskab neid ldiselt iseloomustada;

    joonistab tulp- ja sirglikdiagramme;

    arvutab aritmeetilise keskmise.

    Tekstlesannete lahendamine. pilane:

    lahendab mitmetehtelisi tekstlesanded;

    tunneb tekstlesande lahendamise etappe;

    modelleerib petaja abiga tekstlesandeid;

    kasutab lahendusidee leidmiseks erinevaid strateegiaid;

    hindab tulemuse reaalsust.

    GEOMEETRILISED KUJUNDID JA MTMINE

    ppesisu pitulemused

    Sirglik, murdjoon, kiir, sirge. pilane:

    joonestab sirge, kiire ja ligu ning selgitab nende erinevusi;

    mrgib ja thistab punkte sirgel, kiirel, ligul;

    joonestab etteantud pikkusega ligu;

    mdab antud ligu pikkuse;

    arvutab murdjoone pikkuse.

    Nurk, nurkade liigid. pilane:

    joonestab nurga, thistab nurga tipu ja kirjutab nurga nimetuse smbolites;

    vrdleb etteantud nurki silma jrgi ja liigitab neid;

    joonestab teravnurga, nrinurga, tisnurga ja sirgnurga;

    kasutab malli nurga mtmiseks ja etteantud suurusega nurga joonestamiseks;

    teab tisnurga ja sirgnurga suurust.

    Krvunurgad. Tippnurgad. pilane:

    leiab jooniselt krvunurkade ja tippnurkade paare;

    joonestab krvunurki ja teab, et krvunurkade summa on 180;

    arvutab antud nurga krvunurga suuruse;

    joonestab tippnurki ja teab, et tippnurgad on vrdsed.

    Paralleelsed ja ristuvad sirged. pilane:

    joonestab likuvaid ja ristuvaid sirgeid;

    joonestab paralleellkke abil paralleelseid sirgeid;

  • 24

    tunneb ja kasutab ristuva sirge ja paralleelsete sirgete smboleid.

    Kuubi ja risttahuka pindala ja

    ruumala. Pindalahikud ja

    ruumalahikud.

    pilane:

    arvutab kuubi ja risttahuka pindala ja ruumala;

    teisendab pindalahikuid;

    teab ja teisendab ruumalahikuid;

    kasutab lesannete lahendamisel mthikute vahelisi seoseid.

    Plaanimt. pilane:

    selgitab plaanimdu thtsust;

    valmistab ruudulisele paberile lihtsa plaani.

    6. klass

    ARVUTAMINE

    ppesisu pitulemused

    Harilik murd, selle phiomadus.

    Hariliku murru taandamine ja

    laiendamine.

    Harilike murdude vrdlemine.

    pilane:

    teab murru lugeja ja nimetaja thendust; teab, et murrujoonel on jagamismrgi thendus;

    kujutab harilikke murde arvkiirel;

    kujutab lihtsamaid harilikke murde vastava osana ligust ja tasapinnalisest kujundist;

    tunneb liht- ja liigmurde;

    teab, et iga tisarvu saab esitada hariliku murruna;

    taandab murde nii jrkjrgult kui suurima histeguriga, jdes arvutamisel saja piiresse;

    teab, milline on taandumatu murd;

    laiendab murdu etteantud nimetajani;

    teisendab murde henimelisteks ja vrdleb neid;

    teab, et murdude hiseks nimetajaks on antud murdude vhim hiskordne;

    esitab liigmurru segaarvuna ja vastupidi.

    henimeliste murdude liitmine ja

    lahutamine. Erinimeliste murdude

    liitmine ja lahutamine. Harilike

    murdude korrutamine.

    Prdarvud.

    Harilike murdude jagamine.

    Arvutamine harilike- ja

    kmnendmurdudega.

    Kmnendmurru teisendamine

    harilikus murruks ja hariliku

    murru teisendamine

    kmnendmurruks.

    pilane:

    liidab ja lahutab henimelisi ja erinimelisi murde;

    korrutab harilikke murde omavahel ja murdarve tisarvudega;

    tunneb prdarvu mistet;

    jagab harilikke murde omavahel ja murdarve tisarvudega ning vastupidi;

    tunneb segaarvude liitmise, lahutamise, korrutamise ja jagamise eeskirju ning rakendab

    neid arvutamisel;

    teisendab lpliku kmnendmurru harilikuks murruks ja hariliku murru lplikuks vi

    lpmatuks perioodiliseks kmnendmurruks;

  • 25

    leiab hariliku murru kmnendlhendi ja vrdleb harilikke murde kmnendlhendite abil;

    arvutab tpselt avaldiste vrtusi, mis sisaldavad nii kmnend- kui harilikke murde ja sulgi.

    Negatiivsed arvud. Arvtelg.

    Positiivsete ja negatiivsete

    tisarvude kujutamine arvteljel.

    Kahe punkti vaheline kaugus

    arvteljel. Vastandarvud. Arvu

    absoluutvrtus. Arvude

    jrjestamine. Arvutamine

    tisarvudega.

    pilane:

    selgitab negatiivsete arvude thendust, toob nende kasutamise kohta elulisi niteid;

    leiab kahe punkti vahelise kauguse arvteljel;

    teab, et naturaalarvud koos oma vastandarvudega ja arv null moodustavad

    tisarvude hulga;

    vrdleb tisarve ja jrjestab neid;

    teab arvu absoluutvrtuse geomeetrilist thendust;

    leiab tisarvu absoluutvrtuse;

    liidab ja lahutab positiivsete ja negatiivsete tisarvudega, tunneb ja rakendab arvutamise

    reegleid;

    vabaneb sulgudest, teab, et vastandarvude summa on null ja rakendab seda teadmist

    arvutustes;

    rakendab korrutamise ja jagamise reegleid positiivsete ja negatiivsete tisarvudega

    arvutamisel;

    arvutab kirjalikult tisarvudega.

    ANDMED JA ALGEBRA

    ppesisu pitulemused

    Protsendi miste.

    Osa leidmine tervikust.

    pilane:

    selgitab protsendi mistet; teab, et protsent on ks sajandik osa tervikust;

    leiab osa tervikust;

    leiab arvust protsentides mratud osa;

    lahendab igapevaelule tuginevaid lesandeid protsendites mratud osa leidmisele (ka

    intressiarvutused);

    lahendab tekstlesandeid protsentides mratud osa leidmisele.

    Koordinaattasand. Punkti asukoha

    mramine tasandil.

    Temperatuuri graafik, htlase

    liikumise graafik ja teised

    empiirilised graafikud.

    pilane:

    joonestab koordinaatteljestiku, mrgib sinna punkti etteantud koordinaatide jrgi;

    mrab punkti koordinaate ristkoordinaadistikus;

    joonestab lihtsamaid graafikuid;

    loeb andmeid graafikult, sh loeb ja analsib liiklusohutusalaseid graafikuid.

    Sektordiagramm. pilane:

    loeb andmeid sektordiagrammilt.

    Tekstlesanded. pilane:

  • 26

    analsib ning lahendab tisarvude ja murdarvudega mitmetehtelisi tekstlesandeid;

    tunneb probleemlesande lahendamise ldist skeemi;

    modelleerib reaalses kontekstis esineva probleemlesande (petaja juhendamisel).

    GEOMEETRILISED KUJUNDID

    ppesisu pitulemused

    Ringjoon ja ring. Ringi sektor.

    Ringjoone pikkus ja ringi pindala.

    pilane:

    teab ringjoone keskpunkti, raadiuse ja diameetri thendust;

    joonestab etteantud raadiuse vi diameetriga ringjoont;

    teab arvu vrtust ning kasutab seda vajalikes arvutustehetes;

    arvutab ringjoone pikkuse ja ringi pindala.

    Peegeldus sirgest,

    telgsmmeetria.

    Peegeldus punktist,

    tsentraalsmmeetria.

    pilane:

    eristab joonisel smmeetrilised kujundid;

    joonestab sirge (ja punkt) suhtes antud punktiga smmeetrilist punkti, antud liguga

    smmeetrilise ligu ja antud kolmnurga vi

    nelinurgaga smmeetrilise kujundi;

    kasutades IKT vimalusi (internetiotsing, pildistamine) toob niteid pitud

    geomeetrilistest kujunditest ning smmeetriast

    arhitektuuris ja kujutavas kunstis.

    Ligu poolitamine. Antud sirge

    ristsirge.

    Nurga poolitamine.

    pilane:

    poolitab sirkli ja joonlauaga ligu ning joonestab keskristsirge;

    poolitab sirkli ja joonlauaga nurga.

    Kolmnurk ja selle elemendid.

    Kolmnurga nurkade summa.

    Kolmnurkade vrdsuse tunnused.

    Kolmnurkade liigitamine.

    Kolmnurga joonestamine kolme

    klje jrgi, kahe klje ja

    nendevahelise nurga jrgi, he

    kle ja selle lhisnurkade jrgi.

    Tisnurkne kolmnurk.

    Vrdhaarse kolmnurga omadusi.

    Kolmnurga alus ja krgus.

    pilane:

    nitab joonisel ja nimetab kolmnurga tippe, klgi, nurki;

    joonestab ja thistab kolmnurga, arvutab kolmnurga mbermdu;

    leiab jooniselt ja nimetab kolmnurga lhisnurki, vastasnurki, lhisklgi, vastasklgi;

    teab ja kasutab nurga smboleid;

    teab kolmnurga sisenurkade summat ja rakendab seda puuduva nura leidmiseks;

    teab kolmnurkade vrdsuse tunnuseid (KKK, KNK, NKN) ning kasutab neid lesannete

    lahendamisel;

    liigitab joonisel etteantud kolmnurki nurkade ja klgede jrgi;

    joonestab teravnurkse, tisnurkse ja nrinurkse kolmnurga;

    joonestab eriklgse, vrdklgse ja vrdhaarse kolmnurga;

  • 27

    Kolmnurga pindala. joonestab kolmnurga kolme klje, kahe klje ja nendevahelise urga, kle ja selle lhisnurkade

    jrgi;

    nitab ja nimetab tisnurkse kolmnurga klgi;

    nitab ja nimetab vrdhaarses kolmnurgas klgi ja nurki;

    teab vrdhaarse kolmnurga omadusi ja kasutab neid lesannete lahendamisel;

    tunneb misteid alus ja krgus, joonestab iga kolmnurga igale alusele kruse;

    mdab kolmnurga aluse ja krguse;

    arvutab kolmnurga pindala.

    pitulemused matemaatikas phikooli lpuks

    III kooliastme lpuks pilane:

    1) koostab ja rakendab eri eluvaldkondade lesandeid lahendades sobivaid matemaatilisi

    mudeleid;

    2) pstitab hpoteese ja kontrollib neid, ldistab ning arutleb loogiliselt; phjendab viteid;

    3) kasutab matemaatiliste seoste uurimisel arvutiprogramme ja muid abivahendeid;

    4) neb seoseid erinevate matemaatiliste mistete vahel ning loob neist ssteemi;

    5) hindab oma matemaatilisi teadmisi ja oskusi ning arvestab neid edasist tegevust kavandades.

    7.klass

    ppesisu pitulemused

    Protsent

    Protsendi miste ja osa leidmine

    tervikust (korduvalt). Promilli

    miste (tutvustavalt).

    Terviku leidmine protsendi jrgi.

    Jagatise vljendamine protsentides.

    Protsendipunkt.

    Suuruse muutumise vljendamine

    protsentides.

    Protsentides muutuse eristamine

    muutusest protsendipunktides.

    Arvutiprogrammide kasutamine

    nutavate oskuste harjutamiseks.

    pilane:

    Leiab terviku protsentides antud osamra jrgi

    Vljendab murruna antud osa protsentides

    Leiab, mitu protsenti moodustab ks arv teisest

    Mrab suuruse kasvamist ja kahanemist protsentides

    Tlgendab igapevaelus ja teistes ppeainetes ette tulevaid protsentides vljendatavaid

    suurusi, sealhulgas laenudega (ainult

    lihtintress) seotud kulutusi ja ohte

    Arutleb maksude le hiskonnas

    Arvutamine

    Arvutamine ratsionaalarvudega.

    Arvu 10 astmed (ka negatiivne

    tisarvuline astendaja.) Arvu

    standardkuju.

    Naturaalarvulise astendajaga aste.

    pilane:

    Liidab, lahutab, korrutab, jagab ja astendab naturaalarvulise astendajaga ratsionaalarve

    peast, kirjalikult ja taskuarvutiga ning

    rakendab tehete jrjekorda

    Kirjutab suuri ja vikeseid arve standardkujul

  • 28

    Selgitab naturaalarvulise astendajaga astendamise thendust ning kasutab

    astendamisreegleid

    Funktsioonid

    Muutuv suurus, funktsioon.

    Vrdeline ja prdvrdeline

    sltuvus.

    Praktiline t: vrdelise ja

    prdvrdelise seose mramine (nt

    liikumisel teepikkus, ajavahemik,

    kiirus)

    pilane:

    Selgitab eluliste nidete phjal vrdelise sltuvuse thendust

    Joonestab valemi jrgi funktsiooni graafiku (nii ksitsi kui ka arvutiprogrammiga) ning

    loeb graafikult funktsiooni ja argumendi

    vrtusi

    Selgitab (arvutiga tehtud dnaamilisi jooniseid kasutades) funktsiooni graafiku

    asendi sltuvust funktsiooni avaldises

    olevatest kordajatest.

    Algebra

    Vrrandi phiomadused.

    Lineaarvrrand.

    Vrdekujuline vrrand.

    Vrdeline jaotamine.

    Arvutiprogrammide kasutamine

    vrrandite lahendamisel.

    Tekstlesannete lahendamine

    vrrandite abil.

    pilane:

    Lahendab vrrandi phiomadusi kasutades lineaar- ja vrdekujulisi vrrandeid

    Lahendab tekstlesandeid vrrandite abil

    Andmed

    Statistiline kogum ja selle

    karakteristikud (sagedus, suhteline

    sagedus, aritmeetiline keskmine).

    Tenosuse miste.

    Arvutiprogrammide kasutamine

    nutavate oskuste harjutamiseks.

    pilane:

    Moodustab reaalsete andmete phjal statistilise kogumi, korrastab seda, moodustab

    sageduste ja suhteliste sageduste tabeli ning

    iseloomustab statistilist kogumit aritmeetilise

    keskmise jrgi

    Selgitab tenosuse thendust ja arvutab lihtsamatel juhtudel sndmuse tenosuse

    Geomeetria

    Rpkliku ja rombi mbermt ja

    pindala.

    Pstprisma pindala ja ruumala.

    pilane:

    Joonestab ja konstrueerib (ksitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid etteantud elementide

    jrgi.

    Arvutab kujundite joonelemendid, mbermdu, pindala ja ruumala

    Lahendab geomeetrilise sisuga probleemlesandeid

    Kasutab seadusprasusi avastades ja hpoteese pstitades infotehnoloogilisi

    vahendeid.

    8.klass

    ppesisu pitulemused

    Algebra

    ksliige ja hulkliige.

    pilane:

    Korrastab ks- ja hulkliikmeid, liidab, lahutab ning korrutab ks- ja hulkliikmeid

  • 29

    Tehted ksliikmete ja

    hulkliikmetega.

    Ruutude vahe, summa ruudu ja vahe

    ruudu valemid.

    Lineaarvrrandissteem.

    Arvutiprogrammide kasutamine

    vrrandissteemide lahendamisel.

    Tekstlesannete lahendamine

    vrrandissteemide abil.

    ning jagab ksliikmeid ja hulkliiget

    ksliikmega.

    Tegurdab hulkliikmeid

    Lahendab lineaarvrrandissteeme

    Lahendab tekstlesandeid vrrandissteemide abil

    Geomeetria

    Definitsioon, teoreem, eeldus, vide

    testus.

    Trapets ja korraprane hulknurk,

    nende mbermt ja pindala.

    Kolmnurk.

    Ring ja ringjoon.

    Kesknurk. Piirdenurk, Thalese

    teoreem.

    Ringjoone puutuja.

    Kolmnurga ja korraprase hulknurga

    sise- ja mberringjoon.

    Sirgete paralleelsuse tunnused.

    Kolmnurga ja trapetsi kesklik.

    Kolmnurga mediaan ja raskuskese.

    Kolmnurkade sarnasuse tunnused.

    Hulknurkade sarnasus.

    Maa- alade plaanistamine.

    pilane:

    Eristab teoreemi eeldust, videt ja testust; selgitab mne teoreemi testuskiku.

    Joonestab ja konstrueerib (ksitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid etteantud

    elementide jrgi

    Arvutab kujundite mbermdu ja pindala.

    Teab kujundeid, kolmnurga ja trapetsi keskliku, kolmnurga mediaani,

    kolmnurga mber- ja siseringjoont ning

    kesk- ja piirdenurka.

    Kirjeldab kujundite omadusi ja klassifitseerib kujundeid histe omaduste

    phjal.

    Lahendab geomeetrilise sisuga probleemleandeid.

    Kasutab probleemlesandeid lahendades kolmnurkade ja hulknurkade sarnasust.

    Kasutab seadusprasusi avastades ja hpoteese pstitades infotehnoloogilisi

    vahendeid.

    9.klass

    ppesisu pitulemused

    Arvutamine

    Arvu ruutjuur.

    pilane:

    mardab arve etteantud suurusteni

    Selgitab arvu ruutjuure thendust ja leiab peast vi taskuarvutil ruutjuure

    Algebra

    Tielik ja mittetielik ruutvrrand.

    Algebraline murd.

    Tehted algebraliste murdudega.

    pilane:

    Lahendab tielikke ja mittetielikke ruutvrrandeid.

    Tegurdab hulkliikmeid (toob sulgude ette, kasutab abivalemeid, tegurdab

    ruutkolmliiget).

  • 30

    Taandab ja laiendab algebralist murdu ning liidab, lahutab, korrutab ja jagab algebralisi

    murde.

    Lihtsustab kahetehtelisi ratsionaalavaldisi.

    Funktsioonid

    Muutuv suurus, funktsioon.

    Ruutfunktsioon.

    pilane:

    Joonestab valemi jrgi funktsiooni graafiku (nii ksitsi kui ka arvutiprogrammiga) ning

    loeb graafikult funktsiooni ja argumendi

    vrtusi.

    Selgitab (arvutiga tehtud dnaamilisi jooniseid kasutades) ruutfunktsiooni

    graafiku asendi ja kuju sltuvust ruutliikme

    kordajast ja vabaliikmest.

    Selgitab nullkohtade thendust ning leiab nullkohad graafikult ja valemist.

    Loeb jooniselt parabooli haripunkti ja arvutab parabooli haripunkti koordinaadid.

    Geomeetria

    Korraprane hulknurk, selle

    mbermt ja pindala.

    Pythagorase teoreem.

    Teravnurga trigonomeetrilised

    funktsioonid.

    Ruumilised kujundid

    (pstrptahukas, pstprisma,

    pramiid, silinder, koonus, kera),

    nende pindala ja ruumala.

    pilane:

    Joonestab ja konstrueerib (ksitsi ja arvutiga) tasandilisi kujundeid etteantud elementide

    jrgi.

    Arvutab tisnurkse kolmnurga joonelemendid.

    Lahendab geomeetrilise sisuga probleemlesandeid.

    Kasutab seadusprasusi avastades ja hpoteese pstitades infotehnoloogilisi vahendeid.