- 1. Ajakirjaniku tAjakirjanik ja infoallikasINFO KOGUMINE
Ajakirjanik on tpselt nii hea, kui tema infoallikad. Mida rohkem on
tal erinevaid kontaktisikuid, Seda suurem on lootus leida olulist
ja uudisvrtuslikku infot.INFO TTLEMINEHea ajakirjanik oskab hsti
edasi anda sndmust,seada esiplaanile fakte ja isikuid, mitte oma
juttu.
2. Ajakirjanik ja eetika- Massikommunikatsiooni reguleerimise
viisid- Intervjueerimine- Erinevad inimesed- Avalik ja privaatne
ruum- Eraelu puutumatus- Ajakirjanduskonflikt 3. Avalik ja varjatud
mjutamineMarju Lauristin: Inimene elab snade ookeanis nagukala
vees.Mjutamine on loomulik (ka petamine onmjutamine), kuid vib
osutuda ebaeetiliseks.Snumeid kohandatakse vastuvtjale
infotselekteeritakse. (reklaam)Mjutamise peamine vahend: hinnang
(nii + kui ) 4. Mjutamine reklaamsnumis- ldkehtiv leskutse vi vide
(seosreklaamitavaga)- toetumine autoriteetidele (Getter
Jaanikasutab)- toetumine teadusele (arstid soovitavad) 5.
ManipulatsioonKui oluline informatsioon jetakse varjule vi
ebaolulistthtsustatakse mjutamise eesmrgil le, on
tegemistmanipuleerimisega!1. sildistamine2. sdelev umbmrasus3.
enesekindel vide4. samastumine vastuvtjaga5. hine platvorm6. otsene
moonutamine/varjamine7. hinnangu lekandmine (meelevaldne
seostamine)- thelepanu juhtimine argumendilt inimesele- rikutakse
argumenteerimise reegleid (demagoogia)- mngitakse kuulaja tunnetel
6. Keeleline mjutamineMeedia ideaaliks on tene ja veenev
teabeedastus.Kuidas vljenduda nii, et kik snumit
hesuguseltmistaksid?Tahtlik ja tahtmatu mjutamine- mtlematu
vljendus- liiga kujundlik snastus- keeleline mannetusSnakasutus vib
sisaldada lisainfot 7. Hinnangulised snadEBASOODSAS KNELEJA ON
AUTOR POLEMITTESNALINE VALGUSESEKSINUDNUSTEGEVUS TorisesVttis
omaksMnisNaeris KokutasTunnistas Mnis Tunnistas Naeratas
HalisesSdistas RhutasVitisNoogutas Simas Toonitas Vitis NentisAhmis
hku Prutas Arvas NudisSedastasRaputas peadVihjas Vihjas
Konstateeris Kehitas lgu Pritas silmiNimisnad:kurjategija,
terrorist, mss (ebasoodsas valguses)vang, vabadusvitleja, streik
(vib ratada poolehoidu)Pettur, varas, varem kohtulikult karistatud
jne (ennatlikult negatiivne hinnang)Mrsnad:Irooniliselt, plglikult,
leolevalt, tigedalt, kaeblikultVahel pab ajakirjanik olukorda
lihtsalt ilmestada, aga vahel vibmjutamine olla tahtlik. 8.
Massikommunikatsioonireguleerimise viisidkommunikatsioonipoliitika
- riigi seadused ningavalik-igusliku meedia
toetamine.tururegulatsioon - majanduslik konkurents(audtitoorium,
reklaamiandjad). Tekib monopolioht.rahvapoolne regulatsioon -
kodanike hendused,kes esitavad meediale nudmisi (nt Soomes
tegutsesKansan Radioliitto)eneseregulatsioon - ajakirjandus j lgib
iseennast.Ajakirjaniku eetikakoodeks ja muud reeglid. 9.
Eneseregulatsioon EestisPressiseadust Eestis ei ole, kehtib
ajakirjanduseeneseregulatsioonEesti ajakirjanduseetika koodeks hea
ajakirjandus-tava Eestis kirjapandud kujulKaebusi arutavad:Avaliku
Sna NukoguEALL Pressinukogu 10. IntervjueerimineIntervjueeritav
peab teadma, mida ajakirjanik saadudinfoga teeb. Selles tuleb kokku
leppida. Mnedphimtted on ka koodeksis. Neid on kigil hea
teada!Tsiteerimine eldut vib viidates tpselt
kopeeridaParafraseerimine eldut vib vib mber snastadaAnonmne
kasutamine vib kasutada ilma viitetaIsiklik kasutamine vib avaldada
oma infonaNeljasilmainfo ei kuulu avaldamisele 11. Erinevad
inimesedAjakirjanduse seisukohalt on inimestel erinev
staatus.Peamised staatused:Avaliku elu tegelased valitud ja krged
ametnikud (vastutusavalikkuse ees), avalikkusele avatud
elukutseAvaliku elu tegelased piiratud ulatuses avalikkuarutlusse
sekkuv tavaline inimene, olulise sndmuse osalineEksperdid
spetsialistid, kelle poole meedia prdub hinnanguvi selgituse
saamiseksTavalised inimesed meedia huvitub erakodsetel
juhtudel,peab olema ettevaatlikKaitsetud inimesed lapsed ja
puuetega inimesed, kergemjutada. 12. Avalik ja privaatne
ruumEravalduses eluruumis vi tkohas viibides on inimese
privaatsusseadusega kaitstud ning sinna ei tohi tungida, v a
seaduses stestatudjuhtudel. (Phiseadus 32-33)Avalik ruum (tnav,
park, supelrand, bussijaam jne) inimesivib ldjuhul pildistada ja
filmida. Avaldamisel silmas pidada PS17,18,45 ja koodeks
p1.5Poolavalik ruum (kool, haigla, politsei, vangla, kino,
hotell,kohvik, muuseum jne) vivad kehtida piirangud.
Pildistamiseks,intervjueerimiseks ja filmimiseks tuleb taotleda
luba (nt omanikunusolek, erireeglid riigiastustes)Privaatne elusfr
(kodu ja eravaldus, perekond) PS 26stestab perekonna ja eraelu
puutumatuse. Kuna kehtivad mnederandid, tekib palju vaidlusi. 13.
Mida vib teha, mida mitte?inimene oma suvilaspeaminister laulupeol
inimene lennujaamas AJAKIRJANIK Inimene kohvikus peaminister kodus
14. Eraelu puutumatusMeedia vib avaldada eraelulist informatsiooni
jrgmisteljuhtudel:- informatsioon on avalikkusele juba niigi teada-
avaldatu on ldsusele olulise thtsusega- asjasse puutuv isik on
avaldamisega nusOhuteemad:sdistused, konfliktid (mitte avaldada
rassi, rahvust vi usku)nnetused, kuriteod (mitte avaldada isikuid
kirjas vi pildis)andmebaaside kasutamine (kontrolli
fakte!)Isikuandmete kaitse seadusAvaliku teabe seadus 15.
Difamatsioonhalba avalikustama, laimamaLaim teadlikult vale, isikut
hbistava informatsiooniavaldamineSolvamine, haavamine Isiku au ja
vrikuse alandamineebasndsas vormisMlemad on seadusega karistatavad!
(PS 17 ja 25)Ohvril igus nuda kahju hvitamist, laimu lpetamist.Laim
tuleb mber lkata samas vljaandes.Sndsalt esitatud test infot ei
ksitleta laimu egasolvamisena. Mne riigi kohtus tehakse ebasndsa
stiilipuhul ikkagi vahet, kas info oli fakt vi arvamus. 16.
VastutusToimetustes on avaldatava sisu eest vastutav isik (kui
seepuudub vib kohtus vastutusele vtta ka omaniku).Faktivea korral
prduda artikli autori/toimetaja poole japaluda selgitust
parandust.Kui autor ei nustu, vib nuda vastulauset.Kui toimetusega
kokkuleppepele ei saa vib koostadakaebuse ja prduda ASN vi EALL PN
poole.Enne mtle oma tegevuse vimalike tagajrgede peale! 17.
AllikadSuulisedKirjalikud(intervjueeritavad) 18. Suulised
allikadEsmaallikas kohalviibiv ajakirjanik ise (kogenudvaatleja,
teab, mida jlgida). Sageli pole see vimalik (ntootamatud
sndmused)Teine allikas kohalviibinud isik, sndmuses
osaleja,tunnistaja. Mida vrskem mlestus, seda parem.- juhuallikas
tuleb infot kontrollida, allikas vib olla kallutatud. Neid oleks
vaja mitu.- psiallikas soovitatavalt selline, kellelt saadud info
on varemgi olnud tpne.Kolmas allikas teiste allikate info
vahendajad,Pressiesindajad, agentuurid.Kasutatakse siis, kui muud
vimalust pole, info sageli kallutatud vi isegimanipuleeriv 19.
Kirjalikud allikadSisaldavad harilikult kontrollitud fakte, kuid
neid on paljuja peab oskama kasutada ja koguda.Mitmesugused tekstid
- dokumendid, programmid,uurimuste kokkuvtted, knede tekstid,
teised artiklid.Teatmeteosed, arhiivid, andmebaasidUudised
infoagentuuride uudised, pressiteated,samateemalised uudised 20.
Allikale viitaminee. atributeerimine- kui kedagi tsiteeritakse
(otse vi kaudselt)- ajakirjanik pole ise sndmuse tunnistaja ning ei
saasaadud infot kontrollida- on phjust arvata, et info on ebatpne-
materjal vib kedagi solvata vi mainet kahjustada- materjal on
hinnanguline vi kommenteeriv 21. Allikate esitlemineEesnimi ja
perekonnanimi koos (lastel lubatud ainult eesnimi)Vanus 3 vimalust:
snniaeg, vanus, kaudne vihjeElukoht mitte liiga palju infot.
Privaatsuse nue.Amet, elukutse, positsioon sellise info lisamisel
peab olemaettevaatlik, sest annab inimese kohta palju teada.Alati
peab mrkima, milline seos tal sndmusega oli.
