Mootor Grupi ettevõtete ajakiri Suvi 2015 Teeme ühise transpordi nauditavaks

Mootor

Ajakirja väljaandja: Mootor Grupp AS Toimetaja: Ulvi PärnamaaKujundaja: Citrine Production / Alar JuhkovEsikaane Foto: Vahur Lõhmus

14 16

4

12

SISUKORDMootor

4 Kuidas LUX Poolasse kvaliteedi tõi

7 Bussitööstuse revolutsioon Euroopas

8 Pidu parimate auks

10 Timeless Buses – riukalik bränd tellimusveoss

11 Hugo Osula kolumn

12 Ikarused Peterburis

14 Mehitamata maismaasõiduk

16 Ajujaht 2015, Jiffi

18 Uued bussid Peterburis

19 Fotoflash

20 Peeter Tammistu kolumn

22 Ettevõte kui riigikaitse osa

24 Tampere bussinäitus

26 Cargobusi pakipunktid

28 Laste jõulupidu

30 Turismimess Tourest

31 Kliendipäev Kiiul

32 Kevadised üritused retrobussidega

33 Mootor Grupi suvepäevad

2

Muutuv ärikeskkondMa olen selle poolt, et reisijal peab olema võimalus valida ja sageli on reisirong parimaks võimalikuks alternatiiviks bussile, vaatamata sellele, et meie ühist riigieelarve raha kasutatakse rongipiletite odavana hoidmiseks. Ma olen aga kategooriliselt selle vastu, kui meie töötajate ja ettevõtete poolt makstavaid makse planeeritakse kasutada Tallinn-Tartu luksusrongi suures mahus doteerimiseks.

Leian, et meil on põhjust pöörduda Euroopa Liidu konkurentsivoliniku poole, et välja selgitada, kus läheb piir reisirongi hädavajaliku doteerimise ja konkurentsi moonutamise vahel äriliselt ennast edukalt majandavat bussiliiklust lämmatades.

Samas annab kindlustunnet teadmine, et meie nauditav bussiteenus Tartu linnas, Ida-Virumaal ja Võrus ning muidugi kommertstulul baseeruval liiklusel ei ole tervi-kuna reisijaid kaotanud, pigem vastupidi. See annab kindlust öelda, et oleme valmis bussiliinide turu avamiseks käesoleva aasta sügisel ja uute, väga tõsiselt võetavate konkurentide turule sisenemiseks.

Üks neist on maailma tuntuimate bussiettevõtjate hulka kuuluv Sir Brian Souter, kelle punased kahekordsed bussid on enda kätte haaranud suure osa Poola bussiliinidest. Sama on ta üritamas Soomes ja nüüd tuleb jõuprooviks valmistuda ka bussiettevõtjatel Eestis.

Mina ei muretse – meie positsioon on tugev, sest kõrgetasemeline teenindus, kva-liteetsed ja mugavad bussid, soodsad hinnad ning kaasaegsed müügisüsteemid on kinnistanud meile lojaalsed reisijad.

Kuigi Mootor Gruppi teatakse eelkõige bussiala tegijana, on suur osa meie arendata-vatest teenustest seotud hoopis tipptasemel insenerivaldkonnaga. Milrem, Jiffi, Busland ja Tsolution on uued brändid ja tooted, mis varsti rahvusvahelisel turul samaväärselt vastu kajavad, kui Lux Express.

Uued turud on alati täis riske ja usaldamatust. Sellest üle saamisel on suureks toeks Mootor Grupi ülene ettevõtete tugivõrgustik, meie üha laienev tuntus ja usaldus loob arenguks soodsa platvormi. Samas on see meile ka ühine vastutus - kõigi oma sam-mude planeerimisel peab arvestama, et pikalt üles ehitatud hea maine võib ka ühe eksimusega kildudeks puruneda.

Kõik ettevõtmised ei pea õnnestuma ja kõiki riske pole võimalik vältida. Me elame ja tegutseme põhimõtte järgi: ära karda eksida, proovida, katsetada ja selle juures ka mõnikord põruda. Kõige ohtlikum on mugavustsooni laisklema jäämine. Meid selles viimases küll süüdistada ei saa!

Hugo Osula, Mootor Grupp juhatuse esimees

SISUKORD

Mootor Grupp Ühendab ühistranspordi valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid. Täielikult Ees-ti erakapitalil põhineva grupi ca 1000 töötajat on seadnud oma eesmärgiks pakkuda nauditavat teenust ühise transpordi erinevates sektorites.

Esimene WiFiga kaetud liinivõrk, esi-mene gaasibuss linnapildis, esimene ratastoolibuss kaugsõiduks – üle 20 aasta reisijaid teenindanud SEBE AS-i võib julgelt pidada Eesti bussiala suu-rimaks uuendajaks. Ettevõte pakub siseriiklikku-, maakondlikku-, linna- ja rahvusvahelist reisimisvõimalust ning busside remonditeenust.

Milrem AS on militaartehnikaga tege-lev ettevõte, mille missiooniks on olla usaldusväärne partner kaitse- ja julge-olekusektoris, pakkudes rasketehnika tervet elutsüklit haldavaid teenuseid ning kliendikeskset tootearendust. Ettevõte osutab teenuseid Eesti Kait-seväele, remontides ja hooldades soo-mukeid XA-180 ja XA-188 ning erinevat rivitehnikat.

Lux Express Grupp on koos oma Läti, Leedu, Poola, Soome ja Venemaa tü-tarettevõtetega suurim rahvusvahelist ja regionaalset bussiliikluse pakkuv et-tevõte Põhja Euroopas. Kliendid hinda-vad nii ettevõtte kõrget teenindustaset, uudseid ja värvikaid lahendusi, kui ka suuri investeeringuid imeliselt muga-vatesse pikamaa bussidesse.

T Grupp AS arendab, haldab, investee-rib ja pakub teenuseid ühise transpordi sidussüsteemides. Grupi esindustoo-de Tpilet müüb bussipileteid kõigis suuremates Eesti bussijaamades, ka näiteks Tartu bussijaamas ja muidugi internetis. Samuti tegeleb ettevõte aastas ligi neli miljonit reisijat teenin-dava Tallinna Bussijaama mõnusana hoidmisega. Tsolution loob rahvus-vahelisele turule suunatud transpordi infotehnoloogilisi tooteid..

Grupi vanim ettevõte Cargobus OÜ pakub Baltimaades unikaalset tee-nust – väikepakkide kiireimat saatmist soovitud sihtkohta kasutades selleks tihedat liinibussivõrku, pakipunkte ja oma kaubaautosid. Cargobusil on partneriks üle 30 bussiettevõtte ja ühes päevas kasutab ta oma klienti-de pakkide transportimiseks ligikaudu 600 erinevat bussiliini

Meie hoolime sinu bussist – see on lubadus, mille täitmise nimel tegut-seb Busland OÜ. Ettevõte hoolib oma klientide bussidest nii neid uuendades, moderniseerides ja remontides, kui ka andes nõu, kuidas busside klien-diväärtust tõsta.. Just sellepärast ongi paljud Eesti, Soome, Rootsi ja Norra bussiettevõtted valinud oma partneriks Buslandi.

3

FOTO: ANDREI PRONIN

Kuidas LUX Poolasse kvaliteedi tõi

Hannes Saarpuu, Lux Expressi juhatuse esimees

Buss oli kolmveerandi ulatuses täis ja esi-mesed pool tundi möödusid huviga reisi-jaid vaadates ja arutledes, kes ja miks võiks tulevikus teha valiku hoopis Simple Express’i kasuks. Siis aga hakkas meeleolu vaikselt lan-gema - internet ei töötanud ja kahekordne rahvast suhteliselt täis buss muutus päike-sepaistes ebameeldivalt umbseks. Ruumi oli vähe ja asju polnud kuhugi panna, kuna

et saada lõplikult aru, kas meie visioon oleks reaalsuses teostatav.

Palju mõtlesime ka üldisemalt, kuhu ja kuidas peaks Lux üldse edasi liikuma. Vaa-dates perspektiive turgudel, kus olime juba tugevad, tundus, et ega kuhugile väga are-neda polegi. Siseliinide turud Lätis ja Lee-dus on meie jaoks suletud, kõik suuremad piiritagused linnad regioonis olid ka juba vallutatud, sisuliselt jäigi vaid Poola pildile.

Uskusime, et turg Poolas on küps järg-miseks sammuks ja on õige aeg tuua turule konkurents. Kui PolskiBus tõestas Poolas, et bussitransport võib olla usal-dusväärne, siis meie tõestame, et bussit-ransport võib olla lisaks sellele ka mugav.

Ettevalmistusfaas tõi mitmeid olulisi otsuseid. Näiteks otsustasime, et ehkki oleme Scaniaga olnud Baltikumis ükstei-sele lojaalsed ja usaldusväärsed partne-rid, annab uuele ja suurele turule minek

Istusime Jannoga Praha bussijaamas, nautisime sooja kevadpäeva ja oota-

sime punast PolskiBus’i bussi, et sõita Prahast Wroclawi kaudu Varssavisse.

Vajalikud ettevalmistused ja kohtumised seoses meie Praha liini avami-

sega said tehtud ja ootasime huviga võimalust testida oma konkurenti.

istmetel puudusid nii seljatoe taskud, kui ka lauad. Kuuetunnise sõidu lõpuks olime juba üsna pahurad ja siiralt hämmingus. Vaata-sime bussijaamas toimuvat sagimist ja mõt-lesime, et kas see siis ongi parim, mida täna Poola turul pakutakse? Olime veendunud, et oskaksime ja suudaksime pakkuda klientidele oluliselt paremat reisikogemust.

Tegelikult olime Poola turgu jälginud ja analüüsinud juba mitu aastat, kuid just sellest maikuu pärastlõunast sai alguse uus ja konkreetsem projekt, mis täna-seks on viinud selleni, et Lux Expressil on Poolas ligi 60 töötajaga ettevõte ja teedel vuramas 15 uut Irizari.

Tee selleni ei ole olnud lihtne ja võib üsna kindel olla, et raskem osa on veel ees. Ideest said alguse päevad ja nädalad Poola eri linnades, et kaardistada turgu, konku-rente ja saada paika esialgne nägemus võimalikust liinivõrgust. Algasid läbirääki-mised bussitootjatega ja finantseerijatega,

4

põhjuse uuesti eri tootjatega läbi rääkida ja erinevaid alternatiive kaaluda. Kuude-pikkused läbirääkimised päädisidki lõpuks otsusega, et kliendi jaoks midagi ei muutu ja meie Poola bussimudeliks jääb endiselt Irizar i6, mida kasutame ka Baltikumis. Küll aga muutusid bussi mootor ja põhisõlmed ning hoolduspartner. Uusi busse viib edasi DAF mootor Scania asemel ja hooldus-partneriks saab 20-aastase ajalooga Poola perefirma Wanicki, kellel ette näidata aas-tatepikkune kogemus Irizari bussidega.

Simple või LUX?

Teine oluline diskussioon keerles kauba-märkide ümber. Seni sõitsime Poolas ainult kollaste Simple Express bussidega, seega esmane mõte oli just Simple Express tuua ka siseliinidele, kuna oli tekkinud esmane kliendibaas ja turg on Poolas võrdlemisi hinnatundlik. Arutlesime sel teemal pikalt nii meeskonna sees, eri partneritega Poo-las, kui nõukogu tasemel. Lõpuks küpses otsus hoopis Lux Express kasuks.

Miks? Arvan jätkuvalt, et algus oleks Simple Expressiga olnud lihtsam. Seda nii olemasoleva tuntuse pärast, kui ka seetõttu, et peamine müügiargument, millega saame kliente kiiresti bussi mee-litada, on soodne hind. Simple Expressi müügisõnum ongi ju soodne hind ja kin-del kvaliteet. Aga otsustavaks ei saanud mitte tänane päev, vaid tulevik. Ja tule-vikku vaadates on selge, et uue tulijana

FOTOD: ERAKOGU

5

ei ole meil mõtet proovida olla „parem PolskiBus“. Meie sõnum ja sihtgrupp ja visioon peavad olema midagi muud. Meie visioon on saada oluline osa oma tule-vastest klientidest rongidest ja autodest, mitte PolskiBussist. Selleks on aga vaja mitte vaid odavat hinda, vaid ka teist-sugust sõnumit – sõnumit, et buss on

mugav, personaalne ja pakub võimalusi teha tööd või puhata. Tahame just eris-tuda PolskiBussist, seda nii oma imago, kui sõnumi osas. Ja olen veendunud, et seda eesmärki silmas pidades on just Lux Express see kõige õigem kaubamärk, mil-lega sellel turul toimetada.

5. märtsil 2015 alustasid meie bussid sõitmist Varssavi ja Krakovi vahel. Juuni keskpaigas lisandusid liinivõrku linnad Kielce, Rzeszow ja Tarnow. Ehkki pal-jude eestlaste ja lätlaste jaoks ei ütle need nimed midagi, on tegemist regionaalsete keskustega, kus elanikkonna suuruseks on sajad, mitte kümned tuhanded.

Keilce, Rzeszow, Tarnow, miks just need linnad?Igal linnal on oma lugu. Rzeszow on Kagu-Poola keskus, kus tegutsemas palju inno-vatiivseid IT ja kõrgtehnoloogilisi ette-võtteid. Samas puudub rongiühendus Varssaviga ja maanteed on küll heas korras, kuid kitsad ja autodega üle koormatud. Usume, et sarnaselt Tallinn-Tartu või Tal-linn-Riia liinile, suudame ka seal paljudele autokasutajatele näidata, et kvaliteetne buss on mõistlik argument auto koju jät-miseks. Krakow on aga Varssavi järel Poola suurim linn ja ühtlasi on nende kahe linna vaheline liiklus Poolas kõige intensiivsem. Iga päev ühendab kahte linna ligi 20 ron-giühendust ja enam kui 20 bussiühendust. Saime aru, et kui tahame, et Poola inime-sed meid teaksid ja tundma õpiksid, siis peame ennast kohe alguses näitama ka mõnel suurel ja tiheda konkurentsiga liinil, olgu selleks siis Varssav-Krakow, Wroclaw või Gdansk. Nendest nägime kõige suu-remat potentsiaali ja strateegilist kasu just Varssavi-Krakovi liinist.

Tänaseks oleme Poolas juba kolm kuud opereerinud ja meie bussides on sõitnud üle 30 000 reisija. Mida oleme selle ajaga õppinud? Esiteks seda, et kliendid on igal pool mõnes mõttes ühesugused, samas erinevad. Kliendid on ühesugused selles mõttes, et hindavad head teenust. Esimes-test reisidest alates oleme küsinud pidevalt klientide tagasisidet. Ja keskmine hinnang meie teenustele on Poolas täpselt sama-moodi ülikõrge, nagu ta on seda ka kõikides teistes riikides, kus me tegutseme. Sama-moodi nagu mujal, arvavad enam kui 90% meie reisijatest Poolas, et soovitaksid meie teenust oma sõpradele. Meil on tekkinud väike kogukond lojaalseid kliente, kes sõi-davad meie bussidega iga nädal ja on valmis meie piletite eest maksma ka normaalset hinda. Kuid oleme aru saanud ka sellest, et tee eduka ärini kulgeb siin sama keeruliselt, kui kõikidel teistel liinidel, kus oleme Lux Expressiga alustanud.

Kui viis aastat tagasi oli bussitransport üldse pildilt väljas, siis seda arusaama on PolskiBuss tänaseks suutnud muuta. Samas käib iga progress etappides ja tänu PolskiBussi ärifilosoofiale on täna Poolas peamine bussitransporti iseloomustav tegur odavus. Täna veel ei osata näha bussi, kui kvaliteetset ja mugavat teenust. Ja kui mugavust nagunii pole, siis loeb vaid hind. Ja see tähendab, et peame siin ära tegema sama töö, mille oleme varasemalt ära teinud Tallinn-Riia või Riia-Peterburgi liinil: näitama klientidele, et ka teistmoodi lähenemine on võimalik. Et peale udujutu ülimugavatest bussidest, võivad bussid ka tegelikult olla mugavad ja isegi lubatud Internet toimida. Ja see protsess käib alati tasapisi, ikka üks klient korraga ja võtab ootuspäraselt aega.

• esiteks, olime me Poolas juba mitu aastat

toimetanud, olemas oli teatud turutunnetus,

toimiv ettevõte ja mõned töötajad;

• teiseks, erinevalt näiteks Lätist või Leedust, on

Poola siseliinide turg avatud ja saame toodet

ja liinivõrku ehitada kujul, mida me peame

mõistlikuks ja vajalikuks;

• kolmandaks, leidsime, et turule sisenemi-

seks on strateegiliselt hea hetk. Kui Polski-

Bus 4 aastat tagasi alustas, puudus turul

sisuliselt usaldusväärne linnadevaheline

bussitransport. Tänaseks on punaseid busse

Poolas liiklemas ligi 150 ja reisijate arv aas-

tas mitu miljonit. Poolakad on enda jaoks

teadvustanud bussitranspordi, kui alternatiivi

rongile ja autole.

POOLA KASUKS RÄÄKISID MITMED FAKTID:

6

Tegevjuht – Üle kahekümne aasta tegevjuhi

kogemust, mitmekülgsed erialased kogemu-

sed koos silmatorkavate saavutuste ja tugeva

rahvusvahelise taustaga. Puutunud kokku eri-

nevate valdkondadega, on ta spetsialiseerunud

transpordile ja logistikale, olles töötanud pikalt

ka merekaubanduse, õhutranspordi, maan-

teeveo ning reisijate veoga bussitööstuses.

01/01/2015 – praegu T grupp AS / Euroopa

äriarendus Tsolutions

Juhtiv tarkvarafirma, mis spetsialiseerub bus-

sitööstusele ning mis kuulub Mootor Gruppi.

01/06/2012 – 31/12/2014 National Express

Group PLC / tegevdirektor, National Express

Germany GmbH, Frankfurt / Saksamaa. Juhtiv

transpordifirma, mis tegeleb bussi- ja rongitee-

nuste pakkumisega.

05/09/2005 – 30/05/2012 Deutsche Touring

GmbH – Eurolines Germany GmbH / tegev-

direktor, Deutsche Touring GmbH, Frankfurt /

Saksamaa. Juhtiv transpordifirma rahvusvahe-

listel ja pikamaa bussiliinidel kõikjal Euroopas.

29/11/2004 – 04/09/2005 tegevdirektor,

MO&PC Collections S.A., Madrid / Hispaania.

Finants B2C & B2B, võlgade sissenõudmine ja

võlahaldus.

25/04/2003 - 07/05/2004 direktor, rahvusva-

heline äriarendus koos ettevõttega Optenet SA,

Madrid / Hispaania. Tarkvara ja interneti sektor.

01/05/1996 – 28/09/2002 Ruysch Technisch

Handelsbureau B.V. / müügi- ja turundusdirektor,

Ruysch Technisch Handelsbureau B.V., Zutphen

/ Holland. Juhtiv merenduse diiselmootorite

varuosade tarnija.

01/09/1992 – 30/04/1996 Enterprises Shipping

& Trading S.A. / ostu- ja logistika direktor, Ateena

/ Kreeka. Juhtiv laevandusettevõte (laevade

omamine ja haldus).

Keeled:

Emakeeled: hollandi, prantsuse

Väga hea: inglise, hispaania, saksa

hea: itaalia, kreeka

Roderick Donker van Heel Euroopa äriarendus, Tsolutions

Euroopa bussitööstus on pikki aastaid unes olnud. Olukord muutus järsult, kui 1. jaanuarist 2013 Saksamaa riiklik bussi-liiklusturg avanes. Äkitselt sai meist väga seksikas sektor – raha voolab ojadena ja uued teenusepakkujad võistlevad teine-kord lausa eelajalooliste bussifirmadega. Isegi internetibuum on meieni jõudnud. Ilmunud on piletimüügiplatvormid mit-metelt operaatoritelt, kes nimetavad end idufirmadeks ja saavad riskikapitali fir-madelt 10 miljonit dollarit oma teenuste arendamiseks.

Rahvusvahelised liinid on siin heaks näiteks. Lääne-Euroopas valitses turgu Eurolines, assotsiatsiooni liikmed nau-tisid rahvusvahelistel liinidel peaaegu et monopoli. Kehv teenindus, harv graafik ning lihtsakoelised piletisüsteemid olid normiks. Mõned iseseisvad Ida-Euroopa ettevõtted suutsid koduriikides enda positsiooni kindlustada (näiteks Sind-bad Poolas või Student Agency Tšehhis). Suured rahvusvahelised transpordiette-võtted, kellel on pidev laienemisvajadus, kaalusid turule sisenemist. Aastal 2012 tundis Eurolines esimest korda tõsist konkurentsiohtu oma põhiliinidel, mis ühendavad Londonit, Pariisi, Brüsselit ja Amsterdami. Turule sisenesid Megabus, mis on osa Stagecoach’ist ja iDBUS, mis kuulub SNCFile. Nagu ikka, viisid suure-nenud pakkumine ja langenud hinnad reisijate arvu kasvuni (tekkis nn Ryanairi-efekt). Tänu uutele bussidele, mis pak-kusid tasuta internetiühendust ja muid mugavusi, paranes teenuse kvaliteet hüppeliselt.

Ja siis saabus Saksamaa turu avane-mine… Tõeline 21. sajandi kullapala-vik, kus kõik lootsid rikkaks saada, aga tegelikult hakkasid miljoneid kaotama. Üleöö tormasid turule uued kogemusteta bussiettevõtted ning kogu eksperiment osutus nii edukaks (2014. aastal pea 20

Bussitööstuse revolutsioon Euroopas

miljonit reisijat), et ka Prantsusmaa otsus-tas oma turu avada. Aga need ettevõtted, kes Saksamaal ellu jäid, ent hinnasõja tõttu endiselt raha kaotavad, laienevad nüüd hoopis rahvusvahelistele liinidele.

Seega saab 2015 olema Euroopas koondumise aasta, kus kõik põhitegi-jad on aktiivsed nii siseriiklikel, kui rah-vusvahelistel liinidel. Siiski tuleb seda revolutsiooni mõista üldisema liikuvuse kontekstis. Tegelikult toimub revolut-sioon kogu transpordis, mitte ainult bus-siliikluses. Uues liikuvuses on oma osa auto jagamisel, koos sõitmisel, jalgrataste jagamisel, rongidel ja bussidel. Mitmed rahvusvahelised ettevõtted on sellest suunast aru saanud ning sinna inves-teerinud. Just seetõttu on ka interneti idufirmad tohutu edu osaliseks saanud viimastel aastatel.

Ida-Euroopa ja Skandinaavia on senini suhteliselt puutumata (välja arvatud Polskibus Poolas), ent siiski peaksid ka sealsed teenusepakkujad hakkama tõsi-selt mõtlema, kuidas löögiks valmistuda: kvaliteet, teenus, tihedad graafikud, tugev internetiturundus, esmaklassilised IT-süs-teemid, madalad tegevuskulud ja tulujuh-timine, on kõik eduretsepti koostisained.

Mootor Grupp on hea näide, kuidas õigesti tegutseda. Vertikaalne integ-ratsioon koos tugeva positsiooniga nii siseriiklikel, kui rahvusvahelistel liinidel, võimaldab grupil progressiivselt laieneda ja ühineda Euroopa suurte mängijatega. Eriti ainulaadne positsioon on T grupil, mis pakub üht kõige arenenumat pileti broneerimissüsteemi (Tsolutions), mis hetkel turul saada. Põhjus, nagu nägime, on selles, et aastaid ei toimunud sektoris midagi ja keegi ei investeerinud täna-päevastesse IT-süsteemidesse. Töös-tusstandardeid ei ole ja Tsolutionsil on suurepärane võimalus see tühimik täita. Uusim arendus Jiffi näitab samuti, kuidas leiutada uusi süsteeme, millel on täiesti revolutsiooniline lähenemine.

RODERICK DONKER VAN HEEL

FOTO: ROLAND HOLSCHNEIDER

7

Ulvi PärnamaaMootor Grupp AS

On 3. detsembri õhtupoolik Alter Ego restoranis Rotermanni kvartalis. Lauad on restorani personali poolt ilusasti kaetud, tänukirjad ja kingitused olen baarileti servale valmis seadnud, ürituse alguseni on veel pisut aega. Suunan pilgu hubase küünlavalgusega ruumi suurtest klaasakendest välja ja märkan restoraniesise väljaku suunas lähenevat suuremat inimeste gruppi. Kõik väga soliidselt riides, heatujuliselt omavahel vesteldes, meestel sallid ja mantlihõlmad tuules lehvimas. Taipan, et tegemist on Mootor Grupi ettevõtete Lõuna-Eesti töötajatega, kes ühiselt bussiga saabusid.

Pidu silmapaistvalt tublide töötajate auks

Tajun nende olekus uhkust iseenda ja oma kolleegide üle. Nad on kõik kutsutud Mootor Grupi omaniku poolt kord aastas korraldatavale pidulikule õhtusöögile, kus tänatakse iga ettevõtte tublimaid töötajaid. Tasapisi kogunevad Rotermanni väljakule juba ka töötajad Tallinnast, kohale jõuavad LUXi bussijuhid Lätist, Leedust ja Venemaalt.

Alustame toredat õhtut Mootor Grupi 2014. aasta silmapaistvamate töötajatega: bussijuhid, remondimehed, bussipuhastajad ja teised nauditava ühistranspordi teenuse pakkumiseks väga olulised inimesed. Juba traditsioonina koguneme esmalt õues ühispildiks, toredaks meenutuseks sellest õhtust on grupipilt, mis tehtud Rotermanni väljaku jõulupuu kõrval.

Järgneb maitsev õhtusöök, ettevõtete juhtide kõned ja tänu ning Hugo Osula tunnustav käepigistus tänukirja ja kingitusega. Mõnusat meeleolu aitab luua ansambel Kõrsikud.

Tänukirjal on sõnad: Nauditavat teenust saab pakkuda ainult parima meeskonnaga. Hindan kõrgelt Teie panust ettevõtte edusse, soovin tunnustada ja teistele eeskujuks seada Teie suhtumist ja pühendumist töösse. Tänades, Hugo Osula.

8

FOTOD: RAIGO PAJULA

9

Marel Kallas, SEBE turundusjuht

Maailmas on busse igasuguseid, üha kiire-mini arenev tehnoloogia ja innovatsioon jõuab ka bussidesse. Uue ja uuendusliku kõrval on meil aga imeline võimalus nautida ka möödunud sajandi aastakümnete kaunei-maid ja erilisemaid esindajaid bussiajaloost Timeless Buses ajatute busside kollektsiooni näol. Suure armastuse ja entusiasmiga res-taureeritud väärikad bussid on pakkunud silmailu, elevust ning nostalgilisi momente paljudele huvilistele. Et mitte erilisi meist-riteoseid vaid mõnel korral aastas teedele sõitma lasta ja neid vaid garaažipimeduses imetlemas käia, oleme lahkelt asunud ajatute bussidega tellimusreiside pakkumist klienti-dele nende erilistel sündmustel.

Timeless Buses – riukalik bränd tellimusveos

Timeless Buses on kaubamärk, mis koon-dab enda alla unikaalsete ja ajatute bus-side kaunimad pärlid, mida me hoole ja armastusega hoiame. Timeless Buses bus-side kollektsioon on aastatega kosunud juba kümne väärikast ja põnevast bussist koosneva assortiini. Pea igast möödunud sajandi kümnendist on meil ajastutruu esindaja võimalik välja pakkuda. Kahte ühe-sugust bussi ei ole, igal bussil on oma lugu ja omad kasutamise tingimused. Igal bussil on ka oma kogenud juht, kes on masina eripärade ning iseloomuga tuttav. Mõnda bussi on lihtsalt ilus vaadata, ent linnavahel manööverdamisega ta ülearu hästi hak-kama ei saa, samas maanteel kihutab uljalt. Mõne bussi mugavus teeb ka tänapäevas-tele bussidele silmad ette ja üllatab oma läbimõeldud reisijamugavusega. Ühine nimetaja kõigil Timeless Buses bussidel on aga oma väärikus ja oma isiklik eripära. Iga bussi iseloom on erinev ning ajatu bussiga reisides ei tasu selle avastamise kogemust sugugi teisejärguliseks hinnata.

Timeless Buses ajatuid busse on võimalik kõigil huvilistel tellimusreisideks rentida. Olgu selleks väärikas juubel, muinasju-tuline pulmapidu või reis ümber vana-linna – Timeless Buses teenused pakuvad võimaluse oma eriline sündmus veel eri-lisemaks muuta. Meie klientideks on reisi-korraldajad, kes oma klientidele soovivad pakkuda midagi uut ja teistmoodi, mida

naljalt konkurendil pakkuda ei ole. Paljud ettevõtted soovivad enda töötajatele või klientidele pakkuda toredaid elamusi ja muidugi on oluliseks sihtrühmaks kõik põnevust otsivad ürituste planeerijad, kes oma juubeli või pulmapeo soovivad veel mälestamisväärsemaks muuta vintage bussiga külalisi sõidutades.

Timeless Buses teenused on suunatud kõigile soovijatele, kes oma erilisteks sünd-musteks või väljasõitudeks soovivad kogeda midagi eredat ning oskavad arvestada ja hinnata busside autentseid omadusi ja väär-tust. Soovides pelgalt transporti punktist A punkti B, soovitaks valida oma transpordi-teenuse pakkujaks tavapärane reisiteenus kaasaegse bussiga. Kui aga klient oskab hinnata ja väärtustada võimalust reisida ühtaegu nii ajas, kui ruumis ning mõistab, et ekskursioon ajateljel minevikku võib olla palju riukalikum ja elamuste rohkem, siis Timeless Buses on kindlasti õige valik mee-leolukaks ürituseks.

FOTO: MAREL KALLAS

FOTO: HENDRIK OSULA

10

Hugo Osula, Mootor Grupi juhatuse esimees

Ennustasin hiljuti Äripäevas, et ülimalt doteeritud Elronit ootab ees piinarikas pankrot. Tegelikult võib küsida, et kas nad juba pankrotis ei olegi, kuna reisijaid suudavad nad rongi tuua ainult juhul, kui reisi kulud 80% ulatuses meie teiega, ausad maksumaksjad, kinni maksame. Sama on ka maakondlikus bussiliiklu-ses, kus dotatsioon kõigub 70% piirimail kuludest. Tallinna poliitikud on vähemalt ausad, kui ütlevad, et nende soov ongi pakkuda tasuta linnatransporti ja teha seda teiste maksumaksjate arvel.

Samas on EL-i transpordipoliitika Valge Raamatu oluliseks eesmärgiks õigete hin-dade kindlaksmääramine ja moonutuste vältimine, et rohkem kohaldataks põhi-mõtteid „saastaja maksab” ja „kasutaja maksab”, ehk tähtis osa on hinnasignaa-lidel. Vaid suurem sotsiaalmajanduslik kasu ja positiivne välismõju õigustavad mõningast riiklikku rahastamist. Pöö-ran tähelepanu sõnale „mõningast“. Ilmselgelt ei mahu 70-80% dotatsioon selle mõiste alla. Samuti jälgitakse ühi-ses transpordis hoolikalt, kui suure osa kuludest katab otse transporditeenuse kasutaja.

Möödunud aastal valitsuse poolt kin-nitatud transpordi arengukava (TAK) kirjeldab, kuidas Eestis toimib tõmbe-keskusi ühendav reisirong, mida toeta-vad regionaalsed bussiliinid ja milledel sõidavad ökoloogiliselt puhtad bussid. See dokument on kaunis lugeda, aga ta on ainult unelmate skelett, mille ellu äratamiseks on vaja kogu organism oma sadade funktsioonidega toimima saada. Selline plaan eeldab massiivse

Uuene või sure, ehk miks kohalik ühistransport on Eestis 70-100% doteeritud

reguleeriva ametnikkonna ja piiramatult kasvavate dotatsioonide olemasolu. Meie ametnikkond on küll paindlik, kuid väga väikesearvuline ja arusaamine organismi terviklikust funktsioneerimisest veel suh-teliselt ühekülgne.

Ebarealistlike plaanide tegemise tule-mus on, et vead strateegilises planeeri-mises, ebamõistlikud investeeringud ja valed otsused juhtimises ning tehnilises innovatsioonis, tuleb kinni maksta riigi-eelarvest meie turvalisuse, tervishoiu, õpetajate palkade ning muu ühiskonna jaoks olulise arvelt.

Tänapäeva teenuse tarbija ootab ja kasutab ainult seda teenust/toodet, mis on nutikas, ühiskonna poolt tunnustatud ja kuhu teenuse pakkuja on pannud oma hinge. See põhimõte toimib mitte ainult kusagil kaugel Euroopa südames, vaid ka siin, meie väikeses Eestis. Kaasaegne tarbija on valmis kinni maksma tihti ka kallima, aga sellisel juhul õiglase hin-naga teenust. See on otsese seose ja omaosaluse tulemus tarbija ja pakkuja vahel. Samas loobub ta kasutamast peale surutud, lamedat ja näotut teenust, olgu see kasvõi tasuta.

Miks Lux Expressi bussid tõmbavad nagu magnetiga endaga sõitma kõiki elanikkonna gruppe, alates ärimeestest, poliitikutest, kuni pensionäride ja koo-lilasteni? Vastus on siinsamas - kui iga noor unistab kaasaegsest digividinast, siis ka reisimiseks on popp kasutada LUXi, kus tunned ennast kliendina ülimalt väärtus-tatuna tarbides igas mõttes kaasaegset teenust.

Uued tehnoloogilised lahendused muuda-vad mitte ainult meie mõtlemist, vaid ka iga-päevast toimetamist. Keegi ei edasta enam tähtsaid dokumente faksiga, ega oota olulisi teateid lauatelefoni kõrval valvates. Need kaks ja veel paljud muud näited tõestavad, kui palju on võimalik maailma muuta, kui teh-noloogia ja vaba äriline konkurents tooteid/teenuseid turul loob ja kui lõppeesmärgina seejuures nähakse kliendi rahulolu.

Lähema 10-15 aasta jooksul näeme me võimsat ühise transpordi revolutsiooni. Esi-mesed märgid on juba õhus – Uberi sõidu-jagamise teenus, Google’i isesõitvad autod, Bus Rapid Transit süsteemid, Jiffi mobiilne piletisüsteem jne. Aiman, et saabumas on ka läbimurre akude tehnoloogiates, sest pole enam bussitootjat, kes ei panustaks e-bus-side arendamisse ja katsetamisse. Suudate endale ette kujutada ühistranspordimaailma, kui siin asjad sama kiiresti arenema hakkavad, kui mobiiltehnoloogias?

Aga mis on sellest kasu Eesti tädi Maalile Metsakülas? Aus vastus on, et ega ei olegi, vähemalt mitte niikaua, kuni ametnike põhi-mure keskendub kõige madalama hinnaga pakkumise saamisele ATL hangetel ja kuni bussivedajad peavad kogu lepinguperioodi jooksul oma nutikust mängu panema vaid selles suunas, kuidas kilomeetri kulud või-malikult all hoida.

Aga ajad muutuvad ja muutuvad ka tädi Maali vajadused Metsakülas. Homme ei ole tädi Maali enam nõus „odavalt” ostma eilset toodet, ta tahab ülehomset toodet. Just seda tahame ja suudame talle pakkuda meie, konkurentsivõimelised vedajad. Me loome üheskoos ülehomset.

FOTO: ANDREI PRONIN

11

Hugo OsulaMootor Grupi juhatuse esimees

Kui paljud meist tänapäeva Eestis enam teavad, et enne bolševike võimuhaaramist 1917. aastal, elas Peterburis 40 000 eest-last? Seda oli rohkem, kui Tallinnas eest-lasi elas. Ka enamus meie rahvuskultuuri suurnimedest omandas hariduse selles maailmalinnas.

Suurlinn on ta jätkuvalt, lausa suurim siin Põhja-Euroopas koos oma 5.1 miljoni ela-nikuga. Sellesse linna asusidki Peterburi lin-navalitsuse kutsel 23. mail teele meie neli nõukogude ajast pärit autobussi: ZIS 127, Ikarus 55, Ikarus Lux ja Ikarus 255, et osa-leda Peterburi linna päevale pühendatud

Ikarused Peterburisajalooliste busside paraadil ning Transpor-difoorumi raames korraldataval näitusel.

Kutse oli meile suur au ja üritus oluli-seks sündmuseks, sest on ju Lux Expressi tütarettevõte ZAO Evrolains Peterburis rah-vusvaheliste bussiliinide äri liider ja meie ajaloolised bussid loovad hea silla kaas-aegsete Luxide ja kunagiste „maanteede kuningate“ vahel. Meie osalemist tunnustati isegi niivõrd, et Venemaa Transpordifoo-rumi avamisel anti mulle tervituseks sõna teisena, kohe pärast kuberneri avasõnu.

Nagu „vanakestega“ ikka, tehnilisi probleeme meil jagus: ZIS Peterburgi ei jõudnudki - jahutuse ventilaator lendas radiaatorisse, Luxi siduri õlitoru remon-tisime otse linna suurel prospektil ja 55-l

FOTOD: HUGO OSULA / ERAKOGU

kadusid pärast näitusehalli saabumist käigud ära. Aga nagu öeldakse - tugev organisatsioon käib ka kõige keerulisemast tehnilisest probleemist üle.

Paraad ja näitus said peetud ja kohaliku publiku kommentaarid meie vanakeste kohta tulid vaid ülivõrdes. Slaavi tempera-mendiga kiideti emotsionaalselt eestlaste oskust väga heal tasemel säilitada tehnika-ajalugu, lubati meile Eestisse kindlasti külla tulla ning mõni isegi avaldas arvamust, et küll on kahju, et me kõik enam samas riigis ei ela.

Mind rõõmustas väga, et palju kiideti bussiühendust Peterburi ja Eesti vahel. Lux Expressi kaubamärk ja uhked bussid on enamusele teada. Nüüd avastati, et lisaks luksuslikule bussisõidule suudame rahvast rõõmustada ka ammuseid bussisõidu ela-musi meenutades.

12

13

Kuldar Väärsi, Milrem AS juhatuse esimees

Enam kui kaks aastat tagasi sündis idee arendada välja kaitseotstarbeline sõiduk, mis liiguks ja täidaks erinevaid ülesandeid ilma inimese pideva sekkumiseta. Tänavu sügisel, pärast aastast tublit tööd, muutub see idee käegakatsutavaks.

Milrem on alates 2014. aasta sügisest tegelenud aktiivselt mehitamata roomik-sõiduki arendusprojektiga.

Milremis valmib esimene multifunktsionaalne mehitamata maismaasõiduk

Kogu projekt sai alguse juba 2014. aasta alguses, kui pärast põhjalikku võimaluste ja turu vajaduste analüüsi esitasime taotluse Kaitseministeeriumi poolt korraldatavale arendusprojektide konkursile.

Tänu hästi läbimõeldud ideele ning asjali-kult koostatud projektile saatis taotlust edu ning ministeerium ja Kaitsevägi otsustasid projekti toetada nii rahaliselt, kui ka sisuliselt.

Enne projekti esitamist tehtud analüüs andis kindluse, et mehitamata platvorme kasutatakse kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas üha enam. Samuti sai selgeks, et Milremi uuenduslik tehniline lahendus – paigutada kogu seadmestik roomikute sisse - omab selgeid eeliseid konkureerivate analoogide ees. Selline lähenemine jätab keskplatvormi vabaks ning annab suuremad võimalused ruumi efektiivsemaks kasutamiseks.

Roomiku prototüüp valmib augusti lõpuks ning on väljas ka Euroopa suurimal kaitse- ja julgeolekumessil DSEI2015. Tegemist ei ole veel täiesti töötava mudeliga, vaid kontsep-tuaalse lahendusega, mis näitab nii sõiduki, kui ka selle tooteperekonna võimalusi.

Milremi lahendusel on erinevad kasutus-rakendused nii tsiviil-, kui kaitsesektoris, millest hetkel analüüsime järgnevaid:

Erinevad jalaväepataljoni tugifunktsioonid:

• Autonoomne transpordisõiduk – transpor-

dilahendus, mis võib opereerida kahe punkti

vahel autonoomselt või järgnedes juhtsõi-

dukile;

• Luure- ja vaatlusplatvorm – erinevate kaame-

rate ja sensoritega varustatud platvorm, mis

kogub nii visuaalseid, audio, kui RF andmeid;

• UAV (Unmanned Aerial Vehicle) laadimis- ja

infokogumisalus – maismaaplatvorm UAV’de

laadimiseks või info kogumiseks;

• RWS (Remote Weapon Station) relvasüsteem

– kaugjuhitav relvaplatvorm, mis võib kanda

kuni 12,7 mm automaatrelva;

• Simulatsiooniplatvorm – väljaõppevahend

liikuvate sihtmärkide vedamiseks või simu-

leerimiseks.

KAITSEVALDKOND

• Tuletõrjesõiduk – automatiseeritud või kaug-

juhitav sõiduk, mis suudab kanda ja juhtida

kustutussüsteeme;

• CBRN (Chemical, Biological, Radiological

and Nuclear) tuvastus – automatiseeritud

platvorm, mis kannab sensoreid, tuvastamaks

keemilist, bioloogilist, radioloogilist või tuu-

mareostust või ohtu;

• Pommirobot - kaugjuhitav platvorm trans-

portimaks ja/või tegemaks kahjutuks lõh-

kekehasid;

• Autonoomne patrullsõiduk – kindlaks määra-

tud marsruuti järgiv jälgimissõiduk, mis kogub

ja tuvastab visuaalset, audio ja RF infot. Või-

malik kasutada piirivalve eesmärgil.

TSIVIILJULGEOLEK (TULETÕRJE JA PIIRIVALVE)

• Autonoomne transpordisõiduk – transpor-

dilahendus, mis autonoomselt opereerib

kindlaks määratud marsruudil või kindlate

punktide vahel;

• Multifunktsionaalne erisõiduk - autonoomne

lahendus, mis võimaldab platvormi kasutada

koos vastavate lisaseadmetega erinevateks

funktsioonideks talupidamises (alates niidukist

kuni maaharimiseni);

• Päästesõiduk – kaevandustes päästeoperat-

sioonide läbiviimiseks gaasilekete või muude

ohtlike olukordade puhul;

• Tuletõrjesõiduk - automatiseeritud või kaug-

juhitav sõiduk, mis suudab kanda ja juhtida

kustutussüsteeme ning teostada tulekustutust

kaevandustes.

TSIVIILSEKTOR (KAEVANDUSED JA FARMID)

FOTO: ANDRES HAABU

14

• Pikkus - 2000 mm

• Laius - 900-2100 mm

• Kõrgus - 900 mm

• Pöörderaadius- 0 m

• Kiirus - 25-65 km/h

• Maksimaalne tõus - 100%

• Tühimass - 650-750 kg

• Kandevõime - 500 kg

• Sõltumatu tööaeg – 8 tundi

MILREMI UGV TEHNILISED ANDMED:

Hetkel pole UGV’de (Unmanned Ground Vehicle) turg veel välja kujunenud ning pigem on tehtud erineval tasemel katsesõi-dukeid erinevate funktsioonide täitmiseks.

Hinnates arendusprojekte, mis mehita-mata maismaasõidukite osas maailmas käi-mas on, võib eeldada, et üsna pea võtavad suuremad riigid UGV’d ka relvastusprog-rammidesse. Seejärel hakkab valdkond väga kiiresti kasvama.

Nii juhtus näiteks ka mehitamata droo-nide, ehk UAV’de (Unmanned Aerial Vehicle) sektoris 90ndate lõpus, 2000ndate algu-ses. On selge, et ettevõtted, kes alustavad arendustega varem ning jõuavad omandada kogemused, arusaama ja koostöövõrgustiku, on turu arenedes ja kasvades eelisseisus.

Milremi projekt on arenenud kiiresti ning toonud kaasa tiheda koostöö ülikoolidega. Juba järgmise etapi arendamiseks koostatud Euroopa Kaitseagentuuri ehk EDA (European Defence Agency) projekti taotlus kaasab Tartu Ülikooli, Tallinna Tehnikaülikooli, Kait-seväe Ühendatud Õppeasutuse ning Füü-sikaliste Teaduste ja Tehnoloogia Keskuse Leedus.

Milremis tegelevad projektiga hetkel neli inseneri – Elmar Bergmann, Rivo Öpik, Lauri Jürgen ning Siim Nõmme. Lisaks on läbi lõputööde ja praktikaprojektide seotud veel teisigi noori insenere.

Prototüübi väljatöötamine ja katsetamine on kindlasti suur väljakutse, kuid veelgi kee-rulisem ülesanne saab olema toote turusta-mine maailmas. Lõpuks on ju eesmärk olla äriliselt edukas.

Oleme võtnud seisukoha, et otsime stra-teegilist partnerit maailma suurte kaitse-tööstuste hulgast, kellega koos arendada lõpuni välja tooteperekond ning ühiselt too-det ka turustada. Hetkel on erineval tasemel läbirääkimisi peetud kaitsetööstustega nii Euroopast, Aasiast kui ka Ameerikast.

Julgustav on see, et huvi on olnud suur ja projekti peetakse vägagi uuenduslikuks.

Selleks, et läbirääkimistega edasi minna, tuleb aga prototüübiga end tõestada.

Kindlasti saab just Londoni mess olema väga oluliseks vaheetapiks, mis kinnitab, et Milrem on projektiga liikunud õiges suu-nas või näitab, et seni liigutud kurssi tuleb korrigeerida.

Londonis tulevad kokku sisuliselt kogu maailma kaitsetööstused ning kaitsevä-gede esindajad. See on hea koht, kus tut-vustada oma kontseptsiooni ja prototüüpi nii koostööpartneritele, kui potentsiaalse-tele klientidele.

Messiks valmistutakse juba möödunud aasta lõpust ning Londonis ollakse väljas prototüübiga ja kogu Milremi inseneride meeskonnaga.

Remondi- ja hooldusettevõttena on Mil-rem piiratud kohaliku turuga. Isegi, kui seda laiendada kogu Baltikumile, jääb tegevus-maht ning käive üsna piiratuks.

Edukas UGV arendamine ning selle turus-tamine koos partneri(te)ga annab hoopis laiema tegevusvabaduse ning loob mär-kimisväärselt suuremaid võimalusi. Samuti annab see võimekuse vaadata ka teisi pro-jekte mitte lihtsa remondiettevõtte pilgu läbi, vaid tuua sisse inseneri teadmisi ja võimekusi.

Milremi eesmärk on kujundada Baltikumis kaitsetehnika kompetentsikeskus ning see on võimalik vaid siis, kui suudame omandada uusi tehnilisi teadmisi kiiresti ja põhjalikult ning pakume lisaks remondile ja hooldusele ka paindlikke erilahendusi.

15

Kristiina Keelmann, Jiffi turundusjuht

Ajujaht on Eesti suurim äriideede kon-kurss, kus alles alustavad või juba koge-nud ettevõtjad saavad võimaluse oma äriidee turvalises keskkonnas proovile panna. Ajujahis on teiste seas osalenud ka tänaseks edukad ettevõtted, nagu Click & Grow, Taxify, GoWorkaBit ja Bikeep.

Jiffi teekond Ajujahi pingelises võist-luses algas novembrikuu keskpaigas, kui meid valiti neljakümne parima sekka. Sellele järgnenud kuude jooksul läbi-sime mitmel nädalavahetusel koolitusi eri teemadel, nagu start-up’i alustamine, meeskonna leidmine ja juhtimine, ärimu-deli lõuendi koostamine, pitchimine ja turunduse planeerimine. Juba esimesel novembri lõpus toimunud koolitusnä-dalavahetusel mõistsime, et järgne-vate kuude jooksul saame osa oma ala ekspertide kogemustest ning et need koosolemised kujunevad rohkem, kui meeleolukaks.

Esimene ühine nädalvahetus algas näi-teks Marshmallow Challenge’iga (vahu-kommi väljakutsega), kus igale laudkon-nale jagati kätte loetud arv spagette, nööri ja teipi ning üks vahukomm. Võitmiseks tuli püstitada kõrgeim torn, mis jääb püsima ning mille tipus seisab vahukomm. Pealtnäha lihtne ülesanne osutus märksa keerukamaks (sellest, miks, saate täpse-malt lugeda siit: bit.ly/vahukomm), ning kinnitas arusaama, et elukutseline arhitekt kulub igas olukorras marjaks ära. Veel samal päeval läksime oma ideed testima

T grupi meeskond „Ajujaht 2015“ ideekonkurssil

Pärnu kesklinna, uurides tänaval bussi ootavatel inimestelt, kui paljud oleksid nõus kasutama oma nutitelefoni bussi-piletina. Kohe panime kokku ka esmase niinimetatud ärimudeli lõuendi, mis meie hinnangul aitas väga hästi kaardistada ja struktureerida Jiffi äri A-B-C.

Järgmine koolitusnädalavahetus oli pühendatud pitchimisele. Pitch ehk lif-tikõne pärineb Hollywoodist, kus stse-naristil tuli otsustaja tähelepanu püüda lühikese liftisõidu jooksul. Esialgu tundus võrdlemisi keeruline mahutada kõik olu-line loetud minutitesse, kuid see osutus võimalikuks ja vägagi vajalikuks. Aeg, mida investor või mõni kolmas osapool on nõus sinu ideele esmajärgus pühen-dama, on lühike ning tähelepanu jätkub halvimal juhul paariks napiks minutiks. Oma idee esitamine lühidalt ja löövalt on oluline igas olukorras, mis nõuab kiiret sissejuhatust, probeemi sõnastamist või uue võimaluse nähtavaks tegemist ning tõestamist, et just sinul on teadmisi ja oskusi selles vallas midagi muuta. Sisu-liselt õpetati meid selle nädalavahetuse raames rääkima lugu, mis köidab ja kõne-tab. Liftikõne koostamine on nagu heas mõttes terade sõkaldest eraldamine: alles jäävad ainult tuum, emotsioon ja publik. Ja viimane on selline tegur, millel on jõudu muuta nii mõnigi peegli ees täiuslikkuseni harjutatud pitch hapraks ja hääletuks. Viimasest inspireerituna kor-raldas üks osalev meeskond omal init-siatiivil eraldi pitchimisõhtu idufirmade inkubaatoris Garage48, kus meeskonnad said veel kord võimaluse oma liftikõne-sid reaalse elu tingimustes harjutada ja

lihvida. Mõistsime, et osalemine Ajujahis on meid ühtlasi sidunud Eesti start-up maastiku ökosüsteemiga, kus toimuvad pidevalt erinevad üritused ja korduvad tuttavaks saanud näod. Jaanuari lõpus saatsime Ajujahi žüriile kaheminutilise videopitchi ning kirjaliku kokkuvõtte sellest, mida olime vahepealse ajaga saavutanud. Nende materjalide pinnalt otsustati, kes pääseb TOP20 sekka ning sai veelkord võimaluse oma ideed žüriile esitleda. Üks kahekümnest edasijõudnud tiimist olime meie ning sealt pitchisime end teležürii ees juba TOP5 hulka.

Osadele meie tiimist oli edasipääse-mine üllatuseks, teistele ootuspärane, kuid kindel oli see, et nüüdsest tuleb Jiffile veelgi enam hoogu juurde anda. Ajujahi teleformaat nägi ette kolme eelsalves-tatud saadet ning superfinaali. Esimese saate eelsalvestamine toimus veebruari keskpaigas, kui meid saadeti Yrjo Ojasaare jutule, sellele järgnes kohtumine Krimelte juhi Jaan Puusaagiga ning viimaks koh-tumine Saku Õlletehase turundustiimi ja juhtkonnaga. Niinimetatud kohtumi-sed ärimeestega seisnesid sisuliselt idee esitlemises ning viimaste nädalate, sageli isegi loetud päevade, edusammude tut-vustamises. Kohtumised Eesti ärimaa-ilma tippudega olid väga inspireerivad ning aitasid mõista oma idee nõrku ja tugevaid külgi. Mõneti võib need võtta kokku võimalusena lihvida oma äriplaani ning leida õige fookus. Kõrvaltvaataja pilk, mida need kohtumised pakkusid, andis mõnel juhul uusi ideid, teinekord aga kindlustunnet tehtud valikute õigsuses või murekohtade teadvustamisel. Igale

16

kohtumisele ärimeestega järgnes kohtu-mine mentorkoguga, Mentorite rolliks oli tutvuda vahepealse paari nädala jooksul toimunud arengutega ning anda nõu sel-les osas, millele tähelepanu pöörata ning kuidas edasi minna.

Terve märtsikuu tegelesime intensiivselt Jiffi brändiga, olgu siinkohal öeldud, et me ei alustanud sama nimega. Inglise keeles viitab jiffy millelegi, mis toimub kiiresti, nt „I’ll be there in a jiffy!“. Meie jaoks oli olu-line, et meie brändi oleks võimalik interne-tis mõistlike kuludega turundada, mistõttu oli unikaalne nimi väga oluline. Samas ajaraamis alustasime reaalse Jiffi äpi aren-dusega ning lahenduse väljatöötamist nutikellale, mida õnnestus demonstree-rida nädalaid hiljem juba finaalis. Salves-tuste jooksul mõistsime, kui oluline on näidata, et meie lahendus tõesti töötab. Kui esmalt olime skeptilised võimaluste osas selle töökindlust demonstreerida, erinevalt näiteks OKKA’st kes sai muga-valt stuudiosse kaasa võtta oma männi-okastest plaadid, nägime siiski lahendust nn. beaconitega (eesti k. raadiomajakad) varustatud bussi salvestuspaika kohale toomises. Saku turundusmeeskonna kutsusime siseruumidest õue tuule kätte veenduma Jiffi töökindluses. Mõistsime, et selline demo mõjus usaldusväärselt ning kordasime sama võtet žürii peal, kel-lelt oli hiljem väga hea kuulda kiidusõnu efektse müügitöö eest.

Salvestustega paralleelselt jätkusid erinevad koolitusõhtud, mis keskendu-sid mõne konkreetse teema tutvusta-misele või start-up maastiku „staaride“

Jiffi

esinemistele. Ennekõike saime nõu selles osas, kuidas ajakirjanikes huvi äratada ning kuidas avada oma start-up’i lugu eri vaatepunktidest. Selgitati, et igal lool on oma pöörded ja tahud, mis muudavad selle huvipakkuvaks eri meediaväljaan-nete autoritele.

Märtsi lõpus tõime ajendatuna vajadu-sest tõestada žüriile reaalsete klientide olemasolu, avalikkuse ette esimese Jiffi turundusvideo. Kuigi me ei olnud selleks hetkeks lahendust kusagil lansseerinud ning puudus äpp, mida alla tõmmata ja kasutata, kõnetas video sotsiaalmeedias paljusid tulevasi potentsiaalseid kasuta-jaid. Suutsime tekitada reaalse diskus-siooni, kust ei puudunud küsimused selle kohta, milliste platvormide peal lahendus töötab, millist tehnoloogiat kasutab ning millal seda reaalset Eestis kasutada saab.

Aprilli alguses toimus Ajujahi meeskon-dadega esimese salvestuse ühisvaatamine Teletornis. Sama saade keskendus just Jiffile. Asjas sees olnuna pakkus salves-tus meile rohkem nalja, kui televaatajale kodus ning saime kõvasti naerda üksteise ja iseenda üle. Salvestuste järel jätkasime samas tempos tööd Jiffiga, vahetult enne finaali jõudsime demoda jiffi toimimist veel Tallinna linnale ning juba tunnistatigi meid Ajujaht 2015 võitjaks.

Oleme tõesti väga õnnelikud, et saime nii ägeda kogemuse osaliseks ning tänu-likud tugevate konkurentide eest, kes tõukasid meid tagant terve finaali vältel aina suuremaid arengusamme tegema, õppisime sellest kogemusest palju.

Andres Osula, T grupp juhatuse esimees

Jiffi on nutitelefonil ning ühissõi-dukisse paigaldatud Bluetooth raa-diomajakate (ingl k. beacon) tehno-loogial põhinev reisijate tuvastus- ja piletisüsteem, mis vabastab reisijad igasugustest piletiostuks või validee-rimiseks vajalikest tegevustest. Reisija lihtsalt astub ühissõidukisse, sõidab kuhu vaja ning astub välja ning sõidu eest arveldamine toimub vastavalt tegelikule kasutusele. Nii muudab Jiffi ühise transpordi kasutamise reisijate jaoks ülimalt mugavaks, lihtsaks ning arusaadavaks, suurendades kokku-võttes ühistranspordi populaarsust miljonite igapäevaste reisijate silmis.

Samas on Jiffil suur väärtus ka ühise transpordi korraldajate, ehk linnade ja transpordioperaatorite jaoks. Kui tänaste, kiipkaartidel põhinevate piletisüsteemide puhul fikseeri-takse enamasti ainult reisi algpunkt (valideerimine), siis reisija tegelikku sihtkohta ei suudeta taoliste süstee-mide puhul tuvastada. Jiffi lahendus fikseerib samas täpselt ka peatuse, kus reisija sõidukist väljus, pakku-des seeläbi transpordikorraldajatele väärtuslikku sisendit enda liinivõrgu optimeerimiseks ning potentsiaalselt miljonite raisatud kilomeetrite sääst-miseks, tagades seejuures ka väga kõrgel tasemel isikuandmete kaitse.

Lisaks saavad operaatorid Jiffi piletisüsteemis rakendada oluliselt paindlikumaid ja personaalsemaid hinnastamismudeleid, kui tänased piletisüsteemid seda võimaldavad. Näiteks võiks tulevikus reisijad maksta enda sõitude eest hoopis läbitud sõi-dukilomeetrite alusel.

Kokkuvõttes võib öelda, et Jiffi on maailma esimene piletimüügi süs-teem, mis võimaldab reisijatel kasu-tada ühistransporti nii, nagu igapäeva-selt autoga sõites. Ei mingit piletiostu peavalu, lihtsalt sõidad ja kõik.

FOTO: EAS

17

Anna Petrova, ZAO Eurolines

Viimase kolme aasta jooksul on Lux Express investeerinud üle 3,5 miljoni euro uutesse Scania bussidesse. Aprilli keskpaigas anti Lux Expressi Peterburi tütarettevõttele ZAO Eurolines pidulikult üle viimati soetatud 3 tut-tuut SCANIA bussi. Kõik need kolm SCANIA toodetud IRIZAR i6 tippmudeli 56-istmeko-haga bussi sõidavad Peterburi-Tallinna liinil.

Uued LUXi bussid Tallinn-Peterburi liinil

Nagu LUXi kaubamärgi puhul juba brän-dilubaduseks peetakse, on ka need bussid kõik varustatud puutetundliku ekraaniga individuaalse multimeedia süsteemiga iga istme seljatoel, võimaldades sisustada sõiduaega filmide vaatamisega, muusika kuulamisega, videomängude mängimisega või internetis surfamisega. Need on tippta-semel tõeliselt mugavat reisi võimaldavad bussid, mis on spetsiaalselt disainitud vas-tamaks moodsa reisija kõrgetele ootustele.

Uute busside liinile tuleku eel tegi Lux Express grupi Peterburi

FOTOD: ANDREI PRONIN

tütarettevõtte ZAO Eurolines (mis asutatud juba aastal 1997 ja kus tänaseks 10 bussi ja 70 töötajat) personal suuri pingutusi uute busside võimalikult kiireks liinile toomiseks – suur bürokraatia ja paberimajandus tuli ära korraldada, lisaks veel asendamisele läinud bussid realiseerida.

Kuigi ajakava kiskus väga pingeliseks, olid bussid siiski planeeritud hetkeks liinil. Pidulik liinile saatmise tseremoonia peeti Peterburis Kievskaya hotelli kõrval, mis asub üsna bussijaama lähedal. Kolm uhiuut bussi olid sätitud hotelli ette ritta, nende järgi, viimasena reas, oli hoolikalt taastatud uunikumbuss Ikarus Lux, mis andis huvi-listele võimaluse võrrelda busside taset praegu ja aastakümneid tagasi.

Tseremoonia avas Mootor Grupi oma-nik Hugo Osula tervituskõnega, misjärel anti Scania Venemaa esindajate poolt ZAO Eurolines tegevjuhile Rait Remmelile pidulikult üle uute busside võtmed, kes omakorda ulatas need uute busside juh-tidele. Bussijuhid istusid uhkelt rooli taha ja alustasid oma esimest reisi aplausi ja emotsionaalsete hõigete saatel.

Avamisüritusele kutsutud olulised küla-lised koos Lux Expressi, ZAO Eurolines ja Scania Venemaa esindajatega kutsuti uute busside liinile saatmise järel väike-sele endisaegseid luksusi meenutavale

18

sõidule Ikarus Luxi retro-bussiga. Avamispidustused jätkusid piduliku lõu-nasöögiga Sokos Olimpic Garden hotellis, kus Rait Remmel tänas kõiki asjassepuu-tuvaid, kelle pingutuse toel need kolm uut bussi liinile jõudsid, lugupeetud külalised edastasid oma soojad õnnitlused ning Hugo Osula jagas kauaaegsetele part-neritele kingitusi. Kohal oli palju ühis-transpordi valdkonna olulisi otsustajaid, teiste seas bussijaama direktor, Eesti aukonsul, Läti konsulaadi esindajad jt. Pressikonverents anti ka ajakirjanikele, üritus leidis suurt kajastust meedias.

Lux Expressi Peterburi tütarettevõte hin-dab nüüd oma esmaseks eesmärgiks hoida reisijate arvu vähemalt viimase aasta tase-mel liinidel Riiga, Tallinna ja Helsingisse. Väga oluline on hoida ja väärtustada oma püsikliente, seda nii uutesse bussidesse investeerides, kui ka oma lojaalsusprog-ramme arendades.

19

Pildimeenutus aastatagusest sõbralikust kohtumisest Šoti ärimees Sir Brian Souter’iga Tallinna Bussijaamas, Hugo kabinetis.FOTO: ULVI PÄRNAMAA

Alar Lanemani artiklis mainitud (lk 22) militaarürituselt Kaitseväe polügoonil. Esiplaanil proovib oma täpsust automaatrelva taga Hugo Osula.FOTO: ERAKOGU

Kevadise Peterburi suursündmuse oluliste osaliste tänamiseks sai tellitud kunstnik Kadi Kurema’lt eksklusiivselt Mootor Grupi jaoks valmistatud pilt. Ofort tehnikas valmistatud graafilised lehed said inspiratsiooni sündmusest endast – uusi LUX busse mindi Peterburi liinile saatma vintage bussiga Ikarus LUX. Kingi saajad olid pildist kõik vaimustuses. FOTO: ANDREI PRONIN

20

Teeme palju ja innovatiivselt

kontorites, poes, linnapil-dis inimesi suhtlemas, miks peaksime me oma kliendi, kalli külalise, jätma tundideks infosulgu? Seepärast ongi MG panustanud üha uute liinide avamisse bussidega, mis võimalda-vad lahedalt multimeediat tarbida, suhelda sõpradega, vaadata uusi filme, s.t. nautida sõpru ja meelelahutust.

Mõttevabrik 3:

MG kui rätsepaülikond. Tänapäeval ei meeldi enam kellelegi lohmakas vabriku-ülikond, kõik peab istuma individuaalsete mõõtude järgi, rätsepaülikonnana. Samad ootused on ka bussinduses - erinevatele sõitjategruppidele tuleb leida neile sobiv lahendus. Sel ajal, kui osa inimesi uneleb Tallinn-Berliin rongisõidust, on hästivarjatud saladus, et MG bussid sõidavad kommert-salustel Helsingist-Berliini ja Moskvast-Pra-hasse. Ei ole võimalik tõhusalt rahuldada müstilise keskmise tarbija vajadusi, see-pärast on nendel marsruutidel jaotatud sõit eri liinideks, just vastavalt kohalikule nõudlusele ja ostuvõimele. Me usume, et iga üksiku reisija vajadus/ootus moodustab kokkuvõttes toimiva liini.

Mõttevabrik 4:

MG kui tuleviku looja. MG-s asub kõrg-tehnoloogiline süsteemi siduv närvikeskus. See on tulevikutööstus, mis tegeleb uute ja huvitavate IT-lahenduste otsimise ja arendamisega. T-maailm, see on stardi-platvorm reisimiseks ja tee tulevikku: Tpilet, Tsolutions, Jiffi ja … Ootamas on terve rida mõtteid, mis vajavad teostamist. Vahva. See on noor maailm, kõigil, kellel on indu ja õhinat, võivad sellesse oma osa anda.

Mõttevabrik 5,6,7:

MG kui tavatähenduse muutja. Esma-pilgul ka kõige tavapärasemad tegevu-sed, nagu remonditööd või pakivedu, võib mõtteerksus, paindlikkus ja nutikus teha

huvitavaks, viia uuele tasandile. Kõiki soove ei saa suruda kandilisse pakiautomaati, me mõistame, et kliendi vajadused on eri kuju ja mõõduga ning talle sobivaima lahen-duse suudab leida hooliv klienditeenindaja individuaalse lähenemisega. Tavategevu-sest on saanud hinnatud arendustegevus, huvitav väljakutse kõigile, kui mõte liigub. Ja see liigub.

Mõttevabrik 8:

MG kui ajamasin. Me ei mõtle üldjuhul sellele, mis on kõige piiratum ressurss maa-ilmas, paljud arvavad, et selleks on nafta, mõni, et toit, mõni, et raha. Vale puha, kõige piiratum ressurss on – aeg. MG suureks missiooniks on kinkida inimestele aega, lisa-aega. Kui lisaks bussisõidule kasutada bussi kontori või loengusaali jätkuna, siis saategi iga reisiga tunde kvaliteetaega juurde. Lisa-aega. Me kingime teile aega ka siis, kui te saate osta pileti „ühe kliki kauguselt”. Kõik see toodab juurde teie kõige väärtuslikumat ressurssi – aega.

Mõttevabrik 9:

MG kui … Mis on meie uued väljakutsed? Kui Eesti sai maailma 51. kosmoseriigiks tänu entusiastlike üliõpilaste ja juhendajate sihikindlale tööle, siis miks ei võiks meie …? Eesti esimene tehiskaaslane oli vaid 10x10 kuup niidirulliga, mis oli sisuliselt päi-kesepuri. Maailm on jäädavalt muutunud mobiilsemaks ja meelelahutuslikumaks. Kas meist saab kosmosefirma? Kes teab, me teeme ju huvitavaid asju, me muudame maailma ja aega.

Me teeme koos lahedaid asju!

Peeter Tammistu, majandusanalüütik

Hiljuti kuuldud lausekatke „… ah, te olete ju bussifirma” pani mind mõtlema, kes me oleme ja mida me teeme? Muidugi oleme ka bussifirma, kuid mitte ainult bussifirma. Maailm on muutunud ja meie koos sellega, bussiveod on meile pigem karkass maailma muutmiseks ja uute maailmade loomiseks.

Maailma muudavad mõtteerksad inime-sed. Mootor Grupp (MG) just sellistest ini-mestest koosnebki, pluss teha tahtmine. Nii mõnestki muutunud oludes kiduma kippu-vast tegevussuunast on julgete ideedega reformitud täiesti uus ja võimalusterohke äri. Olgu siin näiteks kasvõi militaarmaailm, kuhu jõuti tarbetult suurele remondibaasile uut väljundit otsides. Teisalt Skandinaavia bussimaailma oleme tänu meie kuldsete kätega meistritele „tuuninud” meie näoli-seks, andes kasutatud bussidele uue elu.

Läbi on arutatud ja arvutatud täiesti pöö-raseid projekte. Mõned arutatud mõte-test on leidnud teostuse, mõned, nagu Leonardo da Vinci geniaalsed välgatused, ootavad vaid õiget jõuallikat. Kuid tähtis on see, et mõte liigub ja areneb. Mõttevabrik - niimoodi võiks ühesõnaga kokku võtta MG tegevuse.

Mõttevabrik 1:

MG kui kvaliteedisuunaja. MG kunagi-sed julged sammud, teha otsustav pööre kvaliteedi tõstmiseks, lõi uue enneolematu maailma vedude alal – reisijatele naudi-tava bussisõidu uhkete bussijuhtidega, kui kaptenitega maanteelainerite roolis. Enam pole bussisvedu pelgalt liikumine kahe asustatud punkti vahel, see on midagi enamat. Kusjuures, seda kõike kommert-salustel ja mõistliku hinnaga. Uus kvaliteet tekitas ka uue nõudluse, tõi sõitma hoopis teistsugused inimesed. Bussisõit muutus edukate ja noorte pärusmaaks.

Mõttevabrik 2:

MG kui meelelahutustööstus. Kaasaja üks kiiremini kasvavaid tööstusharusid on meelelahutustööstus. Kas bussiala saab olla meelelahutus? Igapäevaselt näete

FOTO: HENDRIK OSULA

21

Alar Laneman, AS Milrem militaarnõunik

Aegade proovile vastu pidanud teoses „Sõjast“ on Carl von Clausewitz kirjel-danud sõda, kui äärmuslikku ja totaalset pingutust, mis paneb proovile ühiskonna kõik valdkonnad ja kus eesmärgiks on ülim, mis olla saab – rahva ja riigi ellujää-mine. Samas teoses näeme, kui suur roll on sõjas juhusel ja detailidel. Seepärast teeb targasti see, kes pöörab tähelepanu oma valdkonda laiemalt mõjutavale taus-tale. Hea näide sellisest mõtlemisest on Mootor Grupi lähenemine riigikaitsele ja selle raames grupi ettevõtete riigikaitsesse kaasamine.

Koostöö algus.

Pisut rohkem kui aasta tagasi leidis Hugo Osula, et peaks tõsisemalt tähelepanu pöörama Mootor Grupi ettevõtete tead-likkuse tõstmisele riigikaitse valdkonnas. Tundub, et SEBE edukas sisenemine kait-setööstusesse Eesti Kaitseväe soomu-kite hooldushanke võitmisega oli andnud hea impulsi tervele grupile. Ajastus oli väga õige. Samal ajal oli Eesti riigikaitses rakendamisel julgeoleku lai käsitlus, mille kohaselt ei ole riigi kaitse ainult sõjaline tegevus, vaid hõlmab riigi ja ühiskonna kõiki valdkondi. Muutumas on ka vastav seadusandlus.

Ülesanne tundus kohe väga huvitav. Minu teada on tegemist esimese sellise tervikliku lähenemisega ühe äriettevõtte poolt ja eesmärgiks ei olnud mitte kitsalt ettevõtte funktsiooni puudutav etteval-mistus, vaid sõna otseses mõttes oma inimeste teadmiste ja silmaringi laien-damisega.

Tegevuskava eesmärgiks oli grupi per-sonali sõja- ja kriisiolukorra seaduspä-rasuste ja dünaamika tundmine ja eri tasandi inimeste võimekus kohandada ettevõtte ja enda tegevust vastavalt muu-tuvale keskkonnale. Soovisime, et Moo-tor Grupi ettevõtetel ja personalil oleks olemas nende selge kriisi- ja sõjaaja roll, plaan sellele üleminekuks ja valmisolek, et ettevõte ja tema personal teab, milliste ressurssidega ta neid ülesandeid täidab. Oluliseks lähtepunktiks pidasime seda, et ettevõtte kriisi- ja sõjaaegne roll peaks

Ettevõte kui riigikaitse osaolema võimalikult lähedane tema rahu-aegsele rollile, eelistatud oleks ettevõtte ja tema osade rakendamine terviklike meeskondadena.

Tööstus ja riigikaitse praktikas ja teoorias

Esimeseks ürituseks selles projektis sai seminar 29. Aprillil 2014. Seminaril aruta-sime meie ülesannet, tutvusime riigikaitse ülesannete ja ülesehitusega, arutasime võimalikke ohustsenaariumeid. Lisaks arutasime sõja olemuse üle, vaatlesime rahu- ja sõjaaja ühiskonna toimimise eri-nevusi. Üritasime mõista, milline roll on juhusel, mis on kaos, milline on tsiviilela-nike olukord ja roll eri olukordades. Kuna juhi tegevus on määrava tähtsusega eriti muutuvas olukorras, siis vaatlesime ka eri tasandi juhi rolli ja temale esitatavaid nõudeid.

Järgnevaks tegevuseks sai Ulvi taktikepi all läbi viidud personaliuuring, selgitati välja ettevõtte võtmetöötajate kompe-tents kaitseteemades ja sellest tulene-valt nende rakendamise eeldused kriisi olukorras.

Edasiste sammudena sai tutvustatud Mootor Grupi initsiatiivi Kaitseministee-riumi ja Siseministeeriumi ametnikele. Sai kinnitust asjaolu, et tegemist on esimese sellise initsiatiiviga ja nende meelest väärib kindlasti järgimist. Grupi Tartu osakonda külastas 2014.a. suvel Kaitseministeeriumi ametnike delegatsioon, uurimaks ette-võtte rakendamise võimalusi riigikaitses. Samaaegselt oli SEBE tütarettevõttes Milrem oma praktilise tegevusega liiku-nud veelgi kaugemale ja rajanud reaalse võimekuse välitingimustes ja kriisioludes töötamiseks koos riigikaitsestruktuuri-dega, vajadusel kasvõi rahvusvahelises operatsioonipiirkonnas töötamiseks.

Kaks kõige rohkem elevust tekitanud üritust toimusid 2014.a. sügisel ja 2015.a. kevadel. Üritused sai kavandatud ees-märgiga tutvustada oma inimestele kait-seväelaste tegevuse köögipoolt. Lähe-malt tutvuti kaitseväelaste teenistuse, tehnika, relvastuse, varustuse ja väljaõp-pega. Kogeti, kui raske on sõdurivarus-tus. Veedeti päev Kaitseväe polügoonil ja õppeklassides ning ei lastud huvil ja tujul

langeda vaatamata sellele, et mõlemal päeval oli ilm külmavõitu.

Ja hea oli tõdeda, et kuigi tavaliselt hoia-vad need inimesed käes kas arvutihiirt või tööriistu, ei satu nad segadusse ka siis, kui istutakse soomuki rooli või võetakse kätte relv. Koostöövaim oli kogu ürituse ajal selgelt tuntav, õhkkond oli väga asjalik ja sõbralik, toimetati ühtse meeskonnana. Tsiviilisikutele harjumatud ja eeldatavalt rasked tegevused, nagu laskmisharjutu-sed, sooritati väga hästi. Ei saa märkimata jätta, et Hugo ise tunneb asja vastu sügavat huvi ja on ette võtnud ka individuaalseid lasketiiru treeninguid.

Viimase õppepäeva valguses võiks muidugi saata soomukite valmistajale väärtuslikud nõuanded soomukite maas-tikuvõime parandamiseks, kuna Hugo leidis üles nende masinate nõrga koha… Päev lõpetati mõlemal korral sõdurilõu-naga ja tänati korraldajaid ning parimaid osalejaid.

Mõtteid tulevikuks

Kaitseväe poolelt selgus, et on huvi ka järgnevaks koostööks. Ajateenistuse käi-gus saavad paljud noormehed väljaõppe, mis teeb neid töötajana atraktiivseks ka grupi ettevõtetele, samas andes noor-meestele täiendava perspektiivi töö leid-misel peale ajateenistuse lõppu.

Projekti tähtsus

Toimunu ei oma tähtsust vaid kirjel-datud ettevõtetele ja Eesti Kaitseväele. Loodetavasti järgitakse seda lähenemist Eestis teiste ettevõtete ja eriti Eesti Kait-setööstusliidu liikmete poolt. Tööstuse ja relvajõudude koostöö on viimastel aastatel maailmas tugevalt arenenud. On kasvamas sõjaliste väljakutsete oht ja oleme tunnistajaks nende prognooside realiseerumisele Euroopas Eesti naabru-ses. Ressursside nappuse tingimustes on läbi tsiviilettevõtete kaasamise võimalik vabastada relvajõud kõrvalistest ülesan-netest. Nii saavad nad keskenduda oma peamise eesmärgi täitmisele – relvasta-tud võitluse pidamiseks agressori vastu. Ei ole juhus, et aktiivseimad rahvusva-heliste operatsioonide osalejad on ka kõige kaugemale jõudnud tööstuse ja kaitsejõudude koostöös.

22

Rahvusvahelised missioonid endises Jugoslaavias, eriti aga Iraagis ja Afganis-tanis näitasid tööstuse ja relvajõudude koostöö vajalikkust, selle toimimist prak-tikas ja mõlemapoolset kasulikkust. Väe-kontingentide baaside toimimise tagami-sel oli kaasatud relvajõudude partneritena tsiviilettevõtteid. Mindud on kuni selleni, et teatud kaubanduse liigid usaldati baa-sides kohalike ettevõtjate kätte. Tsiviilet-tevõtete poolt tagatakse baasides näiteks toitlustus, elektrivarustus, prügikäitlemine. Tööstuse esindajad on sisuliselt partne-ritena koos sõduritega sõjapiirkonnas vastutamas tehnika hoolduse ja remondi eest. Tsiviilettevõtteid on järjest rohkem kaasatud spetsiifiliste sõjaliste oskuste õpetamisse. USA kogemus on vast enim tuntud läbi nende PPP programmide, vaa-taks lähemalt naabermaad Rootsit, samuti Suurbritanniat ja eriti huvitava lähenemi-sega Kanadat.

Rootsi kogemus

Rootsi ei ole NATO liige, kuid on aastaid edukalt arendanud oma relvajõude koos-töövõimeliseks alliansiga. Nende koge-muse teeb huvitavaks juba ainuüksi meie tihedad majandussidemed rootslastega nii riiklikul, kui ettevõtete tasemel, ka see, et tsiviiltööstuse ning relvajõudude part-nerluse osas ollakse alles üsna alguses. Rootsis sai sihipärane tsiviilsektori ja rel-vajõudude koostöö alguse valitsuse ette-panekust 2004. aastal sõnastatuna „Meie tuleviku kaitsena“. Eesmärgiks määrati läbi teatud teenuste sisseostmise vabastada kaitsejõud kõrvaltegevustest selleks, et tagada kaitsejõudude efektiivsem põhi-ülesannete täitmine. Esimese suure lepin-guni jõudmine võttis 5 aastat. Selleks oli SAAB-iga sõlmitud leping lennukite SK60 hoolduseks. Rootsi ettevõtted on lisaks toetanud Afganistanis CV90 hooldusel ka Taani sõjaväge. BAE Systems on toetanud oma personaliga Rootsi kaitsejõude BV roomiksõidukite hooldusel. Huvitav näide sellest koostööst on see, et sõidukid olid relvajõudude poolt BAE Systemsi käest renditud.

Rootsi tööstus toetas Rootsi mere-väge Aafrika ranniku lähedal operat-sioonil 2010. aastal Kockumsi personali teenustega - 75 spetsialisti olid vahe-tustega tagamas mereväekontingendi

toimimist. SAAB spetsialistid tagasid Afganistani operatsiooni ajal baaside elektrivarustust.

Suurbritannia näide

Suurbritannia on Euroopas on üks edu-kaimaid tööstuse ja relvajõudude koos-töö osas. Aastaks 2012 oli sõlmitud 50 lepingut. Ühena esimestest sõlmiti leping RAF toetamiseks lennuväe hoolduse ja kütusevarustuse tagamiseks. Lepingu maksumuseks oli 10 miljardit naela ja kestvuseks 27 aastat. Leping on määrava tähtsusega õhujõudude toimimisel.

Kanada näide.

Kanada valitsus määras 2008.a. kind-laks relvajõudude arengusuunad 20-ks aastaks, sidudes selle otseselt tööstuse võimekustega. Canada First Defence Strategy (CFDS) dokumendis määratakse kaitsevõime arengus relvajõudude kõrval oluliseks tingimuseks kodumaiste võt-mevõimekuste (Key Industry Capability- KIC) määratlemine ja toetamine. Sihiks on kaitsejõudude operatiivvõimekuste arendamisega paralleelselt tagada jät-kusuutlik majanduskasv. Märgitakse, et dünaamilised kaitsetööstuse harud toe-tavad mitte ainult otseselt kaitsevõimet,

vaid on olulised majanduskasvu taga-misel riigis.

Kokkuvõtteks

Mootor Grupp on Eesti kaitsejõudude partnerina jõudnud lühikese ajaga käia läbi sama tee, mis nimekad rahvusvahe-lised ettevõtted. Ollakse valmis osutama teenust nii rahuajal tavatingimustes, kui ka õppusel või missioonipiirkonnas. Eel-poolkirjeldatud projektiga on aga astu-tud samm edasi teenuse osutamisest ja asutud ettevõtet koolitama ka riigikaitse toimimise osas. Tuleb meelde J.F. Ken-nedy ütlus „ Ära küsi, mida riik saab teha sinu jaoks, küsi, mida saaksid sina teha oma riigi jaoks.“

Järgmise suunana võiks riigi otsustajate tasand kaaluda, kuidas Eestis efektiiv-semalt rakendada teiste riikide edukaks osutunud lähenemisi kaitsetööstuse aktiivse arendamise osas. Mootor Grupi ettevõtete senine kogemus ja saavutused annavad selleks hea aluse.

FOTO: EESTI KAITSEVÄGI

23

busside soetamise võimaluse kõrval. Bus-land on olnud Soome turul juba aastaid ja on teada-tuntud kaubamärk. Varasemate aastatega võrreldes ei olnud enam tar-vis klientidele tutvustada, kes me oleme, väga paljud külastajad tulidki meie juurde juba tehinguid sõlmima ja hinnapakkumisi võtma. Saime väga positiivset tagasisidet nii olemasolevatelt klientidelt, kui ka neilt, kellel otsest kogemust veel ei olnud. See kinnistas veelgi usku, et tegeleme õige asjaga ja et oleme Soome turul bussiettevõtete jaoks väga arvestatav ja usaldusväärne partner.

Marek Metsis

Kohal olid kõik Soome uute busside müüjad, suuremad bus-

siala lisateenuseid pakkuvad ettevõtted ja ka varuosade müüjad. Ainuke busside keretööde ja remondiettevõte messil oli Busland OÜ. Kuna näitus korraldati esma-kordselt, siis toimus see üsna limiteeritud pinnal ettevaatlikult kombates, kui palju huvilisi kokku toob. Kokku 35 ettevõtet 5 000 ruutmeetril. Messi külastajate arv ületas korraldajate sõnul igasugused ootused.

Busland ja Tgrupp koos Tampere bussinäitusel

Busland sai kutse osaleda sellel messil tänu oma tuntusele ja kindla partneri mainele Soome bussimaastikul. Busland ekspo-neeris põhjalikult uuendatud bussi ja ette-võtte kõige uuemat kontseptsiooni - buss kliendile „võtmed kätte“ valmiduses. Messil näidatud bussi omanik on Oulun Taksipal-velut OY, kellega algas koostöö aasta tagasi, kui neile sai müüdud esimene uuendatud buss, tänaseks on neid sellele ettevõttele uuendatud juba 5. Iga bussi müügiprotsessi käigus tegime kliendi eest mõne liigutuse või teenuse rohkem, kuni selle tegevuse käigus arenes välja uus toode.

Me leiame oma kliendile sobiliku bussi näiteks Norrast, võtame selle kliendi nimel arvele Soome registrisse, remondime ja uuendame bussi arvestades kliendi vajadusi ja soove. Meie poolt on kõik tegevused, s.h. ka igasugune asjaajamine, mis dokumentide vormistamisega seotud, klient saab meilt bussi, millega võib kasvõi järgmisel päeval liinile minna.

Peale uuendustöid sai messil näidatud bussi EURO 3 heitgaasi normist EURO 5 ja väljalaskeaastast 2005 sai 2010. Selline taastatud buss vastab tema liini hanketin-gimustele, samas on tunduvalt odavam, kui osta uus buss. Oulun Taksipalvelut OY sai Buslandi teenuseid kasutades tugeva konkurentsieelise.

Ettevõtte teenuseid ning võimekust tut-vustades saime tagasisidet, et nõudlust on ja ka selline alternatiiv peab olema uute

18.-19. märtsil toimus Tampere Pirkka hallis esmakordselt näitus “Ammattiautot Bussinäytely 2015“. Mootor Grupi ettevõtetest pidasid vajalikuks kohale minna end näitama nii Busland, kui Tgrupp. Busland esitles oma teenuseid ja tööde kvaliteeti messile välja pandud väga professionaalselt uuendatud bussiga, T grupp presen-teeris Jiffi toimimist sellesama bussi peal, esitleti ka teisi Tsolutionsi lahendusi.

Oma vaatenurgast kirjeldavad messikogemust Marek Metsis, Buslandi Soome turu müügijuht, ja Kristiina Keelmann, Jiffi turundusjuht.

24

Kristiina Keelmann

Soomes toimunud messil tutvustasime Tsolutionsi ja Jiffi

lahendusi ning meie vaatepunktist oli mess edukas. Tsolutionsi funktsionaal-sus on võrreldes täna Soomes kasutusel olevate ühistranspordi tehnoloogiliste lahendustega palju mitmekülgsem ning mugavam bussijuhi jaoks, mistõttu saime positiivset tagasisidet nii bussijuhtidelt endilt, kui ka bussifirmade esindajatelt. Ühtlasi oli Soome mess esimene, kus tut-vustasime Jiffi lahendust.

Üheltpoolt mõistsime just seal olles, kui hästi mõjub lahenduse demonst-reerimine kohapeal, mis aitas inimestel veenduda, et Jiffi tõesti töötab. Teisalt saime palju positiivset tagasisidet idee enda osas: meiega nõustuti nii selles osas,

mis puudutab lõppkasutaja mugavust, kui ka liinivõrgu optimeerimiseks vajalike andmete lisaväärtuses.

Paljud messikülastajad olid ühistrans-pordi teemade suured huvilised, mistõttu ei tulnud meil kahte lahendust mitte ainult demonstreerida, vaid me saime astuda ka sisulisse diskussiooni ühistranspordi piletimüügisüsteeme puudutavate tee-made osas. Mõistsime, et bussijuhtide ja bussifirmade probleemid on riikide üle-selt võrdlemisi universaalsed, alustades sellest, kuidas pileteid võimalikult kiirelt müüa ja kontrollida, ning lõpetades sel-lega, kuidas vedajal oleks võimalik ope-ratiivselt reisi muuta või müügiandmeid jooksvalt analüüsida.

Veendusime, et oleme Tsolutionsi vii-maste aastate suurte arendustega liikunud õiges suunas ning tänane funktsionaalsus sobiks kasutada ka Soome ühistranspordis.

FOTOD: ERAKOGU

25

Kadri Johanson, Cargobusi tegevjuht

Cargobusil on möödas 23 aastat, täis tihedat tegutsemist. Meie edu põhineb usaldusväärsel ja unikaalsel pakiteenu-sel – tiheda liinibussivõrgu kasutamine pakkide saatmiseks Eesti linnade vahel. Elu ja äri edenedes on sellele lisandunud kullerautodega teenindatavad kaubaliinid. Kaubaliinid võimaldavad pakkuda kiiret uksest ukseni teenust üle Eesti ning mitte ainult bussijaamast bussijaamani. Cargo kaubaliinidel vuravad igal tööpäeval Ida-, Lääne- ja Lõuna-Eesti suunal teele kau-bikud, mille abil osutame pakiteenust igas Eestimaa nurgas ning edukalt ka suurematel saartel. Kauba- ja bussiliine kasutades saab pakke saata näiteks Tallinnast Tartusse ja Lõuna-Eestisse 16, Pärnu ja Lääne-Eesti suunas 12 ning Narva ja Ida-Eesti suunas 10 korda päevas. Cargobus jätkab bussiliinide kasutamist võimalikult suures mahus, kuna ühistranspordiga pakkide transportimine on kõige loodust säästvam ning majanduslikult kuluefektiivne. Samas Cargo kaubaliinid tagavad vajaliku paindlikkuse ning on vajali-kud järjest tiheneva pakipunktide võrgustiku teenindamiseks.

Pakipunktide ajastu Cargobusis

Cargobus esindus on pea iga Eestimaa linna bussijaamas. Klientide ootused on aga palju mitmekesisemad ning neile vasta-miseks sai välja töötatud uudne pakipunkti kontseptsioon. Pakipunkt on koht, kust saaja saab oma paki kätte või kuhu saatja saab selle tuua kullerit ootama. Pakipunkt on alternatiiviks ukseni kullerteenusele, mida kasutavad põhiliselt ärikliendid. Plaan on avada põhiturul ca 120 pakipunkti, nii et võrgustik hakkab katma tervet Eestit ja Baltikumi. Tänaseks on edukalt avatud paki-punktid Otepääl, Elvas, Keilas, Mustvees, Märjamaal, Lihulas, Muhus, Põltsamaal, Kosel, Kundas, Kuusalus, Laagris jne. Ees-märk on katta pakipunktidega kõik suure-mad linnad ja tõmbekeskused.

Pakipunkti külastab kuller minimaalselt korra tööpäeva jooksul. Pakkide peale-korjest alates jõuavad pakid suurematesse linnadesse kohale 4-6 tunni jooksul, mujale Eestisse 24 tunni jooksul ning eriti kauge-tesse piirkondadesse kuni 48 tunni jooksul. Paki saatmine pakipunktist on eriti mugav seetõttu, et kohapeal pole vaja enam midagi vormistada, uurida või maksta. Seda kõike saab teha eelnevalt kompetentse kliendi-keskuse nõustaja abiga, esitada tellimus

lühinumbrile 17799, e-posti teel või kodu-lehe kaudu.

Cargobus pakipunktiks võib olla kohalike seas hästi tuntud kauplus, turismiinfokeskus, lillepood, remonditöökoda või miks mitte ka kohvik või pubi. Pakipunkti paki viimine või kättesaamine on mugav lahendus liikuva tööviisiga ärikliendile või ka lapsevankriga jalutama minevale emale. Pakipunkti eelis näiteks pakiautomaatide ees on võima-lus saata õrnu, erimõõtmelisi, suuremaid ja raskemaid saadetisi. Ja ärme unusta ka seda nüanssi järjest rohkem arvutiseeritud ja mehhaniseeritud maailmas, et Cargobus pakipunkti töötaja ütleb kliendile tere, nae-ratab ning soovib head päeva.

Uus pakipunktide ajastu muudab Car-gobus teenused kättesaadavamaks terves Baltikumis. Pakid liiguvad üle Eesti loetud tundidega ning igale saadetisele anname tarneaja lubaduse. Cargobus tegeleb endise pühendumusega pakiveoga ka suurte ja väiksemate bussidega ning haldab oma võr-gustikku kas esinduste või koostööpartner-pakipunktide abil. Cargobus oli, on ja jääb kõige kiiremaks pakivedajaks Eestis, juba 23 aastat. Pakiteenuste kõigi võimalustega saab tutvuda www.cargobus.ee.

26

Ahja pakipunkt

Haage pakipunkt

Karksi-Nuia pakipunkt

Kuusalu pakipunkt

Märjamaa pakipunkt

Peetri küla pakipunkt

Tabasalu pakipunkt

Antsla pakipunkt

Haapsalu pakipunkt

Keila pakipunkt

Lasnamäe Pae pakipunkt

Mustvee pakipunkt

Põlgaste pakipunkt

Türi pakipunkt

Avinurme pakipunkt

Kallaste pakipunkt

Kiviõli pakipunkt

Lihula pakipunkt

Otepää pakipunkt

Põltsamaa pakipunkt

Väike-Maarja pakipunkt

Elva pakipunkt

Kärdla pakipunkt

Kunda pakipunkt

Loksa pakipunkt

Pärnu pakipunkt

Räpina pakipunkt

Valga pakipunkt

27

Laste jõulupidu

Ulvi PärnamaaMootor Grupp AS

Et väga suur osa Mootor Grupi töötaja-test elab väljaspool pealinna, korraldati ka laste jõulupidu kahes osas – töötajad said valida, kas neil on mugavam oma lastega ja mõned lausa lapselastega, osa-leda Tallinna või Tartu jõulupeol. Prog-ramm oli suuresti sama – söödi kommi ja piparkooki ning naerdi ohjeldamatult, kui Piip ja Tuut oma kelmika kavaga osalejaid lõbustasid.

Loomulikult astus peolt läbi ka jõuluvana, kelle kott oli sel aastal täidetud mitte tradit-siooniliste Kalevi kommidega, vaid spet-siaalselt Mootor Grupi jaoks kokku pan-dud pakikestega, mis sisaldasid eranditult naturaalsetest koostisosadest valmistatud käsitöömaiustusi. Jõulupakid telliti kodu-maiselt väiketootjalt, kelle jaoks meie ca 500 kommipakki oli pühade eel tõeliselt suureks ja oluliseks tellimuseks.

Iga kommikotiga anti kaasa ka Mootor Grupi eritellimusel valmistatud tore värvi-raamat, millesse kogutud joonistused ise-loomustasid kõik meie ettevõtete tegemisi.

28

FOTOD: HENDRIK OSULA

29

Kirke Williamson, tellimusveo ärijuht

Veebruari teisel nädalal kogunesid suu-remad ja väiksemad turismiettevõtted Tallinna iga-aastasele rahvusvahelisele turismimessile Tourest, nii ka meie telli-musveo tiim, et esitleda rahvale 1971. aastal valmistatud Ikarus Luxi. Tourest on vanim ja suurim turismimess Balti riikides, mis sel

Turismimessil Tourest 2015aastal juba 24. korda toimuma sai. Punane „sabaga„ buss paiknes messi peahallis koos reisibüroode ja reisikorraldajatega. Messi külastas sel aastal 30 000 reisihuvilist ja julgelt võib öelda, et enamik neist leidis tee ka Timeless’i stendi juurde. Hindame messi endi jaoks tõeliselt kordaläinuks, loodetavasti avab edasiseks palju uusi või-malusi suur välisriikide reisikorraldajate

huvi, mis uunikumbusside vastu välja näidati.

Sealt arenes mõte edasi, organisee-rida märtsis Eesti reisikorraldajatele eraldi kliendiüritus Kiiul, kus tutvustada suure-mat osa meie Timeless Buses uunikumide bussipargist. Huvi uunikumide vastu on aasta-aastalt kasvanud ja seda ennekõike Eestit külastavate turistide seas.

FOTO: MAREL KALLAS

FOTOD: TANEL MEOS

30

Plaan saigi teoks ühel märtsi vihmasel reedel. Üritus algas juba Ohvitseride maja ees, kus külastajaid ootasid sõiduks Kiiule Ikarus Lux ja Ikarus 255. Üritust viis läbi alati heatujuline vanatehnika hoidja ja taastaja Tõnu Piibur, kes talle omase huumoriga tut-vustas bussiparki ja rääkis iga bussi eluloo. Esmakordselt näidati kohale tulnutele, s.h ka Timelessi tiimile ,värskelt renoveeritud Ikarus 55. See buss koos sügisel valmiva

Tellimusveo kliendipäev Kiiul1936. aasta Volvoga jättis külalistele vast kõige sügavama mulje. Ja loomulikult Tõnu Piibur, kes selle esitluse põhjal oleks ilmselt saanud kõikidelt reisibüroodelt pakkumise suveks giidiks tulla.

Mõlemad üritused võib lugeda kordaläi-nuks, sest huvi retrobusside rentimise vastu on tuntavalt kasvanud. Lähiaja kõige eksoo-tilisem reis tellimusveol saab olema Tal-linn – Tartu sõit vagunkerega autobussiga

TA-6. Timeless tiimi järgmised suuremad ettevõtmised on Muusemi ÖÖ ja Tallinna Vanalinnapäevad, kus Muuseumide Päeva raames tutvustatakse esmakordselt laie-male publikule TA-6 ja oranži Setra-80’t.

Kui kaugemasse tulevikku vaadata, siis järgmisel aastal võiks mõelda juba ka Soome Turismimessi peale, sest põhja-naabrid on ilmutanud väga suurt huvi meie vanade busside vastu.

31

FOTOD: HENDRIK OSULA

Kevadised üritused retrobussidegaTimeless Buses muuseumiööl

Timeless Buses Tallinna Vanalinna Päevadel 2015FOTOD: TANEL MEOS

iljandi Folk vol. V 1iljandi Folk vol. V 1ehk Viljandi Folk vol. 1

ehk Mootor Grupi suvepäevad11. –12. juulilKopra talus, Mulgimaal

11. –12. juulilKopra talus, Mulgimaal

mängime rahvuslikke mänge

mängime rahvuslikke mänge

ansambelansambel

UMBES-KOMBES UMBES-KOMBESUMBES-KOMBES UMBES-KOMBES

tuju loovad lõõtsamehedtuju loovad lõõtsamehed

sikutame köit ja mõõdame muul moel rammutirime natuke köit ja mõõdame jõudu

tantsu, tralli ja muidu mõnusat olemist nii suurtele kui väikestelepalju tegevust jätkub ka lastele

ja loomulikult söögid, joogid

Uuri järgi, kes Sinu kolleegidest oskab rahvatantsu, mängib mõnd instrumenti, oskab laulda või regivärssi põimida, ja pane kokku etnost kantud taidlusetteaste.Lõppude lõpuks kammipilli oskame me kõik mängida, pingipilli, jauramit jatamburiini kah! Näita kolleegidele, kus on Mootor Grupi kõige lahedam punt!

SuvepäevadMootor GrupiMootor Grupi

Suvepäevad

Uuri järgi, kes Sinu kolleegidest oskab rahvatantsu, mängib mõnd instrumenti, mõistablaulda või regivärssi põimida ja pane kokku etnost kantud taidlusetteaste. Lõppude lõpuks kammipilli oskame me kõik mängida, pingipilli, jauramit ja tamburiini kah!Näita kolleegidele, kus on Mootor Grupi kõige lahedam punt!

32

iljandi Folk vol. V 1iljandi Folk vol. V 1ehk Viljandi Folk vol. 1

ehk Mootor Grupi suvepäevad11. –12. juulilKopra talus, Mulgimaal

11. –12. juulilKopra talus, Mulgimaal

mängime rahvuslikke mänge

mängime rahvuslikke mänge

ansambelansambel

UMBES-KOMBES UMBES-KOMBESUMBES-KOMBES UMBES-KOMBES

tuju loovad lõõtsamehedtuju loovad lõõtsamehed

sikutame köit ja mõõdame muul moel rammutirime natuke köit ja mõõdame jõudu

tantsu, tralli ja muidu mõnusat olemist nii suurtele kui väikestelepalju tegevust jätkub ka lastele

ja loomulikult söögid, joogid

Uuri järgi, kes Sinu kolleegidest oskab rahvatantsu, mängib mõnd instrumenti, oskab laulda või regivärssi põimida, ja pane kokku etnost kantud taidlusetteaste.Lõppude lõpuks kammipilli oskame me kõik mängida, pingipilli, jauramit jatamburiini kah! Näita kolleegidele, kus on Mootor Grupi kõige lahedam punt!

SuvepäevadMootor GrupiMootor Grupi

Suvepäevad

Uuri järgi, kes Sinu kolleegidest oskab rahvatantsu, mängib mõnd instrumenti, mõistablaulda või regivärssi põimida ja pane kokku etnost kantud taidlusetteaste. Lõppude lõpuks kammipilli oskame me kõik mängida, pingipilli, jauramit ja tamburiini kah!Näita kolleegidele, kus on Mootor Grupi kõige lahedam punt!

èëè Viljandi Folk ÷àñòü I11 – 12 èþëÿíà õóòîðå Kopra,â Mulgimaa

••

•

•

áóäåì èãðàòü â íàðîäíûå èãðû íàñòðîåíèå çàäàäóò ãàðìîíèñòû

áóäåì ïåðåòÿãèâàòü êàíàò è ìåðÿòüÿñèëîé äðóãèìè ñïîñîáàìè

òàíöû, èãðû è äðóãîå èíòåðåñíîåâðåìÿïðåïðîâîæäåíèå äëÿ áîëüøèõ è ìàëåíüêèõ

UMBES-KOMBESUMBES-KOMBESàíñàìáëü

Ëåòíèå äíèËåòíèå äíèMootor GruppMootor Grupp

Âûÿñíè, êòî èç êîëëåã óìååò òàíöåâàòü íàðîäíûå òàíöû, èãðàåò íà êàêîì-ëèáî èíñòðóìåíòå, óìååò ïåòü èëèñêëàäûâàòü ñòèõè, è ïðèìè ó÷àñòèå â ýòíî-òàíöå.  êîíöå êîíöîâ âñå ìû óìååì èãðàòü íà ðàñ÷åñêå, à òàêæåñêàìåå÷êå, ÿóðàìå è áóáíå!Ïîêàæè êîëëåãàì, ó êîãî ñàìàÿ âåñåëàÿ êîìàíäà â Mootor Grupp!

i.e. Viljandi Folk Music Festival vol. 111–12 JulyKopra farm, Viljandi county

Programme includes:

Traditional games

Accordionists

Strength testing by tug-of-war and other games

Dancing and other fun activities for both adults and children

UMBES-KOMBESUMBES-KOMBES

Find out if anyone of your colleagues is particularly good at folk dancing, playing an instrumentor singing, and put together a traditional folk performance representing your roots. Let's find out where the most awesome group in Mootor Group is from!

Mootor GroupMootor GroupCompany outingCompany outing

Performance by

33