19. detsember

2011/2012 õppeaasta

Kooli Ekspress

TORMILIND

LK 2

Vaimustust tekitav PASI jõudis ka kooli hoovis käia.

Edasiõppimise võimalused Inglismaal.

Kus täiendavad end meie toimetuse ajakirjanikud?

Uue eesti keele eksami head ja

vead.

LK 3 LK 2 LK 4

Annika Metsar

Selle aasta etluskonkursi Koidulaulik Harjumaa voorus osalesid 7. – 9. klasside arvestuses Emma Kinnunen ja Merilin Mölder, vanematest Janeli Adermann.

Koidulauliku konkursil esitatakse Lydia Koidula loomingut ja sel aastal ka midagi Paul-Eerik Rummolt.

Emma valis õpetaja Eneli soovitusel Koidula proosapala „Loigu perenaine“. Emma ütleb, et alles lugu õppides hakkas see talle meeldima.

Samas kiidab ta konkursi korraldajaid: Oru rahvamaja oli kadriõhtul mõnusaks ja hubaseks tehtud. Prožektorid paistsid õrnalt ja laudadel põlesid küünlad. „Meeldiv õhkkond,“ kinnitab Emma.

7. – 9. klassi õpilasi oli 17 – kunagi pole nii palju osalejaid olnud. Seega oli konkurents kõva ja Merilini III koht väga hea.

Janeli pälvis gümnaasiumi õpilaste arvestuses I koha ja läheb edasi Pärnusse lõppkonkursile.

Üleriigilise Koidulauliku konkursi Harjumaa voor

Osalejaid: 28

Koolid: Alavere Põhikool, Jüri Gümnaasium, Kehra Gümnaasium, Keila Kool, Laulasmaa Kool, Lagedi Põhikool, Paldiski Gümnaasium, Saue Gümnaasium, Oru Põhikool, Viimsi Kool.

Merilin Mölder III koht (7. – 9. klassi arvestuses)

Janeli Adermann I koht (gümnaasiumi arvestuses)

Juhendaja: õpetaja Birgitta.

Pool õppeaastat on täiesti ootamatult jälle läbi saamas. Siinkohal anname õpilasesinduse tegemiste kohta järjekordse väikese ülevaate.

Edukalt on kord kuus toimunud koolidiskod. Pimedad saalid ning tümpsuv muusika, ka siis, kui allkorrusel muusikakool oma kontserti peab, on saanud populaarseks nii väikeste kui ka vanemate seas. Kindlasti ei jää koolidiskod ka uuel aastal pelgaks ideeks, vaid saavad ka reaalselt teoks.

Samuti on ÕE kalendris sihikindlat hoidnud kohta stiilinädalad. Edukalt möödus ka laat, kust ÕE loosilett oli kui kuum pirukas.

Jätkuvalt on näha T.E.I.P projekti vilju: teisel korrusel on pehme nurk ning ambitsioonikamaid ootab ka poksikott, kus oma pingeid välja valada. Kuhugi pole ka kadunud veeautomaat raamatukogust. Paagid uue veega vahetuvad kindla aja tagant ning nii ka tulevikus.

Tulevikust rääkides. Ühe järjekordse esmaspäevase õpilaste ja direktori kohtumisel sai talletatud üks mugav idee. Kolmanda korruse gümnasistid ja vanemate klasside õpilased võivad peagi mõnusalt diivanil istuda, sooja teed või kohvi juua ja telekat vaadata. Nimelt praegu õpetajate toas tegevusetult seisev telekas toimetatakse esimesel võimalusel, kui tehnilised küsimused lahendatud, kolmandale korrusele. Nii saavad varakult kooli saabujad ennast hommikuse Terevisiooni käigus uudistega kurssi viia või lasta lapsemeelel lennata ning multikaid vaadata.

Õpilasesindus soovib kõigile villast sokki! Häid pühi ning uuel poolaastal sama tublilt ja tublimalt veel!

ÕE poolaasta ruupur! Paldiski Gümnaasiumi edukad etlejad

Janeli Adermann

Väikesed koolid versus suured koolid.

LK 6

Alkholitarbimise uuring.

LK 7

Pärast põhikooli

Mina kohtusin 16. detsembril maineka Londoni Cambridge Tutors College’i rektoriga, kes väga ootab oma kooli õpilasi Eestist. Pärast umbes pooletunnist vestlust sain ma sellest koolist rohkem teada. Kuna kool on rahvusvaheline, ei pea põdema, et ei oska piisavalt inglise keelt, sest koolis töötavad paljud inimesed, kes sind selles vallas abistaksid. CTCis õpivad õpilased ainult nelja enda valitud ainet. Valikus on ka meie koolis õpitavad matemaatika ja loodusained, kuid ka hispaania keel ja inglise kirjandus. Klassid on väga väiksed, paari inimese ringis. Inglismaal õppimise ajal paigutatakse sind elama nii-öelda kasuperre, kes sinu eest hoolt kannab.

Rohkem infot: www.ctc.ac.uk

Pärast gümnaasiumi

Kohtusin infomessil Teeviit 2011 Caraga, kes käib igal

pool välismaal Essexi Ülikooli õpilasi värbamas. Essex

Esmaspäeval, seitsmendal novembril sõitis meie kooli õuele üks imelik masin. Lähemal vaatamisel selgus, et see on Eesti Katseväe meditsiinisoomuk PASI XA- 180 EST. Nii kaua, kui osa õpilasi olid veel tulemata, lubati kohal olevatel õpilastel soomuki sees ja peal turnida. Ning kui kõik olid kenasti kohale jõudnud, siis demonstreeriti soomukit ja selle varustust. Demonstreerisid kolm kaitseväe nooremseersanti, kes on selle soomuki meeskonna liikmed. Kõigepealt tutvustati meile soomukit ja milleks seda kasutatakse. Soomuki mootori võimsus on 236 hj ja tippkiirus maanteel 95 km/h. Soomuk suudab ka ujuda vees kuni 8 km/h. Sinna mahub 10 inimest ja 2 meeskonnaliiget. Soomuk kaalub 15,5 tonni, on 7,35m pikk ja 2,9m lai. PASI XA-180 EST on toodetud Soomes. Sama tehas toodab ka SISU veokeid nii sõjaliseks kui ka tsiviilotstarbeks. Pärast soomuki tehniliste andmete tutvustamist näidati meile meditsiinivarustust. Seal sees on põhimõtteliselt sama meditsiinivarustus, mis kiirabiautos, aga osad asjad on erinevad. Näiteks

Kooli Ekspress Lehekülg kaks

Imelik masin meie kooli õuel

Richard Mäesalu

kiirlahas, mis on mõeldud spetsiaalselt selleks, et seda saaks lahinguväljal kiiresti kokku panna. Üks meditsiinisoomuki meeskonna liikmetest näitas ette, kuidas see käib ja selle jaoks valis ta välja ühe pealtvaatajatest. Selleks pidi meeskonna liige kõigepealt paar korda kiirlahasele peale koputama, jala peale panema, paelad aasadest lukustama ja õhku välja pumpama ning valmis ta oligi. Lisaks näidati meile seljakotti, mis väljast paistis nagu tavaline koolikott, aga sees oli kolm suurt sahtlit. Igas sahtlis olid erinevatesse astmetesse jaotatud ravimid – kergetele vigastustele, natuke raskematele ja väga rasketele vigastustele. Veel oli neil kaasas nukk, mille peal sai harjutada ja õppida elustamist, aga see nukk ei kuulunud meditsiinisoomuki põhivarustusse, vaid on mõeldud meditsiinimeeskonna väljaõpetamiseks. Pärast demonstratsiooni lubati meil veel soomukil turnida. Lisaks said huvilised harjutada ka nuku peal elustamist. Soomuki tutvustamisel osalenud noortele õpilastele see soomuk väga meeldis ja nad kõik loodavad sellisel üritusel uuesti osaleda.

on krahvkond Inglismaal ning sellenimelise ülikooli

linnakud asuvad Colchesteris, Loughtonis ja

Southendis, kõik umbes tunnise bussisõidu kaugusel

Londonist. Võib öelda, et ülikool pakub erialasid igale

maitsele. Alates ITst, bioloogia ja draamani välja.

Üks hea asi Inglismaal õppimise juures on see, et õppemaksu sa saad laenata Student Finance England’ilt, kellele seaduse kohaselt ei pea sa maksma raha tagasi enne, kui sa oled ülikooli lõpetanud. Rohkem infot sellest: www.directgov.uk/studentfinance.

Ülikoolist endast rohkem infot: www.essex.ac.uk.

Rohkem infot välismaal õppimisest ja töötamisest:

www.rajaleidja.ee

www.evenor.ee.

Sa võid edasi õppida Inglismaal

Merilin Mölder

2011/2012 õppeaasta Lehekülg kolm

Meedialaager kõlab nagu mingi nohikute koorekihi ametlik kokkusaamine. Kuid kõla ja tegelikkus alati ei kattu nagu eluke meile näitab. Kui just keegi ei pea kitarriste, volikogude rajajaid, noori poliitikuid, niisama aktiviste ja „mässulisi“ boheemlasi nohikuteks. Muidugi, seal käiakse õppimas. See on paratamatu, et ajakirjandus oleks loetav. Tegelikult seda ei saa nimetada õppimiseks, seal ei õpi midagi, juhul kui tõesti enne laagrit ei ole meediaga eriti kokku puutunud. Seal pigem lihvitakse oskusi ja seda väga heade ajakirjanike abil. Fakt on see, et väga palju meediat, mis Eestis toodetakse, on ikka päris jama. Ja selle ära kaotamine ongi meedialaagri peamine eesmärk. Näiteks uudis ei ole see, et „Justin Beiber käis juuksuris“, vaid see, et „Mingi ohmoon kirjutas uudise sellest, kuidas Justin Beiber käis juuksuris“. Reaalsus on see, et tõesti selliseid uudiseid kirjutatakse ja mis kõige hullem, neid veel loetakse ka. Maailmas ei ole vist ühtegi sõnavabadusega riiki, kus selliseid väga asjalikke ja aktuaalseid artikleid ei kirjutata. See on ju tegelikult absurdne. Mõelge: kui järgmises koolilehes ilmuks artikkel „Keegi käis juuksuris“ ja ülejärgmises „Mingi totu kirjutas artikli sellest, et keegi käis juuksuris“. Üks hea asi meedialaagris on see, et seal on asjalikud inimesed, neil on arusaamine sellest, kuidas elu toimub ja kuidas selles toimida. Muidugi võib seal ka juhtuda selline asi, et „Ma ei julge kellegagi rääkida, kõik on nii targad, väga loll tunne tekib“. Selliseid tsitaate kuulsin paljudelt laagrilistelt, kes seal esimest korda olid. Oma koolis on muidugi lihtne olla „aju“, aga ajude kokkutulekul õnnestub see väga vähestel. Samuti kohtab laagris ka päris tuntud noori, näiteks Kuldar Rosenberg. Keskmisele noorele ei ütle see nimi vist küll midagi, aga ta on Eesti Õpilasesinduste Liidu president, „mikri ette söötnud“ Eesti presidendile, Malcolm Linconi helimees olnud ja lisaks liikus laagri peal jutt, et ta käib peaministriga suusatamas ja kohvi joomas.

Sel aastal oli laagril ka sponsor, kelleks oli Tere

Piimatööstus, seega sai terve laagri aja kohukesi

pugida. Ärge alahinnake kohukese mõjuvõimu! Kes

siis ei mäletaks eelmise aasta ajalehest, et õpetaja

Eneli saab kohukestega ära osta? Keegi vist ei ole

seda veel katsetanud, aga mu hinded on kirjanduses

sellised, et ma vist proovin varsti järele.

Kaidi Lõugas

Meedialaager — abiks absurdi vähendamisel

Fotod: Tundmatu Markus meedialaagrist

Kooli Ekspress Lehekülg neli

Järgmisel kevadel peavad lõpetajad tegeme oluliselt

uuendatud eesti keele eksami. Siiski pole paljud

õpilased muudetud riigieksamiga rahul, sealhulgas

Hugo Treffneri gümnaasiumi ja Tallinna reaalkooli

abituriendid, kes tegid selleteemalise avaliku

pöördumise.

Kõige parema ettekujutuse kevadel ees ootavast

annavad õpilasele eelmistel aastatel juba toimunud

eksamid, millega saab Riikliku Eksami- ja

Kvalifikatsioonikeskuse (REKK) kodulehel tutvuda.

Uues formaadis eesti keele eksamit pole aga varem

toimunud ja leppida tuleb vaid kahe katseeksami

materjalidega. Nii jääb näiteks selgusetuks, mida

oodatakse õpilaselt lühikirjandi pealkirja sõnastamisel:

kättesaadavates materjalides pole esitatavaid

tingimusi täpsustatud.

Lisaks puuduvad õpetajatel niisuguse eksami puhul

õpilaste ettevalmistamise kogemused; ometi on nad

sunnitud seda küllaldase koolituseta tegema. REKKi

eesti keele peaspetsialist Märt Hennoste toob oma

artiklis «Uus eesti keele riigieksam. Üldinfo» (Õpetajate

Leht 21.10.2011) välja, et talvisel koolivaheajal korraldab

eksamikeskus 2012. aastal lõpetavate õpilaste

õpetajatele infopäeva, kus tutvustatakse eksami

korraldust, hindamisjuhendeid, harjutatakse eksamitöö

hindamist. Infopäev, mis toimub kõigest neli kuud

enne eksamit, ei suuda ometi tagada õpetajate

küllaldast kvalifikatsiooni ega anda neile piisavalt

enesekindlust.

Vajadust muutuse järele on muuhulgas põhjendatud

asjaoluga, et eksamiformaadi muutmine parandab

nõrga kirjutaja sooritust. Kuivõrd katseeksamitel oli

tõepoolest vähe läbikukkujaid, paistab eesmärk olevat

saavutatav. Keskmine tulemus pole korraliste

eksamitega võrreldes oluliselt muutunud, seega võib

järeldada, et ka väga suure punktisummaga tööde hulk

on vähenenud. Arvamust kinnitavad 2010. aasta

katseeksami tulemused: 100 punkti sai vaid üks

õpilane. Selleski tasub aga kahelda, sest kõrgeimaks

lugemisosas teenitud punktisummaks märgiti 37

võimalikust 40-st. Ükskõik kumba varianti uskuda, näib

hiilgava tulemuseni jõudmine muutuvat lubamatult

keeruliseks. Tundub ebatõenäoline, et ühelgi eksami

tegijatest ei leidunud maksimumpunktide väärilist

funktsionaalset lugemisoskust. Pealegi peaks

õppekava väga edukas läbimine looma eeldused

suurepäraseks soorituseks eksamil – see aga

tulemustes kahjuks ei kajastu.

Märt Hennoste põhjendab eelpool nimetatud artiklis

eksami muutmise vajadust veel sellega, et

loomingulisus on asendumas jäljendamisega ning

sagenenud on formaalne tekstiloome, kätteõpitud

mõttekäikude ja tekstide esitamine. On aga

arusaamatu, kuidas tekstist erinevate aspektide

väljatoomine formaalsest tekstiloomest

põhimõtteliselt erineb. Uue eksami teise osa,

lühikirjutamise puhul võib koguni kohata soovi õpilasi

kirjanditeema sõnastusega liigselt suunata. 2010. aasta

katseeksamil oli üks neljast pakutud variandist

kirjutada vähemalt 400-sõnaline arutlev kirjand

«lähtudes Lennart Meri mõttest, et Eesti

püsimajäämise peamine eeldus on tugev eesti keel ja

kultuur». Arutleva kirjandi kirjutamise eesmärk jääb

segaseks, kui arutluse tulemus on juba ette antud.

Vähe on mõtet otsida loomingulisust kirjandist, mille

probleemipüstitus määrab üheselt teema

tõlgendamise viisi.

Lisaks võib märgata temaatika liigset kitsendamist, mis

kirjutaja isikupära avaldumist tugevasti pärsib. Arutleva

kirjandi põhiliseks sisuks ei saa kunagi olla kliima

soojenemisega seotud üksikasjade üksikasjalik analüüs

– aga nimelt seda nägi ette 2011. aasta katseeksami

neljas teema. Samas on raske teemat mitmekülgselt ja

terviklikult käsitleda ka siis, kui see on sõnastatud liiga

üldiselt. Nii jääbki kõige hingelähedasem valdkond

valimata, sest tekib hirm teemast mööda kirjutada või

mõni küsimus katmata jätta. Kui senist eesti keele

eksamit on nimetatud koguni küpsuskirjandiks, siis uue

eksami kohta niisugust nimetust ilmselt kasutada ei saa

– kitsas teemavalik ning puudulik sõnastus ei lase

õpilasel oma arvamust ja maailmavaadet esile tuua ega

iseseisvalt järelduste ja lahendusteni jõuda.

Abituriendid kritiseerivad uut eesti keele eksamit

Hennoste põhjendab eksamite

muutmist sellega, et loomingulisus

on asendumas jäljendamisega. “ ”

Lehekülg viis 2011/2012 õppeaasta

Omanäoliste mõtete selget väljendamisoskust tuleks

aga kindlasti hinnata kõrgemalt suutlikkusest samadel

alustel sarnast teksti luua.

Eksaminandi olukorda raskendavad ka

lugemisülesande puhul esitatavad vastandlikud

nõudmised: ühelt poolt peetakse oluliseks arutleva ja

analüüsiva vastuse andmist, teisalt oodatakse ranget

tuginemist alustekstis esinevatele seisukohtadele.

Esimest ei leia 2011. aasta katseeksami esialgsest

võtmest ka tikutulega otsides. Hoolikalt on pööratud

tähelepanu alusteksti tsiteerimisele – paratamatult on

tekstipõhised näited vajalikud vastuste objektiivse

kontrolli tagamiseks –, kuid kusagil pole näha

olemasoleva info analüüsi ja arutelu. Noateral

tasakaalu hoides peab kirjutaja niisiis sooritama

mustkunstniku kombel kübaratriki, misjärel oleneb

kogu tema tulevik ikkagi ühe hindaja armust. Asjaolu,

et lugemisülesande hindajaid on vaid üks, on eriti

kriitiline seetõttu, et vastuste kokkuvõtlik iseloom ei

võimalda eksaminandil põhjalikult kajastada

järeldusteni viinud mõttekäike. Nii muutub õpilase

loogilise arutluse tabamine parandajale eriti

keeruliseks ja suureneb hindamise subjektiivsus.

Usume, et kõiki neid küsimusi on võimalik kiirelt ja

läbimõeldult tegutsedes lahendada. See aga eeldab

sisukat arutelu kõigi asjasse puutuvate

huvigruppidega. Praegu tunneme end kõrvalejäetuna,

suisa reedetuna. Sellest tundest ajendatuna oleme

meie andnud oma parima, et rõhutada olukorra

pakilisust ning vajadust lahenduste järele – nüüd on

teie kord. Vigade parandus on kasulik ära teha enne

töö üleandmist. Uskuge, õpilased teavad.

Täisartikkel ilmus 7. novembril 2011 ajalehes Postimees.

Täispikana saab antud artiklit lugeda kas Õpetajatelejest

või aadressilt:

http://www.postimees.ee/624914/abituriendid-

kritiseerivad-uut-eesti-keele-riigieksamit/

Abituriendid kritiseerivad uut eesti keele eksamit

Eesti keele õpetajate sügisese infopäeva tagasisidelehtedel esitati küsimusi, millele vastas Märt Hennoste. Kas koolipoolse eksamikomisjoni moodustab üks aineõpetaja (kes seda lendu üksi õpetab) või moodustatakse see mitmest emakeeleõpetajast? Kas üks inimene ikka on komisjon? Hindab oma aineõpetaja. Hindamis­komisjoni moodustavad kõikide kooli­de õpetajad koos, koolikomisjone pole. Kuidas on lugemisosas kõige mõttekam teksti autorile viidata? Kas tsitaadi või numbriga? Millal muutub tsiteerimine üle piiri minemiseks? Kas number tuleb lisada sulgudesse? Oleneb ülesandest. Kui ülesanne ei nõua pikki tsitaate – refereeritagu või tsiteeritagu; kui nõuab paljudele asjaoludele viitamist – kasutatagu reanumbreid (read 5–12 jne). Kuidas hinnata pealkirja? Kas õige, kuid liiga tavaline pealkiri viib punkte alla? Kui pikk peaks olema pealkiri? Kuidas suhtuda tsitaatpealkirja? Pealkirja hindamise põhimõtted: pealkirjastamata – kaotab 5 punkti; sobimatu, tekstiga mitteseostuv pealkiri – kaotab 4 punkti. Pealkirjade pikkust või erakordsust ei hinnata. Pealkiri peaks olema õpilase looming. Kas kirjandi pikkus on 300–400 sõna? Olen siiani teadnud, et 400. Minimaalne pikkus on 300 sõna, oodatav 400 sõna. Võib kirjutada rohkem kui 400 sõna. 300 sõnast lühema teksti puhul vähendatakse punkte. Pikkusest olulisem on arutlusoskus ja teksti terviklikkus. Kas tõesti võib kirjutada kirjandi, milles üldse alustekstile ei viidata? Jah, kuid see peab lähtuma ülesandes esitatud probleemist.

2011. aasta katseeksamil osales 1033 õpilast, 577 tüdrukut ja

456 poissi. Poiste keskmine eksamitulemus oli 57,3% (2010 –

53,5%), tüdrukutel 63,9% (2010 – 60,6%). Seega said nii poisid

kui ka tüdrukud teise katseeksamiga paremini hakkama kui

esimesega. Poiste tulemus paranes 3,8%, tüdrukutel 3,3%. Ka

kogu eksamitöö tulemus paranes, 2010. aastal oli see 57,8%,

2011. aastal aga 61%. Kui võrrelda teise katseeksami tulemust

2011. aasta korralise eesti keele riigieksami tulemusega, siis

näeme, et paremini saadi hakkama katseeksamiga: 2011. aasta

kirjandi tulemus oli 59,2%, katseeksamil aga 61%. Samas on

need tulemused võrreldavad ning ei saa väita, et uus eksam

oleks vanast oluliselt lihtsam (erinevus 1,8%). Pigem on uus

eksam rohkem tasakaalus ning toetab nõrgemate õpilaste

eksamisooritust. See kajastub eelkõige nende õpilaste arvus,

kes ei suutnud eksamikünnist ületada. 2011. aasta korralisel

eksamil oli läbikukkujaid umbes 2%, kahel katseeksamil kokku

aga alla 0,1%.

Toimetanud: Janeli Adermann

Kooli Ekspress Lehekülg kuus

Sattusin hiljuti kokku ühe noorukiga, kes kuulutas suurelt, et tema on ühest Tallinna eliitide eliidimast mammutkoolist. Ma ei osanud selle peale mitte midagi muud vastata, kui vaid küsida: „Ja mis siis?“

Septembri eel pasundas terve Eesti meedia lapsevanemate hullusest oma väikesi eliitkoolidesse punnitada. Vaesed lasteaiaealised pidi õhtuti täitma ülesannetevihikuid, mis nõudsid nii mükoloogi kui ka filoloogi teadmisi. Uskumatu, nõuda lapselt teadmisi seente kohta, mille peale isegi vanemad õlgu kehitavad. Seda kõike selleks, et laps jumala eest sinna tuntud kooli saada.

Tulles tagasi selle nooruki juurde hariduse koorekihist, jäin ma tõsiselt mõtlema: mis eelised tal siis tegelikult on. Ma usun, et me oleme välja astumas sellest absurdsest ajajärgust, kus ülikooli astudes tähendas linnuke eliitkooli nime taga midagi erakordset. Tänapäeval saavad kõrgkoolidesse sisse nii väike- kui ka suurkoolide õpilased. Ainuke, mis loeb, on õpilase enda teadmised kahe kõrva vahel ning isiksus, millega ennast kehtestada.

Veel vähem mõistan ma vanemaid, kes peavad lapse eluliselt tähtsaks sammuks saada gümnaasiumisse, kuhugi meediale ja teadjatele tuntud mammutkooli. Mille jaoks luua sellist - kasutame väljendit - tehisintellekti? Olgu, lapsel on teadmised, mida kõik koolid ei ole võimelised oma töötajate abil välja tooma, kuid ma leian, et piisavalt andekas ja võimekas laps suudab seda ka ilma mammutiteta.

Ehk on see mu enda kiiks leida, et mammutkoolid lihtsalt matavad oma õpilasi. Ühes klassis istub koos mitukümmend õpilast, kõik ühes situatsioonis ning kõik peavad ühtemoodi vastu pidama. Ei ühtegi märki individuaalsusest, isiklikust vajadusest. See on

nagu tuleviku konveieri valmistamine, kus sa ei saa ega ka tohi teistest erineda. Sa vaid suru end teiste vormidesse ja sa oledki edukas. Ma võib-olla liialdan, aga ma lihtsalt hindan niivõrd palju inimeste unikaalsust ning karaktereid.

Olles ise oma kooliteed käinud ainult väikekoolis räägib minus eneses ehk ainult uhkus selle üle ja ma ei tahagi oma silmaklappidest kaugemale näha. Siiski tunnen ma, et mitte üheski suures koolis ei suudetaks mulle eal pakkuda seda, mida väikeses koolis. Siin on isikupära, hingamisruumi ning mingit sorti võluv vabadus teha asju nii, nagu sa ise leiad õige olevat. Kui väikekooli õpilase rütm mingil põhjusel ei ühti teistega, on personalil aega leida selle põhjus ja lahendus. Selle tulemusel ei pea õpilane ennast oimetuks pingutama, et ikka veel kahjuks nii olulisest hindajast nagu heast numbrist ilma jääda.

Mõni ehk arvab, et see on ühe väikekooli õpilase kadedus ning seetõttu ka vastumeelsus mammutlaste vastu. Arvaku. Minu curriculumis on teiste seas ka välismaa kool, Euroopa keskmest, Brüsselist. Ma ütleks, et mul pole vinguda midagi. Nii mõnigi tahaks ehk kohe näpuga näidata, et see välismaa kool oli kindlasti suur ja uhke. Ei, absoluutselt mitte, täpselt sama väike nagu praegunegi.

Ma ei näe, et kooli kuulsus õpilasele enesele midagi juurde annaks. Kui tõesti tõstab inimese enesekindlust ennast tutvustav lause, et ma pärinen haridusametite koorekihist, siis teeb see mind vahel lihtsalt nukraks. Võimekas õpilane on väikekoolis kulla hinnaga. Inimene saab kindlust ja tunnustus õige asja eest ning peale selle vabaduse ennast ise avastada.

Kui mammutlased end minust paremaks peavad

2011/2012 õppeaasta Lehekülg seitse

6 – 12 klass

14. detsembril jooksin ma klassides ringi ja uurisin alkoholitarbimise harjumusi. Sellele järgnenud Eesti keele tunnis oli õpetaja Enel lausa šokis, kui kuulis tulemusi. Nimelt 6 – 12 klassi arvestuses ei tarbi ainult 20% õpilasi alkoholi ja kui kuuendat klassi mitte arvestada, ehk 7 – 12 klassi arvestuses ei tarbi alkoholi vaid 7%.

Mitte et sellest veel vähe oleks, keskmine joomisharjumus 6 – 12 klassis on pea igakuine ja kui jällegi kuuendat klassi mitte arvestada, siis on keskmine harjumus umbes kord kolme nädala jooksul. Kusjuures gümnaasiumis ei ole ühtegi õpilast, kes tarbiks alkoholi rohkem kui kaks korda nädalas, kuid põhikoolis on neid lausa 6. Samuti ei ole gümnaasiumis ühtegi õpilast, kes üldse ei tarbiks alkoholi.

Mind panevad tõsiselt muretsema kaks õpilast 7.klassist ja 8.klassist. Nimelt üks 7.klassi õpilane vastas, et ta ei tarbi alkoholi, samas kui ta tarbib alkoholi iga kuu ja samuti ka 3 – 4 korda kuus. Kaheksanda klassi õpilane sodis ära “ei tarbi” variandi ja tegi linnukese „kord kahe kuu jooksul“, „kord nädalas“ ja „kaks või rohkem kordi nädalas“ variantide taha. Nende kahe puhul on mul teooria, et nad on tarbinud nii palju alkoholi, et nad on lausa segaduses, kas nad tarbivad alkoholi või ei, ja kui tihti nad seda teevad. Nad justkui jooks koguaeg, aga alkohol on vist nii omaseks saanud, et on raske eristada, kas juuakse alkoholivaba või alkohoolset jooki. Teine teooria on see, et neil on mitu iseloomu ja igal nende iseloomul on erinev alkoholitarbimise harjumus.

Kui ma olin oma uurimusest lühiülevaate Facebook’i üles pannud, siis ilmus sinna kommentaar hetkel lapsepuhkusel olevalt õpetaja Ericalt: “Kurb tõsiasi. Mina isiklikult tahaks tungida nende noorte

mõtetesse ja ükskord aru saada, et miks nad joovad.“ Tegelikult on see päris hea küsimus, miks noored joovad ja kui seda küsida, siis tuleb sealt mingisugune väga ebalev vastus, õigemini sellele ei osatagi vastata. Tervisearengu instituut kirjutab, et:

• Isade suur alkoholi tarvitamine oli kõige olulisem f a k t o r n o o r u k i t e p r o b l e m a a t i l i s e s alkoholitarvitamises.

• Tugevalt mõjutab nooruki alkoholi tarvitamist ühest vanemast eemalolek (lahutused, lah- kuminekud).

Fakte mujalt Eestist:

Kooliõpilaste tervisekäitumise uuring, 2005/2006 õppeaastal näitab, et iganädalaselt alkoholi tarbivaid noori on 23%

ESPAD (European School Survey Project on Alcohol and Other Drugs) uuring: 15 – 16 aastaste koolinoorte

hulgas on vähemalt ühel korral alkoholi tarvitanud 94% ja väga purjus olnud 55%

HBSC (Health Behaviour in School-aged Children) uuring: 11 – 15 aastaste koolinoorte hulgas on vähemalt

ühel korral alkoholi tarvitanud 76,8% ja purjus olnud 41%.

Tervisearengu instituudi uurimus 15 aastaste seas: iganädalaselt joob 23% noori, igakuiselt 67% ja üldse ei tarbi 10%

15 – 16-aastaste kooliõpilaste küsitlusuuring (2007)

• 6% ei olnud kordagi alkoholi proovinud.

• 55% oli olnud elu jooksul vähemalt korra väga purjus.

PG õpilaste alkoholitarbimise sageduse uuring

7 – 12 klass

Kaidi Lõugas

Küsitluses osales 86 õpilast

!!!

Kooli Ekspress Lehekülg kaheksa

Toimetus:

Emma Kinnuen

Kaidi Lõugas

Richard Mäesalu

Merilin Mölder

Peatoimetaja ja

küljendaja:

Janeli Adermann

Vanemtoimetaja:

Annika Metsar

Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus otsustas uuesti muuta eesti keele eksamit. Tagasi on tulnud vana kirjand ning ka teemad on juba avalikustatud, et abituriendid saaksid keskenduda uudsele lähenemisele. Teemad on järgnevad: “Jagatud” “Minu esimene iPad” “Presidendi keeletalgud: laikida või mitte?” “Tätvere jäetud tühimik Eesti muusikaelus” “Minu sõber on Soomes ehitaja” “Tööharjumus kui arengupidur” “Lume alt sulab välja igasugu asju” “Pehmed väärtused, FTW!” ”Kas Sina usud Andrus Veerpalusse?”

AATOMISEEN – Tsernobõli šampinjon ALLAKIRJUTANU – põhjakäinud kirjanik ARUPÄRIMINE – päritud mõistus AUPAISTE – austamisest tekkinud paistetus BESTSELLER – parim köögiviljataime liik DIREKTOR – kahel toolil istuv rektor ESIKLAPS – trepikojast leitud laps HIPOKRATISM (kr) – hobuste valitsemisvorm IIVELDAMINE – teadlik intensiivne iibe tõstmine JÄRELTULIJA – nuhk KAABELTAUD – kaablivargusmaania KALLIGRAAFIA – armastuskirjad KILUKARP – kilu ja karpkala hübriid KONKURENT – väikese ruumi üür KONSERVANT – vekitud elevant KRAADIKLAAS – pokaal, milles tembitakse alkohoolseid jooke KULMINATSIOON – tipprahvus KULTUUR – isanotsu aega mõõtev seadeldis LAHESOPP – suurepärane muda LATIKAS – rahakas lätlane MARUTAUD – väga mõnus epideemia MEDIKAMENT – tervishoiupolitseinik MEESKONNAD – isased kahepaiksed MUUMITROLL – ühissõiduk muumiatele OGARALT – tobe madal naishääl OPOSITSIOONIVAIM – vähemuskummitus PAJATAMA – pajaga lajatama PANKROTIKARTUS – hirmuvärinad krediidiasutuse näriliste ees PEASISSEKÄIK – suu

KERGE KESKMINE

RASKE

Sõnaraamat

Paldiski Gümnaasiumi ajalooõpetaja Heigo Ausmees.

Raadiohääl, ajakirjanik, näitleja, koomiksikirjanik, koomik Kevin Smith.

KURI