Ainevaldkondade õpitulemused klassiti Geograafia – III ...D. Rahvastik 1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit; 2) nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike

Ainevaldkondade õpitulemused klassiti

Geograafia – III kooliaste

III kooliastme õpitulemused III kooliastme lõpuks õpilane: 1) huvitub looduses ja ühiskonnas toimuvatest nähtustest ja protsessidest ning saab aru loodus- ja sotsiaalteaduste tähtsusest ühiskonna arengus; 2) on omandanud ülevaate looduse ja ühiskonna olulisematest nähtustest ja protsessidest ning saab aru nende ruumilisest paiknemisest ja vastastikustest seostest; 3) suhtub vastutustundlikult elukeskkonda, väärtustades nii kodukoha, Eesti kui ka teiste maade loodust ja kultuuri ning säästva arengu põhimõtteid; 4) kasutab geograafiateadmisi ja loodusteaduslikku meetodit probleeme lahendades; 5) kasutab teabeallikaid geograafiainfo leidmiseks, analüüsib, sünteesib ja hindab kriitiliselt neis sisalduvat teavet ning rakendab seda looduses ja ühiskonnas toimuvate protsesside selgitamisel, nähtuste ja objektide kirjeldamisel ning probleemide lahendamisel; 6) on omandanud ülevaate geograafiaga seotud elukutsetest, hindab geograafias omandatud teadmisi ja oskusi karjääri planeerides ning on motiveeritud elukestvaks õppeks. Moodul Kooliastme vastava

ainevaldkonna õpitulemus riiklikust õppekavast

7. klass 8. klass 9. klass

A. Kaardiõpetus 1) leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit;

2) määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja

- Atlasest või internetist vajaliku kaardi leidmine, kohanimede registri kasutamine.

- Suundade määramine kaardil kaardivõrgu abil ja looduses kompassi abil.

looduses kompassi järgi;

3) mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil;

4) määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha;

5) määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades;

6) koostab lihtsa plaani etteantud kohast;

7) kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi.

- Vahemaade mõõtmine ja mõõtkava abil vahemaade leidmine erineva mõõtkavaga kaartidel (nõrgemate õpilaste puhul piirduda vaid vahemaa leidmisega võrdlusmõõtkava abil).

- Geograafiliste koordinaatide määramine ja koha leidmine etteantud koordinaatide järgi (nõrgemate õpilaste puhul kasutada kohti, mis jäävad kaardile joonistatud meridiaanidele ja paralleelidele).

- Kellaaja erinevuste määramine ajavööndite kaardi abil.

- Kaardi abil etteantud paiga asukoha iseloomustamine, nõrgemate õpilaste puhul on soovitav kasutada etteantud kava (asend ekvaatori ja algmeridiaani suhtes, asend mandril või maailmajaos, asend

ookeanide/merede suhtes, riik või selle osa jne).

B. Geoloogia 1) kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest;

2) iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist;

3) teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda;

4) toob näiteid inimeste elu ja

- Jooniste abil Maa siseehituse iseloomustamine; ookeanilise ja mandrilise maakoore võrdlemine (nõrgematele õpilastele anda võrreldavad näitajad või valikvastused ette).

- Kaardi abil laamade liikumise, maavärinate ja vulkaanide leviku iseloomustamine; jooniste abil laamade liikumisega kaasnevate geoloogiliste protsesside selgitamine (nõrgematele õpilastele anda vastuste valikuvõimalus).

- Filmi või animatsiooni vaatamine laamade liikumise, maavärinate, vulkaanide ja kivimite tekke kohta.

- Maavärinate ja vulkaanipursete võimalike otseste ja kaudsete tagajärgede üle arutlemine paaris- või rühmatööna. (Tugevamad

majandustegevuse kohta seismilistes ning vulkaanilistes piirkondades;

5) selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket;

6) iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil ära liiva, kruusa, savi, moreeni, graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisöe ning toob näiteid nende kasutamise kohta;

7) mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst.

õpilased võiksid eristada looduslikke, ühiskondlikke ja majanduslikke mõjusid, nõrgemate õpilaste puhul piisab tagajärgede kirjeldamisest pildi abil.)

- Teabeallikatest maavärinate ja vulkaanide kohta info otsimine, tõlgendamine ja kaasõpilastele esitlemine.

- Näidiste ja piltide abil kivimite ja setetega tutvumine, nende iseloomustamine ja võrdlemine.

C. Pinnamood 1) on omandanud ülevaate maailma

- Töö maailma üldgeograafilise kaardiga, kaardilt

mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud);

2) iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi;

3) iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme;

4) kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute paiknemise laamade liikumisega;

5) toob näiteid

mäestike, mägismaade, kõrgemate tippude, tasandike (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud) leidmine ja nende märkimine kontuurkaardile.

- Suuremõõtkavalise kaardi abil pinnamoe ja pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele õpilastele anda iseloomustamiseks kava).

- Üldgeograafilise kaardi, jooniste ja piltide abil pinnamoe ja pinnavormide iseloomustamine (nõrgematele anda iseloomustamiseks kava); mäestike ja süvikute paiknemise seostamine laamade liikumisega.

- Mäestike/tasandike võrdlemine piltide ja kaardi abil rühma- või paaristööna, nt konkreetse noore ja vana mäestiku, madaliku ja kiltmaa võrdlemine

pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel;

6) toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest

(nõrgematele anda iseloomustamiseks kava või märksõnad).

- Pinnavormide mõistekaardi koostamine.

- Teabeallikatest info otsimine inimtegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel ning selle esitlemine kaasõpilastele.

Mäestikud:

- Skandinaavia,

- Alpid,

- Apenniinid,

- Püreneed,

- Uural,

- Kaukasus,

- Himaalaja,

- Andid,

- Kordiljeerid,

- Kaljumäestik,

- Apalatšid,

- Suur Veelahkmeahelik

- Atlas.

Mägismaad:

- Tiibet,

- Brasiilia,

- Etioopia.

Tasandikud:

- Ida-Euroopa lauskmaa,

- Lääne-Siberi lauskmaa,

- Kaspia alamik,

- Suur-Hiina tasandik,

- Mississippi madalik,

- Amazonase madalik,

- Kesk-Siberi kiltmaa,

- Mehhiko kiltmaa,

- Ida-Aafrika kiltmaa,

- Sahara kiltmaa.

D. Rahvastik 1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit; 2) nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike ja linnu; 3) toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone; 4) leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigis; 5) iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist; 6) kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega kaasnevate probleemide kohta.

- Riigi geograafilise asendi iseloomustamine kaardi abil (nõrgematele õpilastele anda kava).

- Mandrite ning suuremate riikide ja linnade näitamine maailma poliitilisel kaardil ning märkimine kontuurkaardile.

Mandrid: o Euraasia, o Põhja-Ameerika, o Lõuna-Ameerika, o Aafrika, o Austraalia,

Antarktis. Riigid:

o Euroopa riigid + Venemaa,

o Kasahstan, o Jaapan, o Hiina, o India, o Indoneesia, o Austraalia, o Brasiilia,

o Tšiili, o Argentina, o USA, o Kanada, o Mehhiko, o Nigeeria, o Sudaan, o Egiptus, o Maroko, o Tuneesia.

Linnad: o Euroopa riikide pealin

Moskva, o Peking, o Shanghai, o Tokyo, o Mumbai, o Kolkata, o Manila, o Jakarta, o Kairo, o Lagos, o New York, o Los Angeles, o Mexico, o Rio de Janeiro, o Sao Paulo, o Buenos Aires.

- Etteantud andmete põhjal mõne piirkonna või riigi rahvaarvu muutumise

iseloomustamine ja piirkondade võrdlemine.

- Rühma- või paaristööna kaardi abil piirkondade/riikide rahvastiku tiheduse iseloomustamine/võrdlemine, asustuse paiknemist mõjutavate tegurite analüüsimine.

- Teabeallikatest info otsimine rahvaste kultuuri ja traditsioonide kohta, selle esitlemine kaasõpilastele.

- Diagrammide ja graafikute lugemisoskuse harjutamine (nõrgematele õpilastele anda iseloomustuse/analüüsi kava, märksõnad).

E. Kliima 1) teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat;

2) leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust

- Ilma ja kliima võrdlemine (sissejuhatuseks).

- Kliima iseloomustamine kliimadiagrammide ja kliimakaartide abil (nõrgematele õpilastele anda kava).

- Kliimadiagrammi

planeerides;

3) selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi;

4) iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust;

5) selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale;

6) leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega;

7) iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab

koostamine. - Kliimategurite

mõistekaardi koostamine.

- Interneti vahendusel ilmakaartide ja ilmaprognoosidega tutvumine, konkreetse koha temperatuuri ja sademete kohta andmete otsimine.

- Jooniste ja animatsioonide abil nähtuste ja protsesside õppimine (rõhutada selgitamist ja põhjendamist).

- Eri paikade kliima võrdlemine ja kliima seostamine kliimat kujundatavate teguritega. Õpilastele anda alguses iseloomustuse kava ja olulised märksõnad: 1) kaugus ekvaatorist, päikesekiirguse hulk ja õhutemperatuur, aastaajad; 2) kaugus ookeanist: mereline/mandriline

erinevuste põhjusi;

8) toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele.

kliima, mõju temperatuuri amplituudile; 3) valitsevad õhurõhualad ja tuuled, õhumasside vahetumine vahekliimavöötmes, mõju sademetele; 4) reljeef – mäestike ja suurte tasandike paiknemine valitsevate tuulte suhtes, sademete teke ja jaotumine, mõju õhutemperatuurile. (Nõrgematele õpilastele anda valikvastused.)

- See ülesanne eeldab süsteemset lähenemist ja alguses õpetajapoolset aktiivset juhendamist ning viitamist erinevatele kliimakaartidele.

- Rühmatööna etteantud koha/piirkonna kliima iseloomustamine ja põhjendamine, selle inimtegevusele, riietusele, ehitistele,

energiakasutusele, transpordile, kasvatatavatele kultuuridele jne avalduva mõju analüüsimine.

F. Veestik 1) seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutusi kliimaga;

2) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused;

3) iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel;

4) põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme

- Veeringe iseloomustamine joonise abil (nõrgematele anda protsessid valikuna).

- Kaardi jt teabeallikate abil mere iseloomustamine ja merede võrdlemine (soovitav anda nõrgematele õpilastele iseloomustamiseks kava ja mõistete loetelu, mida iseloomustamisel kasutada).

- Teatmeteoste, meediaväljaannete ja interneti vahendusel teabe otsimine Eesti ja maailma suuremate jõgede ning üleujutuste kohta, arutelu üleujutuste tekketegurite ja nende sagenemise üle.

muutumist jões;

5) iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist;

6) iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta.

- Jõgede veetaseme kõikumise võrdlemine, selle seostamine kliimaga ning sarnasuste ja erinevuste selgitamine.

- Suuremõõtkavalise kaardi kasutamine jõgede ja ajutise vooluvee tegevuse iseloomustamiseks.

- Teabeallikate põhjal jõe iseloomustamine (soovitav on anda nõrgematele õpilastele iseloomustamiseks kava või märksõnad, mida töös kasutada).

- Oru läbilõigete seostamine oru tüüpidega.

- Võimaluse korral mõõdistamine välitööna: jõe laius, voolukiirus, sügavus, kaldad jms.

- Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja kontuurkaardile märkimine.

- Ookeanid: Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean, India ookean, Vaikne ookean.

- Mered ja lahed: Läänemeri, Soome laht, Botnia laht e Põhjalaht, Põhjameri, Norra meri, Vahemeri, Must meri, Punane meri, Pärsia laht, Araabia meri, Bengali laht, Lõuna-Hiina meri, Jaapani meri, Ohhoota meri, Kariibi meri, Mehhiko laht, Jaava meri, Guinea laht.

- Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e La Manche, Gibraltar, Beringi väin, Magalhãesi väin, Drake’i väin.

- Jõed: Rein, Doonau, Volga, Ob, Jenissei, Leena, Amuur, Jangtse, Huang He, Indus,

Ganges, Brahmaputra, Mekong, Mississippi, Colorado, Mackenzie, Amazonas, Orinoco, Parana, Niilus, Kongo, Niger, Murray.

- Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga, Kaspia, Araal, Baikal, Suur Järvistu, Suur Karujärv, Suur Orjajärv, Suur Soolajärv, Titicaca, Victoria, Tanganjika, Njassa, Tšaad, Eyre, Surnumeri.

G. Loodusvööndid

1) tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi abil nende paiknemist;

2) seostab jäävööndi paiknemise põhja- ja lõunapolaaralaga, võrdleb Arktika ja Antarktika asendit, kliimat ja loodust ning toob näiteid

- Kaardi abil loodusvööndite paiknemise iseloomustamine (nõrgematele õpilastele lisada kava): kaugus ekvaatorist, laiuskraadid, leviku ulatus ja terviklikkus/katkendlikkus, mandrid ja nende osad, olulisemad loodusobjektid, olulisemad riigid jms.

inimtegevuse võimalustest ja mõjust keskkonnale polaaraladel;

3) iseloomustab tundrate paiknemist mandrite, ookeanide ja põhjapolaarjoone suhtes, iseloomustab kliimaolusid tundras, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära tundrale tüüpilise kliimadiagrammi, selgitab polaaröö ja polaarpäeva tekkimist ning selle mõju elutingimustele tundras, nimetab tundrale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, põhjendab soode ulatuslikku esinemist tundrates, analüüsib kliima, igikeltsa, taimestiku ja loomastiku mõju

- Loodusvöönditele tüüpiliste kliimadiagrammidega tutvumine, nende abil kliima iseloomustamine.

- Tähtsamate tegurite mõju selgitamine loodusvööndite kliima kujunemisele.

- Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade tundmaõppimine.

- Piltide abil loodusvöönditele iseloomulike taimede ja loomade kohastumuste selgitamine ja näidete toomine.

- Teabeallikatest loodusvööndite kohta info otsimine, selle tõlgendamine ja esitamine.

- Arutelud rühma- ja paaristööna looduskeskkonna ja inimtegevuse

inimtegevuse võimalustele tundras, kirjeldab inimtegevust tundras, toob näiteid inimtegevuse mõjust tundra loodusele, iseloomustab tundrat kui inimtegevuse mõju suhtes väga tundlikku ökosüsteemi;

4) seostab okasmetsade leviku parasvöötme põhjapoolsema ja kontinentaalsema kliimaga ning lehtmetsade leviku parasvöötme merelise kliimaga, tunneb ära okasmetsale ja lehtmetsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab okasmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, teab leetmuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste

vastasmõjust loodusvööndites.

- Mõistekaardi koostamine loodusvööndi kohta.

- Geograafiliste objektide tundmaõppimine ja nende kontuurkaardile märkimine.

- Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Island, Gröönimaa, Madagaskar, Uus-Guinea, Jaapan, Uus-Meremaa.

- Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee, Araabia, Hindustan, Indohiina, Labrador

mõju nende kujunemisele, nimetab lehtmetsale iseloomulikke taimi ja loomi, analüüsib inimtegevuse võimalusi ja mõju keskkonnale okas- ja lehtmetsavööndis;

5) seostab parasvöötme rohtlate paiknemise mandrilise kliimaga, kirjeldab mustmuldade eripära ja selgitab keskkonnatingimuste mõju mustmuldade kujunemisele, nimetab rohtlale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, nimetab rohtlates kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi, selgitab vee- ja tuuleerosiooni mõju maastike

kujundajana rohtlates, toob näiteid erosiooni takistamise abinõude kohta;

6) näitab kaardil kuivade ja niiskete lähistroopiliste metsade paiknemist, võrdleb loodust ja inimtegevuse võimalusi kuivas ja niiskes lähistroopikas, nimetab vahemerelistel aladel ja niiskes lähistroopikas kasvatatavaid tüüpilisi kultuurtaimi;

7) seostab kõrbete paiknemise põhja- ja lõunapöörijoone, parasvöötme ja lähistroopika teravalt mandrilise kliima, külmade hoovuste (hoovuste olemus ja mõju kliimale on põhikoolis ainult

tugevamatele õpilastele jõukohane teema) ning mäestike mõjuga, iseloomustab kliimaolusid kõrbes, tunneb ära kõrbele tüüpilise kliimadiagrammi, iseloomustab murenemise ja tuule mõju kõrbemaastike kujundajana, seostab soolajärvede tekke ja pinnase sooldumise keskkonnatingimustega kõrbes, nimetab kõrbele iseloomulikke taimi ja loomi, toob näiteid nende kohastumuste kohta, iseloomustab oaaside kujunemiseks vajalikke eeldusi ja kõrbetes kasvatatavaid kultuurtaimi, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse

võimalustele kõrbes, selgitab veeprobleemi teket kõrbetes, toob näiteid inimtegevuse mõjust kõrbe loodusele (niisutussüsteemid, nafta ammutamine);

8) iseloomustab savannide paiknemist lähisekvatoriaalsetel aladel, selgitab tähtsamate tegurite mõju (troopilise ja ekvatoriaalse õhumassi vahetumine) kliima kujunemisele, tunneb ära tüüpilise savanni kliimadiagrammi, nimetab savannile iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele savannis, selgitab

veeprobleemi teket savannis, teab savannis kasvatatavaid kultuurtaimi, selgitab alepõllunduse ja rändkarjanduse mõju savanni loodusele, selgitab kõrbestumise põhjusi;

9) seostab vihmametsade paiknemise ekvaatoriga, iseloomustab kliimaolusid vihmametsas, selgitab olulisemate tegurite mõju kliima kujunemisele, tunneb ära vihmametsale tüüpilise kliimadiagrammi, nimetab vihmametsale iseloomulikke taimi ja loomi ning toob näiteid nende kohastumuste kohta, selgitab

vihmametsade tähtsust Maa ökosüsteemis ja teab nende hävimise põhjusi, toob näiteid vihmametsade intensiivse raiumise tagajärgedest, teab punamuldade eripära ja analüüsib keskkonnatingimuste mõju nende kujunemisele, iseloomustab vee-erosiooni mõju ekvatoriaalaladel, analüüsib keskkonnatingimuste mõju inimtegevuse võimalustele vihmametsas, teab vihmametsas kasvatatavaid kultuurtaimi;

10) teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ja võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes, selgitab mägiliustike

tekkepõhjusi ja keskkonnatingimuste erinevust tuulepealsel ja tuulealusel nõlval;

11) toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastastikusest mõjust erinevates loodusvööndites ja mäestikes;

12) iseloomustab ja võrdleb üldgeograafiliste ja temaatiliste kaartide abil geograafilisi objekte, piirkondi ja nähtusi (geograafiline asend, pinnamood, kliima, veestik, mullastik, taimestik, maakasutus, loodusvarad, rahvastik, asustus, teedevõrk ja majandus) ning analüüsib nende seoseid;

13) koostab

teabeallikate abil etteantud piirkonna iseloomustuse.

H. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia

1) iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit; 2) iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi; 3) seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega; 4) iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust; 5) iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis; 6) iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis; 7) nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud,

- Euroopa riikide, sh Eesti geograafilise asendi iseloomustamine ja võrdlemine atlase ja muude infoallikate põhjal (nõrgematele õpilastele anda kava või märksõnad).

- Kodumaakonna geograafilise asendi iseloomustamine (tugevamatele õpilastele võib lisaks anda asendist tulenevate positiivsete ja negatiivsete mõjude analüüsi).

- Euroopa riikide, sh Eesti pinnavormide ja pinnamoe iseloomustamine atlase ja muude infoallikate põhjal (nõrgematele õpilastele anda kava või märksõnad).

- Temaatiliste kaartide, jooniste ja geokronoloogilise skaala abil Eesti geoloogilise

tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud.

ehituse iseloomustamine.

- Jooniste ja geoloogilise kaardi abil Põhja- ja Lõuna-Eesti geoloogilise võrdluse koostamine: pinnakatte paksus ja koostis, aluspõhja kivimid, pealmine kivim, selle vanus ja iseloomulikud tunnused, geoloogilise ehitusega kaasnevad mõjud (karst, kare vesi, maakoore liikumine, iseloomulikud paljandid – klint, ürgorud jms).

- Selle teema raames võib soovi korral tutvuda karstiga. Teema annab hästi seostada keemias õpitud aluste ja karbonaatidega ning karjääride rajamise ja võimalike põhjaveeprobleemidega.

- Kaardi abil maavarade paiknemise iseloomustamine Euroopas, sh Eestis, ning Eestis leiduvate

maavarade seostamine geoloogilise ehitusega.

- Kaardi ja jooniste abil mandrijää tegevuse iseloomustamine pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis.

- Geograafiliste objektide leidmine Eesti kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

- Suured pinnavormid, kõrgustikud: Pandivere, SakOtepää, Haanja, Karula, Vooremaa; tasandikud: KagEesti lavamaa, Harju lavamaViru lavamaa, Kesk-Eesti tasPõhja-Eesti rannikumadalik, Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik, Peipsi madalik, Võrtsjärve madalik.

- Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

- Pinnavormid: Ida-Euroopa lauskmaa, Skandinaavia mäestik, Alpid, Apenniinid, Püreneed, Uural,

Kaukasus. I. Euroopa

ja Eesti kliima

1) iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale;

2) iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled);

3) mõistab kliimamuutuste uurimise tähtsust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta;

4) toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta.

- Animatsioonide abil nähtuste ja protsesside õppimine.

- Euroopa, sh Eesti kliimat kujundavate tegurite mõju kliimale ja regionaalsete kliimaerinevuste selgitamine. Vt 8. klassi kliimaosa juures olevat kava. Lisanduvad õhu liikumine ja sellega kaasnevad protsessid tsüklonis/antitsüklonis ning mere mõju puhul sooja Põhja-Atlandi hoovuse mõju selgitamine.

- Kliimakaartide ja -diagrammide abil Lääne- ja Ida-Eesti kliima võrdlemine ning erinevuste põhjendamine.

- Internetist Euroopa ja Eesti ilmakaardi leidmine ja konkreetse koha ilma iseloomustamine.

- Arutelu/analüüs

kliimatingimuste mõju kohta inimese igapäevaelule ja majanduslikule tegevusele.

J. Euroopa ja Eesti veestik

1) iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta;

2) kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut;

3) selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis;

4) teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust;

5) iseloomustab

- Teabeallikate abil Läänemere eripära ja eriilmeliste rannikulõikude iseloomustamine ja võrdlemine.

- Rühmatööna Läänemerega seotud keskkonnaprobleemide arutamine ja neile lahendamisvõimaluste otsimine.

- Kaardi abil Euroopa, sh Eesti rannajoone ja veestiku iseloomustamine.

- Võimaluse korral matk sohu või turbatootmisettevõttesse.

- Katsed erinevate pinnaste veemahutavuse ja vee läbilaskvuse kohta põhjavee kujunemise ja puhastumise selgitamiseks, veesisalduse määramine turbas vms.

Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi ja jõgesid.


- Väinad: Suur väin, Väike väSoela väin, Irbe väin ehk Kurkurk.

- Saared: Saaremaa, HiiumaaMuhu, Vormsi, Kihnu, RuhnVilsandi, Osmussaar, Naissa

- Poolsaared: Pärispea, JuminViimsi, Pakri, Noarootsi, SõrKõpu, Tahkuna.

- Jõed: Suur-Emajõgi, PõltsamPedja, Võhandu, Kasari, PärnPirita, Jägala, Keila, Narva.

- Järved: Peipsi, Lämmijärv, Pjärv, Võrtsjärv.

- Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile.

- Väinad: Taani väinad, Inglise kanal e La Manche,

Gibraltar, Bosporus, Dardanellid.

- Saared ja saarestikud: Gotland, Öland, Ahvenamaa, Suurbritannia, Iiri, Sitsiilia, Sardiinia, Korsika, Malta, Kreeta, Küpros, Island.

- Poolsaared: Skandinaavia, Jüüti, Apenniini, Pürenee.

- Jõed: Rein, Doonau, Volga.

- Järved: Saimaa järvistu, Vänern, Laadoga.

K. Euroopa ja Eesti rahvastik

1) leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle tähtsuse kohta;

2) analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist;

3) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate,

- Teabeallikatest info otsimine Euroopa riikide rahvastiku kohta ja saadud teabe analüüsimine.

- Rahvastikupüramiidi abil rahvastiku soolis-vanuselise struktuuri iseloomustamine ja riikide võrdlemine.

- Eesti rahvastikupüramiidide

sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku ja selle muutumist;

4) toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta;

5) selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast;

6) iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta.

võrdlemine aastate lõikes ja järelduste tegemine.

- Statistikaameti andmete põhjal oma koduasula rahvastikupüramiidi koostamine ja analüüs.

- Iibe ja iibe üldkordaja (sündimuse ja suremuse üldkordaja) arvutamine.

- Eestis sündimust ja suremust mõjutavate tegurite arutelu.

- Euroopa, sh Eestiga seotud rände põhjuste ja tagajärgede üle arutlemine rühmatööna.

- Teabeallikatest info otsimine Euroopa kultuurilise mitmekesisuse iseloomustamiseks, saadud materjali esitlemine kaasõpilastele.

L. Euroopa ja Eesti asustus

1) analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis;

2) analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa,

- Rahvastikukaardi abil Euroopa, sh Eesti rahvastiku paiknemise iseloomustamine ja põhjendamine.

- Ajalooteadmistele ja kaardiinfole toetudes Euroopa, sh Eesti

sh Eesti näitel;

3) nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest;

4) võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi;

5) nimetab ja näitab kaardil Euroopa riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu.

linnade asukoha ja tekkepõhjuste uurimine; oma koduasula asukoha põhjalikum analüüsimine.

- Linnade kasvu kohta andmete otsimine teabeallikatest ning saadud teabe graafiline esitamine ja tõlgendamine.

- Linna- ja maaeluga kaasnevate sotsiaalsete ning keskkonnaprobleemide üle arutlemine.


- Eesti haldusjaotus: maakonmaakonnakeskused + Narva Kohtla-Järve.

- Geograafiliste objektide leidmine Euroopa kaardil ja nende märkimine kontuurkaardile:

- kõik Euroopa riigid ja pealinnad.

M. Euroopa ja Eesti majandus

1) analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta;

2) rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel;

3) selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale;

4) analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel;

5) analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust,

- Rollimängus tuulepargi/hüdroelektrijaama rajamisega kaasnevate probleemide üle arutlemine ja sellele parima asukoha leidmine.

- Energiamajanduse ja tarbimise kohta teabeallikatest andmete otsimine ja nende tõlgendamine.

- Arutelu energiatootmise mõju üle keskkonnale.

- Põlevkivi või turba kasutamisega kaasnevate mõjude arutelu paaris- või rühmatööna.

- Koduasula energiamajanduse ja tarbimise uurimine.

- Mõne Euroopa piirkonna majanduse käsitlemine (näidisjuhtumi meetod).

iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel;

6) toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta;

7) teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist;

8) toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta.

N. Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus

1) toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta;

2) iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist;

3) iseloomustab mulda kui ressurssi;

- Lühiuurimus selle kohta, mis riikidest toodud toiduaineid võib leida meie poelettidelt ja kui palju kõiguvad toiduainete hinnad eri kauplustes.

- Põllumajanduse arengut mõjutavate tegurite selgitamine etteantud materjalide põhjal ja arutelu selle üle, mil moel need tegurid Eesti

4) toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis;

5) toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid;

6) toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta.

põllumajandust mõjutavad.

- Euroopa riikide põllumajanduse ja toiduainetööstuse kohta teabeallikatest info otsimine ja selle tõlgendamine.

- Arutlus põllumajanduse võimalike keskkonnamõjude üle.

- Planeerimismängus otsustamine, mis põllukultuure on talunikul kõige otstarbekam toota.

- Rollimängus tutvumine eri seisukohtadega põllumajanduse osas.

O. Euroopa ja Eesti teenindus

1) toob näiteid mitmesuguste teenuste kohta;

2) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust;

- Euroopa riikide turismi arengueelduste võrdlemine. Oma kodukoha või maakonna ja Eesti turismi arengueelduste analüüsimine paaris või rühmatööna.

- Konkreetsete näidisjuhtumite abil turismi ja teiste majandustegevuste

3) toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või piirkonna majandus- ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale;

4) analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja mitmesuguste kaupade veol;

5) toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta;

6) iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes reisijate ja kaupade vedudes;

7) toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab

vaheliste seoste leidmine.

- Kohalikule majandusele, sotsiaalelule ning keskkonnale avalduva turismi mõju analüüsimine, eri huvigruppide seisukohtadega tutvumine ja turismiga seotud probleemidele lahenduse otsimine.

- Interneti vahendusel info otsimine turismi näitajate kohta, selle tõlgendamine. Turismi arengusuundadest järelduste tegemine Eesti või kodukoha tasandil.

- Reisi sihtpunkti valimine, valiku põhjendamine, andmete kogumine ja marsruudi koostamine.

- Transpordiliikide eeliste ja puuduste või transpordi keskkonnamõjude analüüsimine.

- Interneti kasutamine vajalike sõiduvahendite

keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist.

ja sõiduplaanide leidmiseks ning optimaalse reisimarsruudi koostamiseks.

- Rühmatööna mõnele transpordiga seonduvale probleemile lahenduse otsimine.

- Erinevate tänavate liiklussageduse võrdlemiseks uurimuse läbiviimine.

Kujundav hindamine kooliastmeti, moodulite kaupa

A. Kaardiõpetus

Õpitulemused Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase A1. Leiab vajaliku kaardi teatmeteostest või internetist ning kasutab atlase kohanimede registrit

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Määrab suundi kaardil kaardivõrgu ja looduses kompassi järgi

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Mõõdab vahemaid kaardil erinevalt esitatud mõõtkava kasutades ning looduses sammupaari abil

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Määrab etteantud koha geograafilised koordinaadid ja leiab koordinaatide järgi asukoha

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. Määrab ajavööndite kaardi abil kellaaja erinevuse maakera eri kohtades

A5-1. A5-2. A5-3.

A6. Koostab lihtsa plaani etteantud kohast

A6-1. A6-2. A6-3.

A7. Kasutab trüki- ja arvutikaarte, tabeleid, graafikuid, diagramme, jooniseid, pilte ja tekste, et leida infot, kirjeldada protsesse ja nähtusi, leida nendevahelisi seoseid ning teha järeldusi

A7-1. A7-2. A7-3.

B. Geoloogia


1. tase 2. tase 3. tase B1. Kirjeldab jooniste abil Maa siseehitust ja toob näiteid selle uurimise võimalustest

B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Iseloomustab etteantud jooniste ja kaartide järgi laamade liikumist ning laamade servaaladel esinevaid geoloogilisi protsesse: vulkanismi, maavärinaid, pinnavormide ja kivimite teket ning muutumist

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Teab maavärinate ja vulkaanipursete tekkepõhjusi, näitab kaardil nende peamisi esinemispiirkondi, toob näiteid tagajärgede kohta ning oskab võimaliku ohu puhul käituda

B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta seismilistes

B4-1.. B4-2. B4-3.

ning vulkaanilistes piirkondades B5. Selgitab kivimite murenemist, murendmaterjali ärakannet ja settimist ning sette- ja tardkivimite teket

B5-1. B5-2. B5-3.

B6. Iseloomustab ja tunneb nii looduses kui ka pildil liiva, kruusa, savi, moreeni, graniiti, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi ja kivisütt ning toob näiteid nende kasutamise kohta

B6-1. B6-2. B6-3.

B7. Mõistab geoloogiliste uuringute vajalikkust ja omab ettekujutust geoloogide tööst

B7-1. B7-2. B7-3.

C. Pinnamood


1. tase 2. tase 3. tase C1. On omandanud ülevaate maailma mägisema ja tasasema reljeefiga piirkondadest, nimetab ning leiab kaardil mäestikud, mägismaad, kõrgemad tipud ja tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud)

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Iseloomustab suuremõõtkavalise kaardi järgi pinnavorme ja pinnamoodi

C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Iseloomustab piltide, jooniste ja kaardi järgi etteantud koha pinnamoodi ning pinnavorme

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Kirjeldab joonise ja kaardi järgi maailmamere põhjareljeefi ning seostab ookeani keskaheliku ja süvikute

C4-1.. C4-2. C4-3.

paiknemise laamade liikumisega C5. Toob näiteid pinnavormide ja pinnamoe muutumisest erinevate tegurite (murenemise, tuule, vee, inimtegevuse) toimel

C5-1. C5-2. C5-3.

C6. Toob näiteid inimeste elu ja majandustegevuse kohta mägistel ja tasastel aladel, mägedes liikumisega kaasnevatest riskidest ning nende vältimise võimalustest

C6-1. C6-2. C6-3.

D. Rahvastik


1. tase 2. tase 3. tase D1. Iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit

D1-1. D1-2. D1-3.

D2. Nimetab ja näitab maailmakaardil suuremaid riike ning linnu

D2.-1. D2-2. D2-3.

D3. Toob näiteid rahvaste kultuurilise mitmekesisuse kohta ning väärtustab eri rahvaste keelt ja traditsioone

D3-1. . D3-2. D3-3.

D4. Leiab kaardilt ja nimetab maailma tihedamalt ja hõredamalt asustatud alad ning iseloomustab rahvastiku paiknemist etteantud riigi

D4-1.. D4-2. D4-3.

D5. Iseloomustab kaardi ja jooniste järgi maailma või mõne piirkonna rahvaarvu muutumist

D5-1. D5-2. D5-3.

D6. Kirjeldab linnastumist, toob näiteid linnastumise põhjuste ja linnastumisega

D6-1. D6-2. D6-3.

kaasnevate probleemide kohta

E. Kliima


1. tase 2. tase 3. tase E1. Teab, mis näitajatega iseloomustatakse ilma ja kliimat

E1-1. E1-2. E1-3.

E2. Leiab teavet Eesti ja muu maailma ilmaolude kohta ning teeb selle põhjal praktilisi järeldusi oma tegevust ja riietust planeerides

E2.-1. E2-2. E2-3.

E3. Selgitab päikesekiirguse jaotumist Maal ning teab aastaaegade vaheldumise põhjusi

E3-1. . E3-2. E3-3.

E4. Iseloomustab joonise järgi üldist õhuringlust

E4-1.. E4-2. E4-3.

E5. Selgitab ookeanide, merede ja pinnamoe mõju kliimale

E5-1. E5-2. E5-3.

E6. Leiab kliimavöötmete kaardil põhi- ja vahekliimavöötmed ning viib tüüpilise kliimadiagrammi kokku vastava kliimavöötmega

E6-1. E6-2. E6-3.

E7. Iseloomustab ja võrdleb temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammide järgi etteantud kohtade kliimat ning selgitab erinevuste põhjusi

E7-1. E7-2. E7-3.

E8. Toob näiteid ilma ja kliima mõjust inimtegevusele

E8-1. E8-2. E8-3.

F. Veestik


1. tase 2. tase 3. tase F1. Seostab etteantud piirkonna veekogude arvukuse ja veetaseme muutused kliimaga

F1-1. F1-2. F1-3.

F2. Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi meresid, sh Läänemerd, ning toob esile erinevuste põhjused

F2.-1. F2-2. F2-3.

F3. Iseloomustab ja võrdleb jooniste, fotode, sh satelliidifotode ja kaartide põhjal jõgesid ning vee kulutavat, edasikandvat ja kuhjavat tegevust erinevatel lõikudel

F3-1. . F3-2. F3-3.

F4. Põhjendab teabeallikate, sh kliimadiagrammide abil veetaseme muutumist jões

F4-1.. F4-2. F4-3.

F5. Iseloomustab teabeallikate põhjal järvi ja veehoidlad ning nende kasutamist

F5-1. F5-2. F5-3.

F6. Iseloomustab veeringet, selgitab vee ja veekogude tähtsust looduses ja inimtegevusele ning toob näiteid vee kasutamise ja kaitse vajaduse kohta

F6-1. F6-2. F6-3.

G. Loodusvööndid

Õpitulemused

Kujundava hindamise kriteeriumid

1. tase 2. tase 3. tase

G1. Tunneb joonistel ja piltidel ära loodusvööndid ning iseloomustab kaardi järgi nende paiknemist

G1-1. G1-2. G1-3.

G2. Iseloomustab loodusvööndite kliimat, veestikku, mullatekke tingimusi, tüüpilisi taimi ja loomi ning analüüsib nendevahelisi seoseid

G2.-1. G2-2. G2-3.

G3. Tunneb ära loodusvööndite tüüpilised kliimadiagrammid ning joonistel ja piltidel maastiku, taimed, loomad ja mullad

G3-1. . G3-2. G3-3.

G4. Teab kõrgusvööndilisuse tekkepõhjusi ning võrdleb kõrgusvööndilisust eri mäestikes

G4-1.. G4-2. G4-3.

G5. Selgitab liustike tekkepõhjusi ning iseloomustab nende paiknemist ja tähtsust

G5-1. G5-2. G5-3.

G6. Toob näiteid looduse ja inimtegevuse vastasmõju kohta erinevates loodusvööndites ja mäestikes

G6-1. G6-2. G6-3.

G7. Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate põhjal etteantud piirkondi: geograafilist asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, mullastikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku ja

G7-1. G7-2. G7-3.

majandust ning analüüsib nendevahelisi seoseid

H. Euroopa ja Eesti geograafiline asend, pinnamood ning geoloogia


1. tase 2. tase 3. tase H1. Iseloomustab etteantud Euroopa riigi, sh Eesti geograafilist asendit

H1-1. H1-2. H1-3.

H2. Iseloomustab ja võrdleb kaardi järgi etteantud piirkonna, sh Eesti pinnavorme ja pinnamoodi

H2.-1. H2-2. H2-3.

H3. Seostab Euroopa suuremaid pinnavorme geoloogilise ehitusega

H3-1. . H3-2. H3-3.

H4. Iseloomustab jooniste, temaatiliste kaartide ning geokronoloogilise skaala järgi Eesti geoloogilist ehitust

H4-1.. H4-2. H4-3.

H5. Iseloomustab kaardi järgi maavarade paiknemist Euroopas, sh Eestis

H5-1. H5-2. H5-3.

H6. Iseloomustab mandrijää tegevust pinnamoe kujundajana Euroopas, sh Eestis

H6-1. H6-2. H6-3.

H7. Nimetab ning leiab Euroopa ja Eesti kaardil mäestikud, kõrgustikud, kõrgemad tipud, tasandikud: lauskmaad, lavamaad, madalikud, alamikud

H7-1. H7-2. H7-3.

I. Euroopa ja Eesti kliima Kujundava hindamise kriteeriumid

Õpitulemused 1. tase 2. tase 3. tase I1. Iseloomustab Euroopa, sh Eesti kliima regionaalseid erinevusi ja selgitab kliimat kujundavate tegurite mõju etteantud koha kliimale

I1-1. I1-2. I1-3.

I2. Iseloomustab ilmakaardi järgi etteantud koha ilma (õhurõhk, kõrg- või madalrõhuala, soe ja külm front, sademed, tuuled)

I2.-1. I2-2. I2-3.

I3. Mõistab kliimamuutuste uurimise olulisust ja toob näiteid tänapäevaste uurimisvõimaluste kohta

I3-1. . I3-2. I3-3.

I4. Toob näiteid kliimamuutuste võimalike tagajärgede kohta

I4-1.. I4-2. I4-3.

J. Euroopa ja Eesti veestik

Õpitulemused



J1. Iseloomustab Läänemere eripära ja keskkonnaprobleeme ning toob näiteid nende lahendamise võimaluste kohta

J1-1. J1-2. J1-3.

J2. Kirjeldab ja võrdleb eriilmelisi Läänemere rannikulõike: pank-, laid- ja skäärrannikut

J2.-1. J2-2. J2-3.

J3. Selgitab põhjavee kujunemist ja liikumist, põhjavee kasutamist

J3-1. . J3-2. J3-3.

kodukohas ning põhjaveega seotud probleeme Eestis

J4. Teab soode levikut Euroopas, sh Eestis, ning selgitab soode ökoloogilist ja majanduslikku tähtsust

J4-1.. J4-2. J4-3.

J5. Iseloomustab Euroopa, sh Eesti rannajoont ja veestikku, nimetab ning näitab Euroopa ja Eesti kaardil suuremaid lahtesid, väinu, saari, poolsaari, järvi, jõgesid

J5-1. J5-2. J5-3.

K. Euroopa ja Eesti rahvastik

Õpitulemused



K1. Leiab teabeallikatest infot riikide rahvastiku kohta, toob näiteid rahvastiku uurimise ja selle olulisuse kohta

K1-1. K1-2. K1-3.

K2. Analüüsib teabeallikate järgi Euroopa või mõne piirkonna, sh Eesti rahvaarvu, selle muutumist

K2.-1. K2-2. K2-3.

K3. Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate, sh rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi, sh Eesti rahvastikku

K3-1. . K3-2. K3-3.

ja selle muutumist

K4. Toob näiteid rahvastiku vananemisega kaasnevatest probleemidest Euroopas, sh Eestis, ning nende lahendamise võimaluste kohta

K4-1.. K4-2. K4-3.

K5. Selgitab rännete põhjusi, toob konkreetseid näiteid Eestist ja mujalt Euroopast

K5-1. K5-2. K5-3.

K6. Iseloomustab Eesti rahvuslikku koosseisu ning toob näiteid Euroopa kultuurilise mitmekesisuse kohta

K6-1. K6-2. K6-3.

L. Euroopa ja Eesti asustus


1. tase 2. tase 3. tase L1. Analüüsib kaardi järgi rahvastiku paiknemist Euroopas, sh Eestis

L1-1. L1-2. L1-3.

L2. Analüüsib linnade tekke, asukoha ja arengu vahelisi seoseid Euroopa, sh Eesti näitel

L2.-1. L2-2. L2-3.

L3. Nimetab linnastumise põhjusi, toob näiteid linnastumisega kaasnevate probleemide kohta Euroopas, sh Eestis, ja nende lahendamise võimalustest

L3-1. . L3-2. L3-3.

L4. Võrdleb linna ja maa-asulaid ning analüüsib linna- ja maaelu erinevusi

L4-1.. L4-2. L4-3.

L5. Nimetab ja näitab kaardil Euroopa L5-1. L5-2. L5-3.

riike ja pealinnu ning Eesti suuremaid linnu

M. Euroopa ja Eesti majandus


1. tase 2. tase 3. tase M1. Analüüsib loodusressursside, tööjõu, kapitali ja turgude mõju Eesti majandusele ning toob näiteid majanduse spetsialiseerumise kohta

M1-1. M1-2. M1-3.

M2. Rühmitab majandustegevused esmasektori, tööstuse ja teeninduse vahel

M2.-1. M2-2. M2-3.

M3. Selgitab energiamajanduse tähtsust, toob näiteid energiaallikate ja energiatootmise mõju kohta keskkonnale

M3-1. . M3-2. M3-3.

M4. Analüüsib soojus-, tuuma- ja hüdroelektrijaama või tuulepargi kasutamise eeliseid ja puudusi elektrienergia tootmisel

M4-1.. M4-2. M4-3.

M5. Analüüsib teabeallikate järgi Eesti energiamajandust; iseloomustab põlevkivi kasutamist energia tootmisel

M5-1. M5-2. M5-3.

M6. Toob näiteid Euroopa, sh Eesti energiaprobleemide kohta

M6-1. M6-2. M6-3.

M7. Teab energia säästmise võimalusi ning väärtustab säästlikku energia tarbimist

M7-1. M7-2. M7-3.

M8. Toob näiteid Euroopa peamiste majanduspiirkondade kohta

M8-1. M8-2. M8-3.

N. Euroopa ja Eesti põllumajandus ning toiduainetööstus


1. tase 2. tase 3. tase N1. Toob näiteid taime- ja loomakasvatusharude kohta

N1-1. N1-2. N1-3.

N2. Iseloomustab põllumajanduse arengueeldusi Eestis ja põhjendab spetsialiseerumist

N2.-1. N2-2. N2-3.

N3. Iseloomustab mulda kui ressurssi N3-1. . N3-2. N3-3. N4. Toob näiteid eri tüüpi põllumajandusettevõtete kohta Euroopas, sh Eestis

N4-1.. N4-2. N4-3.

N5. Toob näiteid kodumaise toidukauba eeliste kohta ja väärtustab Eesti tooteid

N5-1. N5-2. N5-3.

N6. Toob näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta

N6-1. N6-2. N6-3.

O. Euroopa ja Eesti teenindus


1. tase 2. tase 3. tase O1. Toob näiteid erinevate teenuste kohta

O1-1. O1-2. O1-3.

O2. Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi etteantud Euroopa riigi, sh Eesti turismi arengueeldusi ja turismimajandust

O2.-1. O2-2. O2-3.

O3. Toob näiteid turismi positiivsete ja negatiivsete mõjude kohta riigi või

O3-1. . O3-2. O3-3.

piirkonna majandus-ja sotsiaalelule ning looduskeskkonnale O4. Analüüsib transpordiliikide eeliseid ja puudusi reisijate ja erinevate kaupade veol

O4-1.. O4-2. O4-3.

O5. Toob näiteid Euroopa peamiste transpordikoridoride kohta

O5-1. O5-2. O5-3.

O6. Iseloomustab ja analüüsib teabeallikate järgi eri transpordiliikide osa Eesti-sisestes sõitjate-ja kaubavedudes

O6-1. O6-2. O6-3.

O7. Toob näiteid transpordiga seotud keskkonnaprobleemide ja nende lahendamise võimaluste kohta ning väärtustab keskkonnasäästlikku transpordi kasutamist

O7-1. O7-2. O7-3.

Geograafia – gümnaasium

IV kooliastme õpitulemused IV kooliastme lõpuks õpilane: 1) tunneb huvi looduses ja ühiskonnas toimuvate lokaalsete ja globaalsete nähtuste, nende uurimise ning loodusteadustega seonduvate eluvaldkondade vastu; 2) mõistab looduses ja ühiskonnas toimuvate nähtuste ning protsesside ruumilise paiknemise seaduspärasusi, vastastikuseid seoseid ja arengu dünaamikat; 3) analüüsib inimtegevuse võimalusi ja tagajärgi erinevates geograafilistes tingimustes ning väärtustab nii kodukoha kui ka teiste piirkondade looduslikku ja kultuurilist mitmekesisust; 4) analüüsib looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil, toob selle kohta näiteid ning väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut; 5) kasutab geograafiaalase info leidmiseks nii eesti- kui ka võõrkeelseid infoallikaid ning hindab kriitiliselt neis sisalduvat infot; 6) lahendab keskkonnas ja igapäevaelus esinevaid probleeme, kasutades teaduslikku meetodit; 7) väärtustab geograafiateadmisi ning kasutab neid uutes situatsioonides loodusteaduslikke, tehnoloogilisi ja sotsiaalseid probleeme lahendades ning põhjendatud otsuseid tehes, sh karjääri planeerides. „Rahvastik ja majandus“ Moodul Kooliastme vastava ainevaldkonna

õpitulemus riiklikust õppekavast I kursus

A. Geograafia areng ja uurimismeetodid

1) On omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses.

2) Toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks.

3) Kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks.

4) Analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

- On omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses.

- Toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi, korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks.

- Kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks.

- Analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi.

B. Rahvastik 1) analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; 2) analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega; 3) analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule; 4) võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi; 5) toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta; 6) teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega; 7) analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; 8) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele; 9) väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja

- analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning

- tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis; - analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes

rahvaarvu muutumist maailmas, - etteantud regioonis või riigis ning seostab seda

arengutasemega; - analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi

rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri - ning selle mõju majanduse arengule; - võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades

ning selgitab erinevuste peamisi - põhjusi; - toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta; - teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi

ning analüüsib etteantud - piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja

tõuketeguritega; - analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid

tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning - mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele; - analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku

(demograafilist situatsiooni), - rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele; - väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste

rahvaste kommete, traditsioonide ja - religiooni suhtes.

religiooni suhtes. C. Asustus 1) võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja

arengumaades; 2) analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades; 3) analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi, 4) toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta; 5) analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust; 6) on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, nimetab ning näitab kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid.

- võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades; - analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja

arengumaades; - analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning

selle muutusi, - toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade

planeerimise ning sotsiaalsete ja - keskkonnaprobleemide kohta; - analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud

riigi või piirkonna asustust; - on omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest,

nimetab ning näitab kaardil - maailma suuremaid linnu ja linnastuid.

D. Muutused maailmamajanduses

1) analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi; 2) analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel; 3) analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel; 4) toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule; 5) analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale; 6) analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa

- analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi;

- analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel;

- analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja paigutusnihkeid autotööstuse näitel;

- toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule;

- analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid

- teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale;

- analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi

- majanduses;

riigi majanduses; 7) analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid.

- 7) analüüsib maailmakaubanduse peamisi kaubavoogusid.

E. Ühiskonna areng ja üleilmastumine

1) teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel; 2) iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust; 3) selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele; 4) võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi; 5) on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, nimetab ja näitab kaardil kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid.

- teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel;

- iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning

- selle ruumilist korraldust; - selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle

mõju kohta arenenud ja arengumaadele; - võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide

arengutaset ning riigisiseseid arenguerinevusi; - on omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist,

nimetab ja näitab kaardil kõik - Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad

riigid.

A. Geograafia areng ja uurimismeetodid

Õpitulemused

Kujundava hindamise kriteeriumid 1. tase 2. tase 3. tase

A1. On omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Toob näiteid nüüdisaegsete uurimismeetodite kohta geograafias; teeb vaatlusi ja mõõdistamisi,

A2.-1. A2-2. A2-3.

korraldab küsitlusi ning kasutab andmebaase vajalike andmete kogumiseks A3. Kasutab teabeallikaid, sh kaarte, info leidmiseks, seoste analüüsiks ning üldistuste ja järelduste tegemiseks

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Analüüsib teabeallikate, sh kaartide järgi etteantud piirkonna loodusolusid, rahvastikku, majandust ning inimtegevuse võimalikke tagajärgi

A4-1.. A4-2. A4-3.

B. Rahvastik


1. tase 2. tase 3. tase B1. Analüüsib temaatiliste kaartide ja statistiliste andmete põhjal rahvastiku paiknemist ning tihedust maailmas, etteantud regioonis või riigis

B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Analüüsib demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumist maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seostab seda arengutasemega

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Analüüsib rahvastikupüramiidi järgi etteantud riigi rahvastiku soolis-vanuselist struktuuri ning selle mõju majanduse arengule

B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Võrdleb sündimust ja suremust arenenud ja arengumaades ning selgitab erinevuste peamisi põhjusi

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Toob näiteid rahvastikupoliitika ja selle vajalikkuse kohta B5-1. B5-2. B5-3.B6. Teab rände liike ja rahvusvaheliste rännete peamisi suundi ning analüüsib etteantud piirkonna rännet, seostades seda peamiste tõmbe- ja tõuketeguritega

B6-1. B6-2. B6-3.

B7. Analüüsib rändega kaasnevaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi lähte- ja sihtriigile ning mõjusid elukohariiki vahetanud inimesele

B7-1. B7-2. B7-3.

B8. Analüüsib teabeallikate põhjal etteantud riigi rahvastikku (demograafilist situatsiooni), rahvastikuprotsesse ja nende mõju riigi majandusele

B8-1. B8-2. B8-3.

B9. Väärtustab kultuurilist mitmekesisust, on salliv teiste rahvaste kommete, traditsioonide ja religiooni suhtes

B9-1. B9-2. B9-3.

C. Asustus

Õpitulemused Kujundava hindamise kriteeriumid 1. tase 2. tase 3. tase

C1. Võrdleb linnu ning maa-asulaid arenenud ja arengumaades

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Analüüsib linnastumise kulgu ja erinevusi arenenud ja arengumaades

C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Analüüsib etteantud info põhjal linna sisestruktuuri ning selle muutusi

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Toob näiteid arenenud ja arengumaade suurlinnade planeerimise ning sotsiaalsete ja keskkonnaprobleemide kohta

C4-1.. C4-2. C4-3.

C5. Analüüsib kaardi ja muude teabeallikate põhjal etteantud riigi või piirkonna asustust

C5-1. C5-2. C5-3.

C6. On omandanud ülevaate maailma linnastunud piirkondadest, nimetab ning näitab kaardil maailma suuremaid linnu ja linnastuid

C6-1. C6-2. C6-3.

D. Muutused maailmamajanduses


D1. Analüüsib teabeallikate põhjal riigi majandusstruktuuri ja hõivet ning nende muutusi

D1-1. D1-2. D1-3.

D2. Analüüsib tootmise paigutusnihkeid tänapäeval kõrgtehnoloogilise tootmise näitel

D2.-1. D2-2. D2-3.

D3. Analüüsib tööstusettevõtte tootmiskorraldust ja D3-1. . D3-2. D3-3.

paigutusnihkeid autotööstuse näitel D4. Toob näiteid tehnoloogia ja tootearenduse mõju kohta majanduse arengule

D4-1.. D4-2. D4-3.

D5. Analüüsib etteantud teabeallikate järgi riigi turismimajandust, selle arengueeldusi, seoseid teiste majandusharudega, rolli maailmamajanduses ning mõju keskkonnale

D5-1. D5-2. D5-3.

D6. Analüüsib teabeallikate järgi riigi transpordigeograafilist asendit ja transpordi osa riigi majanduses

D6-1. D6-2. D6-3.

E. Ühiskonna areng ja üleilmastumine


E1. Teab arengutaseme näitajaid ning riikide rühmitamist nende alusel

E1-1. E1-2. E1-3.

E2. Iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna rahvastikku, asustust, majandust ning selle ruumilist korraldust

E2.-1. E2-2. E2-3.

E3. Selgitab globaliseerumise eri aspekte, toob näiteid selle mõju kohta arenenud ja arengumaadele

E3-1. . E3-2. E3-3.

E4. Võrdleb ja analüüsib teabeallikate põhjal riikide arengutaset ning riigisiseseid arengu-erinevusi

E4-1.. E4-2. E4-3.

E5. On omandanud ülevaate maailma poliitilisest kaardist, nimetab ja näitab kaardil kõik Euroopa riigid ja pealinnad ning maailma suuremad riigid

E5-1. E5-2. E5-3.

„Maa kui süsteem“

Moodul Kooliastme vastava ainevaldkonna õpitulemus riiklikust õppekavast

II kursus

A. Sissejuhatus 1) iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta; 2) analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju; 3) iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut.

- iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta;

- analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju; - 3) iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa

teket ja arengut.

B. Litosfäär 1) tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta; 2) teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; 3) iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort; 4) võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas; 5) iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega; 6) iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega; 7) teab maavärinate tekkepõhjusi ja

- tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab

- nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta; - teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet; - iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja

ookeanilist maakoort; - võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise,

sukeldumise, põrkumise, nihkumise - ja kuuma täpi piirkonnas; - iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid

geoloogilisi protsesse, - seostades neid laamade liikumisega; - iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades

nende paiknemist - laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu

magma omadustega; - teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste

lainete liigitamist ning - maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; - toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste

ning nende mõju kohta

esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi; 8) toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele.

- keskkonnale ja majandustegevusele.

C. Atmosfäär 1) iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust; 2) selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti; 3) teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; 4) selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale; 5) analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele; 6) iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi; 7) iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga; 8) toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele.

- iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust;

- selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti;

- teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid; - selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju

konkreetse koha kliimale; - analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja

inimtegevusele; - iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma

prognoosimise - nüüdisaegseid võimalusi; - iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi

etteantud koha kliimat ning - seostab selle kliimat kujundavate tegurite mõjuga; - 8) toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele.

D. Hüdrosfäär 1) teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; 2) analüüsib kaardi ja jooniste järgi

- teab vee jaotumist Maal ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri

- piirkondades; - analüüsib kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse

veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; 3) selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres ning rolli kliima kujunemises; 4) selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; 5) selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja laugrannikutel ning toob näiteid inimtegevuse mõju kohta rannikutele; 6) tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-, laguun-, järsk- ja laugranniku; 7) teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja mandriliustikeks ning liustike levikut; 8) selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; 9) selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob näiteid liustikutekkeliste pinnavormide kohta.

regionaalseid erinevusi - maailmameres; - selgitab hoovuste teket ja liikumise seaduspära maailmameres

ning rolli kliima - kujunemises; - selgitab tõusu ja mõõna teket ning mõju rannikutele; - selgitab lainete kuhjavat ja kulutavat tegevust järsk- ja

laugrannikutel ning toob näiteid - inimtegevuse mõju kohta rannikutele; - tunneb piltidel, joonistel ning kaartidel ära fjord-, skäär-,

laguun-, järsk- ja laugranniku; - teab liustike tekketingimusi, nende jaotamist mägi- ja

mandriliustikeks ning liustike - levikut; - selgitab liustike tähtsust kliima kujunemises ja veeringes; - selgitab liustike tegevust pinnamoe kujunemisel ning toob

näiteid liustikutekkeliste - pinnavormide kohta.

E. Biosfäär 1) võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele; 2) iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist; 3) iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse; 4) selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja

- võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle

- mõju inimtegevusele; - iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja

kujunemist; - iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas

toimuvaid protsesse; - selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat,

parasvöötme okas- ja

lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi; 5) iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; 6) tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla; 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid.

- lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi;

- iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas,

- rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas; - tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja

gleistunud mulla; - 7) analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima,

mullastiku ja taimestiku seoseid.

A. Sissejuhatus


A1. Iseloomustab Maa sfääre kui süsteeme ning toob näiteid nendevaheliste seoste kohta

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Analüüsib Maa sfääride ja inimtegevuse vastastikust mõju

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Iseloomustab geoloogilise ajaskaala järgi üldjoontes Maa teket ja arengut

A3-1. . A3-2. A3-3.

B. Litosfäär


B1. Tunneb looduses ja pildil ära lubjakivi, liivakivi, graniidi, basaldi, marmori ja gneissi, teab nende tähtsamaid omadusi ning toob näiteid kasutamise kohta

B1-1. B1-2. B1-3.

B2. Teab kivimite liigitamist tekke järgi ja selgitab kivimiringet

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Iseloomustab Maa siseehitust ning võrdleb mandrilist ja ookeanilist maakoort

B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Võrdleb geoloogilisi protsesse laamade eemaldumise, sukeldumise, põrkumise, nihkumise ja kuuma täpi piirkonnas

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Iseloomustab teabeallikate järgi etteantud piirkonnas toimuvaid geoloogilisi protsesse, seostades neid laamade liikumisega

B5-1. B5-2. B5-3.

B6. Iseloomustab ja võrdleb teabeallikate järgi vulkaane, seostades nende paiknemist laamtektoonikaga ning vulkaani kuju ja purske iseloomu magma omadustega

B6-1. B6-2. B6-3.

B7. Teab maavärinate tekkepõhjusi ja esinemispiirkondi, seismiliste lainete liigitamist ning maavärinate tugevuse mõõtmist Richteri skaala järgi

B7-1. B7-2. B7-3.

B8. Toob näiteid maavärinate ja vulkanismiga kaasnevate nähtuste ning nende mõju kohta keskkonnale ja majandustegevusele

B8-1. B8-2. B8-3.

C. Atmosfäär


C1. Iseloomustab üldjoontes atmosfääri koostist ja kirjeldab joonise järgi atmosfääri ehitust

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Selgitab joonise järgi Maa kiirgusbilanssi ning kasvuhooneefekti

C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Teab kliimat kujundavaid tegureid, sh astronoomilisi tegureid

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Selgitab joonise põhjal üldist õhuringlust ning selle mõju konkreetse koha kliimale

C4-1.. C4-2. C4-3.

C5. Analüüsib kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele

C5-1. C5-2. C5-3.

C6. Iseloomustab ilmakaardi järgi ilma etteantud kohas, teab ilma prognoosimise nüüdisaegseid võimalusi

C6-1. C6-2. C6-3.

C7. Iseloomustab temaatiliste kaartide ja kliimadiagrammi järgi etteantud koha kliimat ning seostab selle kliimat

C7-1. C7-2. C7-3.

kujundavate tegurite mõjuga C8. Toob näiteid inimtegevuse mõju kohta atmosfääri koostisele

C8-1. C8-2. C8-3.

D. Hüdrosfäär


E1. Võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele

E1-1. E1-2. E1-3.

E2. Iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist

E2.-1. E2-2. E2-3.

E3. Iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab mullas toimuvaid protsesse

E3-1. . E3-2. E3-3.

E4. Selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi

E4-1.. E4-2. E4-3.

E5. Iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas

E5-1. E5-2. E5-3.

E6. Tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla

E6-1. E6-2. E6-3.

E7. Analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid

E7-1. E7-2. E7-3.

D. Hüdrosfäär


E1. Võrdleb keemilist ja füüsikalist murenemist, teab murenemise tähtsust looduses ning selle mõju inimtegevusele

E1-1. E1-2. E1-3.

E2. Iseloomustab mulla koostist, ehitust (mullaprofiili) ja kujunemist

E2.-1. E2-2. E2-3.

E3. Iseloomustab joonise põhjal mullaprofiili ning selgitab E3-1. . E3-2. E3-3.

mullas toimuvaid protsesse E4. Selgitab bioomide tsonaalset levikut ning analüüsib tundrat, parasvöötme okas- ja lehtmetsa, rohtlat, kõrbet, savanni ja vihmametsa kui ökosüsteemi

E4-1.. E4-2. E4-3.

E5. Iseloomustab mullatekketingimusi ja -protsesse tundras, parasvöötme okas- ja lehtmetsas, rohtlas, kõrbes, savannis ning vihmametsas

E5-1. E5-2. E5-3.

E6. Tunneb joonistel ning piltidel ära leet-, must-, ferraliit- ja gleistunud mulla

E6-1. E6-2. E6-3.

E7. Analüüsib teabeallikate põhjal etteantud piirkonna kliima, mullastiku ja taimestiku seoseid

E7-1. E7-2. E7-3.

„Loodusvarad ja nende kasutamine“

Moodul Kooliastme vastava ainevaldkonna õpitulemus riiklikust õppekavast

III kursus

A. Põllumajandus ja toiduainetööstus

1) selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides; 2) teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ning toob näiteid mulla kaitsmise võimaluste kohta; 3) iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides; 4) analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldusi ning arengut; 5) on omandanud ülevaate olulisemate

- selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides; - teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid

tegureid ning toob näiteid - mulla kaitsmise võimaluste kohta; - iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri

loodusoludes ning arengutasemega - riikides; - analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja

toiduainetööstuse arengu eeldusi - ning arengut; - on omandanud ülevaate olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi,

riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest.

kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest.

B. Vesi ja veega seotud probleemid

1) toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel; 2) on omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest; 3) analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; 4) analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede hääbumise ja üleujutuste võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju; 5) selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ning toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede kohta; 6) toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide kohta.

- toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel;

- on omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest;

- analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning

- põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust; - analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede

hääbumise ja üleujutuste - võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju; - selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite

mõjul ning toob näiteid - põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede

kohta; - 6) toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide

kohta.

C. Maailma metsad 1) selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; 2) nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; 3) analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust; 4) analüüsib vihmametsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ja keskkonnaprobleeme;

- selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme;

- nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja

- puidutoodete kaubavoogusid; - analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab

vihmametsade globaalset tähtsust; - analüüsib vihmametsade majanduslikku tähtsust, nende

majandamist ja keskkonnaprobleeme; - analüüsib parasvöötme okasmetsa kui ökosüsteemi ning

5) analüüsib parasvöötme okasmetsa kui ökosüsteemi ning iseloomustab metsamajandust ja keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis.

iseloomustab metsamajandust ja - keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis.

D. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid

1) analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist; 2) selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme; 3) analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses; 4) nimetab maailma energiavarade (nafta, maagaasi, kivisöe) kaevandamise/ammutamise, töötlemise ja tarbimise tähtsamaid piirkondi; 5) nimetab maailma suuremaid hüdro- ja tuumaenergiat tootvaid riike; 6) analüüsib alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme; 7) analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist.

- analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab

- säästlikku energia kasutamist; - selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi,

majanduslikke ja - keskkonnaprobleeme; - analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma

energiamajanduses; - nimetab maailma energiavarade (nafta, maagaasi, kivisöe)

kaevandamise/ammutamise, - töötlemise ja tarbimise tähtsamaid piirkondi; - nimetab maailma suuremaid hüdro- ja tuumaenergiat tootvaid

riike; - analüüsib alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi

ning nende kasutamisega - kaasnevaid probleeme; - analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende

kasutamist.

A. Põllumajandus ja toiduainetööstus


A1. Selgitab toiduprobleemide tekkepõhjusi maailma eri regioonides

A1-1. A1-2. A1-3.

A2. Teab mullaviljakuse vähenemist ja mulla hävimist põhjustavaid tegureid ning toob näiteid mulla kaitsmise võimaluste kohta

A2.-1. A2-2. A2-3.

A3. Iseloomustab põllumajandust ja selle mõju keskkonnale eri loodusoludes ning arengutasemega riikides

A3-1. . A3-2. A3-3.

A4. Analüüsib teabeallikate põhjal riigi põllumajanduse ja toiduainetööstuse arengu eeldusi ning arengut

A4-1.. A4-2. A4-3.

A5. On omandanud ülevaate olulisemate kultuurtaimede (nisu, maisi, riisi, kohvi, tee, suhkruroo ja puuvilla) peamistest kasvatuspiirkondadest ning eksportijatest

A5-1. A5-2. A5-3.

B. Vesi ja veega seotud probleemid


B1. Toob näiteid vee ja veekogude kasutamisega tekkinud probleemide kohta riikide vahel

B1-1. B1-2. B1-3.

B2. On omandanud ülevaate maailma tähtsamatest kalapüügi- ja vesiviljeluspiirkondadest

B2.-1. B2-2. B2-3.

B3. Analüüsib maailmamere majandusliku kasutamisega seotud keskkonnaprobleeme ning põhjendab maailmamere kaitse vajalikkust

B3-1. . B3-2. B3-3.

B4. Analüüsib jõgede äravoolu mõjutavaid tegureid, jõgede hääbumise ja üleujutuste võimalikke põhjusi ja tagajärgi ning majanduslikku mõju

B4-1.. B4-2. B4-3.

B5. Selgitab põhjavee kujunemist (infiltratsiooni) erinevate tegurite mõjul ning toob näiteid põhjavee alanemise ja reostumise põhjuste ning tagajärgede kohta

B5-1. B5-2. B5-3.

B6. Toob näiteid niisutuspõllundusega kaasnevate probleemide kohta

B6-1. B6-2. B6-3.

C. Maailma metsad


C1. Selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme

C1-1. C1-2. C1-3.

C2. Nimetab maailma metsarikkamaid piirkondi ja riike ning näitab kaardil peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid

C2.-1. C2-2. C2-3.

C3. Analüüsib vihmametsa kui ökosüsteemi ning selgitab vihmametsade globaalset tähtsust

C3-1. . C3-2. C3-3.

C4. Analüüsib vihmametsade majanduslikku tähtsust, nende majandamist ja keskkonnaprobleeme

C4-1.. C4-2. C4-3.

C5. Analüüsib parasvöötme okasmetsa kui ökosüsteemi ning iseloomustab metsamajandust ja keskkonnaprobleeme okasmetsavööndis

C5-1. C5-2. C5-3.

D. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid


D1. Analüüsib energiaprobleemide tekkepõhjusi ja võimalikke lahendusi ning väärtustab säästlikku energia kasutamist

D1-1. D1-2. D1-3.

D2. Selgitab energiaressursside kasutamisega kaasnevaid poliitilisi, majanduslikke ja keskkonnaprobleeme

D2.-1. D2-2. D2-3.

D3. Analüüsib etteantud teabe järgi muutusi maailma energiamajanduses

D3-1. . D3-2. D3-3.

D4. Nimetab maailma energiavarade (nafta, maagaasi, kivisöe) kaevandamise/ammutamise, töötlemise ja tarbimise tähtsamaid piirkondi

D4-1.. D4-2. D4-3.

D5. Nimetab maailma suuremaid hüdro- ja tuumaenergiat tootvaid riike

D5-1. D5-2. D5-3.

D6. Analüüsib alternatiivsete energiaallikate kasutamise võimalusi ning nende kasutamisega kaasnevaid probleeme

D6-1. D6-2. D6-3.

D7. Analüüsib teabeallikate põhjal riigi energiaressursse ja nende kasutamist

D7-1. D7-2. D7-3.

Documents

Ainevaldkondade õpitulemused klassiti Geograafia – III ...D. Rahvastik 1) iseloomustab etteantud riigi geograafilist asendit; 2) nimetab ning näitab maailmakaardil suuremaid riike