Ajaleht Banaan

Türi Ühisgümnaasiumi koolileht Banaan

Business Name

Õpetajaamet ei küsi sugu Meesõpetajate osakaal on üha vähenemas, ent meie kool võib olla uhke kolme

meesõpetaja üle: füüsika õpetaja Ants Pärna, inglise keele õpetaja Tõnis Ohu ja poiste

kehalise kasvatuse õpetaja Kaarel Kallas. Lisaks annab Urmas Saluste sõidutunde ja

Margus Tiitsmaa kunstiga seonduvaid aineid.

Kristiina Aderov ja Kaspar Kaarjas

Meesõpetajate osakaal on üha vähenemas, ent

meie kool võib olla uhke kolme meesõpetaja üle:

füüsika õpetaja Ants Pärna, inglise keele õpetaja

Tõnis Ohu ja poiste kehalise kasvatuse õpetaja

Kaarel Kallas. Lisaks annab Urmas Saluste

sõidutunde ja Margus Tiitsmaa kunstiga

seonduvaid aineid.

Oma kooli ajast mäletavad Pärna ja Kallas, et oli

veidi rohkem meesõpetajaid, ent eks

meesõpetajate seis ole püsivalt madal. Põhiliseks

põhjuseks arvavad meie kooli meesõpetajad, et asi

võib olla palgas. Kallas toob, aga isegi palga

mõnes mõttes plussiks. „Õpetajaks olemisel on

hea külg see, et iga kuu on kindel sissetulek. Isehakanud ärimehel ei pruugi iga kuu püsivat sissetulekut olla,“

lausub ta.

„Tasu kulutatud aja eest pole piisav. Isegi haige ei saa õieti olla, sest tunnid peavad olema alati ette valmistatud,“

arvab Ohu. Pärna toob veel põhjusteks miks õpetajaametis vähe mehi leidub, näiteks suurt bürokraatiat, mõned

arusaamatud asjad (näiteks tema jaoks eKool) ja võib-olla meesterahvad ei pea pingele vastu. „Inimene saab

asjadega hakkama siis, kui tal hea teha, aga kui midagi ei meeldi siis pole seda hea teha,“ lisab ta.

Kõik kolm meest lisavad kui ühest suust, et naiste seltsis on hea töötada küll, ent mehi võiks ikka rohkem olla

ja küllap hoiaksid nad siis ka rohkem kokku, aga praegu on neid nii vähe, et tihti peale ei puutu nad üksteisega

kokkugi. Pärna sõnab naljatlemisi, et ahistamisjuhtumeid naiskolleegidelt pole siiani tõesti olnud.

Õpetajaks poolkogemata

Keegi kolmest ei plaaninud saada õpetajaks, Pärnal läks see juhuse radu, kuna pärast põhikooli sattus füüsika ja

matemaatika eriklassi. Kallas plaanis saada algselt hoopis treeneriks ning Ohu tuli sellele ideele alles pärast

sõjaväes käimist. Ükski neist, aga pole oma otsust siiani kahetsenud.

Kallas käib lausa Viljandist siia tööle, sest seal pole erialast tööd ja siin saab ta tegeleda ka spordialadega, mis

talle enim huvi pakuvad- orienteerumine ja suusatamine. „Siin on nii huvitavaid inimesi kui ka ideaalsed

võimalused sportimiseks- valgustatud suusarada, super staadion, uisuväli, lai invertar,“ lausub ta.

Sel aastal esimest korda Türil õpetajana olles on õpetaja Ohu ka klassijuhataja(meesõpetajatest ainuke

klassijuhataja). Eelnevalt on talle pakutud samuti võimalust olla klassijuhataja, ent seda klassi oli ta nõus

juhatama sellepärast, kuna seda klassi polnud enam vaja vormida ja probleeme lahendada ning klassi

mikrokliima oli terve, heatahtlik, ironiseeriv ja mitte rumal. „Nad on kõik nagu minu lapsed nüüdseks!“

Kõik kolm meesõpetajat tunnevad ennast naiste

seltsis hästi.


2

Kallis lugeja,

hoiad käes Türi ühisgümnaasiumi

päris esimest koolilehte, päris

esimest BANAANI!

Selle lehe kohta tahaksin loota, et

öeldakse kaua oodatud kaunikene.

Esimesse numbrisse on

koondunud parimad palad

eelmisest õppeveerandist,

suurepärased lood suurepäraste

inimestega ja palju muudki.

Kõigile peaks olema nii

äratundmisruumi, näiteks

jõulupidu kui ka midagi uut,

näiteks võimalikud muutused

koolipersonalis järgmisel aastal.

Oleks olnud siia lisada veel

muidugi palju nii meie

suurepärastest sportlastest,

edukatest tulemustest

olümpiaatidel, ent valik sai

seekord selline. Tulemas on veel

numbreid, nii et kõik, kes peavad

sattuma lehte üks kord kindlasti

ka satuvad!

Suurepäraseid lugemiselamusi!

Kristiina Aderov

peatoimetaja

Arvamuslugu Tänapäeval on levinud hinnetega hindamisesüsteem koolis.

Minu arust on kurb, et tuleb saada hea hinne ning inimese

tegelik potensiaal ei loe selle kõrval midagi.

Meie koolielu on

justkui suures

meeltesegaduses, mille

puhul on ainult üks

võimalus

õnnestumiseks- tuleb

saada häid hindeid,

mida aksepteeritakse.

Jah tõesti, hinnetele

õppimine on kurb

ning võib mõned väga adukad inimesed „ringlusest maha

kanda“. Oletame, et inimene omandab vajaliku ning tema

potensiaal elus läbi lüüa on tugev ja veenev, siis hinde „2“

saamisel võetqakse temalt justkui ära tema võimekus ja

tegelikud teadmised. Ka

edasiõpingute puhul

lähtutakse eksami

tulemustest.

Muidugi võib kõike

kritiseerida, kuid kui reaalselt

mõelda, siis praegusest

pareamt õppesüsteemi pole.

On suur oskus leppida

praeguse olukorraga, praeguste vüimalustega ja ületada

takistused, mis elu meie teele toob, mida me kõik õpilastena

ka püüame.

Kui liikuda veatuse poole, tuleks õppesüsteemis ühendada

inimese IQ* ja EQ*. Seda just sellel põhjusel, et IQ ei

pruugi olla tegur, mis meid edasises elus probleemidest

päästab...

Hinnetega hindamise süsteem ei pruugigi hetkel kõige

hullem olla. Nigel on see, et hinded sõltuvad sageli IQ-st või

kui palju inimene suudab lihtsalt tuppida.

Arvan, et kui keegi töötatakse välja haridussüsteem, mis

hõlmaks hindamist, IQ-d ning samal ajal ka EQ-d, algaks

uus ajastu!

*IQ ehk intelligentsuskvoot

**EQ ehk emotsionaalne inteligentsus

Peatoimetaja: Kristiina Aderov

Toimetajad: Maarja Liiv, Kaspar

Kaarjas, Kevin Brenner, Kerta

Übner, Helen Kiiver.

Fotograaf: Helen Kiiver

Küljendaja: Helen Kiiver

Meelelahutus: Anu Udula,

Karmen Kauge

: Muidugi võib

kõike kritiseerida,

kuid kui reaalselt

mõelda, siis

praegusest paremat

Kaspar Kaarjas ja Kevin Brenner

11a.


3

Uuest veerandist peaks tulema uus huvijuht

Enamus on märganud nüüdseks juba kindlasti, et meie huvijuht Ene Hunt on

lapseootel. Uurisimegi, millal ta täpsemalt dekreeti läheb ja uuest huvijuhist.

Maarja Liiv

Lapsesünd on alati üks tore sündmus ning oma teist last

ootab ka meie kooli huvijuht. Selle veerandi lõpuni on ta

veel meiega ja siis läheb dekreeti ning järgmisest peaks

tulema uus huvijuht. „Kahjuks pole keegi veel

kandideerinud,“ sõnab ta. Tal mõlgub mõttes, et miks

mitte ei võiks tulla keegi noor siia, kas või oma praktikat

tegema.

Uurisime temalt ka lapse soo kohta, ent selle peale ütles talle, et tema jaoks on tähtsaim, et laps

oleks terve.

„Kahju on küll minna jua TÜG-i esimesel aastal, sest nii palju tahaks veel teha. Tahaks

tänuüritust korraldada ja lõpuaktust... Gümnaasiumis koorub alles see pilt välja,“ lausub ta.

Enne äraminekut loodab Ene veel paljutki teha, kasvõi oli möödunud nädala teemaks male, et

noored mängiks ka selliseid mänge üldse ja miks mitte nii veeta vahetunde.

Uuelt huvijuhilt, kes iganes see ka poleks loodab ta, et ta ärgitaks osalema noori

välisprojektides.

Soovime omalt poolt veel Enele palju-palju õnne!

20. jaanuaril anti preemiatseremoonial Albu Rahvamajas välja Järvamaa noorsoo-, kultuuri- ja spordipreemiad, kultuurkapitali aastapreemiad ja Järvamaa Kultuuropärli preemia, kust Türi Ühisgümnaasiumil õnnestus napsata kolm preemiat.

Spordipreemia laureaadid läbi punktiarvestuse süsteemi siis Grete Šadeiko 12a klassist- edukas neiu spordis Järvamaal 2011 ja Joosep Lohur 11a klassist- edukas noormees spordis 2011. Ent meie kool polnud silmapaistev ainult spordis, kolmanda preemia sai meie kooli spordiõpetaja Leonhard Soom- Järvamaa Kultuuripärl 2011. Palju õnne!

Preemiatseremoonialt tuli sel aastal meie kooli kolm


4

Andekate näppude ja nobedate jalgadega läbi elu

10ndas klassi õppiv Kelly Vokk on neiu, kes paistab silma imeliste punutistega, mida teeb nii endale kui sõpradele. Lisaks on ta ka sportlik ning pole midagi erilist, kui ta suvel sõidab päevas 30 kilomeetrit rattaga.

Kerta Übner

Kelly peab ennast sõbralikuks inimeseks, kes armastab väga palju naerda ning ütleb enda kohta, et on kohati tõsine „puhtusehull“.

Parimaks päevaks on Kellyl pühapäev. See on päev, mis on tema jaoks igati kohustustevaba ning ta saab ka korra õhtul Blast FX-i trennis käia. „See on täpselt selline päev, kus magan mis tahes kellani ja siis lebotan seni kuni kell on seal maal, et peab trenni ennast vedama,“ lausub ta.

Lisaks BlastFX-le harrastab ta ka palju jalutamist ning suviti käib ta koos sõbranna Elisega rohkelt rattaga sõitmas, kus sõidu pikkuseks võib kujuneda kolmkümmend kilomeetrit või isegi rohkem. Pilku püüab ta punutisi tehes nii endale kui lähedastele. Enamasti harjutab ta kätt oma

sõbrannade või 13-aastase õe peal. Enne kooli sõbrannade poole patse punuma

Punutisi on Kelly teinud ammusest ajast ning punutiste meisterdamist õppis ta täiesti ise. Esimesed proovikatsed tegi ta enda peal teleka ees istudes, mis on tema meelest parim viis õppimiseks. Nüüdseks ta ruttab oma õe poole, kui on avastanud mõne uue ja huvitava punutud patsi kuskilt ning on kange soov jalamaid järele proovida kellegi peal.

Kelly punutud patsid on omamoodi kunst ning võimalusel haaravad ka sõbrannad temalt sabast kinni ning paluvad oma juuksed punuda mingisuguseks huvitavaks palmikuks. On ka hommikuid, kui sõbranna helistab enne kooli, et Kelly tema juurest läbi käiks ja teeks talle punutise. Samuti on ka õega, kes hommikuti võtab sammud Kelly toa suunas ja palub üht ilusat patsikest. „Sõbrannadel on ilmselt vedanud kui sõpruskonnas on inimene, kes erinevaid punutisi oskab teha,“ loodab ta. Õpetussõnu jagab ka professionaalsele juuksurile

"Endale teen punutisi ainult, siis kui tahan, kas tuka kinni panna või kui lihtsalt juuksed ajavad vihale, sest ei taha kuidagi normaalselt püsida. "lausub ta. Kelly ise leiab, et punutised on mugavad ning neid on sobiv kanda nii tavalisel päeval kui ka erinevatel üritustel. „Ja kui trenni lähen, siis peavad mul ka juuksed kinni olema, sest muidu ajavad juuksed nii vihale, et lõika või seal samas maha.“

Ega kiidusõnadestki puudust ei tule. Standardlause, mida ta on läbi aegade kuulnud on punutiste kohta „Issand, kui ilus! Kes tegi?“, millele ka võib järgneda palve Kellyle, et ta õpetaks oma sõbrannasid. Sellist palvet on tal aga raske täita, sest õpetada on palju raskem kui ise teha. Kiidusõnu poetab tüdrukule ka tema ema, kes küsib tütrelt, kuidas viimane oskab teha sellised ilusaid punutisi ning kust kohast on ta oma oskused saanud, sest ema ei oska paraku ise ühtegi patsi punuda.

Punutisi on Kelly teinud ammusest ajast ning punutiste meisterdamist õppis ta täiesti ise.


5

Peres on ka professionaalne juuksur, kellelt on Kelly nii mõningadki näpunäited üles korjanud kuid, kes on õppinud punutiste meisterdamist hoopis Kellylt endalt. Juuksuritööst unistas Kelly väikese plikatirtsuna ning siiani mõlgutab mõtteid selle ameti üle, kuid täiesti kindel ta oma tulevikuplaanides veel ei ole. „Mingil määral tahaks küll seda hobi oma tulevikuga siduda, sest see on asi, mille tegemisest ma rõõmu tunnen ja alati meeldib teha, aga elame näeme!“

1. Jaga juuksed kolmeks võrdseks osaks 2. Alustad täpselt nagu tavalist punutist ehk siis paned äärmised salgud üle keskmise. 3. Nüüd kordad seda sama kuid iga tõstega võtad juukseid küljelt juurde ja punud aina taha poole. 4. Kuna pats tuleb kaarjase kujuga, siis iga juurde võtuga lased patsi aina alla poole. 5. Kui arvad et eest on juuksed juba piisavalt kinni, hakkad juurde võtma ainult ülevalt ning lased aina nõrgemaks. Ära päris lõpuni patsi punu juurde võttes. Lõpus punud täpselt nagu tavalist punukat, kuid ära punu väga tugevalt! 6. Kinnita kummiga, siis jääb lõpptulemus ilusam.

Soengu lõpptulemusega olid rahul nii soendumodell kui ka soengu autor ise.


6

TÜG’i raamatukogu kohta on palju küsimusi, eriti veel nendel kes mäletavad vana TMG raamatukogu mis asus 3.korrusel. Rääkisime raamatukoguhoidja Leelia Karuga, et nii mõnelegi küsimusele vastuse

saaks.

Helen Kiiver

Raamatukogu on käivitunud Leelia meelest hästi.

„Enamus õpilasi on leidnud tee raamatukokku, kas

siis laenutama, paljundama, printima või arvutit

kasutama.“ lisab ta. Kõige rohkem laenutatakse

kohustuslikku kirjandust, vähem ilukirjandust või

teiste valdkondade raamatuid.

Uus raamatukogu kolis aasta alguses 1. korrusele

eesti keele klasside kõrvale. Leelia meelest ongi

kolimise suureks põhjuseks eesti keele klassid,

kuna antud aines laenutatakse raamatuid kõige

rohkem. „Muidugi on uued raamatukogu ruumid

palju avaramad ja valgusküllasemad, mis loovad

hea keskkonna raamatute lugemiseks ja

ajaviitmiseks,“ sõnab ta.

Koos uue asukohaga on tulnud ka uus laenutamise

süsteem. Vana süsteem oli raamatupõhine ehk siis kõik

laenutamised märgiti raamatusse käsitsi. Nüüd on

raamatukogu varustatud uudse elektroonilise laenutamise

süsteemiga. Leelia meelest on uudne elektrooniline

süsteem mugav ja kiire. Ka on paljud õpilased märganud

nagu oleks raamatukogul koos uudse süsteemiga

automaatne pikendamine. „Automaatse pikendamise põhimõtet üldiselt ei ole. Pikendanud

olen raamatu tagastamise tähtaegu nö automaatselt vaid neil õpilastel, kes peaksid raamatu

tagastama sellel nädalal kui mind ei ole,“ selgitab Leelia. Laenutamistähtaeg on kaks nädalat ja

seega soovib Leelia kõigile meelde tuletada, et raamatud tuleb tagastada õigeaegselt või tuleb

teada anda pikendamissoovist. Ta lisab, et hetkel viivist TÜGi raamatukogus ei ole.

Paljuid lugemishimulisi õpilasi huvitab kas uusi raamatuid tuleb juurde. Leelia sõnul ei tule uusi

raamatuid raamatukogusse tihti, kuid aegajalt saab ikka mõne uuema raamatu soetada. Kool

soetab rohkem õpikuid ja seega jääb väiksem eelarve uutele raamatutele. Kuid Leelia kutsub

kõiki õpilasi tutvuma ka teiste riiulil olevate teostega, sest sealt võib leida palju põnevat

lugemist. Kuid uusi ajakirju leidub küll. „Alates sellest aastast on jõudnud meie raamatukokku

uued huvitavad teadusajakirjad Geo ja Imeline Ajalugu , ajakiri Cosmopolitan ning kunstiajakiri

Kunst.ee.“ lausub Leelia.

Uue süsteemiga ja asukohaga raamatukogu käivitub jõudsasti

“Muidugi on uued

raamatukogu ruumid

palju avaramad ja

valgusküllasemad, mis

loovad hea keskkonna

raamatute lugemiseks ja

ajaviitmiseks.”

Raamatukoguhoidja Leelia on ise rahul

raamatukogu käivitumisega.


7

Eelmisel nädalal jõudsid kooli lõpuks Türi ühisgümnaasiumi esimesed õpinguraamatud. Kujunduseks sai mustad kaaned ja kuldne kiri.

Kristiina Aderov

Lõpuks saadi tellida õpinguraamatud, sest valmis sai eelmisel veerandil kooli logo. Küsimusele, miks just selline kujundus meenutab õppealajuhataja Maili Roosme kevadet, kui mõlema kooli aktivistid käisid koos arutamas uue kooliga seonduvat ning siis tulid ka teemaks õpinguraamatud, et kas ühisgümnaasium läheb sellele süsteemile üle ning õpilased olid sellega kärmelt nõus. „Kujundust arutades ütles Anni Adamson, et must ja kuldne ning teised nõustusid sellega,“ sõnab Roosme. Eelmisel nädalal õpilastele kätte andes ütleski Roosme Anni Adamsonile, et tulidki täpselt sellise kujundusega nagu soovisid. Õppealajuhataja lisab, et värvi valides üritati vältida nii majandusgümnaasiumi kui gümnaasiumi toone, et oleks täiesti uus algus koolil igas mõttes. Õpinguraamatud tellis kool firmalt Büroodisain. Esimeseks tiraažiks tellis kool 500 eksemplari. Õppealajuhtaja sõnab, et kuigi nad vaatasid mitu korda enne õpinguraamatu mustandi üle kui trükki lasid on nad leidnud ikka esimesest trükist vigu, mille lasevad parandada kindlasti järgmises trükis. „Sel aastal läks käiku kuskil 160, sest Türi gümnaasiumist tulnud 12H ja 12R soovisid oma õpinguraamatutega jätkata,“ lausub ta. Eksemplari hinnaks kujunes ligikaudu kolm eurot. „Ärge jumala eest palun õpinguraamatuid ära kaotage, kuna kaotamise puhul tuleb õpilasel teha uue saamiseks avaldus direktorile ning arvatavasti ka uus kinni maksta,“ toonitab Roosme.

Õpilasteni jõudsid õpinguraamatud


8

Abiturientidest sõbrad Chris Lee ja Markus Mats Lellsaar on silmapaistvate tulemustega spordis. Enim paistavad nad silma aga jalgpalliga, millega Chris tegelenud juba 11 aastat ja Markus Matsil saab kevadel üheksa aastat. Kaspar Kaarjas Jalgpalliga alustas Chris juba seitsme aastaselt. „Oli vaja minna mõnda trenni ning valida just selline, mis oleks meeltmööda. Polnud palju vaja proovidagi, kohe hakkas meeldima,“ meenutab ta. Markus Matsil on aga jalgpallitrenni sattumise kohta lausa lugu. „Kord juhtusin ühel hiliskevadel sõitma koos sõpradega jalgratastega Säreveres ja sõitsin mööda jalgpalli väljakust, kus toimus trenn. Mõned sõbrad olid seal samuti trennis ja kutsusid mind ka, kuigi tol hektel ei julgenud ma eriti minna, kuid järgmine trenn olin ise juba platsis,“ meenutab ta. Eelnevalt oli Markus Mats käinud viis aastat võrkpalli trennis. „Jalgpalli puhul köitis mind võrkpallist eemale see, et seal on rohkem jooksmist ja kiirust. Kui võrkpallis seisad enam-vähem ühe koha peal, siis jalgpallis on rohkem vabadust ja loovust. Lihtsalt see pallimäng tundus mulle meelepärasem ja ega ju sellele ära saa öelda,“ põhjendab ta. „Sellel spordialaga seoses on mul tekkinud palju väga häid sõprdu kellega meil on uskumatu meeskonna hing. Samuti kui vaadata proffessionaale, kuidas nemad mängivad- see on suurepärane minu jaoks,“ toob Chris välja, miks teda just jalgpall köidab. Trenn kuni 7 korda nädalas Praegu kuuluvad mõlemad Paide Kumakese võistkonda, kus on oldud kaks aastat. Ning kumbki poiss on teinud isegi Paide linnameeskonna all mõned mängud. Hetkel on neil niiöelda talvepuhkus. „Tiimis on keerulised ajad, sest nüüdseks endine treener hakkas treenima teist meeskonda. Õnneks leidsime algavaks hooajaks uue treeneri ja nüüd on vaid aja küsimus, millal saab hakata uuesti intensiivsemalt treenima ja hooajaks ette valmistam,“ räägib Markus Mats. Muidu eelmisel hooajal (aprill-oktoober 2011) oli neil pallitrenn kuskil 3-4 korda nädalas ning jooksutrenni 2-3 korda nädalas ja kui juhtus nädala peale kaks mängu, siis piisas ühest trennist nädalas. Samuti on poisid noppinud üksjagu auhindu. „Tulemusi ja kohti on tulnud küll, näiteks igasugused sisejalgpalli turniirivõidud, või siis ka teist karva medaleid. Aga kui võtta võistlusena hooaega, siis noorteklassis tulime eelmine hooaeg (2011) kolmandaks. Paide Kumake (põhimeeskond) koosseisus jäime samuti 2011 hooajal kolmandaks,“ räägib Markus Mats.

“Muidugi on hea kui me võidame,“ lisab Chris. Ent jalgpall poel ainus, millega noormehed tegelevad. Chris käib veel võrkpall ja korvpalliga, kus on juba samuti jõudnud võistlemas käia, kuigi vähe trennis käinud. Markus Mats tegeleb veel võrkpalli, tennise, ujumise, rahvatantsu ning vahel ka korvpalliga.

Jalgpall jätab kustumatu esmamulje

“Jalgpall on maailmas

spordiala nr. 1 ja seda

ka minu silmis.”


9

Jalgpallist loobumismõtteid ei mõlgutata

Ei Chrisil ega Markus Matsil pole otseseid iidoleid jalgpallis, aga mõlemad hoiavad päialt just

FC Barcelona tiimile. Chris peab ennast jalgpallifänniks küll. „Eriti neid vaatamas ei käi, aga

internetist jälgin küll,“ lausub ta.

Markus Mats aga jälgib huvitavaid mänge nii telerist kui kohapealt ning toetab ikka

koondist.„Jalgpall on maailmas spordiala nr. 1 ja seda ka minu silmis,“ lausub ta.

Mõlema poisi ideaalpäev oleks seotud spordiga. Chrisi päev oleks kindlasti päikseline, 21-24

kraadi ringis, siis alustuseks teeb sõpradega vöikse jalgpalli mängu, hiljem liiguks randa võrkpalli

mängima ning ka korvpallimäng mahuks päevaplaani. Markus Matsi päev algaks kümnest

hommikul võrkpalliga, siis 12st 16ni oleks vaba aeg, kuhu mahuks ka õppimine, 17.00-19.00

oleks jalgpallitreening ning õhtu lõpetaks mõnus saun.

Nii Markus Mats kui Chris plaanivad minna edasi õppima peale keskkooli, ent täpselt pole veel

kummagil paigas kuhu või mida õppima. Sõnavad aga kui ühest suust, et jalgpalli loodavad ikka

edasi mängida ka edaspidi- niikaua kuni on võimalust ja isu.

Chris Lee

Markus Mats


10

Eelmise veerandi aktusel kuulutati välja vilistlaspreemia. Seekord läks preemia jagamisele Chris Lee ja Kristiina Roosilehe vahel.

Kristiina Aderov

2009.aastal sai alguse Türi majandusgümnaasiumis vilistlaspreemia väljaandmine, mille saab õppetööga hästi toimetulev, koolielus hakkaja ja aktiivne gümnasist. Kõik sai alguse, et 2009.aasta detsembris helistas kooli vilistlane, kes rääkis, et temal on elus hästi läinud ja nüüd tahtis ta omalt poolt koolile midagi tagasi anda. Nii otsustas ta välja panna iga-aastase vilistlaspreemia, mis antakse välja enne jõule. Tema ainus tingimus oli, et tema nime ei avalikustata. 2009.aastal sai

selle Kristi Tobbi ja 2010.aastal Laura Tatrik. Sel aastal võttis aga preemia andja uuesti ühendust. Öeldes, et tema kooli küll pole enam, aga ta on siiski Türi kooli endine vilistlane ja tahab preemia väljaandmist jätkata. Ta võttis sel aastal ühendust küll suhteliselt viimasel minutil ning koolijuhtkond otsustas, et seekord peaks minema preemia jagamisele, et üks õpilane oleks majandusgümnaasiumist ja teine gümnaasiumist-just kes aitasid uut kooli luua. Mõeldi, et võtavad abiturientide seast, sest 11ndikud jõuavad veel järgmine aasta ka saada seda preemiat. Uuriti aineõpetajatelt ja huvijuhilt ning

enamasti kerkisid esile sarnased nimed. Valituks osutusidki Chris Lee ja Kristiina Roosileht, kelle vahel läks 100 eurone vilistlaspreemia jagamisele. „See tuli muidugi üllatusena! Ma arvan, et mind valiti selle tõttu, et paistsin silma õpitulemustega, võtan osa nii tantsu kui laulugrupist ning olen aktiivne spordis. Igatahes ma olen väga rahul, et mind niiviisi märgati ja ka tunnustati,“ on Chris tänulik. Samuti oli Kristiina üllatunud. „Ma olin taolisest preemiast ainult kunagi lehest lugenud. Seda, miks just mina selle tunnustuse osaliseks sain ei oska ma öelda, sest tublisi ja aktiivsemaid noori on meie koolis veelgi. Laulan noortekooris ja kuulun õpilasesindusse. Olen kaasa aidanud mitmete ürituste korraldamises. Tore, et minu tegemisi on märgatud ja nii kõrgelt hinnatud,“ tänab Kristiina.

Selgusid vilistlaspreemiate saajad

“Koolijuhtkond otsustas,

et seekord peaks minema

preemia jagamisele, et üks

õpilane oleks

majandusgümnaasiumist

ja teine gümnaasiumist-

just kes aitasid uut kooli

luua.”


11

Jõuluballi fotoseeria

Õhtut alustati näidenditega, kus publiku

lemmikuks valiti 11RH telesarja “Vali mind”

teemailine näidend.

Žürii kuulutas kõige paremini kaunistatud

lauaks 11A klassi omapärase laua.

Pidu oli muinasjututeemaline ja paljud õpilased

olid ennast vastavalt riietanud.

Korraldati palju seltskonnamänge, sealhulgas

aja peale mandariini söömise mäng. Võitis

Martin Liidlein kes sõi 15 mandariini kahe

minuti jooksul.

Õhtu lõpuks jõudis kohale ka jõuluvana, kes jaotas

kingitusi. Pildil on 11b klass koos jõuluvanaga.

Piltide autor: Türi Ühisgümnaaasium.


12

Järgnev õppeaasta võib tuua koolile uue direktori

Meie kooli direktori kohuseid täidab Ellu Rusi, kes tegeleb koolieluga tulihingeliselt ning jagub ka huvitavaid hobisid väljaspool koolimaja.

Anet Adamson

Mida Teie sellest koolireformist üldse arvasite?

Kõike seda, kas see oli hea või halb, on veel vara öelda. Ümerkorraldused olid küll kõigile vajalikud kuid mitte sellisel moel. Oleks saanud teha paljud asjad teisiti ning võib-olla ka paremini. Olin arvamusel, et reform on vajalik ning tänu sellele on ka lootust, et Türile jääb gümnaasium püsima.

Millest tuli üldse selline mõte, et asuda koolis tööle?

Mulle meeldib õpetaja töö. Kõik sai alguse umbes 20 aastat tagasi, kui olin õpetaja Sargvere koolis. Pärast seda andsin spordikoolis tunde treenerina. Ja kuna mulle meeldib väga ka õigus, õppisin teatavasti vahepeal ka õigust. Õigust õppides olin kindel, et ei tule enam kooli tagasi, kuid siis kutsuti andma TMG-s suunatunde. Andsin alguses 2 tundi nädalas õigusõpetust.

Õpetaja olin enne direktori kohusetäitjaks olemist 4 aastat.

Kust tuli mõte kandideerida direktoriks? Teil oli suur karjäär politseis, juristina ja muudel ametikohtadel. Miks tulla kooli, kus iga päev on suur stress ja kindlasti ka väike palk?

Ma ei kandideerinud sellele ametikohale. Kuna ma olin juba siin koolis õpetaja ja koolil oli vaja pabereid korda ajada

seoses kooli lõppemisega, paluti mind algselt sellele tööle pabereid korda ajama. Samal ajal oli käimas konkurss direktori kohale. Kui konkurss direktori kohale luhtus, tehti mulle ettepanek asuda koolis tööle sellel ametikohal ja ma olin nõus.

Ka mu vanaema ja vanaisa olid õpetajad, samuti ka tädi ning veel mitmeid lähedasi inimesi. Küll aga kooli tulemise ja jäämise põhjus võib selles olla, et mulle meeldib töö inimeste keskel. Meeldib vaadata õpilaste ja õpetajate kordaminekuid... see tekitab erilise tunde. Olen paljude inimeste pärast siin koolis palju muret tundnud aga nähes mõnda sellist õpilast lõpetajate seas, see on suurepärane tunne. Paari aasta jooksul, mis ma koolis eemal olen olnud, selle aja jooksul ma puudust pole tundnud selles kõigest, aga siin olles on hea tunne. Olete ametlikult meie kooli direktori kohusetäitja. Miks Te pole ametlikult direktor?

Ma pole direktor kuna ei kandideerinud sellele ametikohale, et saada direktoriks, tuleb läbida 240 tunnine koolitus, millel praegu osalen. Kevadel tuleb aga uus konkurss, kuhu saavad kandideerida ka teised. Konkurssil kellelgi eeliseid ei ole ja on täiesti võimalik, et järgmisel aastal on Türi ühisgümnaasiumi direktoriks keegi teine.

Mis on direktori ameti plussid ja miinused?

Plussiks on kindlasti see, et saan töötada koos inimestega. Tunnen suurt rõõmu kui õpilastel läheb hästi ja see ühtekuuluvus ning suur hulk õpilasi huviringides, südamega asja juures, tekitab samuti positiivse emotsiooni.

“Täiesti võimalik, et

järgmisel aastal on Türi

Ühisgümnaasiumi

direktoriks keegi teine.”


13

Positiivne külg selles ametis on kindlasti ka inimeste kõrvalt jälgimine, vaadata kuidas inimesed arenevad ja kõigest õpivad on hea.

Negatiivsed küljed on, et suur kogus pürokraatiat, vähene võimalus otsustada ning suur vastutus, mis minust ei sõltu.

Kummas koolis oli meeldivam töötada, TMG-s või TÜG-s? Milline tulevik on TÜG-il teie silmade läbi?

Need kaks kooli on mõlemad suurepärased. Kuna koolid on erinevad siis konkreetset vastust sedasi öelda on keeruline. Kuna majandusgümnaasiumisse võeti mind küllaltki lühikeseks ajaks tööle, on raske hinnata. Sellest lühikesest ajast olenemata oli raske lõpetada. TMG-l olid head traditsioonid. Türi ühisgümnaasiumil jälle näen suurt potensiaali tulevikus. Suureks plussiks on see, et kõik on vabad oma muredest ja probleemidest rääkima ja koos lahenduste otsimine mõjub hästi. Mida peate oma ametis oldud aja jooksul suurimaks kordaminekuks?

Türi majandusgümnaasium sai väärikalt lõpetatud. Kordaminekuks loen ka seda, et enamik endise kooli koosseisust(õpetajad, õpilased) said aru, et nad olid sellele koolile tähtsad. Suur tähtsus mu ametis oldud aja jooksul on ka ühisgümnaasiumi käimalükkamine. Olen õnnelik, kus me praegu oleme ja meil on suurepärane koolipere.

Teil on ka väga huvitavad hobid. Olete olnud kunagi väga edukas Eesti laskmises. Mis olid teie suurimad saavutused ja kas tegelete siiani sellega? Kuidas sattusite selle hobi peale?

Alguses käis mu vend laskmas. Ühel trennil öeldi kõigile, et järgmisel korral peavad kõik ühe tüdruku kaasa võtma ning sealt ma selle pisiku sain. Olin sel ajal 8. klassis. Peagi lõpetas vend laskmise kuid mina jätkasin. Noorteklassis on mul mitmeid medaleid ning olen Eesti täiskasvanute kiirlaskmises meister. Nüüdseks olen aga lõpetanud. Pärast koolis tööle asumist ei tegele selle hobiga enam.

Tegelete ka hobustega. Kuidas nendeni jõudsite?

Hobusteni jõudsin tänu tütardele, kes nende vastu väga suurt huvi tundsid. Esimesed 2 hobust saime ühelt taluperemehelt, kes oli oma hobused karjamaale hooleta jätnud. Ta ei hoolitsenud nende eest ega tundnud nende vastu enam huvi. Kui tegime ettepaneku hobused osta, oli ta nõus. Vahepeal oli kokku meil 4 hobust. Nüüdseks on järgi jälle 2.

On teil lisaks veel mõningaid huvitavaid hobisid?

Kasvatan lisaks hobustele ka muid loomi: kanad, haned, lambad, jänesed. Kõik, mis on maalähedane meeldib mulle. Teen võimalikult palju ise. Küpsetan meeletult palju, ka saia ja leiva teen ise kodus. Lisaks sellele meeldib lugeda ning käsitööd meeldib samuti teha. Benji-hüppeid ja muid ekstreemseid asju ma ei armasta.


14

Meelelahutus

Juku on koolis.

Õpetaja: Lapsed mis te siis ütlete kui mina

surnud olen???

Jukul kukkus samal ajal kustukumm laua alla.

Õpetaja: Juku ole hea ja vasta!!!

Samal ajal leidis Juku kustukummi.

Juku: Siin sa vedeledgi vana kõnts .

Õpetaja küsib õpilastel, et mida nad teeksid ta

matustel !?

Kuna Jukul oli just sellel hetkel kustukumm

kadunud ja otsis seda ja kui üles leidis karjus

ta: "Siin sa nüüd oled vana raibe"

Documents

Ajaleht Banaan